Vorm Aken andmete hõlpsaks sisestamiseks ja kuvamiseks arvutiekraanil. Vormi andmeallikas Andmebaasi tabel või päring vormis kuvatavate andmetega. Andmeallikas on vajalik, sest vormid on kõigest tööriistad andmete kuvamiseks ja sisestamiseks, tabelid ja päringud aga andmeallikad. Tühjale vormile pole ühtegi andmeallikat omistatud, mistõttu nad ei näita mingeid andmebaasi andmeid seni, kuni neile pole andmeallikat omistatud. Vormi väli Otsene tabeli või päringu veeru vaste. Enamasti kasutatakse välju teksti ja arvude esitamiseks. Sellisele väljale uue väärtuse sisestamine või olemasoleva väärtuse muutmine põhjustab muudatuse ka sellega seotud tabeli või päringu veerus (pärast muudatusega nõustumist). Vormi kujundamine Toimingud, millega määratakse kindlaks vormi välimus ja funktsioonid. Selleks on vajalik määrata andmeallikas, lisada vajalikku tüüpi vormi väljad ning asetada nad sobivasse asukohta. Vormividin Vormi element. Peamised vidinatüübid on järgmised: Infot esitavad vidinad, näiteks tekstikast või pildikast. Iga sellist tüüpi vidin võib olla seotud andmeallika väljaga (tabeli või päringu veeruga). Seepärast nimetatakse neid lühidalt vormi väljadeks. Teatud toiminguks mõeldud vidinad, näiteks nupp, mis sulgeb aktiivse vormi. Mõnes muus rakenduses nimetatakse sellist tüüpi vidinaid vahel vormi juhtelementideks, sest nad sooritavad eelnevalt määratud toimingu, millega juhitakse andmebaasirakenduse käitumist. Muud vormi välimust parandavad vidinad, näiteks joonevidin, mis eraldab visuaalselt vormi kaht piirkonda. Konteinervidin Vidin, mis sisaldab nagu konteiner teisi antud ala vidinaid. Näiteks on paneelividin või kaardividin. Ka vormi enda pind on konteiner. Käsunupud ei ole vidinad, sest nende sisse pole võimalik ühtegi muud vidinat asetada. Keerulisematel juhtudel võib konteinervidina lisada omakorda konteinerisse. Peatükis 5.2 oli juttu, kuidas lisada andmed tabelisse otse, kasutades andmelehe vaadet. Kuid paljudel juhtudel sobivad andmete sisestamiseks paremini vormid: Tabel võib sisaldada nii palju veerge, et neid ei saa ekraanil korraga kuvada. Vormid võivad selliseid andmeid esitada paljude ridadena. Vormid võimaldavad andmete välju jagada visuaalselt loogilistesse rühmadesse, mis hõlbustab nende käsitlemist. Võimalik on lisada täiendava infoga pealdisi, mis lubavad paremini mõista, kuidas vormi kasutada või mida antud andmeväljad tähendavad. Vormides saab kasutada levinumate käskudega nuppe, mis lubab kasutajal vormides tegutseda nii, nagu nad on harjunud tegutsema autonoomsetes rakendustes. Andmelehevaates on mitmerealiste tekstandmetega väljade või piltide esitamine sama lihtne nagu vormides. Nagu tabeli või päringu kirjeldamisel, saab ka siin kasutada andmevaadet jakujundusvaadet. Vormi kujundamine käib kujundusvaates. Vormi kujundamise akent nimetatakse sageli lihtsalt vormikujundajaks. Uue tühja vormi loomiseks vali menüükäsk LisamineVorm. Teise võimalusena võib kasutada projekti navigaatori rippmenüüga nupu alt valitavat käsku Uus vorm või kontekstimenüü käsku Loo objekt: vorm Ilmub uus paneel, kus vormi suurust saab muuta piirdeid liigutades. Vormi katab punktidena esitatud alusvõrk, mis hõlbustab vidinate täpset paigutamist. Nagu tabeli puhul, on ka vormikujundajas omaette omaduste paneel. Et see ekraanil liigselt ruumi ei rööviks, on paneel jagatud kolmeks aktiivse vormi kohta käivaks kaardiks: Kaart Omadused Sisaldab parajasti valitud vidinate omaduste loendit. Kaart Andmeallikas Sisaldab parajasti valitud vidina või terve vormi otseselt andmeallikaga seotud omadusi. Kaart Vidinad Sisaldab vormi kõigi vidinate hierarhiat. Loend lihtsustab vidinate leidmist nime järgi ja nende vahel liikumist. Esimesel ja teisel kaardil kuvatakse ka infot parajasti valitud vidina nime ja tüübi kohta. Kasutada saab ka lisatööriistaribasid: Vidinate tööriistariba uute vidinate lisamiseks vormi Vorminduse tööriistariba vormi elementide vormindamiseks (nt. vidina suuruse kohandamiseks või rühmitamiseks). Vormindamiskäske saab kasutada ka menüü Vormindus vahendusel. Põhjalikumalt kirjeldab neid käske . Vidinate kaart omaduste paneelil näitab vormi vidinate loendit ja nende hierarhiat. Iga vidinat näidatakse hierarhias kõrvuti teiste samal tasandil (samas konteineris) asuvate vidinatega. Alamvidinate (kuuluvad konteinerisse) nimesid kuvatakse taandega. Iga vidina korral näidatakse selle nime ja tüüpi. Tüübile lisaks näeb ka ikooni - see on sama, mida kasutatakse tööriistaribal vormi kujundamise ajal. Aktiivse valiku muutmisel loendis muudetakse valikut ka kujundatavas vormis. See võimaldab hõlpsasti otsida vidinaid nime järgi ning nende vahel liikuda. Nii võib näiteks valida nime järgi vidina ning lülituda seejärel kaardile Omadused, et muuda vidina omadusi. Hoides loendis vidinate valimise ajal all klahvi Ctrl, saab korraga valida mitu vidinat. Klahvi Shift all hoides saab valida terve vidinate loendi. Vidinale mõistliku nime andmine on kasuks, kuid see pole kohustuslik. Pane tähele, et vidina nimi on omadus, mida vormi kasutaja ei näe. Kasutajad näevad ainult vidina teksti, mida pakub omadus Tekst või mõni muu omadus. Loome vormi, mis pakub teavet isikute kohta, s.t. vormi, mis on ühendatud tabeliga Isikud. Kui kujundatav vorm peab sisaldama andmebaasist hangitavaid andmeid, tuleb sellele asetada vajalikud väljad. Selleks tuleb kasutada tööriistariba Vidinad, mis sisaldab tervet rida nuppe. Iga nupp vastab teatud kindlale vidinatüübile. Klõpsa tööriistaribal Vidinad nupule Tekstikast. Klõpsa vormipinnal hiire vasaku nupuga. Uus tekstikast asetatakse klõpsamise kohta. Enne nupu vabastamist lohista hiirt, et tekstikast võtaks vajaliku suuruse. Vajaduse korral lohista lisatud vidin vajalikku asukohta. Vidina suurust saab hiljem muuta, kui lohistada mõnda selle servadel asuvat väikest kastikest. Pane tähele, et kastikesed on näha ainult siis, kui vidin on valitud. Kui valid mõne muu vidina või klõpsad vormipinnale, kastikesed kaovad. Klõpsa uuesti tööriistaribal nupule Tekstikast ja lisa vormipinnale veel üks vidin. Korda operatsiooni. Nüüd on vormis kolm tekstikasti. Lihtsuse mõttes piirdumegi siinkohal kolme andmeväljaga. Vormi kujundamise režiimis saab kasutada ka kontekstimenüüd, mille avamiseks klõpsa hiire parema nupuga valitud vidinale või vormipinnale. Menüüs leiduvad sellised käsud, nagu Lõika, Kopeeri, Aseta, Kustuta ja mõned keerulisemadki. Enamikku neist käskudest saab kasutada ka menüüriba vahendusel (peamiselt menüüs Redigeerimine). Käske saab kasutada ka kiirklahvidega. Teatud käsud on saadaval ainult konkreetset tüüpi vidinate puhul. Käsud Lõika, Kopeeri ja Aseta võimaldavad vidinaid liigutada või kopeerida vormide vahel isegi erinevate andmebaasiprojektide korral. Vidinatel klõpsamise ajal klahvi Ctrl all hoides saab valida mitu vidinat. Käskude Kopeeri ja Aseta asemel võib ühes ja samas vormis vidina kloonimiseks ka hoida vidina liigutamise ajal all klahvi Ctrl. Pärast klahvi Ctrl vabastamist lohistatud vidinat mitte ei liigutata, vaid kopeeritakse uude asukohta. Sisestatud väljadele ei ole veel omistatud andmeallikat, mistõttu need ei saa esitada mingit andmebaasi infot. Andmebaasi omistamiseks vali omaduste paneelil kaart Andmeallikas. Esimene samm on määrata vormi andmeallikas, s.t. koht, kust kuvatavad andmed hangitakse. Nagu eespool mainitud, kasutame antud juhul uue vormi jaoks andmeallikana tabelit isikud. Klõpsa vormipinnal, sest ees seisab vormi enda omaduste muutmine. Ava kaart Andmeallikas ja kirjuta isikud väljale Vormi andmeallikas. Teise võimalusena võib selle nime valida ka ripploendist. Sellega on vormi andmeallikas määratud. Nüüd tuleb määrata väljavidina andmete allikas. Klõpsa vormi ülaosas esimesele tekstivälja vidinale. Kirjuta omaduste paneeli kaardil Andmeallikas nimi väljale Vidina andmeallikas. Teise võimalusena võib selle nime valida ka ripploendist. Klõpsa järgmisel tekstivälja vidinal ja määra andmeallikaks perekonnanimi. Samamoodi sisesta tekstiväljad tänav, majanumber ja linn. Nüüd võib vormi kujunduse salvestada (selle testimine pole kohustuslik). Salvestamiseks klõpsa tööriistaribal nupule Salvesta objekti muudatused või kasuta menüükäsku CtrlS FailSalvesta. Salvestamisel palutakse anda vormile nimi. Anna selleks näiteks Isikud ja klõpsa OK. Vormi nimi täidetakse automaatselt. Nüüd on õige aeg vormi testida. Klõpsa tööriistaribal nupule Lülitu andmevaatele. Kui sa pole andmeallikaid sisestades vigu teinud, näed vormi välju, mis on täidetud tabeli isikud andmetega. Kui soovid eemaldada vormividinale omistatud andmeallika, kasuta ripploendi Vidina andmeallikas juures asuvat nuppu Puhasta vidina andmeallikas. Samuti võib kasutada ripploendi Vormi andmeallikas lähedal paiknevat nuppu Puhasta andmeallikas. Nupuga Liigu valitud vormi andmeallika juurde saab valida projekti navigaatoris vajaliku tabeli või päringu, mis võimaldab kiiresti avada tabeli või päringu, mida kasutada vormi andmeallikana. Et vormi kasutajal oleks hõlpsam tuvastada iga väljavidina tähendust, tuleks neile lisada vajaliku sisuga tekstipealdis. Tekstipealdise loomiseks tuleb kasutada vidinat Pealdis. Lisa vormi kolm tekstipealdise vidinat, asetades need tekstiväljadest vasakule (või paremale, kui sinu operatsioonisüsteem toetab teksti paigutamist paremalt vasakule). Iga uue pealdise lisamisel ilmub selle sisse tekstikursor, kuhu saab kirjutada vajaliku teksti. Kirjuta nüüd vastavalt Nimi, Perekonnanimi ja Tänav. Lisaks lisa vormi ülaossa veel üks pealdis, mis näitab vormi nime Isikud. Suurenda selle pealdise suurust ja fonti (menüükäsuga VormindusFont...). Toiming on ühekordne rakendusesisene tegevus, mida kasutaja saab käivitada. Seda on võimalik panna käivituma ka automaatselt reaktsioonina teatud sündmusele (nt. vormi avamise järel). Enamikku toiminguid saab omistada vormi nuppudele. Omistatud toiming käivitatakse pärast nupule klõpsamist. Toimingu omistamiseks: Lülitu vormi kujundamisvaatele, kui sa pole seda veel teinud. Vali olemasolev nupp sellele klõpsates või lisa vormi uus nupuvidin. Uue nupu lisamisel kirjuta selle nimi ja vajuta klahvi Enter. Klõpsa nupuvidinale hiire parema nupuga kontekstimenüü avamiseks. Vali kontekstimenüüst käsk Omista toiming... Ilmub dialoog Toimingu omistamine käsunupule, mis näitab kõiki saadaolevaid toiminguid. Kui vidinale on juba toiming omistatud, on see nimekirjas valitud. Vastasel juhul on rippmenüüs Toimingu tüüp valitud Toiming puudub. Vali rippmenüüs Toimingu tüüp kirje Rakendus. Ilmub kogu rakenduses saadaolevate toimingute nimekiri. Vali nimekirjast mõni toiming (nt. Kustuta rida). Valiku kinnitamiseks klõpsa nupule OK või vajuta klahvile Enter. Pärast lülitumist vormi andmevaatele saab kontrollida, kas toiming toimib. Kui näiteks omistasid nupule toimingu Kustuta rida, peaks nupule klõpsates kustutatama aktiivne andmebaasi rida (see on sama toiming, mida saab teha menüükäsuga CtrlDeleteRedigeerimineKustuta rida, mille peale sõltuvalt seadistustest võidakse pärida kustutamise kinnitust). Toimingu omistamise tühistamiseks vali dialoogis Toimingu omistamine käsunupule ripploendis Toimingu tüüp kirje Toiming puudub. Toiming toimib ainult vormi andmevaates. Mitte kõik toimingud pole ühtmoodi kasutatavad. Näiteks toiming Font... on andmevaates saadaval ainult juhul, kui vidin on valitud kujundamisvaates. Fondiseadistusi muutes rakendatakse muudatused valitud vidina tekstile. Enamasti on mõttekas ja kasulik vormi vidinad mingil moel korrastatult paigutada. Vidinate asukoha määramine, nende joondamine ja suuruse muutmine käsitsi pole kuigi hõlpus, pealegi ei muudeta neid parameetreid, kui kasutaja muudab vormi suurust. Tegelikult on asi veel hullem: pole mingit põhjust arvata, nagu peaks antud vorm võtma just nii palju ruumi, sest kasutajatel võivad olla väga erinevad fondisuurused ja ekraanilahutused. Spetsiaalne tööriist, mida nimetatakse vidinate paigutuseks, aitab vormi vidinad automaatselt paigutada. Vidina paigutus on toiming, millega kaks või enam vidinat rühmitatakse, et need asuksid üksteise suhtes mõistlikult ja et nende suurus oleks samuti mõistlik. Paigutuse kasutamine vormis parandab joondust. Lisaks kasutatakse ruumi paremini ära. Tekstiväljad on üksteisele lähemal, vahed on ühesugused. Vidinate paigutust saab luua kahel moel. Vali kaks või rohkem vidinat, mille puhul tuleks kasutada ühtset paigutust, ning seejärel mõni paigutuse tüüpidest kontekstimenüü alammenüüst Vidinate paigutamine. Klõpsa konteinervidinal (või vormipinnal endal), kus vidinad paiknevad, ning vali mõni paigutuse tüüpidest kontekstimenüü alammenüüst Vidinate paigutamine. Kõik konteineris või vormis samal tasemel asetsevad vidinad paigutatakse vastavalt ühtsele paigutusele. Kõigil mainitud juhtudel saab kasutada ka menüüd: VormindusVidinate paigutamine. Vidinate paigutust näidatakse kujundusvaates sinise, rohelise või punase kastiga, mida ümbritseb katkendjoon. Seda joont näeb ainult vormi kujundusvaates. Lisaks alusvõrgule saab vidinaid veel mõnel moel paigutada. püstiselt Vidinate vertikaalne paigutus rõhtsalt Vidinate horisontaalne paigutus Eraldaja on vidinate paigutuses spetsiaalne nähtamatu element, mis võimaldab kohandada vidinate asukohta ja suurust paigutuses. Eraldaja venitab või surub vidinat kokku paremalt, ülalt, alt või vasakult, et see võtaks just vajaliku suuruse ja asukoha. Eraldaja kasutamine: Vali tööriistaribal Vidinad eraldaja ikoon. Klõpsa vormis kohta, kuhu soovid eraldaja lisada. Eraldaja toimimiseks tuleb luua globaalne vidinate paigutus, s.t. paigutus vormis endas. Seejärel saavad eraldajad kasutada vormi servi vidinate suuruse muutmise piiridena. Vidinate paigutuse eemaldamiseks ilma vidinaid eemaldamata tee üht järgmistest: Klõpsa hiire parema nupuga paigutuse piirdel ja vali kontekstimenüüst käsk Katkesta paigutus. Klõpsa hiire vasaku nupuga paigutuse piirdel ja vali menüükäsk VormindusKatkesta paigutus. Vidinate paigutuse eemaldamine käsuga Katkesta paigutus ei eemalda paigutuses paiknenud vidinaid. Kui soovid eemaldada ka vidinad, vali piirdele klõpsates paigutus ning vajuta klahvi Delete või vali menüüst või kontekstimenüüst käsk RedigeerimineKustuta. &kexi; võimaldab valida vidinate mitmesuguse suuruse vahel. Suuruse reeglid on väga paindlikud ning lubavad täpselt määrata, kuidas vidinat kasvatatakse või kahandatakse vastavalt teda ümbritsevatele vidinatele ja vormis saadaolevale ruumile. Pärast vidinate asetamist paigutusse võtavad nad tüüpiliselt proportsionaalse (Eelistatud) suuruse. Vidinate surust muudetakse automaatselt vastavalt eelistatud seadistustele, mis sõltub nende tüübist ja terve paigutuse suurusest. Näiteks rõhtsasse paigutusse lisatud kolme nupu suurust muudetakse nii, et nähtav tekst neisse ära mahuks. Iga vormi lisatud vidina puhul pakub omaduste redaktor välja suuruse reeglid. Need on koondatud rühma Suuruse reegel. See omaduste rühm sisaldab järgmisi elemente: Horisontaalse suuruse tüüp määrab vidina suuruse rõhtsuunas Vertikaalse suuruse tüüp määrab vidina suuruse püstsuunas Horisontaalne venitamine määrab horisontaalse suuruse tüübi tugevuse Vertikaalne venitamine määrab vertikaalse suuruse tüübi tugevuse Järgnevad väärused on nähtavad omaduste redaktori omaduste Horisontaalse suuruse tüüp ja Vertikaalse suuruse tüüp ripploendis: Fikseeritud vidina suurust ei muudeta automaatselt, see jääb alati täpselt nii suureks, nagu kujundamise ajal määratud (kõrgus või laius) Miinimum vidina algne suurus määratakse nii väikeseks kui võimalik, kuid vajaduse korral seda suurendatakse. Selle reegliga saab vidina sundida vajaduse korral laienema kas või tervele laiusele või kõrgusele, eriti kui venitamise väärtus määrata suuremaks kui 0. Maksimum vidina algne suurus määratakse nii suureks kui võimalik ning seda saab kahandada ilma vidina kasutuskõlblikkust ja loetavust halvendamata, kui teised vidinad vajavad rohkem ruumi Eelistatud vidina algne suurus on parim ja eelistatud, vidinat saab suurendada või vähendada, ilma et see kaotaks loetavuses Laienev vidina algne suurus määratakse mõistlikuna, kuid seda saab kahandada või suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja Minimaalselt laienev vidina algne suurus määratakse mõistlikuna, kuid seda saab suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja Ignoreeritud vidina algset suurust ignoreeritakse, kuid seda saab suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja, ehkki tavaliselt teised vidinad seda tegelikkuses ei luba Erinevat tüüpi vidinatel on erinevad vaikimisi suuruse reeglid: näiteks nupuvidina vaikimisi suuruse reegel on Miinimum (mõlemas suunas), tekstiväljal aga vertikaalne suurus Fikseeritud. Kõige levinumad suuruse reeglid on Eelistatud, Miinimum ja Maksimum. Omadused Vertikaalne venitamine ja Horisontaalne venitamine tunnistavad täisarvväärtusi 0 või suuremad. Need omadused võimaldavad suuruse reegli täppishäälestust. Omaduste vaikimisi väärtus on 0. Venitamise suurem väärus tähendab seda, et vidinat suurendatakse rohkem kui teisi vidinaid, mille venitamise väärtus on väiksem. Kui vormil pole põhilist paigutust vidinate automaatseks paigutamiseks ja suuruse muutmiseks, on mõttekas vidinate asukoht ja suurus joondada, et vorm näeks välja kenam ja selgem ning oleks lihtsam kasutada. &kexi; vormikujundaja hõlbustab seda järgmisi käsurühmi pakkudes: Valitud vidinate suuruse kohandamine. Käsud on saadaval menüüriba alammenüüs VormindusVidinate suuruse kohandamine ja kontekstimenüü alammenüüs Vidinate suuruse kohandamine. Kasutada saab ka tööriistariba rippmenüüga nuppu Vidinate suuruse kohandamine. Sobivaks Valitud vidinate suurust muudetakse, nii et iga vidin võtaks eelistatud suuruse oma sisu järgi: näiteks tekstipealdise suurust muudetakse vastavalt tekstile. Vidinate asukohta ei muudeta. Alusvõrgule Valitud vidinate suurust muudetakse, ni et iga vidina nurk asuks vormi (või teise konteineri) alusvõrgu punktis. Vidinate asukoht võib veidi muutuda. Lühimaks Valitud vidinate kõrgust muudetakse, nii et nende kõigi kõrgus vastaks lühima vidina kõrgusele. Vidinate asukohta ei muudeta. Pikimaks Valitud vidinate kõrgust muudetakse, nii et nende kõigi kõrgus vastaks kõrgeima vidina kõrgusele. Vidinate asukohta ei muudeta. Kitsaimaks Valitud vidinate laiust muudetakse, nii et nende kõigi laius vastaks kitsaima vidina laiusele. Vidinate asukohta ei muudeta. Kõige laiemaks Valitud vidinate laiust muudetakse, nii et nende kõigi laius vastaks kõige laiema vidina laiusele. Vidinate asukohta ei muudeta. Valitud vidinate asukoha joondamine. Käsud on saadaval menüüriba alammenüüs VormindusVidinate positsiooni joondamine ja kontekstimenüü alammenüüs Vidinate positsiooni joondamine. Kasutada saab ka tööriistariba rippmenüüga nuppu Vidinate positsiooni joondamine. Vasakule Kõigi valitud vidinate vasakpoolne serv viiakse kõige vasakpoolsema vidina vasaku servaga võrdseks. Paremale Kõigi valitud vidinate parempoolne serv viiakse kõige parempoolsema vidina parema servaga võrdseks. Üles Kõigi valitud vidinate ülemine serv viiakse kõige ülemise vidina ülemise servaga võrdseks. Alla Kõigi valitud vidinate alumine serv viiakse kõige alumise vidina alumise servaga võrdseks. Alusvõrgule Kõigi valitud vidinate ülemine vasak nurk seotakse lähima alusvõrgu punktiga. Ükski toodud käskudest ei muuda vidinate suurust. On veel paar käsku: Too vidin ette (s.t. kõigi teiste vidinate peale) ja Saada vidin taha (s.t. kõigi teiste vidinate alla). Neid kasutatakse küll harva, sest tavaliselt ei ole kombeks vidinaid üksteise peale paigutada (välja arvatud ehk juhud, kus konteinervidinas leidub mõni teine vidin). Pane tähele ka seda, et vidina toomiseks ette piisab sellele hiirega klõpsamisest. Vidina fookus määrab kindlaks vidina aktiivsuse klaviatuuri kasutamisel. Fookus on seotud vormi andmevaates kuvatavate vidinatega. Korraga saab fookuses olla ainult üks vormi vidin. Enamasti on fookuses tekstikirje (kui antud tekstiväli on aktiivne, s.t. fookuses). Teine võimalus on nupuvidin: fookuses olemise korral saab hiirenupu asemel seda vajutada klahviga Enter või Tühik. Vidinate aktiveerimiseks ehk seadmiseks fookusesse on mitu võimalust: klõps hiirenupuga, hiirerattaga üle vidina kerimine või klahvi Tab kasutamine. Viimast kasutatakse eriti sageli kiiruse ja mugavuse tõttu. Fokuseerimisviiside saadavust saab määrata vidina omadusega Fookuse reegel. Valitseb seos vidinate fokuseerimise (aktiveerimise) vahel klahviga Tab ning vormi vidinate aktiveerimise järjekorra vahel. Pärast vajutamist klahvile Tab aktiveeritakse järgmine vidin, mistõttu vorm peab teadma, millises järjekorras seda teha. Vormi vidinate läbikerimise järjekorra muutmine: Lülitu vormi kujundusvaatele . Vali menüükäsk RedigeerimineMuuda läbikerimise järjekorda.... Ilmub dialoog Läbikerimise järjekorra muutmine aktiivse vormi seadistustega. Aken koosneb kahest veerust: esimeses on näha vidina nimi, teises tüüp. Et kasutaja saaks lihtsamalt nimed ja tüübid ära tunda, näidatakse iga tüübi juures ka vastavat ikooni. Nimekiri sisaldab ainult neid vidinaid, mille fookuse reegel näeb ette klahvi Tab kasutamist. Dialoogis saab muuta vidinate järjekorda või määrata automaatse järjekorra. Läbikerimise järjekorra muutmiseks tee üht järgmistest: Klõpsa valitud vidina nimele nimekirjas ja lohista see hiirega vajalikku asukohta (üles- või allapoole). Klõpsa valitud vidina nimel ja liiguta nuppudega Liiguta üles või Liiguta alla see vajalikku asukohta. Märgi kast Läbikerimise järjekorda käsitletakse automaatselt, kui soovid kasutada vormi vidinate automaatset läbikerimise korda. Kui see valik sisse lülitada, ei võeta käsitsi vidinate nimekirja tehtud muudatusi enam arvesse - &kexi; määrab läbikerimise korra ise. Automaatne kord tähendab seda, et esimesena aktiveeritakse ülal vasakul (või ülal paremal, kui sinu operatsioonisüsteem tunnistab paremalt vasakule paigutust) paiknev vidin, selle järel liigutakse vidinaid pidi edasi vasakult paremale (või paremalt vasakule) ning ülalt alla. Klõpsa nupule OK muudatuste rakendamiseks või Loobu nende tühistamiseks.