diff options
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook')
| -rw-r--r-- | tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook | 53 |
1 files changed, 6 insertions, 47 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook index c5de2e4997b..d88940f0e12 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook @@ -1,54 +1,13 @@ <sect1 id="ai-precession"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Pretsessioon</title> -<indexterm -><primary ->Pretsessioon</primary> +<title>Pretsessioon</title> +<indexterm><primary>Pretsessioon</primary> </indexterm> -<para -><firstterm ->Pretsessioon</firstterm -> on Maa pöörlemistelje suuna aeglane muutumine. Pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu <quote ->laperdamine</quote -> on täpselt sama asi, mis pretsessioon. </para -><para ->Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka <link linkend="ai-cpoles" ->taevapooluste</link -> asukohad. </para -><para ->Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link -> on veidi pikem kui meridiaani suurring, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge <emphasis ->pöördemomendi</emphasis ->. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. </para> +<para><firstterm>Pretsessioon</firstterm> on Maa pöörlemistelje suuna aeglane muutumine. Pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu <quote>laperdamine</quote> on täpselt sama asi, mis pretsessioon. </para><para>Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka <link linkend="ai-cpoles">taevapooluste</link> asukohad. </para><para>Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> on veidi pikem kui meridiaani suurring, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge <emphasis>pöördemomendi</emphasis>. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Pretsessiooni on kõige hõlpsam täheldada <link linkend="ai-cpoles" ->taevapoolust</link -> jälgides. Pooluse leidmiseks lülita esmalt aknas <guilabel ->&kstars;i seadistused</guilabel -> sisse ekvaatorilised koordinaadid ning hoia seejärel all klahvi <keycap ->Nool alla</keycap ->, kuni ekraan enam ei liigu. Kääne, mida võib näha <guilabel ->infopaneeli</guilabel -> keskosas, peaks olema +90 kraadi ning enam-vähem ekraani keskel peaks asuma hele täht Põhjanael. Proovi nüüd liikuda vasaku ja parema nooleklahviga. Pane tähele, et taevas tundub keerlevat ümber pooluse. </para -><para ->Nüüd võib demonstreerida pretsessiooni, määrates daatumi kuhugi kaugesse tulevikku, misjärel on näha, et taevapoolus ei asu enam Põhjanaela lähedal. Ava aken <guilabel ->Aja määramine</guilabel -> (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo ->) ning määra ajaks aasta 8000 (praegu ei tule &kstars; toime veel kaugemasse tulevikku jääva ajaga, kuid antud ülesandeks on see täiesti piisav tulevik). Pane tähele, et nüüd on vaate keskpunkt Luige ja Kepheuse tähtkuju vahel. Võid kontrollida, et see on tõepoolest poolus, kui liigutad vaadet paremale ja vasakule: taevas keerleb ümber selle punkti. Seega ei asu aastal 8000 põhjataevapoolus enam Põhjanaela lähedal. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Pretsessiooni on kõige hõlpsam täheldada <link linkend="ai-cpoles">taevapoolust</link> jälgides. Pooluse leidmiseks lülita esmalt aknas <guilabel>&kstars;i seadistused</guilabel> sisse ekvaatorilised koordinaadid ning hoia seejärel all klahvi <keycap>Nool alla</keycap>, kuni ekraan enam ei liigu. Kääne, mida võib näha <guilabel>infopaneeli</guilabel> keskosas, peaks olema +90 kraadi ning enam-vähem ekraani keskel peaks asuma hele täht Põhjanael. Proovi nüüd liikuda vasaku ja parema nooleklahviga. Pane tähele, et taevas tundub keerlevat ümber pooluse. </para><para>Nüüd võib demonstreerida pretsessiooni, määrates daatumi kuhugi kaugesse tulevikku, misjärel on näha, et taevapoolus ei asu enam Põhjanaela lähedal. Ava aken <guilabel>Aja määramine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo>) ning määra ajaks aasta 8000 (praegu ei tule &kstars; toime veel kaugemasse tulevikku jääva ajaga, kuid antud ülesandeks on see täiesti piisav tulevik). Pane tähele, et nüüd on vaate keskpunkt Luige ja Kepheuse tähtkuju vahel. Võid kontrollida, et see on tõepoolest poolus, kui liigutad vaadet paremale ja vasakule: taevas keerleb ümber selle punkti. Seega ei asu aastal 8000 põhjataevapoolus enam Põhjanaela lähedal. </para> </tip> </sect1> |