diff options
author | Darrell Anderson <darrella@hushmail.com> | 2014-01-21 22:06:48 -0600 |
---|---|---|
committer | Timothy Pearson <kb9vqf@pearsoncomputing.net> | 2014-01-21 22:06:48 -0600 |
commit | 0b8ca6637be94f7814cafa7d01ad4699672ff336 (patch) | |
tree | d2b55b28893be8b047b4e60514f4a7f0713e0d70 /tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook | |
parent | a1670b07bc16b0decb3e85ee17ae64109cb182c1 (diff) | |
download | tde-i18n-0b8ca6637be94f7814cafa7d01ad4699672ff336.tar.gz tde-i18n-0b8ca6637be94f7814cafa7d01ad4699672ff336.zip |
Beautify docbook files
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook')
-rw-r--r-- | tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook | 69 |
1 files changed, 9 insertions, 60 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook index bc3975e2152..9cb8173f2aa 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook @@ -1,66 +1,15 @@ <sect1 id="ai-geocoords"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Geograafilised koordinaadid</title> -<indexterm -><primary ->Geograafiline koordinaatide süsteem</primary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Pikkuskraad</primary -><see ->Geograafiline koordinaatide süsteem</see -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Laiuskraad</primary -><see ->Geograafiline koordinaatide süsteem</see -></indexterm> -<para ->Asukohta Maal võib määrata sfäärilist koordinaatide süsteemi kasutades. Geograafiline (<quote ->Maad kaardistav</quote ->) koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks neist, mis kannab nimetust <firstterm ->laius</firstterm ->, mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel. Teine, <firstterm ->pikkus</firstterm ->, mõõdab nurka <emphasis ->piki</emphasis -> ekvaatorit, kusjuures nullpunktiks on teatud kindel punkt Maal (üldreeglina loetakse tänapäeval nullkraadi punktiks Greenwichi Inglismaal). </para -><para ->Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Näiteks Baltimore (Marylandi osariik, USA) asub kohas, mille laius on 39,3 kraadi põhja ning pikkus 76,6 kraadi läände. Seega läbib Baltimore'i vektor, mis on tõmmatud Maa keskpunktist punkti, mis asub 39,3 kraadi ülalpool ekvaatorit ning 76,6 kraadi lääne pool Greenwichi. </para -><para ->On selge, et selle koordinaatide süsteemi väga oluline osa on ekvaator, mis kujutab endast laiusnurga <emphasis ->nullpunkti</emphasis -> ja asub poolel teel pooluste vahel. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi <firstterm ->alustasand</firstterm ->. Alustasand on element, mis on vajalik <link linkend="ai-skycoords" -> igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile</link ->. </para -><para ->Joont, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm ->paralleeliks</firstterm ->. Need kujutavad endast Maa pinnalaotusele tõmmatavaid ringjooni, kuid ainus paralleel, mida saab nimetada <link linkend="ai-greatcircle" ->suurringiks</link ->, on ekvaator (laius=0 kraadi). Joont, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm ->meridiaaniks</firstterm ->. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse <firstterm ->algmeridiaaniks</firstterm -> (pikkus=0 kraadi). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringid ega ole omavahel paralleelsed: nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. </para> +<title>Geograafilised koordinaadid</title> +<indexterm><primary>Geograafiline koordinaatide süsteem</primary></indexterm> +<indexterm><primary>Pikkuskraad</primary><see>Geograafiline koordinaatide süsteem</see></indexterm> +<indexterm><primary>Laiuskraad</primary><see>Geograafiline koordinaatide süsteem</see></indexterm> +<para>Asukohta Maal võib määrata sfäärilist koordinaatide süsteemi kasutades. Geograafiline (<quote>Maad kaardistav</quote>) koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks neist, mis kannab nimetust <firstterm>laius</firstterm>, mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel. Teine, <firstterm>pikkus</firstterm>, mõõdab nurka <emphasis>piki</emphasis> ekvaatorit, kusjuures nullpunktiks on teatud kindel punkt Maal (üldreeglina loetakse tänapäeval nullkraadi punktiks Greenwichi Inglismaal). </para><para>Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Näiteks Baltimore (Marylandi osariik, USA) asub kohas, mille laius on 39,3 kraadi põhja ning pikkus 76,6 kraadi läände. Seega läbib Baltimore'i vektor, mis on tõmmatud Maa keskpunktist punkti, mis asub 39,3 kraadi ülalpool ekvaatorit ning 76,6 kraadi lääne pool Greenwichi. </para><para>On selge, et selle koordinaatide süsteemi väga oluline osa on ekvaator, mis kujutab endast laiusnurga <emphasis>nullpunkti</emphasis> ja asub poolel teel pooluste vahel. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi <firstterm>alustasand</firstterm>. Alustasand on element, mis on vajalik <link linkend="ai-skycoords"> igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile</link>. </para><para>Joont, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm>paralleeliks</firstterm>. Need kujutavad endast Maa pinnalaotusele tõmmatavaid ringjooni, kuid ainus paralleel, mida saab nimetada <link linkend="ai-greatcircle">suurringiks</link>, on ekvaator (laius=0 kraadi). Joont, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm>meridiaaniks</firstterm>. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse <firstterm>algmeridiaaniks</firstterm> (pikkus=0 kraadi). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringid ega ole omavahel paralleelsed: nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Mis on põhjapooluse pikkuskraad? Selle laiuskraad on 90 kraadi põhjalaiust. </para> -<para ->See on nipiga küsimus. Pikkuskraadil ei ole põhjapoolusel (samuti lõunapoolusel) mingit tähendust, siin esinevad kõik pikkuskraadid ühekorraga. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Mis on põhjapooluse pikkuskraad? Selle laiuskraad on 90 kraadi põhjalaiust. </para> +<para>See on nipiga küsimus. Pikkuskraadil ei ole põhjapoolusel (samuti lõunapoolusel) mingit tähendust, siin esinevad kõik pikkuskraadid ühekorraga. </para> </tip> </sect1> |