Kile"> ATEX"> ATEX"> EX"> teTEX"> TeX Live"> EX"> EX"> ImageMagick"> KDE"> KDVI"> dvipng"> KGhostView"> KPDF"> PostScript"> makeidx"> Kate"> CJK"> ucs"> URL"> ]> JonathanPechta FedericoZenith

zenith@chemeng.ntnu.no

HolgerDanielsson

holger.danielsson@versanet.de

ThomasBraun MichelLudwig

michel.ludwig@kdemail.net

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 2003 Jonathan Pechta 200320052006 Federico Zenith 20052006 Holger Danielsson 2007 Thomas Braun 2007 Michel Ludwig November 19, 2007 2.0 &FDLNotice; &kile; on &tex;i ja &latex;i lähtetekstide redaktor ning shell. KDE kdenonbeta Kile LaTeX TeX &kile; kasutamiseks peavad sinu süsteemi olema paigaldatud järgmised komponendid: K töölaua keskkond (&kde;): &kde; on populaarne vaba tarkvara töölaua keskkond. TQt : TQt on &kile; kompileerimiseks vajalik C++ GUI ja võrguteek. &latex;: kvaliteetne dokumendi ladumissüsteem. Usutavasti on sul kasutusel &texlive; (või vanemates süsteemides &tetex;) , sest tegemist on ju UNIXilaadse süsteemiga. Enamik loetletuist võivad olla kaasas sinu Linuxi distributsiooniga. Nende paigaldamiseks arvutisse uuri oma distributsiooni dokumentatsiooni või vaata üle paigaldus-CD või -DVD. &kile; projekt pakub mitmeid erinevaid &kile; pakette, mida võib hõlpsasti paigaldada ja tööle panna ka ilma kompileerimata. Vaata täpsemalt &kile; koduleheküljelt. See käsiraamat on mõeldud kõigile sõltumata nende kogemustest &latex;i, &kde;, &kile; või Linuxiga. Edasijõudnumad kasutajad vaevalt käsiraamatut loevad, küll aga sooviks meie saada nende ettepanekuid dokumentatsiooni parandamise kohta. Kui soovid anda omapoolse panuse projekti või dokumentatsiooni, uuri palun veidi &kile; veebilehekülge. Kas sul tekkis &kile; kohta mingeid küsimusi? Või probleeme kompileerimisel? Või soovid näha mõnda uut võimalust? Kõige mõttekam on tehnilist laadi küsimusi esitada või diskussiooni alustada meie meililistis kile-devel@lists.sourceforge.net. &kile; on integreeritud &latex;i keskkond &kde; töölaua tarbeks. &kile; pakub kõiki &latex;i funktsioone graafilises liideses, võimaldades hõlpsat, vahetut ja kohandatavat ligipääsu kõigile &latex;i kompileerimise, järeltöötluse, silumise, teisendamise ja vaatamise vahenditele. Samuti võimaldab see kasutada käepäraseid nõustajaid, &latex;i viiteid ning võimsat projektihaldust. &latex; on tekstitöötlussüsteem, mille aluseks on juba 1977. aastal Donald Knuthi loodud programm &tex;, mis püüdis abistada autoreid enda töö professionaalsel esitamisel ladumissüsteemi pakkudes. Ladumissüsteem on professionaalne tekstitöötlemisvahend, mis esitab dokumendi välimuse vastavalt dokumenditüübi spetsifikatsioonile. &latex;i looja Leslie Lamporti eesmärk oli pakkuda autoritele automaatset ladumissüsteemi, mis oleks eriti abiks siis, kui tegemist on töömahuka matemaatiliste valemite ja ja muu sellise kirjapanemisega, mida mitte mingil juhul ei asetata &latex;is dollarimärkide vahele. Tänapäeval pakuvad selliseid võimalusi igale kasutajale paljud tekstitöötlusrakendused, kuid seniajani soovivad paljud, et dokument näeks hea välja, ei soovi aga kulutada tunde sellise väljanägemise kujundamisele. &latex; võtabki selle koorma sinu õlult ning lubab pühendada kogu tähelepanu dokumendi sisule, mitte välimusele. Ja muidugi näebki tulemus hea välja! &tex;-iga seotud pakettidel on naljakas komme kasutada kõige veidramat hääldust ja väljanägemist, mida vähegi võib ette kujutada. &tex; tulenevat kreekakeelsest täheühendist τεχ, mis ladina tähtedega näeb välja tech. Selle põhjuste kohta on arvukalt erinevaid seletusi, kuid tõenäoline põhjus on sellest, et &latex; oli algselt mõeldud tehniliste aruannete kirjapanemiseks ning seniajani ongi selle silmatorkavaim omadus matemaatiliste valemite äärmiselt korrektne ja ülilihtne kirjapanek, mis omal ajal nõudis väga palju aega, vaeva ja närvikulu. Hääldus peaks olema selline: T nagu ikka, E täpselt samuti nagu e ikka ja X kreekapäraselt tugevana, umbes hh. Kui veel täpsem olla, siis see hh on suhteliselt kurguhäälne. Selle IPA sümbol on /ç/. Mõned on pakkunud häälduseks pehmema hh (IPA sümbol /x/), kuid ma pärisin seda mõne kreeklase käest ja nemad kinnitasid, et esimene variant on õige. Aga igatahes ütlevad paljud ka /teks/ või /tek/. Ja lõpuks tasuks märkida, et &latex;is hääldatakse alguses olevad LA nagu inglise sõnas lay (umbes 'lei'). Seda sellepärast, et kui puhas &tex; on üsna keeruline kasutada, siis isegi lihtinimene (inglise keeles layman) suudab toime tulla &latex;i makrodega. Natuke lihtsam, aga samas usutavam seletus seob need tähed &latex;i looja Leslie Lamporti perekonnanime esitähtedega. Vaat nii! &latex;i ladumissüsteem sarnaneb muudele märkekeeltele, näiteks XML, mida tarvitatakse paljudes dokumenditüüpides (ka selles, mida sa parajasti loed), või veebilehekülgedel pruugitav HTML. Põhimõte on kasutada spetsiaalselt vormindatud võtmesõnu ehk silte, mis annavad rakendusele (tekstitöötlusrakendus, veebilehitseja või &latex;i kompilaator) teada, kuidas teksti esitada. &kile; pakub arvukalt silte menüüribalt leitava menüü LaTeX vahendusel. Kuigi me püüame sulle võimalikult hästi &latex;it tutvustada, ei ole see kindlasti mitte &latex;i piibel. Kui soovid &latex;it paremini tundma õppida, võiksid pöörduda paremini varustatud raamatukogu poole. Selle käsiraamatu autorile on jätnud väga hea mulle H. Kopka ja P. W. Daley kirjutatud 'A Guide to &latex;', mis on mul seniajani raamaturiiulis. Sarnaselt muudele märkekeeltele sisaldab &latex; preambulat, mis määrab ära globaalsed käsud, näiteks paberi suuruse, lehekülgede nummerdamise, teksti mõõtmed leheküljel, ning sisu, mis sisaldab dokumendi teksti. Preambula sisaldab minimaalselt käsku \documentclass ning eelneb sisule, mis algab käsuga \begin{document} ja lõpeb ootuspäraselt käsuga \end{document}. &kile; pakutav nõustaja võimaldab väga hõlpsasti alustada dokumentide loomist &kile;s. Kui valid menüüribalt nõustaja, saad valida mitme dokumendi loomise võimaluse vahel. Samuti saab kohe määrata mõningad dokumenti puudutavad omadused. Klassi valikud: Dokumendiklass: millist dokumenti soovid luua? On see artikkel, kiri, aruanne, raamat? Kirjatüübi suurus: millises punktis kirja peaks &kile; kasutama? Paberi suurus: millises suuruses või stiilis paberit sinu dokumendi jaoks kasutada? Kodeering: üldiselt on mõttekas kasutada süsteemi standardset kodeeringut. Nüüdissüsteemides on selleks kõige sagedamini UTF-8. Kui see on nii ka sinu süsteemis, kasuta utf8x (just sel kujul kasutatakse seda &latex;i dokumentides). Muud valikud: siin saab määrata muid trükkimise ja muu sellisega seonduvaid asju. Paketid Siin on ära toodud levinumad &latex;is kasutatavad lisapaketid. Märgi kastike kõigi juures, mida soovid kasutada. Dokumendi omadused Autor: siia läheb tõenäoliselt sinu enda nimi. Pealkiri: sinu dokumendi pealkiri. Kuupäev: siin saab määrata kuupäeva. &kile; kasutab järgmisi eelnevalt määratud malle: Tühi dokument: ässad alustavad kõike nullist! Artikkel: määratleb artikli vormingu, mis on piisavalt lühike, et sda ei pea jagama peatükkideks. Aruanne: määratleb aruande vormingu keskmise pikkusega dokumentide jaoks, kus lehekülje numbrid asuvad reeglina välisserval. Raamat: määratleb raamatu vormingu, mis pakub kõiki võimalusi, isegi sel määral, et selle abil kirjutatakse seniajani paljusid ülikooliõpikuid. Kiri: määratleb kirja vormingu, mis tekitab automaatselt need neetud taandused, mida muidu ei ole kunagi meeles jälgida. Beamer, HA-Prosper: võimaldab luua kena esitluse PDF-vormingus, mis näeb väga hea välja ja mõistagi kasutab kõiki &latex;i võimalusi. Scrartcl, Scrbook, Scrreprt, Scrlttr2: KOMA-skripti dokumendiklassid, mis on spetsiaalselt kohandatud saksa keelele. Neid tasuks kasutada eriti siis, kui kirjutad saksakeelset teksti. Uutel kasutajatel ei pruugi muretseda: siin kirjeldame omadusi väga lühidalt, pikemalt kirjeldab kõiki ülesannete teostamise võimalusi edaspidi . &kile; sarnaneb muudele lähtekoodi redigeerimisega tegelevatele rakendustele, pakkudes võimalust tõsta automaatselt esile käsud, võtmed ning muud vajalikud elemendid. Nii võimaldab &kile; kiiresti tuvastada probleemsed alad: kui näiteks märkad, et mingi suurem tekstiosa on rohelist värvi, on usutav, et unustasid kuskil matemaatikakeskkonna sulgemata. Küllaps oleksid nagunii märganud, kui jube väljundfail välja näeb, aga esiletõstmine säästab märgatavalt sinu aega. &kile; pakub võimalust keskkond automaatselt lõpetada: see tähendab, et kui alustad keskkonda, kirjutades \begin{environment}, lisab &kile; automaatselt käsu \end{environment}, jättes vahele rea sinu teksti tarbeks. Selle võimaluse võib muidugi soovi korral ka välja lülitada (Seadistused Kile seadistamine...LaTeXKeskkonnad). Kõik dokumendid struktureeritakse tavapäraselt teatud hierarhiasse. &latex; lubab dokumendi jaotamisel kasutada järgmist hierarhiat (kus osa on hierarhias suurim ja alamlõik väikseim jaotis) \osa \peatükk \sektsioon \alamsektsioon \alamalamsektsioon \lõik \alamlõik Dokumenti struktuurivaates vaadates võib elementide vahel liikuda klõpsuga elemendile, mida soovid vaadata. Oma &latex;-faili luues võib pöördotsing päris kasuks tulla. Kui oled loonud DVI-faili (seadmest sõltumatu fail), hüppab &kile; juhul, kui klõpsad DVI näitamise rakenduses hiire keskmise nupuga, vastavale reale &latex;i lähtetekstis. DVI (DeVice Independent file) definitsioon: DVI on failitüüp, mis sisaldab vormindatud dokumendi kirjeldust koos muu vajaliku infoga, näiteks kasutatud font. See on tavapärane &tex;/&latex;i väljund. DVI-failide vaatamiseks ja trükkimiseks mitmesugustes süsteemides ja seadmetel on olemas päris palju vahendeid. Pöördotsingut kasutades seostatakse DVI-failis valitud elemendid redaktoriga, nii et kui klõpsata DVI-failis, hüpatakse vastavale kohale &latex;i lähtetekstis. Edasiotsing on täpselt vastupidine: võimaldab klõpsata mingil tekstiosal &latex; lähtetekstis, misjärel hüpatakse sellega seotud tekstosale DVI näitamise aknas. Uus: avab uue dokumendi. Ava: avab uue dokumendi. Sulge: sulgeb dokumendi. Defineeri dokument 'peadokumendina': seda kasutatakse mitme failiga töötades. Peadokument võimaldab kaasata dokumenti muid .tex-faile. Kui kasutad projekte, saad Projekt->Projekti valikud abil määrata ka projekti peadokumendi. Kiire ehitamine: kompileerib &latex;i lähteteksti ja näitab tulemust automaatselt, kui tekstis ei ole just vigu. Faili jälgimise režiim: selles režiimis "jälgitakse" DVI-failis tehtavaid muudatusi ning uuendatakse faili automaatselt pärast kiire ehitamise kasutamist ilma &kdvi;d uuesti käivitamata. Vaata logifaili: näitab .log-faili, mis lubab vaadata vigu. Eelmine viga: hüppab .log-failis tagasi ja tõstab esile lähtetekstis oleva vea. Järgmine viga: hüppab .log-failis edasi ja tõstab esile lähtetekstis oleva vea. Stopp: peatab parajasti täidetava toimingu. LaTeX: käivitab &latex;i aktiivse dokumendiga. DVI vaatamine: käivitab DVI näitaja. DVI->PS: teisendab DVI-faili &postscript; (PS) failiks. PS vaatamine: käivitab &postscript; (PS) näitaja. PDFLaTeX: käivitab &pdflatex;i aktiivse dokumendiga. PDF-i vaatamine: käivitab PDF-i näitaja. DVI->PDF: teisendab DVI PDF-iks. PS->PDF: teisendab PS-i PDF-ks. HTML vaatamine: näitab loodud HTML-teksti. Kdvi edasiotsing: hüppab leheküljele, mis vastab redaktoris parajasti aktiivsele reale. Kui vaatad redigeerimisriba, näed kolme laia hüpikmenüüd. Need võimaldavad kiiresti lisada dokumenti enamkasutatavaid omadusi. Esimest neist kasutatakse dokumendi kiireks struktureerimiseks osadeks, peatükkideks, lõikudeks jne. Saadaolevad käsud jaotiste lisamiseks &latex;i lähteteksti on järgmised: osa: dokumendi struktuuri kõrgeim tasand. peatükk: loob uue peatüki. sektsioon: loob uue sektsiooni. alamsektsioon: loob uue alamsektsiooni. alamalamsektsioon: sekundaarne jaotis alamsektsiooni ja lõigu vahel. lõik: loob uue lõigu. alamlõik: loob uue alamlõigu. Hüpikmenüü kirjaga pealdis lubab dokumenti sisestada mitmesuguseid elemente, näiteks indekseid, allmärkusi, viiteid. Kasutada saab järgmisi käske: pealdis: käsk, mis tekitab antud tasandile pealdise. indeks: loob indeksikirje. allmärkus: loob dokumenti allmärkuse. viide: kasutatakse viitamiseks eelnevalt määratud pealdisele, mille saab valida hüpikmenüüst. leheküljeviide: nagu viide, ainult et viitab struktuurielemendi asemel leheküljele. tsitaat: loob dokumendis bibliograafia põhjal tsitaadi. tsitaat ViewBibist: ViewBibi tööriistal palutakse lisada kõik valitud viited. Praegu on see kasutatav ainult ViewBibi tööriista &kbib; vahendusel. Pealdise hüpikmenüü Pealdise hüpikmenüü Pealdise hüpikmenüü Pealdise valimine viitele Pealdise valimine viitele Pealdise valimine viitele Võimaluse tsitaat kasutamisel pakutakse hüpikmenüüna biblioelemente, aga kui sul on kasutusel &bibtex;, siis toimib see ainult juhul, kui fail kuulub projekti. &bibtex;-failide redigeerimiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid redaktoreid. Autoril on head kogemused rakendustega &kbibtex; ja &kbib;. Samuti võib kirjutada &bibtex;-faile käsitsi. Viimane hüpikmenüü kirjaga tilluke võimaldab määrata teksti suuruse. Võimalik on määrata teksti, allmärkuste jne. suurust. Kasutada saab järgmisi käske: tilluke: kõige väiksem. skript: väga väike. allmärkus: väiksem. väike: väike. normaalne: normaalne. suur: suur. Suur: suurem. SUUR: veel suurem. hiiglaslik: veelgi suurem. Hiiglaslik: kõige suurem. Igal &kile; kasutajal on uut dokumenti alustades kaks võimalust: ta võib selleks kasutada nõustajat, valides loodava dokumendi tüübi ning muud valikud, näiteks fondi suuruse, paberi suuruse jne., või siis alustada kõige kirjutamist käsitsi. \documentclass[12pt]{article} \begin{document} Siia tuleb LaTeXi lähtetekst. \end{document} Iga &latex;i dokument algab käsuga \documentclass[lisaargument]{klass}, kus klass määrab ära dokunmenditüübi. Ülaltoodud koodinäite kirjutamisel saadakse selline väljund: Kompileeritud tekst DVI väljundis Kompileeritud tekst DVI väljundis Kompileeritud tekst DVI väljundis Nurksulud pärast käsku \documentclass tähistavad kasutatavat võtit. Võti [12pt] määrab artikli fondi suuruse. Kui fondi suurust ei määrata alguses, võib seda teha ka tekstis hiljem. Kui oled toodud näite kirja pannud, tuleb &latex;i lähtetekst ka kompileerida. Lihtsaim viis &latex;i lähteteksti kompileerida on kasutada ehitamisemenüüd või kiire ehitamise nuppu. Lähteteksti saab kompileerida ka kiirklahviga &Alt;2. Lähtetekst tuleb enne kompileerimist salvestada. &kile; teeb selle sinu eest automaatselt ära. Kui dokumendi kompileerimine ei õnnestu, uuri logifaile, kus võib leida vead. Kiire ehitamise nuppu kasutades peaks &kdvi; automaatselt käivituma. Kui seda ei juhtu, uuri logifailist, mis viga. Keskkond on käsk, mis võimaldab teatud tekstiosa käsitleda ülejäänud dokumendist erinevalt. Oletame näiteks, et lood raportit fondi suurusega 12, kuid mõne lause jaoks vajad erinevat fondi suurust. Käsud \begin{environment}, \huge ja \end{environment} lubavad muuta teksti keskkonnakäskude vahel hiiglaslikuks. Seega rakenduvad muudatused ainult käskude \begin{environment} ja \end{environment} vahel. Keskkonna sees võib teha kui palju tahes muudatusi. Dokumendi loetavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks on päris palju võimalusi. Dokumendile võib lisada näiteks spetsiaalseid fonte, rasvast või kaldkirja, allajoonitud teksti jne. Kõik need lõpevad kas käsuga \end või keskkonna lõppedes. \begin{emph}: paneb teksti kaldkirja ja kehtib seni, kuni esineb \begin{emph} või algab teine keskkond. Lauses ühe sõna panemiseks kaldkirja kasuta süntaksit: see on \em{minu} lause. \textbf{Ma panen selle teksti sulgudes rasvasesse kirja}: muudab teksti rasvaseks. \quote: tekitab dokumendis jutumärkides osa, mis algab käsuga \begin{quote} ja lõpeb käsuga \end{quote}. \center: tsentreerib teksti. \verse: loob luuletustele vajaliku keskkonna. \itemize: tekitab loendi. Nüüd, kus oleme andnud põgusa ülevaate, kuidas kirjutada teksti &latex;i märkekeeles, näitame samm-sammult, kuidas luua &kile;s dokument. Käivita &kile; Vali NõustajaKiirstart, seejärel vali vorming ja määra nõustajas oma eelistused. Kui nõustaja on teksti sisestanud, kohanda dokument loetavamaks, lisa vähemalt üks tsitaat, üks rasvases ja üks kaldkirjas osa ning luuleosa, et näha, mille poolest ja kuidas käsud erinevad. Salvesta fail ja anna sellele nimeks intro.tex. Ehita dokument kiirklahviga &Alt;2 või klõpsuga nupul LaTeX. Vali DVI vaatamine. Kontrolli põhjalikult oma teksti. Kui oled lõpetanud, klõpsa redaktorisse naasmiseks nupule Redaktorivaade või vajuta kiirklahvi &Ctrl;e, kui kasutad põimitud redaktorit, või sulge vaatamisrakenduse aken. Ongi kõik! Oledki valmis saanud oma esimese &latex;i dokumendi! Kui oled DVI loonud, võid oma dokumendi trükkida või teisendada soovi korral &postscript; või PDF-failiks. Proovi ja katseta! DVI tähendab seadmest sõltumatu (inglise keeles 'DeVice Independent') fail. Neid loob &tex; või &latex;, et teksti oleks arvutil lihtsam näidata. .dvi-faili võib suunata mitmesugustele väljunditele, näiteks printerile, &postscript; või PDF konverterisse või arvutiekraanile. Seda, kuidas DVI-faili ekraanil vaadata, sa juba tead: kasuta selleks tööriistariba nuppu DVI vaatamine. DVI trükkimiseks saab kasutada sama meetodit, millega dokument luuakse (vaata ). Pärast 7. sammu, kui oled klõpsanud DVI vaatamine, vali vaatajas FailTrüki ning kui printer on korrektselt seadistatud, DVI trükitaksegi. Tööriistariba võimaldab eksportida DVI mitmesse vormingusse. Kui &latex;i lähtetekstist on loodud DVI, peaks olema seda võimalik tööriistariba nuppude abil eksportida just sulle meelepärasesse vormingusse. Edasiotsing võimaldab redaktorist hüpata otse vastavasse asukohta &DVI; failis. &kile; võimaldab seda kasutada kõigi &latex;i binaarfailidega. Ava SeadistusedKile seadistamine... TööriistadEhitamine ja vali seadistus Modernne. Edasiotsing võimaldab klõpsata mingile tekstiosale lähtetekstis ning hüpata käsuga Kdvi edasiotsing vastavale asukohale DVI näitaja aknas. Pöördotsing on väga kasulik võimalus, kui kirjutad ise &latex;i dokumenti. Kui kõik on korrektselt seadistatud, võid klõpsata &kdvi; aknas &HKNga; (mõnes süsteemis saab juhul, kui hiirel ei ole kolme nuppu, selle asemel vajutada korraga hiire vasakut ja paremat nuppu). Kile laadib seejärel &latex; lähtefaili ja hüppab õigele lõigule. Pöördotsingu kasutamiseks tuleb &latex;i fail kompileerida seadistusega Modernne. Pöördotsing toimib, kui: Lähteteksti fail on edukalt kompileeritud. &kdvi; teab, millist redaktorit kasutada. See &kdvi; võimalus lubab hiire keskmise nupu klõpsuga DVI dokumendis avada &kile;s vastava &latex;i dokumendi ja hea õnne korral vastavale reale minna. Pea meeles, et sul tuleb anda &kdvi;le korraldus kasutada tekstiredaktorina &kile;t (&kdvi; menüükäsk SeadistusedDVI valikud...). &kdvi; seadistamine &kdvi; seadistamine &kdvi; seadistamine Kui kasutasid kiiret ehitamist ning DVI vaataja ei avanenud, on tõenäoline, et tegemist on mingi veaga. Sellisel juhul võib viga näha logifaili/teate alal, kus näidatakse vea kokkuvõtlikku kirjeldust. Logifail selgitab, millise veaga lähtetekstis on tegemist. Redaktoris saab kasutada tööriistaribal olevaid nuppe Eelmine LaTeXi viga ja Järgmine LaTeXi viga vigade vahel liikumiseks. Logifail annab alati teada, millisel real viga esines. Kui soovid seda rida näha, klõpsa logiaknas veal ning &kile; viib sind vastavat viga sisaldavale reale. Kui klõpsad tööriistaribal uue dokumendi loomise nupule, ilmub dialoog, mis pärib, millist mallitüüpi soovid dokumendi jaoks kasutada. Võimalused on vaikimisi järgmised: Tühi dokument Artikkel Beamer Raamat HA-Prosper Kiri Aruanne Scrartcl (KOMA-Scripti paketist) Scrbook (KOMA-Scripti paketist) Scrlttr2 (KOMA-Scripti paketist) Scrreprt (KOMA-Scripti paketist) Kui valid tühja dokumendi, võid alustada dokumendi loomist päris tühjalt kohalt või kasutada nõustajat uue dokumendi kiireks tekitamiseks (vaata ). &latex;i sagedasemad kasutajad tarvitavad tihtipeale peaaegu igal dokumendil üht ja sama preambulat, mille on hoolsalt just enda maitsele kohandanud. Selleks ongi olemas mallid: iga pidevalt sarnaseid dokumente loov &kile; kasutaja võidab kahtlemata võimalusest luua just enda maitsele vastavaid malle. Uue malli loomiseks tuleb esmalt avada &tex;/&latex;-fail või luua uus fail. &kile; võib malli luua olemasoleva dokumendi põhjal, kui avad soovitud dokumendi ja kasutad menüükäsku Fail Loo dokumendi põhjal mall. Kui lood uue dokumendi malli põhjal käsuga FailUus, võidakse teatud sümbolite kombinatsioonid asendada mõningate andmetega, näiteks sinu nime või kasutatava kodeeringuga. Nende muutujate seadistamiseks kasuta menüükäsku SeadistusedKile seadistamine. Kui lood malli omal käel, on kasulik teada, millised sümbolite kombinatsioonid milliseid mallimuutujaid tähistavad: $$AUTHOR$$: asendatakse autorimuutujaga. $$DOCUMENTCLASSOPTIONS$$: asendatakse dokumendiklassi võtme muutujaga. Tavaliselt kasutatakse seda umbes nii: \documentclass[$$DOCUMENTCLASSOPTIONS$$]{article}. $$INPUTENCODING$$: kui sisendi kodeeringu muutuja väärtuseks on näiteks latin1, asendatakse string \input[latin1]{inputenc}. Lihtsaim viis uut malli luua on käivitada nõustaja ning seejärel anda vajalikud käsud paremal redaktoris. Kui dokument on võtnud sulle meelepärase kuju: Salvesta fail Ava menüü Fail Vali Loo dokumendi põhjal mall Vajadusel muuda veel malli Sisesta oma uue malli nimi Klõpsa OK malli lisamiseks menüüsse Kui nüüd lood uue dokumendi, võid tavapärasteemallide kõrval valida ka omaloodud malli. Malli võib luua mis tahes faili põhjal. Kui püüad võimalikult vähese vaevaga läbi ajada, võid otsida vajalikku malli internetis ning siis võtta ette samad sammud, mida kirjeldab . Oletame, et soovid luua korralikku A0 posterit, mida kasutatakse tihtipeale teaduskonverentsidel. &latex; mõistagi aitab sul luua väga külgetõmbava ja köitva posteri. A0 posteri malli võid leida Jonathan Marchini koduleheküljelt, kuid neid on märksa enamgi. Pea meeles, et sul läheb vaja paketti a0poster, mida standardse TeXi tarkvaraga kaasas ei ole, nii et sul tuleb see siit alla laadida ja kopeerida &latex;i faili kataloogi. Malli eemaldamiseks &kile;st: vali FailEemalda mall... Ilmub kõiki malle näitav dialoog, kus vali mall Klõpsa OK ja mall eemaldataksegi Malle märkega * ei saa eemaldada, kui sul selleks õigusi pole &kile; seesmine redaktor kasutab ära &kate;t. Kate on programmeerijatele loodud tekstiredaktor, mis suudab lugeda ja kasutada esiletõstmist paljude tekstifailide tüüpide korral, sealhulgas &latex; ja &bibtex;. Suurt osa &kate; võimalustest saab kasutada otse &kile;s menüü Tööriistad vahendusel. &kate; ja selle võimaluste kohta annab rohkem teavet Kate käsiraamat. &kile; kasutajad võiksid ennekõike vaadata peatükki Töö Katega. &kile; pakub väga praktilist ülevaadet &latex;i viidetest, mida saab kasutada menüükäsuga AbiLaTeXi viited. See sisaldab peaaegu kõigi &latex;is kasutatavate käskude põhjalikke selgitusi ning süntaksit. Kui soovid valida teksti, saab seda teha nii: Hoia all hiire vasak nupp ja lohista hiirt teksti äramärkimiseks. Klõpsa sõnal kursori liigutamiseks uuele alale. Klõpsa sõnal kaks korda terve sõna valimiseks. Kogu TeXi sõna valimiseks tee sõnal topeltklõps ja vajuta klahvi &Ctrl;. Sel moel näiteks teksti \par\bigskip osal \par klõpsates valitakse ainult \par. Klõpsa kolm korda terve lause valimiseks. Hiire vasakut nuppu all hoides ja valitavat teksti lohistades kopeeritakse valitud tekst automaatselt lõikepuhvrisse. Klahvi Shift all hoides ning nooleklahve kasutades saab redaktoriaknas valida vajaliku lähteteksti osa. Sulgude lõpetamine on üks visuaalseid vahendeid, mida kasutatakse redaktorivaates paremaks näitamiseks, millised sulud teineteisega kokku lähevad. Kui avad .tex-faili ja valid suvalise sulu, olgu see ümarsulg (), nurksulg [] või looksulg{}, tõstab redaktor esile nii selle kui tema paarilise kollase värviga (seda vaikevärvi saab mõistagi muuta). Kui asetad kursori näiteks looksulule käsus \section{Sissejuhatus}, näeb \section{Sissejuhatus} vaikimisi kollasena esiletõstetuna, näidates sulle sel moel alustavat ja lõpetavat looksulgu. &kile; suudab tuvastada ja esile tõsta erinevat tüüpi koodi. Nii on näiteks &latex;i käsud eristatud tavalisest tekstist, mis muudab tavalise teksti lugemise hõlpsamaks. Erineva värviga on tähistatud ka valemid. Paljud nõustajad võivad lisada täppe, omamoodi järjehoidjaid tekstis. Menüükäsud RedigeerimineTäpid või vastavad kiirklahvid võimaldavad hüpata järgmisele või viimasele täpile. Täpp ühtlasi valitakse, nii et kui kirjutad mõne sümboli, kustutatakse see automaatselt. Täpid Täpid &Ctrl;&Alt;Nool paremale Järgmine täpp Hüppab tekstis järgmisele täpile, kui see on olemas. &Ctrl;&Alt;Nool vasakule Viimane täpp Hüppab tekstis eelmisele täpile, kui see on olemas. Redigeerimine on mõistagi sellise rakenduse nagu &kile; kasutamise üks tähtsamaid pmadusi. Kuigi ka &kate; on väga võimekas redaktor, lisab &kile; mitmeid olulisi võimalusi, mida läheb eriti vaja &latex;i lähtekoodi kirjutamisel. &latex; vajab alati hulka keskkondi ja gruppe, mistõttu &kile; toetab nende valimise erikäske. Alammenüüs RedigeerimineValimine leiab järgmised teksti valimise käsud. Redigeerimine->Elementide valimine Redigeerimine->Elementide valimine &Ctrl;&Alt;S E Keskkond (sisemine) Valib keskkonna ilma ümbritsevate siltideta. &Ctrl;&Alt;S F Keskkond (väline) Valib keskkonna koos ümbritsevate siltidega. &Ctrl;&Alt;S T TeXi grupp (sisemine) Valib TeXi grupi ümbritsevate sulgude sees. &Ctrl;&Alt;S U TeXi grupp (väline) Valib eXi grupi koos ümbritsevate sulgudega. &Ctrl;&Alt;S M Matemaatikagrupp Valib aktiivse matemaatikagrupi koos matemaatikakäskudega. &Ctrl;&Alt;S P Lõik Valib kogu lõigu, &ie; tekstiridade grupi, mida eraldavad mõlemalt poolt tühjad read. Lõik ei tähenda lihtsalt järjestikusi tekstiridu, nagu teistes tekstiredaktorites. Lõik hõlmab ka tabeleid, &latex;i käske ja kõiki muid lähtekoodiridu. &kile; jaoks on oluline ainult see, et lõik oleks eraldatud kahe tühja reaga. &Ctrl;&Alt;S L Rida Valib tekstirea, kus paikneb kursor. &Ctrl;&Alt;S W TeXi sõna Valib kursori asukohas oleva sõna. Ka see valik on laiendatud tähendusega, sest selle käsuga saab valida ka &latex;i käske, mis algavad längkriipsuga ja millel võib lõpus olla tärn. Dokumendi teatud osa kustutamiseks võib selle muidugi valida ja vajudata klahvile Delete. Kate pakub lisaks veel kiirklahvi &Ctrl;K, mis kustutab terve rea. Kuid &kile; pakub oma kustutamiskäskudega kiiremaidki võimalusi. Alammenüüs RedigeerimineKustutamine leiab järgmised teksti kustutamise käsud. Redigeerimine->Elementide kustutamine Redigeerimine->Elementide kustutamine &Ctrl;&Alt;T E Keskkond (sisemine) Kustutab keskkonna ilma ümbritsevate siltideta. &Ctrl;&Alt;T F Keskkond (väline) Kustutab keskkonna koos ümbritsevate siltidega. &Ctrl;&Alt;T T TeXi grupp (sisemine) Kustutab TeXi grupi ümbritsevate sulgude sees. &Ctrl;&Alt;T U TeXi grupp (väline) Kustutab TeXi grupi koos ümbritsevate sulgudega. &Ctrl;&Alt;T M Matemaatikagrupp Kustutab aktiivse matemaatikagrupi koos matemaatikakäskudega. &Ctrl;&Alt;T P Lõik Kustutab kogu lõigu. Vaata käsu ValimineLõik kirjeldusest, kuidas &kile; lõiku määratleb. &Ctrl;&Alt;T I Rea lõpuni Kustutab teksti alates kursori asukohast rea lõpuni. &Ctrl;&Alt;T W TeXi sõna Kustutab sõna või &latex;i käsu kursori asukohas. Juba eespool mainiti, et keskkonnad on &latex;is keskse tähendusega. Seepärast pakub &kile; veel viit käsku &latex;i võimalikult lihtsaks käitlemiseks alammenüüs RedigeerimineKeskkond. Redigeerimine->Keskkonna elemendid Redigeerimine->Keskkonna elemendid &Ctrl;&Alt;E B Mine algusse Selle käsuga hüpatakse aktiivse keskkonna algusse. Kursor asetatakse otse keskkonda alustava sildi ette. &Ctrl;&Alt;E E Mine lõppu Selle käsuga hüpatakse aktiivse keskkonna lõppu. Kursor asetatakse otse keskkonda lõpetava sildi järele. &Ctrl;&Alt;E M Sobivus Kui kursor asub sildi \begin{keskkond} ees või kohal, viiakse see keskkonna teise otsa ja vastupidi. &Ctrl;&Alt;E C Sulge Pesastatud keskkonnasiltide vahele teksti sisestades võib kaduda kontroll keskkondade üle. Selle käsuga suletakse viimati avatud keskkond, mis väldib keskkondade pesastatud struktuuri vigu. &Ctrl;&Alt;E A Sulge kõik Sulgeb kõik keskkonnad, mitte ainult viimatu avatud keskkonna. &kile; pakub mõningaid erikäske ka &latex;i gruppidele, mida määravad sulud {...}. Alammenüüs RedigeerimineTeXi grupp leiab mitu olulist käsku, mis vastavad alammenüü RedigeerimineKeskkond omadele. Redigeerimine->TeXi grupp Redigeerimine->TeXi grupp &Ctrl;&Alt;G B Mine algusse Selle käsuga hüpatakse aktiivse grupi algusse. Kursor asetatakse otse gruppi alustava sulu ette. &Ctrl;&Alt;G E Mine lõppu Selle käsuga hüpatakse aktiivse grupi lõppu. Kursor asetatakse otse gruppi lõpetava sulu järele. &Ctrl;&Alt;G M Sobivus Kui kursor asub &tex;i gruppi alustava sulu ees või järel, viiakse see grupi lõppu ja vastupidi. &Ctrl;&Alt;G C Sulge Pesastatud grupisulgude kirjutamine võib üsna vaevaline olla. Selle käsuga suletakse viimati avatud grupp, mis väldib &tex;i gruppide pesastatud struktuuri vigu. &latex; kasutab topeltjutumärkidena kaht ühekordset jutumärki. Nende tõhusaks lisamiseks võimaldab &kile; kaht ühekordset alustavat jutumärki lisada klahvile " vajutades. Kui soovid tsitaadi sulgeda, tuleb samuti vajutada ". &kile; on piisavalt nutikas, et sellest aru saada ja lisada &latex;ile kaks lõpetavat jutumärki. Otseste topeltjutumärkide saamiseks vajuta kaks korda ". Alustava ja lõpetava topeltjutumärgi automaatse lisamise saab välja lülitada sektsioonis SeadistusedKile seadistamine...LaTeX. Topeltjutumärgid Topeltjutumärgid Kui kaasad keelepõhised valikud või stiilifailid, näiteks ngerman või french, saad kasutada ka saksa või prantsuse topeltjutumärke. Saadaval on muidugi veel palju rohkem keeli. Kui vajutad klahve &Shift;Return, lisab &kile; nutika reavahetuse. Kui kursor asub parajasti nimekirjakeskkonnas (näiteks enumerate või itemize), ei lisa &kile; mitte ainult reavahetust, vaid ka käsu \item. Kui oled tabelikeskkonnas, lisab &kile; aktiivse rea lõppu \\ ja reavahetuse. Kui oled &latex;i kommentaaris, lisab &kile; järgmise rea algusse %. Kuid &kile; toetab isegi eelmääratud &latex;i ja kasutaja määratud keskkondi, mida saab lisada sektsioonis SeadistusedKile seadistamine...LaTeX. Mõnele kasutajale meeldib tabelikeskkonnas veerge korraldada ja seada kõik &-märgid üksteise alla. &kile; toetab seda. Kui vajutad &Shift;&Alt;&, otsib &kile; ülalolevas reas järgmist tabeldusmärki. Ehkki see ei pruugi muidugi olla just õige tabeldusmärk, lisab &kile; tühikuid, et sobitada veeru asukoht tabelduskohaga. Kuigi &kate; pakub juba päris häid lõpetamisvõimalusi, on &kile; laiendanud koodilõpetamist, et pakkuda mõningaid spetsiaalselt &latex;ile mõeldud võimalusi. Erinevaid režiime on kokku viis. Kolm neist aktiveeruvad nõudmisel, kaks on aga automaatse lõpetamise võimalused. Kõiki neid saab seadistada dialoogis SeadistusedKile seadistamine... Kui alustad uut keskkonda näiteks käsuga \begin{keskkond}, lisab &kile; automaatselt käsu \end{keskkond}, jättes nende vahele rea, kuhu saad sisestada oma teksti. Automaatse lõpetamise saab välja lülitada dialoogi SeadistusedKile seadistamine... LaTeXKeskkonnad &latex;i sektsioonis. Võrrandikeskkonna lõpetamine Võrrandikeskkonna lõpetamine Võrrandikeskkonna lõpetamine Mõned tähed kirjutanud, saab aktiveerida selle lõpetamistüübi &latex;i käskude ja tavaliste sõnade jaoks menüükäsuga RedigeerimineLõpetamine(La)TeXi käsk või kiirklahviga &Ctrl;Tühikuklahv. &kile; loeb kõigepealt tähed kursori asukohast vasakule ja peatub esimese mittetähe või längkriipsu juures. Kui alguses seisab längkriips, võtab &kile; kasutusele &tex;i või &latex;i käskude lõpetamise režiimi. Muul juhul võetakse kasutusele tavalise sõnaraamatu režiim, kust mõistagi &latex;i käske ei leia. Sõltuvalt režiimist avatakse lõpetamiskast. Seal näeb kõiki käske või sõnu, mis sobivad kirjutatud mustriga. Nimekirjas saab liikuda nooleklahvidega, vajalikule kirjele jõudes saab seda kasutada klahviga &Enter; või topeltklõpsuga. LaTeXi käsu lõpetamine LaTeXi käsu lõpetamine Kui vajutada klahvi &Backspace;, kustutatakse mustri viimane märk ja lõpetamisnimekiri võib pikeneda. Kui aga kirjutada veel üks märk, siis muster pikeneb ja pakutavade sõnade arv võib väheneda. Kui ükski pakkumine sulle ei meeldi, saad dialoogist väljuda klahviga &Esc;. Kastis on kõikidele käskudele lisatud nende parameetrite lühikirjeldus. Käsu valimisel neid loomulikult ei lisata. Soovi korral võib lasta &kile;l nende asemele täpid lisada, et saaksid neisse liikuda menüükäsuga RedigeerimineTäpidJärgmine täpp ja vajaliku parameetri sisestada. LaTeXi käsu lõpetamine LaTeXi käsu lõpetamine Nimekirjade seadistamiseks ava dialoog SeadistusedKile seadistamine... KileLõpetamine. Seal saab valida erinevaid sõnaloendeid &tex;i ja &latex;i käskude ning sõnaraamatuid tavaliste sõnade jaoks. Käsurežiim ei ole keskkondade lõpetamisel kuigi palju kasuks. Siis tuleb alati kirjutada mõned \begin tähed ning lõpetamisrežiimi väljakutsumine annab tulemuseks tohutu keskkonnasiltide nimekirja. Samas kasutatakse keskkondi nii sageli, et &kile; pakub spetsiaalse režiimi keskkondade lõpetmiseks. Ära mõtle algussildi peale ja kirjuta näiteks eq. Lõpetamisrežiimi menüükäsuga RedigeerimineLõpetamineKeskkond või kiirklahviga &Alt;Tühikuklahv välja kutsudes lisatakse automaatselt alustav silt, nii et sisestatu võtab kuju \begin{eq}. Pärast seda on lõpetamisnimekiri palju vähemate võimalustega. LaTeXi käsu lõpetamine LaTeXi käsu lõpetamine Nüüd vali keskkond ja näed, et see ka suletakse automaatselt. Veelgi enam, kui &kile; peab seda nimekirjakeskkonnaks, lisatakse ka esimene \item silt. LaTeXi käsu lõpetamine LaTeXi käsu lõpetamine Nimekirjade seadistamiseks vali SeadistusedKile seadistamine... KileLõpetamine. See režiim kasutab samu sõnade nimekirju nagu &tex;i ja &latex;i käskude lõpetamisrežiim. &kile; toetab kasutaja määratud lühendite nimekirju, mis asendatakse nõudmisel pikemate tekstistringidega. Nimekirjade seadistamiseks vali SeadistusedKile seadistamine... KileLõpetamine. Siin toodud näite puhul tuleb valida lühendite nimekiri example.cwl. Selles failis leidub näiteks kirje L=\LaTeX. See tähendab, et sa võid kirjutada ainult L. Seejärel kutsu välja sõnalõpetamisrežiim menüükäsuga RedigeerimineLõpetamineLühend või kiirklahviga &Ctrl;&Alt;Tühikuklahv ning täht L asendatakse stringiga LaTeX. &latex;i käskude jaoks võib ka sisse lülitada automaatse lõpetamise. Kui kirjutad määratud arvu tähti (vaikimisi 3), ilmub hüpikaken, mis pakub kõiki sobivaid &latex;i käske. Võid nende seast valida vajaliku või neid eirata ja edasi kirjutada. Lõpetamiskastis leiduvad kirjed muutuvad vastavalt sellele, mida sa kirjutad. Selle režiimi sisse- või väljalülitamiseks või täheläve muutmiseks vali SeadistusedKile seadistamine... KileLõpetamine. Võrrandikeskkonna lõpetamine Võrrandikeskkonna lõpetamine Suured sõnaraamatud ei ole automaatse lõpetamise seisukohalt kuigi kasulikud. Aga mõnigi kord esineb teatud sõnu dokumendis palju kordi. Seepärast pakub &kile; võimalust lõpetada kõik sõnad, mis esinevad juba dokumendis. Selle režiimi sisse- või väljalülitamiseks vali SeadistusedKile seadistamine... KileLõpetamine. Samas dialoogis saad muuta ka läve, mitme tähe kirjutamise järel pakutakse automaatse lõpetamise võimalust. Lõpetamisfailide vormingu spetsifikatsiooni tutvustab lehekülg CWL file format specification. Lõpetamisfailid võib paigaldada kasutaja kodukataloogi alamkataloogi ~/.kde/share/apps/kile/complete/<režiim>/, kus <režiim> on kas abbreviation, dictionary või tex. Dialoog Graafika kaasamine muudab graafika lisamise võimalikult lihtsaks. Palun uuri osasid ja , kus tutvustatakse mõningaid peamisi graafikavormingutega seotud asju. Graafilise elemendi kaasamine Graafilise elemendi kaasamine Vali graafikafail. See võib olla JPEG, PNG, EPS või isegi zipitud või gzipitud EPS-fail. Kui paigaldatud on &imagemagick; ning &kile; on seadistatud seda kasutada (SeadistusedKile seadistamine... LaTeXÜldine), näidatakse automaatselt graafika laiust ja kõrgust. Kui &imagemagick; suudab kindlaks määrata lahutuse, näidatakse graafika suurust ka sentimeetrites. Otsusta, kas pilt tuleb lehekülhel tsentreerida. Vali kas traditsiooniline &latex; või &pdflatex;. Arvesta, et &pdflatex; võib luua ka DVI väljundi, mitte ainult PDF-i. Vali, kas failinimi peaks olema suhteline. See on soovitatav, kui kasutad käsku \graphicspath. Vaikimisi peavad graafikafailid olema samas kataloogis, kus asub põhidokument. Kuid vajaduse korral võib neid paigutada ka teistesse kataloogidesse. Ilma käsuta \graphicspath kaasab &kile; graafikafaili asukoha. Aga kui kasutad käsku \graphicspath, näiteks: \graphicspath{{/minu/graafika/asukoht}{teine/minu/graafika/asukoht}} ja märgid selle valiku, kasutab &kile; ainult graafikafaili baasnime. Teine näide: kui sinu käsk \graphicspath näeb välja nii: \graphicspath{{./}{kaamera/}{pildid/}} otsib &latex; graafikafaili aktiivses kataloogis, seejärel kataloogis kaamera ja siis kataloogis pildid. Laiust või kõrgust määrates skaleeritakse kogu graafika proportsionaalselt. Kui määrad nii laiuse kui ka kõrguse, võidakse laius ja kõrgus skaleerida erineva teguriga, mis ei pruugi olla soovitud tulemus. Vaata ka dialoogi ülaosas olevat teavet graafika originaalsuuruse kohta. Määra nurk, mille võrra pöörata graafikat vastupäeva. Ümbritsev kast lisatakse graafikafaili valimisel automaatselt. Seda läheb vaja ainult juhul, kui kasutad traditsioonilist &latex;i ja bittrastergraafikat. Vaata lähemalt osast EPS graafika. Viimane valik puudutab seda, kas põimida graafika kujundi keskkonda. Kui otsustad seda teha, saad määrata ka pealdise ja tiitli. Hea mõte oleks anda igale tiitlitüübile erinev prefiks. Piltide levinud prefiks on fig:. Üks igavamaid asju, mida &latex;is teha, on tabelkeskkonnas maatriksit kirja pana. Selleks tuleb silm peal hoida kõigil elementidel, kontrollida, et keskkond on ikka õigesti vormindatud ja et kõik on seal, kus olema peab. Taanduse kasutamine tuleb siin kasuks, kuid on ka lihtsam meetod: &kile; menüü _Nõustaja. See sisaldab kirjeid Tabel ja Massiiv (kasutatakse matemaatikakeskkonnas). Neid valides saad maatriksikujulise sisendi, mille võid hõlpsasti täita vajalike väärtustega. Dialoogis saab määrata veel mõningad tabeli omadused. Tabelkeskkonna lisamine Tabelkeskkonna lisamine Kirje Tabbing näitab lihtsamat menüüd tabbing-keskkonna loomiseks. Kõigis mainitud keskkondades saab määrata ridade ja veergude arvu ning veel mõned spetsiifilisemad omadused. PS-failid ei ole nii levinud kui PDF-failid, aga need sobivad suurepäraselt lehekülgede käitlemiseks ja ümberkorraldamiseks. Kui vajad PDF-i väljundit, võib leheküljed ümber korraldada mõne &postscript;i tööriistaga ja seejärel teisendada PDF-iks käsuga ps2pdf. &postscript;i nõustaja pakub välja mõned levinumad ümberkorraldused, aga sul on muidugi vabadus seda omal käel teha. Selleks kasutatakse programme pstops ja psselect, mida enamik distributsioone pakub paketis psutils. Kui üks neist pole saadaval, ei ole vastavat elementi näha. PSToolsi dialoog PSToolsi dialoog Kõigepealt vali sisendfail. Kui &kile; leiab sinu põhidokumendile vastava PS-faili, on see juba lisatud sisendfailina, kuid sa võib muidugi valida ka mõne muu faili. Seejärel vali väljundfail ning mõni ülesanne. Viimaks tuleb otsustada, kas teha ainult teisendus või kutsuda tulemuse vaatamiseks välja ka &kghostview;. 1 A5 leht + tühi leht --> A4 Üks A5 leht koos ühe tühja lehega mahutatakse ühele A4 lehele. A5 lehtede liitmisel pööratakse neid 90 kraadi ning paigutatakse A4 lehele rõhtsalt. A5 + tühi leht A5 + tühi leht 1 A5 leht + duplikaat --> A4 Üks A5 leht ja duplikaat mahutatakse ühele A4 lehele. Kaks A5 lehte Kaks A5 lehte 2 A5 lehte --> A4 Kaks järjestikust A5 lehte mahutatakse ühele A4 lehele. Kahe A5 lehe liitmine Kahe A5 lehe liitmine 2 A5L lehte --> A4 Kaks järjestikust rõhtpaigutusega A5 lehte mahutatakse ühele A4 lehele. 4 A5 lehte --> A4 Neli järjestikust A5 lehte mahutatakse ühele A4 lehele. A5 lehed tuleb mahutamiseks skaleerida teguriga 0,7. 4 A5 lehte --> A4 4 A5 lehte --> A4e 1 A4 leht + tühi leht --> A4 Üks A4 leht ja üks tühi leht mahutatakse ühele A4 lehele. Kui kaks A4 lehte mahutatakse ühele A4 lehele, skaleeritakse neid teguriga 0,7 ning paigutatakse püstiselt. 1 A4 leht + tühi leht --> A4 1 A4 leht + tühi leht --> A4i 1 A4 leht + duplikaat --> A4 Üks A4 leht ja duplikaat mahutatakse ühele A4 lehele. 1 A4 leht + duplikaat --> A4 1 A4 leht + duplikaat --> A4 2 A4 lehte --> A4 Kaks järjetikust A4 lehte mahutatakse ühele A4 lehele. Kahe A4 lehe liitmine Kahe A4 lehe liitmin 2 A4L lehte --> A4 Kaks järjestikust rõhtpaigutusega A4 lehte mahutatakse ühele A4 lehele. Paarislehekülgede valik Valitakse dokumendi kõik paarisleheküljed. Paaritute lehekülgede valik Valitakse dokumendi kõik paaritud leheküljed. Paarislehekülgede valik (tagurpidi) Valitakse dokumendi kõik paarisleheküljed tagurpidi järjekorras. Paaritute lehekülgede valik (tagurpidi) Valitakse dokumendi kõik paarisleheküljed tagurpidi järjekorras. Kõik leheküljed tagurpidi Kõik dokumendi leheküljed tagurpidi. Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteeritud) Kopeeritakse dokumendi kõik leheküljed. Valida tuleb sorteeritud koopiate arv. Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteeritud) Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteeritud) Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteerimata) Kopeeritakse dokumendi kõik leheküljed. Valida tuleb sorteerimata koopiate arv. Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteerimata) Kõigi lehekülgede kopeerimine (sorteerimata) pstops: parameetri valik &postscript;i tööriistadel pstops ja psselect on hulk valikuid. Kui vajad neist mõnda, tuleb pstops välja kutsuda vajaliku võtmega. Võtmeid tutvustavad programmi manuaalileheküljed. psselect: parameetri valik Käsu psselect võib välja kutsuda mõne vajaliku võtmega. Võtmeid tutvustavad programmi manuaalileheküljed. Statistikadialoog annab ülevaate valikust, dokumendist või kogu projektist. See näitab sõnade arvu ning &latex;i käske ja keskkondi, samuti iga tüübi märkide arvu. Statistikat võib kopeerida tekstina või kenasti vormindatud &latex;i tabelina lõikepuhvrisse. Kui soovid näha kogu projekti statistikat, saad käsuga FailAva kõik projekti failid hõlpsasti ja kiiresti avada kõik oma projekti lähtefailid. Arvude täpsust tuleb siiski võtta reservatsioonidega. Me kasutame usaldusväärse hinnangu saamiseks teatud loogikat, näiteks K\"uhler tähendab üht sõna ja üht käsku vastavalt kuue ja kahe märgiga. Kuid võib ette tulla kombinatsioone, mille korral käsu osi peetakse sõnadeks ja vastupidi. Samuti tuleb meeles pidada, et algoritm on välja töötatud ja testitud selliste keelte peal, mis sarnanevad inglise või saksa keelele. Seepärast ei tohiks arve pidada absoluutselt tõeseks. Kui pead koostama aruande, kus tuleb ära märkida sõnade või märkide täpne arv, tasuks eelnevalt testida, kas &kile; suudab neid ikka usaldusväärselt kokku lugeda. &latex; pakub sadu silte, mida saab lisada sümbolite ja erimärkide tähistamiseks. Lihtsaim viis erimärki lisada on kasutada külgriba menüüd vasakul pool redaktoriakent. Külgriba menüü Külgriba menüü Külgriba menüü Kasutada saab järgmisi tüüpe: Enimkasutatud Seos Operaatorid Nooled Mitmesugused matemaatikasümbolid Mitmesugused tekstisümbolid Piiritlejad Kreeka Võõrtähed Kirillitsa Kasutaja määratud Ikoonide kohtspikrid näitavad &latex;i käske ja vajalikke lisapakette. Kui vajutada klahvi &Shift; ja klõpsata sümbolil, lisatakse $\symbolcmd$. Kui teha sama klahviga &Ctrl;, lisatakse see looksulgudes. Kui lisad käsu, mis vajab paketti, mida sinu &latex;i dokumendis ei leidu, näidatakse logivaates hoiatust. Esimene sümbolite nimekiri sisaldab enimkasutatud sümboleid. Lisatud sümbolid lisatakse kiireks ja hõlpsaks kasutamiseks just sellesse nimekirja. Uute sümbolite lisamisel ei muudeta sümbolite järjekorda, küll aga loendurit. Kui elementide arv ületab 30, eemaldatakse kõige väiksema esinemisarvuga element. Kasutaja määratud sümbolite nimekirjas on sinu enda sümbolid. Oma sümbolite loomiseks on vaja programmi gesumb ja faili definitions.tex Kile lähtepaketis. Lisaks on vajalikud &latex;i kompilaator ja &dvipng; (versioon 1.7 või uuem). Seejärel tuleb luua &latex;i fail käsuga \input{definitions}, mis muudab kättesaadavaks allpool toodud käsud, ning lasta käsuga gesymb mysymbols.tex user (see kutsub välja &latex;i ja &dvipng;) luua ikoonid. Kui need nüüd kopeerida asukohta $HOME/.kde/share/apps/kile/mathsymbols/user/ ja Kile taaskäivitada, saadki oma sümboleid kasutada. Järgmised käsud on defineeritud failis definitions.tex: \command[\optarg]{\symbol}: sümboli \symbol lisamine sümbolite nimekirja, lisaargument \optarg määrab käsu, mille Kile peab lisama. Kui seda pole antud, kasutatakse käsku kohustuslikus argumendis. \mathcommand[\optarg]{\symbol}: sama, mis eespool, ainult et käsk kohustuslikus argumendis lisatakse matemaatikarežiimis. \pkgs[arg]{pkg}: deklareerib, et antud real antud käsk vajab &latex;i paketti pkg lisaargumendiga arg. See käsk peab seisma käsu \command ees ja tühistab kõik neededpkgs keskkonna määratud paketid. \begin{neededpkgs}[pkgs-args]{pkgs} ... \end{neededpkgs}: sama, mis eespool, aga kõigi suletud käskude jaoks. Toome siin ühe täieliku näite: \documentclass[a4paper,10pt]{article} \usepackage{amssymb} \input{definitions} % \begin{document} \pagestyle{empty} % \begin{neededpkgs}{amssymb} \mathcommand{\surd} \pkgs{amsmath}\mathcommand[\ddddot{}]{\ddddot{a}} \mathcommand{\angle} \end{neededpkgs} \command{\"A} \mathcommand{\exists} \mathcommand[\stackrel{}{}]{\stackrel{abc}{=}} %\begin{neededpkgs}[russian,koi8-r,T2C,]{babel,inputenc,fontenc,mathtext} % % \end{neededpkgs} % this would need to include the packages % \usepackage{mathtext} % \usepackage[T2C]{fontenc} % \usepackage[russian]{babel} % \usepackage[koi8-r]{inputenc} % just to explain the format \end{document} \bibitem on käsk, mis viitab, et dokumendis on kasutusel thebibliography. Käsu \bibitem süntaks on \bibitem[pealdis]{võti}. Võti [pealdis] võimaldab sul lisada bibliograafiakirjele omaenda pealdiste süsteemi. Kui seda ei ole määratud, seatakse kirjed arvulisse järjekorda: [1], [2], [3] jne. Argumenti {võti} kasutatakse viitamiseks ja käskude \bibitem ning \cite linkimiseks üksteise ning neis leiduva infoga. Käsk \cite sisaldab pealdist, mis on seotud käsuga \bibitem, mis asub keskkonnas thebibliography ja sisaldab viiteandmeid. Nii \bibitem kui \cite peab sisaldama sama {võti}t. Kõige hõlpsam on võtmeid mõistagi korraldada autori perekonnanime järgi. Sekundaarsed suludkäsus {thebibliography} tähistavad pikimat bibliograafiapealdist, mis sul võib olla. Nii võib {suva} lisamisel pealdis olla maksimaalselt suva pikkune. Kui seda parameetrit korrektselt ei määrata, ei pruugi bibliograafia kuigi atraktiivne välja näha. Bibliograafia seisab peadokumendist eraldi, selle näidiskood võib olla selline: \begin{thebibliography}{50} \bibitem{Simpson} Homer J. Simpson. \textsl{Mmmmm...donuts}. Evergreen Terrace Printing Co., Springfield, SomewhereUSA, 1998 \end{thebibliography) Oletame nüüd, et sinu põhilähtetekstis leidub info, mida seob käsuga \bibitem käsk \cite. Lähtetekst näeb siis välja selline: Minu töö aluseks Simpsonite\copyright filosoofia kohta on mu lemmikraamat \cite{Simpson}. Paljude viidete korral on sageli raske meeles hoida täpset tsitaadivõtit, mistõttu &kile; pakub välja hõlpsa võimaluse tsitaadi lisamiseks. Klõpsa redigeerimisribal teisele hüpikkastile (tavaliselt seisab seal pealdis) ja vali tsitaat. Ilmub nähtavale kõigi tsitaadivõtmete loend, kust saab valida vajaliku viite ning tsitaadikirje lisataksegi dokumenti. Võtmete loendi uuendamiseks salvesta fail või vali menüükäsk RedigeerimineVärskenda struktuuri või vajuta klahvi F12. Sinu dokumendi bibliograafia näeb lõpuks välja siis selline: [1] Homer J. Simpson. Mmmmm...donuts. Evergreen Terrace Printing Co., Springfield, SomewhereUSA, 1998. Lihtsaim viis käskude \bibitem ja \cite kasutamiseks on tööriistariba rippmenüü kirjaga tsitaat. Kui soovid lisada tsitaadi, pakutakse sulle seni loodud bibitem-ite loendit, millest võid valida vajaliku. &kile; suudab nüüd ka töötada käsikäes &bibtex;i redaktoritega, näiteks &kbibtex;, mis muudab tsiteerimise märgatavalt hõlpsamaks. &kile; võimaldab sul luua oma silte. Silt on põhimõtteliselt kiirkorraldus, mis käivitab mingi käsu või kirjutab sinu eest sageli ettetuleva teksti. Oletame näiteks, et Julius Sarvik kasutab sageli väljendeid Ma eelistan \LaTeX\it \TeX\ile ja Mida ma küll hakkaksin peale Linuxita? Kasutaja määratud siltide loomiseks, mis paneks Juliuse eest need fraasid kirja, tuleb tal valida menüükäsk LaTeXKasutaja sildidRedigeeri kasutaja silte... See avab dialoogi, kus Julius saabki luua just selliseid silte, mida tal vaja läheb. Kasutaja siltide redigeerimise dialoog Kasutaja siltide redigeerimise dialoog Kasutaja siltide redigeerimise dialoog Kasutaja määratud sildi sisestamine Kasutaja määratud sildi sisestamine Kasutaja määratud sildi sisestamine Oma kahe sildi loomiseks, mida kirjutamisel sageli vaja läheb, annab Julius neile selgelt eristava nime. Sildile antav nimi tuleb sisestada sektsiooni Menüükirje, vastav tekst aga sektsiooni Väärtus. Kui vajalikud andmed on sisestatud, võib neid silte kasutada kiirklahvidega &Ctrl;&Shift;1, mis lisab esimese sildi teksti Ma eelistan \LaTeX\it \TeX\ile, ning &Ctrl;&Shift; 2, mis lisab teise sildi teksti Mida ma küll hakkaksin peale Linuxita? Kasutaja määratud siltides saab pruukida mõningaid kohanäitajaid: %B, %C, %M ja %S. %B: asendatakse täpiga. %C: sinna viiakse kursor pärast kasutaja määratud sildi lisamist. %M tähistab märgitud teksti; valitud tekst lisatakse kasutaja määratud siltide tarvitamisel selle asemele. %S: asendab lähtefaili nime (ilma laiendita). Selgitamaks, kuidas see toimib, oletame, et mul on kasutaja määratud silt väärtusega \bfseries{%M}%C ning ma olen dokumendis ära märkinud teksti, mille tahan panna rasvasesse kirja. Seega tõstan esile fraasi Ma armastan reedet, lisan kasutaja määratud sildi, vajutades &Ctrl;&Shift;1 ning tulemuseks on fraas \bfseries{Ma armastan reedet}, kusjuures kursor asetseb fraasi lõpus. Oma töö tulemuste nägemiseks tuleb kõigepealt lähtetekst kompileerida. Kõik ehitamisvahendid asuvad ilusasti üksteise kõrval menüüs: EhitamineKompileeri, EhitamineTeisenda, and EhitamineVaata Lähtekoodi kompileerimiseks ekraaninäitajate tarbeks, nagu &kdvi;, &kghostview;, &kpdf;, või edasiseks teisendamiseks saab kasutada kiirklahvi &Alt;2. Seejärel võib vaadata DVI-faili vaikenäitajas kiirklahviga &Alt;3, teisendada DVI-faili PS-failiks kiirklahviga &Alt;4 ning vaadata PS-faili kiirklahviga &Alt;5. Kui sul on bibliokirjete tarbeks kasutusel &bibtex;, tuleb enamasti järgida spetsiaalset kompileerimismudelit. See tähendab, et välja tuleb kutsuda &latex; ja siis &bibtex; ja siis veel kakskorda &latex;. Õnneks on &kile; piisavalt nutikas ja oskab automaatselt tuvastada, kas on vaja välja kutsuda selliseid lisatööriistu, nagu &bibtex;, &makeidx; ja &asymptote;. See on nii vähemalt vaikimisi, kuigi seda saab ka muuta, kui valida SeadistusedKile seadistamine...TööriistadEhitamine kaardil Üldine &latex;i ja &pdflatex;i tööriistad. Kui kasutad oma dokumendile tähestikule indeksi loomiseks tööriista &makeidx;, tuleks samuti kasutada järgmist spetsiaalset kompileerimisvõimalust või lasta &kile;l see ära teha samamoodi, nagu see on võimalik &bibtex;i failide puhul Kui soovid kompileerida oma dokumendi pildijoonistamisrakendusega MetaPost või Asymptote, saab seda teha menüükäsuga EhitamineKompileeriMetapost või EhitamineMuuAsymptote. Dokumenti saab veel ühel moel kompileerida, kui soovid saada PDF-faili: käivita &pdflatex;, mis kompileerib lähteteksti otse PDF-failiks, kiirklahviga &Alt;6. Seejärel võib kompileeritud faili vaadata kiirklahviga &Alt;7. Teine võimalus on teisendada PS-fail PDF-failiks kiirklahviga &Alt;8 või DVI-fail otse PDF-failiks kiirklahviga &Alt;9. &pdflatex;i eelistamine &latex;ile võib olla lihtsuse või harjumuse küsimus, kuid kohati on kahe programmi käitumine üpris erinev. Sul võib olla ka soov avaldada oma töö veebis, mitte aga paberil. Selleks saab kasutada programmi latex2html, mille saab käivitada &kile; menüükäsuga EhitamineTeisendamineLaTeX -> HTML. Tulemus asetatakse sinu töökataloogi alamkataloogi, teisenduse saadust võid näha menüükäsuga EhitamineVaatamineVaata HTML-i. Võib juhtuda, et soovid anda töövahenditele oma failide kompileerimiseks, teisendamiseks või vaatamiseks mõningaid spetsiaalseid käsureaparameetreid. Standardseid tööriistu saab seadistada menüükäsuga Seadistused Kile seadistamine...TööriistadEhitamine &latex;iga töötades tuleb alati leida aega oma töö tulemuse uurimiseks. &latex; peab kompileerima lähteteksti ning välja kutsuma dokumendi näitaja. See võib olla tülikas, kui oled muutnud näiteks ainult mõnda tähte võrrandis. &kile; pakub selleks välja kiire eelvaatluse režiimi, kus kompileeritakse ainult osa dokumendist, mis säästab tublisti aega. Toetatud on neli erinevat režiimi, mida saab omavahel kombineerida seitsme seadistusega. Kiire eelvaatlus Kiire eelvaatlus Kõiki seadistusi saab määrata ja muuta, kui valida SeadistusedKile seadistamine... TööriistadEelvaatlus Kiire eelvaatluse seadistamine Kiire eelvaatluse seadistamine Kasutajal tuleb valida dokumendi osa. Valitud programmid käivitab menüükäsk EhitamineKiire eelvaatlusValik või kiirklahv &Ctrl;&Alt;P, S. &kile; kasutab originaalteksti preambulat, mistõttu peavad olema kaasatud kõik paketid ja kasutaja määratud käsud. Kasutaja saab valida seitsme eelnevalt määratud seadistuse vahel: LaTeX+DVI (põimitud näitaja) LaTeX+DVI (KDVI) LaTeX+PS (põimitud näitaja) LaTeX+PS (KGhostView) PDFLaTeX+PDF (põimitud näitaja) PDFLaTeX+PDF (KGhostView) PDFLaTeX+PDF (KPDF) Sellest peaks piisama kõigiks juhtumiteks, kus läheb vaja kiiret eelvaatlust. Sageli võib vaja olla aktiivse keskkonna, eriti matemaatikakeskkonna eelvaatlust, mida on mõnigi kord keeruline kirja panna. &kile; võimaldab seda väga kiiresti. Valikut polegi vaja, vali lihtsalt menüükäsk EhitamineKiire eelvaatlus Keskkond või kasuta kiirklahvi &Ctrl;&Alt;P,E ning aktiivne keskkond kompileeritaksegi ja kuvatakse. Kui sul on paljude dokumentidega suurem projekt, ei ole kogu projekti kompileerimine arvatavasti kuigi hea mõte, kui oled teinud muudatusi ainult ühes dokumendis. &kile; võib kompileerida ja eelvaatlusena kuvada ka aktiivset alamdokumenti. Preambul võetakse põhidokumendist ning kompileeritakse ainult aktiivne osa, kui valid menüükäsu EhitamineKiire eelvaatlusAlamdokument või kiirklahvi &Ctrl;&Alt;P,D. Matemaatikagrupi eelvaatluse režiim võimaldab näha parajasti redigeeritavat matemaatikagruppi. &kile; võtab preambuli põhidokumendist ning kompileerib ainult matemaatikagrupi, milles asub parajasti kursor, kui valid menüükäsu EhitamineKiire eelvaatlusMatemaatikagrupp või kiirklahvi &Ctrl;&Alt;P,M. Selle asemel et näidata eelvaatlust uues dokumendis, võib &kile; panna kasutama eelvaatluse näitamiseks ka allriba. Selle valiku saab sisse lülitada kiire eelvaatluse seadistustes. Pane tähele, et &pdflatex; suudab pakettide graphics või graphicx kasutamisel kompileerida korrektselt PDF-faili PNG- ja JPG-failid, aga mitte EPS-failid. Ja vastupidi, kompileerimine DVI-failiks ning teisendamine PS- või PDF-failiks toetab EPS-ide kasutamist, aga mitte PNG- ja JPG-faile. Paljud kasutajad soovivad luua PDF-dokumente, aga samas kasutada ka suurepärast paketti Pstricks &postscript;i graafika loomiseks või siis selliste matemaatika- ja teadusrakenduste nagu Mathematica, Maple või MuPAD &postscript;i väljundit. Sellised &latex;i kasutajad peavad kõigepealt kompileerima &postscript;i, isegi kui nad soovivad luua PDF-dokumendi, sest need rakendused loovad sellise &postscript;i koodi, millega &pdflatex; ei oska midagi peale hakata. Kuid see pole nii raske, kui esialgu võib tunduda, sest sind abistab siin &kile;. Selle kurvastava asjaolu lahendamiseks ning nii EPS- kui ka PNG- ja JPG-failide kaasamiseks &postscript;i koodi kõrval on mitu võimalust: Kui sul on vaja faili PS-vormingus, kuid JPG- või PNG-failidega, võid lihtsalt kasutada kõigepealt &pdflatex;it DVI väljundiga ja seejärel programmi dvips Ps-faili loomiseks. Nagu näed, on &pdflatex; väga hea valik, kui sinu lähtetekst ei sisalda üldse &postscript;i koodi. EPS-failid on võimalik teisendada PNG või mõnesse muusse vormingusse näiteks rakendusega Gimp või &imagemagick; ning seejärel kasutada &pdflatex;it. Soovitatav on teisendada EPS-graafika PDF-graafikaks programmiga epstopdf, mida pakub iga &tex;i pakett, ning seejärel kasutada &pdflatex;it. See annab tulemuseks väga hea kvaliteediga graafika ning sa saad tulemust isegi juhtida mõnega järgmistest käskudest: -dAutoFilterColorImages=false -dAutoFilterGrayImages=false -sColorImageFilter=FlateEncode -sGrayImageFilter=FlateEncode -dPDFSETTINGS=/prepress -dUseFlateCompression=true Ja mis veel parem: kui sinu süsteem toetab shelli paomärke (shell-escape), saab teisendamist teha lausa lennult. Selleks tuleb vaid kaasata pakett epstopdf, mis kuulub &tex;i koosseisu, käsuga \usepackage{epstopdf}. Oletame, et kood on \includegraphics[width=5cm]{test.eps} Kui kutsud &pdflatex;i välja võtmega *--shell-escape, teisendatakse graafikafail test.eps automaatselt failiks test.pdf. Teisendamine võetakse ette iga kord, kui käivitad &pdflatex;i. Kui graafikakäsk onantud otseselt: \includegraphics[width=5cm]{test} kontrollib epstopdf, kas fail test.pdf on juba olemas, nii et teisendamise saab vahele jätta. Teisendamise võib ette võtta ka teistpidi ning tarvitada &latex;it ja PS->PDF teisendust. See ei ole siiski soovitatav, sest JPG- või PNG-failid EPS-idena on üldiselt väga suured, mis võib kaasa tuua tarbetult mahukate dokumentide tekkimise. See sõltub siiski suurel määral kasutatavast graafikarakendusest, sest EPS võib kaasata endasse muud graafikat, kuid mitte kõik rakendused ei toeta seda võimalust ühtmoodi hästi. Mõned võivad isegi püüda luua JPG-pilti vektoritega ning mitmesuguste skriptimisega, mis annab tulemuseks hiiglaslikud failid. Igat tüüpi graafikafaile teisendab EPS-iks &imagemagick;. Teine programm, mis tuleb sellega korralikult toime, on jpg2ps. Samuti võib kasutada automaatset teisendamist. Sel juhul teisendatakse kõik graafikafailid lennult EPS-iks ja lisatakse PS-dokumenti. See on väga mugav, aga selleks tuleb süsteem vastavalt seadistada. Sellest on juttu osas EPS-graafika. EPS on omamoodi vektorgraafika skriptikeel, mis kirjeldab kõiki jooni ja punkte, millest graafika koosneb. See ei kaota eriti suurendamisel ning sobib kõige paremini skeemide ja vektorgraafika jaoks, mille loomupärane väljund ongi EPS, mis näeb välja väga puhas ja terav, olles samal ajal mahult väike. PNG (või iganenud GIF) on kaotusteta failivorming korraliku tihenduse ja kvaliteediga. See sobib hästi skeemide, jooniste ja kõige muu jaoks, kus on oluline säilitada teravus. Siiski on see mõnikord liiga ülepakutud fotode jaoks. JPG on kaotustega vorming, mis tihendab faile paremini kui PNG, ent kaotab sellevõrra omajagu pilditäpsuses. Fotode korral ei ole see tavaliselt oluline, kuid skeemide ja jooniste puhul võib tulemuseks olla kesine kvaliteet ning mõned peenemad read võivad sootuks kaduma minna. Sellisel kuhul on EPS või PNG kindlasti parem valik. Kuid pea alati meeles: kus rämpsu juba on, seal seda vähemaks ei jää! Ükski teisendus ei saa muuta kehva pilti heaks. EPS-graafika on traditsiooniline viis graafikafailide lisamiseks &latex;i dokumentidesse. Kõikvõimalikud foorumid ja postiloendid on täis küsimusi EPS-graafika kohta, mistõttu me käsitleme siin mõningaid olulisemaid asju ja näitame, kuidas &kile; neid toetab. Kui otsustad kasutada EPS- või PDF-väljundi loomiseks traditsioonilist &latex;it, tekivad sul tõenäoliselt graafikaga teatud probleemid. Pead kasutama EPS-graafikat (kapseldatud &postscript;), mitte JPEG- või PNG-faile. See ei tohiks olla üldiselt probleem, sest on terve hulk teisendajaid, näitkes convert suurepärasest &imagemagick; paketist. Kuid loomulikult läheb sul vaja natuke aega. EPS-faile kasutavad nii &latex;i kui ka DVI-PS teisendajad: &latex; uurib EPS-faili ümbritseva kasti tuvastamiseks, mis ütleb &latex;ile, kui palju ruumi graafikale jätta. DVI-PS teisendaja loeb seejärel EPS-faili sisse ja lisab graafika PS-faili. Sellel on oma tagajärjed: &latex; ei loe EPS-faili, kui ümbritseva kasti parameetrid on määratud graafika lisamise käsuga. Et &latex; ei suuda lugeda ASCII-faile, ei suuda ta lugeda ka ümbritseva kasti teavet tihendatud või mitte-EPS-graafikafailidest. EPS-graafikat ei kaasata DVI-faili. Kuna EPS-failid peavad DVI-faili teisendamisel PS-failiks olemas olema, peavad EPS-failid alati DVI-faili liigutamisel samuti asukohta vahetama. Nüüd võid välja kutsuda &latex;i ja DVI-PS teisendaja, näiteks dvips'i, et luua oma &postscript;i dokument. Kui eesmärk on PDF-dokument, tuleb dvips käivitada võtmega -Ppdf ja seejärel kutsuda välja ps2pdf. Selle kohta leiab üsna palju dokumendatsiooni. &kile; aitab hankida teavet ümbritseva kasti kohta. Kui paigaldatud on &imagemagick;, hangib &kile; selle teabe EPS-failist ja lisab selle võtmena. Seda tehakse graafikafaili valimisel automaatselt. Sel on kaks eelist: Teave on dialoogis juba olemas, d&latex; ei pea seda hiljem hankima. Veel tähtsam on see, et nii saab arvutada pildi laiuse ja kõrguse, kui on teada lahutus. Seda teavet näidatakse dialoogi ülaosas ning sellest võib abi olla, kui soovid graafikat skaleerida. &kile; toetab ka zipitud või gzipitud EPS-faile. mis on palju väiksemad kui tihendamata EPS-failid. Seda võimalust saab siiski kasutada vaid siis, kui süsteem on vastavalt seadistatud ning muudetud kohalikku graafikaseadistust, nagu seda kirjeldab osa Bittrastergraafika. Kui sinu süsteemis saab shellis kasutada paomärke (shell-escape), toetab &kile; ka väga lihtsat bittrastergraafika kaasamise viisi, kui oled oma &tex;i süsteemi vastavalt seadistanud. Sel juhul pole vaja teisendada JPEG- või PNG-graafikat, seda tehakse DVI-faili teisendamisel PS-failiks automaatselt. &latex; vajab veidi teavet faililaiendite kohta. Pakett graphicx otsib faili graphics.cfg, mis peab asuma &latex;i dokumentide otsinguteel. Otsi seal järgmisi kirjeid: \DeclareGraphicsRule{.pz}{eps}{.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.eps.Z}{eps}{.eps.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.ps.Z}{eps}{.ps.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.ps.gz}{eps}{.ps.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.eps.gz}{eps}{.eps.bb}{}% ja kirjuta nende asemele järgmised read: \DeclareGraphicsRule{.pz}{eps}{.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.eps.Z}{eps}{.eps.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.ps.Z}{eps}{.ps.bb}{}% \DeclareGraphicsRule{.ps.gz}{eps}{.ps.bb}{}% % changed or new graphic rules \DeclareGraphicsRule{.eps.zip}{eps}{.eps.bb}{`unzip -p #1}% zipped EPS \DeclareGraphicsRule{.eps.gz}{eps}{.eps.bb}{`gunzip -c #1}% gzipped EPS \DeclareGraphicsRule{.jpg}{eps}{}{`convert #1 eps:-}% JPEG \DeclareGraphicsRule{.gif}{eps}{.bb}{`convert #1 eps:-}% GIF \DeclareGraphicsRule{.png}{eps}{.bb}{`convert #1 eps:-}% PNG \DeclareGraphicsRule{.tif}{eps}{.bb}{`convert #1 eps:-}% TIFF \DeclareGraphicsRule{.pdf}{eps}{.bb}{`convert #1 eps:-}% PDF-graphics Näiteks Debianis paikneb see fail asukohas /etc/texmf/latex/graphics.cfg. Parim võimalus on kopeerida see oma kohalikku TeXi asukohta ja seda siis seal muuta. Kuidas leida &tex;i katalooge, saab teada &tex;i manuaalilehekülgedelt. Selle seadistustefaili abil saab lisada &latex;isse bittrastergraafikat ja zipitud või gzipitud EPS-faile. Teisendamiskäsu annab dvips. Kui uurid teisendamiskäsku, näed, et lisafaile ei looda. Teisendamise tulemus suunatakse otse PS-faili. &latex; peab teadma ainult graafika suurust ja seepärast ongi vaja ümbritsevat kasti, mida pakub &kile;. Võidakse öelda, et see ei ole väga turvaline, aga seda pead sa ise otsustama. Igal juhul ei ole vaja ümbritsevat kasti, sest &kile; hangib selle teabe kõigist graafikatüüpidest. Nagu märgitud, ei suuda &pdflatex; käsitseda EPS-graafikafaile, kuid selle juures on abiks teisendajad, näiteks epstopdf. Parim viis on kaasata pakett , millele peab eelnema pakett graphicx. \usepackage[pdftex]{graphicx} \usepackage{epstopdf} Siis saab juba lisada EPS-graafikat, kui käivitada pdflatex võtmega --shell-escape, kuid see on võimalik veelgi paremini, kusjuures käsitleda saab ka zipitud või gzipitud EPS-faile. Taas tuleb muuta graafika seadistustefaili graphics.cfg. Sedakorda otsime seal üles read: % pdfTeX is running in pdf mode \ExecuteOptions{pdftex}% ja lihtsalt lisame mõned raed. % pdfTeX is running in pdf mode \ExecuteOptions{pdftex}% \AtEndOfPackage{% \g@addto@macro\Gin@extensions{.eps.gz,.eps.zip}% \@namedef{Gin@rule@.eps.gz}#1{{pdf}{.pdf}{`gunzip -c #1 | epstopdf -f >\Gin@base.pdf}}% \@namedef{Gin@rule@.eps.zip}#1{{pdf}{.pdf}{`unzip -p #1 | epstopdf -f >\Gin@base.pdf}}% }% Nende ridadega suudab &pdflatex; käsitleda EPS-faile ja loodetavasti ei teki graafikaga rohkem probleeme. Dokumendi määratlemine põhidokumendina võimaldab töötada erinevate failidega, nii et sul on ülemdokument (ehk põhidokument) ja töö juurde käivad alamdokumendid. Pärast põhidokumendi määramist vastava käsuga menüüs Seadistused käivad kõik menüü Tööriistad vahendusel antud käsud ainult selle dokumendi kohta isegi juhul, kui töötatakse alamdokumentidega. Põhimõtteliselt võib peadokumendi isegi sulgeda. Pärast kompileerimist uurib &kile; lähemalt genereeritud veateateid. Kui esineb vigu või hoiatusi, antakse neist teada logi/teadeteaknas. Teateid saab lähemalt uurida menüükäsuga Ehitamine Vaata logi või kiirklahviga &Alt;0. Genereeritud logi näidatakse siis logi/teadeteaknas ning vead ja hoiatused on esile tõstetud. Logi vaatamine Logi vaatamine Logi vaatamine Logifaili ühelt teatelt teisele saab hõlpsasti hüpata menüükäsuga Ehitamine Järgmine/Eelmine LaTeXi viga/hoiatus või vastavat tööriistariba nuppu klõpsates. Hüppamaks &latex;i lähtetekstis reale, kus viga esineb, klõpsa logi/teadeteaknas lihtsalt vastaval veal/hoiatusel. &kile; viib su automaatselt vigasele reale. Kui käivitad käsu Kiire ehitamine, avatakse tavaliselt pärast kompileerimist mingi vaatamisrakendus. Kui sa ei kasuta põimitud vaatajat, avatakse alati uus aken. Dokumendi välimuse kohendamisel võib juhtuda, et käivitad käsku Kiire ehitamine päris sageli ja su töölaud kattub aina uute avanevate akendega. Selle vältimiseks võib sisse lülitada faili jälgimise režiimi, mis takistab käsul Kiire ehitamine vaataja akent avamast. Hetkel toetab &kdvi; vaadatava DVI-faili korduvat uuendamist, kuid &kghostview; pole sugugi täiuslik: dokumendi uuendamiseks pärast kompileerimist tuleb sul muuta lehekülge, kuid &kghostview; ei näita leheküljenumbrite muutust. Põimitud vaataja korral on see režiim mõistagi kasutu, sest sel juhul sulged nagunii akna, et pääseda tagasi dokumendi redigeerimise ja uue kompileerimise võimaluse juurde. Struktuurivaade näitab &kile;s loodava dokumendi struktuuri ning võimaldab selles kiiresti liikuda. Dokumendis liikumiseks on vaja vaid hiire vasaku nupuga klõpsata mis tahes pealdisel, peatükil, sektsioonil, alamsektsioonil ja nii edasi ning sind viiakse vastava ala algusesse. Kui kaasad faili &latex;i dokumenti sildiga \input või \include, sisaldab struktuurivaade vastavat faili esindavat elementi. Topeltklõps failinimel paneb &kile; kaasatud faili redaktoriaknas näitama. Hierarhiapuus on omaette haru ka tekstis kasutatud pealdistele. Struktuurivaate kasutamine Struktuurivaate kasutamine Struktuurivaate kasutamine Struktuurivaate uuendamiseks kasuta menüükäsku RedigeerimineUuenda struktuuri , vajuta klahvi F12 või salvesta dokument, mis samuti sunnib &kile; värskendama struktuurivaadet. Järjehoidjad viitavad tekstiosale või reale &kile; keskkonnas. Järjehoidja tarvitamiseks vali dokumendis rida, mille juurde soovid hiljem naasta, vajuta &Ctrl; B ja &kile; lisabki automaatselt sellele reale järjehoidja. Järjehoidja saab määrata ka siis, kui märkida ära rida, mille juurde soovid hiljem naasta, ja valida menüükäsk JärjehoidjaLülita järjehoidjat. Järjehoidjate eemaldamiseks kasuta menüükäsku Järjehoidjad Puhasta järjehoidjad. Palun arvesta, et praegu ei salvestata järjehoidjaid, kui väljud &kile;st. &kile; pakub võimalust luua ja kasutada projekte. Projekt on rühm &latex;i, graafika-. &bibtex;i või muid faile, mis kõik on seotud sinu põhidokumendiga. Projekti tüüpiline näide on mitmest peatükist koosnev dokument, kus peatükid kujutavad endast erinevaid .tex-faile. Kõik need võib kaasata projekti, mis muudab tervikdokumendi haldamise märksa hõlpsamaks. Projekti spetsifikatsioon salvestatakse spetsiaalsesse faili laiendiga .kilepr. Projekt pakub järgmisi võimalusi: Põhidokumenti pole vaja määrata, &kile; teeb seda automaatselt Projektifaile saab hõlpsasti üheskoos arhiveerida, kui valida menüükäsk EhitamineMuuArhiiv. Vaade Failid ja projektid näitab, millised failid on dokumenti kaasatud. Pärast projekti avamist taastatakse kõik varem avatud failid esialgse kodeeringu ja esiletõstmistega. Koodilõpetamine toimib kõigis projekti failides. Viidete lõpetamine toimib kõigis projekti failides. Tsitaadi lõpetamine toimib kõigis projekti failides. Otsimine kõigis projekti failides. Kohandatud kiire ehitamise ja &makeidx; käsu määramine. Projekti loomiseks vali menüükäsk Projekt Uus projekt.... Projekti loomiseks päritakse sinu käest järgmisi asju: Sinu projekti pealkiri Projektifaili nimi laiendiga .kilepr Failinimi Loodava faili tüüp: tühi dokument, artikkel, raamat, kiri, aruanne... Kui täidad kasti failinimi, tuleb määrata ka selle faili asukoht projektifaili (laiendiga .kilepr) suhtes. Faili ja projekti vaate nupp kujutab endast kaht paberilehte. Selles vaates on võimalik näha projekti struktuuri, selles olevaid faile ning projekti infot sisaldava .kilepr-faili nime. Failide lisamine projekti, nende eemaldamine või projekti seadistamine käibki ennekõike faili ja projekti vaate abil. Faili ja projekti vaade Faili ja projekti vaade Faili ja projekti vaade Faili lisamiseks projekti ava vajalik &tex;-fail, klõpsa selle nimel faili ja projekti vaates hiire parema nupuga ning vali Lisa projekti. Kui sul on avatud mitu projekti, küsib dialoog, millisesse projekti fail lisada. Kui tahad lisada projekti mitu faili, vali faili ja projekti vaates projekt, klõpsa sellel hiire parema nupuga ja vali Lisa fail. Seejärel saab vajalikud failid valida ilmuvas dialoogis. Samuti võib klõpsata faili ja projekti vaates projekti nimel hiire parema nupuga ning valida Lisa failid.... Seejärel saab vajalikud failid valida ilmuvas dialoogis. Faili lisamine projekti Faili lisamine projekti Faili lisamine projekti Faili eemaldamiseks projektist klõpsa failinimel hiire parema nupuga ja vali Eemalda fail. Sinu fail eemaldataksegi projektist. See ei kustuta faili, vaid ainult eemaldab selle projektifailide (laiendiga .kilepr) nimekirjast. &kile; pakub mõned võimalused muuta projekti seadistusi. Selleks klõpsa hiire parema nupuga projekti pealkirjal ja vali Projekti valikud. Seejärel on võimalik muuta järgmisi asju: Projekti pealkiri Põhidokument Kiirehitamise käsk &makeidx; valikud &kile; võimaldab vähese vaevaga teha projektist varukoopia, salvestades kõik projekti failid ühte arhiivi. Projekti arhiveerimiseks klõpsa faili ja projekti vaates hiire parema nupuga projekti nimele või vali menüükäsk Projekt Arhiveeri. Vaikimisi lisatakse arhiivi projekti kõik failid. Kui sa aga ei soovi mõne faili arhiveerimist, klõpsa faili ja projekti vaates hiire parema nupuga vastaval faili ja lülita võimalus Kaasa arhiivi välja. Arhiveerimiskäsud on shellikäsud, mis käivitatakse projektikataloogis (koht, kus on salvestatud .kilepr-fail). Projekti sulgemiseks vali faili ja projekti vaade, klõpsa hiire parema nupuga projekti nimel ning vali Sulge. See käsk sulgeb projekti ning kõik sellega seotud failid ja lisab ka suletud projekti nime menüüs Projekt valikusse Ava hiljutine projekt.... &kile; üks võimsaid eeliseid on oskus lugeda, teisendada ja määrata tekstile just see kodeering, mida sa vajad. See lubab kasutada mittestandardseid tähti ja sümboleid, nii saab tarvitada näiteks itaalia või prantsuse keele rõhumärkidega tähti. Dokumendi kodeeringu saab valida kolmel moel: Kasutades liitkasti kodeering, mis asub faili avamise vaate allosas. Teine võimalus on kasutada alammenüüd SeadistusedKile seadistamine...Redaktor, kus saab määrata kõigi failide vaikimisi kodeeringu. Vaikimisi kodeeringu määramine Vaikimisi kodeeringu määramine Valides vastava võimalus uue dokumendi loomisel nõustajas. Traditsiooniliselt mõistab &latex; ainult piiratud hulka sümboleid (ASCII), mis ei luba rõhumärkidega tähti või erisümboleid vahetult sisestada. Rõhumärkidega tähtede kasutamiseks pruugib &latex; lahendusena süntaksit, mis võimaldab selliseid tähti siiski kasutada, näiteks \"e ë jaoks. Selles aitab kaasa omaette pakett inputenc, mis on kaasatud preambulisse käsuga \usepackage[latin1]{inputenc}, kus lisaargument tähistab kodeeringut, mida tahad kasutada (tänapäeval enamasti sobima utf8x). See annab &latex;ile korralduse tõlgendada kõik ë dokumendis enne kompileerimist kujule \"e. Rohkem infot inputenc kohta leiab inputenc dokumentatsioonist. Kontrolli, et fail oleks ka tegelikult selles kodeeringus, mida väidab inputenc! Lähteteksti kodeeringu valimine Lähteteksti kodeeringu valimine Lähteteksti kodeeringu valimine Erinevate sümbolite hiigelhulk tekitab probleeme paljudele rakendustele, mistõttu on jõutud üldisele veendumusele, et varem või hiljem on vajalik kasutusele võtta Unicode. Unicode erinevaid teostusi liigub päris mitu, Linuxi maailmas on neist kõige edukam olnud UTF-8, samas Windows® kasutab mõneti kohmakamat ja mitte nii paindlikku UCS-2. Mõned distributsioonid, näiteks RedHat, on juba hakanud oma vaikekodeeringuna kasutama UTF-8, mistõttu ka sulle võiks huvi pakkuda argumendi utf8x tarvitamine paketi inputenc korral. Kui &ucs;-pakett ei ole paigaldatud, talita nii: &ucs;-paketi saab selle koduleheküljelt Unicode support for &latex;, mida haldab Karlsruhe ülikoolis tegutsev Dominique Unruh. Paigaldamiseks paki allalaaditud fail lahti ja paiguta see kataloogi, mis leidub keskkonnamuutujast $TEXINPUTS. Selle võib määrata ka Kiles. \usepackage{ucs} \usepackage[utf8x]{inputenc} Ideograafiliste kirjade toetuse lisamine on üsna keerukas. Kui oled aga sellega hakkama saanud, peaks see täiesti korralikult töötama. Lisaks pakettide paigaldamisele tuleb siin ka üht-teist seadistada. Võimalik, et sinu Linuxi distributsioon on juba &cjk;-paketi valmis pakendanud, mis vähendab märgatavalt vaeva kõige käsitsi paigaldamisega võrreldes. Kontrolli seda kindlasti! Lühikeste &cjk;-tekstijuppide kirjutamiseks saab heal juhul kasutada ka &ucs;-paketti, aga see on tõesti väga piiratud, näiteks ei nii võimalik isegi reavahetusi korralikult määrata. Seepärast oleks mõttekas paigaldada täielik &cjk;-&latex;-pakett ja panna see tööle nii &latex; kui &pdflatex;i tarbeks. Suur osa siinsest tekstist on saanud innustust Pai H. Chou veebileheküljest &pdflatex;i häälestamise kohta. Laadi alla &cjk;-pakett. Kopeeri selle lahtipakitud failid $TEXMF vastavasse alamkataloogi täpselt nii, nagu see käib &ucs;-paketi puhul (vaata ). Failid pakitakse lahti kataloogi CJK/X_Y.Z. Neid ei ole oluline välja võtta, kuigi see muudab vahest hooldamise hiljem veidi vaevalisemaks. Nüüd tuleb alla laadida font, mis toetaks kõiki &cjk; sümboleid, mida sul vaja läheb. Sa võid valida igasuguse sobiva *.ttf-faili, kuid siinkohal on meil näiteks Cyberbit. Paki fail lahti ja nimeta Cyberbit.ttf ümber cyberbit.ttf, sest suured tähed võivad süsteemi segadusse ajada. Paiguta cyberbit.ttf kataloogi koos failiga Unicode.sfd ning genereeri *.tfm- ja *.enc-failid käsuga $ ttf2tfm cyberbit.ttf -w cyberbit@Unicode@. Vahel ei pruugi see mingil põhjusel tekitada ettenähtud sadu faile. Sellisel juhul võid alla laadida nii *.tfm- kui ka *.enc-failid. Paiguta *.tfm-failid sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/tfm/bitstream/cyberbit/. *.enc-failid võib paigutada näiteks kataloogi $TEXMF/pdftex/enc/cyberbit/. Nüüd läheb vaja seosefaili, mis ühendaks *.enc-failid fondiga. Laadi alla cyberbit.map ja paigalda see kataloogi $TEXMF/pdftex/config/. Laadi alla ka c70cyberbit.fd ja paiguta see sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/tex/misc/. Lõpuks on meil vaja genereerida &postscript; Type 1 font, mida on tarvis &latex;iga tekitatud DVI-failide lugemisel. Käivita käsk $ ttf2pfb cyberbit.ttf -o cyberbit.pfb ja kopeeri saadud cyberbit.pfb sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/type1/cyberbit/. Seame nüüd cyberbit.ttf fontide sekka, mida &latex; suudab leida ja kasutada. See tuleks paigutada kataloogi $TEXMF/fonts/truetype/. Kontrolli konfiguratsioonifaili $TEXMF/web2c/texmf.cnf ja veendu, et rida, kus seisab TTFONTS, oleks kommenteerimata ning osutaks kataloogile, kuhu salvestasid cyberbit.ttf. Et &pdflatex; saaks &cjk; fonte kasutada, tuleb lisada rida konfiguratsioonifaili $TEXMF/pdftex/config/pdftex.cfg. Lisa map +cyberbit.map faili ja &pdflatex; on seadistatud. &latex;i seadistamiseks, et see saaks tekitada &cjk; sümbolitega DVI-faile, tuleb lisada rida faili ttfonts.map. Fail võib asuda kataloogis $TEXMF/ttf2pk/, aga võib-olla ka mitte. Lisa sellesse rida cyberbit@Unicode@ cyberbit.ttf. Nüüd tuleb käivitada texhash ja süsteem peaks korras olema. Seadistuse testimiseks võid proovida kompileerida seda testfaili. &cjk; toetuse käsitsi lisamisel võib päris palju asju viltu minna. Kui see ei paista korralikult töötavat, võiks kontrollida järgmisi asju. On selge, et kui kasutada &latex;it kasutajana, mitte administraatorina (root), tuleb sul lubada ka tavalistele kasutajatele ligipääs uutele failidele. Kasuta käsku chmod ning kontrolli, et kõik kataloogid ja failid on selliste õigustega. Kui &latex; kirjutab DVI probleemideta, aga sa ei näe seda, on ilmselgelt midagi viga *.pk-fontide automaatse tekitamisega. Need peaks lennult loodama DVI-faili kuvamisel, aga see võib mitmel põhjusel ebaõnnestuda. Kontrolli kõigepealt üle faili ttfonts.map lisatud read. Samuti võib juhtuda, et käsk ttf2pk, mille DVI-näitaja tavaliselt välja kutsub, on kompileeritud ilma kpathsea teekide toetuseta. Sellisel juhul ei ütle käsk ttf2pk --version midagi kpathsea kohta. Et nende teekide toetus on hädavajalik, tuleks otsida uus pakett või kompileerida FreeType 1 ise uuesti. Sisendmootoreid on päris mitu ja valik sõltub rohkem sinu eelistustest. Käesoleva käsiraamatu autori lemmikuks on Skim, mis kujutab endast mootori Scim porti &kde; jaoks. Uuri oma distributsiooni dokumentatsioonist, kuidas neid programme paigaldada. Ka nende programmide seadistamine ei pruugi olla lihtne, näiteks Skimi puhul tuleb defineerida keskkonnamuutuja XMODIFIERS="@im=SCIM" enne X'i käivitamist. &kile;s skriptide kasutamise võimalus lubab käivita ECMAScripti koodi. Skripte saab hallata külgribal paikneval skriptipaneelil. Selles osas kirjeldatakse &kile; skriptimise programmiliidest. Arvesta, et skriptimise API ei ole veel lõplik. Allpool kirjeldatud API võib &kile; tulevastes versioonides muutuda. Kõigepealt pakub &kile; skriptide käivitamise keskkond globaalse objekti "kile", millele kuuluvad järgmised meetodid: (kile).currentTextDocument() Tagastab KileTextDocument objekti, mis kajastab aktiivset tekstidokumenti. Tagastab null, kui ükski dokument pole aktiivne. (kile).getInputValue(caption, label) Avab määratud pealdise ja nimetusega akna. Tagastab kasutaja sisestatud väärtuse. Objektid tüübiga KileTextDocument esindavad &kile; tekstidokumente. Neil on järgmised omadused: (KileTextDocument).backspace() Kustutab sümboli vahetult enne kursori asukohta ja viib kursori tekstis ühe positsiooni võrra tahapoole. (KileTextDocument).cursorLeft() Liigutab kursori tekstis ühe positsiooni võrra tahapoole. (KileTextDocument).cursorRight() Liigutab kursori tekstis ühe positsiooni võrra ettepoole. (KileTextDocument).insertText(text) Lisab muutujas text määratud teksti dokumenti kursori asukohas. (KileTextDocument).insertBullet() Lisab täpi dokumenti kursori asukohas. (KileTextDocument).nextBullet() Valib dokumendis esimese pärast kursori asukohta leiduva täpi. (KileTextDocument).previousBullet() Valib dokumendis viimase kursori asukohale eelneva täpi. (KileTextDocument).up() Liigutab kursori dokumendis ühe rea võrra ülespoole. (KileTextDocument).down() Liigutab kursori dokumendis ühe rea võrra allapoole. (KileTextDocument).cursorLine() Tagastab rea, milles kursor parajasti asub. (KileTextDocument).cursorColumn() Tagastab veeru, milles kursor parajasti asub. (KileTextDocument).setCursorLine(line) Liigutab kursori muutujaga line määratud reale. (KileTextDocument).setCursorColumn(column) liigutab kursori muutujaga line määratud veergu. &latex; on üpris keeruline süsteem, mille põhiomadusi saab laiendada väga suure hulga lisapakettidega. &kile; pakub kasutajale selles osas palju mitmesugust abi. LaTeXi viited Levinumate &latex;i käskude tähestikuline nimekiri. TeXi dokumentatsioon &tetex;/&texlive;'iga on kaasas suur hulk dokumentatsiooni. Selle hulka kuuluvad kõigi kaasatud pakettide dokumentatsioon ning täiendavad &latex;i viited. LaTeX Täielik &tex;i ja tema sõprade dokumentatsioon. Lisaks kõigi programmide kirjeldusele mainitakse ka mõningaid olulisemaid pakette. Lisaks sisaldab see täielikku &latex;i käskude käsiraamatut—ideaalne viis uurida teatud kindlat vormindamisvõtet dokumendi kirjutamise ajal. Et see dokumentatsioon on tõepoolest suur, jagab &kile; selle kolme olulisema järjehoidja vahel. LaTeXi käsk Veel üks &latex;i levinumate käskude tähestikuline register. LaTeXi teema Tähtsamate &latex;i teemade kirjeldus. LaTeXi keskkond Levinumate &latex;i keskkondade tähestikuline register. &kile; toetab ka kontekstitundlikku abi, mille saab avada kiirklahviga &Ctrl;&Alt;H,K. Menüükäsuga SeadistusedKile seadistamine... KileAbi saab valida, kas kasutatakse &kile; &latex;i viiteid või &tetex;/&texlive;'i abisüsteemi, mis on ka vaikimisi valik. Täpid Täpid Alati pole lihtne leida õiget dokumenti, sest &tetex;/&texlive; pakub tõesti väga palju dokumentatsiooni. Ühe võimaliku abivahendina pakub &tetex;/&texlive; tillukest programmi texdoctk. See sisaldab kõigi dokumentide andmebaasi, millele &kile; pakub omalt poolt liidese. Täpid Täpid Kõik dokumendid on rühmitatud teatud kategooriatesse, mille peamine eelis on see, et saab otsida paketinimede või võtmesõnade järgi. &kile; näitab otsingu tulemusi. Täpid Täpid Hiirega topeltklõpsu tehes või klahvile Tühikuklahv vajutades käivitatakse antud dokumendi näitaja. See võib olla suvaline dokument, mitte tingimata DVI-, PS-, PDF- või HTML-dokument. &kile; kasutab sobiliku näitaja avamiseks &konqueror;i seadistusi. Lisaks staatilisele &tetex;/&texlive;'i dokumentatsioonile toetab &kile; ka veel üht muutuva loomusega kasutaja dokumentatsiooni meetodit. Menüüs Abi pakub &kile; spetsiaalset alammenüüd Kasutaja abi, kuhu kasutaja saab dokumente lisada omal valikul. Need võivad olla olulised &tetex;/&texlive;'i dokumentatsiooni osad või ka kasutaja enda kirjutatud dokumendid. Võimalik on valida isegi veebi-URL-e. Vali SeadistusedKile seadistamine... KileAbi ja klõpsa seal nupule Seadista, mis võimaldabki seadistada alammenüü Kasutaja abi sisu. Menüükirjeid saab lisada ja eemaldada, võib nende järjekorda muuta, samuti lisada eraldajaid, mis lubavad alammenüüd paremini liigendada. Klõpsuga nupule Lisa avaneb uus dialoog, kus saab muuta menüükirje nime ning valida vajaliku faili või veebi-&url;-i. Veebi-&url;-i valimisel käivitatakse &konqueror; ja sul tuleb vajalik &url; kopeerida. Täpid Täpid &kile; on kasutajasõbralik vaba tarkvara &latex;/&tex; lähteteksti redaktor. See töötab süsteemides, kuhu on paigaldatud &kde; töölaua keskkond. &kde; on saadaval erinevate Linuxi ja muude UNIXi-laadsete süsteemide jaoks. &kile; on ka osa projektist Fink, mis tähendab, et &kile;t saab kasutada isegi Mac OS-X tingimustes! Suur tänu kuulub kõigile neile, kes on aidanud vedada &kile; projekti ja kulutanud arvukalt tunde arendusvahenditele, mida me kõik võime kasutada vastavalt GNU litsentsile. Värskeimat teavet kaasautorite kohta pakub dialoog &kile; info, mille saab avada menüüst Abi. Kaasautorid (paljude teiste seas): Rob Lensen, Roland Schulz, Michael Margraf, Holger Danielsson Suur tänu kõigile kaasalöönutele! &underFDL; &underGPL; &documentation.index;