From f7e7a923aca8be643f9ae6f7252f9fb27b3d2c3b Mon Sep 17 00:00:00 2001 From: Timothy Pearson Date: Sat, 3 Dec 2011 11:05:10 -0600 Subject: Second part of prior commit --- tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.am | 4 + tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in | 635 +++++ .../docs/tdebase/tdeprint/add-printer-wiz.docbook | 344 +++ .../docs/tdebase/tdeprint/cups-config.docbook | 2993 ++++++++++++++++++++ .../docs/tdebase/tdeprint/cupsoptions.docbook | 898 ++++++ .../docs/tdebase/tdeprint/extensions.docbook | 89 + .../docs/tdebase/tdeprint/external-command.docbook | 27 + .../docs/tdebase/tdeprint/final-word.docbook | 88 + .../docs/tdebase/tdeprint/getting-started.docbook | 187 ++ .../docs/tdebase/tdeprint/highlights.docbook | 691 +++++ tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.cache.bz2 | Bin 0 -> 47114 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.docbook | 263 ++ tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpd.docbook | 27 + tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpr-bsd.docbook | 37 + tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lprng.docbook | 12 + tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/rlpr.docbook | 24 + .../docs/tdebase/tdeprint/tech-overview.docbook | 342 +++ tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/theory.docbook | 686 +++++ 18 files changed, 7347 insertions(+) create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/add-printer-wiz.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cups-config.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cupsoptions.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/extensions.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/external-command.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/final-word.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/getting-started.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/highlights.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.cache.bz2 create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpd.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpr-bsd.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lprng.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/rlpr.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/tech-overview.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/theory.docbook (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint') diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..0eca6eaf3e9 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = tdeprint +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in new file mode 100644 index 00000000000..989dfe2173a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in @@ -0,0 +1,635 @@ +# Makefile.in generated by automake 1.10.1 from Makefile.am. +# KDE tags expanded automatically by am_edit - $Revision: 483858 $ +# @configure_input@ + +# Copyright (C) 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, +# 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008 Free Software Foundation, Inc. +# This Makefile.in is free software; the Free Software Foundation +# gives unlimited permission to copy and/or distribute it, +# with or without modifications, as long as this notice is preserved. + +# This program is distributed in the hope that it will be useful, +# but WITHOUT ANY WARRANTY, to the extent permitted by law; without +# even the implied warranty of MERCHANTABILITY or FITNESS FOR A +# PARTICULAR PURPOSE. + +@SET_MAKE@ +VPATH = @srcdir@ +pkgdatadir = $(datadir)/@PACKAGE@ +pkglibdir = $(libdir)/@PACKAGE@ +pkgincludedir = $(includedir)/@PACKAGE@ +am__cd = CDPATH="$${ZSH_VERSION+.}$(PATH_SEPARATOR)" && cd +install_sh_DATA = $(install_sh) -c -m 644 +install_sh_PROGRAM = $(install_sh) -c +install_sh_SCRIPT = $(install_sh) -c +INSTALL_HEADER = $(INSTALL_DATA) +transform = $(program_transform_name) +NORMAL_INSTALL = : +PRE_INSTALL = : +POST_INSTALL = : +NORMAL_UNINSTALL = : +PRE_UNINSTALL = : +POST_UNINSTALL = : +subdir = docs/tdebase/tdeprint +DIST_COMMON = $(srcdir)/Makefile.am $(srcdir)/Makefile.in +ACLOCAL_M4 = $(top_srcdir)/aclocal.m4 +am__aclocal_m4_deps = $(top_srcdir)/acinclude.m4 \ + $(top_srcdir)/configure.in +am__configure_deps = $(am__aclocal_m4_deps) $(CONFIGURE_DEPENDENCIES) \ + $(ACLOCAL_M4) +mkinstalldirs = $(SHELL) $(top_srcdir)/mkinstalldirs +CONFIG_HEADER = $(top_builddir)/config.h +CONFIG_CLEAN_FILES = +SOURCES = +DIST_SOURCES = +#>- RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \ +#>- html-recursive info-recursive install-data-recursive \ +#>- install-dvi-recursive install-exec-recursive \ +#>- install-html-recursive install-info-recursive \ +#>- install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \ +#>- installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \ +#>- ps-recursive uninstall-recursive +#>+ 7 +RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \ + html-recursive info-recursive install-data-recursive \ + install-dvi-recursive install-exec-recursive \ + install-html-recursive install-info-recursive \ + install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \ + installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \ + ps-recursive uninstall-recursive nmcheck-recursive bcheck-recursive +RECURSIVE_CLEAN_TARGETS = mostlyclean-recursive clean-recursive \ + distclean-recursive maintainer-clean-recursive +ETAGS = etags +CTAGS = ctags +DIST_SUBDIRS = $(SUBDIRS) +#>- DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST) +#>+ 1 +DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST) $(KDE_DIST) +ACLOCAL = @ACLOCAL@ +AMTAR = @AMTAR@ +ARTSCCONFIG = @ARTSCCONFIG@ +AUTOCONF = @AUTOCONF@ +AUTODIRS = @AUTODIRS@ +AUTOHEADER = @AUTOHEADER@ +AUTOMAKE = @AUTOMAKE@ +AWK = @AWK@ +CONF_FILES = @CONF_FILES@ +CYGPATH_W = @CYGPATH_W@ +DCOPIDL = @DCOPIDL@ +DCOPIDL2CPP = @DCOPIDL2CPP@ +DCOPIDLNG = @DCOPIDLNG@ +DCOP_DEPENDENCIES = @DCOP_DEPENDENCIES@ +DEFS = @DEFS@ +ECHO_C = @ECHO_C@ +ECHO_N = @ECHO_N@ +ECHO_T = @ECHO_T@ +GMSGFMT = @GMSGFMT@ +INSTALL = @INSTALL@ +INSTALL_DATA = @INSTALL_DATA@ +INSTALL_PROGRAM = @INSTALL_PROGRAM@ +INSTALL_SCRIPT = @INSTALL_SCRIPT@ +INSTALL_STRIP_PROGRAM = @INSTALL_STRIP_PROGRAM@ +KCFG_DEPENDENCIES = @KCFG_DEPENDENCIES@ +KCONFIG_COMPILER = @KCONFIG_COMPILER@ +KDECONFIG = @KDECONFIG@ +KDE_EXTRA_RPATH = @KDE_EXTRA_RPATH@ +KDE_RPATH = @KDE_RPATH@ +KDE_XSL_STYLESHEET = @KDE_XSL_STYLESHEET@ +LIBOBJS = @LIBOBJS@ +LIBS = @LIBS@ +LN_S = @LN_S@ +LTLIBOBJS = @LTLIBOBJS@ +MAKEINFO = @MAKEINFO@ +MAKEKDEWIDGETS = @MAKEKDEWIDGETS@ +MCOPIDL = @MCOPIDL@ +MEINPROC = @MEINPROC@ +MKDIR_P = @MKDIR_P@ +MSGFMT = @MSGFMT@ +PACKAGE = @PACKAGE@ +PACKAGE_BUGREPORT = @PACKAGE_BUGREPORT@ +PACKAGE_NAME = @PACKAGE_NAME@ +PACKAGE_STRING = @PACKAGE_STRING@ +PACKAGE_TARNAME = @PACKAGE_TARNAME@ +PACKAGE_VERSION = @PACKAGE_VERSION@ +PATH_SEPARATOR = @PATH_SEPARATOR@ +SET_MAKE = @SET_MAKE@ +SHELL = @SHELL@ +STRIP = @STRIP@ +TOPSUBDIRS = @TOPSUBDIRS@ +VERSION = @VERSION@ +XGETTEXT = @XGETTEXT@ +XMLLINT = @XMLLINT@ +X_RPATH = @X_RPATH@ +abs_builddir = @abs_builddir@ +abs_srcdir = @abs_srcdir@ +abs_top_builddir = @abs_top_builddir@ +abs_top_srcdir = @abs_top_srcdir@ +am__leading_dot = @am__leading_dot@ +am__tar = @am__tar@ +am__untar = @am__untar@ +#>- bindir = @bindir@ +#>+ 2 +DEPDIR = .deps +bindir = @bindir@ +build_alias = @build_alias@ +builddir = @builddir@ +datadir = @datadir@ +datarootdir = @datarootdir@ +docdir = @docdir@ +dvidir = @dvidir@ +exec_prefix = @exec_prefix@ +host_alias = @host_alias@ +htmldir = @htmldir@ +includedir = @includedir@ +infodir = @infodir@ +install_sh = @install_sh@ +kde_appsdir = @kde_appsdir@ +kde_bindir = @kde_bindir@ +kde_confdir = @kde_confdir@ +kde_datadir = @kde_datadir@ +kde_htmldir = @kde_htmldir@ +kde_icondir = @kde_icondir@ +kde_kcfgdir = @kde_kcfgdir@ +kde_libs_htmldir = @kde_libs_htmldir@ +kde_libs_prefix = @kde_libs_prefix@ +kde_locale = @kde_locale@ +kde_mimedir = @kde_mimedir@ +kde_moduledir = @kde_moduledir@ +kde_servicesdir = @kde_servicesdir@ +kde_servicetypesdir = @kde_servicetypesdir@ +kde_sounddir = @kde_sounddir@ +kde_styledir = @kde_styledir@ +kde_templatesdir = @kde_templatesdir@ +kde_wallpaperdir = @kde_wallpaperdir@ +kde_widgetdir = @kde_widgetdir@ +tdeinitdir = @tdeinitdir@ +libdir = @libdir@ +libexecdir = @libexecdir@ +localedir = @localedir@ +localstatedir = @localstatedir@ +mandir = @mandir@ +mkdir_p = @mkdir_p@ +oldincludedir = @oldincludedir@ +pdfdir = @pdfdir@ +prefix = @prefix@ +program_transform_name = @program_transform_name@ +psdir = @psdir@ +sbindir = @sbindir@ +sharedstatedir = @sharedstatedir@ +srcdir = @srcdir@ +sysconfdir = @sysconfdir@ +target_alias = @target_alias@ +top_builddir = @top_builddir@ +top_srcdir = @top_srcdir@ +xdg_appsdir = @xdg_appsdir@ +xdg_directorydir = @xdg_directorydir@ +xdg_menudir = @xdg_menudir@ +KDE_LANG = et +#>- SUBDIRS = $(AUTODIRS) +#>+ 1 +SUBDIRS =. +KDE_DOCS = tdeprint +KDE_MANS = AUTO +#>- all: all-recursive +#>+ 1 +all: docs-am all-recursive + +.SUFFIXES: +$(srcdir)/Makefile.in: $(srcdir)/Makefile.am $(am__configure_deps) +#>- @for dep in $?; do \ +#>- case '$(am__configure_deps)' in \ +#>- *$$dep*) \ +#>- cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ +#>- && exit 0; \ +#>- exit 1;; \ +#>- esac; \ +#>- done; \ +#>- echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile'; \ +#>- cd $(top_srcdir) && \ +#>- $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile +#>+ 12 + @for dep in $?; do \ + case '$(am__configure_deps)' in \ + *$$dep*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ + && exit 0; \ + exit 1;; \ + esac; \ + done; \ + echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile'; \ + cd $(top_srcdir) && \ + $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile + cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in +.PRECIOUS: Makefile +Makefile: $(srcdir)/Makefile.in $(top_builddir)/config.status + @case '$?' in \ + *config.status*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh;; \ + *) \ + echo ' cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe)'; \ + cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe);; \ + esac; + +$(top_builddir)/config.status: $(top_srcdir)/configure $(CONFIG_STATUS_DEPENDENCIES) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh + +$(top_srcdir)/configure: $(am__configure_deps) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh +$(ACLOCAL_M4): $(am__aclocal_m4_deps) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh + +# This directory's subdirectories are mostly independent; you can cd +# into them and run `make' without going through this Makefile. +# To change the values of `make' variables: instead of editing Makefiles, +# (1) if the variable is set in `config.status', edit `config.status' +# (which will cause the Makefiles to be regenerated when you run `make'); +# (2) otherwise, pass the desired values on the `make' command line. +$(RECURSIVE_TARGETS): + @failcom='exit 1'; \ + for f in x $$MAKEFLAGS; do \ + case $$f in \ + *=* | --[!k]*);; \ + *k*) failcom='fail=yes';; \ + esac; \ + done; \ + dot_seen=no; \ + target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \ + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + echo "Making $$target in $$subdir"; \ + if test "$$subdir" = "."; then \ + dot_seen=yes; \ + local_target="$$target-am"; \ + else \ + local_target="$$target"; \ + fi; \ + (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \ + || eval $$failcom; \ + done; \ + if test "$$dot_seen" = "no"; then \ + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) "$$target-am" || exit 1; \ + fi; test -z "$$fail" + +$(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS): + @failcom='exit 1'; \ + for f in x $$MAKEFLAGS; do \ + case $$f in \ + *=* | --[!k]*);; \ + *k*) failcom='fail=yes';; \ + esac; \ + done; \ + dot_seen=no; \ + case "$@" in \ + distclean-* | maintainer-clean-*) list='$(DIST_SUBDIRS)' ;; \ + *) list='$(SUBDIRS)' ;; \ + esac; \ + rev=''; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = "."; then :; else \ + rev="$$subdir $$rev"; \ + fi; \ + done; \ + rev="$$rev ."; \ + target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \ + for subdir in $$rev; do \ + echo "Making $$target in $$subdir"; \ + if test "$$subdir" = "."; then \ + local_target="$$target-am"; \ + else \ + local_target="$$target"; \ + fi; \ + (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \ + || eval $$failcom; \ + done && test -z "$$fail" +tags-recursive: + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) tags); \ + done +ctags-recursive: + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) ctags); \ + done + +ID: $(HEADERS) $(SOURCES) $(LISP) $(TAGS_FILES) + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonemtpy = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + mkid -fID $$unique +tags: TAGS + +TAGS: tags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES) $(TAGS_DEPENDENCIES) \ + $(TAGS_FILES) $(LISP) + tags=; \ + here=`pwd`; \ + if ($(ETAGS) --etags-include --version) >/dev/null 2>&1; then \ + include_option=--etags-include; \ + empty_fix=.; \ + else \ + include_option=--include; \ + empty_fix=; \ + fi; \ + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = .; then :; else \ + test ! -f $$subdir/TAGS || \ + tags="$$tags $$include_option=$$here/$$subdir/TAGS"; \ + fi; \ + done; \ + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + if test -z "$(ETAGS_ARGS)$$tags$$unique"; then :; else \ + test -n "$$unique" || unique=$$empty_fix; \ + $(ETAGS) $(ETAGSFLAGS) $(AM_ETAGSFLAGS) $(ETAGS_ARGS) \ + $$tags $$unique; \ + fi +ctags: CTAGS +CTAGS: ctags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES) $(TAGS_DEPENDENCIES) \ + $(TAGS_FILES) $(LISP) + tags=; \ + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + test -z "$(CTAGS_ARGS)$$tags$$unique" \ + || $(CTAGS) $(CTAGSFLAGS) $(AM_CTAGSFLAGS) $(CTAGS_ARGS) \ + $$tags $$unique + +GTAGS: + here=`$(am__cd) $(top_builddir) && pwd` \ + && cd $(top_srcdir) \ + && gtags -i $(GTAGS_ARGS) $$here + +distclean-tags: + -rm -f TAGS ID GTAGS GRTAGS GSYMS GPATH tags + +#>- distdir: $(DISTFILES) +#>+ 1 +distdir: distdir-nls $(DISTFILES) + @srcdirstrip=`echo "$(srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \ + topsrcdirstrip=`echo "$(top_srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \ + list='$(DISTFILES)'; \ + dist_files=`for file in $$list; do echo $$file; done | \ + sed -e "s|^$$srcdirstrip/||;t" \ + -e "s|^$$topsrcdirstrip/|$(top_builddir)/|;t"`; \ + case $$dist_files in \ + */*) $(MKDIR_P) `echo "$$dist_files" | \ + sed '/\//!d;s|^|$(distdir)/|;s,/[^/]*$$,,' | \ + sort -u` ;; \ + esac; \ + for file in $$dist_files; do \ + if test -f $$file || test -d $$file; then d=.; else d=$(srcdir); fi; \ + if test -d $$d/$$file; then \ + dir=`echo "/$$file" | sed -e 's,/[^/]*$$,,'`; \ + if test -d $(srcdir)/$$file && test $$d != $(srcdir); then \ + cp -pR $(srcdir)/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \ + fi; \ + cp -pR $$d/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \ + else \ + test -f $(distdir)/$$file \ + || cp -p $$d/$$file $(distdir)/$$file \ + || exit 1; \ + fi; \ + done + list='$(DIST_SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = .; then :; else \ + test -d "$(distdir)/$$subdir" \ + || $(MKDIR_P) "$(distdir)/$$subdir" \ + || exit 1; \ + distdir=`$(am__cd) $(distdir) && pwd`; \ + top_distdir=`$(am__cd) $(top_distdir) && pwd`; \ + (cd $$subdir && \ + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) \ + top_distdir="$$top_distdir" \ + distdir="$$distdir/$$subdir" \ + am__remove_distdir=: \ + am__skip_length_check=: \ + distdir) \ + || exit 1; \ + fi; \ + done +check-am: all-am +check: check-recursive +all-am: Makefile +installdirs: installdirs-recursive +installdirs-am: +install: install-recursive +install-exec: install-exec-recursive +install-data: install-data-recursive +#>- uninstall: uninstall-recursive +#>+ 1 +uninstall: uninstall-docs uninstall-nls uninstall-recursive + +install-am: all-am + @$(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) install-exec-am install-data-am + +installcheck: installcheck-recursive +install-strip: + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) INSTALL_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" \ + install_sh_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" INSTALL_STRIP_FLAG=-s \ + `test -z '$(STRIP)' || \ + echo "INSTALL_PROGRAM_ENV=STRIPPROG='$(STRIP)'"` install +mostlyclean-generic: + +clean-generic: + +distclean-generic: + -test -z "$(CONFIG_CLEAN_FILES)" || rm -f $(CONFIG_CLEAN_FILES) + +maintainer-clean-generic: + @echo "This command is intended for maintainers to use" + @echo "it deletes files that may require special tools to rebuild." +#>- clean: clean-recursive +#>+ 1 +clean: kde-rpo-clean clean-recursive + +#>- clean-am: clean-generic mostlyclean-am +#>+ 1 +clean-am: clean-docs clean-bcheck clean-generic mostlyclean-am + +distclean: distclean-recursive + -rm -f Makefile +distclean-am: clean-am distclean-generic distclean-tags + +dvi: dvi-recursive + +dvi-am: + +html: html-recursive + +info: info-recursive + +info-am: + +#>- install-data-am: +#>+ 1 +install-data-am: install-docs install-nls + +install-dvi: install-dvi-recursive + +install-exec-am: + +install-html: install-html-recursive + +install-info: install-info-recursive + +install-man: + +install-pdf: install-pdf-recursive + +install-ps: install-ps-recursive + +installcheck-am: + +maintainer-clean: maintainer-clean-recursive + -rm -f Makefile +maintainer-clean-am: distclean-am maintainer-clean-generic + +mostlyclean: mostlyclean-recursive + +mostlyclean-am: mostlyclean-generic + +pdf: pdf-recursive + +pdf-am: + +ps: ps-recursive + +ps-am: + +uninstall-am: + +.MAKE: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) install-am \ + install-strip + +.PHONY: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) CTAGS GTAGS \ + all all-am check check-am clean clean-generic ctags \ + ctags-recursive distclean distclean-generic distclean-tags \ + distdir dvi dvi-am html html-am info info-am install \ + install-am install-data install-data-am install-dvi \ + install-dvi-am install-exec install-exec-am install-html \ + install-html-am install-info install-info-am install-man \ + install-pdf install-pdf-am install-ps install-ps-am \ + install-strip installcheck installcheck-am installdirs \ + installdirs-am maintainer-clean maintainer-clean-generic \ + mostlyclean mostlyclean-generic pdf pdf-am ps ps-am tags \ + tags-recursive uninstall uninstall-am + +# Tell versions [3.59,3.63) of GNU make to not export all variables. +# Otherwise a system limit (for SysV at least) may be exceeded. +.NOEXPORT: + +#>+ 2 +KDE_DIST=lpr-bsd.docbook Makefile.in tech-overview.docbook cups-config.docbook highlights.docbook add-printer-wiz.docbook rlpr.docbook lprng.docbook index.docbook lpd.docbook cupsoptions.docbook theory.docbook final-word.docbook Makefile.am extensions.docbook external-command.docbook getting-started.docbook index.cache.bz2 + +#>+ 24 +index.cache.bz2: $(srcdir)/index.docbook $(KDE_XSL_STYLESHEET) extensions.docbook tech-overview.docbook highlights.docbook add-printer-wiz.docbook lpd.docbook lpr-bsd.docbook external-command.docbook cups-config.docbook index.docbook rlpr.docbook cupsoptions.docbook final-word.docbook lprng.docbook theory.docbook getting-started.docbook + @if test -n "$(MEINPROC)"; then echo $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; fi + +docs-am: index.cache.bz2 + +install-docs: docs-am install-nls + $(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint + @if test -f index.cache.bz2; then \ + echo $(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/; \ + $(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/; \ + elif test -f $(srcdir)/index.cache.bz2; then \ + echo $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/; \ + $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/; \ + fi + -rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/common + $(LN_S) $(kde_libs_htmldir)/$(KDE_LANG)/common $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/common + +uninstall-docs: + -rm -rf $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint + +clean-docs: + -rm -f index.cache.bz2 + + +#>+ 13 +install-nls: + $(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint + @for base in extensions.docbook tech-overview.docbook highlights.docbook add-printer-wiz.docbook lpd.docbook lpr-bsd.docbook external-command.docbook cups-config.docbook index.docbook rlpr.docbook cupsoptions.docbook final-word.docbook lprng.docbook theory.docbook getting-started.docbook ; do \ + echo $(INSTALL_DATA) $$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/$$base ;\ + $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/$$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/$$base ;\ + done + +uninstall-nls: + for base in extensions.docbook tech-overview.docbook highlights.docbook add-printer-wiz.docbook lpd.docbook lpr-bsd.docbook external-command.docbook cups-config.docbook index.docbook rlpr.docbook cupsoptions.docbook final-word.docbook lprng.docbook theory.docbook getting-started.docbook ; do \ + rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/tdeprint/$$base ;\ + done + + +#>+ 5 +distdir-nls: + for file in extensions.docbook tech-overview.docbook highlights.docbook add-printer-wiz.docbook lpd.docbook lpr-bsd.docbook external-command.docbook cups-config.docbook index.docbook rlpr.docbook cupsoptions.docbook final-word.docbook lprng.docbook theory.docbook getting-started.docbook ; do \ + cp $(srcdir)/$$file $(distdir); \ + done + +#>+ 15 +force-reedit: + @for dep in $?; do \ + case '$(am__configure_deps)' in \ + *$$dep*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ + && exit 0; \ + exit 1;; \ + esac; \ + done; \ + echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile'; \ + cd $(top_srcdir) && \ + $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdebase/tdeprint/Makefile + cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdebase/tdeprint/Makefile.in + + +#>+ 21 +clean-bcheck: + rm -f *.bchecktest.cc *.bchecktest.cc.class a.out + +bcheck: bcheck-recursive + +bcheck-am: + @for i in ; do \ + if test $(srcdir)/$$i -nt $$i.bchecktest.cc; then \ + echo "int main() {return 0;}" > $$i.bchecktest.cc ; \ + echo "#include \"$$i\"" >> $$i.bchecktest.cc ; \ + echo "$$i"; \ + if ! $(CXX) $(DEFS) -I. -I$(srcdir) -I$(top_builddir) $(INCLUDES) $(AM_CPPFLAGS) $(CPPFLAGS) $(CXXFLAGS) $(KDE_CXXFLAGS) --dump-class-hierarchy -c $$i.bchecktest.cc; then \ + rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; \ + fi ; \ + echo "" >> $$i.bchecktest.cc.class; \ + perl $(top_srcdir)/admin/bcheck.pl $$i.bchecktest.cc.class || { rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; }; \ + rm -f a.out; \ + fi ; \ + done + + +#>+ 3 +final: + $(MAKE) all-am + +#>+ 3 +final-install: + $(MAKE) install-am + +#>+ 3 +no-final: + $(MAKE) all-am + +#>+ 3 +no-final-install: + $(MAKE) install-am + +#>+ 3 +kde-rpo-clean: + -rm -f *.rpo + +#>+ 3 +nmcheck: +nmcheck-am: nmcheck diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/add-printer-wiz.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/add-printer-wiz.docbook new file mode 100644 index 00000000000..065966eec8c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/add-printer-wiz.docbook @@ -0,0 +1,344 @@ + +&CUPS;i <quote +>printeri lisamise nõustaja</quote +> + +Printeri lisamise nõustaja käivitab klõps akna ülaosas tööriistariba kõige vasakpoolsemal ikoonil . + +Nõustaja aitab sul mitme ilmuva ekraani vahendusel lisada uue printeri. Hetkel suudab nõustaja töötada &CUPS;i ja RLPR keskkonnamooduli tingimustes. Vajalike sammude arv sõltub arvutis aktiivsest ja kättesaadavast trükkimis-allsüsteemist. + + +Algus + +Tervitusekraan annab teada, et võid iga hetk võtta sammu tagasi, kui sul tärkab soov midagi muuta. + + +&tdeprint;i nõustaja tervitusekraan + + + + +Printerinõustaja tervitusekraan + + + + + +Taustaprotokolli valik + +Vali siin taustaprotokoll, mida &CUPS; peaks uue printeri puhul kasutama. Valida saab järgnevate seast: + + + +kohalik printer (jadaport, paralleelport, USB) + + +võrguprinter (LPD) + + +SMB-printer (&Windows;) + + +Võrguprinter TCP, &HP; JetDirect, AppSocket) + + +Võrguprinter &IPP; vahendusel (&IPP;/HTTP) + + +Failiprinter + + +jadapordi faks/modemi printer + + +Printerite klass + + + +Kui mõned võimalused on tuhmid, siis neid kasutada ei saa. Näiteks ei pruugi sul olla faksitarkvara või ei ole modemit paigaldatud. + + +Trükkimissüsteemi valik + + + + +Trükkimissüsteemi valik + + + + + + +Otseühendusega võrguprinteri seaded + +Järgmise ekraani sisu sõltub eelmisel langetatud valikust. Kui sa tead oma süsteemi üksikasju, võid need käsitsi sisestada, et võrguseaded oma maitse järgi määrata. + +Kui ei, siis aitab sind nõustaja, kes uurib võrku ja aitab valida, millised seaded võiksid paremini sobida. + + +&tdeprint;i nõustaja võrgu-uuring + + + + +&tdeprint;i nõustajas võid sisestada võrguandmed käsitsi või lasta nõustajal need automaatselt leida. + + + + + +Info hankimine võrku uurides + +Kui kasutad mõnda võrguühendust (võrgu-LPD, SMB, %CUPS; printserver, võrguprinter &IPP; vahendusel), on sul võimalik võrku uurida. Ole sellega aga ettevaatlik, sest mõnes keskkonnas peetakse sellist tegevust ohtlikuks ja vaenulikukski! + +SMB korral kasutab &tdeprint; Samba vahendeid nmblookup ja smbclient (need peavad olema varem paigaldatud) ning esitab seejärel leitud info puu kujul. + +&IPP; (port 631) ja TCP Network/AppSocket'i (port 9100) korral püüab &tdeprint; avada porti ja kui see õnnestub, siis saata printerile käsu ipp-get-printer-attribute. Uuemate &HP; printerite puhul see tavaliselt õnnestub, sest neil on nii AppSocket'i kui &IPP; tugi. + +Mõned printerid või tootjad kasutavad otsese TCP/IP trükkimise tarbeks muid pordinumbreid. Seda tasub järele kontrollida. Uuringu sätteid saab määrata dialoogis nupust Seadistamine, sealhulgas IP aadresse, porte ja kasutamise aegumist. + +Aga veel kord: olge tähelepanelikud, et teid ei peetaks uuringu teostamisel isegi omaenda võrgus sissetungijaks. + + +&tdeprint;i nõustaja võrguseadistuse dialoog + + + + +&tdeprint;i nõustajas saab sisestada parameetrid, mida nõustaja võrgu uurimisel kasutama peab. + + + + + +Printerimudeli valik + +Võib-olla raskeim asi ongi printerimudeli valik. Varem oli asi eriti keeruline, sest juhtprogramme oli nii vähe ja neid oli tülikas leida. Nüüd on aga häda selles, et neid on liiga palju ja kuigi mõned on päris head, on päris palju teisi jälle peaaegu kasutuskõlbmatud. + +Kui sinu süsteemis on saadaolevate juhtprogrammide värske andmebaas, vali esmalt akna vasakust paneelist tootja ja seejärel paremalt mudel. Poolitatud aken näitab kõiki &PPD;-sid, mida &CUPS; suutis leida oma standardsest paigaldatud &PPD;-de andmebaasist. Tavaliselt leidub see kataloogis /usr/share/cups/model/. Kui soovid, et &CUPS; ja &tdeprint; leiaks sulle vajaliku juhtprogrammi automaatselt, paiguta see just sinna. + + + + + + +Juhtprogrammi valik + +Järgmisel ekraanil näed valitud juhtprogrammi kirjeldust. See on võetud kasutada olnud &PPD;-st. + + +Tõelise &PostScript;-printeri puhul ära kunagi püüa paigaldada Foomatic või Gimp-Print &PPD;-d, isegi kui seda välja pakutakse. Õnnelikuks sa igatahes nii ei saa. Otsi parem tootjalt originaal-&PPD;, soovitavalt selline, mis on mõeldud &Windows; NT jaoks, ja kasuta seda. + + +Mõned &Linux; distributsioonid on pannud &CUPS;i jaoks kaasa kõikvõimalikke Ghostscripti filtrite ja foomatic &PPD;-failide kombinatsioone, mida nad vaid on leidnud. Paljud neist on täiesti kasutud, loodud juba aastate eest, kui www.linuxprinting.org-i entusiastid alustasid esimesi katsetusi võõraste &PPD;-de rakendamisel &CUPS;ile. Toona märgiti nende staatuseks küll alfa, kuid ikkagi hakkas osa oma elu elama ja nüüd võib neid leida kust iganes, mis enamasti ei tule &CUPS;ile sugugi kasuks. + +Kui sa ei ole kindel, mida kasutada, vaata internetist: + + + +http://www.linuxprinting.org + + + + + +http://www.cups.org + + + + +Ja küsi teiste käest abi. Kunagi ilmub dokument, mis kirjeldab mitmesuguste juhtprogrammide ja &PPD; mudelite erinevusi, internetti aadressil http://tdeprint.sourceforge.net/. Aeg-ajalt tasuks vaadata, ega see pole juba juhtunud... + +Nupp Muud... võimaldab hankida &PPD;, mis asub kusagil mujal failisüsteemi sügavustes. + + + + + +Printeri testimine ja õigete sätete leidmine + +Määra nüüd kindlaks peamised juhtprogrammi sätted. Kõige olulisem on paberi vaikesuurus. Enamasti on see Letter. Kui sa aga elad maal, kus on levinud A4 ega soovi kohe alustada paberiummistusega, on õige hetk seda vältida. + +Nüüd oled valmis trükkima testlehekülge. Vajuta selleks nuppu Test. + + + + + + + + +Viimane samm: printerile nime andmine + +Viimane ekraan võimaldab anda uuele printerile meelepärase nime. + +Nimi peab algama tähega ning võib sisaldada numbreid ja alakriipse kokku 128 märgi jagu. Püüa seda silmas pidada, kui sa ei taha just näha &CUPS;i deemonit väga imelikult käitumas. Printerinimed &CUPS;is ei ole tõstutundlikud! Seda nõuab &IPP;. Seepärast ei ole mingit vahet näiteks nimedel DANKA_infotec, Danka_Infotec ja danka_infotec. + + + + + + +Lõpliku kinnituse ekraan + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cups-config.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cups-config.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2cd16b64357 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cups-config.docbook @@ -0,0 +1,2993 @@ + +Printserveri seadistamine: CUPS + +Käivita printserveri seadistamine (nüüd, kus sinu valik on langenud &CUPS;i kasuks, tähendab see ühtlasi &CUPS;i deemoni seadistamist) klõpsuga vastaval nupul. Selle leiad, kui liigutad hiirt aeglasel üle nuppude ja loed ilmuvaid kohtspikreid. Enamasti võiks see ikoon olla vasakult üheteistkümnes või paremalt kolmas, aga igal juhul näeb see välja nagu mutrivõti. + +Ilmub &CUPS;i serveri seadistamise aken. See näitab struktuurselt korraldatult kõiki &CUPS;i deemoni puhul kasutatavaid seadistusi. Deemoni seadistustefaili asukoht on tavaliselt /etc/cups/cupsd.conf. See on puhas ASCII fail, mille süntaks on sarnane näiteks veebiserver Apache seadistustefailiga. Üsna mõttekas oleks luua failist varukoopia, sest ei ole sugugi välistatud, et &tdeprint;i/&CUPS;i serveri seadistamise dialoogides midagi viltu läheb: + +cp /etc/cups/cupsd.conf /etc/cups/cupsd.conf.bak + +Kuigi nähaolev graafiline kasutajaliides pakub kahtlemata äärmiselt meeldiva võimaluse seadistustefaili võimalikult vähese vaevaga redigeerida, tasuks igal juhul alles hoida võimalus pruukida ka algupärast faili, nii et palun tee sellest kindlasti varukoopia. + + +Lühiabi + +Üks kena võimalus on lühiabi. Kui klõpsata väiksele küsimärgile akna tiitliribal (Mis see on?), näed, et kursor muudab kuju. Seejärel klõpsa cupsd seadistustedialoogi väljal ning saad teada, milleks see väli on mõeldud ja milliseid seadistamisvõimalusi on seal võimalik kasutada. Enamasti peaks olema võimalik asjale kohe pihta saada, aga kui miski üle jõu ja mõistuse kipub käima, pöördu väga põhjaliku ja selge &CUPS;i dokumentatsiooni poole (kui &CUPS;i deemon töötab, saab selle kohalikku koopiat kasutada aadressil http://localhost:631/documentation.html. +Kui &CUPS; ei tööta, aga on süsteemi paigaldatud, tuleb sul abifailid ise üles leida. Täpne asukoht sõltub &OS;-ist, kuid &Linux; puhul on see vaikimisi /usr/share/doc/cups/ või /usr/share/doc/cups/documentation.html. + + + +Ulatuslikum abi + +Üldiselt leiab alati kõige põhjalikuma ja värskema info &CUPS;i originaaldokumentatsioonist. Nagu &kde;, on ka &CUPS; kiiresti ja pidevalt arenev. Alatasa lisatakse mõni uus ahvatlev võimalus. Uusi võimalusi on tihtipeale võimalik, vähemalt esialgu, seadistada ainult seadistustefaile käsitsi redigeerides. &tdeprint;i &GUI; ei pruugi alati suuta &CUPS;i arendusega sammu pidada. + +Igatahes, kui soovid vaadata oma &CUPS;i süsteemi algupäraseid seadistustefaile, siis need on järgmised: + + +Toodavad asukohad vastavad standardpaigaldusele. Sinu &OS; võib olla need paigaldanud mõne muu prefiksiga, näiteks /usr/local/, aga hierarhia peaks olema küll samasugune. + + + + +/etc/cups/ + +Kataloog seadistustefailidega + + + + +/etc/cups/cupsd.conf + +&CUPS;i deemoni seadistustefail + + + + +/etc/cups/printers.conf + +Seadistustefail kohalikult paigaldatud printerite infoga. + + + + +/etc/cups/ppd/ + +Kataloog kohalikult paigaldatud printerite &PPD; failidega. + + + + +Järgmised viidad toimivad ainult siis, kui &CUPS; töötab. Kogu algupärase &CUPS;i dokumentatsiooni kasutamiseks mine aadressile: + + + +http://localhost:631/documentation.html + +Lehekülg viitadega kõigile muudele dokumentidele. + + + + +http://localhost:631/sam.html + +Otseligipääs &CUPS;i tarkvara administraatori manuaalile HTML vormingus. + + + + +http://localhost:631/sam.pdf + +Otseligipääs &CUPS;i tarkvara administraatori manuaalile PDF vormingus. + + + + +http://www.cups.org/documentation.html + +Uusim dokumentatsioon &CUPS;i veebileheküljel. + + + +Järgmised viidad pakuvad ligipääsu samadele failidele (nojah, ikoonid ja graafika tõenäoliselt puudub) isegi juhul, kui CUPSi deemon ei tööta. Mõistagi peab CUPS ikka olema süsteemi paigaldatud. (Mõned distributsioonid paigutavad selle kuhugi mujale - sellisel juhul tuleb sul see ise üles otsida...) Algupärase CUPSi dokumentatsiooni vaatamiseks mine aadressile: + +See dokumentatsioon on saadaval isegi siis, kui &CUPS;i deemon ei ole paigaldatud, kuigi HTML faile vaadates ei ole tõenäoliselt näha pilte ja ikoone. + +Nagu eespool märgitud, peaks hierarhia olema samasugune, kuid &OS; võib olla paigaldanud &CUPS;i veidi erinevasse asukohta. + + + +/usr/share/doc/cups/documentation.html + +Lehekülg viitadega kõigile muudele dokumentidele. + + + + +/usr/share/doc/cups/sam.html + +Otseligipääs &CUPS;i tarkvara administraatori manuaalile HTML vormingus. + + + + +/usr/share/doc/cups/sam.pdf + +Otseligipääs &CUPS;i tarkvara administraatori manuaalile PDF vormingus. + + + + +Lisaks on mõningad veebisaidid ja uudistegrupid, mis on pühendatud &CUPS;ile (ja trükkimisele &Linux; tingimustes üldiselt) ning kust võib algaja abi leida: + + + +http://www.cups.org/newsgroups.php + +&CUPS;i veebilehekülg. + + + + +http://www.linuxprinting.org/newsportal/ + +LinuxPrinting.org: Linuxi trükkimise HOWTO ning &Linux; printerite andmebaasi kodu + + + + +Ning lõpuks mõistagi olemas &tdeprint;i ja sellega seotud dokumentatsiooni veebilehekülg http://tdeprint.sourceforge.net/. + +Järgmises osas asume vaatlema seadistusvõimalusi, mida &tdeprint; &CUPS;i tarbeks pakub. + + + +&GUI; elementide seletus + + +Ülemine aken: nii reaalsete kui virtuaalsete printerite vaade + +See osa ei ole veel valmis. + + + +Puuvaade, ikoonivaade ja nimekirjavaade + + +Ikoonid tegumireal + + +Erinevad fondid erinevatel printeritel + + +Erinevad printeriikoonid tähendavad erinevad asju + + + + + + +Alumine aken: kaartidega üksikasjade vaade + +See osa ei ole veel valmis. + + + +Ikoonid tegumireal + + +Kaardid + + +Printeri seadistuste muutmine + + + + + + + + + +Tere tulemast &CUPS; serverit seadistama! + +See on serveri seadistusdialoogi tervituskaart. Mõnel vasakul pool asuva puuvaate elemendil klõpsates avaneb kaart vastava osa seadistustega. + +Igal seadistusel on vaikeväärtus. Vaikeväärtused lubavad &CUPS;il üldiselt töötada täisväärtusliku kliendina. Kliendid jälgivad TCP/IP pordis 631 leviteateid, mida &CUPS; serverid kohtvõrku (LAN) saadavad. See info võimaldab kliendil trükkida kohe pärast vajaliku info saamist, ilma et kliendi poolel oleks vaja paigaldada mingeid draivereid või seadistada printereid. + +&CUPS; serveri seadistamiseks (mis annab oma teenusest kohtvõrgus (LAN) leviteadetega teada) tuleb muuta vaikeväärtusi. + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: tervituskaart. + +CUPS serveri seadistustedialoog: tervituskaart + + + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: tervituskaart +&CUPS; serveri seadistustedialoog: tervituskaart + + + +Mis tahes seadistuse vaikeväärtuse valimiseks märgi ära kast ekraani paremas servas. Mingile elemendile muu väärtuse andmiseks eemalda kastist märge ja asu ekraani vasakpoolses osas seadistuse kallale. + +Serveri täieliku seadistamise võimalused: + + + +Serveri üldised seadistused + + +Serveri logimisseadistused + + +Serveri kataloogide ja otsinguteede määratlused + + +Serveri HTTP seadistused + + +Serveri krüptimise ja sertifikaatide toetuse seadistused + + +Serveri muud seadistused + + +Võrgu üldised seadistused + + +Võrguklientide seadistused + + +Lehitsemise üldised seadistused + + +Lehitsemise ühenduse seadistused + + +Lehitsemise maskide seadistused + + +Lehitsemise aegumise seadistused + + +Lehitsemise edastamise seadistused + + +Turvalisuse seadistused + + + +Kõiki neid võimalusi kirjeldatakse käsiraamatu järgnevates osades. + + + + +Serveri üldised seadistused + +Sellel kaardil saab määrata serveri üldised seadistused, sealhulgas: + + +Serveri nimi +Adminsitraatori e-posti aadress +Serveri kasutaja +Serveri grupp +Võrgukasutaja nimi + + +&CUPS;i serveri üldiste seadistuste kaardil saab muuta serveri vaikeväärtusi. Klõps väiksele küsimärgile ja seejärel mõnele väljale annab lühiabi antud seadistuse kohta. + +Kui sa ei ole sellest hoolimata väga kindel, mis milleks on, pöördu &CUPS;i enda dokumentatsiooni poole. Kui &CUPS;i deemon juba töötab, saab seda kasutada &konqueror;is, andes seal &URL;-i http://localhost:631/documentation.html. + +Seal tuleks esmalt sõbraks saada tarkvara administraatori manuaaliga. Kui aga &CUPS;i deemon parajasti ei tööta, püüa abifailid süsteemist üles leida. Vaikimisi peaks nende asukoht olema /usr/share/doc/cups/ või /usr/share/doc/cups/documentation.html. + + +&CUPS; serveri üldiste seadistuste dialoog: ServerName, AdminMail, ServerUser, ServerGroup, RemoteUserName + + + + +&CUPS; serveri üldiste seadistuste dialoog: ServerName, AdminMail, ServerUser, ServerGroup, RemoteUserName + + + + + +Serveri nimi + +Sinu serveri nimi, nagu sa tahad, et seda kogu maailm tunneks. Vaikimisi kasutab &CUPS; süsteemi nime. Määramaks klientide kasutatavat vaikeserverit vaata faili client.conf. + + +Näiteks minuserver.domeen.ee + + +See on masinanimi, nagu seda näevad kliendid. Kui sul peaks serverile ligpääsul esinema mingeid kummalisi probleeme, määra siin selle asemel IP aadress. Sel moel saab vältida võimalikke nimelahenduse probleeme ja kui see ei ole hädade põhjus, on igal juhul võimalik see tegelike põhjuste seast välja arvata. + + + + +Adminsitraatori e-posti aadress + +See on e-posti aadress, kuhu pöörduda igasuguste kaebuste või probleemidega. Vaikimisi kasutab &CUPS; aadressi root@masinanimi. + + +Näiteks root@minuserver.ee. + + + +Vastupidi lühiabi levitatavale arvamusele on igati legaalne saata ka serveri administraatorile meil, mis on täis kiidusõnu ja vaimustust &CUPS;i ning &tdeprint;i aadressil. + + + + + +Serveri kasutaja + +Kasutaja, kelle nime all server töötab. Tavaliselt peaks see olema lp, kuid sa võid määrata ka mõne muu kasutaja, kui selleks peaks mingi vajadus tekkima. + + +Server peab alguses töötama administraatori (root) õigustes, et toetada IPP vaikeporti 631. See muudab kasutajaid iga kord, kui käivitatakse väline programm. + + + +Näiteks lp. + + +See on &UNIX; kasutaja konto, mille all töötavad filtrid ja CGI programmid. CGI programmid kannavad vastutust kena ja mõistetava veebihalduse liidese näitamise eest aadressil http://localhost:631. + + +Ei ole mingit vajadust määrata kasutajaks administraator (root), mistõttu seda ei tasuks ka kunagi teha, sest sellega võib kaasneda ka oht. Kui keegi avastab mõne turvaaugu kasutatavates failifiltrites, draiverites või CGI programmides, võib ka võrgust anda sinu süsteemis suvalisi käske administraatori õigustes. Seepärast tasuks alati serveri kasutajaks määrata vähemate õigustega konto. + + + + + +Serveri grupp + +Grupp, mille all server töötab. Tavaliselt peaks see olema sys, kuid selleks võib määrata ka mõne muu grupi, kui selline vajadus peaks tekkima. + + +Näiteks sys. + + + + + +Võrgukasutaja nimi + +Kasutajanimi, millel on õigus autentimata ligipääsule kaugsüsteemist. Vaikimisi remroot. + +See nimi esineb kõigis logifailides ja päringutes tööomaniku kohta &etc; kõigi &CUPS; serveri ressursside ja asukohtade puhul, mis on seadistatud lubama ligipääsu ilma autentimiseta. Autentimisele kuuluvad kirjed kannavad autenditavat nime. + + + + + + +Serveri logimisseadistused + +Sellel kaardil saab seadistada serveri logimisvalikuid, sealhulgas: + + +Kasutamise logifail +Vigade logifail +Lehtede logifail +Logimise tase +Maksimaalne logifaili suurus + + +See on päris oluline kaart. Kui sul peaks kunagi midagi viltu mine,a, siis siin saab määrata logimise tasemeks silumine, taaskäivitada &CUPS;i deemoni ja seejärel uurida siin määratud vigade logifaili, et jõuda selgusele, mis häda ja kannatust põhjustas. + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: Serveri logimisseadistused + + + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: Serveri logimisseadistused + + + + + +Kasutamise logifail + +Sellesse faili logitakse serveri kasutamine. Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes. + +Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile. + + +Näiteks /var/log/cups/access_log. + + +Fail salvestatakse niinimetatud tavalises logivormingus. Sel moel saavad muud programmid, näiteks Webalyzer või muud veebikasutuse rapordivahendid tekitada raporteid &CUPS; serveri aktiivsuse kohta. + +Serveri nime kaasamiseks failinimesse kasuta nimes kohatäitjat %s. Näide: /var/log/cups/access_log-%s. + +kurt@transmeta:~ +>tail /var/log/cups/access_log + +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /printers/ HTTP/1.1" 200 109 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /admin/ HTTP/1.1" 401 0 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 210 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /ppd/DANKA_P450.ppd HTTP/1.1" 200 51021 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /jobs/ HTTP/1.1" 200 246 +10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /printers/DANKA_P450 HTTP/1.0" 200 0 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 80 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 139 +10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "GET /cups.css HTTP/1.0" 200 198 +127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 139 +10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /printers/DANKA_P450 HTTP/1.0" 200 7319 +10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "GET /images/title-logo.gif HTTP/1.0" 200 5729 + + +Iga kasutamiskord on ära toodud eraldi real, näidates kasutajaks olnud kliendi IP aadressi, kuupäeva ja aega, kasutamismeetodit (POST või GET), soovitud ressurssi, kliendi &HTTP; versiooni, oleku koodi ning üle kantud baitide arvu. Oleku kood 200 tähendab successful-OK, 401 ülaltoodud näites aga unauthorized access, millest keelduti. Lähemalt selgitab logifaili vormingut &CUPS;i tarkvara administraatori manuaal. + + + + +Vigade logifail + +Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes. Vaikimisi /var/log/cups/error_log. + +Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile. + + +Näiteks /var/log/cups/error_log. + + +Altoodud vealogi katke näitab testlehekülje trükkimist, kus logimise tasemeks on määratud info. Logimise tase on täpsemalt lahti seletatud allpool. + +kurt@transmeta:~ +> tail /var/log/cups/error_log + +I [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Job 213 queued on 'DANKA_P450' by 'root' +I [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Started filter /usr/lib/cups/filter/pstops (PID 18891) for job 213. +I [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Started backend /usr/lib/cups/backend/lpd (PID 18892) for job 213. + + + + + +Lehtede logifail + +Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes. Vaikimisi /var/log/cups/page_log + +Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile. + + +Näiteks /var/log/cups/page_log. + +Lehtede logifail näitab igal real iga trükitöö üht lehekülge. + +See võib välja näha näiteks selline: + +kurt@transmeta:~ +> tail /var/log/cups/page_log + +GIMP_print_stp_HP kdetest 201 [03/Aug/2001:03:18:03 +0100] 4 1 +GIMP_print_stp_HP kdetest 201 [03/Aug/2001:03:18:03 +0100] 5 1 +GIMP_print_stp_HP kdetest 202 [03/Aug/2001:11:46:49 +0100] 1 1 +GIMP_print_stp_HP kdetest 203 [03/Aug/2001:11:46:54 +0100] 1 1 +DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 1 33 +DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 2 33 +DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 3 33 +DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 4 33 +DANKA_infotec_P450 root 205 [04/Aug/2001:19:12:34 +0100] 1 14 +DANKA_infotec_P450 root 206 [04/Aug/2001:19:15:20 +0100] 1 1 + + +Toodud failikatkes leiab info selle serveri kasutatavate printerite nimede kohta (GIMP_print_stp_HP ja DANKA_infotec_P450), kasutajanimed (kdetest, kurt ja root), töö ID-d (201 kuni 205), trükkimise aja, töösisese lehekülje numbri ja lehekülgede koopiate arvu. Näiteks töö ID-ga 204 oli 4 leheküljega ja sellest trükiti 33 koopiat, tööd ID-ga 205 aga ainult 1 lehekülg, mida trüiti 14 koopiat. + + +&CUPS; arvestab sõltumatult lehekülgede arvu töös, läkitades &PostScript;i filtrile pstops (vaata &kivio; diagrammi &CUPS;i filtriarhitektuuri kohta, mis annab veidi selgust filtrite koha kohta kogu trükkimisprotsessis). Filter pstops sõltub aga arvestamisel kliendi saadetud töö vastavusest DSC-le (DSC on Adobe määratuletud standard dokumendi struktureerimise konventsioonide kohta, inglise keeles Document Structuring Conventions). Enamasti toimib see hästi. + +Täiesti kindlalt ei toimi aga arvestamine toortöö korral, mis juba loomu poolest ei kasuta ühtegi &CUPS;i filtreerimisvõimalust ja väldivad pstops-i. Kõiki toortöid hinnatakse üheleheküljeliseks (nende puhul tuvastatakse küll koopiate arv). See kehtib eriti kõigi tööde kohta, mida saadavad &Microsoft; &Windows; kliendid üle Samba &CUPS; serverile, sest need tööd on juba kohale jõudes printerile vajalikus vormingus, mille tagab kliendi võimalus kasutada vastavat printeridraiverit. + + + +Ma otsin seniajani inimest, kes kirjutaks ühe ilusa pisikele &CUPS;i lehtede logi analüüsimisvahendi. See võiks tekitada graafilise väljundiga raporti, umbes nii nagu teeb seda Webalizer. Nii saaks kasutada korralikku statistikat, mis näitaks printerite hõivatust nii üldiselt kui näiteks sõltuvalt kellaajast või nädalapäevast &etc; Hei, vabatahtlikud? + + + + + +Logimise tase + +Siin saab määrata, kui palju teateid logitakse vigade logifaili. Võimalusedon järgmised: + + + +üksikasjalik silumisinfo + +Logitakse kõik. + + + + +silumisinfo + +Logitakse peaaegu kõik. + + + + +üldine info + +Logitakse kõik soovid ja olekumuutused. + + + + +hoiatused + +Logitakse vead ja hoiatused. + + + + +vead + +Logitakse ainult vead. + + + + +ei logita + +Midagi ei logita. + + + + + +Kui tahad jõuda mingile hädale jälile (või kui sind lihtsalt väga huvitab &CUPS;i hingeelu), võiks logimise tasemeks määrata silumisinfo või isegi üksikasjaliku silumisinfo. See tähendab, et error_log on päris paljude kirjetega, sest sinna ei logita mitte ainult vead, vaid ka muulaadset infot. + +Seda võib kasutada näiteks jooksvaks jälgimiseks, mida &CUPS; ette võtab, kui talle trükitöö saata. Anna &konsole;'is käsk: + +kurt@transmeta:~ +>tail 100 /var/log/cups/error_log + +See peaks tagastama faili viimased 100 rida ( 100) ekraanile ning reaalajas uuendama () toimuvat. Allpool on toodud näide testlehekülje trükkimise kohta (mõned osad on küll ruumipuudusel välja kärbitud, aga proovi seda ise!): + + +I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Job 214 queued on 'DANKA_P450' by 'root' +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob(214, 08426fe0) +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob() id = 214, file = 0/1 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] job-sheets=none,none +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] banner_page = 0 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: argv = "DANKA_P450","214","root","KDE Print Test", +[....] +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: envp = "PATH=/usr/lib/cups/filter:/bin:/usr/bin", [....] +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: statusfds = 5, 6 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[1] = 7, -1 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filter = "/usr/lib/cups/filter/pstops" +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[0] = 8, 9 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] start_process("/usr/lib/cups/filter/pstops", [....] +I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Started filter /usr/lib/cups/filter/pstops (PID 18991) for job 214. +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: backend = "/usr/lib/cups/backend/lpd" +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[1] = -1, 7 +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] start_process("/usr/lib/cups/backend/lpd", [....] +I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Started backend /usr/lib/cups/backend/lpd (PID 18992) for job 214. +D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Page = 595x842; 15,16 to 580,833 [....] + +Read, mille alguses seisab D, on silumisteated (inglise keeles Debugging), silt I aga tähistab infot. + + + + +Maksimaalne logifaili suurus + + +Määrab iga logifaili maksimaalse suuruse. Vaikimisi 1048576 (1 Mb). 0 tähendab, et failis vanemaid kirjeid ei kustutata. + + +Suurus baitides, näiteks 1048576 + + + + + + + + +Serveri kataloogide seadistused + +Sellel kaardil saab seadistada &CUPS; serverit. Siin näidatakse erinevaid katalooge ja nende asukohti. Üldiselt ei peaks olema vajadust siin midagi muuta. Kui sul on süsteemis arvukalt ja eri kohtades (TrueType, &PostScript; või mis iganes) fonte, saab siin küll määrata, kust neid peaks otsima. Serveri kataloogide kaardil saab seadistada: + + + +Käivitusfailid: kus asuvad serveri käivitatavad failid + + +Seadistus: kus asuvad serveri seadistustefailid + + +Andmed: kus asuvad serveri andmefailid + + +Ajutised failid: kuhu salvestab server ajutised trükifailid + + +Soovid: kust leida server + + +Fontide asukohad: kust leiab server fondid + + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: &HTTP; seadistused + + + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: &HTTP; seadistused + + + + + +Käivitusfailid + +Korraldaja käivitatavate failide juurkataloog. Vaikimisi /usr/lib/cups (või /usr/lib32/cups IRIX 6.5 korral) + + + + +Seadistusfailid + +Korraldaja juurkataloog. Vaikimisi /etc/cups. +Siinkirjutaja SuSE süsteemis on see /usr/share/doc/cups. See sisaldab kogu &CUPS;i HTML või PDF dokumentatsiooni, mida saab kasutada veebiliidesega aadressil http://localhost:631/documentation.html + + + + +Andmed + +&CUPS;i andmefailide juurkataloog. Vaikimisi /usr/share/cups +See sisaldab bännereid, kooditabeleid, andmeid, draivereid, fonte, pstoraster-i malle ja muud sellist. + + + + +Ajutised failid + +Kataloog, kus hoitakse ajutisi faile. Eelmisel kaardil määratud kasutajal peab olema selles kataloogis kirjutamisõigus. Vaikimisi kas /var/spool/cups/tmp või keskkonnamuutuja TMPDIR väärtus. + + + + +Soovid + +Kataloog, kuhu salvestatakse trükisoovide failid. Vaikimisi /var/spool/cups + + + + +Fontide asukoht + +Koht, kust &CUPS; server peaks sulle vajalikke fonte (TrueType või&PostScript;) otsima. &CUPS; otsib sealt fonte, mida trükitavates failides kasutada. Praegu puudutab see ainult filtrit pstoraster ning on vaikimisi /usr/share/cups/fonts. + +Enam kui ühe kataloogi määramiseks eralda need topeltkooloniga, näiteks nii: + + +/esimese/fondikataloogi/asukoht/:/teise/fondikataloogi/asukoht/:/viimase/fondikataloogi/asukoht/ + + +Et fontide asukoha määratlused toimiks nii, nagu vaja, on rakendusel, mis soovib trükkida, vaja: + + + +korrektselt viidata vajalikele fontidele genereeritud &PostScript;i päises + + +või põimida font &PostScript; faili. + + + +Viitamine fondi nimele jätab selle arvessevõtmise ja tegeliku kasutamise RIP-i ja trükiseadme õlule. RIP või printer saab soovitud fonti kasutada ainult siis, kui see on süsteemis saadaval. + +&PostScript; printeri korral on vajalik printeril asuv font. Kui printeril seda ei ole, püüab ta selle asendada mõne võimalikult sarnase fondiga. + +Mitte-&PostScript; printerite korral teeb seda &CUPS; ja tema RIP filtrisüsteem. &CUPS; kasutab fontide asukoha määratlust korrektse fondi hankimiseks &PostScript;i RIP-pimisel filtrile pstoraster. + +&PostScript; väljundseadme korral &CUPS; lihtsalt spuulib faili (tegelikult saadab selle filtrile pstops näiteks arvestamiseks), mitte aga ei töötle sõna otseses mõttes. Seepärast on &PostScript; printeril trükkides ainult printeri enda teha, et kasutataks fonti, mida soovid. Kui fonti ei ole printeril ega põimitud &PostScript;i, jääb printer sellega hätta. + + + + + + +Serveri <acronym +> HTTP</acronym +> seadistused + +See on &CUPS; serveri &HTTP; seadistuste dialoog. +&CUPS; serveri &HTTP; seadistused on järgmised: + +Dokumentide kataloog +Vaikekeel +Vaikekooditabel + + + +&CUPS; serveri &HTTP; seadistuste dialoog + + + + +&CUPS; serveri &HTTP; seadistuste dialoog + + + + + +Dokumentide kataloog + +Serveril pakutavate &HTTP; dokumentide juurkataloog. Vaikimisi /usr/share/cups/doc + + + + +Vaikekeel + +Vaikimisi kasutatav keel, kui seda ei määra just brauser. Kui ei ole määratud, kasutatakse kohaliku lokaale määratlust. + +Kasuta siin kahetähelist koodi, näiteks en või et. + + + + + + +Vaikekooditabel + +Kooditabel, mida vaikimisi kasutatakse. Kui ei ole määratud, on vaikimisi UTF-8. Seda saab küll otseselt tühistada HTML dokumentides. + + + + + + +<guilabel +>Serveri krüptotoetuse seadistused</guilabel +> + +Sellel kaardil saab seadistada &CUPS; serveri turvalisust. Serveri krüptotoetuse seadistused on järgmised: + + +Serveri sertifikaat: fail, mis sisaldab serveri sertifikaati +Serveri võti: fail, mis sisaldab serveri võtit + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: turvaseadistused + + + + +&CUPS; serveri seadistustedialoog: turvaseadistused + + + + + +Serveri sertifikaat + +Fail, millest loetakse serveri sertifikaat. Vaikimisi /etc/cups/ssl/server.crt. + + + + +Serveri võti + +Fail, millest loetakse serveri võti. Vaikimisi /etc/cups/ssl/server.key + + + + + + + +Serveri muud seadistused + +Siin saab määrata &CUPS; serveri mitmesuguseid muid seadistusi. Võimalused on järgmised: + + +Tööde ajaloo säilitamine: kas säilitada tööde ajalugu, et seda näiteks hiljem uurida +Tööde failide säilitamine: kas säilitada täielikud RIP-itud tööfailid, et neid näiteks hiljem uuesti trükkida +Printcap fail: printcap faili nimi ja asukoht +RIP vahemälu: RIP puhvri suurus mälus +Filtri limiit: filtri limiidi määramine + + + +&CUPS; serveri muude seadistuste dialoog + + + + +&CUPS; serveri muude seadistuste dialoog + + + + + +Tööde ajaloo säilitamine (pärast nende lõpetamist) + +Kas säilitada tööde ajalugu pärast seda, kui tööd on lõpetatud, katkestatud või peatatud. Vaikimisi sees. + + + + +Tööde failide säilitamine (pärast töö lõpetamis) + +Kas säilitada tööde failid pärast seda, kui tööd on lõpetatud, katkestatud või peatatud. Vaikimisi väljas. + + + + +Printcap fail + +Printcap faili nimi. Vaikimisi puudub. Tühjaks jättes printcap faili ei genereerita. +Printcap faili läheb tegelikult vaja ainult mõnele vanemale rakendusele. + + + + +RIP vahemälu + +Mälukogus, mida iga RIP saab kasutada bittrastrite puhverdamiseks. Väärtus võib olla mis tahes reaalarv, millele järgneb k kilobaitide, m megabaitide, g gigabaitide või t klotside (üks klots on 256x256 pikslit) tähistajana. Vaikimisi 8m. + + + + +Filtri limiit + +Määrab, kui palju filtreid võib töö jaoks ühekorraga tööle panna. 0 tähendab, et limiiti pole. Tüüpiline töö vajab limiiti vähemalt 200. Kui limiit on väiksem kui minimaalselt vajaminev, sunnib see töö suvalisel ajal trükkima. Vaikimisi 0 (piiramatu). + + + + + + +Võrgu üldised seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri võrguseadistusi, sealhulgas: + + +Serverinime otsing +Port +Maksimaalne soovi suurus +Aegumine + + + +&CUPS; serveri võrguseadistuste dialoog + + + + +&CUPS; serveri võrguseadistuste dialoog + + + + +Serverinime otsing + +Kas otsida IP aadressi alusel serverinime või mitte. Jõudluse huvides on vaikimisi väljas. + + + + +Port + +Siin saab anda pordid ja aadressid, mida server jälgib. Vaikeport 631 on reserveeritud interneti trükkimisprotokollile (IPP) ja seda siin kasutataksegi. +Kirjeid võib olla enam kui üks, et jälgida mitut porti või aadressi või ligipääsu piirata. + +Õnnetuseks ei toeta enamik veebilehitsejaid krüptimise TLS või &HTTP; uuendusi. Kui soovid veebipõhise krüptimise toetust, tuleb tõenäoliselt jälgida HTTPS porti 443. + +Kasuta nuppe Lisa ja Eemalda kirjete nimekirja lisamiseks ja sealt eemaldamiseks. + +Siia võib lisada suvalisi porte, ⪚ 631 või masinanimesid pordiga, ⪚ minumasin:80 või 1.2.3.4:631. + + + + + +Maksimaalne soovi suurus + +Määrab &HTTP; soovide ja trükifailide maksimaalse suuruse. Vaikimisi 0, mis tühistab antud võimaluse. + + + + +Aegumine + +Aeg sekundites, pärast mida soov aegub. Vaikimisi 300 sekundit. + + + + + + + +Võrgukliendi seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS;i võrgukliendi seadistusi, sealhulgas: + + +"Hoia elus" lubamine +"Hoia elus" aegumine: +Maksimaalne klientide arv: + + +&CUPS;i võrgukliendi seadistustedialoog + + + + +&CUPS;i võrgukliendi seadistustedialoog + + + + + +"Hoia elus" lubamine + +Kas toetada ühenduse "hoia elus" võimalust. Vaikimisi sees. + + + + +"Hoia elus" aegumine + +Aeg sekundites, pärast mida "hoia elus" ühendus automaatselt suletakse. Vaikimisi 60 sekundit. + + + + +Maksimaalne klientide arv + +Määrab, mitme kliendiga maksimaalselt korraga tegeldakse. Vaikimisi 100. + + + + + + + +Lehitsemise üldised seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS;i lehitsemise üldisi seadistusi, sealhulgas: + + +Lehitsemise lubamine +Lühinimede kasutamine +Ühisklasside kasutamine + + + + +&CUPS;i lehitsemise üldiste seadistuste dialoog + + + + +&CUPS;i lehitsemise üldiste seadistuste dialoog + + + + + +Lehitsemise lubamine + +Kas saata leviteade printeriinfoga teistele &CUPS; serveritele. Vaikimisi sees. + + + + +Lühinimede kasutamine + +Kas kasutada võimaluse korral võrguprinterite lühinimesid (⪚ printer, mitte printer@masin). Vaikimisi sees. + + + + +Ühisklasside kasutamine + +Kas kasutada ühisklasse. +Printeriklasse võib määrata konkreetselt failis classes.conf või lasta kujuneda ühisklassidel vastavalt sellele, mida pakub kohtvõrk (LAN) või kasutada mõlemat võimalust. +Kui ühisklassid on lubatud, seatakse samanimelised kohtvõrgu (LAN) printerid, ⪚ Acme-LaserPrint-1000, sama nime kandvasse klassi. See võimaldab luua kohtvõrgus (LAN) arvukalt tööjärjekordi, ilma et see tooks kaasa ränki vaevusi haldamisel. Kui kasutaja saadab töö printerile Acme-LaserPrint-1000, saadetakse see esimesele järjekorras parajasti saadavale printerile. +Vaikimisi sees. + + + + + + +Lehitsemise ühenduse seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri lehitsemise ühenduse seadistusi, sealhulgas: + + +Lehitsemise aadressid: (UDP) leviaadressid, millele saata printeriinfo +Lehitsemise port: port, mida leviteadeteks kasutada +Pollimisaadressid: aadressid, kust hangitakse infot printerite kohta serveritel, mis ei pruugi leviteateid saata (või mille leviteated ei jõua sinu LAN-i vahel asuvate ruuterite tõttu). + + + +&CUPS; serveri lehitsemise ühenduse seadistuste dialoog + + + + +&CUPS; serveri lehitsemise ühenduse seadistuste dialoog + + + + + +Lehitsemise aadressid + +Pärast klõpsu nupule Lisa ilmub järgmine dialoog, kus saab määrata uue väljuvate leviteadete jälgimise aadressi. See on sarnane dialoogile, mis ilmub, kui lisada pollitava &CUPS; serveri aadress. + + +Uue lehitsemise aadressi sisestamise dialoog + + + + +Uue lehitsemise aadressi sisestamise dialoog + + + +Määrab, millist lehitsemise aadressi kasutada. Vaikimisi saadetakse lehitsemisinfo kõigile aktiivsetele liidestele. + + +&HP-UX; 10.20 ja varasemad ei käsitle lehitsemist korrektselt, kui sul ei ole klass A, B, C, või D võrgumask (&ie; puudub CIDR toetus). + + + + + +Lehitsemise port + +Port, mida kasutatakse UDP leviteadeteks. Vaikimisi IPP port. Kui seda muudad, pead seda tegema kõigil serveritel. Lubatud on ainult üks lehitsemise port. + + + + +Pollimisaadressid + +Mainitud servereid pollitakse printeriinfo leidmiseks. + + + + + + +Lehitsemise maskide seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri teiste serverite leviteadete lubamise ja/või keelamise seadistusi. + + +Lehitsemine lubatud: +Lehitsemine keelatud: +Lehitsemise järjekord: + + + +&CUPS; serveri teiste serverite leviteadete lubamise ja/või keelamise seadistamise dialoog + + + + +&CUPS; serveri teiste serverite leviteadete lubamise ja/või keelamise seadistamise dialoog + + + + + +Lehitsemise aadressi lisamise dialoog + +Selles dialoogis saab lisada muu &CUPS; serveri aadressi, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta sinu serverilt. Selle avab klõps välja Lehitsemine lubatud kõrval asuvale nupule Lisa.... Dialoog on samasugune nagu keelatud leviteadete aadresside korral. + +Selline näeb välja dialoog, mille abil saab lisada muu &CUPS; serveri, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta. + + +Dialoog, mille abil saab lisada muu &CUPS; serveri, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta. + + + + +Dialoog, mille abil saab lisada muu &CUPS; serveri, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta. + + + + + + +Lehitsemine lubatud ja Lehitsemine keelatud + +Lehitsemine lubatud määrab aadressimaski, mis lubab sissetulevaid leviteateid. Vaikimisi on lubatud kõik aadressid. +Lehitsemine keelatud määrab aadressimaski, mis keelab sissetulevad leviteated. Vaikimisi ei keelata ühtki aadressi. +Nii Lehitsemine lubatud kui Lehitsemine keelatud tunnustavad aadresside juures järgmisi võtmeid: + + + + +Kõik + + +Puudub + + +*.domeen.ee + + +.domeen.ee + + +masin. domeen.ee + + +nnn.* + + +nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.nnn + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm + + + + +Masinanime/domeeninime piirangud toimivad ainult siis, kui sisse on lülitatud serverinime otsing! + + + + +Lehitsemise järjekord + +Määrab lubamiste/keelamiste järjekorra. + + + + + + + +Lehitsemise aegumise seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri lehitsemise aegumise seadistusi, sealhulgas: + +Lehitsemise intervall +Lehitsemise aegumine + + +&CUPS; serveri lehitsemise aegumise seadistamise dialoog + + + + +&CUPS; serveri lehitsemise aegumise seadistamise dialoog + + + + + +Lehitsemise intervall + +Aeg sekundites kahe lehitsemise vahel. Vaikimisi 30 sekundit. +Pane tähele, et lehitsemisinfo saadetakse alati ka siis, kui muutub printeri olek, nii et siinne väärtus on maksimaalne kahe lehitsemise intervall. +0 tähendab väljuvate leviteadete keelamist, millisel juhul serveri printereid enam võrgus ei levitata, küll säilib võimalus näha teiste serverite printereid. + + + + +Lehitsemise aegumine + +Aegumine sekundites võrguprinteritele - kui selle aja jooksul uuendust ei tule, eemaldatakse printer nimekirjast. +See väärtus ei peaks täiesti mõistetavalt olema väiksem kui lehitsemise intervall. Vaikimisi 300 sekundit. + + + + + + +Lehitsemise edastamise seadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri lehitsemise edastamise seadistusi, sealhulgas: + + +Lehitsemise edastamine + + + +&CUPS; serveri lehitsemise edastamise seadistamise dialoog + + + + +&CUPS; serveri lehitsemise edastamise seadistamise dialoog + + + + + +Lehitsemise edastamise lisamise dialoog + +Siin on näha dialoog, mis võimaldab sisestada aadressipaari lehitsemise edastamiseks &CUPS; serveri ja võrgu vahel. + + +Dialoog, mis võimaldab sisestada aadressipaari lehitsemise edastamiseks &CUPS; serveri ja võrgu vahel + + + + +Dialoog, mis võimaldab sisestada aadressipaari lehitsemise edastamiseks &CUPS; serveri ja võrgu vahel + + + + + + +Lehitsemise edastamine + +Lehitsemise edastamine ühelt aadressilt või võrgust teise. + + + + + + + +Turvaseadistused + +Sellel kaardil saab määrata &CUPS; serveri turvaseadistusi kõigi siin antud serveri asukohtade jaoks. Siin on järgmised võimalused, mida saab eraldi määrata iga &CUPS; serveri ressursi (või asukoha) jaoks: + + +Süsteemi grupp: +Ligipääsuõigused: +Autentimise tüüp: +Autentimisklass: +Autentimisgrupi nimi: +Krüptimine: +Lubamine: +Keelamine: +Järjekord: + + +&CUPS; serveri kehtivad ressursid ehk asukohad on: + + +Serveri juurkataloogi asukoht: / +Serveri administreerimise asukoht: /admin +Kõik serveri printerid: /printers +Mis tahes konkreetne printer serveril, ⪚ /printers/infotec_P320 +Kõik serveri printeriklassid: /classes: +Mis tahes konkreetne printeriklass serveril, ⪚ /classes/iga_infotec_P320_või_P450 + + + +&CUPS; serveri iga määratud serveri asukoha turvaseadistuste dialoog + + + + +&CUPS; serveri iga määratud serveri asukoha turvaseadistuste dialoog + + + + + +Kõigi asukohtade korral, mille puhul ei ole seadistusi eraldi määratud, kehtib ülevalpool määratud seadistus. + +Oletame näiteks, et sul on printer infotec_P450, millele ei ole turvaseadistusi määratud. Sellisel juhul vastutab selle turvalisuse eest asukoht /printers, sest mainitud printer on ju /printers alamressurss. Kui aga turvaseadistusi ei ole määratud ka asukohale /printers, siis vastutab turvalisuse eest / (üldine turvalisus), mille võid olla ise seadistanud või mis kasutab eelnevalt määratud vaikeseadistust. + + + + +Süsteemi grupp + +Grupi nimi System või printeri haldamise ligipääsuks. Vaikeväärtus erineb operatsioonisüsteemiti, kuid võib olla sys, system või root (selles järjekorras ka kontrollitakse selle olemasolu). + + + + +Ligipääsuõigused + +Ligipääsuõigused igale korraldaja pakutavale kataloogile. Asukohad on antud dokumendi juurkataloogi suhtes. + + + + +Autentimise tüüp + +Kasutatav autentimine: + + + +Puudub + +Ei autendita. + + + +Basic + +Autentimine &HTTP; Basic meetodiga. + + + +Digest + +Autentimine &HTTP; Digest meetodiga. + + + + + +Klient võib kohaliku masina liidesega ühendust võttes asendada Basic või Digest autentimise kohaliku sertifikaadi autentimisega. + + + + + +Autentimisklass + +Autentimisklass. Praegu on toetatud anonüümne, kasutaja, süsteem (kehtiv kasutaja, kes kuulub gruppi, mis on määratud system grupiks) ja grupp (kehtiv kasutaja, kes kuulub määratud gruppi). + + + + +Autentimisgrupi nimi + +Grupi nimi grupi autentimiseks + + + + +Krüptimine + +Kas kasutada krüptimist. See sõltub sellest, kas OpenSSL on lingitud &CUPS;i teegi ja korraldajaga. +Võimalikud valikud: + + +Alati + +Krüptimist kasutatakse alati (SSL) + + + +Mitte kunagi + +Krüptimist ei kasutata kunagi. + + + +Nõutav + +Kasutatakse TLS krüptimise uuendamist. + + + +Kui nõutud + +Krüptimist kasutatakse, kui server seda nõuab. + + + + + + + +Lubatud + +Lubab ligipääsu määratud masinanimelt, domeenilt, IP aadressilt või võrgust. Võimalikud väärtused: + + + + +Kõik + + +Puudub + + +*.domeen.ee + + +.domeen.ee + + +masin. domeen.ee + + +nnn.* + + +nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.nnn + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm + + + + +Masinanime ja domeeniaadressi puhul on nõutav, et lubatud oleks espool kirjeldatud serverinime otsing. + + + + +Keelatud + +Keelab ligipääsu määratud masinanimelt, domeenilt, IP aadressilt või võrgust. Võimalikud väärtused: + + + +Kõik + + +Puudub + + +*.domeen.ee + + +.domeen.ee + + +masin. domeen.ee + + +nnn.* + + +nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.* + + +nnn.nnn.nnn.nnn + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm + + +nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm + + + +Masinanime ja domeeniaadressi puhul on nõutav, et lubatud oleks espool kirjeldatud serverinime otsing. + + + + +Järjekord + +Lubamise ja keelamise töötlemise järjekord. + + + + + + +Näide: kuidas määrata kõigi printerite turvalisus + +Võtame siin ette &CUPS; serveri turvaseadistuste dialoogi. Lisame näites vaikeväärtusest erineva turvaseadistuse ressursile nimetusega kõik printerid. &CUPS;i veebiserveril on see asukoht http://localhost:631/printers või (mujalt) http://cups.server.name:631/printers + +Esimene pilt näitab seadistustedialoogi üldiselt. Vali Lisa või Muuda ressursi puhul, mille turvaseadistusi tahad määrata. + + +&CUPS; serveri turvaseadistuste dialoog + + + +&CUPS; serveri turvaseadistuste dialoog + + + +Selles dialoogis saab lisada uue ressursi. Dialoog on enam-vähem samasugune ka juba olemasoleva ressursi muutmisel. Valikud: + + +Uue ressursi lisamise dialoog + + + + +Uue ressursi lisamise dialoog + + + +See on uue ressursi lisamise dialoogi teine osa. See näeb enam-vähem samasugune välja ka juba olemasoleva ressursi muutmise korral. Siin saab määrata ressursi tegelikud ligipääsumaskid. + + +Uue ressursi lisamise dialoog + + + + +Uue ressursi lisamise dialoog + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + +Ressursside dialoog + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cupsoptions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cupsoptions.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f1642bce180 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/cupsoptions.docbook @@ -0,0 +1,898 @@ + +&CUPS;i valikud, mida &juhtimiskeskus; ei paku + +See peatükk tutvustab põgusalt veel mõningaid seadistusvõimalusi, mis ei pruugi olla kättesaadavad &tdeprint;i &CUPS;ile pakutava &GUI; liidese vahendusel. + + +Pakutavate omaduste ülevaade + +&tdeprint; toetab kõiki &CUPS;i pakutavaid sagedamini kasutatavaid võimalusi ja funktsioone. + + + +Toetatud on printerihaldus: lisamine, eemaldamine, muutmine, seadistamine, testimine, lubamine, keelamine... + + +Toetatud on tööde haldus: katkestamine, peatamine, taaskäivitamine, suunamine teisele printerile + + +Trükkimisvalikud: täielik kontroll, nagu seda pakub &CUPS;. + + + + + + +Kust leida abi &CUPS;i kasutamisel + +Päris palju infot &CUPS;i siseelu kohta saab veebiliidese vahendusel, mida &CUPS; on alati toetanud. See töötab suvalise brauseriga (jah, isegi tekstipõhistes brauserites). Käivitamiseks mine aadressile http://localhost:631/. Sealt leiad viida kohalikult kättesaadavale &CUPS;i dokumentatsioonile HTML ja PDF kujul, mis peaks su esmavajadused rahuldama, kui soovid alles &CUPS;iga tutvuda. + +&CUPS; on kättesaadav mõistagi ka muul moel kui &tdeprint;i vahendusel: käsurida ja brauser on lihtsalt kaks &CUPS;i loomupärast liidest. Arvukad käsureautilidid võimaldavad &CUPS;i igakülgselt kontrollida. Veebiliides on lihtsalt kõigi kättesaadavate seadistus- või juhtimisvalikute teatud alamosa. + +Sama kehtib küll ka &tdeprint;i kohta. Üldiselt rakendatakse &CUPS;i arendades enamik uusi võimalusi esmalt käsurea vahendusel. Kontrolli kindlasti, et sul oleks &CUPS;i uusimad manuaalileheküljed, mis tagavad kursisoleku ka kõige uuemate võimalustega näiteks pärast uue versiooni paigaldamist. + + +Sõltuvalt sellest, kuidas sa &CUPS;i uuendasid, võis uus seadistustefail vana asendada, aga ei pruukinud. Viimasel juhul ei pruugi sinu uus ja võimekam &CUPS;i deemon teada uutest võimalustest, sest vana seadistustefail ei saa ega oskagi ju neid talle selgeks teha. + + +Täieliku nimekirja saadaolevatest failidest ja manuaalilehekülgedest pakub alati &CUPS;i tarkvara administraatori manuaal (http://localhost:631/sam.html#FILES. Kirjuta &konqueror;is &URL;/asukohaväljale man:/lpadmin ja man:/cupsd.conf, mis tutvustab tähtsaimaid käsu- ja seadistustefaile. Sa ju kindlasti tead juba, et &konqueror; oskab imehästi näidata ka &UNIX; traditsioonilisi manuaalilehekülgi? Loe, mis seal kirjas seisab (paraku on see küll inglise keeles, vähemalt praegu). Seal leiad mitmeid huvitavaid ja vajalikke vihjeid ning viiteid muudele manuaalilehekülgedele ja dokumentatsioonile. + + +Kuidas leida &CUPS;iga seotud manuaalilehekülgi + +Seda, millised &CUPS;iga seotud manuaalileheküljed on sinu süsteemis olemas, saab teada näiteks nii: + +kurt@transmeta:~ +> apropos cups + +cups-calibrate (8)- ESP Printer Calibration Tool +lpstat (1) - print cups status information +cups-lpd (8) - receive print jobs + report printer status to lpd clients +classes.conf (5) - class configuration file for cups +backend (1) - cups backend transmission interfaces +filter (1) - cups file conversion filter interfaces +cups-polld (8) - cups printer polling daemon +mime.types (5) - mime type description file for cups +cupsd (8) - common unix printing system daemon +lpadmin (8) - configure cups printers and classes +cupsd.conf (5) - server configuration file for cups +mime.convs (5) - mime type conversion file for cups +printers.conf (5) - printer configuration file for cups +mime.convs (5) - mime type conversion file for cups +cups-polld (8) - cups printer polling daemon +lpstat (1) - print cups status information +backend (1) - cups backend transmission interfaces +mime.types (5) - mime type description file for cups +cupsd (8) - common unix printing system daemon +lpadmin (8) - configure cups printers and classes +printers.conf (5) - printer configuration file for cups +cupsd.conf (5) - server configuration file for cups +filter (1) - cups file conversion filter interfaces + + + + + +Ilma &tdeprint;ita: vihjed ja võtted &CUPS;i kasutamiseks käsureal + +Toome siin mõningad näited võtmetest, mida praegu saab kasutada ainult käsureal. + + +Printerile ligipääsu lubamine või keelamine konkreetsetele kasutajatele + +Paigaldades (või muutes) printerit käsureal, on võimalik keelata või lubada teatud kasutajatel seda printerit tarvitada: + +lpadmin HeidelbergDigimaster9110 lpd:/10.160.16.99/mqueue allow:kurt,sylvi,hansjoerg /home/kurt/PPDs/DVHV.ppd + +lubab selle (uskuge mind: väga vahva ja ühtlasi väga professionaalse printeri) kasutamise ainult kolmele mainitud kasutajale ning keelab samas kõigile teistele. Kui mõni muu kasutaja soovib trükkida midagi DigiMasteril &CUPS;i serverit kasutades, saab ta veateate client-error-not-possible. + +lpadmin HeidelbergDigimaster9110 lpd:/10.160.16.99/mqueue deny:tackat,boss,waba /home/kurt/PPDs/DVHV.ppd + +keelab sama printeri kasutamise mainitud kolmele kasutajale ning lubab samas kõigile teistele. Kui keelatud kasutaja soovib midagi trükkida DigiMasteril &CUPS;i serveri vahendusel, saab ta veateate client-error-not-possible. + + +Korraga saab kasutada ainult üht kahest võtmest, praegu ei ole toetatud samalaadne võimalus grupi alusel. See on kavas küll tulevikus teoks teha. + + + + +Kvootide kehtestamine teatud printeritele + +Mõnikord võib sul tekkida äravõitmatu soov kehtestada teatud printeritele kvoodid. Nii saad määrata lehekülgede või andmehulga ülempiiri, mida teatud printer teatud ajavahemiku kestel võib trükkida. + +Kvoote saab määrata võtmega printeri paigaldamisel käsuga lpadmin või ka hiljem juba olemasolevale printerile. Anname siinkohal mõned juhised (kirjapaneku ajal ei olnud neid veel &CUPS;i ametlikus dokumentatsioonis): + + + +&CUPS; võimaldab määrata konkreetsetele printeritele kvoodid lehekülgede arvu ja failisuuruse järgi. + + + +Kvoodid arvutatakse iga kasutaja jaoks eraldi (nii rakendub üks limiidikogum kõigile asjassepuutuva printeri kasutajatele). + + + +Kvoodid arvestavad ka bännerilehekülgi (kui neid kasutatakse). + + + +See tähendab, et võid seada näiteks väärtuslikul printeril igale kasutajale limiidi 20 lehekülge päevas, kuid ei saa seada limiiti igale kasutajale, välja arvatud Kurt või root. + + + +Printerit seadistades saab anda võtmed , ja . + + + + määrab ajavahemiku, mille kestel kvooti arvutatakse (seda arvutatakse sekundites, nii et päev on 60x60x24=86 400, nädals 60x60x24x7=604 800 ja kuu 60x60x24x30=2 592 000 sekundit). + + + +Et kvoodid jõustuks, peab periood ja vähemalt üks töölimiit olema erinev nullist. + + + +Võtme vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit puudub. + + + +Võtme vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit puudub. + + + +Võtme vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit rakendub kõigile töödele, mida on trükkinud süsteemile tuntud kasutaja. + + + + +Toimivad näited: + +Toimib, sest määratud on nii periood kui ka üks või mõlemad töölimiidid + +lpadmin danka_infotec_4850 job-quota-period=604800 job-k-limit=1024 + +See seab failisuuruse limiidiks 1 MB (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_4850 ühe nädala jooksul. + +lpadmin danka_infotec_4105 job-quota-period=604800 job-page-limit=100 + +See seab limiidiks 100 lehekülge (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_4850 ühe nädala jooksul. + +lpadmin danka_infotec_P450 job-quota-period=604800 job-k-limit=1024 job-page-limit=100 + +See seab kombineeritud limiidi 1 MB (kokku) ja 100 lehekülge (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_P450 ühe nädala jooksul. Milline limiit esimesena täitub, see ka jõustub. + + + + +Mittetoimivad näited + +EI toimi, sest määratud on ainult üks, ajaline või töölimiit + +lpadmin danka_infotec_P320 job-quota-period=604800 + +lpadmin danka_infotec_FullColor job-page-limit=100 + +lpadmin danka_infotec_HiSpeed job-k-limit=1024 + + + + +Veateated + +Kui kasutaja limiit saab täis, saab ta trükkimissoovi avaldamisel teate client-error-not-possible. + + + + + + +<quote +>Toorprinteri</quote +> paigaldamine + +Toorprinterit saab defineerida mitmel moel. Üks ja päris mugav võimalus on kasutada käsku lpadmin. Jäta lihtsalt printeril defineerimata &PPD; fail ning sellest saabki toorprinter: + +lpadmin Raw_Danka_infotec lpd://10.160.16.137/PORT1 + +Toorprinteri järjekorrad on sellised, mis ei võta midagi ette trükitava failiga ega püüa seda kuidagi muusse failivormingusse teisendada. Seda läheb vaja näiteks siis, kui trükkida &Windows; klientidelt Sambat kasutades &CUPS;i serveri vahendusel PCL printerile: sellisel juhul loob &Windows; printeridraiver viimistletud trükitava faili just sihtprinteri tarbeks ning selle filtreerimine läbi &CUPS;i filtrite võiks ainult kahju tekitada. Teatud juhtudel (kui soovid olla kindel, et fail jõuab printerile, ilma et &CUPS; seda filtreeriks), on lpadmin ilma &PPD;-ta päris abiks. + + + + + +&CUPS;i probleemid &tdeprint;is + +&tdeprint;i käsiraamatu see osa täitub kasutajate tagasisidest. Siintoodu on vaid kerge algus. + + +Veateated + + + + +Mida tähendab viga client-error-bad-request? + + +Kasutaja saatis faili &CUPS;ile, mida server ei suutnud töödelda. See võib juhtuda ka tühja faili saatmisel. + + + + + +Ja client-error-not-possible? + + +Kasutajal kas ei ole lubatud trükkida teatud printeril või on tema limiit (mille aluseks on failisuurus ja/või lehekülgede arv) täis saanud. + + + + + +Aga client-error-not-found? + + +Kasutaja püüdis &CUPS;i serveril ligi pääseda olematule ressursile, näiteks trükkida olematut faili või faili, mida tal pole õigus isegi mitte lugeda. + + + + + + + + +Küsimused ja vastused + + + + +Miks ma ei saa oma täid uuesti käivitada? + + +Oma lõpetatud tööde taaskäivitamiseks veebiliideselt on vaja seadistust failis /etc/cups/cupsd.conf: määrata tuleb PreserveJobFiles True. + + + + + +Kuidas saada veebiliidesel lahti igavesti pikast lõpetatud tööde nimekirjast? + + +Veel kirjutamata + + + + + +Kuidas see lehekülgede arvestus õieti käib? + + +&CUPS; kasutab trükkimise arvestuseks ära seda, et peaaegu iga töö saadetakse läbi pstops filtri. Kõige muu seas tegeleb see ka lehekülgede kokkulugemisega. Selle filtri väljund võib suunduda mõnesse muusse filtrisse (näiteks pstoraster --> rastertopcl) või ka otse printerile (kui tegemist on &PostScript; printeriga). + +Igatahes käib see ühtmoodi võrgu-, paralleel-, jada- või USB-printeritel. Et pstops asjaga toime tuleks, vajab ja sisendiks &PostScript;-iga ühilduvat või enam-vähem ühilduvat dokumendi struktureerimise konventsiooni (Document Structuring Convention, DSC). Siis loeb programm printserveril filtreerimisega tegeldes nii muu seas kokku ka leheküljed ja kirjutab info iga lehekülje kohta (mis kell, milline kasutaja, milline töö ID ja -nimi, milline printer, mitu koopiat millisest leheküljest, mitu kilobaiti) faili /var/log/cups/page_log. + +Muide: üks minu isikliku soovide nimekirja punkte käib selle kohta, et webalizer võiks lugeda ja analüüsida page_log'i ning anda samalaadse väljundi. Vabatahtlikud, ette! + +Kuid see ei anna õiget tulemust järgmistel juhtudel: + + + +Vahel tekivad printeriummistused ning töö võidakse minema visata (küllap seda on pidanud paljud kogema) või siis visatakse töö minema seepärast, et printeril tekib raskusi andmevormingu tõlgendamisega. + + +Toortööde suuruseks on alati 1 lehekülg (võib-olla küll mitu koopiat). + + + +Seepärast on &CUPS;i lehekülgede arvestus ainult hinnang (paljudel juhtudel suurepärane või vähemalt korralik, vahel aga üpris kesine). Ainus tõeliselt usaldusväärne number on see, mida edastab printeri sisemine arvesti (sest lõpuks on ju just see, mille eest maksad, kui arvestus käib klõpsuhinna või millegi sellise alusel). Mõningate, aga paraku mitte enamiku printerite puhul saab neilt sellise info kätte SNMP (Simple Network Management Protocol, lihtne võrguhalduse protokoll) abil. See tähendab, et suuremates võrkudes, kus on palju erinevaid printereid, ei olegi olemas täiesti usaldusväärset ja täpset lehekülgede arvestuse vahendit! + + + + + +Aga miks lehekülgede arvestus &Windows; klientidega kohe üldse ei tööta? + + +&Windows; klientidelt peavad trükitööd peaaegu igal juhul tulema toorvormingus. Miks? Kui &CUPS; on printserveriks &Windows; klientidele, mis kasutavad &Windows; vastavale trükiseadmele mõeldud algupärast draiverit, tagab see klientide töö korrektse vormingu - serveril ei ole siin põhjust sekkuda, vaid see peab töö trükkima toorena. Seepärast ei käivitata ka ühtki filtrit (see ei ole tegelikult isegi võimalik, sest kliendilt saadud sisend ei ole mitte &PostScript;, nagu ootab pstops) ja seepärast on ka lehekülgede arv alati 1. + + + + + +Kust ma leiab saadaolevad võtmed antud printerile või &PPD; failile? + + +Vaata käsu lpoptions manuaalilehekülge. Enamasti saab suvalisel &CUPS;i võimalusega arvutil uurida kõigi sellele kättesaadavate printerite mis tahes võtmeid. Printer ei pea selleks olema isegi mitte antud arvuti külge ühendatud. Kui printer on kättesaadav kohalikult (&CUPS; printerite lehitsemise võimaluse abil), töötab see ka võrgus. + +Printeri võtmete nägemiseks anna näiteks käsk lpoptions HitachiDDP70MicroPress , mis näitab pikka võtmete nimekirja, mida pakub antud Hitachi pirnteri &PPD; fail (minu juhul on see paigaldatud võrguserverile transmeta). Võrguserver Transmeta ning selle &CUPS;i deemon, samuti kohalik &CUPS;i deemon peavad kõik töötama, et asi õnnestuks. + + + + + +Kuidas saada aru kogu sellest võtmete nimekirjast, mida pakub lpoptions? + + + +Siin tuleb lihtsalt teadmiseks võtta, et &PostScript; printerite tootjate arvates on igati legaalne määrata omaenda nimed ja protseduurid isegi standardsetele &PostScript; võtmetele. Seni, kuni draiver suudab võtme &PPD;-st kätte saada ja näidata seda kasutajale mõistetaval kujul, on kõik korras. Aga mida teed sa siis, kui soovid kasutada käsureal mõnda hämaramat printerivõtit? Kuidas anda see korrektse süntaksiga? + +Võtame ühe näite. Vaatame Hitachi DDP70 printerit ning uurime, kuidas on sellel teostatud duplekstrükkimine. Kuidas peaks väljendama kahepoolse trükkimise soovi? duplex või Duplex? Või üldse mingi muu nimi? + +lpoptions transmeta Hitachi_DDP70_ClusterPrintingSystem | grep uplex + +See tagastab väljundi + +TR-Duplex/Duplex: False *True + +Asume nüüd tõlgendama: + + + +Otsitava võtme nimi on + + +Kaldkriipsu taga on näha võtme tõlge, nagu seda näitab &GUI; või veebiliides (Duplex) + + +Võtmel võib olla väärtuseks kas False või True + + +Antud juhul on väärtuseks True, mida näitab selle tähistamine tärniga *. + + + +Vaikeväärtuse (duplex) tühistamiseks ning trükkimiseks ühepoolselt tuleb anda järgmine käsk: + +lpr Hitachi_DDP70_ClusterPrintingSystem TR-Duplex=False /meie/trükitöö/asukoht + + + + + +Kuidas saada antud printeri või &PPD; saadaolevate võtmete kenasti vormindatud nimekiri? + + +Kasuta käsku lphelp, mis on usutavasti sinu süsteemi paigaldatud. Paraku pole veel olemas käsu lphelp manuaalilehekülge. + +lphelp infotecP450 + +See näitab antud printeri võimalike võtmete nimekirja, mis on kenasti vormindatud ning iga võtme juures selgitus ja kasutamisjuhend. Päringu saab esitada ka mitme erineva printeri võtmete kohta korraga: + +lphelp infotec7410color DANKA_fullcolor_D2000 HP_ColorLaserJet8550 + +Sama kehtib &PPD; failide kohta, anna ainult vajaliku &PPD; asukoht: + +lphelp /home/kurt/PPDs/HP-ColorLaserJet8550.ppd + + + + + + +Probleemide lahendamine + +Ükski süsteem ei ole veatu. Toome siin ära mõningad levinumad komistuskivid. + + + + +Minu printer nimega 3-lp-duplex käitub üsna isepäiselt. Mis lahti? + + +Printerinimed, mida &CUPS; kasutab, peaksid algama tähega ning nad võivad sisaldada kuni 128 tähte, numbrit ja alakriipsu. Sidekriipsude kasutamine võib tekitada probleeme. Ja mis veel nimedesse puutub: &CUPS; ei tee vahet väike- ja suurtähtedel. Nii on printer Best_of_Danka sama, mis best_of_danka või BEST_OF_DANKA (see on &IPP; nõue, mida &CUPS; kohusetundlikult täidab). + + + + + +Miks ma saan teate Unable to connect to SAMBA host: Success oma printeri ressursside korral, kui kasutan neid &Windows; alt Samba vahendusel? + + +Kas &Windows; arvuti õigused on ikka korras? On sul tõesti õigus trükkida &Windows; jagatud printeril? + + + + + +Minu printerile lp saadetud failid lähevad vahel müstiliselt kaotsi ja paar päeva hiljem öeldakse mulle, et need on välja trükitud printeril, mis asub kolm korrust allpool. Mis lahti? + + +Ma võin käe südamele panna: on väga vähe tõenäoline, et sinu printer on ainus, mis kannab nime lp. Võib-olla &CUPS; lihtsalt lollitab sind. Sul võib olla sisse lülitatud seadistus ImplicitClasses On, millisel juhul &CUPS; püüab koondada kõik printerid, mida ta võrgust leiab, klassi nimega lp. Kõik lp-le saadetud tööd saadetakse antud klassi ning need trükib välja esimene kättesaadav klassi liige. Nii et kui sulle juhtub taas lähedale see kena noormees, kes kuulas tähelepanelikult ja tõsise kaasaelamisega, kuidas sa &CUPS;i ja &tdeprint;i maapõhja manad... no saad aru küll, mida ma mõtlen? + +Võta kuulda minu nõuannet: anna mis tahes võrguprinterile unikaalne nimi! (Pea meeles, et kui sa oma seadistuste eest hoolt ei kanna, on ka üks sinu paralleelportidest ülejäänud maailma arvates võrguprinter!) + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/extensions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/extensions.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2fa2198728a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/extensions.docbook @@ -0,0 +1,89 @@ + +&tdeprint;i laiendid kõigile trükkimis-alamsüsteemidele + + +<quote +>Virtuaalsed</quote +> printerid + + +<quote +>Faks</quote +>-printer + +Veel kirjutamata + + + + +<quote +>Faili</quote +>printer + +Veel kirjutamata + + + + +<quote +><acronym +>PDF</acronym +></quote +>-printer + +Veel kirjutamata + + + + + + +<quote +>Välised</quote +> filtrid + + +<command +>enscript</command +>i filter tekstifailidele + +Veel kirjutamata + + + + +<quote +>n-up</quote +> filter kõigile failidele + +Veel kirjutamata + + + + +Kolm erinevat <quote +>Make Pamphlet</quote +> filtrit &PostScript;-failidele + +Veel kirjutamata + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/external-command.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/external-command.docbook new file mode 100644 index 00000000000..78097473ed7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/external-command.docbook @@ -0,0 +1,27 @@ + +Trükkimise välise käsu moodul (&Netscape;-laadne) + +See moodul võimaldab täielikult määrata trükkimiskäsku (&Netscape;'i moodi). Selleks lisatakse trükkimisdialoogile redigeerimisrida. Seda võib kasutada paljudel puhkudel, näiteks omatehtud trükkimisprogrammi korral. + + +Pakutavate omaduste ülevaade + + + +Printerihaldus: pole toetatud + + +Tööhaldus: pole toetatud. + + +Trükkimisvalikud: elementaarne kontroll sõltuvalt sellest, kui hästi kasutaja trükkimiskäske tunneb + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/final-word.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/final-word.docbook new file mode 100644 index 00000000000..d455ce2e1fb --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/final-word.docbook @@ -0,0 +1,88 @@ + +Autori viimased sõnad + + +Kes ma olen ja mida ma õieti teen? + +Minu tööandja on Danka Deutschland GmbH, juhtiv tootjatest sõltumatute professionaalsete ülikiirete nii mustvalgete kui värviliste digitrükisüsteemide arendaja. Danka pakub riistvara, tarkvara, teenindust, hooldust ning pakutavate toodete kohandamist tarbija vajadustele. Minu amet on süsteemiinsener. Danka pakutavate kaubmärkide hulka kuuluvad Heidelberg (varem Kodak), Canon, &Hewlett-Packard;, Hitachi, Infotec ja EfI. + +Minu tutvus &Linux; ja vaba tarkvara kogukonnaga ei ole õieti kuigi pikk. Kui ma asusin 1999. aasta alguses &Linux;iga tutvust tegema, tekitas minus suurimat pettumust väga kehv toetus trükkimisele. Nojah, tavaliseks trükkimiseks suutsin ma küll kõik meie masinad tööle panna. Aga dupleks? Aga väljundi perforeerimine? Aga sorteerimine? Aga klammerdamine, kaanekirjad ja -pildid ja kõik need vahvad viimistlusvõtted, mida me oma tarbijatele pakkuda võisime? Ei, midagi sellist toona ei olnud - vähemalt minu kui arvutivõhiku jaoks! + +Hakkasin siis internetist lahendusi otsima. Õnneks teatas üsna pea, juba 1999. aasta mais &CUPS;i peaarendaja Mike Sweet oma vaimustava trükkimistarkvara esimesest beetaversioonist. Kui olin seda veidi katsetanud, oli selge, et olen sattunud õige asja peale! + +Järgmise ettevõtmisena proovisin panna &Linux; distributsioone uue asja vastu huvi tundma. Uskuge mind -- see oli enam kui vaevarikas! Nad arvasid ikka, et neil juba on kasutusel parim trükkimissüsteem. Üks põhjus oli võib-olla ka selles, et nad (samuti paljud &Linux; arendajad) ei olnud kunagi mõelnudki näiteks dupleksprinteri toele -- sest ükski selline ei olnud nende lauale sattunud... + +Lõpuks andsid mu püüded äratada mõnes &Linux; trükiväljaandes huvi &CUPS;i vastu lausa tagasilöögi - üks toimetaja meelitas mind ennast vastavat artikliseeriat kirjutama. Sealtpeale hakkasid mõned mind hüüdma CUPSi apostliks. Vaevalt, et ma sellest niipea lahti saan, kui nüüd on ka &kde; inimesed tõmmanud mind enda arendustöösse. Oh, taevake... + +Igatahes teeb &CUPS; võidukäiku kogu maailmas, võib isegi öelda, et triumfikäiku, ja õigupoolest olen ma natuke uhkegi, et olen seda algusest peale toetanud ja selle käekäigule kaasa aidanud. + +See peaks ka sulle julgust juurde andma: kui ka mõned sinust kogenenumad Linux; kasutajad on skeptilised ja sinu programmeerimisoskused nullilähedased (nagu minul), on küllaldaselt ülesandeid, töid ja ideid, mida teha, ja mis peamine, sul on anne, mida jagada vabavara kogukonnaga. Vähemalt &kde; raames... :-) + + + + +Autorid + +Tahaksin tänada... + + +Mike Sweeti &CUPS;i esialgse arendamise eest + + +Jean-Eric Cuendet'd &tdeprint;i eelkäijate kups ja qtcups väljatöötamise eest + + +Michael Goffiouli kogu praeguse tööraskuse kandmise eest + + +Martin Konoldi iga asja peale vähemalt kaks korda mõtlemise eest + + +Sven Guckest, kes õpetas mulle, kuidas jääda ellu terminaliaknas (noh, kui &kde;d kohe kuidagi käepärast ei ole :-) ) + + +...väga palju teisi inimesi, keda siin lihtsalt ei jõua üles lugeda, aga kes jagasid minuga oma teadmiste bitte ja baite + + +ning viimase, kuid mitte vähimana Tom Schwallerit, kes julgustas mind asuma dokumentatsiooni kirjutama + + + + + + +Hoiatus + +&tdeprint; arendati välja süsteemis, kus oli kasutusel &CUPS; 1.1.6. &tdeprint;i on testitud muude &CUPS;i versioonidega ja seni on nad hästi kokku sobinud. Selle käsiraamatu kirjutamise ajaks oli väljas &CUPS; 1.1.9, millel on mõningaid uusi, &tdeprint;is veel toetamata omadusi. Sul on muidugi võimalik neid kasutada, aga mitte &tdeprint;i vahendusel, vaid &CUPS;i käsureavahendite abil või siis seadistustefaile käsitsi redigeerides. &tdeprint;i arendus käib aga edasi ning ka käsiraamat püüab alati olla parim vahend, mida kasutaja saab oma teadmiste täiendamiseks kasutada. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/getting-started.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/getting-started.docbook new file mode 100644 index 00000000000..1889efd1367 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/getting-started.docbook @@ -0,0 +1,187 @@ + +Alustamine + +&tdeprint;i käsiraamatu käesolev peatükk tutvustab sulle suuremat osa &tdeprint;i seadistamise või valimise võimalustest. Peamiselt on siin vaatluse all küll &CUPS;, sest autor on sellega kõige paremini kursis ning pealegi toetab &tdeprint; kõige tublimalt just &CUPS;i. &tdeprint;i tarkvara ning selle käsiraamatu järgnevad versioonid toetavad ning selgitavad kahtlemata paremini ka teisi trükkimissüsteeme. + + +Trükkimis-allsüsteemi valik + +Enne seda, kui sul avaneb võimalus &tdeprint;i raamistikus kasvõi printer paigaldada, tuleb määrata trükkimis-allsüsteem. Seda saab teha kahes kohas: kas &juhtimiskeskus;i abil (sektsioon Trükkimise haldur) või vahetult, lennult trükkimisdialoogis. + +Esimene tee on lihtne: K menüü Eelistused Süsteem Trükkimise haldur. Avaneva akna allosas on nupp, mis võimaldab valida trükkimis-allsüsteemi. &kde; 2.2 puhul on valida järgmiste võimaluste vahel: + + + +&CUPS; (Tavaline &UNIX;i trükkimissüsteem) + + +Trükkimine välise rakendusega (üldine) + + +LPR (standardne BSD trükkimissüsteem) + + +Üldine &UNIX;i LPD trükkimissüsteem (vaikimisi) + + +RLPR keskkond (trükkimine käsurea abil võrgus olevatele LPD-serveritele) + + + +Mõistagi peab olema valitud süsteem paigaldatud ning töötamas enne seda, kui sa valiku langetad või vähemalt enne seda, kui sa selle rakendad. + +Esmakäivitusel püüab &tdeprint; hakkama saada automaattuvastusega. See toimib ainult järgmistel juhtudel: + + + +&CUPS; -- esimesena otsitaksegi just töötavat &CUPS;i deemonit + + +LPD -- otsitakse töötavat LPD deemonit ning faili printcap. + + + + + +Süsteem, mille valid, peab olema süsteemi paigaldatud enne valimist. Autori isiklik eelistus ja soovitus on &CUPS;. + +Kui trükkimis-allsüsteem on automaatselt tuvastatud, valitud või muudetud, hakkab see toimima kõigi &kde; rakenduste juures. Erinevatel kasutajatel võivad olla küll tarvitusel erinevad trükkimis-allsüsteemid, kui need on vaid masinale paigaldatud ja sobivad üksteisega kokku. Nende sätted salvestatakse faili tdeprintrc. See on iga kasutaja puhul unikaalne ning selle asukoht on tavapäraselt $HOME/.kde/share/config/tdeprintrc. + + +Seda faili ei peaks püüdma vahetult redigeerida, kõik vajalikud muudatused tuleks teha &tdeprint;i &GUI; vahendusel. + + +Tegelikult saab lausa lennult valida mõne muu trükkimis-allsüsteemi &kprinter;i dialoogikasti kasutades. + + + + +Töö trükkimise halduriga + +Kui oled valinud meelepärase ning paigaldatud trükkimis-allsüsteemi, võid seda uurida, seadistada, hallata ja kasutada &tdeprint;i raamistiku vahendusel. + +See on lihtne: K menüü Eelistused Süsteem Trükkimise haldur. Avaneva akna paremas osas näed vähemalt 4 eelnevalt määratud printerit. Need on virtuaalsed ehk eriülesandega printerid, mida tutvustatakse lähemalt vastavas sektsioonis. Tõenäoliselt näed ülal 13 ikooniga tööriistariba ning akna allosas vähemalt nelja paneeli pealkirjaga Info, Tööd, Omadused ja Eksemplarid. + + + + + + + + + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/highlights.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/highlights.docbook new file mode 100644 index 00000000000..47cd13ddae0 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/highlights.docbook @@ -0,0 +1,691 @@ + +&tdeprint;: parimad omadused + +Uus &tdeprint;i süsteem sisaldab enam kui ühe väga hea omaduse. Kui varem tuli, vähemalt mis puudutab trükkimist, töötada mitte just kõige arenenumas keskkonnas, siis nüüd -- aga vaatame esmalt, millised head asjad &tdeprint;iga kaasas käivad + + +Nõustaja <quote +>Lisa printer</quote +> + +&tdeprint;il on printeri lisamise nõustaja. See aitab hõlpsasti lisada ja seadistada uue printeri. Muidugi, vastavalt eelistusele võib seda teha endiselt ka käsitsi, ilma nõustajata. + +&tdeprint; aitab sul avastada printereid. Ta suudab kättesaadava ümbruskonna läbi uurida ning avastada võimalikud seadmed ja järjekorrad. See toimib võrguühenduste puhul, mis kasutavad TCP (AppSocket aka &HP; JetDirect või IPP) või SMB/Samba (jagatud &Windows;) printereid, ning osaliselt ka paralleel-, jada- või USB-ühenduse abil otse ühendatud printerite puhul. + + +Uue printeri lisamise nõustaja pilt + + + + + +Siin on pilt printeri lisamise nõustajast (see ei ole vahest veel väga vaimustav, aga siiski...) + + + + +Nõustaja muudab juhtprogrammide paigaldamise ja haldamise lapsemänguks. Nende valimine, seadistamine ja testimine ei ole veel kunagi varem &Linux;ilaadses süsteemis nii lihtne olnud. + + + + + + + +Trükitööde täielik kontroll + +&kprinter; käivitab trükitööde jälgija automaatselt. Selle võib dokkida &kde; paneelile (tegumireal). Trükitööde jälgija võimaldab neid igati hallata, kui trükkimis-alamsüsteem seda vaid toetab. + +Sul on võimalik: + + + +töid peatada ja uuesti käima panna, + + +ootel töid teisele printerile saata, + + +ootel või käimasolevaid töid katkestada. + + + +&tdeprint;i trükitööde jälgija pilt näitab, millist infot võid saada: töö ID, printer, töö nimetus, omanik, staatus ja suurus. &tdeprint;i järgmises väljalaskes võib näha ka lehekülgede arvu (nii, nagu &CUPS; seda arvutab - vaata peatükki lehekülgede arvutamise kohta, kui soovid leida rohkem infot selle heade ja halbade külgede kohta). + + +&tdeprint;i trükitööde jälgija pilt + + + + + +Siin on &tdeprint;i trükitööde jälgija pilt. + +&tdeprint;i trükitööde jälgija pilt. + + + +Teine võimalus sama infot (ning sama palju kontrolli) saada on kasutada &kcontrolcenter;t, valides seal SüsteemTrükkimise haldur. Kui sa ei näe paneeli Printeri info, tee hiire parema nupuga klõps akna taustal ja vali Vaata printeri infot. Seejärel klõpsa paneelil Tööd, kus näed järgmist pilti: + + + + + + + + +Siin on &tdeprint;i trükitööde jälgija pilt. + + + + + + + +Erinevate trükkimis-alamsüsteemide moodulid + +&tdeprint; kasutab erinevaid mooduleid võimalike trükkimis-alamsüsteemide liidese näitamiseks. Mitte kõik moodulid ei ole veel täiusliku, aga vähemalt põhilised trükkimisevajadused peaksid rahuldama järgmised: + + + +LPD (BSD stiil) + + +LPRng (&RedHat;, kui sa just ei kasuta selle BSD alamstiili). + + +RLPR (LPRi käsureavahend, millel ei lähe tarvis printcap-faili. + + +väline trükikäsk (nagu &Netscape;). + + + +Kõige tähtsam on aga see, et &CUPS;il on täielik tugi. Moodulid muudele trükkimis-alamsüsteemidele, näiteks PLP, PPR ja PDQ, võivad lisanduda hiljem. + +&tdeprint; muudab &kde; märksa paindlikumaks. &kde; 2.2 kasutajad võivad nüüd nautida vabadust. Erinevate trükkimis-alamsüsteemide kasutamiseks peavad need mõistagi olemata sõltumata &kde;st süsteemi paigaldatud. Varasemates versioonides pidid kasutajad vaeva nägema iidse LPD stiilis trükkimis-alamsüsteemiga. Nüüd aga võivad nad kasutada &CUPS;i. Tulevikus on kindlasti võimalike uute trükkimis-alamsüsteemide integreerimine veelgi lihtsam. + + + + +Veel &tdeprint;i <quote +>kompvekke</quote +> +Kõigi trükkimis-alamsüsteemide kasutamine + +Mõned &tdeprint;i spetsiifilised omadused sõltuvad valitud trükkimis-alamsüsteemist. Selle põhjuseks on see, et need omadused kehtivad ainult siin, sest tasub meeles pidada, et &tdeprint; on vahekiht &kde; rakenduste ning trükkimis-alamsüsteemi vahel, mitte aga mõne trükkimis-alamsüsteemi asendaja. Sõltuvuse põhjuseks võib küll olla ka see, et &tdeprint; ei ole veel suutnud rakendada kõigi alamsüsteemide kõiki omadusi. + +Muud omadused tulenevad otseselt &tdeprint;ist endast, ei sõltu valitud trükkimis-alamsüsteemist ja on neis kõigis kättesaadavad. Praegusel hetkel on neiks erilised ehk virtuaalsed printerid ja mõned üldised eelfiltrid. + + + +Trükieelvaade + +Trükidialoogis saab valida eelvaate võimaluse. Selleks saadetakse trükitav fail läbi filtrite, mis muudavad ta kõlbulikuks ekraanil &kghostview; abil vaadata. + + + + +Eriprinterid + +&tdeprint;i lisaomaduste hulka kuuluvad mõned erilised ehk virtuaalsed printerid: + +Need eriprinterid võivad: + + + +Trükkida PDF-ina + +Teisendab dokumendi välise rakenduse abil PDF-failiks. + + + + +Trükkida e-meilina + +Saadab dokumendi e-mailina, millele on lisatud PDF-fail. + + + + +Trükkida PS-failina + +Salvestab dokumendi &PostScript;-failina. + + + + +Trükkida faksina + +Saadab dokumendi faksina läbi vastava taustaliidese, näiteks Hylafax. + + + + + +Need eriprinterid on saadaval trükidialoogis nagu tavalisedki printerid ja kasutajad võivad neid omatahtsi seadistada. + + + + + +Üldised eelfiltrid + +&tdeprint; pakub raamistiku isetehtud eelfiltrite määramiseks ja seadistamiseks. Eelfiltrid võivad avaldada mõju enne seda, kui nad saadavad oma tehtu trükkimis-alamsüsteemis edasi, kuid pärast seda, kui rakendus on loonud trükifailid (&PostScript; puhas tekst või muu). + +Juba eelnevalt on määratud mõned kasulikud filtrid, nimelt: + + + +Filter mitu lehekülge ühel lehel, + + + +enscript tekstifilter + + + +ja kolm filtrit nn brošüüritrükiks. + + + +Sa võid luua ka oma filtrid väliste rakenduste põhjal, mis suudavad töödelda &PostScript;-, puhtaid teksti- või pildifaile ning anda neis vormingutes väljundit. + +Filtreid seadistatakse XML-failide abil. See muudab kogenud kasutajale laiendamise äärmiselt lihtsaks, kuid ka tavakasutaja saab seadistamiseks pruukida hõlpsasti mõistetavat graafilist kasutajaliidest. Nii et karta ei tasu -- &tdeprint;i pärast ei pea sugugi omandama kõiki XMLi tarkusi! + + + +Mitu lehekülge ühel lehel + +See on eelmääratud filter, mis paigaldatakse koos &tdeprint;iga. See võimaldab luua &PostScript; sisendist muudetud &PostScript; väljundi, mis laseb trükkida ühele paberilehele 1, 2 või 4 loogilist lehekülge. + + + + +Enscript tekstifilter + +See on eelmääratud filter, mis paigaldatakse koos &tdeprint;iga. See võimaldab luua suvalisest tekstifailist &PostScript; väljundi, milles ei puudu ka süntaksi esiletõst, ilutrükk ning hõlpsasti seatavad lehekülje piirded ja päised. + + + + +Brošüüritrüki filtrid + +Kui printer suudab anda dupleksväljundi, kasutades kas ühe või kahe töötiiru tehnoloogiat, on sul võimalik kasutada üht või mitut brošüüritrüki filtrit. + +Kontrolli dupleksprinterite puhul, et dupleksivõimalus keeraks väljundi ümber lehe lühema külje. Trükitud lehtede kokkuköitmine muudab selle siis kenaks pisitrükiseks. + +Kui sinu kasutada on ainult simpleksivõimalusega printer, võid tegelikult teha sedasama, kasutades kaht erinevat võimalust ja veel mõnda nippi. + +SÕltuvalt mudelist kasuta esmalt vasakpoolsete lehekülgede trükkimise võimalust, seejärel aseta lehed õiges järjekorras tagasi salve ja trüki teisele küljele parempoolsed leheküljed. Need saab siis brošüüriks kokku köita. + + + + + + + + + + +&CUPS;i tugi: &tdeprint;i kõige tähtsam moodul + +&tdeprint; sisaldab &CUPS;i moodulit. &CUPS; ehk tavaline &UNIX; trükkimissüsteem (http://www.cups.org/) on kõige võimsam, võimalusterohkem ja paindlikum trükkimis-alamsüsteem, mida saab kasutada &UNIX;-is ja muudes &UNIX;-laadsetes süsteemides. Õigupoolest on see veel õige uus süsteem, kuid tugineb IPP-le ehk interneti trükkimisprotokollile, mis kujutab endast tulevikus ilmselt võrgutrükkimise standardit. &CUPS; on ilmselgelt ka &tdeprint;i põhiarendaja Michael Goffiouli eelistus. + +Kogenenumad &kde; kasutajad teavad usutavasti Michaeli loodud vahendeid qtcups ja kups (kahasse Jean-Eric Cuendet'ga). Seniajani olid need tugevasti &kde;le tuginevad &CUPS;i graafilised &GUI; kasutajaliidesed. + + +<application +>qtcups</application +> ja <application +>kups</application +> — eelkäijad + +Mõlemat vahendit kasutatakse ilmselt päris palju. Kellele need aga tuttavad ei ole, neile siinkohal väike selgitus. + +qtcups kujutas endast &CUPS;i paigaldatud trükkimiskäsu lp või lpr graafilist kasutajaliidest. qtcupsi kasutamine avas dialoogi, mis võimaldas hõlpsasti seadistada printerit ja trükitöid. qtcups töötas käsurealt või rakendustes, kui antud rakendusel oli seadistatav trükkimiskäsk. + +kups kujutas endast &CUPS;i serveri ja selle südameks oleva deemoni haldustööde graafilist kasutajaliidest. Selle abil oli võimalik printereid lisada, kustutada, muuta, liigutada, seadistada, käivitada ja peatada. Töid sai peatada, kustutada, liigutada, katkestada ja taaskäivitada ning lisaks sellele võis muuda deemoni seadistusi, seda käivitada, peatada ja taaskäivitada. + + + + +&tdeprint; — järeltulija + +&tdeprint;i &CUPS;i moodul sisaldab nüüd kõiki (ja enamgi) funktsioone, mida pakkusid &kde; varasemates versioonides qtcups ja kups. + +Käsu qtcups asemel saab nüüd kasutada käsku kprinter ning käsule kups eelistad sa nüüdsest alates usutavasti käsku kcmshell printers. + +&tdeprint;i &CUPS;i moodul lubab ka täiel määral hallata trükkimis-alamsüsteemi, umbes nagu kunagi rakendus kups. Selle abil võib &CUPS;i deemonit käivitada, peatada ja seadistada. Samuti saab käivitada, peatada, lisada ja kustutada printereid (&ie; trükijärjekordi) ja printeriühikuid. Viimased on trükijärjekorrad, mis osutavad ühele ja samale väljundseadmele, kuid on erinevate vaikesätetega. + + + + +&kprinter; — graafiline trükkimiskäsk + +&tdeprint;i &CUPS;i moodul võimaldab kasutada graafilist trükkimiskäsku, umbes nagu varem rakendus qtcups. + +Kasuta &kprinter;it igas, ka mitte-&kde; rakenduses, mis vaid võimaldab seadistada trükkimiskäsku. Näiteks võivad olla &Netscape; ja StarOffice, kuid mitte enamik rakendusi &kde; 2.2 eelsest ajast. + +Pilt, kuidas kasutada uut tükkimiskäsku kprinter vanamoelise lpr asemel... Mõistagi peab käsk kprinter asuma otsinguteel või siis tuleb dialoogis määrata täielik rada, ⪚ /opt/kde/bin/kprinter. &Netscape; peab selle meeles ning edasistel trükitöödel kasutatakse käsu kprinter dialoogi trükkimise enda seadistamiseks. + + +Pilt trükkimiskäsu kprinter tegevusest. + + + + + +Siin on pilt, mis näitab, kuidas kasutada &Netscape;s uut trükkimiskäsku kprinter vanamoelise käsu lp või lpr asemel. + + + + +Käsu &kprinter; võib anda ka käsurealt, mille järel ilmub järgmine dialoogikast: + + +Käsu kprinter pilt + + + + +Pilt, mis näitab käsu kprinter kasutamist käsurealt. + + + +Kontrolli ainult, et oled käsureal määranud ka trükitava faili: kprinter . See edastab &CUPS;i tarkvara administraatori käsiraamatu dialoogile kprinter, mis seejärel ilmub koos eelnevalt määratud vaikeprinteriga. + +Konkreetse printeri valimiseks käsurealt kasuta võtit , ⪚ kprinter . Printeri võib aga ka kõrvale jätta ja valida mõne muu. + +Ei ole aga võimalik kasutada käsku kprinter ilma trükitava failita lootuses avada failivaliku dialoog &kprinter;i aknast. Järgmises versioonis on see usutavasti juba võimalik. + + +Käsuga kprinter suudad panna oma printeri kõik pasunad hüüdma. Et kõik veel ilusam oleks ja &CUPS; lausa säraks, läheb sul vaja seadmepõhiseid niinimetatud &PPD;-faile (&PostScript; printerikirjeldused). Selle kohta loe lähemalt lõiku . + + + + + + +Tulevikuplaanid + +Praegu on sinu käes esimene ja juba äärmiselt võimalusterohke &tdeprint;i versioon. Mõistagi on see trükkimiseks igati sobilik. Võib isegi öelda, et see pole kunagi nii lihtne olnud (isegi mitte neil päevil, mil pidid kasutama &Microsoft; &Windows;). + +Tulevikus saab &tdeprint; ainult paremaks minna. Ta suudab paremini avastada paigaldatud trükkimis-alamsüsteemi. Juba praegu ei ole sel viga, kui paigaldatud on &CUPS;. Kuid sageli tuleb &tdeprint;ile siiski otsesõnu öelda, mida kasutad, kui soovid trükkimissüsteemi korralikult pruukida. + +Lähituleviku kõige olulisem uuendus on LPRng plugina lõplik rakendamine. Praegu on see veel väga algusjärgus, õigupoolest piiratud ainult LPRng puhtalt klassikalise LPD osaga. + +Samuti peaks võimalikuks muutudm printerite lisamine otse trükkimisdialoogist, ilma et selleks oleks vaja eelnevalt kasutada &juhtimiskeskus;t. + +Mõned juba planeeritud väiksemad uuendused: + + +lisada failivaliku dialoog &kprinter;i aknale, et võimaldada lisafailide kasutamist käesoleva trükitöö kõrval lisada KJobViewer aknale nupp ajalugu ning veerg, mis näitaks lehekülgede arvu, mida &CUPS; antud töö jaoks pakub. + + +Lõpuks on kavas ka valmis saada IO moodul, mis annaks ligipääsu trükkimis-alamsüsteemile näiteks &konqueror;i vahendusel. Nii on sul juba varsti võimalik uurida trükkimis-alamsüsteemi &konqueror;is &URL;i sisestades, näiteks print://printers/printerinimi. Vastav KPart lisab &konqueror;i navigeerimispaneeli teenuste sektsiooni vajaliku virtuaalkataloogi, pakkudes nii hõlpsa integreeritud viisi uurida ja hallata trükkimissüsteemi &URL;i print:/manager abil. + +Kui sul on kasutajana või arendajana mingeid ettepanekuid, võta ühendust Michael Goffiouliga e-posti aadressil tdeprint@swing.be. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.cache.bz2 b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.cache.bz2 new file mode 100644 index 00000000000..f771f463c89 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.cache.bz2 differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..4f2e57d662f --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/index.docbook @@ -0,0 +1,263 @@ + +CUPS"> + PPD"> + IPP"> + ghostscript"> + + + + + + + + + + + + + + + + + +]> + + + + +&tdeprint;i käsiraamat + + +Kurt Pfeifle
kpfeifle@danka.de
+ + + +Michael Goffioul
tdeprint@swing.be
+ +Arendaja + + +Lauri Watts
lauri@kde.org
+ +Korrigeerija + + +Marek Laane
bald@online.ee
 Tõlge eesti keelde + + + + +2001 +Kurt Pfeifle + + +&FDLNotice; + +2001-08-09 +1.00.04 + + +See käsiraamat kirjeldab &tdeprint;i. &tdeprint; ei ole omaette rakendus, see on &kde; 2.2 uus trükkimisraamistik. &tdeprint; kujutab endast vahekihti &kde; (või muude) rakenduste ning sinu operatsioonisüsteemi (OS) eelistatava (ja paigaldatud) trükkimis-allsüsteemi vahel. + + + +KDE +tdebase +tdeprint +trükk +trükkimine +CUPS +LPR + + + + + +Sissejuhatus + +See käsiraamat kirjeldab &tdeprint;i. &tdeprint; ei ole omaette rakendus, see on &kde; 2.2 uus trükkimisraamistik. &tdeprint; kujutab endast vahekihti &kde; (või muude) rakenduste ning sinu operatsioonisüsteemi (OS) eelistatava (ja paigaldatud) trükkimis-allsüsteemi vahel. + +Tuleb nentida, et nii rakenduse kui käsiraamatu autor tunnevad kõige paremini trükkimissüsteemi &CUPS;. Käsiraamatu kirjutamise ajal oli &CUPS; kõige parema toega trükkimis-alamsüsteem ja ka kõige paremini dokumenteeritud. + +Seepärast kujutab see käsiraamat endast arengujärgus tööd ning nii &tdeprint;i tarkvara kui käsiraamatu tulevastes versioonides on tugi muudele trükkimissüsteemidele ja nende tegevuse selgitamine kahtlemata märksa põhjalikum. + +Senikaua soovitame - isegi kui sinu trükkimise alamsüsteem ei ole põhjalikult kajastatud - uurida &juhtimiskeskus;e moodulit Trükihaldur, mille puhul sa loodetavasti avastad, et see toimib äärmiselt selgelt ja arusaadavalt sõltumata sellest, millist allsüsteemi sa kasutad. + +Lauri Watts, &kde; dokumentatsiooni meeskond + + + + +Trükkimise alamsüsteemi seadistamine &juhtimiskeskus;es + +Oma trükkimise alamsüsteemi seadistamiseks &juhtimiskeskus;e abil vali SüsteemTrükihaldur ja sealt oma alamsüsteem. Kuigi seda viimast võib sinu eest proovida määrata ka &tdeprint;... + + +&CUPS; trükihalduri dialoog: ülevaade &juhtimiskeskus;e kaudu + + + + +Dialoog &CUPS;-serveri seadistamiseks: turvaseaded +Trükkimise alamsüsteemi seadistamine &juhtimiskeskus;es + + + + + + +&tech-overview-doc; + +&highlights-doc; + +&theory-doc; + +&getting-started-doc; + +&cups-configuration-doc; + +&add-printer-wizard-2-doc; + +&cupsoptions-presently-outside-kcontrol-doc; + +&rlpr-doc; + +&lpd-doc; + +&lpr-bsd-doc; + +&lprng-doc; + +&external-command-doc; + +&extensions-doc; + +&final-word-doc; + + +Autorid ja litsents + +&tdeprint;i autoriõigus 2001: Michael Goffioul tdeprint@swing.be +&underGPL; Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Kurt Pfeifle, kpfeifle@danka.de &underFDL; Tõlge eesti keelde: Marek Laanebald@online.ee, 2002 + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpd.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpd.docbook new file mode 100644 index 00000000000..66f35097ac1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpd.docbook @@ -0,0 +1,27 @@ + +Üldine <acronym +>LPD</acronym +>-moodul (&UNIX;) + + + +Pakutavate omaduste ülevaade + +Moodulit kasutatakse vaikimisi (näiteks esmakordsel käivitamisel). + +Üldine moodul, mis võimaldab ainult trükitööde saatmist. Printerite ega tööde haldamine ei ole toetatud. See töötab väga suurel hulgal &UNIX;-itel: &Linux;/LPR, &HP-UX;, Solaris, &IRIX;. Samuti toetab see mõningaid LPRng laiendeid (näiteks jätkamismärgi \ puudumine printcap-failides). + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpr-bsd.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpr-bsd.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8d4401f42bf --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lpr-bsd.docbook @@ -0,0 +1,37 @@ + +<acronym +>LPR</acronym +> (<acronym +>BSD</acronym +>) + +Puhta (vana hea?) LPR toetus. Moodul LPRng on veel arendusjärgus, kuid on loodetavasti kasutatav väljalaske 2.3 ajaks. + + +Pakutavate omaduste ülevaade + + + +Printerihaldus: elementaarne toetus printeri lisamisele/eemaldamisele/seadistamisele, mis ühildub &RedHat;-6.x süsteemidega (paketid printtool + rhs-printfilers). + + +Tööhaldus: pole toetatud + + +Trükkimisvalikud: elementaarne kontroll + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lprng.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lprng.docbook new file mode 100644 index 00000000000..db9e4678e5e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/lprng.docbook @@ -0,0 +1,12 @@ + +<application +>LPRng</application +> + +&tdeprint;i moodul LPRng on veel arenemisjärgus ja on loodetavasti kasutuskõlblik &kde; versioonis 2.3. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/rlpr.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/rlpr.docbook new file mode 100644 index 00000000000..66990483f00 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/rlpr.docbook @@ -0,0 +1,24 @@ + +Moodul, mille aluseks on utiliit <application +>rlpr</application +> + + +Pakutavate omaduste ülevaade + +Printerihaldus: toetatud on põhioperatsioonid (lisa/eemalda/muuda). + +Iga kasutaja võib eelnevalt määrata printerid, mida ta soovib kasutada, määrates selleks masina ning sellega seotud printerijärjekorrad. Printerid salvestatakse kasutajate kaupa. Selle mooduli aluseks on utiliit rlpr (vaata internetis rlpr kodulehekülge). + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/tech-overview.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/tech-overview.docbook new file mode 100644 index 00000000000..9d54893ce1a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/tech-overview.docbook @@ -0,0 +1,342 @@ + +Tehniline ülevaade + +See peatükk püüab anda tehnilise ülevaate &tdeprint;ist, millest saaks aru ka mitte-programmeerijad. + +&tdeprint; on revolutsiooniline uus vahend, mis tagab hõlpsa ligipääsu trükiteenustele nii &kde; kasutajatele kui arendajatele. + + +&tdeprint;i lühikirjeldus + +&tdeprint;i funktsioone saab kasutada mitmeti: &juhtimiskeskus;e trükkimise halduri vahendusel, käsuga kprinter või dialoogi abil, mis trükkimissoovi ilmutamisel avaneb. + + +See <emphasis +>ei</emphasis +> ole + +&tdeprint; ei ole trükkimis-alamsüsteem ise. Seepärast ei osale &tdeprint; spuulimisel ja see ka ei töötle otseselt &PostScript;i ega muid trükiandmeid. + + + + +See <emphasis +>on</emphasis +> +&tdeprint; on vahekiht spuulimise ja andmetöötlusega tegeleva trükkimis-alamsüsteemi (vastavalt paigaldusele) ja rakenduse vahel, millest alamsüsteem püüab trükkida. &tdeprint; pakub nii &kde; arendajatele kui kasutajatele ühise liidese mitmesugustele toetatud trükkimis-alamsüsteemidele. Samal ajal on see väga hästi kohandatav ning igati seadistatav. + +&tdeprint;i kasutamine ei kujuta raskusi ei &kde; arendajatele ega lõppkasutajatele. Arendajad võivad oma rakendused väheste muudatustega portida, et need kasutaksid &tdeprint;i, mitte aga vana &Qt; trükkimise süsteemi. Ja kasutajad saavad selle abil hõlpsasti valida ja seadistada oma trükkimis-alamsüsteemi. + +Teadmiseks uutele &kde; sõpradele: &Qt; on baasteek ja graafiline tööriistakomplekt, mida kasutavad kõik &kde; rakendused. &Qt; arendaja on Norra tarkvarafirma TrollTech. + + + + + + +&tdeprint; -- Erinevad kasutusvõimalused erinevatele inimestele + +&tdeprint; võib erinevatele inimestele näidata erinevat palet. + + +Mida kasutajad ja administraatorid võivad &tdeprint;iga teha + +&tdeprint; võimaldab kasutajatele ja/või administraatoritele vastavalt nende õigustele ligipääsu trükkimis-alamsüsteemidele (&CUPS;, LPD, RLPR, LPRng, PDQ &etc;) &kde; graafilise kasutajaliidese (&GUI;) vahendusel. &tdeprint;i abil saab mugavalt ja hõlpsasti trükkida ning hallata töid, printereid ja trükideemoneid. + +Kogenud kasutajad kahtlemata naudivad võimalust lisada suvaline toimiv filter rakenduse väljundi ja sisendi vahele ükspuha millise valitud trükkimis-alamsüsteemi korral. Mõned näited on kaasas isegi juba toore &tdeprint;iga. Sellest tuleb kohe juttu. + + + + + +Mida võivad sellega teha &kde; arendajad... + +Kui &kde; arendaja vajab oma rakendusele trükivõimalust, ei ole tal vaja trükkimisfunktsiooni otsast peale looma hakata. Enne &kde; 2.2 ilmumist pakkus seda teenust &Qt; tööriistakomplekti teegifunktsioon, täpsemalt klass QPrinter. QPrinteri aluseks oli vanamoeline ja iganenud reaprinterideemon (LPD). &tdeprint;i teegi kindlaks toeks ja aluseks on aga moodsam "tavaline &UNIX;i trükkimissüsteem" (Common &UNIX; Printing System, &CUPS;), samal ajal on aga säilitatud ühilduvus LPD ja muude, isegi veel vähem võimekamate trükisüsteemidega. Ühtlasi on uks lahti jäetud kõigile tulevastele arengutele. + +Uue &tdeprint;i klassi kasutamiseks oma rakendustes tuleb &kde; arendajatel vaid minimaalselt muuta koodi: iga QPrinteri väljakutse tuleb vaid asendada KPrinteriga. Vaid ühe (!) tähe asendamisega paaris kohas ongi kogu töö tehtud ning uus ja vaimustav rakendus saab kasutada kõike, mida &tdeprint;i teek talle pakkuda suudab. + +Auahnemad või eriliste vajadustega arendajad võivad aga minna kaugemalegi: kuigi &tdeprint;i raamistik on niigi võimalusterohke, on neil võimalik kohandada oma rakenduse trükidialoogi, luues täiendava kaardi, kus nende lisandused standardsele &tdeprint;ile leiavad oma õdusa kohakese. + + +Viimati mainitud võimalust ei ole seni &kde;s väga laialt kasutatud, ilmselt seepärast, et arendajad ei tunne päris hästi &tdeprint;i hiiglaslikku potentsiaali. Usutavasti peagi olukord muutub. Avastasin just hiljuti ühe sellise näitena rakenduse &kcron;. See võimaldab redigeerida crontabi &GUI; vahendusel. Arendajad on lisanud trükkimisvõimaluse, mis lubab sul või administraatoril (root) trükkida kogu crontab (kõigile kasutajatele) või ka ainult märgitud osa. &tdeprint;i toimet võib näha järgmistel piltidel. + +See on rakenduse &kcron; näide. +&kcron;: väike näide süsteemi tööülesannetest, näidatuna &kde; &GUI; vahendusel. + + + + +&kcron;i arendajad võimaldavad sul trükkida terve cron-tabeli või ka ainult selle märgitud osa. + + + + +&kcron;i trükivõimaluste seadistamise dialoog: lisakaart nimetusega Cron-i valikud on pärit &kcron;ilt, mitte &tdeprint;ilt. See on spetsiaalne lisand &kcron;i arendajatelt, mis on mõeldud just trükkimiseks ja mis ei ole küll pärit &tdeprint;ist, kuid kasutab seda. Ka muude rakenduste arendajad võivad vabalt lisada oma täiendusi, kui nad arvavad neid vaja olevat. + + + +&kcron;i lisandus &tdeprint;i dialoogile. + + + + +&kcron;i lisandus &tdeprint;i dialoogile. + +&kcron;i lisandus &tdeprint;i dialoogile. + + + + + + + +Mida pakub &tdeprint; igaühele... + +&tdeprint;i hõlpsasti kasutatav liides kõigi toetatud trükkimis-alamsüsteemide tarbeks ei kõrvalda mõistagi mõnele süsteemile traditsiooniliselt omaseid nõrkusi. Kuid mõningaid asju suudab &tdeprint; siiski vähemalt leevendada. Erinevad kasutajad võivad ühel ja samal masinal kasutada erinevaid trükkimissüsteeme. Kasutaja võib isegi käigult, trükkimisdialoogi vahendusel, vahetada järgmiseks tööks kasutatavat alamsüsteemi. (See on küll võimalik ainult siis, kui erinevad süsteemid on paigaldatud nii, et nad üksteisele jalgu ei jää.) + +Enamik &UNIX;i kasutajaid on harjunud trükkima LPD vahendusel. LPD pakub siiski vaid põhilisi trükkimisfunktsioone, on üsna jäik ega suuda tarvitada paljusid võimalusi, mida pakuvad moodsamad trükkimissüsteemid, näiteks &CUPS;. Ka kaugtöö korral (näiteks TCP/IP-põhise protokolli puhul) puudub LPD-l kahesuunalise suhtlemise, autentimise, ligipääsu kontrolli ja krüptimise tugi. + +&tdeprint; võib kasutada &CUPS;i järgmisteks ülesanneteks: + + + +Kohtvõrgust saadavate printerite otsimine + + +Autentimine (Basic, Digest ja sertifikaat) + + +Ligipääsu kontroll vastavalt IP aadressidele, võrguaadressidele, võrgumaskidele, serveri- ja domeeninimedele + + +trükkimisandmete 128-bitine TLS või SSL3 krüptimine salajase jälgimise vältimiseks või vähemalt selle märksa raskemaks muutmiseks. + + + +Kõik see muudab &tdeprint;i märksa võimsamaks ja usaldusväärsemaks lahenduseks kui auväärne LPD. + + + +Kuidas &tdeprint;i kasutada + +&tdeprint;i või selle osade kasutamine on võimalik neljal moel: + + +rakenduste kaudu, kutsudes esile trükkimisdialoogi (kas menüüst Fail Trüki... või väikese printeri ikooniga nupust, mis mõlemad avavad trükkimisdialoogi). + +käsitsi antud käsuga kprinter terminali või &konsole;i aknas või menüüga Käivita käsk... ilmuvas mini-CLI aknas sama käsku andes, mis samuti avab trükkimisdialoogi. + +nupust , mis käivitab &juhtimiskeskus;e, ning seejärel valides SüsteemTrükihaldur. See avab &tdeprint;i haldamisvõimaluse, mis on &kcontrolcenter;e osa ning võimaldab kasutada ka muid &juhtimiskeskus;e võimalusi. + +käsurealt (&konsole; või mini-CLI), kirjutades kcmshell . See avab seadistuste muutmiseks &juhtimiskeskus;e &tdeprint;i osa. + + +&kprinter;i dialoog käivitatuna aknas Käivita käsk... + + + + +&kprinter;i dialoogi käivitamine aknas Käivita käsk.... +&kprinter;i dialoogi käivitamine aknas Käivita käsk.... + + + + Siin aga on näide &kivio; &kprinter;i dialoogist kohe pärast selle käivitamist... Sa võid alati lisada uue printeri klõpsuga väikesel nõustaja nupul (siin märgitud puna-kollasena). + + +&kprinter;i dialoogi käivitamine (&kivio; joonistusrakenduses) + + + + +&kprinter;i dialoogi käivitamine (&kivio; joonistusrakenduses) +&kprinter;i dialoogi käivitamine (&kivio; joonistusrakenduses) + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/theory.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/theory.docbook new file mode 100644 index 00000000000..dc83bd87a37 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/tdeprint/theory.docbook @@ -0,0 +1,686 @@ + +Veidi teoreetilist tausta: &CUPS; <acronym +>IPP</acronym +>, &PostScript; ja <application +>Ghostscript</application +> + +Selle peatüki siht on anda veidi teoreetilist tausta trükkimise kohta üldiselt ning eriti &CUPS;i kohta. Kui sa seda ei vaja, võid kohe edasi tõtata järgmise peatüki juurde. Kuid on usutav, et millalgi jõuad siiski siia tagasi, sest vahel võib natuke teooriat mõne praktilise probleemi lahendamisel marjaks ära kuluda. + + +Trükkimise põhialused + +Trükkimine on keerukaimaid IT-tehnoloogia osasid. + + +Kunagi ammustel aegadel pidi iga sellise rakenduse arendaja, mis suutis tekitada trükitava väljundi, kirjutama ise ka printeridraiveri. See oli päris keeruline, sest erinevatel rakendustel on ju erinevad failivormingud. Isegi ühelaadsed rakendused, näiteks tekstitöötlusrakendused, ei saa sageli üksteise vormingust aru. Seepärast puudus ka ühine liides kõigile printeritele, sest programmeerijad kirjutasid oma draiverid sageli vaid mõnd üksikut mudelit silmas pidades. + +Kui turule ilmus uus seade, pidi rakenduse autor sellele uue draiveri kirjutama, kui ta soovis, et rakendus seda toetaks. Ka tootjad ei saanud sugugi kindlad olla, et nende seadet üldse mõni maailmas tuntud rakendus toetab (kuigi viimaseid oli toona palju-palju vähem kui praegu). + +Kui süsteemiadministraator pidi tegelema kümne rakenduse ja tosina printeriga, tähendas see ühtlasi tegelemist nii umbes 120 draiveriga. Seepärast muutus rakenduste ja printerite vahelise ühtse liidese väljatöötamine lihtsalt hädavajalikuks. + +Suure tühimiku täitis lehekülje kirjeldamise keelte (PDL) teke, mis kirjeldasid üldiselt tindi ja tooneri graafilist esitust paberilehel (või muudel väljundseadmetel, näiteks monitoridel, fotolaomasinatel &etc;). + +Üks selliseid oli Adobe loodud &PostScript;. See tähendas, et rakenduse programmeerija võis nüüd keskenduda sellele, kuidas panna oma rakendus genereerima trükitaval leheküljel &PostScript; keelt, printerite tootjad aga sellele, kuidas õpetada oma seadmeid &PostScript;-ist aru saama. + +Aegamööda ilmus teisigi kirjeldusmeetodeid. &PostScript; tähtsaimad võistlejad olid PCL (&Hewlett-Packard; trükkimise kontrollkeel), ESC/P (Epson) ja GDI (&Microsoft; graafilise seadme liides). + +Lehekülje kirjeldamise keelte teke muutis kõigi elu hõlpsamaks ning soodustas edasist arendustegevust. Kuid endiselt panid kasutajate, administraatorite, arendajate ja tootjate pea valutama erinevad, omavahel sobimatud ning konkureerivad kirjelduskeeled. + + +&PostScript; mälus - bittrastrid paberil + +&PostScript; on kõige kasutatavam professionaalsetes trükikeskkondades, näiteks PrePress ja trükitööstus. &UNIX; ja &Linux; maailmas on &PostScript; domineeriv PDL-standard. Seepärast genereerib peaaegu iga rakendus lehekülgede esituse &PostScript;-is, kui vajutada nuppu trüki. Vaatame korraks lihtsat (käsitsi loodud) &PostScript; koodi. Järgnev tekst kirjeldab kaht lihtsat joonistust: + + +&PostScript; kood +%!PS +100 100 moveto +0 50 rlineto +50 0 rlineto +0 -50 rlineto +closepath +.7 setgray fill +% first box over; next +160 100 moveto +0 60 rlineto +45 10 rlineto +0 -40 rlineto +closepath +.2 setgray fill + + +See annab &PostScript; kujuteldavale sulele käsu joonistada teatud tüüpi kujund ning täita see siis halli erinevate toonidega. Esimene osa tähendab inimlikumas keeles Mine koordinaadile (100,100), tõmba joon pikkusega 50 üles, siis joon sealt paremale, siis alla ja siis tagasi alguspunkti. Seejärel täida kujund 70%-lise tumedusega halliga + + +Teisendatud &PostScript; + + + + + + näide teisendatud pildina. + + + + +&PostScript; võib mõistagi täita märksa keerukamaid ülesandeid. See on võimas programmeerimiskeel paljude operaatorite ja funktsioonidega. On võimalik kirjutada isegi &PostScript; rakendusi, mis arvutavad pii väärtust, vormindavad kõvaketta või kirjutavad faile. &PostScript; peamine väärtus ja tugevus seisneb siiski selles, et ta suudab kirjeldada graafiliste objektide esitust leheküljel: ta võib skaleerida, peegeldada, tõlgendada, töödelda, pöörata ja moonutada kõike, mida on üldse võimalik paberile kanda, see tähendab kõikvõimalikes kirjatüüpides märke ja tähti, kujundeid, varje, värve, jooni, punkte, rastrit... + +&PostScript; fail kujutab endast ühe või mitme trükitava lehekülje suhteliselt abstraktset esitust. Ideaalis peaks ta kirjeldama lehekülgi seadmest sõltumatul viisil. &PostScript; ei ole sõna otseses mõttes nähtav, ta elab ainult kõvaketastel ja RAM-is tulevaste väljatrükkide kodeeritud esitusena. + + + + +Rasterpildid paberilehel + +Paberilehel nähtav on peaaegu alati rasterkujutis. Isegi kui silmad paistavad ütlevat, et tegemist on joonega, võta korralik luup ja sa näed, et joone asemel on hulk tillukesi punkte... (Näide vastupidisest on jooned, mis on tõmmatud sulgplotteriga.) See ongi ainus asi, mida tänapäeva printerite märkemootorid suudavad paberile kanda: tavalised punktid, erinevuseks vaid nende värv, suurus ja lahutusvõime, mille abil luuakse erinevatest bittrastrite mustritest koosnev leheküljekujutis. + +Erinevad printerid vajavad erinevat rasterkujutise ettevalmistusviisi. Näiteks tindiprinteri puhul sõltub lahutusvõimest, kasutatavate tintide hulgast (parimatel võib olla seitse erinevat tinti, odavamatel kõigest kolm), düüside arvust (mõnel trükipeal võib neid olla üle saja!), mis võivad korraga tinti väljastada, kasutatavast pseudotoonimise algoritmist ja veel paljust muust rastri lõplik vorming ning ülekandeviis märkemootorile ehk teisisõnu sõltub kõik väga tugevasti konkreetsest printerimudelist. + +Kunagi ammu, veel reaprinterideemonite elupäevil, olid printerid masinad, mis tagusid mehhaaniliselt ASCII-teksti ridu pikale siksakilise maona kokku pakitud paberilohele, mis venis välja laua all seisvast suurest karbist... Oh, kuidas ajad on muutunud! + + + + + +<acronym +>RIP</acronym +>: &PostScript;-ist rastrini + +Enne seda, kui lõplikud rasterkujutised paberilehtedele kantakse, tuleb nad kuidagi abstraktsest &PostScript; esitusest välja tuletada. See kujutab endast päris mahukat arvutamistegevust, mis kannab nimetust rastriprotsess (tavaliselt lühendina RIP). + +&PostScript; printerite puhul võtab RIP-pimise enda peale seade ise, talle tuleb vaid &PostScript;-fail ette anda. Printeris asuv rasterprotsessor (ka selle puhul kasutatakse lühendit RIP) vastutab (ja enamasti tuleb ka päris hästi toime) &PostScript; lehekülje kirjelduse tõlgendamise ning rasterkujutise paberile kandmisega. + +Väiksemad &PostScript; seadmed kasutavad riistvaralist RIP-i, mis asub erilisel kiibil. Suurematel professionaalsetel printeritel on RIP tihti tarkvaraline, asudes spetsiaalses kiires &UNIX;-põhises arvutis, enamasti Sun SPARC Solaris või &SGI; &IRIX; masinal. + + + + +<application +>Ghostscript</application +> kui tarkvaraline <acronym +>RIP</acronym +> + +Kuid mis saab siis, kui &PostScript; printerit ei ole? + +RIP-pimine tuleb ette võtta enne trükiandmete saatmist märkemootorile. Selleks tuleb esitada &PostScript;, mille on loonud kasutatav rakendus masinal (trükkimise kliendil) endal. Peab ka täpselt teadma, milline näeb välja sihtprinteri märkemootori rastrivorming. + +Kuna pole võimalik tugineda printeri oskusele mõista ja tõlgendada &PostScript;-i, muutub kõik märksa keerulisemaks: vaja läheb tarkvara, mis suudaks probleemid lahendada. + +Just seda teebki kõikjale jõudev &ghostscript; paljudel &Linux;, *BSD ja muudel &UNIX; masinatel, mis peavad trükkima mitte-&PostScript; printeritele: &ghostscript; on &PostScript; tõlgendaja, tarkvaraline RIP, mis suudab töötada paljude erinevate seadmetega. + + + + +<quote +>Draiverid</quote +> ja <quote +>filtrid</quote +>: sissejuhatus + +&PostScript; sisendist rasterdatud bittrastrite loomiseks kasutab &ghostscript; niinimetatud filtreid. &ghostscript;i paketti kuulub hulk filtreid, osa neist spetsiaalselt teatud printerimudelitele mõeldud. &ghostscript;i filtrid on sageli välja töötatud ilma tootjapoolse teadmise või toeta. Spetsifikatsiooni ja dokumentatsioonita kujutab see endast väga vaevarikast protokollide ja andmevormingute lahtiharutamist. + +Mitte kõik &ghostscript;i filtrid ei tööta ühtmoodi hästi kõigi printeritega. Mõned uuemad, näiteks projekti Gimp Print stp filter, annavad aga suurepäraseid, fotokvaliteedini ulatuvaid tulemusi, olles mõnikord paremad isegi &Microsoft; &Windows; konkureerivatest draiveritest. + +&UNIX; ja &Linux; puhul tekitab enamik rakendusi trükkimiseks just &PostScript;-i. Seepärast on filtrid siin lihtsalt asendamatud. Põhimõtteliselt tekitavad nad suvalisest &PostScript;-sisendist korrektsed bittrastrid mitte-&PostScript; märkemootoritele. + + + + +Draiverid, filtrid ja taustarakendused CUPSis + +&CUPS; kasutab omaenda filtreid, kuigi temagi filtrisüsteemi aluseks on Ghostscript. Ennekõike filtrid pstoraster ja imagetoraster on otseselt arendatud Ghostscripti koodist. &CUPS; on selle suletud koodi ümber korraldanud ja mehaanikat parandanud ning organiseerinud mõneks selgelt eristatavaks mooduliks. + +Järgnev joonis (valmistatud &kivio; abil) annab ülevaate &CUPS;is toimivatest filtritest ja taustarakendustest ning nende omavahelistest suhtest. Kulg suundub ülalt alla. Taustarakendused on erilised filtrid, mis ei teisenda andmeid uude vormingusse, vaid saadavad valmis failid printerile. Erinevad ülekandeprotokollid kasutavad erinevaid taustarakendusi. + + +&kprinter;i dialoogi käivitamine (&kivio; joonistus) + + + + +&kprinter;i dialoogi käivitamine (&kivio; joonistus) + + + + + +Spuulerid ja trükkimisdeemonid + +Lisaks trükivalmis bittrastri loomiseks vajalikule raskele ja mahukale filtreerimisele vajab igasugune trükkimistarkvara spuulimismehhanismi, see tähendab meetodit, kuidas reastada erinevate kasutajate erinevatele printeritele ja filtritele lähetatud erinevad tööd ning saata nad vastavalt sihtkohale edasi. Selle eest kannab hoolt trükkimisdeemon. + +Deemon hoiab nii-öelda maja korras ning vastutab ühtlasi trükitööde kontrolli eest: kasutajatel peaks üldiselt olema lubatud oma (aga mitte teiste) töid peatada, tühistada, taaskäivitada &etc; + + + + + + + + +Kõrvalepõige: kuidas <quote +>CUPS</quote +> kasutab &PPD; hiigelvõimalusi + +Nüüd, kui oled saanud mingi arusaama, kuidas &PostScript; keele fail (mis kirjeldab lehekülje väljanägemist üldiselt seadmest sõltumatult) teisendatakse rasterkujutiseks, võib tekkida küsimus: Aga olemas on ju mitut tüüpi rasterväljundseadmeid, mis erinevad lahutusvõime ja paberisuuruse poolest ja on väga erinevad ka mitmesuguste viimistlusvõimaluste poolest (duplekstrükk, brošüürid, perforeeritud ja köidetud väljund erinevatest salvedest pärit erinevat värvi paberil &etc;). Kuidas see kõik saab olla jõukohane seadmest sõltumatule &PostScript;-ile? + +Vastus peitub niinimetatud &PostScript; printeri kirjeldamise (&PPD;) failides. &PPD; kirjeldab kõiki seadmepõhiseid omadusi, mida konkreetne printerimudel saab kasutada. Selles on ka kodeeritud käsud, mida tuleb kasutada seadme teatud omaduse väljakutsumiseks. Kuid &PPD; ei ole mitte suletud raamat, vaid lihtsakoelised ASCII tekstifailid. + +&PPD; leiutamise au kuulub Adobele, kes püüdis muuta tootjatel lihtsamaks oma võimaluste rakendamise &PostScript; printerites ning samal ajal luua selleks standardse meetodi. Adobe on &PPD;-de dokumentatsiooni ja kirjeldamise eest hästi hoolt kandnud. Sisuliselt on nende spetsifikatsioonid vabavara. + + +Seadmepõhised trükkimisvalikud + +Pea meeles, et algupäraselt loodi täiustatud &PostScript; trükkimise võimalus &Microsoft; &Windows; ja Apple &Mac; süsteemi tarbeks. Kaua aega ei olnud kõik moodsate seadmete rikkalikud trükkimisvõimalused &Linux; ja &UNIX; puhul lihtsalt kasutatavad. Otsustava muutuse tõi kaasa &CUPS;. &CUPS; on väga tihedalt seotud &PPD;-dega ning seepärast saavad kõik &CUPS;i kasutavad süsteemid täiel määral pruukida olemasolevate &PPD;-de võimalusi. + +&PPD;-de abil saavad printeritootjad kasutada oma toodetes seadmepõhiseid riistvaralisi võimalusi, näiteks duplekstrükk, köitmine, perforeerimine &etc; Printeridraiverid laevad &PPD;-d, nagu oleks need lihtsalt täiendavad seadistustefailid. Nii saab printeri draiver teada seadme võimalustest ja viisidest nende väljakutsumiseks, samuti saab draiver neid &GUI; kujul kasutajale näidata. Seda mehhanismi kasutades saab kasutaja endiselt luua seadmest sõltumatu&PostScript; lehekülje kirjeldamise faili ning määrata seadmepõhised viimistlustingimused, mis lisatakse rakenduse loodud &PostScript;-ile. + + + + +Kuidas hankida &PPD; &PostScript; printerile + +&PPD; ei leidnud alguses sugugi mitte sageli kasutamist &UNIX; ja &Linux; süsteemides. &PPD;-sid pakkuvad tootjad pidasid nende loomisel ikka ja ainult silmas &OS;e, millele need algselt mõeldud olidki: &Microsoft; &Windows; ja &MacOS;. Hiilgav mõte täielikult toetada ja ära kasutada olemasolevaid &PPD; spetsifikatsioone on lubanud &CUPS;il pakkuda kõiki moodsate printerite hiiglaslikke võimalusi &Linux; ja &Linux;-laadsete süsteemide kasutajatele. &tdeprint; muudab aga selle kasutamise veel lihtsamaks, kui &CUPS;i arendajad isegi unistada oskasid. + +&CUPS; suudab kasutada &Windows; &PPD;-sid, mida tootjad levitavad koos &PostScript; printeritega. Need on tavaliselt tasuta ning neid võib hankida igast &Windows; arvutist, kuhu on paigaldatud vastava mudeli &PostScript; draiver, või siis printeriga kaasasolevalt kettalt. Neid leiab ka mitmelt poolt veebist. + + + + +Kuidas spetsiaalsed &PPD;-d tulevad nüüd kasuks mitte-&PostScript; printeritel + +Nüüd on teada, kuidas kasutavad &PostScript; printerid &PPD;-sid. Aga mitte-&PostScript; printerid? &CUPS; on trikiga hakkama saanud: kasutades sama vormingut ja andmestruktuuri, mida pruugivad &PostScript; printeri kirjeldused (&PPD;-d) &PostScript; maailmas, suudab ta täpselt samamoodi kirjeldada saadaolevaid trükitöö võimalusi ka mitte-&PostScript; printeritele. &CUPS; on oma vajaduste rahuldamiseks lisanud küll mõned read (ennekõike rea, mis määrab filtri, mida kasutada &PostScript;-faili edasiseks töötlemiseks). + +Nii saavad arendajad kasutada üht ja sama tarkvaramootorit printeri kirjeldamise failide analüüsimiseks, et leida mis tahes printeri saadaolevad võimalused. Mõistagi ei saanud &CUPS;i arendajad loota, et mitte-&PostScript; printerite tootjad hakkavad järsku agaralt &PPD;-sid produtseerima. Nad pidid selle keerulise tegevusega ise alustama ning PPD-d nullist peale valmis kirjutama. Praegu on neid juba üle tuhande &CUPS;i kommertsversioonis ESP PrintPro. + +Samal ajal on ilmunud ka hulk &CUPS;ipõhiseid &PPD;-sid. Kuid isegi praegu ei ole enamik pärit mitte printeritootjatelt, vaid vabavara arendajatelt. &CUPS;i rahvas on sellise arengu heaks kiitnud ning tulemused ei ole jäänud tulemata: kui trükkimine &Linux; ja &UNIX; süsteemides oli veel mõne aasta eest tõeline imetegu, siis nüüd on tugi olemas väga paljudel printeritel, sealhulgas seitsmetindilistel printeritel, mis võimaldavad fotokvaliteediga trükki. + + + + +Erinevad võimalused hankida &PPD; mitte-&PostScript; printerile + +&PPD;-sid, mida kasutada &CUPS;i ja mitte-&PostScript; printeritega, leiab mitmelt poolt veebist: + + + +esiteks www.linuxprinting.org hoidlast, kus saab otse veebileheküljel luua CUPS-O-Matic &PPD; suvalisele printerile, mida traditsiooniline &ghostscript;iga trükkimine juba toetab. See aitab soovi korral hõlpsasti üle minna &CUPS;i kasutamisele. Kui printer tuleb korralikult toime traditsioonilise &ghostscript;-trükkimisega, kasuta CUPS-O-Maticut oma draiveri ühendamiseks &CUPS;-süsteemiga ja sa võid nautida parimat, mida kahe maailma liit pakkuda suudab. + + + +teiseks on &CUPS;i &PPD;-d olemas enam kui 120 printerimudelile, mida juhib uus universaalne stp-draiver. stp (algselt Stylus Photo tähistus) arendamine on nüüd projekti gimp-print kätes. Selle algatas &CUPS;i juhtivamaid arendajaid Mike Sweet ning praegu leiab selle aadressil gimp-print.sourceforge.net. See draiver suudab trükkida tõelise fotokvaliteediga suurel osal moodsatel tindiprinteritel ning seda on võimalik panna kasutama 120 &CUPS;i &PPD;-d. Muu hulgas sobib see kokku &HP; laser- ja tindiprinteritega, Epson mudelitega Stylus ja Photo Color, samuti Canon ja Lexmark mõne mudeliga. + + + +kolmandaks on olemas &CUPS;i arendajate välja töötatud &CUPS;i kommertsvariant, mis kannab nime ESP PrintPro ja millega on kaasas enam kui 2300 printeridraiverit, sealhulgas isegi täiustatud imagetoraster ja pstoraster filtrid. + + + +&CUPS; on teinud tootjatele äärmiselt lihtsaks toetada trükkimist nende mudelitega &Linux; ja &UNIX; süsteemides mõistlikult odava hinna eest. &CUPS;i mooduljas ülesehitus võimaldab kaasata iga filtri (= draiveri) minimaalse vaevaga ning pääseda ligi ja kasutada kogu &CUPS;i pakutavat trükkimisraamistikku. + +&CUPS;i vaimustavate omadustega saab lähemalt tutvuda &CUPS;i dokumentatsiooni abil aadressil http://www.cups.org/documentation.html ja http://www.danka.de/printpro/faq.html. Lisaks sellele kujutab http://www.linuxprinting.org/ endast universaalset hoidlat kõige kohta, mis on seotud trükkimisega &Linux; ja &UNIX; süsteemides. + + + + + + +&IPP; tugi muudab &CUPS;i parimaks valikuks + + +<quote +><acronym +>LPD</acronym +> peab surema!</quote +> + +Paljud arendajad tundsid aegamööda üha suuremat rahulolematust iidse LPD-ga. Trükkimise edendamiseks alustati üsna mitme uue projektiga. Parim näide on ilmselt LPRng, mille kõrval nägid ilmavalgust ka PDQ, PPR, PLP, GNUlpr ja RLPR. Ükski neist aga ei suutnud saavutada läbimurret, enamik pelgalt rakendas ikka sedasama LPD spetsifikatsiooni, lisades mõne (või ka terve hulga) uusi võimalusi, mis paraku muutis nad teistega kokkusobimatuks. + +Nähes, kuidas auväärsele BSD stiilis LPD-le tekib mitte ainult üks, vaid mitu erinevat elujõulist alternatiivi, käis lõpuks Linuxi trükkimise HOWTO autor Grant Taylor välja loosungi LPD peab surema!, alustades kampaaniat reatrükkimisdeemoni kaotamiseks. + + + + + + +Kuidas sündis &IPP; + +Kirjeldatu kõrval püüti ka tööstuse poolel üle saada LPD teada-tuntud nõrkustest. See algas firmapõhiste täienduste lisamisega LPD-le ning jõudis lõpuks välja selleni, et &Hewlett-Packard; püüdis oma &HP; JetDirecti kehtestada uue standardse võrgutrükkimisprotokollina. Tulemuseks oli aga veelgi suurem erinevate süsteemide omavaheline sobimatus. + +Lõpuks hakkas ilmet võtma uue, tööstuse ja IETF-i ühine standard. Printeri töögrupp ehk PWG (see kujutas endast lõdvalt seotud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemide tootjate ühendust) lõi uue internetitrükkimise protokolli &IPP;. &IPP; v1.1 on nüüdseks saanud IETF (Interneti tehniline operatiivkogu) heakskiidu standardina ning töösturid nii Euroopas, USAs kui Jaapanis toetavad seda üksmeelselt. Suuremal osal praegustel võrguprinteritel on lisaks traditsioonilisele LPR/LPD või JetDirecti toele ka &IPP; tugi. + + + + +Kuidas &IPP; lahendab palju probleeme + +&IPP; võimaldab lahendada terve hulga võrguadministraatorite ees seisvaid probleeme. Tavaliselt on neil ju tegemist mitmekesise keskkonnaga ning sageli kulub enam kui pool nende tööajast just trükkimisprobleemide lahendamisele. + +&IPP;, millele on loodud &IPP;-ga ühilduvate printerite ja serverite ühtne päringufunktsioonide komplekt failide edastamiseks, trükitöö juhtatribuutide seadistamiseks &etc;, on kavandatud töötama kõigis &OS;ides. Üleminek ei juhtu siiski üleöö, sest paljud varasemad trükiseadmed on kahtlemata veel aastaid kasutusel. Seepärast näeb &IPP; ette tagasiühilduvuse kõigi &IPP; versioonidega. &CUPS; aga tõestab &IPP; trükkimismeetodi elujõulisust kõigis keskkondades. + +Tema kõige löövam külg on aga integreeritus muude olemasolevate ja oma töökindlust näidanud IP protokollidega. Kujutades endast tõestatult kvaliteetse protokolli HTTP 1.1 laiendust spetsiifiliselt trükifaili ja sellega seotud andmete käsitlemiseks, on seda ka väga hõlpus ühendada muude arendatavate ja kasutusele tulevate standarditega: + + + +Basic, Digest ja sertifitseerimisautentimine trükiteenuseid tarbida soovivatele kasutajatele. + + +SSL3 ja TLS krüptimine andmeedastusel. + + +Klientide kahesuunaline kommunikatsioon trükiseadmetega HTTP/&IPP;, GET ja POST vahendusel. + + +LDAP kataloogiteenus, mis võimaldab pidevalt aktuaalsena hoida saadaolevate printerite, nende võimaluste, kulude &etc; andmebaasi, samuti paroole, ACL-e &etc; + + +Tõmbav (vastandina tavapärasele tõukavale) trükkimine, kus serverile või printerile on vaja vaid anda dokumendi &URL;, misjärel see ise hangib selle internetist ja trükib. + + + + + + + + +<quote +>Plug'n'Play</quote +> printer kliendile + +Oled sa kunagi näinud, mida &CUPS; õigupoolest võrgus suudab? Kui sa varem sellest midagi ei teadnud, peaks see päris rabavalt mõjuma. + +Kujuta ette, et oled kohtvõrgu administraator. Oled testimiseks paigaldanud võrku ühe täisväärtusliku &kde;/&CUPS;-masina, milles on seadistatud ja töökorda seatud kümneid printereid, olgu need siis &PostScript;, laser-, juga-, mullprinterid või mis tahes. Kõik &kde;-masina kasutajad on äärmiselt õnnelikud, sest nad võivad trükkida nagu ei kunagi varem, suutes võtta igast printerist välja viimase. Sul kulus kaks tundi, et kõik korralikult tööle hakkaks... ja nüüd tahavad kõik sada võrgus olevat inimest kogeda sedasama! Kaks tundi iga masina peale? Ei, enne järgmist aastat ma sellega küll hakkama ei saa, käib sul peas ringi. + +Unusta see. Vaid üks väike liigutus algupärases &CUPS;-masinas ja see muutub serveriks. Paigalda &CUPS; veel viiele masinale, sedakorda kliendina. Selleks ajaks, kui esimese kasutaja juurde tagasi jõuad, leiad, et ta juba proovib juba õnneliku näoga nende kümnete printerite seadistusi, mida varem määrasid serverile. Otsekui ime läbi on need ilmunud kõigi viie &CUPS;-kliendi trükkimisdialoogi. + +Kasutajad asuvad rõõmsalt trükkima, ometi ei ole klientidele paigaldatud ühtegi draiverit ega määratud trükijärjekorda. + +Kuidas see ime siis teoks saab? + + + + +Võrguprinterite <quote +>nägemine</quote +> + +Vastus ei ole sugugi keeruline. + +Kui &CUPS;i server asub kohtvõrgus (LAN), levindab see kõigi saadaolevate printerite nimed LAN-i, kasutades protokolli UDP ja porti 631. IANA (Internetinumbrite eraldamise kogu) on reserveerinud pordi 631 tuntud pordina &IPP; vajadustele. Kõik &CUPS;i kliendid näevad &CUPS;i serveri infot, mis jõuab nende porti 631. Nii saavadki nad teada olemasolevatest printeritest ning ühtlasi rajast, mis printerini viib. + +&IPP; abil, mis kujutab endast igati nutikat HTTP 1.1 laiendit, suudab &CUPS; anda kõigile trükkimissüsteemiga seotud objektidele üldise ressursiaadressi ehk URL-i. Trükitööde eemaldamine või taaskäivitamine, printerite uurimine või muutmine, serveri haldustööd - kõik see on &IPP; ja &CUPS;i abil taandatav teatud URL-ile. Päris palju tähtsaid asju saab korda ajada &CUPS;i veebiliidesega, mida saab kasutada näiteks &konqueror;is. + + + + +Trükkimine draiverit paigaldamata + +Lisaks sellele saavad ka kliendid põhimõtteliselt hallata ja kasutada iga nähtavat printerit, nagu oleks see otse nende masinaga ühendatud. Loomulikult on administraatori ülesanne seada sellele piiranguid ligipääsu kontrollimise nimekirjadega &etc;, et mitte ükski klient ei saaks kasutada iga ja kõiki printereid oma suva kohaselt. + +Kliendid saavad trükkida isegi siis, kui vastavat filtrit (või draiverit) ei ole nende masinale paigaldatud. + +Kuidas see siis käib? Kui klient soovib teada saada ja valida printeripõhiseid võimalusi, saadab ta soovi (käsu CUPS-get-ppd) serverile. Server teatab kliendile kõik printeripõhised võimalused, nagu ta need enda valduses olevalt &PPD;-lt välja loeb. Kliendi poolel asuv kasutaja näeb võimalusi ja valib soovikohased välja. Seejärel saadab ta trükifaili, tavaliselt filtreerimata toor-&PostScript;-i, millele on lisatud printeripõhised võimalused, &IPP;-d edastusprotokollina kasutades printserverile. Kogu edasise töötluse, ennekõike just filtreerimise printerile saadetava lõpliku vormingu loomiseks, võtab enda kanda server. Sellel on ka olemas vajalikud rakendused (draiverid või filtrid). + +Nii ongi kliendil võimalik trükkida, ilma et tema masinasse oleks vaja ühtegi draiverit paigaldada. + +Suvaline muutus serveril, näiteks printeri lisamine või muutmine, levib tuntud klientidele automaatselt, ilma igasuguse täiendava seadistamise vajaduseta. + + + + +<quote +>Zero Administration</quote +>, koormuse jagamine ja <quote +>ümberlülitus rikkel</quote +> + +&CUPS;i mõningad täiustatud omadused suudavad näiteks koormust jagada. + +Kui määrata ühesugune trükijärjekord kahele või enamale serverile, saadavad kliendid oma töö esimesele vastavale või kättesaadavale serverile. Sellega kaasneb automaatne koormuse jagamine serverite vahel. Kui mõni serveritest võrgust ära võtta, näiteks haldustöödeks, võtavad teised tema ülesanded üle, ilma et kasutajad mingit vahet märkakski. + + + + + + -- cgit v1.2.1