diff options
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook')
| -rw-r--r-- | tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook | 64 |
1 files changed, 32 insertions, 32 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook index b985ffd1526..38e4af95b82 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kde_app_devel/index.docbook @@ -1,9 +1,9 @@ <?xml version="1.0" ?> <!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.1.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [ - <!ENTITY kdevelop "<application + <!ENTITY tdevelop "<application >KDevelop</application >"> - <!ENTITY kappname "&kdevelop;"> + <!ENTITY kappname "&tdevelop;"> <!ENTITY % addindex "INCLUDE"> <!ENTITY % Estonian "INCLUDE" > <!-- change language only here --> @@ -13,7 +13,7 @@ <bookinfo> <title ->&kdevelop;i programmeerimise käsiraamat</title> +>&tdevelop;i programmeerimise käsiraamat</title> <date >2002-12-05</date> @@ -67,7 +67,7 @@ <abstract> <para ->C++ rakenduste kujundamise käsiraamat KDE töökeskkonnas &kdevelop;i IDE-ga</para> +>C++ rakenduste kujundamise käsiraamat KDE töökeskkonnas &tdevelop;i IDE-ga</para> </abstract> <keywordset> @@ -95,7 +95,7 @@ <title >Mida oleks vaja eelnevalt teada</title> <para ->Me eeldame käesoleva programmeerimise käsiraamatu puhul, et selle lugeja tunneb juba programmeerimiskeelt C++. Kui sina seda veel ei tunne, tasuks kõigepealt see endale vähemalt teatud määral selgeks teha. Infot C++ kohta leiab väga paljudest kohtadest: nii kohalikust raamatupoest trükitud kujul kui ka mitmelt poolt internetist. Graafilise kasutajaliidese kujundamise osas pole eelteadmised vajalikud, sest käsiraamat püüabki hõlmata KDE rakenduste kujundamist, mille hulka käib nii Qt tööriistakomplekti ja KDE teekide kui ka kasutajaliideste kujundamise tutvustamine. Kuid see-eest tasuks mõnevõrra tutvuda rakendusega &kdevelop;. Seda on kõige mõistlikum teha &kdevelop;i kasutaja käsiraamatut lugedes, mis sisaldab korraliku ülevaate kõige kohta, mida see arenduskeskkond (IDE) pakub. </para> +>Me eeldame käesoleva programmeerimise käsiraamatu puhul, et selle lugeja tunneb juba programmeerimiskeelt C++. Kui sina seda veel ei tunne, tasuks kõigepealt see endale vähemalt teatud määral selgeks teha. Infot C++ kohta leiab väga paljudest kohtadest: nii kohalikust raamatupoest trükitud kujul kui ka mitmelt poolt internetist. Graafilise kasutajaliidese kujundamise osas pole eelteadmised vajalikud, sest käsiraamat püüabki hõlmata KDE rakenduste kujundamist, mille hulka käib nii Qt tööriistakomplekti ja KDE teekide kui ka kasutajaliideste kujundamise tutvustamine. Kuid see-eest tasuks mõnevõrra tutvuda rakendusega &tdevelop;. Seda on kõige mõistlikum teha &tdevelop;i kasutaja käsiraamatut lugedes, mis sisaldab korraliku ülevaate kõige kohta, mida see arenduskeskkond (IDE) pakub. </para> </sect1> <sect1 id="c1s2"> @@ -113,7 +113,7 @@ <title >Järgmises peatükis</title> <para ->Me vaatleme Qt ja KDE teeke ja selgitame põhikontseptsioone. Samuti vaatleme õpperakenduste loomist Qt tööriistakomplektiga KDevelopi abil, mis annab algajatele kiiresti võimaluse näha oma esimesi edusamme ning sel moel õppida kasutama mitmeid &kdevelop;i suurepäraseid omadusi. </para> +>Me vaatleme Qt ja KDE teeke ja selgitame põhikontseptsioone. Samuti vaatleme õpperakenduste loomist Qt tööriistakomplektiga KDevelopi abil, mis annab algajatele kiiresti võimaluse näha oma esimesi edusamme ning sel moel õppida kasutama mitmeid &tdevelop;i suurepäraseid omadusi. </para> </sect2> <sect2 id="c1s2s2"> @@ -166,7 +166,7 @@ ></listitem> <listitem ><para -><ulink url="www.kdevelop.org" +><ulink url="www.tdevelop.org" >KDevelopi kasutaja käsiraamat (kuulub KDevelopi IDE koosseisu)</ulink ></para ></listitem> @@ -188,7 +188,7 @@ >Lisaks saab abi otsida mitmetest meililistidest, mille aadressid leiab mainitud veebilehekülgedelt, ning Useneti uudistegruppidest, mis on pühendatud KDE ja UNIX-i kasutamisele ning programmeerimiskeeltele C ja C++. </para> <para >KDevelopi IDE kohta võib abi leida meililistist <email ->kdevelop@kdevelop.org</email +>tdevelop@tdevelop.org</email >. Pane tähele, et KDevelopi meeskond on pühendunud vahendite loomisele, mis lubavad sul rakendusi programmeerida, mistõttu see meililist pole mitte tehnilise abi foorum, kust otsida abi siis, kui sinu arendatud rakendused ei tööta teostamisvigade või sinu operatsioonisüsteemi seadistusprobleemide tõttu. Küll aga soovitame kõigil kasutajatel pöörduda meililisti alati, kui tekib probleeme IDE enda kasutamisega, samuti võib sinna anda teada vigadest ja ettepanekutest, kuidas arenduskeskkonda veel paremaks muuta. </para> </sect1> @@ -279,7 +279,7 @@ return a.exec(); <title >Qt dokumentatsioon</title> <para ->Heidame nüüd põgusa pilgu Qt teegi dokumentatsioonile. Selleks käivita &kdevelop; ja vali dokumentatsioonikaardil "Qt". Dokumentatsioonisirvija avanedes näed Qt dokumentatsiooni avalehekülge. See on põhikoht, kust hankida infot Qt, selle klasside ja funktsioonide kohta. Eespool näiteks toodud programm on ühtlasi esimene dokumentatsiooni õppematerjalide osas (Tutorials) tutvustatav programm. Klasside tundmaõppimiseks - praegu pakuvad meile huvi nähtud <classname +>Heidame nüüd põgusa pilgu Qt teegi dokumentatsioonile. Selleks käivita &tdevelop; ja vali dokumentatsioonikaardil "Qt". Dokumentatsioonisirvija avanedes näed Qt dokumentatsiooni avalehekülge. See on põhikoht, kust hankida infot Qt, selle klasside ja funktsioonide kohta. Eespool näiteks toodud programm on ühtlasi esimene dokumentatsiooni õppematerjalide osas (Tutorials) tutvustatav programm. Klasside tundmaõppimiseks - praegu pakuvad meile huvi nähtud <classname >QApplication</classname > ja <classname >QPushButton</classname @@ -673,11 +673,11 @@ return a.exec(); >KDE põhiteegid, mida kasutada omaenda KDE rakenduste loomisel, on järgmised: <itemizedlist> <listitem ><para ->teek kdecore, mis sisaldab kõik mittenähtavate elementide klasse, mis tagavadrakenduste funktsionaalsuse </para +>teek tdecore, mis sisaldab kõik mittenähtavate elementide klasse, mis tagavadrakenduste funktsionaalsuse </para ></listitem> <listitem ><para ->teek kdeui, mis sisaldab kasutajaliidese elemente, näiteks menüüribad, tööriistaribad jne. </para +>teek tdeui, mis sisaldab kasutajaliidese elemente, näiteks menüüribad, tööriistaribad jne. </para ></listitem> <listitem ><para @@ -689,7 +689,7 @@ return a.exec(); >Lisaks pakub KDE spetsiifilisemateks ülesanneteks järgmisi teeke: <itemizedlist> <listitem ><para ->teek kdefx, mis sisaldab pilte, pildiefekte. QStyle laiendust KStyle </para +>teek tdefx, mis sisaldab pilte, pildiefekte. QStyle laiendust KStyle </para ></listitem> <listitem ><para @@ -748,11 +748,11 @@ return a.exec(); >setTopWidget</methodname >, mida <classname >KApplication</classname -> kasutab põhividina määramiseks. Ja ongi kõik! Sinu esimene KDE rakendus on valmis - pead veel ainult kompilaatorile teatama KDE kaasamise asukohta ja linkuriga linkima teegi kdecore võtmega -lkdecore. </para> +> kasutab põhividina määramiseks. Ja ongi kõik! Sinu esimene KDE rakendus on valmis - pead veel ainult kompilaatorile teatama KDE kaasamise asukohta ja linkuriga linkima teegi tdecore võtmega -ltdecore. </para> <para >Nüüd, kus tead, mida funktsioon <function >main()</function -> üldiselt pakub ja kuidas muuta rakendus nähtavaks ning võimaldada kasutaja ja objekti interaktsiooni, on aeg minna järgmise peatüki kallale, kus loome oma esimese rakenduse &kdevelop;iga. Samuti saab seal testida kõike, millest oleme juttu teinud, ning näha oma silmaga, mis kuidas toimib. </para> +> üldiselt pakub ja kuidas muuta rakendus nähtavaks ning võimaldada kasutaja ja objekti interaktsiooni, on aeg minna järgmise peatüki kallale, kus loome oma esimese rakenduse &tdevelop;iga. Samuti saab seal testida kõike, millest oleme juttu teinud, ning näha oma silmaga, mis kuidas toimib. </para> <para >Usutavasti oled järginud juhiseid ning uurinud Qt dokumentatsiooni, eriti just klasside <classname >QApplication</classname @@ -760,7 +760,7 @@ return a.exec(); >QWidget</classname > ja <classname >QObject</classname -> kohta, ning teegi kdecore dokumentatsiooni klassi <classname +> kohta, ning teegi tdecore dokumentatsiooni klassi <classname >KApplication</classname > kohta. <ulink url="developer.kde.org/documentation/library/libraryref.html" >KDE teegi käsiraamat</ulink @@ -782,7 +782,7 @@ return a.exec(); <title >Rakenduse nõustaja</title> <para ->&kdevelop;i Rakenduse nõustaja eesmärk on võimaldada vähese vaevaga luua &kdevelop;is uus tarkvaraprojekt. Seetõttu luuaksegi kõik projektid algul nõustajaga ning alles seejärel hakkad neid ehitama ja laiendama malli pakutavat lähtekoodi. Vastavalt projekti eesmärgile saab valida mitme projektitüübi seast: <itemizedlist> +>&tdevelop;i Rakenduse nõustaja eesmärk on võimaldada vähese vaevaga luua &tdevelop;is uus tarkvaraprojekt. Seetõttu luuaksegi kõik projektid algul nõustajaga ning alles seejärel hakkad neid ehitama ja laiendama malli pakutavat lähtekoodi. Vastavalt projekti eesmärgile saab valida mitme projektitüübi seast: <itemizedlist> <listitem ><para >KDE rakenduse raamistik: sisaldab standardse KDE rakenduse terve raamistiku lähtekoodi </para @@ -812,7 +812,7 @@ return a.exec(); <title >Rakenduse nõustaja esimene lehekülg</title> <para ->Oma KDE rakenduse loomise alustamiseks ava &kdevelop;. Vali menüüst Projekt käsk Uus projekt. Ilmub Rakenduse nõustaja, mille esimesel leheküljel näed puukujulises struktuuris saadaolevaid projektitüüpe. Vali puust C++ ning selle alt KDE ja Rakenduse raamistik. </para> +>Oma KDE rakenduse loomise alustamiseks ava &tdevelop;. Vali menüüst Projekt käsk Uus projekt. Ilmub Rakenduse nõustaja, mille esimesel leheküljel näed puukujulises struktuuris saadaolevaid projektitüüpe. Vali puust C++ ning selle alt KDE ja Rakenduse raamistik. </para> <para >Meie näidisprojektiks on rakenduse KScribble loomine. Nimeta selliselt oma rakendus ja muuta dialoogi allosas olevat infot enda vajaduste kohaselt. Seejärel klõpsa nupule Edasi. <screenshot ><mediaobject @@ -837,13 +837,13 @@ return a.exec(); <title >Päise- ja lähtekoodifailide mallid</title> <para ->Järgmisel kahel leheküljel näed päiseid, mis lisatakse iga päise- ja lähtekoodifaili algusse, mida sa &kdevelop;iga lood. Jäta praegu siin kõik nii nagu on ning klõpsa nupule Edasi ja lõpuks Lõpeta. Kui nupp Lõpeta ei ole aktiivne, on valikutega midagi lahti. Kasuta nuppu Tagasi, et vaadata üle kõik varasemad leheküljed ja parandada vead. </para> +>Järgmisel kahel leheküljel näed päiseid, mis lisatakse iga päise- ja lähtekoodifaili algusse, mida sa &tdevelop;iga lood. Jäta praegu siin kõik nii nagu on ning klõpsa nupule Edasi ja lõpuks Lõpeta. Kui nupp Lõpeta ei ole aktiivne, on valikutega midagi lahti. Kasuta nuppu Tagasi, et vaadata üle kõik varasemad leheküljed ja parandada vead. </para> </sect2> <sect2 id="c3s2s4"> <title >Lõpetamine</title> <para ->Lõpetamise järel Rakenduse nõustaja sulgub ning ilmub teadeteaken, kus näed, mida &kdevelop; parajasti teeb. Lõpuks peaks sinna ilmuma teade **** Õnnestus *****. See tähendab, et rakenduse raamistik on edukalt laaditud. </para> +>Lõpetamise järel Rakenduse nõustaja sulgub ning ilmub teadeteaken, kus näed, mida &tdevelop; parajasti teeb. Lõpuks peaks sinna ilmuma teade **** Õnnestus *****. See tähendab, et rakenduse raamistik on edukalt laaditud. </para> </sect2> </sect1> @@ -853,7 +853,7 @@ return a.exec(); <para >Nüüd, kus projekt on genereeritud, vaatame lähtekoodi üle, et saada mingi aim, milline näeb välja rakenduse raamistik. See mitte ainult ei aita meil arendamisega alustada, vaid annab ka teada, kus ja mida hiljem muuta. </para> <para ->Me eeldame siinkohal, et sa tead, kuidas &kdevelop;is liikuda. Vajaduse korral uuri seda KDevelopi kasutaja käsiraamatust. </para> +>Me eeldame siinkohal, et sa tead, kuidas &tdevelop;is liikuda. Vajaduse korral uuri seda KDevelopi kasutaja käsiraamatust. </para> <para >Automake'i haldur näitab projekti faile selliselt: <screenshot ><mediaobject @@ -868,7 +868,7 @@ return a.exec(); ></screenshot> </para> <para ->Enne lähtekoodi süüvimist laseme &kdevelop;il oma uue rakenduse ehitada. Selleks vali menüüst Projekt käsk Ehita projekt või vajuta F8. Ilmub teadeteaken, mis näitab kompileerimisfaasi väljundteateid. <programlisting +>Enne lähtekoodi süüvimist laseme &tdevelop;il oma uue rakenduse ehitada. Selleks vali menüüst Projekt käsk Ehita projekt või vajuta F8. Ilmub teadeteaken, mis näitab kompileerimisfaasi väljundteateid. <programlisting >1 cd /home/caleb/kscribble && WANT_AUTOCONF_2_5=1 WANT_AUTOMAKE_1_6=1 gmake k 2 gmake all-recursive 3 gmake[1]: Entering directory `/home/caleb/kscribble' @@ -962,7 +962,7 @@ return a.exec(); -Wall -pedantic -W -Wpointer-arith -Wmissing-prototypes -Wwrite-strings -ansi -D_XOPEN_SOURCE=500 -D_BSD_SOURCE -Wcast-align -Wconversion -O2 -fno-exceptions -fno-check-new -o kscribble_client -R /usr/local/kde3/lib -R /usr/lib/qt/lib -R /usr/X11R6/lib -L/usr/X11R6/lib -L/usr/lib/qt/lib - -L/usr/local/kde3/lib kscribble_client.o -lkdecore + -L/usr/local/kde3/lib kscribble_client.o -ltdecore 59 gmake[2]: Leaving directory `/home/caleb/kscribble/src' 60 gmake[2]: Entering directory `/home/caleb/kscribble' 61 gmake[2]: Nothing to be done for `all-am'. @@ -974,7 +974,7 @@ return a.exec(); <para >Nagu näed, panime siin iga rea ette järjekorranumbri. Teadeteaknas neid ei näe, kuid nii on sul lihtsam meie edasist arutlust jälgida. Kõigepealt tuleb tähele panna, et gmake töötab rekursiivselt. See tähendab, et see alustab kataloogist, kus see välja kutsuti ning läheb üksteise järel selle alamkataloogidesse, naaseb seejärel kataloogi, kus tööd alustas, töötleb seda ja seejärel lõpetab. </para> <para ->Esimene huvipakkuv rida on 24. Pane tähele, et sel real kutsub make välja meie C++ kompilaatori g++, et kompileerida meie projekti esimene lähtekoodifail, antud juhul main.cpp. g++ kompilaatorile saab anda terve rea käsureavõtmeid, millest mõningaid kasutatakse vaikimisi, teiste kasutamist saab aga &kdevelop;is seadistada. </para> +>Esimene huvipakkuv rida on 24. Pane tähele, et sel real kutsub make välja meie C++ kompilaatori g++, et kompileerida meie projekti esimene lähtekoodifail, antud juhul main.cpp. g++ kompilaatorile saab anda terve rea käsureavõtmeid, millest mõningaid kasutatakse vaikimisi, teiste kasutamist saab aga &tdevelop;is seadistada. </para> <para >Enne järgmise faili (kscribble.cpp, rida 29) kompileerimist kutsutakse moc (metaobjekti kompilaator) välja kscribble.h jaoks (rida 25). Põhjuseks on see, et KScribble klassid kasutavad signaale/pesasid, mistõttu makro Q_OBJECT tuleb laiendada, mida meie eest teebki moc. Tekkinud faili kscribble.moc kasutab kscribble.cpp failis leiduva #include-lausega. </para> </sect1> @@ -1152,7 +1152,7 @@ return a.exec(); <para >KDE või Qt projekti luues peab sul alati olema vaade, mis on klassi QWidget järglane kas otsese päriluse kaudu või siis teegividina kaudu, mida soovid tarvitada. Seepärast konstrueerib juba Rakenduse nõustaja vaate, mis on klassi sinurakendusView eksemplar ja klassi QWidget järglane. </para> <para ->See peatükk kirjeldabki, kuidas kasutada teegividinaid &kdevelop;is loodud KDE või Qt rakenduste vaadete loomiseks, seejärel aga vaatame teeke ja vaateid, mida nad pakuvad. </para> +>See peatükk kirjeldabki, kuidas kasutada teegividinaid &tdevelop;is loodud KDE või Qt rakenduste vaadete loomiseks, seejärel aga vaatame teeke ja vaateid, mida nad pakuvad. </para> </sect1> <sect1 id="c4s2"> <title @@ -1170,7 +1170,7 @@ return a.exec(); </orderedlist> </para> <para ->Mõlemal juhul tuleb silmas pidada, et kui rakenduse raamistik pole parajasti lingitud vidinat sisaldava teegiga, tabab linkurit ebaõnn. Kui oled otsustanud kasutada teatud vidinat, otsi teek, millega see linkida. Seejärel vali &kdevelop;is menüükäsk "Projekt"->"Projekti seadistused". Ava kaart "Linkuri seadistused" ja uuri linnukesi, mis märgivad parajasti kasutavaid teeke. Kui sinu vidina teek on juba märgitud, võid jätta projekti seadistused puutumata ning asuda muudatuste kallale, mida sinu valik endaga kaasa toob. Kui aga mitte ja linkuri seadistused pakuvad võimalust kastikest märkides teeki lisada, siis märgi kast ja klõpsa nupule "OK". Muudel juhtudel tuleb teek lisada allpool võtmega -l. Teekide puhul, mida sinu rakendus peab otsima, enne kui configure-skript loob sihtmasinas Makefile'id, lisa vastav otsimismakro faili configure.in, mis paikneb sinu projekti juurkataloogis. Pane tähele, et sa pead käivitama, käsud "Ehitamine"->"Käivita automake" ja "Ehitamine"->"Käivita configure", enne kui Makefile'id hakkavad sisaldama teegimakro korrektse laiendamise määratlust. </para> +>Mõlemal juhul tuleb silmas pidada, et kui rakenduse raamistik pole parajasti lingitud vidinat sisaldava teegiga, tabab linkurit ebaõnn. Kui oled otsustanud kasutada teatud vidinat, otsi teek, millega see linkida. Seejärel vali &tdevelop;is menüükäsk "Projekt"->"Projekti seadistused". Ava kaart "Linkuri seadistused" ja uuri linnukesi, mis märgivad parajasti kasutavaid teeke. Kui sinu vidina teek on juba märgitud, võid jätta projekti seadistused puutumata ning asuda muudatuste kallale, mida sinu valik endaga kaasa toob. Kui aga mitte ja linkuri seadistused pakuvad võimalust kastikest märkides teeki lisada, siis märgi kast ja klõpsa nupule "OK". Muudel juhtudel tuleb teek lisada allpool võtmega -l. Teekide puhul, mida sinu rakendus peab otsima, enne kui configure-skript loob sihtmasinas Makefile'id, lisa vastav otsimismakro faili configure.in, mis paikneb sinu projekti juurkataloogis. Pane tähele, et sa pead käivitama, käsud "Ehitamine"->"Käivita automake" ja "Ehitamine"->"Käivita configure", enne kui Makefile'id hakkavad sisaldama teegimakro korrektse laiendamise määratlust. </para> <para >Kui lisatava teegi kaasatavaid faile (include) ei ole kehtivas asukohas (seda saab näha ehitamise korral väljundaknas -I võtmetega), tuleb asukoht lisada projekti seadistuste dialoogi kaardil "Kompilaatori seadistused" võtmega -I või vastav automake'i makro "Lisaseadistuste" all. </para> <sect2 id="c4s3s1"> @@ -1237,7 +1237,7 @@ return a.exec(); <title >KDE vaated</title> <para ->KDE teegid loodi selleks, et rakenduste kujundamine KDE töökeskkonna jaoks oleks veelgi lihtsam ja nende funktsionaalsus suurem kui see, mida saanuks pakkuda ainuüksi QT kasutamisel. Teek kdeui pakub: <orderedlist> +>KDE teegid loodi selleks, et rakenduste kujundamine KDE töökeskkonna jaoks oleks veelgi lihtsam ja nende funktsionaalsus suurem kui see, mida saanuks pakkuda ainuüksi QT kasutamisel. Teek tdeui pakub: <orderedlist> <listitem ><para >KListView: <classname @@ -1328,7 +1328,7 @@ return a.exec(); >KAction</classname >, mis pakub kiirklahve ja ligipääsu globaalselt seadistatud standardsetele kiirklahvidele. </para> <para ->Vaikimisi kasutavad &kdevelop;i genereeritud rakenduse raamistikud ainult standardseid kiirklahve, näiteks F1 abidokumendi avamiseks, Ctrl+N uue faili loomiseks jne. </para> +>Vaikimisi kasutavad &tdevelop;i genereeritud rakenduse raamistikud ainult standardseid kiirklahve, näiteks F1 abidokumendi avamiseks, Ctrl+N uue faili loomiseks jne. </para> <para >Kui sinu rakenduses on hulk kiirklahve, tuleb need muuta seadistatavaks menüüsse Seadistused lisatava eraldi kirjega või vähemalt koos teiste rakenduste seadistustega dialoogis, mida pakub QWidget. KDE teek pakubki klassi <classname >KKeyChooser</classname @@ -1377,7 +1377,7 @@ return a.exec(); >KMainWindow</classname >, ehkki rakenduse autor peab mõistagi ise looma abidokumendi sisu. </para> <para ->Et ka &kdevelop; pakub igakülgset abi ning Rakenduse nõustajagi loodud KDE raamistik sisaldab selle toetust, tutvustamegi käesolevas peatükis seda, kus ja kuidas lisada abivõimalused. </para> +>Et ka &tdevelop; pakub igakülgset abi ning Rakenduse nõustajagi loodud KDE raamistik sisaldab selle toetust, tutvustamegi käesolevas peatükis seda, kus ja kuidas lisada abivõimalused. </para> <para >Rakenduse loomise käigust tuleks kõiges kasutada võimalikult ühtset lähenemist ning vajalikud sammud ette võtta kohe koodi laiendamisel. See väldib vajadust hiljem taas koodi süveneda, et selgusele jõuda, mida sinu rakendus õigupoolest teeb või miks on mingi koodiosa just selline, nagu ta on. </para> </sect1> @@ -1388,7 +1388,7 @@ return a.exec(); <para >Hästi lihtne abivõimalus on kohtspikrid. Need on väiksed abiteated, mis ilmuvad nähtavale, kui kasutaja viib hiire vidina kohale, mis pakub kohtspikrit, ning kaovad siis, kui hiir vidina kohalt lahkub. Kõige enam kasutatakse kohtspikreid tööriistaribadel, kus need tuleb hoida võimalikult väiksetena, sest tööriistaribasid saab seadistada oma infot pakkuma mitmel moel: kas ainult nuppudena, nuppudena, millel on tekst paremal pool ikooni või selle all, või ka ainult tekstina. See esitamisvõimalus peaks olema kasutaja poolt seadistatav, aga ei pruugi tingimata olla. Teksti näidatakse nii või teisiti ka kohtspikrina ning tööriistariba koosneb tavaliselt nuppudest ja muudest vidinatest, näiteks tekstikastidest ja liitkastidest. Selle täielikku kirjeldust näeb klassi <classname >KToolBar</classname -> dokumentatsioonis, mis asub kdeui teegis. </para> +> dokumentatsioonis, mis asub tdeui teegis. </para> <para >Vaatame näitena ühe tavalise rakenduse nuppu "Uus fail": </para> <para @@ -1416,7 +1416,7 @@ return a.exec(); >Mis see on?</guibutton > palub abiakna, mis näitab kasutajale soovi korral abi teatud vidina kohta töövaates või tööriistaribal. See asub tööriistaribal ja aktiveerub, kui kasutaja nupule klõpsab. Kursor võtab küsimärgiga noole kuju, sarnanedes sel moel nupu enda ikoonile. Kasutaja saab sellega klõpsata huvipakkuva vidina peale, mis avabki abiakna. Võid näiteks katsetada, mida teeb nupp <guibutton >Mis see on?</guibutton -> &kdevelop;is. </para> +> &tdevelop;is. </para> <para >Mis see on? abi lisamiseks vidinale tuleb kasutada staatilist meetodit <methodname >QWhatsThis::add(QWidget *widget, const QString &text)</methodname @@ -1431,7 +1431,7 @@ return a.exec(); <title >Sissejuhatus</title> <para ->Arvestades seda, et projektidel puudub sageli täielik kasutaja dokumentatsioon, sisaldavad kõik &kdevelop;i projektid juba valmis käsiraamatut, mida saab hõlpsasti laiendada. See täidab veel ühe KDE eesmärgi: pakkuda kasutajatele, kes ei pruugi rakendusega kuigi tuttavad olla, piisavalt mitmekülgset ja võimalusel ammendavat abi. Käesolev peatükk kirjeldabki, kuidas laiendada pakutavat dokumentatsioonimalli ja kuidas muuta see kasutajale kättesaadavaks. </para> +>Arvestades seda, et projektidel puudub sageli täielik kasutaja dokumentatsioon, sisaldavad kõik &tdevelop;i projektid juba valmis käsiraamatut, mida saab hõlpsasti laiendada. See täidab veel ühe KDE eesmärgi: pakkuda kasutajatele, kes ei pruugi rakendusega kuigi tuttavad olla, piisavalt mitmekülgset ja võimalusel ammendavat abi. Käesolev peatükk kirjeldabki, kuidas laiendada pakutavat dokumentatsioonimalli ja kuidas muuta see kasutajale kättesaadavaks. </para> </sect1> <sect1 id="c9s2"> <title @@ -1445,7 +1445,7 @@ return a.exec(); <title >Programmeerija dokumentatsioon</title> <para ->Teine tähtis dokumentatsiooni komponent on sinu klasside liidese kirjeldamine. See võimaldab nii sul endal kui ka teistel programmeerijatel kasutada sinu klasse nende HTML-dokumentatsioonist abi otsides. Selle loomiseks sobib KDoc. &kdevelop; toetab täielikult KDoci kasutamist, luues KDE teegi dokumentatsiooni. Dokumenteeritud on juba ette ka sinu rakenduse raamistik. Pakutava koodiga tutvumiseks on äärmiselt kasulik alustada kaasatud dokumentatsiooni uurimist. Järgnevalt kirjeldame, mida on vaja teha API dokumentatsiooni loomiseks, kuidas &kdevelop; aitab seda teha ja millised spetsiaalseid silte pakub KDoc. </para> +>Teine tähtis dokumentatsiooni komponent on sinu klasside liidese kirjeldamine. See võimaldab nii sul endal kui ka teistel programmeerijatel kasutada sinu klasse nende HTML-dokumentatsioonist abi otsides. Selle loomiseks sobib KDoc. &tdevelop; toetab täielikult KDoci kasutamist, luues KDE teegi dokumentatsiooni. Dokumenteeritud on juba ette ka sinu rakenduse raamistik. Pakutava koodiga tutvumiseks on äärmiselt kasulik alustada kaasatud dokumentatsiooni uurimist. Järgnevalt kirjeldame, mida on vaja teha API dokumentatsiooni loomiseks, kuidas &tdevelop; aitab seda teha ja millised spetsiaalseid silte pakub KDoc. </para> </sect1> </chapter> |