From f7e7a923aca8be643f9ae6f7252f9fb27b3d2c3b Mon Sep 17 00:00:00 2001 From: Timothy Pearson Date: Sat, 3 Dec 2011 11:05:10 -0600 Subject: Second part of prior commit --- tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.am | 4 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.in | 635 ++++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook | 200 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook | 77 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook | 9 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook | 124 ++ .../docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook | 39 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook | 45 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook | 31 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook | 45 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook | 42 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook | 37 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook | 45 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook | 42 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook | 45 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook | 43 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook | 43 + .../docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook | 37 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook | 102 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook | 34 + .../docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook | 123 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook | 2073 ++++++++++++++++++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook | 497 +++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook | 64 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook | 111 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook | 28 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook | 84 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook | 252 +++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook | 110 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook | 78 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook | 56 + .../docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook | 96 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook | 44 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook | 233 +++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook | 143 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook | 75 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook | 66 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook | 32 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook | 30 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook | 46 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.cache.bz2 | Bin 0 -> 76829 bytes tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook | 327 +++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook | 1417 +++++++++++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook | 136 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook | 39 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook | 78 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook | 54 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook | 219 +++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook | 42 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook | 60 + .../docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook | 130 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook | 141 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook | 277 +++ .../docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook | 140 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook | 140 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook | 140 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook | 140 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook | 140 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook | 140 ++ .../docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook | 141 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook | 41 + .../docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook | 93 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook | 62 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook | 54 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook | 427 ++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook | 31 + .../docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook | 479 +++++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook | 87 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook | 190 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook | 43 + .../docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook | 94 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook | 113 ++ tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook | 32 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook | 73 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook | 52 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook | 62 + tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook | 44 + 77 files changed, 11798 insertions(+) create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.in create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.cache.bz2 create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars') diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..f6c3e2e278a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = AUTO +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.in b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.in new file mode 100644 index 00000000000..a2466afb14a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/Makefile.in @@ -0,0 +1,635 @@ +# Makefile.in generated by automake 1.10.1 from Makefile.am. +# KDE tags expanded automatically by am_edit - $Revision: 483858 $ +# @configure_input@ + +# Copyright (C) 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, +# 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008 Free Software Foundation, Inc. +# This Makefile.in is free software; the Free Software Foundation +# gives unlimited permission to copy and/or distribute it, +# with or without modifications, as long as this notice is preserved. + +# This program is distributed in the hope that it will be useful, +# but WITHOUT ANY WARRANTY, to the extent permitted by law; without +# even the implied warranty of MERCHANTABILITY or FITNESS FOR A +# PARTICULAR PURPOSE. + +@SET_MAKE@ +VPATH = @srcdir@ +pkgdatadir = $(datadir)/@PACKAGE@ +pkglibdir = $(libdir)/@PACKAGE@ +pkgincludedir = $(includedir)/@PACKAGE@ +am__cd = CDPATH="$${ZSH_VERSION+.}$(PATH_SEPARATOR)" && cd +install_sh_DATA = $(install_sh) -c -m 644 +install_sh_PROGRAM = $(install_sh) -c +install_sh_SCRIPT = $(install_sh) -c +INSTALL_HEADER = $(INSTALL_DATA) +transform = $(program_transform_name) +NORMAL_INSTALL = : +PRE_INSTALL = : +POST_INSTALL = : +NORMAL_UNINSTALL = : +PRE_UNINSTALL = : +POST_UNINSTALL = : +subdir = docs/tdeedu/kstars +DIST_COMMON = $(srcdir)/Makefile.am $(srcdir)/Makefile.in +ACLOCAL_M4 = $(top_srcdir)/aclocal.m4 +am__aclocal_m4_deps = $(top_srcdir)/acinclude.m4 \ + $(top_srcdir)/configure.in +am__configure_deps = $(am__aclocal_m4_deps) $(CONFIGURE_DEPENDENCIES) \ + $(ACLOCAL_M4) +mkinstalldirs = $(SHELL) $(top_srcdir)/mkinstalldirs +CONFIG_HEADER = $(top_builddir)/config.h +CONFIG_CLEAN_FILES = +SOURCES = +DIST_SOURCES = +#>- RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \ +#>- html-recursive info-recursive install-data-recursive \ +#>- install-dvi-recursive install-exec-recursive \ +#>- install-html-recursive install-info-recursive \ +#>- install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \ +#>- installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \ +#>- ps-recursive uninstall-recursive +#>+ 7 +RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \ + html-recursive info-recursive install-data-recursive \ + install-dvi-recursive install-exec-recursive \ + install-html-recursive install-info-recursive \ + install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \ + installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \ + ps-recursive uninstall-recursive nmcheck-recursive bcheck-recursive +RECURSIVE_CLEAN_TARGETS = mostlyclean-recursive clean-recursive \ + distclean-recursive maintainer-clean-recursive +ETAGS = etags +CTAGS = ctags +DIST_SUBDIRS = $(SUBDIRS) +#>- DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST) +#>+ 1 +DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST) $(KDE_DIST) +ACLOCAL = @ACLOCAL@ +AMTAR = @AMTAR@ +ARTSCCONFIG = @ARTSCCONFIG@ +AUTOCONF = @AUTOCONF@ +AUTODIRS = @AUTODIRS@ +AUTOHEADER = @AUTOHEADER@ +AUTOMAKE = @AUTOMAKE@ +AWK = @AWK@ +CONF_FILES = @CONF_FILES@ +CYGPATH_W = @CYGPATH_W@ +DCOPIDL = @DCOPIDL@ +DCOPIDL2CPP = @DCOPIDL2CPP@ +DCOPIDLNG = @DCOPIDLNG@ +DCOP_DEPENDENCIES = @DCOP_DEPENDENCIES@ +DEFS = @DEFS@ +ECHO_C = @ECHO_C@ +ECHO_N = @ECHO_N@ +ECHO_T = @ECHO_T@ +GMSGFMT = @GMSGFMT@ +INSTALL = @INSTALL@ +INSTALL_DATA = @INSTALL_DATA@ +INSTALL_PROGRAM = @INSTALL_PROGRAM@ +INSTALL_SCRIPT = @INSTALL_SCRIPT@ +INSTALL_STRIP_PROGRAM = @INSTALL_STRIP_PROGRAM@ +KCFG_DEPENDENCIES = @KCFG_DEPENDENCIES@ +KCONFIG_COMPILER = @KCONFIG_COMPILER@ +KDECONFIG = @KDECONFIG@ +KDE_EXTRA_RPATH = @KDE_EXTRA_RPATH@ +KDE_RPATH = @KDE_RPATH@ +KDE_XSL_STYLESHEET = @KDE_XSL_STYLESHEET@ +LIBOBJS = @LIBOBJS@ +LIBS = @LIBS@ +LN_S = @LN_S@ +LTLIBOBJS = @LTLIBOBJS@ +MAKEINFO = @MAKEINFO@ +MAKEKDEWIDGETS = @MAKEKDEWIDGETS@ +MCOPIDL = @MCOPIDL@ +MEINPROC = @MEINPROC@ +MKDIR_P = @MKDIR_P@ +MSGFMT = @MSGFMT@ +PACKAGE = @PACKAGE@ +PACKAGE_BUGREPORT = @PACKAGE_BUGREPORT@ +PACKAGE_NAME = @PACKAGE_NAME@ +PACKAGE_STRING = @PACKAGE_STRING@ +PACKAGE_TARNAME = @PACKAGE_TARNAME@ +PACKAGE_VERSION = @PACKAGE_VERSION@ +PATH_SEPARATOR = @PATH_SEPARATOR@ +SET_MAKE = @SET_MAKE@ +SHELL = @SHELL@ +STRIP = @STRIP@ +TOPSUBDIRS = @TOPSUBDIRS@ +VERSION = @VERSION@ +XGETTEXT = @XGETTEXT@ +XMLLINT = @XMLLINT@ +X_RPATH = @X_RPATH@ +abs_builddir = @abs_builddir@ +abs_srcdir = @abs_srcdir@ +abs_top_builddir = @abs_top_builddir@ +abs_top_srcdir = @abs_top_srcdir@ +am__leading_dot = @am__leading_dot@ +am__tar = @am__tar@ +am__untar = @am__untar@ +#>- bindir = @bindir@ +#>+ 2 +DEPDIR = .deps +bindir = @bindir@ +build_alias = @build_alias@ +builddir = @builddir@ +datadir = @datadir@ +datarootdir = @datarootdir@ +docdir = @docdir@ +dvidir = @dvidir@ +exec_prefix = @exec_prefix@ +host_alias = @host_alias@ +htmldir = @htmldir@ +includedir = @includedir@ +infodir = @infodir@ +install_sh = @install_sh@ +kde_appsdir = @kde_appsdir@ +kde_bindir = @kde_bindir@ +kde_confdir = @kde_confdir@ +kde_datadir = @kde_datadir@ +kde_htmldir = @kde_htmldir@ +kde_icondir = @kde_icondir@ +kde_kcfgdir = @kde_kcfgdir@ +kde_libs_htmldir = @kde_libs_htmldir@ +kde_libs_prefix = @kde_libs_prefix@ +kde_locale = @kde_locale@ +kde_mimedir = @kde_mimedir@ +kde_moduledir = @kde_moduledir@ +kde_servicesdir = @kde_servicesdir@ +kde_servicetypesdir = @kde_servicetypesdir@ +kde_sounddir = @kde_sounddir@ +kde_styledir = @kde_styledir@ +kde_templatesdir = @kde_templatesdir@ +kde_wallpaperdir = @kde_wallpaperdir@ +kde_widgetdir = @kde_widgetdir@ +tdeinitdir = @tdeinitdir@ +libdir = @libdir@ +libexecdir = @libexecdir@ +localedir = @localedir@ +localstatedir = @localstatedir@ +mandir = @mandir@ +mkdir_p = @mkdir_p@ +oldincludedir = @oldincludedir@ +pdfdir = @pdfdir@ +prefix = @prefix@ +program_transform_name = @program_transform_name@ +psdir = @psdir@ +sbindir = @sbindir@ +sharedstatedir = @sharedstatedir@ +srcdir = @srcdir@ +sysconfdir = @sysconfdir@ +target_alias = @target_alias@ +top_builddir = @top_builddir@ +top_srcdir = @top_srcdir@ +xdg_appsdir = @xdg_appsdir@ +xdg_directorydir = @xdg_directorydir@ +xdg_menudir = @xdg_menudir@ +KDE_LANG = et +#>- SUBDIRS = $(AUTODIRS) +#>+ 1 +SUBDIRS =. +KDE_DOCS = AUTO +KDE_MANS = AUTO +#>- all: all-recursive +#>+ 1 +all: docs-am all-recursive + +.SUFFIXES: +$(srcdir)/Makefile.in: $(srcdir)/Makefile.am $(am__configure_deps) +#>- @for dep in $?; do \ +#>- case '$(am__configure_deps)' in \ +#>- *$$dep*) \ +#>- cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ +#>- && exit 0; \ +#>- exit 1;; \ +#>- esac; \ +#>- done; \ +#>- echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile'; \ +#>- cd $(top_srcdir) && \ +#>- $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile +#>+ 12 + @for dep in $?; do \ + case '$(am__configure_deps)' in \ + *$$dep*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ + && exit 0; \ + exit 1;; \ + esac; \ + done; \ + echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile'; \ + cd $(top_srcdir) && \ + $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile + cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdeedu/kstars/Makefile.in +.PRECIOUS: Makefile +Makefile: $(srcdir)/Makefile.in $(top_builddir)/config.status + @case '$?' in \ + *config.status*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh;; \ + *) \ + echo ' cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe)'; \ + cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe);; \ + esac; + +$(top_builddir)/config.status: $(top_srcdir)/configure $(CONFIG_STATUS_DEPENDENCIES) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh + +$(top_srcdir)/configure: $(am__configure_deps) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh +$(ACLOCAL_M4): $(am__aclocal_m4_deps) + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh + +# This directory's subdirectories are mostly independent; you can cd +# into them and run `make' without going through this Makefile. +# To change the values of `make' variables: instead of editing Makefiles, +# (1) if the variable is set in `config.status', edit `config.status' +# (which will cause the Makefiles to be regenerated when you run `make'); +# (2) otherwise, pass the desired values on the `make' command line. +$(RECURSIVE_TARGETS): + @failcom='exit 1'; \ + for f in x $$MAKEFLAGS; do \ + case $$f in \ + *=* | --[!k]*);; \ + *k*) failcom='fail=yes';; \ + esac; \ + done; \ + dot_seen=no; \ + target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \ + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + echo "Making $$target in $$subdir"; \ + if test "$$subdir" = "."; then \ + dot_seen=yes; \ + local_target="$$target-am"; \ + else \ + local_target="$$target"; \ + fi; \ + (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \ + || eval $$failcom; \ + done; \ + if test "$$dot_seen" = "no"; then \ + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) "$$target-am" || exit 1; \ + fi; test -z "$$fail" + +$(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS): + @failcom='exit 1'; \ + for f in x $$MAKEFLAGS; do \ + case $$f in \ + *=* | --[!k]*);; \ + *k*) failcom='fail=yes';; \ + esac; \ + done; \ + dot_seen=no; \ + case "$@" in \ + distclean-* | maintainer-clean-*) list='$(DIST_SUBDIRS)' ;; \ + *) list='$(SUBDIRS)' ;; \ + esac; \ + rev=''; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = "."; then :; else \ + rev="$$subdir $$rev"; \ + fi; \ + done; \ + rev="$$rev ."; \ + target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \ + for subdir in $$rev; do \ + echo "Making $$target in $$subdir"; \ + if test "$$subdir" = "."; then \ + local_target="$$target-am"; \ + else \ + local_target="$$target"; \ + fi; \ + (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \ + || eval $$failcom; \ + done && test -z "$$fail" +tags-recursive: + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) tags); \ + done +ctags-recursive: + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) ctags); \ + done + +ID: $(HEADERS) $(SOURCES) $(LISP) $(TAGS_FILES) + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonemtpy = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + mkid -fID $$unique +tags: TAGS + +TAGS: tags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES) $(TAGS_DEPENDENCIES) \ + $(TAGS_FILES) $(LISP) + tags=; \ + here=`pwd`; \ + if ($(ETAGS) --etags-include --version) >/dev/null 2>&1; then \ + include_option=--etags-include; \ + empty_fix=.; \ + else \ + include_option=--include; \ + empty_fix=; \ + fi; \ + list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = .; then :; else \ + test ! -f $$subdir/TAGS || \ + tags="$$tags $$include_option=$$here/$$subdir/TAGS"; \ + fi; \ + done; \ + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + if test -z "$(ETAGS_ARGS)$$tags$$unique"; then :; else \ + test -n "$$unique" || unique=$$empty_fix; \ + $(ETAGS) $(ETAGSFLAGS) $(AM_ETAGSFLAGS) $(ETAGS_ARGS) \ + $$tags $$unique; \ + fi +ctags: CTAGS +CTAGS: ctags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES) $(TAGS_DEPENDENCIES) \ + $(TAGS_FILES) $(LISP) + tags=; \ + list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \ + unique=`for i in $$list; do \ + if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \ + done | \ + $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \ + END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \ + test -z "$(CTAGS_ARGS)$$tags$$unique" \ + || $(CTAGS) $(CTAGSFLAGS) $(AM_CTAGSFLAGS) $(CTAGS_ARGS) \ + $$tags $$unique + +GTAGS: + here=`$(am__cd) $(top_builddir) && pwd` \ + && cd $(top_srcdir) \ + && gtags -i $(GTAGS_ARGS) $$here + +distclean-tags: + -rm -f TAGS ID GTAGS GRTAGS GSYMS GPATH tags + +#>- distdir: $(DISTFILES) +#>+ 1 +distdir: distdir-nls $(DISTFILES) + @srcdirstrip=`echo "$(srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \ + topsrcdirstrip=`echo "$(top_srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \ + list='$(DISTFILES)'; \ + dist_files=`for file in $$list; do echo $$file; done | \ + sed -e "s|^$$srcdirstrip/||;t" \ + -e "s|^$$topsrcdirstrip/|$(top_builddir)/|;t"`; \ + case $$dist_files in \ + */*) $(MKDIR_P) `echo "$$dist_files" | \ + sed '/\//!d;s|^|$(distdir)/|;s,/[^/]*$$,,' | \ + sort -u` ;; \ + esac; \ + for file in $$dist_files; do \ + if test -f $$file || test -d $$file; then d=.; else d=$(srcdir); fi; \ + if test -d $$d/$$file; then \ + dir=`echo "/$$file" | sed -e 's,/[^/]*$$,,'`; \ + if test -d $(srcdir)/$$file && test $$d != $(srcdir); then \ + cp -pR $(srcdir)/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \ + fi; \ + cp -pR $$d/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \ + else \ + test -f $(distdir)/$$file \ + || cp -p $$d/$$file $(distdir)/$$file \ + || exit 1; \ + fi; \ + done + list='$(DIST_SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \ + if test "$$subdir" = .; then :; else \ + test -d "$(distdir)/$$subdir" \ + || $(MKDIR_P) "$(distdir)/$$subdir" \ + || exit 1; \ + distdir=`$(am__cd) $(distdir) && pwd`; \ + top_distdir=`$(am__cd) $(top_distdir) && pwd`; \ + (cd $$subdir && \ + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) \ + top_distdir="$$top_distdir" \ + distdir="$$distdir/$$subdir" \ + am__remove_distdir=: \ + am__skip_length_check=: \ + distdir) \ + || exit 1; \ + fi; \ + done +check-am: all-am +check: check-recursive +all-am: Makefile +installdirs: installdirs-recursive +installdirs-am: +install: install-recursive +install-exec: install-exec-recursive +install-data: install-data-recursive +#>- uninstall: uninstall-recursive +#>+ 1 +uninstall: uninstall-docs uninstall-nls uninstall-recursive + +install-am: all-am + @$(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) install-exec-am install-data-am + +installcheck: installcheck-recursive +install-strip: + $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) INSTALL_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" \ + install_sh_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" INSTALL_STRIP_FLAG=-s \ + `test -z '$(STRIP)' || \ + echo "INSTALL_PROGRAM_ENV=STRIPPROG='$(STRIP)'"` install +mostlyclean-generic: + +clean-generic: + +distclean-generic: + -test -z "$(CONFIG_CLEAN_FILES)" || rm -f $(CONFIG_CLEAN_FILES) + +maintainer-clean-generic: + @echo "This command is intended for maintainers to use" + @echo "it deletes files that may require special tools to rebuild." +#>- clean: clean-recursive +#>+ 1 +clean: kde-rpo-clean clean-recursive + +#>- clean-am: clean-generic mostlyclean-am +#>+ 1 +clean-am: clean-docs clean-bcheck clean-generic mostlyclean-am + +distclean: distclean-recursive + -rm -f Makefile +distclean-am: clean-am distclean-generic distclean-tags + +dvi: dvi-recursive + +dvi-am: + +html: html-recursive + +info: info-recursive + +info-am: + +#>- install-data-am: +#>+ 1 +install-data-am: install-docs install-nls + +install-dvi: install-dvi-recursive + +install-exec-am: + +install-html: install-html-recursive + +install-info: install-info-recursive + +install-man: + +install-pdf: install-pdf-recursive + +install-ps: install-ps-recursive + +installcheck-am: + +maintainer-clean: maintainer-clean-recursive + -rm -f Makefile +maintainer-clean-am: distclean-am maintainer-clean-generic + +mostlyclean: mostlyclean-recursive + +mostlyclean-am: mostlyclean-generic + +pdf: pdf-recursive + +pdf-am: + +ps: ps-recursive + +ps-am: + +uninstall-am: + +.MAKE: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) install-am \ + install-strip + +.PHONY: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) CTAGS GTAGS \ + all all-am check check-am clean clean-generic ctags \ + ctags-recursive distclean distclean-generic distclean-tags \ + distdir dvi dvi-am html html-am info info-am install \ + install-am install-data install-data-am install-dvi \ + install-dvi-am install-exec install-exec-am install-html \ + install-html-am install-info install-info-am install-man \ + install-pdf install-pdf-am install-ps install-ps-am \ + install-strip installcheck installcheck-am installdirs \ + installdirs-am maintainer-clean maintainer-clean-generic \ + mostlyclean mostlyclean-generic pdf pdf-am ps ps-am tags \ + tags-recursive uninstall uninstall-am + +# Tell versions [3.59,3.63) of GNU make to not export all variables. +# Otherwise a system limit (for SysV at least) may be exceeded. +.NOEXPORT: + +#>+ 2 +KDE_DIST=flux.docbook calc-sidereal.docbook geocoords.docbook scriptbuilder.docbook altvstime.docbook stars.docbook indi.docbook calc-apcoords.docbook index.docbook man-temma.1.docbook calc-geodetic.docbook calc-horizontal.docbook horizon.docbook calc-dayduration.docbook julianday.docbook man-celestrongps.1.docbook calc-angdist.docbook utime.docbook calculator.docbook calc-ecliptic.docbook man-lx200_16.1.docbook timezones.docbook credits.docbook csphere.docbook faq.docbook commands.docbook man-v4lphilips.1.docbook config.docbook hourangle.docbook spiralgalaxies.docbook ai-contents.docbook blackbody.docbook calc-julianday.docbook solarsys.docbook dcop.docbook lightcurves.docbook zenith.docbook index.cache.bz2 luminosity.docbook man-lx200classic.1.docbook colorandtemp.docbook man-v4ldriver.1.docbook leapyear.docbook dumpmode.docbook wut.docbook tools.docbook calc-equinox.docbook ecliptic.docbook man-fliccd.1.docbook retrograde.docbook calc-eqgal.docbook magnitude.docbook greatcircle.docbook install.docbook parallax.docbook astroinfo.docbook Makefile.in details.docbook man-lx200autostar.1.docbook cequator.docbook quicktour.docbook darkmatter.docbook man-indiserver.1.docbook man-lx200generic.1.docbook calc-precess.docbook meridian.docbook calc-planetcoords.docbook observinglist.docbook fitsviewer.docbook sidereal.docbook skycoords.docbook precession.docbook jmoons.docbook cpoles.docbook Makefile.am equinox.docbook ellipticalgalaxies.docbook + +#>+ 24 +index.cache.bz2: $(srcdir)/index.docbook $(KDE_XSL_STYLESHEET) calculator.docbook leapyear.docbook cpoles.docbook darkmatter.docbook solarsys.docbook geocoords.docbook astroinfo.docbook calc-equinox.docbook fitsviewer.docbook commands.docbook man-celestrongps.1.docbook colorandtemp.docbook quicktour.docbook calc-ecliptic.docbook cequator.docbook scriptbuilder.docbook man-fliccd.1.docbook greatcircle.docbook ai-contents.docbook parallax.docbook horizon.docbook lightcurves.docbook stars.docbook man-lx200generic.1.docbook luminosity.docbook man-temma.1.docbook wut.docbook calc-julianday.docbook blackbody.docbook index.docbook timezones.docbook man-lx200_16.1.docbook ellipticalgalaxies.docbook utime.docbook magnitude.docbook flux.docbook calc-planetcoords.docbook calc-eqgal.docbook credits.docbook calc-sidereal.docbook csphere.docbook faq.docbook hourangle.docbook man-lx200classic.1.docbook equinox.docbook man-lx200autostar.1.docbook man-v4lphilips.1.docbook dumpmode.docbook sidereal.docbook precession.docbook man-indiserver.1.docbook julianday.docbook jmoons.docbook install.docbook skycoords.docbook meridian.docbook config.docbook tools.docbook altvstime.docbook details.docbook calc-precess.docbook calc-horizontal.docbook retrograde.docbook dcop.docbook calc-dayduration.docbook spiralgalaxies.docbook indi.docbook calc-geodetic.docbook calc-angdist.docbook observinglist.docbook man-v4ldriver.1.docbook calc-apcoords.docbook ecliptic.docbook zenith.docbook + @if test -n "$(MEINPROC)"; then echo $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; fi + +docs-am: index.cache.bz2 + +install-docs: docs-am install-nls + $(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars + @if test -f index.cache.bz2; then \ + echo $(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/; \ + $(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/; \ + elif test -f $(srcdir)/index.cache.bz2; then \ + echo $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/; \ + $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/; \ + fi + -rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/common + $(LN_S) $(kde_libs_htmldir)/$(KDE_LANG)/common $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/common + +uninstall-docs: + -rm -rf $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars + +clean-docs: + -rm -f index.cache.bz2 + + +#>+ 13 +install-nls: + $(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars + @for base in calculator.docbook leapyear.docbook cpoles.docbook darkmatter.docbook solarsys.docbook geocoords.docbook astroinfo.docbook calc-equinox.docbook fitsviewer.docbook commands.docbook man-celestrongps.1.docbook colorandtemp.docbook quicktour.docbook calc-ecliptic.docbook cequator.docbook scriptbuilder.docbook man-fliccd.1.docbook greatcircle.docbook ai-contents.docbook parallax.docbook horizon.docbook lightcurves.docbook stars.docbook man-lx200generic.1.docbook luminosity.docbook man-temma.1.docbook wut.docbook calc-julianday.docbook blackbody.docbook index.docbook timezones.docbook man-lx200_16.1.docbook ellipticalgalaxies.docbook utime.docbook magnitude.docbook flux.docbook calc-planetcoords.docbook calc-eqgal.docbook credits.docbook calc-sidereal.docbook csphere.docbook faq.docbook hourangle.docbook man-lx200classic.1.docbook equinox.docbook man-lx200autostar.1.docbook man-v4lphilips.1.docbook dumpmode.docbook sidereal.docbook precession.docbook man-indiserver.1.docbook julianday.docbook jmoons.docbook install.docbook skycoords.docbook meridian.docbook config.docbook tools.docbook altvstime.docbook details.docbook calc-precess.docbook calc-horizontal.docbook retrograde.docbook dcop.docbook calc-dayduration.docbook spiralgalaxies.docbook indi.docbook calc-geodetic.docbook calc-angdist.docbook observinglist.docbook man-v4ldriver.1.docbook calc-apcoords.docbook ecliptic.docbook zenith.docbook ; do \ + echo $(INSTALL_DATA) $$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/$$base ;\ + $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/$$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/$$base ;\ + done + +uninstall-nls: + for base in calculator.docbook leapyear.docbook cpoles.docbook darkmatter.docbook solarsys.docbook geocoords.docbook astroinfo.docbook calc-equinox.docbook fitsviewer.docbook commands.docbook man-celestrongps.1.docbook colorandtemp.docbook quicktour.docbook calc-ecliptic.docbook cequator.docbook scriptbuilder.docbook man-fliccd.1.docbook greatcircle.docbook ai-contents.docbook parallax.docbook horizon.docbook lightcurves.docbook stars.docbook man-lx200generic.1.docbook luminosity.docbook man-temma.1.docbook wut.docbook calc-julianday.docbook blackbody.docbook index.docbook timezones.docbook man-lx200_16.1.docbook ellipticalgalaxies.docbook utime.docbook magnitude.docbook flux.docbook calc-planetcoords.docbook calc-eqgal.docbook credits.docbook calc-sidereal.docbook csphere.docbook faq.docbook hourangle.docbook man-lx200classic.1.docbook equinox.docbook man-lx200autostar.1.docbook man-v4lphilips.1.docbook dumpmode.docbook sidereal.docbook precession.docbook man-indiserver.1.docbook julianday.docbook jmoons.docbook install.docbook skycoords.docbook meridian.docbook config.docbook tools.docbook altvstime.docbook details.docbook calc-precess.docbook calc-horizontal.docbook retrograde.docbook dcop.docbook calc-dayduration.docbook spiralgalaxies.docbook indi.docbook calc-geodetic.docbook calc-angdist.docbook observinglist.docbook man-v4ldriver.1.docbook calc-apcoords.docbook ecliptic.docbook zenith.docbook ; do \ + rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kstars/$$base ;\ + done + + +#>+ 5 +distdir-nls: + for file in calculator.docbook leapyear.docbook cpoles.docbook darkmatter.docbook solarsys.docbook geocoords.docbook astroinfo.docbook calc-equinox.docbook fitsviewer.docbook commands.docbook man-celestrongps.1.docbook colorandtemp.docbook quicktour.docbook calc-ecliptic.docbook cequator.docbook scriptbuilder.docbook man-fliccd.1.docbook greatcircle.docbook ai-contents.docbook parallax.docbook horizon.docbook lightcurves.docbook stars.docbook man-lx200generic.1.docbook luminosity.docbook man-temma.1.docbook wut.docbook calc-julianday.docbook blackbody.docbook index.docbook timezones.docbook man-lx200_16.1.docbook ellipticalgalaxies.docbook utime.docbook magnitude.docbook flux.docbook calc-planetcoords.docbook calc-eqgal.docbook credits.docbook calc-sidereal.docbook csphere.docbook faq.docbook hourangle.docbook man-lx200classic.1.docbook equinox.docbook man-lx200autostar.1.docbook man-v4lphilips.1.docbook dumpmode.docbook sidereal.docbook precession.docbook man-indiserver.1.docbook julianday.docbook jmoons.docbook install.docbook skycoords.docbook meridian.docbook config.docbook tools.docbook altvstime.docbook details.docbook calc-precess.docbook calc-horizontal.docbook retrograde.docbook dcop.docbook calc-dayduration.docbook spiralgalaxies.docbook indi.docbook calc-geodetic.docbook calc-angdist.docbook observinglist.docbook man-v4ldriver.1.docbook calc-apcoords.docbook ecliptic.docbook zenith.docbook ; do \ + cp $(srcdir)/$$file $(distdir); \ + done + +#>+ 15 +force-reedit: + @for dep in $?; do \ + case '$(am__configure_deps)' in \ + *$$dep*) \ + cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \ + && exit 0; \ + exit 1;; \ + esac; \ + done; \ + echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile'; \ + cd $(top_srcdir) && \ + $(AUTOMAKE) --gnu docs/tdeedu/kstars/Makefile + cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdeedu/kstars/Makefile.in + + +#>+ 21 +clean-bcheck: + rm -f *.bchecktest.cc *.bchecktest.cc.class a.out + +bcheck: bcheck-recursive + +bcheck-am: + @for i in ; do \ + if test $(srcdir)/$$i -nt $$i.bchecktest.cc; then \ + echo "int main() {return 0;}" > $$i.bchecktest.cc ; \ + echo "#include \"$$i\"" >> $$i.bchecktest.cc ; \ + echo "$$i"; \ + if ! $(CXX) $(DEFS) -I. -I$(srcdir) -I$(top_builddir) $(INCLUDES) $(AM_CPPFLAGS) $(CPPFLAGS) $(CXXFLAGS) $(KDE_CXXFLAGS) --dump-class-hierarchy -c $$i.bchecktest.cc; then \ + rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; \ + fi ; \ + echo "" >> $$i.bchecktest.cc.class; \ + perl $(top_srcdir)/admin/bcheck.pl $$i.bchecktest.cc.class || { rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; }; \ + rm -f a.out; \ + fi ; \ + done + + +#>+ 3 +final: + $(MAKE) all-am + +#>+ 3 +final-install: + $(MAKE) install-am + +#>+ 3 +no-final: + $(MAKE) all-am + +#>+ 3 +no-final-install: + $(MAKE) install-am + +#>+ 3 +kde-rpo-clean: + -rm -f *.rpo + +#>+ 3 +nmcheck: +nmcheck-am: nmcheck diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook new file mode 100644 index 00000000000..16d946d3f2d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook @@ -0,0 +1,200 @@ + +AstroInfo: sisukord + +Taevas ja koordinaatide süsteemid + Taevakoordinaatide süsteemid + Taevaekvaator + Taevapoolused + Taevasfäär + Ekliptika + Võrdpäevsuspunktid + Geograafilised koordinaadid + Suurringid + Horisont + Tunninurk + Kohalik meridiaan + Pretsessioon + Seniit + + +Aeg + Juuliuse päevad + Liigaastad + Täheaeg + Ajavööndid + Maailmaaeg + + +Füüsika + Musta keha kiirgus + Varjatud aine + Valgsus + Helendus + Parallaks + Retrograadne liikumine + + +Astrofüüsika + Elliptilised galaktikad + Spiraalgalaktikad + Tähesuuruse skaala + Tähed: Sissejuhatav KKK + Tähtede värv ja temperatuur + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook new file mode 100644 index 00000000000..1e34fcb8afc --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook @@ -0,0 +1,77 @@ + +Abivahend "kõrgus/aeg" +Tööriistad +Abivahend "kõrgus/aeg" + + + +Abivahend "kõrgus/aeg" + + + + + + Kõrguse/aja joonis + + + + +See abivahend kujutab graafiliselt suvalise objekti kõrgust ajafunktsioonina suvalisel ajal ja suvalises asukohas Maal. Akna ülemine osa näitab graafiliselt püstteljel kõrgust ja rõhtteljel aega. Aeg on näidatud standardse kohaliku ajana graafiku all ning täheajana graafiku kohal. Graafiku alumine osa on roheka tooniga, mis annab märku, et selle osa punktid asuvad allpool horisonti. +Graafikut saab mitmeti muuta. Kõige lihtsam on kirjutada mõne taevakeha nimetus väljale Nimi ning vajutada klahvi Enter või nuppu Joonista. Kui sisestatud tekst andmebaasist leitakse, lisatakse graafikule vastava taevakeha kõver. Vajaliku taevakeha leidmiseks võib klõpsata ka nuppu Lehitse, mis avab objekti otsingudialoogi. Kui soovid lisada punkti, mida objektide andmebaasis ei ole, kirjuta selle nimi ja anna seejärel vajalikud väärtused väljadel OT ning Kääne. Seejärel klõpsa omaloodud objekti lisamiseks graafikule nuppu Joonista (arvesta, et sul tuleb määrata nimi, mida andmebaasis ei leidu). +Kui lisad graafikule mõne objekti, joonistatakse selle kõver valge jämeda joonega ning objekti nimi lisatakse all paremal asuvasse nimekirjakasti. Kõik varasemad objektid on kujutatud peenema punase kõveraga. Seda, millist objekti näidatakse valge jämedama joonega, saab valida klõpsuga soovitud objekti nimel nimekirjakastist. +Kõverad näitavad objektide kõrgust (nurka horisondi kohal) ajafunktsioonina. Kui kõver liigub madalaimast punktist ülespoole, on tegemist tõusuga, kui kõrgeimast punktist allapoole, siis loojumisega. Siin toodud pildil võib näiteks näha, et väikeplaneet Quaoar tõuseb umbes 15:00 kohaliku aja järgi ja loojub umbes 04:00. +Objekti kõrgus sõltub vaatleja asukohast Maal ning ajast. Vaikimisi võtab abivahend üle KStarsis parajasti kehtiva asukoha ja aja. Neid saab muuta kaardil Kuupäev ja asukoht. Asukoha muutmiseks klõpsa nuppu Vali linn..., mis avab geograafilise asukoha dialoogi, või sisesta pikkus- ja laiuskraad käsitsi vastavatele väljadele ning klõpsa nupule Uuenda. Kuupäeva muutmiseks kasuta valimist võimaldavat elementi Kuupäev ning klõpsa seejärel nupule Uuenda. Arvesta, et kuupäeva ja/või aja muutmisel uuendatakse automaatselt ka kõiki varem joonistatud kõveraid. + + +Ülesanne: +Joonista Päikese kõrgusekõver. Vaata, et sinu geograafiline asukoht ei oleks liiga ekvaatori lähedal. Muuda kuupäev näiteks mõneks juunikuu päevaks ning seejärel mõneks jaanuarikuu päevaks. Nüüd näed selgelt, miks on olemas aastaajad: talvel on Päike vähem aega horisondi kohal (päevad on lühemad) ning tema kõrgus jääb suhteliselt väikeseks. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0d38d93e126 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook @@ -0,0 +1,9 @@ + +The AstroInfo Project + +Siin leiab hulga lühiartikleid, mis selgitavad mitmesuguseid &kstars;is kasutatavaid astronoomilisi mõisteid ja nähtusi. Siit leiab vastuse peeaegu igale küsimusele alates koordinaatide süsteemist ja lõpetades taevamehaanikaga. Mõned artiklid sisaldavad ka räägitu illustreerimiseks ülesandeid, mida saab täita &kstars;i abiga. +&contents; &skycoords; &cequator; &cpoles; &csphere; &ecliptic; &equinox; &geocoords; &greatcircle; &horizon; &hourangle; &meridian; &precession; &zenith; &julianday; &leapyear; &sidereal; &timezones; &utime; &blackbody; &darkmatter; &flux; &luminosity; ¶llax; &retrograde; &ellipgal; &spiralgal; &magnitude; &stars; &colorandtemp; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook new file mode 100644 index 00000000000..76d934696d0 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook @@ -0,0 +1,124 @@ + + + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Musta keha kiirgus +Musta keha kiirgus +Tähtede värv ja temperatuur + + +Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. + +Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lainepikkusi paremini kui teisi. Selline ebaühtlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide näitel üsna keeruliseks. + +Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. + +20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. + +Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). + + + + + + +Joonis 1 + + + +Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranžikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. + +1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga + + + + + + + + + +kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. + +Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on: + + + + + +See langeb nähtava valguse rohelisse ossa, kuid Päike kiirgab ka nii lühema kui pikema lainepikkusega footoneid kui lambda(max), mistõttu inimsilm näeb Päikese valgust kollakas-valgena. + +1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega. + + + + + + + + + +kus A on pindala, alfa võrdelisuskonstant ja T temperatuur Kelvini järgi. See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda. + +Viis aastat hiljem jõudis austria füüsik Ludwig Eduard Boltzmann sama valemini ning tänapäeval tuntaksegi seda Stefan-Boltzmanni valemina. Kui me võtame sfäärilise tähe raadiusega R, siis selle helendus on + + + + + + + + + +kus R on tähe raadius sentimeetrites ja alfa Stefan-Boltzmanni konstant, mille väärtus on: + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a44d92c7c75 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook @@ -0,0 +1,39 @@ + +Nurkkauguse moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Nurkkauguse moodul + + + +Kalkulaatori nurkkauguse moodul + + + + + + Nurkkaugus + + + + +Nurkkauguse abivahendit saab kasutada taevakaardi suvalise kahe punkti vahemaa mõõtmiseks. Selleks tuleb lihtsalt anda vajalike punktide ekvaatorilised koordinaadid ja klõpsata nupule Arvuta. +Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selle korral tuleb anda failinimi, milles on igal real neli arvu: mõlema punkti otsetõus ja kääne. Teine võimalus on anda millise tahes nelja koordinaadi väärtus kalkulaatoris (vastavad väärtused jäetakse sisendfailis lihtsalt vahele, kui need on määratud kalkulaatoris). +Kui oled andnud nii sisend- kui väljundfaili nime, vajuta nupule Käivita ning väljundfail tekitataksegi. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook new file mode 100644 index 00000000000..fa9ea0a4cf7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook @@ -0,0 +1,45 @@ + +Näivate koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Näivate koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori näivate koordinaatide moodul + + + + + + Näivad koordinaadid + + + + +Näivate koordinaatide moodul teisendab taevapunkti kataloogi koordinaadid sama punkti suvalise ajahetke näivateks koordinaatideks. Taevaobjektide koordinaadid ei ole fikseeritud pretsessiooni nutatsiooni ja aberratsiooni tõttu ning see moodul arvestab nende mõjuga. +Mooduli kasutamiseks sisesta esmalt osas Sihtmärgi aeg ja kuupäev soovitud kuupäev ja kellaaeg. Seejärel anna osas Kataloogi koordinaadid objekti ametlikud koordinaadid. Siin saab määrata ka epohhi (tänapäevaste kataloogide puhul enamasti 2000,0). Lõpuks vajuta nuppu Arvuta, misjärel objekti koordinaadid vastaval ajal ilmuvad nähtavale osas Näivad koordinaadid. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a65afe0629c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook @@ -0,0 +1,31 @@ + +Päeva kestvuse moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Päeva kestvuse moodul + + + +Kalkulaatori päeva kestvuse moodul + + + + + + Päeva kestvus + + + + +See moodul arvutab suvalise kuupäeva ja suvalise asukoha jaoks Maal välja päeva kestvuse, samuti päikesetõusu, keskpäeva ja päikeseloojangu aja. Kirjuta vajalikud geograafilised koordinaadid ja aeg ning vajuta nuppu Arvuta. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook new file mode 100644 index 00000000000..c966ee6b8b9 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook @@ -0,0 +1,45 @@ + +Ekliptiliste koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Ekliptiliste koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori ekliptiliste koordinaatide moodul + + + + + + Ekliptilised koordinaadid + + + + +See moodul võimaldab teisendada ekvaatorilised koordinaadid ekliptilisteks koordinaatideks ja vastupidi. Kõigepealt vali osas Sisendkoordinaatide valik, milliseid koordinaate kasutada sisendis. Seejärel anna vajalikud koordinaadid kas osas Ekliptilised koordinaadid või osas Ekvaatorilised koordinaadid. Lõpuks klõpsa nupule Arvuta ning näedki teisendatud koordinaate. +Moodul sisaldab ka pakktöötluse režiimi, mis lubab teisendada mitu koordinaatidepaari korraga. Selleks peab olema sisendfail, milles igal real on kaks väärtust, nimelt sisendkoordinaatide paar (ükspuha kas ekvaatoriliste või ekliptiliste koordinaatide süsteemile vastav). Seejärel määra, milliseid koordinaate kasutatakse sisendina, samuti sisend- ja väljundfaili nimi. Lõpuks klõpsa nupule Käivita, millega luuakse väljundfail, mis sisaldabki teisendatud koordinaate (vastavalt sellele, mida määrasid sisendina, kas ekvaatorilised või ekliptilised). + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook new file mode 100644 index 00000000000..1726a4c2239 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook @@ -0,0 +1,42 @@ + +Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul + + + + + + Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid + + + + +See moodul teisendab ekvaatorilised koordinaadid galaktilisteks koordinaatideks ja vastupidi. Kõigepealt vali osas Sisendi valik, milliseid koordinaate teisendada, ning seejärel kirjuta koordinaadid kas rubriiki galaktilised koordinaadid või ekvaatorilised. Lõpuks vajuta nupule Arvuta. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6023cbcb9dc --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook @@ -0,0 +1,37 @@ + +Pööripäevade moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Pööripäevade moodul + + + +Kalkulaatori pööripäevade moodul + + + + + + Pööripäevad + + + + +Pööripäevade moodul arvutab antud aasta pööripäevade kuupäeva ja kellaaja. Sul tuleb määrata aasta ning see, milline sündmus välja arvutada (kevadine, suvine, sügisene või talvine pööripäev). Seejärel klõpsa nupule Arvuta, mille järel näedki pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning vastava aastaaja kestust päevades. +Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selleks peab olema sisendfail, kus iga rida sisaldab aastat, mille pööripäevad on vaja leida. Seejärel määra sisend- ja väljundfaili nimi ning klõpsa väljundfaili tekitamiseks nupule Käivita. Väljundfaili iga rida sisaldab sisendi aastat, iga pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning aastaaegade kestust. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f0ebed20f08 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook @@ -0,0 +1,45 @@ + +Geodeetiliste koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Geodeetiliste koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori geodeetiliste koordinaatide moodul + + + + + + Geodeetilised koordinaadid + + + + +Tavaline geograafiline koordinaatide süsteem eeldab, et Maa on ideaalne sfäär. See on peaaegu õige, mistõttu enamasti on geograafilised koordinaadid täiesti kasutuskõlbulikud. Kui aga vaja läheb väga suurt täpsust, tuleb arvestada Maa tegeliku kujuga. See on ellipsoid: ekvaatori ümbermõõt on umbes 0,3% pikem kui poolusi läbiv suurring. Geodeetiline koordinaadistik arvestab ellipsoidiga ning väljendab asukohta Maal Descartes'i koordinaatides (X, Y ja Z). +Selle mooduli kasutamiseks vali kõigepealt osas Sisendi valik, millist koordinaatide süsteemi soovid ümber arvutada. Seejärel kirjuta vastavad koordinaadid kas rubriiki Descartes'i koordinaadid või Geograafilised koordinaadid ning klõpsa nupule Arvuta. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook new file mode 100644 index 00000000000..9babb9bfce1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook @@ -0,0 +1,42 @@ + +Horisondiliste koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Horisondiliste koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori horisondiliste koordinaatide moodul + + + + + + Horisondilised koordinaadid + + + + +See moodul teisendab ekvaatorilised koordinaadid horisondilisteks koordinaatideks ja vastupidi. Kõigepealt vali osas Sisendandmed aeg, kuupäev ja geograafilised koordinaadid. Seejärel kirjuta rubriigis ekvaatorilised koordinaadid vastavad koordinaadid ja nende epohh. Kui klõpsad nüüd nupule Arvuta, näed rubriigis Horisondilised koordinaadid vastavaid horisondilisi koordinaate. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2ef9323f284 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook @@ -0,0 +1,45 @@ + +Juuliuse päevade moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Juuliuse päevade moodul + + + +Kalkulaatori juuliuse päevade moodul + + + + + + Juuliuse päev + + + + +See moodul võimaldab teisendada tavalisi kuupäevi, juuliuse päevi ja muudetud juuliuse päevi. Muudetud juuliuse päev võrdub juuliuse päevaga -2 400 000,5. Mooduli kasutamiseks vali, millist kuupäevasüsteemi soovid kasutada, ja kirjutas selles süsteemis kuupäev. Seejärel klõpsa nupule Arvuta, misjärel näed sama kuupäeva ülejäänud kahes süsteemis. + + +Ülesanne: +Millisele kalendripäevale vastab MJP = 0,0? + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8808752b556 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook @@ -0,0 +1,43 @@ + +Planeetide koordinaatide moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Planeetide koordinaatide moodul + + + +Kalkulaatori planeetide koordinaatide moodul + + + + + + Planeetide koordinaadid + + + + +Planeetide koordinaatide moodul arvutab iga Päikesesüsteemi suurema objekti asukoha mis tahes ajal ja mis tahes geograafilisest asukohast vaadatuna. Selleks vali rippmenüüst Päikesesüsteemi objekt ning sisesta vajalik kuupäev, kellaaeg ja geograafilised koordinaadid (need on eelnevalt kindlaks määratud vastavalt &kstars;i seadistustele). Seejärel klõpsa nupule Arvuta ning näedki objekti ekvaatorilisi, horisondilisi ja ekliptilisi koordinaate. +Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Sul peab olema sisendfail, milles iga rida määrab ära sisendparameetrid (Päikesesüsteemi objekt, kuupäev, kellaaeg, pikkus- ja laiuskraad). Kalkulaatori aknas võib ka mõne neist väärtustest püsivalt kindlaks määrata (sellisel juhul jäetakse vastav väärtus sisendfaili lugemisel lihtsalt vahele). Määrata saab ka seda, millised väljundparameetrid tuleb arvutada (ekvaatorilised, horisondilised ja ekliptilised koordinaadid). Lõpuks määra sisend- ja väljundfaili nimi ning vajalike väärtustega väljundfaili tekitamiseks klõpsa nupule Käivita. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook new file mode 100644 index 00000000000..692a2d18733 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook @@ -0,0 +1,43 @@ + +Pretsessioonimoodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Pretsessioonimoodul + + + +Kalkulaatori pretsessioonimoodul + + + + + + Pretsessioon + + + + +See moodul sarnaneb näivate koordinaatide moodulile, kuid arvestab ainult pretsessiooni, mitte aga nutatsiooni või aberratsiooni. +Mooduli kasutamiseks kirjuta osas Sisendkoordinaadid algkoordinaadid ja epohh. Rubriigis Pretsessioonikoordinaadid tuleb samuti määrata epohh. Seejärel klõpsa nupule Arvuta ning rubriigis Pretsessioonikoordinaadid ilmuvad epohhile vastavad koordinaadid. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a974992cfd1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook @@ -0,0 +1,37 @@ + +Täheaja moodul +Tööriistad +Astrokalkulaator +Täheaja moodul + + + +Kalkulaatori täheaja moodul + + + + + + Täheaeg + + + + +See moodul teisendab maailmaaega kohalikuks täheajaks ja vastupidi. Kõigepealt vali sektsioonis Sisendi valik, kas sisestad andmed maailmaajas või täheajas. Lisaks sisestatud maailmaajale või täheajale tuleb määrata ka geograafiline pikkuskraad ja kuupäev ning seejärel klõpsata nupule Arvuta. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook new file mode 100644 index 00000000000..edee20e485f --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook @@ -0,0 +1,102 @@ + +Astrokalkulaator +Tööriistad +Astrokalkulaator + + +&kstars;i astrokalkulaatori moodulid võimaldavad oma käega arvutada mitmeid asju, mida muidu rakendus taustal arvutab. Moodulid on rühmitatud vastavalt teemale: Koordinaatide teisendajad +Nurkkaugus +Näivad koordinaadid +Ekliptilised koordinaadid +Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid +Horisondilised koordinaadid +Pretsessioon + +Maa-kesksed koordinaadid +Geodeetilised koordinaadid + +Päikesesüsteem +Planeetide koordinaadid + +Ajakalkulaatorid +Päeva kestvus +Pööripäevad +Juuliuse päev +Täheaeg + + +&calc-angdist; &calc-apcoords; &calc-ecliptic; &calc-eqgal; &calc-horiz; &calc-precess; &calc-geodetic; &calc-planetcoords; &calc-dayduration; &calc-equinox; &calc-julian; &calc-sidereal; + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6a21d96ca17 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook @@ -0,0 +1,34 @@ + + +Jason Harris + +Taevaekvaator +Taevaekvaator +Ekvaatorilised koordinaadid + +Taevaekvaator on kujutletav suurring taevasfääril. See on ekvaatorilise koordinaadistiku põhitasand, kus seda defineeritakse nullkraadilise käändega punktide kogumina. Ühtlasi on see Maa ekvaatori projektsioon taevas. +Taevaekvaator ja ekliptika asetsevad 23,5 kraadilise nurga all. Nende lõikekohad on kevadine ja sügisene võrdpäevsuspunkt. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8617162e549 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook @@ -0,0 +1,123 @@ + + + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Tähtede värv ja temperatuur +Tähtede värv ja temperatuur +Musta keha kiirgus Tähesuuruse skaala + +Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. Talvel võib Orioni tähtkujus jälgida imeilusat kontrasti Orioni "kaenlaaluses" asuva punase Betelgeuse ja õlal paikneva sinise Bellatriksi vahel. Miks tähed üldse eri värvi peaksid olema, oli saladus veel paarisaja aasta eest, kuni füüsikud lõpuks hakkasid aru saama valguse olemusest ning aine omadustest erakordselt kõrgete temperatuuride puhul. + +Konkreetsemalt oli see musta keha kiirgus, mis võimaldas meil aru saada erinevate tähevärvide loomusest. Veidi pärast seda, kui oli taibatud musta keha kiirguse olemust, märgati, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel (alates mõnest tuhandest kuni umbes 50 000 kelvinini). Siit tulenes ilmne järeldus, et tähed sarnanevad musta kehaga ja et tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. + +Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. + +Tähe pinnatemperatuuri hindamiseks saab kasutada tuntud suhet musta keha temperatuuri ning selle kiiratava valguse lainepikkuse vahel. See tähendab, et kui musta keha temperatuur suureneb, muutub tema spektri lainepikkus lühemaks (sinisemaks). Seda näitab joonis 1, kus on kujutatud kolme hüpoteetilise tähe kiirgamisvõime ja lainepikkuse seost. "Vikerkaar" osutab lainepikkuse sellele vahemikule, mida suudab tajuda inimsilm. + + + + + + +Joonis 1 + + + +See lihtne meetod on põhimõtteliselt korrektne, kuid selle abil ei saa teada tähe täpset temperatuuri, sest tähed ei ole ideaalsed mustad kehad. Mitmesuguste elementide olemasolu tähtede atmosfääris põhjustab teatud lainepikkuste neeldumist. Et neeldumisjooned ei ole mitte ühtlaselt üle spektri jaotunud, võivad nad spektri tippu moonutada. Pealegi on tähe kasutuskõlbliku spektri hankimine väga aeganõudev tegevus ega ole kindlasti mõeldav, kui vaja on käsitleda suuri tähehulki. + +Teine meetod kasutab fotomeetriat, mõõtes erinevaid filtreid läbiva valguse intensiivsust. Iga filter lubab läbi minna ainult teatud spektriosal, ülejäänul aga mitte. Üheks laialt levinud fotomeetriasüsteemiks on Johnsoni UBV süsteem, mis kasutab kolme ribapääsfiltrit - U ("ultraviolett"), B ("sinine") ja V ("nähtav" ehk "kollane") -, mis tähistavad vastavalt elektromagnetkiirguse spektri erinevaid osi. + +UBV fotomeetria rakendab valgustundlikke seadmeid (filmi- või CCD-kaamerad), suunates teleskoobi tähele, et mõõta eraldi igat filtrit läbiva valguse intensiivsust. Selle tulemusena saadakse kolm näivat heledust ehk valgsust (energiakogus cm^2 kohta sekundis), mille tähiseks on Fu, Fb ja Fv. Valgsuse suhtega Fu/Fb ning Fb/Fv hinnatakse tähtede "värvi" ning neid saab kasutada tähtede temperatuuriskaala loomiseks. Üldiselt võib öelda, et mida suurem on tähe Fu/Fb ja Fb/Fv suhe, seda suurem on tema pinnatemperatuur. + +Näiteks Orioni tähe Bellatriksi puhul on suhe Fb/Fv = 1,22, mis tähendab, et see paistab läbi B-filtri heledamana kui läbi V-filtri. Bellatriksi suhe Fu/Fb on aga 2,22, seega kõige heledamana paistab ta läbi U-filtri. See osutab, et täht peab olema väga kuum, sest tema spektri tipp asub kusagil U-filtri ehk päris lühikeste lainepikkuste piirkonnas. Bellatriksi pinnatemperatuur (see on määratud tema spektrit üksikasjalike mudelitega võrreldes, mis arvestavad ka neeldumisjooni) on umbes 25 000 Kelvinit. + +Me võime korrata sama analüüsi tähega Betelgeuse. Selle suhted Fb/Fv ja Fu/Fb on vastavalt 0,15 ja 0,18, seega on see kõige heledam V-filtris ja kõige tuhmim U-filtris. Niisiis peab Betelgeuse spektri tipp asuma kusagil V-filtri ehk päris suurte lainepikkuste piirkonnas. Betelgeuse pinnatemperatuur on kõigest 2400 kraadi Kelvini järgi. + +Astronoomid eelistavad väljendada tähtede värvi pigem magnituudides kui valgsuses. Kui nüüd uuesti võtta ette sinine Bellatriks, siis tema värviindeks on + +B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (1,22) = -0,22 + +Punase Betelgeuse värviindeks on aga + +B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (0,18) = 1,85 + +Värviindeksid ja magnituudid kulgevad tagurpidi. Kuumadel ja sinistel tähtedel on B-V väärtus väiksem ja negatiivsem kui jahedamatel ja punasematel tähtedel. + +Astronoomid saavad värviindekseid pärast punanihke ja tähtedevahelise hajumise muutujaid arvesse võttes välja arvutada antud tähe täpse temperatuuri. B-V ja temperatuuri vahelist seost selgitab joonis 2. + + + + + + +Joonis 2 + + + +Päikesel, mille pinnatemperatuur on 5800 K, on B-V indeks 0,62. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook new file mode 100644 index 00000000000..4b5de244b04 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook @@ -0,0 +1,2073 @@ + +Käskude seletused + + +Menüükäsud +KäsudMenüü + + +Menüü <guimenu +>Fail</guimenu +> + + + + &Ctrl;N Fail Uus aken +Avab &kstars;i uue akna + + + + &Ctrl;W Fail Sulge aken +Sulgeb &kstars;i akna + + + + &Ctrl;D Fail Laadi andmed alla... +Avab abivahendi Täiendavate andmefailide allalaadimine + + + + &Ctrl;O Fail Ava FITS... +Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi + + + + &Ctrl;S Aeg Salvesta taevakujutis... +Salvestab praeguse taevavaate + + + + &Ctrl;P Fail Käivita skript... +Käivitab määratava KStarsi skripti + + + + &Ctrl;P Fail Trüki... +Saadab käesoleva taevakaardi printerile (või salvestab PostScript/PDF failiks) + + + + &Ctrl;Q Fail Välju +Väljub &kstars;ist + + + + + + +Menüü <guimenu +>Aeg</guimenu +> + + + + &Ctrl;E Aeg Sea kell hetkele Praegu +Sünkroniseerib rakenduse aja süsteemi kellaga + + + + &Ctrl;S Aeg Sea aeg... +Võimalus määrata aega ja kuupäeva + + + +Aeg Käivita/peata kell +Lülitab ajaarvestamist + + + + + + +Menüü <guimenu +>Osutamine</guimenu +> + + + + Z Osutamine Seniit +Tsentreerib vaate seniidile (punkt otse vaatleja pea kohal) + + + + N Osutamine Põhi +Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil + + + + E Osutamine Ida +Tsentreerib vaate idapunktile horisondil + + + + S Osutamine Lõuna +Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil + + + + W Osutamine Lääs +Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil + + + + &Ctrl;M Osutamine Määra fookus käsitsi... +Tsentreerib vaate määratud taevakoordinaatidele + + + + &Ctrl;F Osutamine Leia objekt +Võimaldab otsida objekti nime järgi objektide leidmise dialoogis + + + + &Ctrl;T Osutamine Lülita jälgimine sisse/Peata jälgimine +Lülitab jälgimise sisse/välja. Jälgimise ajal jääb vaade tsentreerituks määratud asukohale või objektile. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Vaade</guimenu +> + + + + + Vaade Suurenda +Suurendab vaadet + + + + - Vaade Vähenda +Vähendab vaadet + + + + &Ctrl;Z Vaade Vaikesuurendus +Taastab vaikesuurenduse + + + + &Ctrl;&Shift;Z Vaade Vaatevälja nurk... +Võimaldab määrata vaatevälja nurga + + + + &Ctrl;Z Vaade Täisekraanirežiim +Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja + + + + Tühikuklahv Vaade Horisondilised/ekvaatorilised koordinaadid +Lülitab horisondilist ja ekvaatorilist koordinaadistikku + + + + + +Menüü <guimenu +>Seadmed</guimenu +> + + + + +Seadmed Teleskoobinõustaja... +Avab teleskoobinõustaja, mis aitab ühendada teleskoobi arvutiga ning juhtida seda &kstars;i keskkonnas. + + + +Seadmed Seadmehaldur +Avab seadmehalduri, kus on võimalik seadmete draivereid käivitada või peatada ning võtta ühendust INDI võrguserveritega. + + + +SeadmedINDI juhtimiskeskus +Avab INDI juhtimiskeskuse, mis võimaldab kontrollida kõiki seadme toetatud võimalusi. + + + +Seadmed Taeva pildistamine... +Hangib pildid CCD kaameralt või veebikaameralt + + + +Seadmed INDI seadistamine +Avab dialoogi, kus saab seadistada INDIga seotud võimalusi, näiteks seadme automaatset uuendamist. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Tööriistad</guimenu +> + + + + &Ctrl;C Tööriistad Kalkulaator... + +Avab astrokalkulaatori, mis võimaldab oma käega kasutada paljusid &kstars;i matemaatilisi funktsioone. + + + + + &Ctrl;L Tööriistad Vaatlusnimekiri... + +Avab vaatlusnimekirja, mis võimaldab mugavalt hallata sinu valitud objekte. + + + + + &Ctrl;V Tööriistad AAVSO heleduskõverad... + +Avab AAVSO heleduskõverate loomise vahendi, mis võimaldab tõmmata Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni veebileheküljelt mis tahes muutliku tähe heleduskõvera. + + + + + &Ctrl;A Tööriistad Kõrgus/aeg + +Avab abivahendi Kõrgus/aeg abivahendi, mis joonistab mis tahes objekti kõrguse ajateljel. See on kasulik näiteks vaatluste planeerimisel. + + + + + &Ctrl;U Tööriistad Mis on täna vaadata... + +Avab Mis on täna vaadata abivahendi, mille abil saab näha kõiki taevakehi, mida saab antud kuupäeval sinu asukohas vaadelda. + + + + + &Ctrl;B Tööriistad Skriptilooja... + +Avab skriptilooja, mille abil saab graafiliselt luua &kstars;i DCOP skripte. + + + + + &Ctrl;Y Tööriistad Päikesesüsteem... + +Avab Päikesesüsteemi vaataja, mis annab ülevaate Päikesesüsteemist parajasti kehtival ajahetkel. + + + + + &Ctrl;J Tööriistad Jupiteri kuud... + +Avab Jupiteri kuude abivahendi, mis näitab Jupiteri nelja heledama kuu asukohta ajateljel. + + + + + + + +Menüü <guimenu +>Seadistused</guimenu +> + + + +Seadistused Infokastid Peida infokastid/Näita infokaste +Lülitab kõigi kolme infokasti näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Infokastid Peida aeg/Näita aega +Lülitab aja infokasti näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Infokastid Peida fookus/Näita fookust +Lülitab fookuse infokasti näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Infokastid Peida asukoht/Näita asukohta +Lülitab asukoha infokasti näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Tööriistaribad Peida/Näita põhitööriistariba +Lülitab põhitööriistariba näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Tööriistaribad Peida/Näita vaateriba +Lülitab vaateriba näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Olekuriba Peida/Näita olekuriba +Lülitab olekuriba näitamise sisse/välja + + + +Seadistused Olekuriba Peida asimuudi/kõrguseväli/Näita asimuudi/kõrgusevälja +Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja + + + +Seadistused Olekuriba Peida otsetõusu/käändeväli/Näita otsetõusu/käändevälja +Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja + + + +Seadistused Värviskeemid +See alammenüü sisaldab kõiki määratud värviskeeme, kaasa arvatud sinu looduid. Mingi elemendi valimine rakendab seda automaatselt. + + + +Seadistused Vaatevälja sümbolid +Alammenüü toob ära vaatevälja sümbolid, mis joonistatakse vaate keskele. Nimekirjast võib valida eelnevalt määratud sümbolid (puudub, 7x35 binokkel, üks kraad, HST WFPC2 või 30 m 1,3 cm korral), samuti saab määrata oma sümboli või muuta olemasolevat, kui valida võimalus Redigeeri vaatevälja sümboleid... + + + + &Ctrl;G Seadistused Geograafiline... + +Võimalus valida uus geograafiline asukoht + + + + +Seadistused &kstars;i seadistamine... +Võimalus muuta seadistusi + + + +Seadmed Seadistusnõustaja... +Avab seadistusnõustaja, kus saab kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ja tõmmata internetist täiendavaid andmefaile. + + + + + + + +<guimenu +>Abi</guimenu +>menüü +&help.menu.documentation; + + +Hüpikmenüü +HüpikmenüüKirjeldus + +Hiire parema nupu klõpsuga avanev menüü on kontekstitundlik, mis tähendab, et see võib erineda vastavalt sellele, millise objekti juures seda klõpsati. Siin loetletakse kõik võimalikud hüpikmenüü elemendid, tuues [nurksulgudes] ära ka objekti tüübi. + + + +[Kõik] +Nimi ja tüüp. Kolm ülemist rida näitavad objekti nime ja tüüpi. Tähtede puhul näidatakse siin ka spektriklass. + + + +[Kõik] +Tõusu-, loojangu- ja kulminatsiooniaeg leiduvad järgmisel kolmel real. + + + +[Kõik] +Fokuseeri ja jälgi: tsentreerib vaate antud asukohale ja lülitab sisse selle liikumise jälgimise. Võrdub topeltklõpsuga. + + + +[Kõik] +Nurkkaugus...: võimaldab sisenenda nurkkauguse režiimi. Selles režiimis tõmmatakse punktiirjoon esimesest sihtobjektist hiire praegusse asukohta. Kui avad teisel objektil hüpikmenüü, seisab selle kirje asemel Arvuta nurkkaugus. Selle valimisel näidatakse olekuribal kahe objekti nurkkaugust. Ilma nurka mõõtmata pääseb režiimist välja vajutusega klahvile Esc. + + + +[Kõik] +Lähemalt: avab antud objekti üksikasjaliku info akna. + + + +[Kõik] +Lisa tähis: lisab objektile püsiva nimesildi. Kui objektil on see juba olemas, seisab selle kirje asemel Eemalda tähis: + + + +[Kõik] +Näita ... kujutist: tõmbab internetist objekti pildi ja näitab seda pildinäitamise aknas. Tekst "..." asemel seisab pildiallika lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid pildiviitu. + + + +[Kõik] +... sait: näitab objekti veebilehekülge sinu vaikimisi veebilehitsejas. Tekst "..." asemel seisab veebilehekülje lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid veebiviitu. + + + +[Kõik nime kandvad objektid] + +Taevaobjektid +Internetiviidad +Kohandamine +Lisa viit... võimaldab lisada suvalise objekti hüpikmenüüle omaloodud viida. Seda võimalust valides avaneb väike aken, kuhu saab sisestada viida &URL;-i ning teksti, mida näidatakse hüpikmenüüs. Raadionupud lubavad määrata, kas &URL; viitab pildile või HTML dokumendile, mille järgi &kstars; teab, kas avada veebilehitseja või pildivaataja. Selle abil saab lisada ka viitu kohalikul kõvakettal paiknevatele failidele, nii on näiteks võimalik lisada &kstars;i objektidele omaenda vaatluste ülestähendusi või mis tahes muud infot. Omaloodud viidad laaditakse &kstars;i käivitamise ajal ning need on salvestatud kataloogi ~/.kde/share/apps/kstars/ failidesse myimage_url.dat ja myinfo_url.dat. Kui oled loonud hulganisti omatoodud viitu, siis võiksid neid ka meile tutvustada - meil oleks väga hea meel panna need kaasa &kstars;i järgmise versiooniga! + + + + + + + + +Klaviatuurikäsud +Käsud +Klaviatuur + + +Liikumisklahvid +Liikumiskäsud +Klaviatuur + + +Nooleklahvid +Nooleklahvidega saab vaadet liigutada. Kui hoida all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. + + ++ / - +Suurendab/vähendab + + + +&Ctrl;Z +Taastab vaikesuurenduse + + + +&Ctrl;&Shift;Z +Võimaldab määrata vaatevälja nurga + + + +0–9 +Tsentreerib vaate Päikesesüsteemi objektile: +0: Päike +1: Merkuur +2: Veenus +3: Kuu +4: Marss +5: Jupiter +6: Saturn +7: Uraan +8: Neptuun +9: Pluuto + + + + + +Z +Tsentreerib vaate seniidile (punkt otse vaatleja pea kohal) + + + +N +Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil + + + +E +Tsentreerib vaate idapunktile horisondil + + + +S +Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil + + + + +W +Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil + + + +&Ctrl;T +Lülitab jälgimise sisse/välja + + + +< +Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra tahapoole + + + + +> +Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra ettepoole + + + + + + + +Menüü kiirkäsud +Käsud +Menüü +Kiirklahvid + + + + +&Ctrl;N +Avab &kstars;i uue akna + + + +&Ctrl;W +Sulgeb &kstars;i akna + + + +&Ctrl;D +Tõmbab internetist lisaandmeid + + + +&Ctrl;O +Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi + + + +&Ctrl;I +Salvestab taevakaardi failina + + + +&Ctrl;R +Käivitab &kstars;i DCOP-skripti + + + +&Ctrl;P +Trükib käesoleva taevakaardi + + + +&Ctrl;Q +Väljub &kstars;ist + + + +&Ctrl;E +Sünkroniseerib simulatsioonikella süsteemi ajaga + + + +&Ctrl;S +Seab simulatsioonikella määratud kellaajale ja kuupäevale + + + +&Ctrl;&Shift;F +Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja + + +Tühikuklahv +Lülitab horisondilist ja ekvaatorilist koordinaadistikku + + +F1 +Avab &kstars;i käsiraamatu + + + + + + +Toimingud valitud objektidega +Taevaobjektid +Klaviatuuritoimingud + +Kõik järgnevad klahvid sooritavad mingi toimingu valitud objektiga. Valitud objekt on viimane objekt, millele oled klõpsanud (milline see on, võib näha olekuribalt). Kui aga hoida all klahvi Shift, võetakse toiming ette tsentreeritud objektiga. + + + + +D +Avab valitud objekti üksikasjaliku info akna + + + +L +Lülitab valitud objekti nimesildi näitamist + + + +O +Lisab valitud objekti vaatlusnimekirja + + + +P +Avab valitud objekti kontekstimenüü + + + +T +Lülitab valitud objekti jälje näitamise sisse ja välja (ainult Päikesesüsteemi objektid) + + + + + + +Tööriistade kiirkäsud + + + +&Ctrl;F +Avab objektide otsimise akna, kus saab kindlaks määrata taevakeha, millele vaade tsentreerida + + +&Ctrl;M + +Avab fookuse käsitsi määramise tööriista, kus saab kindlaks määrata otsetõusu/käände või asimuudi/kõrguse, millele vaade tsentreerida + + + +[ / ] +Alustab/lõpetab nurkkauguse mõõtmise hiirekursori asukohas. Nurkkaugust algus- ja lõpp-punkti vahel näeb olekuribal. + + + +&Ctrl;G +Avab geograafilise asukoha määraise akna + + + +&Ctrl;C +Avab astrokalkulaatori + + + +&Ctrl;V +Avab AAVSO heleduskõverate tekitaja + + + +&Ctrl;A +Avab abivahendi Kõrgus/Aeg + + + +&Ctrl;U +Avab abivahendi Mis on täna vaadata? + + + +&Ctrl;B +Avab skriptilooja + + + +&Ctrl;Y +Avab Päikesesüsteemi näitaja + + + +&Ctrl;J +Avab Jupiteri kuude abivahendi + + + +&Ctrl;L +Avab vaatlusnimekirja + + + + + + + +Hiirekäsud +Käsud +Hiir +Liikumiskäsud +Hiir + + +Hiire liigutamine +Olekuribal uuendatakse hiirekursori asukoha koordinaate (otsetõus/kääne ja asimuut/kõrgus) + + +Hiire seismajätmine objekti kohale +Hiirekursorile lähimale objektile lisatakse ajutine nimetähis. + + +Vasakklõps + + +Taevaobjektid +Tuvastamine +Olekuribal näidatakse hiirekursori asukohale lähima objekti nime + + +Topeltklõps + + +Taevaobjektid +Fokuseerimine +Tsentreerib vaate hiirekursori asukohale või lähimale objektile ning asub seda jälgima. Topeltklõps infokastil varjutab seda, vastavalt olekule peites või näidates lisainfot. + + +Paremklõps + + +Taevaobjektid +Hüpikmenüü avamine +Avab hiirekursori asukohale või lähimale objektile vastava hüpikmenüü. + + +Hiireratta kerimine +Suurendab või vähendab vaadet. Kui sul pole rattaga hiirt, võid all hoida hiire keskmist nuppu ja hiirt vertikaalselt lohistada. + + +Klõpsuga lohistamine + + + Taevakaardi lohistamine + Liigutab vaadet vastavalt lohistamisele. + + &Ctrl; + taevakaardi lohistamine + Joonistab kaardile ristküliku. Hiirenuppu vabastades suurendatakse vaadet, et see sobiks ristkülikuga valitud vaateväljale. + + Infokasti lohistamine + Võimaldab infokasti kaardil teise kohta asetada. Infokastid kleepuvad akna serva külge, nii et nad jäävad ka akna suuruse muutmisel kindlasti serva. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook new file mode 100644 index 00000000000..583ede20c7f --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook @@ -0,0 +1,497 @@ + +&kstars;i seadistamine + + +Geograafilise asukoha määramine + +Selline näeb välja aken Geograafilise asukoha määramine +Geograafilise asukoha muutmine + + + + + + Asukoha määramise aken + + + + + +Me pakume sulle siin võimalust valida enam kui 2500 juba eelnevalt määratud linna seast. Oma asukoha saad valida loendis sobivat linna ära märkides. Iga linna kujutab kaardil pisike punktike, kui mõni linn loendis märgitakse, siis ilmub sellele kohale kaardil punane niitristik. + + +Geograafilise asukoha tööriist +Filtreerimine +Mõistagi ei ole eriti mõistlik otsida konkreetset linna kõiki 2500 asukohta läbi kerides. Otsimise lihtsustamiseks võib loendit filtreerida, sisestades kaardi all asuvasse kastidesse teksti. Joonisel näidatud juhul on kasti Linnafilter kirjutatud Ba, kasti Maakonna/provintsifilter M ning kasti Riigifilter USA. Pane tähele, et kõigil nimekirjas leiduvatel linnadel on linna, osariigi ja riiginimes esindatud otsimisstringides antud tähekombinatsioon ja et filtrikastide all olev sõnum teatab, et filtritele vastas seitse linna. Tähele tasub panna ka seda, et leitud seitse linna on kaardil märgitud valgetena, ülejäänud linnad on aga jäänud halliks. Nimekirja võib filtreerida ka asukoha järgi. Klõpsates maailmakaardil suvalisele punktile, näidatakse nimekirjas ainult neid linnu, mis jäävad klõpsatud asukohast kuni kahe kraadi kaugusele. Praegu on võimalik otsida kas nime või asukoha, mitte aga mõlema järgi korraga. Ehk teisisõnu — kui klõpsad kaardil, eiratakse nimefiltreid ning vastupidi. +Geograafilise asukoha tööriist +Omaloodud asukohad +Infot parajasti valitud asukoha pikkus- ja laiuskraadi ning ajavööndi kohta näidatakse akna allservas asuvates kastides. Kui arvad, et need väärtused ei ole täpsed, võid neid muuta ning klõpsuga nupul Lisa nimekirja salvestada oma arusaama asukoha parameetritest. Määrata saab ka täiesti uue asukoha, kui vajutad nupule Puhasta väljad ning sisestad uue asukoha andmed. Pane tähele, et täita tuleb kõik väljad, välja arvatud lisavõimalusena pakutav Maakond/provints, enne kui on võimalik lisada uus asukoht loendisse. &kstars; laeb automaatselt kasutaja lisatud asukoha ka kõigi järgmiste seansside ajal. Kuid pane samas tähele, et vähemalt praegu on ainus võimalus kasutaja loodud asukoha eemaldamiseks kustutada vastav rida failist ~/.kde/share/apps/kstars/mycities.dat. Kui oled lisanud mõne uue asukoha (või muutnud olemasolevaid), saada palun muudetud fail mycities.dat ka meile, et me võiksime lisada sinu muudatused oma põhinimekirja. + + + +Aja määramine + +Kuupäev ja kellaaeg +Simulatsioonikell +Kui &kstars; käivitub, sünkroniseeritakse aeg sinu arvuti kellaga ning &kstars;i kell kulgeb edasi reaalajas. Kui soovid kella peatada, vali menüüst Aeg käsk Peata kell või vajuta tööriistaribal ikooni Paus. Kella on võimalik panna normaalsega võrreldes aeglasemalt või kiiremini (ja isegi tagurpidi!) käima tööriistaribal leiduva ajasammu regulaatori abil. Keritaval kastil on kaks üles/alla keritavate nuppude valikut. Esimene võimaldab valida 83 võimaliku ajasammu seast. Teine liigub korraga ajaühiku võrra üles- või allapoole, mis lubab ajasammu märksa kiiremini ja suuremas ulatuses muuta. + +Kuupäev ja kellaaeg +Seadistus +Rakendusele võib määrata suvalise aja või kuupäeva, kui valida menüüst Aeg käsk Sea aeg... või klõpsata tööriistaribal liivakella-ikooni. Aknas Aja määramine kasutatakse &kde;le tavapärast ajavaliku elementi, kus on kolm keritavat kasti tunni, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul peaks aga tekkima tahtmine kell taas käesoleva aja peale tagasi seada, vali menüüst Aeg käsk Sea kell hetkele Praegu. + + +Kuupäev ja kellaaeg +Avarad ajalised piirid +&kstars; suudab toime tulla ka päris kauge ajaga, mis ületab tunduvalt klassi QDate piiranguid. Praegu on võimalik liikuda aastate -50000 ja +50000 vahel. Edaspidi on võimalik, et me ajavahemikku veelgi laiendame. Kuid palun arvesta kindlasti sellega, et mida kaugemale ajas liigud, seda ebatäpsemaks kõik muutub. Eriti kehtib see Päikesesüsteemi asukohtade kohta. + + + +&kstars;i seadistamise aken + +&kstars;i seadistamise aken &kstars; pakub hulganisti seadistamisvõimalusi, mida saab ette võtta &kstars;i seadistuste aknas. Seda saab avada kas tööriistariba nupule seadista klõpsates või menüükäsuga &kstars;i seadistamine..., mille leiab menüüst Seadistused. Ilmuv aken näeb välja selline: +&kstars;i seadistuste aken + + + + + + &kstars;i seadistuste aken + + + + + +&kstars;i seadistuste aken jaguneb viieks kaardiks: Kataloogid, Abijooned, Päikesesüsteem, Värvid ja Muud. + +&kstars;i seadistamise aken +Kataloogide kaart +Kaardil Kataloogid saab määrata, millist taevakehade kataloogi kaardil näidatakse. Osas Tähed saab ka määrata tähtede tuhmuse magnituudi, samuti piirata magnituudiga tähtede nimede ja/või magnituudide näitamist. Tähesektsiooni all paikneb Päikesesüsteemi väliste objektide sektsioon. Vaikimisi on loendis olemas Messieri, NGC ja IC kataloogid. Omaenda katalooge on võimalik lisada klõpsuga nupule Lisa kohandatud kataloog. Täpsemat infot selle kohta, kuidas ise kataloogi luua, leiab &kstars;iga kaasas olevast failist README.customize. + +&kstars;i seadistamise aken +Päikesesüsteemi kaart +Kaardil Päikesesüsteem saab määrata, kas näidata Päikest, Kuud, planeete, komeete ja asteroide või mitte, samuti seda, kas suuremad taevakehad tuleks tähistada ringikestega või tegelike piltidega. Võimalik on valida ka seda, kas Päikesesüsteemi kehadele lisatakse nimesildid, ning määrata, kui paljud komeedid ja asteroidid saavad endale nimesildi. Üks võimalus lubab lisada jälgitavale Päikesesüsteemi objektile orbiid jälje, teine määrab, kas planeedi liikumise jälg hajub taustavärvi või mitte. + +&kstars;i seadistamise aken +Abijoonte kaart +Kaardil Abijooned saab määrata, kas näidatakse ka asju, mis ei ole otseselt taevakehad (&ie; tähtkujude nimikujundid, tähtkujude nimed, Linnutee piirjooned, taevaekvaator, ekliptika, horisont ja läbipaistmatu maapind). Samuti saab valida, kas tähtkujude nimesid näidatakse ladinakeelsetena, IAU ametlike kolmetäheliste lühenditena või emakeelsetena. + +&kstars;i seadistamise aken +Värvikaart +Värviskeemid +Kohandamine +Kaardil Värvid saab määrata värviskeemi ja koostada omaenda värviskeemi. Kaart on jagatud kaheks sektsiooniks: +Vasakul on näha kõik asjad, mille värvi saab muuta. Klõps mõnele elemendile avab värvi valimise dialoogi. All asub kast Tähevärvi režiim. Vaikimisi näitab &kstars; tähti realistlikes värvides vastavalt tähtede spektriklassile. Kuid siin saab määrata, et neid näidataks ühtlaselt valgete, mustade või punaste ringidena. Kui jääd siiski realistlike värvide juurde, saab tähtede värvi tugevust määrata kerimiskastis Tähevärvi intensiivsus. +Paremal on ära toodud defineeritud värviskeemid. Rakendus pakub omalt poolt välja neli värviskeemi: Vaikimisi, Tähekaart, mille puhul mustad tähed asuvad valgel taustal, Öine vaade, mis näitab tumedal taustal ainult punase varjundeid, ning Kuuta öö, mis kasutab realistlikumat tumedat teemat. Lisaks saab parajasti kehtivad värvid salvestada omaloodud skeemina, kui klõpsata nupule Salvesta kehtivad värvid. Seejärel küsitakse sinu käest uue värviskeemi nime ning seda nime võib edaspidi alati näha skeemide nimekirjas. Omaloodud skeemi eemaldamiseks vali selle nimi ja klõpsa nupule Eemalda värviskeem. +&kstars;i seadistamise aken +Muude valikute kaart +Kaart Muud lubab täpselt seadistada &kstars;i mõningaid mitte väga olulisi, kuid ometi vajaminevaid asju. +Atmosfääri refraktsioon Märkekast Arvestatakse atmosfääri refraktsiooni määrab, kas objektide asukoha näitamisel arvestatakse ka atmosfääri mõjuga või mitte. Et atmosfäär on sfäärikujuline, kallutab see kosmosest meie silmadesse või teleskoopi jõudvat valgust. See mõju avaldub eriti tugevasti horisondilähedaste objektide puhul ning muudab sõna otseses mõttes taevakehade tõusu- ja loojanguaega mõne minuti võrra. Kui näed päikeseloojangut, on Päike tegelikult juba allpool horisonti, kuid atmosfääri refraktsioon laseb tal meie jaoks veel taevas paista. Arvesta, et refraktsiooni ei kasutata juhul, kui oled valinud ekvaatorilised koordinaadid. +Animeeritud pööramine Kasutatakse animeeritud pööramist määrab, kuidas muutub vaade, kui kaardil valitakse uus fookus. Vaikimisi näed, kuidas taevas tasapisi triivib või pöörab ennast uude positsiooni. Kui eemaldad kastist märke, siis haaratakse uus positsioon otsekohe. +Taevaobjektid +Sildid +Automaatne + +Kui märgitud on kast Tsentreeritud objektil näidatakse silti, lisatakse silt automaatselt objektile, mida rakendus jälgib, ning eemaldatakse, kui jälgimine lõpeb. Pane tähele, et püsivat silti objektile saab ka käsitsi lisada hüpikmenüü abil. +Taevaobjektid +Peitmine +&kstars;il tuleb kolmel juhul taevavaade väga kiiresti ümber joonistada: kui valitakse uus fookus (ja märgitud on kast Kasutatakse animeeritud pööramist), kui taevakaarti hiirega lohistatakse ja kui ajaline intervall on väga suur. Nende olukordade korral tuleb kõigi objektide asukohad võimalikult kiiresti ümber arvutada, mis võib tugevasti koormata protsessorit (CPU). Kui CPU sellega toime ei tule, võib vaade hakata hüppama või muutuda häguseks. Selle vältimiseks varjab &kstars; mõningad objektid, kui märgitud on kast Liikumise ajal peidetakse objektid. Intervalli, mida ületava väärtuse korral objektid peidetakse, saab määrata kerimiskastiga Peidetakse ka siis, kui intervall on suurem kui:. Seda, millised objektid peidetakse, saab määrata osas Objektide peitmise seadistamine. + + + +Vaate kohandamine + +Vaadet saab meelepäraseks muuta mitmel viisil. + + +VärviskeemidValimine +Teistsuguse värviskeemi saab valida menüükäsuga SeadistusedVärviskeemid. Rakendus pakub omalt poolt neli eelnevalt määratud värviskeemi, kuid &kstars;i seadistuste aken võimaldab sul määrata ka omaenda värviskeemi. + +Tööriistaribad +Kohandamine +Tööriistade näitamist või peitmist saab määrata menüüst SeadistusedTööriistaribad. Sarnaselt KDE tööriistaribade tavakäitumisele saab neid lohistada sinna, kuhu sulle just meeldib, ning siduda akna mis tahes servaga või isegi aknast täielikult lahutada. + +InfokastidKohandamine +InfokastidVarjamine +Infokastide näitamist või peitmist saab määrata menüüst SeadistusedInfokastid. Lisaks sellele saab infokastidega tegelda hiire abil. Igal kastil on lisaandmeridu, mis on vaikimisi varjatud. Neid saab sisse/välja lülitada topeltklõpsuga kastil selle kokkukerimiseks. Kastide asukohta on võimalik muuta neid hiirega lohistades. Kui kast jõuab akna servani, jääb ta ka akna suuruse muutmisel serva külge kleebituks. + + +Vaatevälja sümbolidKirjeldus +Vaatevälja sümboli saab valida menüükäsuga SeadistusedVaatevälja sümbolid. Vaateväli tähendabki just vaate välja. Vaatevälja sümbolit näidatakse akna keskel märkimaks, kuhu vaade on suunatud. Erinevatel sümbolitel on erinev nurga suurus, sümboliga võib näidata, milline on vaade läbi konkreetse teleskoobi. Kui näiteks valid vaatevälja sümboli 7x35 binokkel, joonistatakse vaatele ring 9,2-kraadise läbimõõduga, mis vastabki 7x35 binokli vaateväljale. + +Vaatevälja sümbolidKohandamine +Määrata saab omaenda vaatevälja sümboleid (või muuta olemasolevaid), kui kasutada menüükäsku Redigeeri vaatevälja sümboleid..., mis käivitab vaatevälja redaktori: + +Vaatevälja sümbolite redaktor + + + + + + Vaatevälja sümbolite redaktor + + + + +Vasakul asub määratud vaatevälja sümbolite nimekiri. Paremal on nupud uue sümboli lisamiseks, esiletõstetud sümboli omaduste redigeerimiseks ning esiletõstetud sümboli eemaldamiseks nimekirjast. Pane tähele, et redigeerida või eemaldada saab ka nelja eelnevalt määratud sümbolit (kui eemaldad kõik sümbolid, taastatakse neli vaikesümbolit &kstars;i järgmisel käivitamisel). Nende kolme nupu all on eelvaatluse aken, kus on näha nimekirjas esile tõstetud sümbol. Klõps nupule Uus... või Redigeeri... avab akna Uus vaatevälja sümbol: + + +Uus vaatevälja sümbol + + + + + + Uus vaatevälja sümbol + + + + + +Vaatevälja sümbolidUue määramine +See aken võimaldab muuta nelja vaatevälja sümbolit defineerivat omadust: nimi, suurus, kuju ja värv. Sümboli nurga suuruse saab kirjutada otse tekstiväljale Vaateväli või arvutada see välja kaamerakaardil vastavalt teleskoobi parameetritele. Valida on nelja kuju vahel: ring, ruut, ristik, märklaud. Kui kõik neli parameetrit on määratud, klõpsa nupule OK ning sümbol ilmub määratud sümbolite nimekirja. Samuti saab seda seejärel kasutada menüüs Seadistused | Vaateväli. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook new file mode 100644 index 00000000000..eaad9eb5bb5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook @@ -0,0 +1,64 @@ + + +Jason Harris + +Taevapoolused +Taevapoolused +Ekvaatorilised koordinaadid + +Taevas paistab triivivat idast läände, tehes täistiiru 24 tähetunniga. Selle põhjus peitub Maa pöörlemises ümber oma telje. Maa pöörlemistelg lõikub taevasfääriga kahes punktis. Need ongi taevapoolused. Kui Maa pöörleb, jäävad need punktid taevas ikka samale kohale, nii et kõik teised taevalaotuse punktid paistavad ümber nende tiirlevat. Taevapoolused on ühtlasi ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolused, mis tähendab, et nende kääne on +90 ja -90 kraadi (vastavalt põhja- ja lõunataevapoolusel). Põhjataevapooluse koordinaadid on praegu enam-vähem samad heleda tähe Põhjanaela koordinaatidega (muide, ladina keeles tähendabki selle nimi Polaris poolusetähte). Seetõttu armastavad näiteks meresõitjad väga kasutada Põhjanaela: see osutab alati horisondil põhjasuunda ning pealegi on tema kõrgus alati (peaaegu täpselt) võrdne vaatleja geograafilise laiuskraadiga. Siiski on Põhjanael nähtav ainult Maa põhjapoolkeral. Põhjanael on pooluse lähedal siiski puhtalt kokkusattumuse tõttu. Tegelikult asub ta tänu pretsessioonile pooluse lähedal astronoomilises ajaarvestuses ainult väga lühikest aega. + +Ülesanded: +Kasuta akent Objekti otsimine (&Ctrl;F) Põhjanaela asukoha määramiseks. Pane tähele, et tähe kääne on peaaegu (aga mitte päris täpselt) +90 kraadi. Võrdle nüüd Põhjanaela kõrgust oma asukoha geograafilise laiuskraadiga. Need jäävad alati ühe kraadi sisse. Nad ei ole päris ühesugused, sest Põhjanael ei asu täpselt pooluse kohal. (Pooluse saad määrata, kui lülitad sisse ekvaatorilised koordinaadid ning vajutad üles-nooleklahvi, kuni taevas enam ei pöörle.) Kasuta tööriistariba hüpikkasti Ajasamm ja sea seal väärtuseks 100 sekundit. Nüüd näed, kuidas kogu taevalaotus keerleb ümber Põhjapooluse, täht ise jääb aga peaaegu täielikult liikumatuks. Nentisime, et taevapoolus on ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolus. Mis on sinu arvates horisondilise (kõrguse-asimuudi) koordinaatide süsteemi poolus? ( Seniit) + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook new file mode 100644 index 00000000000..271865cd1f3 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook @@ -0,0 +1,111 @@ + +Autorid ja litsents + +&kstars; +Rakenduse autoriõigus 2001-2003: &kstars;i meeskond kstars@30doradus.org + +&kstars;i meeskond: +Jason Harris kstars@30doradus.org + +Jasem Mutlaq mutlaqja@ku.edu + +Pablo de Vicente pvicentea@wanadoo.es + +Heiko Evermann heiko@evermann.de + +Thomas Kabelmann tk78@gmx.de + +Mark Hollomon mhh@mindspring.com + +Carsten Niehaus cniehaus@gmx.de + + + + +Andmete allikad: + +Objektide kataloogid ja planeedipositsioonide tabelid: NASA astronoomiliste andmete keskus + + +Täpsema info kõigi rakenduses leiduvate piltide autorite ja litsentside kohta leiab failist README.images + + + +Käsiraamatud: +Peter Duffet-Smith, Practical Astronomy With Your Calculator +Jean Meesus, Astronomical Algorithms + + + +Eriline tänu kuulub &kde; ja &Qt; arendajatele, kes pakkusid välja maailmas konkurentsitu vaba API teekide komplekti; KDevelopi meeskonnale suurepärase IDE eest, mis muutus &kstars;i arendamise palju hõlpsamaks ja lõbusamaks; kõigile meie sagedastele küsimustele vastanutele KDevelopi sõnumitoas, &kde; meililistides ja jututoas irc.kde.org; Anne-Marie Mahtoufile pakkumise eest lisada &kstars; &kde;-Edu moodulisse; kõigile, kes andsid teada vigadest või üldse pakkusid mingit tagasisidet. See tähendab, tänu kuulub teile kõigile. + +Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2003: Jason Harris ja KStarsi meeskond kstars@30doradus.org + +Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2002 bald@online.ee +&underFDL; &underGPL; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0cb1ca7b8d0 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook @@ -0,0 +1,28 @@ + + +Jason Harris + +Taevasfäär +Taevasfäär +Taevakoordinaatide süsteem + +Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Kõiki taevas nähtavaid objekte saab kujutleda asetsevana selle sfääri pinnal. Me muidugi teame, et taevakehad ei asetse kohe mitte mingi sfääri pinnal, mille keskmeks on Maa, nii et tekib küsimus, miks üldse seda vaja läheb? Kõik, mida me taevas näeme, asub meist nii ääretult kaugel, et selliseid vahemaid ei ole võimalik palja silmaga lihtsalt tajuda. Kuna vahemaa on tajumatu, on taevakeha asukoha määramiseks vaja teada ainult tema suunda. Selles mõttes on taevasfääri kasutamine taeva kaardistamiseks aga äärmiselt tulus abivahend. Erinevate taevakehade suunda on võimalik määrata, kui luua taevakoordinaatide süsteem. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook new file mode 100644 index 00000000000..53c5dc31de7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook @@ -0,0 +1,84 @@ + + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Varjatud aine +Varjatud aine + + +Teadlased on tänapäeval päris kindlad, et 90% universumi massist moodustab aine, mida me ei suuda näha. + +Vaatamata meile lähema universumiosa põhjalikule kaardistamisele, milleks on kasutatud kõiki vahendeid alates raadio- ja lõpetades gammakiirgusega, on õnnestunud tuvastada vaid kümnendik massist, mis selles ruumiosas peaks olema. Ehk, nagu ütles Washingtoni ülikooli astronoom Bruce H. Margon 2001. aastal ajalehele The New York Times: On üsna piinlik tunnistada, et me ei suuda üles leida 90 protsenti universumist. + +Seda puuduvat massi nimetataksegi varjatud aineks, millised sõnad võtavad päris hästi kokku ka meie praegused teadmised. Me teame, et see on aine, sest me näeme selle gravitatsioonilise mõju toimet. Kuid see ei kiirga mingit tuvastatavat elektromagnetkiirgust, mistõttu ta on meie eest varjatud. Puuduva massi seletamiseks on loodud terve hulk teooriaid, mis ulatuvad eksootilistest aatomisisestest osakesest isoleeritud mustade aukude kogumi ning natuke vähem eksootiliste pruunide ja valgete kääbustähtedeni. Tegelikult on mõiste puuduv mass mõnevõrra eksitav, sest ei puudu ju mass, vaid kõigest sellelt lähtuv valgus. Aga mis siis see varjatud aine tegelikult on ja kuidas me üldse teame, et see olemas on, kui me seda näha ei saa? + +Lugu sai alguse 1933. aastal, kui astronoom Fritz Zwicky uuris kaugete ja massiivsete galaktikaparvede, täpsemalt Berenike Juuste ja Neitsi parve liikumist. Zwicky hindas iga parve kuuluva galaktika massi tolle heleduse alusel ning liitis need kokku, et saada parve kogumass. Seejärel arvutas ta seda teistmoodi, tuginedes seekord üksikgalaktikate liikumiskiirusele parves. Tema üllatuseks oli see dünaamiline mass 400 korda suurem kui galaktikate valgusele tuginev mass. + +Kuigi vastuolu oli juba Zwicky ajal selge, hakkasid teadlased seda põhjalikumalt uurima alles 1970. aastatel. Just siis hakati tõsiselt kaaluma mõtet varjatud aine olemasolu kohta. Selline aine võimaldanuks mitte ainult seletada massidefitsiiiti galaktikaparvedes, vaid tähendanuks ka palju suurema kaaluga tagajärgi universumi arengu ja tuleviku selgitamisel. + +Veel üks nähtus, mille seletamisel varjatud aine marjaks ära kulub, on spiraalsete galaktikate pöörlemine. Spiraalsed galaktikad koondavad endasse hulganisti tähti, mis tiirlevad ümber galaktika keskme enam-vähem ringikujulistel orbiitidel, umbes nagu planeedid ümber tähe. Sarnaselt planeetide orbiitidele võiks suure galaktilise orbiidiga tähelt oodata aeglast orbitaalkiirust (nagu väidab Kepleri kolmas seadus). Tegelikult kehtib Kepleri kolmas seadus küll vaid tähtedele spiraalse galaktika perimeetri lähedal, sest see eeldab, et orbiidiga piiratud mass on konstantne. + +Kuid astronoomid on hulgaliselt vaadelnud paljude spiraalsete galaktikate äärealade tähtede orbitaalkiirusi ning ühelgi korral ei ole täheldatud, et Kepleri kolmas seadus seal kuidagimoodi kehtiks. Selle asemel, et suurema raadiuse korral kahaneda, on orbitaalkiirused hoopis üsna konstantsed. Sellest järeldub, et orbiidi raadiuse kasvades suureneb ka mass, seda isegi tähtede puhul, mis näivalt asuvad päris galaktika serval. Kuigi nad paiknevad galaktika nähtava osa äärel, on galaktikal endal massiprofiil, mis tundub jätkuvat veel pärast sedagi, kui lõpeb tähtedega asustatud piirkond. + +Asjale võib läheneda ka teisest küljest. Kujutage ette tähti spiraalse galaktika serval, mille puhul on jälgitav tavapärane orbitaalkiirus 200 kilomeetrit sekundis. Kui galaktika koosneks ainult ainest, mida me näeme, lendaks nad sõna otseses mõttes peagi galaktikast välja, sest nende orbitaalkiirus on neli korda suurem kui galaktika paokiirus. Et aga galaktikad ei paista just väga innukalt laiali paiskuvat, peab neis peituma mass, mida me ei saa arvestada, kui liidame kokku kõigi nähtavate osade massi. + +Teoreetikud on puuduvat massi loova aine olemuse kohta pakkunud välja rea arvamusi: WIMP-id (nõrga vastastikmõjuga massiivsed osakesed), MACHO-d (massiivsed kompaktsed haloobjektid), universumi algaegadest pärit mustad augud, massiivsed neutriinod ja nii edasi. Kõigil neil teooriatel on omad head ja vead. Astronoomid pole üldiselt omaks võtnud ühtegi teooriat, sest seni on puudunud vahendid nende korralikuks kontrollimiseks. + + +Igal juhul on võimalik vaadata galaktikaparvi, mille uurimine viis professor Zwicky mõttele varjatud ainest. Kasuta &kstars;i objekti leidmise akent (&Ctrl;F), et tsentreerida vaade objektile M87, mis aitab leida Neitsi parve, ning objektile NGC 4884, mis võimaldab vaadelda Berenike Juukseid. Galaktikate nägemiseks tuleb vaadet suurendada. Pane tähele, et taevas tundub Neitsi galaktikaparv olevat palju suurem. Tegelikult on Berenike Juuksed suurem, aga paistab väiksemana, sest see galaktikaparv asub meist palju kaugemal. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b3dec57afa7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook @@ -0,0 +1,252 @@ + +Skriptid ja KStars: DCOP liides +&kstars;i üks eesmärke on pakkuda võimalust kasutada ka kõige keerulisemaid võimalusi skripti vahendusel. See lubab luua virtuaalretki taevakaardil ning aitab õpetajatel koolitöös illustreerida mõningaid astronoomilisi põhimõtteid ning üldse juttu ja teksti köitvamaks muuta. Juba praegu on võimalik &kstars;is selliseid skripte kasutada, kuigi veel ei saa pruukida kõiki funktsioone, mida me tahaksime pakkuda. Meil on küll graafiline skriptide loomise abivahend, kuid siiski tuleb skriptid ise veel käsitsi kirjutada. Käesolev peatükk selgitabki, kuidas &kstars;i skripte kirja panna. +&kde; arhitektuur pakub skripte tarvitavatele rakendustele vajaliku raamistiku DCOP liidese näol. DCOP tähendab töölaua kommunikatsiooniprotokolli (inglise keeles Desktop COmmunication Protocol) ning just DCOP võimaldabki &kde; rakendusi juhtida teistest rakendustest, käsurealt või tekstiskripti abil. + + +DCOP funktsioonid +&kstars;i DCOP kiides kasutab järgmisi funktsioone: + lookTowards( const QString suund ): tsentreerib vaate argumendiga määratud punkti. Selleks võib olla suvalise taevakeha nimi või mõni järgmistest sõnadest või lühenditest: zenith (või z) seniidi tähistusena, north (n) põhjakaare, northeast (ne) kirde, east (e) ida, southeast (se) kagu, south (s), southwest (sw) edela, west (w) lääne ja northwest (nw) loode tähistusena. + + setRaDec( double OT, double kääne ): tsentreerib vaate määratud ekvaatorilistele koordinaatidele. + + setAltAz(double h, double a): tsentreerib vaate määratud horisondiliste koordinaatidele. + + zoomIn(): suurendab vaate suurendust. + + zoomOut(): vähendab vaate suurendust. + + defaultZoom(): taastab vaikesuurenduse = 3. + + setLocalTime(int aasta, int kuu, int päev, int tund, int min, int sek): seab simulatsioonikella määratud kuupäevale ja ajale. + + waitFor( double t ): paus t sekundit enne järgneva skriptikäsu rakendamist. + + waitForKey( const QString klahv ): skripti rakendamine peatatakse, kuni kasutaja vajutab määratud klahvi. Praegu ei saa määrata klahvikombinatsioone (näiteks &Ctrl;C), vaid ainult üksikklahve. Tühikuklahvi jaoks tuleb kirjutada space. + + setTracking( bool track ): jälgimisrežiimi näitamise lülitamine. + + changeViewOption( const QString võimalus, const QString väärtus ): vaatevõimaluse määramine. Kasutada saab kümneid võimalusi, sisuliselt kõike, mida saab seadistada &kstars;i vaateseadistuste aknas. Esimene argument ongi võimalus (vastav nimi võetakse seadistustefailist kstarsrc), teine soovitud väärtus. Argumentide parser on püütud teha võimalikult lollikindel, nii et kui kirjutad midagi kogemata valesti, siis see lihtsalt ei rakendu. + + setGeoLocation( const QString linn, const QString provints/maakond, const QString riik ): võimalus määrata vaatluskohaks mingi konkreetne linn. Kui argumendis määratud linna andmebaasist ei leita, ei tee see käsk midagi. + + stop() [clock]: seiskab simulatsioonikella. + + start() [clock]: käivitab simulatsioonikella. + + setScale(float s) [clock]: määrab simulatsioonikella ajasammu. s=1.0 vastab reaalajale, 2.0 on kaks korda kiirem reaalajast jne. + + + + + +DCOP funktsioonide testimine +DCOP funktsioone saab hõlpsast testida rakenduse kdcop abil. Kui kdcop käivitada, näeb puukujulises nimekirjas kõiki töötavaid rakendusi ja kui &kstars; peaks töötama, on ta samuti seal kirjas. Enamik DCOP funktsioone on kirjas KStarsInterface päises, kuid kellafunktsioonid on ära toodud clock all. Suvalise funktsiooni käivitamiseks tee sellel topeltklõps. Kui funktsioon eeldab argumente, ilmub aken, kuhu need saab sisestada. + + + +DCOP skripti kirjutamine +DCOP funktsioone saab välja kutsuda ka UNIX-i käsurealt ning neid on võimalik skripti kaasata. Me näitame siin üht näidisskripti, mis lülitab sisse ekvaatorilised koordinaadid, tsentreerib vaate Kuule, suurendab veidi ning paneb kella käima kiirusega üks tund sekundis. Seda skripti saab kasutada mallina meelepäraste skriptide loomisel. Kõigepealt siis skript ning seejärel seletus. + +#!/bin/bash +#KStars script: Jälgi Kuud! +# +KSTARS=`dcopfind -a 'kstars*'` +MAIN=KStarsInterface +CLOCK=clock#1 +dcop $KSTARS $MAIN changeViewOption UseAltAz false +dcop $KSTARS $MAIN lookTowards Moon +dcop $KSTARS $MAIN defaultZoom +dcop $KSTARS $MAIN zoomIn +dcop $KSTARS $MAIN zoomIn +dcop $KSTARS $MAIN zoomIn +dcop $KSTARS $MAIN zoomIn +dcop $KSTARS $MAIN zoomIn +dcop $KSTARS $CLOCK setScale 3600. +dcop $KSTARS $CLOCK start +dcop $KSTARS $MAIN waitFor 20. +dcop $KSTARS $CLOCK stop +dcop $KSTARS $MAIN defaultZoom +## + + +Salvesta skript failina. Nimi võib olla milline tahes, mina soovitaksin anda nimeks midagi kirjeldavat, näiteks kuuvaatlus.kstars. Skripti muutmiseks käivitatavaks anna järgmine käsk: chmod kuuvaatlus.kstars . Nüüd saab skripti käivitada käsuga ./kuuvaatlus.kstars kataloogis, kus skript asub. Arvesta, et skript toimib ainult siis, kui KStars eelnevalt töötab. Uue &kstars;i akna avamiseks võib skriptis kasutada käsku dcopstart. +Nüüd siis selgitused skripti juurde. Ülemine rida tuvastab faili BASHi shelliskriptina. Järgmised kaks rida on kommentaarid (kommentaarid on kõik read, mille alguses seisab #, ning shell jätab need arvesse võtmata). Järgmised kolm rida määravad mõningad muutujad, mida hiljem kasutatakse. Muutuja KSTARS tuvastab töötava &kstars;i protsessi, kasutades selleks käsku dcopfind. Muutujad MAIN jaCLOCK tuvastavad kaks &kstars;iga seotud DCOP liidest. +Ülejäänud osa skriptist kujutabki endast tegelike DCOP väljakutsete loetelu. Esimene rida määrab ekvaatoriliste koordinaatide kasutamise, määrates võimaluse UseAltAz (ehk siis kõrguse ja asimuudi kasutamise) väärtuseks false ehk väär (kõiki võimalusi, mida kasutab changeViewOptions ehk vaateseadistuste dialoog, näeb seadistustefailis kstarsrc). Järgmine käsk tsentreerib vaate Kuule ja lülitab sisse selle jälgimise. Seejärel kehtestatakse vaikesuurendus ja suurendatakse seda viis korda. Siis määratakse kell käima kiirusega üks tund sekundis (3600 sekundit on ju üks tund) ning kell käivitatakse. Järgmine rida peatab skripti 20 sekundiks, mille kestel saab jälgida üle taevalaotuse kulgevat Kuud. Lõpuks peatatakse kell ning taastatakse vaikesuurendus. +Me loodame, et KStarsi skriptivõimalused pakuvad sulle suurt naudingut ja lubavad luua huvitavaid lahendusi. Kui oled loonud mõne huvipakkuva skripti, võid sellest teada anda ka meiliaadressil kstars@30doradus.org, sest meile meeldiks teada saada, mida teevad meie kasutajad, ja võimaluse korral ka skripte oma veebileheküljel avaldada. Kui sul aga on mingeid mõtteid, kuidas skriptidesse (või üldse mis tahes &kstars;i töö osasse) puutuvat parandada, anna sellest teada aadressil kstars-devel@lists.sourceforge.net või esita oma soov Bugzilla vahendusel. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook new file mode 100644 index 00000000000..21a91fcb4ec --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook @@ -0,0 +1,110 @@ + +Objekti üksikasjade aken +Tööriistad +Objekti üksikasjade aken +Taevaobjektid +Üksikasjad + + +Objekti üksikasjade aken + + + + + + Objekti üksikasjade aken + + + + +Objekti üksikasjade aken näitab põhjalikke andmeid valitud taevakeha kohta. Selle kasutamiseks tee klõps hiire parema nupuga soovitud taevakehal ja vali hüpikmenüüst käsk Lähemalt.... +Ilmuv aken on jagatud mitmeks kaardiks. Kaardil Üldine näidatakse kokkuvõtet valitud objekti kohta saadaolevatest andmetest, sealhulgas nimetusi ja kataloogitähiseid, objekti tüüpi ning magnituudi. Samuti saab näha objekti ekvaatorilisi ja horisondilisi koordinaate ning tõusu, loojumise ja kulminatsiooni ehk keskpäevaaega. + +Taevaobjektid +Internetiviidad +Kohandamine +Kaardil Viidad saab hallata objektiga seotud internetiviitu. Siin on näha parajasti objektiga seotud kujutise- ja infoviidad. Neid saab näha objektil hiire parema nupuga klõpsamise järel ilmuvast hüpikmenüüs. Nupu Lisa viit... abil saab lisada meelepärase viida. Avaneb dialoog, kus tuleb anda uue viida URL ja tekst, mida soovid hüpikmenüüs näha (samuti saab samas aknas veebibrauseriga testida URL-i korrektsust). Arvesta, et siin saab viidata ka mõnele kohalikul kõvakettal olevale failile, mis võimaldab näiteks kasutada isiklike vaatluste materjale või enda võetud pilte. +Valides olemasolevate viitade seast mõne omaloodud viida, on nuppude Muuda viita... ja Eemalda viit... abil võimalik seda redigeerida või eemaldada. +Kaardil Täpsemalt saab esitada professionaalsetele astronoomiaandmebaasidele internetis päringuid valitud objekti kohta. Nende kasutamiseks vali nimekirjast meelepärane andmebaas ja klõpsa nupule Vaata, misjärel päringu tulemusi näidatakse veebilehitseja aknas. Päring esitatakse selle objekti primaarse nime kohta, mida üksikasjaliku info dialoogi avamisel uurida soovisid. Kasutada saab järgmisi andmebaase: +Kõrgenergia astrofüüsika arhiiv (HEASARC). Siin saab valitud objekti kohta andmeid, mida on kogunud mitmed kõrgenergiaobservatooriumid, mis tegelevad spektri ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguse osaga. +Kosmoseteleskoobi missioonide arhiiv (MAST). Kosmoseteleskoobi teaduslik instituut võimaldab ligipääsu kõigile piltidele ja spektrisalvestustele, mida on teinud Hubble'i kosmoseteleskoop, samuti mõned muud kosmoses tegutsenud või tegutsevad observatooriumid. +NASA astrofüüsikaandmete süsteem (ADS). See uskumatult võimas andmebaas sisaldab ääretult palju rahvusvaheliselt tunnustatud astronoomia- ja astrofüüsikaajakirjades avaldatud materjale. Andmebaas jaguneb neljaks suuremaks teemaks (astronoomia ja astrofüüsika, astrofüüsika preprindid, riistvara, füüsika ja geofüüsika). Kõik teemad sisaldavad kolme erinevat andmebaasis otsimise võimalust: otsimine märksõna järgi (Keyword search) annab tulemuseks artiklid, kus objekti nimi esineb märksõnade seas, pealkirjaotsingu (Title word search) tulemuseks on artiklid, mille pealkirjas esineb objekti nimi, ning pealkirja- ja märksõnaotsing (Title & Keyword search) esitab päringu mõlemat kriteeriumi silmas pidades. +NASA/IPAC-i Galaktikaväliste objektide andmebaas (NED). NED pakub andmeid ja bibliograafiaviiteid Galaktikaväliste objektide kohta. Seda saab kasutada ainult siis, kui valitud objekt on Galaktikaväline, &ie; mõni muu galaktika. +Identifikatsioonide, mõõtmiste ja asronoomiliste andmete bibliograafia kogumik (SIMBAD). SIMBAD ja NED on üsna sarnased, ainult et SIMBAD pakub andmeid kõigi objektide, mitte ainult galaktikate kohta. +SkyView pakub taevalaotuse pilte, mida on saadud spektri mitmes osas alates gammakiirgusest kuni raadiokiirguseni. &kstars; võib hankida valitud objekti suvalise uuringu pildi ja seda näidata. + + +Kaardil Logi saab sisestada teksti, mis peaks alati olema seotud selle objekti üksikasjaliku info dialoogiga, näiteks on siin võimalik kirja panna isiklike vaatluste ajal tekkinud mõtteid ja muud sellist. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f6cd2a324df --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook @@ -0,0 +1,78 @@ + +Piltide genereerimise käsurearežiim +Pildiloomise režiim + +&kstars;i abil on võimalik genereerida taevakaart ka ilma graafilist kasutajaliidest (GUI) käivitamata. Selleks käivita &kstars; käsurealt argumentidega, mis määravad pildi failinime ning selle soovitud mõõtmed: kstars --dump --filename kstars.png --height 640 --width 480 --script minuskript.kstars --date "4. juuli 1976 12:30:00" + +Kui failinime ei ole määratud, genereeritakse fail nimega kstars.png. Püütakse tekitada pilt, mis vastaks määratud failinime laiendile. Tunnistatakse järgmisi laiendeid: png, jpg, jpeg, gif, pnm ja bmp. Kui failinime laiendit ära ei tunta, kasutatakse vaikimisi pilditüübina PNG-d. +Kui määramata on jäetud pildi laius ja kõrgus, kasutatakse samuti vaikeväärtusi, milleks on vastavalt 640 ja 480. +Vaikimisi loeb &kstars; valikute väärtused failist $KDEHOME/share/config/kstarsrc, et määrata, millele pilt peaks olema tsentreeritud ja kuidas seda teisendada. See tähendab, et on vajalik käivitada &kstars; tavalises GUI režiimis ning väljuda rakendusest pärast seda, kui oled määranud valikud, mida soovid kasutada genereeritavate piltide korral. See ei ole just kõige paindlikum lähenemisviis, mistõttu me pakume ka võimalust käivitada &kstars;i DCOP skript, mis enne pildi genereerimist vajalikud asjad kindlaks määraks. Skriptiargumendina antav failinimi peab olema sobilik &kstars;i DCOP skript, näiteks selline, mille võib luua skriptilooja abivahendi vahendusel. Skriptiga saab määrata, kuhu fokuseerida vaade, määrata geograafilise asukoha, aja ning kuupäeva, muuta suurendustaset ja kohandada muudki vaateseadistused vajalikuks. Mõningatel DCOP funktsioonidel ei ole väljaspool GUI-d erilist mõtet (näiteks waitForKey) ning kui skripti parsimisel selliseid funktsioone kohatakse, siis neid lihtsalt ignoreeritakse. +Vaikimisi kasutab &kstars; pildi tekitamisel süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Samas võib määrata vajaliku kuupäeva ja kellaaja argumendiga --date. Sama argumendiga saab määrata ka rakenduse graafilise režiimi käivitamisel kasutatava aja. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6f3449773be --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook @@ -0,0 +1,56 @@ + + +John Cirillo + +Ekliptika +Ekliptika +Ekliptika koordinaadid + +Ekliptika on kujutletav suurring taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonna sooritab. Tegelikult on see mõistagi Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23,5-kraadise nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks. Kuna meie päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandiga. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes järgivad Päikest. Ekliptika 23,5-kraadise nurga tõttu muutub Päikese kõrgus keskpäeval aasta jooksul just seepärast, et Päike järgib ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel horizondi kohal, on päevad pikemad ning meil on tegemist suvega. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud talv. Lisaks sellele saabub päikesevalgus suvel Maale suhteliselt täisnurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohta rohkem energiat kui talvel, mis päikesekiired langevad längu. Erinevused päeva pikkuses ja energias pindalaühiku kohta põhjustavad ka temperatuurierinevusi, mida me väga selgelt võime suvel ja talvel oma naha peal tajuda. + +Ülesanded: +Kontrolli, et su asukoht ei oleks määratud ekvaatorile liiga lähedale. Ava aken &kstars;i seadistused, lülita sisse horisondilised koordinaadid ja vaata, et märgitud oleks läbipaistmatu taust. Ava seejärel aken Aja määramine (&Ctrl;S) ning sea kuupäev mingile kesksuvepäevale ja aeg 12.00-le. Naase peaaknasse ning liigu lõunahorisondile (vajuta S). Pane tähele, millisel kõrgusel asub Päike horisondi kohal suvisel keskpäeval. Nüüd määra päevaks mõni südatalvine päev (aga aeg jäta endiselt 12.00 peale). Näed, et Päike on taevas palju madalamal. Samuti võid näha, et päeva pikkus on sootuks teine, kui avad mõlema kuupäeva puhul abivahendi Mis täna näha on? + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook new file mode 100644 index 00000000000..92674d69016 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook @@ -0,0 +1,96 @@ + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Elliptilised galaktikad +Elliptilised galaktikad + + +Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed (kuigi sellest reeglist om ka erandeid). Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid varast tüüpi galaktikateks, sest ta arvas, et neist arenesid hiljem spiraalgalaktikad (neid nimetas ta vastavalt hilist tüüpi galaktikateks). Tänapäeval arvavad astronoomid aga otse vastupidi (&ie; et spiraalgalaktikatest võivad areneda elliptilised), kuid Hubble'i varase ja hilise tüübi mõisted on siiski seniajani kasutusel. + +Kunagi arvati, et elliptilised galaktikad on olemuselt väga lihtsad, kuid seegi arvamus on nüüdseks tugevasti muutunud. Osaliselt tingib selle nende hämmastav päritolu: arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. Sellise liitumise arvutisimulatsiooni MPEG vormingus võib näha NASA Hubble'i kosmoseteleskoobi veebileheküljel. (Hoiatus: faili suurus on 3,4 MB.) + +Elliptilised galaktikad on suuruse ja heleduse poolest väga mitmekesised, ulatudes hiigelgalaktikatest, mille läbimõõt on sadu tuhandeid valgusaastaid ja heledus triljoneid kordi suurem kui Päikesel, kääbusellipsiteni, mis on vahest veidi heledamad kui tavaline kerasparv. Elliptilisi galaktikaid jagatakse mitmesse morfoloogilisse klassi: + + + +cD galaktikad: +Hiiglaslikud heledad objektid, mille läbimõõt võib olla ligemale megaparsek (kolm miljonit valgusaastat). Selliseid hiiglasi leiab ainult väga suurte ja tihedate galaktikaparvede keskmest ning tõenäoliselt on nad paljude galaktikate liitumise tulemus. + + + +Normaalsed elliptilised galaktikad +Tihe objekt suhteliselt suure keskmise pinnaheledusega. Nende hulka kuuluvad hiigelellipsid (gE), keskmise heledusega ellipsid (E) ja kompaktsed ellipsid. + + + +Elliptilised kääbusgalaktikad (dE) +See klass on tavalistest elliptilistest galaktikatest täiesti erinev. Selliste galaktikate diameeter ulatub ühest kümne kiloparsekini ning nende heledus on tavalistest ellipsitest palju väiksem, mis jätab mulje, nagu oleks nad üpris hõredad. Kuid neile on samamoodi omane tähetiheduse järk-järguline kahanemine suhteliselt tihedast tuumast hajusa perifeeria suunas. + + + +Sfäärilised kääbusgalaktikad (dSph) +Erakordselt tuhmid galaktikad, mida on täheldatud ainult Linnutee ja võib-olla veel mõne lähedase galaktikarühma, näiteks Lõvi rühma lähedal. Nende absoluutne tähesuurus on kõigest -8 kuni -15. Draakoni sfäärilise kääbusgalaktika absoluutne tähesuurus on -8,6, nii et see on isegi tuhmim kui keskmine kerasparv Linnutees! + + + +Sinised kompaktsed kääbusgalaktikad (BCD) + +Väikesed galaktikad, mis on ebatavaliselt sinist värvi. Nende fotovärvilisus B-V = 0,0 kuni 0,30 tähesuurust, mis on tüüpiline spektriklass A suhteliselt noortele tähtedele. See lubab oletada, et BCD-d on parajasti aktiivselt kujunevad tähed. Neil süsteemidel on ka hulganisti tähtedevahelist gaasi (erinevalt teistest elliptilistest galaktikatest). + + + + +&kstars; võib sulle näidata mõningaid elliptilisi galaktikaid, kui kasutad selle objekti leidmise akent (&Ctrl;F). Otsi näiteks NGC 4881, mis kujutab endast hiiglaslikku cD galaktikat Berenike Juuste galaktikaparves. M 86 on normaalne elliptiline galaktika Neitsi galaktikaparves. M 32 on elliptiline kääbusgalaktika, meie naabri, Andromeda galaktika (M 31) kaaslane. M 110 on samuti M 31 kaaslane, mis sarnaneb sfäärilise kääbusgalaktikaga (sarnaneb seepärast, et on mõnevõrra heledam kui enamik sfäärilisi kääbuseid). + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2e006ada37b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook @@ -0,0 +1,44 @@ + + +Jason Harris + +Võrdpäevsuspunktid +Võrdpäevsuspunktid +Taevaekvaator Ekliptika +Enamik inimesi teab, et kevadine ja sügisene pööripäev on päevad kalendris, mis põhjapoolkeral tähistavad vastavalt kevade ja sügise algust. Aga kas teate ka seda, et needsamad pööripäevad kujutavad endast ka positsiooni taevas? Taevaekvaator ja ekliptika on kaks suurringi taevasfääril, mis asuvad teineteise suhtes 23,5-kraadise nurga all. Kaht punkti, kus nad lõikuvad, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks. Kevadpunkti koordinaadid on OT=0,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. Sügispunkti koordinaadid on OT=12,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. Võrdpäevsuspunktid on olulised aastaaegade märkimisel. Kuna nad asuvad ekliptikal, liigub Päike igal aastal neist läbi. Kui Päike läbib kevadpunkti (tavaliselt 21. märtsil), ületab ta taevaekvaatori lõunast põhja, mis märgib põhjapoolkeral talve lõppu. Kui aga Päike läbib sügispunkti (tavaliselt 21. septembril), ületab ta taevaekvaatori põhjast lõunasse, mis tähistab talve lõppu lõunapoolkeral. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8cf3788805b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook @@ -0,0 +1,233 @@ + +Küsimused ja vastused +&reporting.bugs; &updating.documentation; + + + +Mida kujutab endast &kstars;i ikoon? + + +&kstars;i ikoon on sekstant ehk käsiteleskoop, mida kasutasid laevnikud aegadel, kui purjelaevadega sõites olid oluliseks orientiiriks tähed. Hoolikalt tähtede asukohta jälgides võis laevnik üsna täpselt kindlaks määrata aluse asukoha pikkus- ja laiuskraadi. + + + + + +Mida tähendavad Päikesesüsteemiväliste objektide sümbolid? + + +Sümbol osutab objekti tüübile: +tühi ring: hajusparv +ristiga ring: kerasparv +kast: hajusudu +romb: supernoova jäänuk +ring väljaulatuvate joontega: planetaarudu +ellips: galaktika + + + + + + + +Mida tähendavad Päikesesüsteemi väliste objektide erinevad värvid? + + +Üldiselt viitavad värvid sellele, millisesse kataloogi objekt kuulub (Messier, NGC või IC). Kuid mõne objekti puhul viitab erinev värv ka sellele, et objekti kohta on saadaval lisapilte hüpikmenüü vahendusel (vaikimisi on selliste ekstrate värviks punane). + + + + + +Miks on andmebaasis nii palju USA ja nii vähe teiste maade linnu? + + +Kui me alustasime &kstars;i arendusega, ei suutnud me leida ühtainsat pikkus- ja laiuskraadide andmebaasi, mis hõlmanuks ühtlaselt kogu maakera. Me püüame praegu lisada oma andmebaasi võimalikult rohkem linnu väljaspool USAd, milles meid on tublisti aidanud paljud &kstars;i kasutajad. Kui ka sina saad sellesse oma panuse anda, oled teretulnud. + + + + + +Lisasin &kstars;ile omaloodud asukoha, mida ma enam ei taha kasutada. Kuidas seda eemaldada? + + +Selleks tuleb redigeerida faili ~/.kde/share/apps/kstars/mycities.dat ja eemaldada sealt antud asukohta määratlev rida. + + + + + +Miks ma ei saa maapinda näha, kui kasutan ekvaatorilisi koordinaate? + + +Lühidalt: see on ajutine puudujääk. Meil tekkis probleem, kui püüdsime luua täidetud hulknurki, mis kujutaksid ekvaatorilises režiimis maapinda. Kuid ega tegelikult ekvaatoriliste koordinaatide puhul ei olegi maapinna näitamisel erilist tähtsust, mis on üks põhjuseid, miks selle vea parandamine on olnud üsna teisejärgulise tähtsusega ülesanne. + + + + + +Miks ekraani kerides mõned objektid ära kaovad? + + +Kui kujutist nihutatakse, peab &kstars; ümber arvutama iga oma andmebaasis leiduva objekti pikselkoordinaadid, mis tähendab päris korralikku matemaatikat. Kujutist kerides (kas nooleklahvi või hiirega) muutub see aeglaseks ja hüplevaks, sest arvuti ei suuda liikumisega kaasas käia. Kui jätta osa objekte kaasamata, kahaneb tunduvalt arvutamiskiirus, mis omakorda võimaldab sujuvamat kerimist. Selle võimaluse saab välja lülitada &kstars;i seadistuste aknast, sealsamas saab ka valida, milliseid objekte varjata. + + + + + +Ma ei saa aru kõigist mõistetest, mida &kstars; kasutab. Kust võiks leida seletusi kõigi nende astronoomiliste mõistete kohta? + + +&kstars;i käsiraamatus leidub ka AstroInfo projekt ehk valik lühikesi ja viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida &kstars; võimaldab näitlikustada. AstroInfo ei ole kellegi eraettevõtmine, vaid ühispanus, nagu näiteks GNUpedia või Everything2. Kui ka sina soovid anda oma panuse AstroInfosse, siis võiksid ühineda meie meililistiga kstars-info@lists.sourceforge.net. + + + + + +Tahaksin käivitada &kstars;i mõne muu kuupäeva ja kellaajaga kui see, mis praegu arvutis kehtib. Kas see on võimalik? + + +Jah, &kstars; on võimalik käivitada suvalise ajaga, kui anda käsureal võti --date ja selle järel aeg, näiteks 4. juuli 1976 12:30:00 + + + + + +Tahaksin käivitada &kstars;i nii, et selle sisekell on peatatud. Kas see on võimalik? + + +Jah: KStarsi käivitamiseks peatatud kellaga anna lihtsalt käsureal võti --paused. + + + + + +Kui täpne on &kstars;? + + +&kstars; on päris täpne, kuigi mitte (veel) nii täpne, kui ta võiks olla. Ülitäpsete arvutuste puhul tekitavad probleeme arvukad lisategurid. Kui sa ei ole just professionaalne astronoom, ei peaks sind tõenäoliselt sellised probleemid kunagi vaevama. +Toome siin ära mõningad rakenduse täpsust piiravad tegurid: +Planeetide asukohad on täpsed ainult praeguse epohhi umbes 4000 aasta piires. Neid saab ennustada viimaste sajandite vaatluste põhjal planeetide orbiite Fourier' analüüsi abil uurides. Koolis õpitakse, et planeetide orbiit ümber Päikese on lihtne ellips, kuid see ei ole päris õige. Täiesti korrektne oleks see juhul, kui Päikesesüsteemis oleks ainult üks planeet ning nii Päike kui too planeet oleks punktmassid. Tegelikkuses aga mõjutavad planeedid pidevalt üksteist, muutes kergelt üksteise orbiite, samuti tuleb arvestada pretsessiooni. Tänapäeval on isegi arvatud, et planeetide orbiidid ei pruugi kaugemale vaadates (s.t. miljonite või miljardite aastate pärast) sugugi stabiilsena püsida. Rusikareeglina on aga võimalik loota planeedi asukoha täpsust mõne kaaresekundilise eksimuse piires aastate -2000 ja 6000 vahel. Erand sellest reeglist on Pluuto, mille asukoht on vahest isegi kümneid kordi ebatäpsem kui teistel planeetidel. Kuid praeguse epohhi läheduses võib siiski ka selle asukohta nii ühe kaaresekundi sees kindlaks määrata. Kõige raskem on aga ülitäpselt kindlaks määrata Kuu asukohta, sest selle liikumist mõjutab väga tugevasti Maa. Pealegi on see meile nii lähedal, et isegi väikesed muudatused, mida kaugemate objektide korral ei pruugi tähele pannagi, on Kuu korral hõlpsasti tajutavad. Rakenduse kõige ebatäpsemad objektid, kui aluseks võtta pikem ajavahemik, on komeedid ja asteroidid. Me kasutame väikeplaneetide jaoks tugevasti lihtsustatud orbiidimudelit, mis ei võta arvesse muude kehade mõjutusi. Seepärast saab nende asukohta usaldusväärseks pidada ainult käesolevale hetkele üsna lähedale jääval ajal. Isegi praeguse epohhi korral võib asteroidide ja komeetide asukohamäärangus ette tulla 10 kaaresekundi või suuremaidki eksimusi. + + + + + + + + +Miks ma pean korralikke NGC/IC kataloogi ja Messieri objektide pilte alla laadima? Need võiks ju kohe &kstars;iga kaasas olla? + + +Internetist allalaaditava NGC/IC kataloogi autor seadis sellele piirangu, et kataloogi ei tohi kasutada kommertseesmärkidel. Enamikule &kstars;i kasutajatest see mõistagi probleem ei ole, kuid formaalselt keelab &kstars;i litsents (GPL) sellist piirangut seada. Messieri objektide pildid on eemaldatud kahel põhjusel: esiteks lihtsalt &kstars;i mahu vähendamiseks ning teiseks tekkis ka seal mõningate piltidega samalaadseid litsentsiprobleeme. Kaasapandud pildid on võrreldes originaalidega üpris madala kvaliteediga, nii et selles mõttes vaevalt mingeid autoriõiguse probleeme tekiks, kuid siiski taotlesin ma nende autoritelt otseselt õiguse kasutada pilte, mille puhul võis valitseda võimalik konfliktioht (vaata täpsemat infot failist README.images). Aga et kõik oleks absoluutselt kindel ja veatu, eemaldasin need standardversioonist ning märkisin allatõmmatava arhiivifaili "vabaks mittekommertslikuks kasutamiseks". + + + + + +Mulle tõesti nii väga meeldivad need imeilusad pildid, mida ma &kstars;iga alla tõmbasin! Ma tahaks neid kogu maailmaga jagada! Kas ma võib nende piltidega näiteks kalendri trükkida (või on piltidel mingeid kasutamispiiranguid)? + + +Sõltub pildist, aga üldiselt on paljusid pilte keelatud kasutada kommertseesmärkidel. Pildinäitaja olekuriba annab enamasti infot pildi autoriõiguse kohta ning toob ära võimalikud piirangud. Aga rusikareeglina võib teatavaks võtta, et kõik, mida on avaldanud NASA, on vaba igasuguseks kasutamiseks (sealhulgas Hubble'i kosmoseteleskoobi pildid). Kõige muu puhul võib vaikimisi eeldada, et neid ei tohi levitada kommertseesmärkidel ilma autorilt luba hankimata. Kui sa ei ole päris kindel, võta ise autoriga ühendust. + + + + + +Kas ka mina saan kaasa aidata &kstars;i tulevastele versioonidele? + + +Otse loomulikult! Anna endast teada meie meililistis kstars-devel@kde.org. Kui soovid kaasa aidata programmeerimisel, tõmba meie CVS-ist alla koodi uusim versioon ja asu selle kallal tegutsema. Paketiga käib kaasas mitu README faili, mis selgitavad vähemalt osaliselt koodi. Kui tahad teada, mille kallal eriti oleks vaja tegutseda, vaata faili TODO. Oma kaastöö võib saata meililisti kstars-devel ning mõistagi saab seal esitada ka mis tahes küsimusi, mis sul töös tekkida võivad. Kui sa ei ole aga programmeerimisega heal jalal, võib sinu abi ometi ära kuluda tõlkimisel, dokumentide ja AstroInfo artiklite juures, URL viitade pakkumisel, veateadete saatmisel ning uute võimaluste ja soovide väljamõtlemisel. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook new file mode 100644 index 00000000000..44c12a050a7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook @@ -0,0 +1,143 @@ + +<acronym +>FITS</acronym +>-i näitaja +Tööriistad +FITS-i näitaja + + +FITS ehk Flexible Image Transport System ehk paindlik pilditranspordisüsteem on astronoomias piltide ja andmete esitamise standard. + +KStarsi FITS-i näitaja on põimitud INDI raamistikku tehtud FITS-pildite sujuvaks esitamiseks ja töötlemiseks. Lisaks saab FITS-i näitajaga toorandmeid ka hiljem töödelda. FITS-faili avamiseks kasuta menüükäsku Ava FITS..., mille leiad menüüst Fail, või kiirklahvi &Ctrl;O. + +FITS-i näitaja omadused: + + 8-, 16-, 32-, IEEE -32 ja IEEE -64 bitise vormingu toetus. + Histogramm automaatse, lineaarse, logaritmilise ja ruutjuurskaalaga. + Pildi redutseerimine võimalus. + Heleduse ja kontrasti muutmise võimalus. + Suurendamisvõimalused. + Automaattasemed. + Statistika. + FITS-i päise päringud. + Tagasivõtmine/uuestitegemine. + + + + FITS-i näitaja + + + + + + FITS-i näitaja + + + + +Siinne pilt näitab FITS-i näitaja tööala ja akent. See tööriist võimaldab pilte vaadata ja teatud määral töödelda. FITS-i andmetihedus säilitatakse kõigi avamis-, salvestamis- ja töötlemisoperatsioonide ajal. Ehkki tööriist järgib FITS-i standardeid, ei toeta see absoluutselt kõiki FITS-i võimalusi: + + Ainult ühe pildi toetus faili kohta. + Ainult kahemõõtmeliste andmete toetus, ühe- ja kolmemõõtmelisi andmeid ei arvestata. + WCS (World Coordinate System) toetus puudub. + + +Järgnevalt kirjeldame lühidalt tööriista erinevaid komponente: + + Heledus/kontrast: võimaldab kohandada heledust ja kontrasti. Väga suurte FITS-ide korral võib see nõuda tublisti protsessorivõimsust ja mälu. + Histogramm: näitab ühe kanaliga FITS-i histogrammi. Pildi skaalat saab muuta, kui määrata ise kärbitava osa alumine ja ülemine raja. Ümberskaleerimist (lineaarne, logaritmiline või ruutjuurskaleerimine) saab seejärel rakendada rajade vahele jäävale piirkonnale. + Pildi redutseerimine: võimaldab eemaldada pildilt taustamüra ja muid anomaaliaid. CCD toorpilte töödeldakse sageli, et eemaldada neilt instrumendiga ja temperatuuriga seotud müra, samuti optilisest süsteemist tingitud moonutused. Tööriist toetab kolme tüüpi CCD toorkaadreid: + + Tumedad kaadrid + Ühtlased kaadrid + Ühtlaselt tumedad kaadrid + + Kasutaja võib igas kategoorias seada üksteise peale mitmeid kaadreid, et suurendada signaali ja müra suhet. Tarvitada saab kaks kombineerimisviisi: keskmine ja mediaan. Enamasti annavad need ühesuguse tulemuse, kuid mediaan tagab selle, et andmeid ei moonuta juhuslikud kosmiliste kiirte tabamused. + + Statistika: lihtsad statistilised andmed minimaalse ja maksimaalse piksliväärtuse ning nende asukoha kohta, FITS-i sügavus, mõõtmed, keskmine ja standardhälve. + FITS-i päis: näitab FITS-i päiseinfot. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook new file mode 100644 index 00000000000..135d02a9167 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook @@ -0,0 +1,75 @@ + + + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Valgsus +Valgsus +Helendus + + +Valgsus on energiakogus, mis läbib igas sekundis pinnaühikut. + +Astronoomid tähistavad valgsusega taevakehade näivate heledust. Näiv heledus defineeritakse tähelt saabuva valgushulgana pinnaühiku kohta sekundis, mistõttu näiv heledus ongi lihtsalt tähe valgsus. + +Valgsus mõõdab energia voogu, mis igas sekundis läbib objekti iga ruutsentimeetrit (või mõnd muud pinnaühikut). Valgsus sõltub energiat kiirgava objekti kaugusest, sest energia hajub. Oletame, et meil on tegemist tähe ümber tõmmatud õhupalliga. Iga punkt pallil tähistab tähelt saabuva energia ühikut. Algselt on kõik ühe ruutsentimeetri punktid üksteisele väga lähedal ja valgsus (energia ruutsentimeetri kohta sekundis) on suur. Täitudes suureneb õhupalli ruum- ja pindala ning punktid hakkavad kaugenema. See tähendab, et ühel ruutsentimeetril olevate punktide (ehk siis energia) arv kahaneb, nagu näitab joonis 1. + + + + + + +Joonis 1 + + + +Valgsus on pöördvõrdeline kaugusega väga lihtsa suhte r^2 alusel. Kui nüüd vahemaa kahekordistub, jõuab meieni 1/2^2 ehk veerand esialgsest valgsusest. Põhimõtteliselt on valgsus helendus pinnaühiku kohta: + + + + + +kus (4 * PI * R^2) on sfääri (või õhupalli!) pindala, mille raadius on R. Valgsuse mõõtühikuks on vatt/m^2/s või astronoomide seas rohkem pruugitav erg/cm^2/s. Nii on näiteks Päikese helendus L = 3,90 * 10^26 W. See tähendab, et igas sekundis paiskab Päike kosmosesse 3,90 * 10^26 džauli energiat. Järelikult on valgsus ühe ruutsentimeetri kohta juhul, kui asume Päikesest ühe aü (1,496 * 10^13 cm) kaugusel: + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook new file mode 100644 index 00000000000..bc3975e2152 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook @@ -0,0 +1,66 @@ + + +Jason Harris + +Geograafilised koordinaadid +Geograafiline koordinaatide süsteem +PikkuskraadGeograafiline koordinaatide süsteem +LaiuskraadGeograafiline koordinaatide süsteem +Asukohta Maal võib määrata sfäärilist koordinaatide süsteemi kasutades. Geograafiline (Maad kaardistav) koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks neist, mis kannab nimetust laius, mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel. Teine, pikkus, mõõdab nurka piki ekvaatorit, kusjuures nullpunktiks on teatud kindel punkt Maal (üldreeglina loetakse tänapäeval nullkraadi punktiks Greenwichi Inglismaal). Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Näiteks Baltimore (Marylandi osariik, USA) asub kohas, mille laius on 39,3 kraadi põhja ning pikkus 76,6 kraadi läände. Seega läbib Baltimore'i vektor, mis on tõmmatud Maa keskpunktist punkti, mis asub 39,3 kraadi ülalpool ekvaatorit ning 76,6 kraadi lääne pool Greenwichi. On selge, et selle koordinaatide süsteemi väga oluline osa on ekvaator, mis kujutab endast laiusnurga nullpunkti ja asub poolel teel pooluste vahel. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi alustasand. Alustasand on element, mis on vajalik igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile. Joont, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse paralleeliks. Need kujutavad endast Maa pinnalaotusele tõmmatavaid ringjooni, kuid ainus paralleel, mida saab nimetada suurringiks, on ekvaator (laius=0 kraadi). Joont, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse meridiaaniks. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse algmeridiaaniks (pikkus=0 kraadi). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringid ega ole omavahel paralleelsed: nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. + +Ülesanne: +Mis on põhjapooluse pikkuskraad? Selle laiuskraad on 90 kraadi põhjalaiust. +See on nipiga küsimus. Pikkuskraadil ei ole põhjapoolusel (samuti lõunapoolusel) mingit tähendust, siin esinevad kõik pikkuskraadid ühekorraga. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b2926b9cb1b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook @@ -0,0 +1,32 @@ + + +Jason Harris + +Suurringid +Suurringid +Taevasfäär + +Kujutage endale ette sfääri, näiteks Maad või taevasfääri. Suvalise tasapinna lõikumine sfääriga tekitab sfääri pinnal ringjoone. Kui tasapind hõlmab ka sfääri keskpunkti, nimetatakse lõikejoont suurringiks. Suurringid on suurimad ringjooned, mida sfäärile saab tõmmata. Samuti kulgeb lühim tee sfääri suvalise kahe punkti vahel alati piki suurringi. Mõned näited suurringide kohta taevasfääril: horisont, taevaekvaator, ekliptika. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3e48ce0c08b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook @@ -0,0 +1,30 @@ + + +Jason Harris + +Horisont +Horisont +Horisondilised koordinaadid + +Horisont on joon, mis eraldab maad taevast. Täpsemalt öeldes on see joon, mis jagab kõik suunad, kuhu vaatleja vähegi võib vaadata, kahte kategooriasse: suundadeks, mis lõikuvad Maaga, ja suundadeks, mis Maaga ei lõiku. Paljudes asukohtades võivad horisonti ähmastada puud, ehitised, mäed &etc; Kuid näiteks merel laeval asudes saab horisondi mõiste väga hästi selgeks. Horisont on horisondilise koordinaatide süsteemi alustasand. Teisisõnu on horisont koht, kus kõrgus on null kraadi. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook new file mode 100644 index 00000000000..665ce294de8 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook @@ -0,0 +1,46 @@ + + +Jason Harris + +Tunninurk +Tunninurk +Kohalik meridiaan Täheaeg +Artiklis "Täheaeg" selgitasime, et taevakeha otsetõus osutab täheajale, mil objekt ületab vaatleja kohaliku meridiaani. Taevakeha tunninurk tähendab erinevust kohaliku täheaja ning taevakeha otsetõusu vahel: TNobj = KTA + OTobj Seega näitab taevakeha tunninurk, kui palju täheaega on möödunud hetkest, mis objekt asus vaatleja kohalikul meridiaanil. Ühtlasi on see nurkkaugus taevakeha ja meridiaani vahel, mida mõõdetakse tundides ( 1 tund = 15 kraadi). Kui näiteks objekti tunninurk on 2,5 tundi, ületas ta kohaliku meridiaani 2,5 tunni eest ning on parajasti 37,5 kraadi meridiaanist lääne pool. Negatiivne tunninurk näitab aega järgmise meridiaani ületuseni. Ja mõistagi tähendab nulliga võrduv tunninurk, et taevakeha asub parajasti kohalikul meridiaanil. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.cache.bz2 b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.cache.bz2 new file mode 100644 index 00000000000..216c91149ec Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.cache.bz2 differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..9f7ddf5a6bf --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook @@ -0,0 +1,327 @@ + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +]> + + +&kstars;i käsiraamat + + + +Jason Harris
&Jason.Harris.mail;
+ + + +Heiko Evermann
&Heiko.Evermann.mail;
+ +Põhiarendaja + + +Thomas Kabelmann
&Thomas.Kabelmann.mail;
+ +Põhiarendaja + + +Pablo de Vicente
&Pablo.de.Vicente.mail;
+ +Põhiarendaja + + +Jasem Mutlaq
mutlaqja@ikarustech.com
+ +Põhiarendaja + + +Carsten Niehaus
cniehaus@gmx.de
+ +Põhiarendaja + + +Mark Holloman
&Mark.Holloman.mail;
+ +Põhiarendaja + + Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde + + + +200120022003 +Jason Harris ja &kstars;i meeskond + + +&FDLNotice; + +2002-10-08 +1.0 + + +&kstars; on &kde; graafiline töölaua planetaarium. See näitab tähtede, tähtkujude, täheparvede, udukogude, galaktikate, kõigi planeetide, Kuu ja Päikese ning komeetide ja asteroidide asukohti öises taevas igal päeval ja igas maakohas. Kasutajaliides on äärmiselt paindlik ja kohandatav. Kujutist võib igatpidi keerata ning suurendada/vähendada ja selle abil võib ka üle taevalaotuse kulgevaid objekte tuvastada ning jälgida. Sinust ja ainult sinust oleneb, milliseid objekte näidatakse ja millised on nende värvid. Pilte iga taevalaotuse osa kohta on võimalik alla laadida andmebaasidest internetis. Meie siht on muuta &kstars; interaktiivseks vahendiks astronoomia ja öise taeva tundmaõppimisel. + + + +KDE +tdeedu +Astronoomia +KStars + + + + + +Sissejuhatus + +&kstars; lubab tähistaevast uurida mugavalt arvutiekraani taga tugitoolis istudes. KStars pakub välja täpse ülevaate tähistaevast suvalisel ajal suvalises asukohas Maa peal. Näha võib 126 000 tähte kuni 9. tähesuuruseni (selliseid enam palja silmaga ei näe), 13 000 Päikesesüsteemi-välist objekti (Messieri, NGC ja IC kataloogi objektid), kõiki planeete, Päikest ja Kuud, sadu komeete ja asteroide, Linnuteed, 88 tähtkuju ning mitmesuguseid abijooni, näiteks taevaekvaator, horisont ja ekliptika. +&kstars; on aga midagi enamat kui pelgalt taevalaotuse simulaator. Me pakume mitmeid tööriistu, mis võimaldavad sul palju paremini tundma õppida nii tähistaevast kui astronoomiat üldse. Iga objektiga on seostatud soovikohaselt muudetav hüpikmenüü, mis näitab vastava objektiga seotud infot ja võimaldab sellega üht-teist ette võtta. Muu hulgas on hüpikmenüüs ka viidad infolehekülgedele ja imeilusatele piltidele, mida on neist teinud Hubble'i kosmoseteleskoop ja muud vaatlusriistad. Taevakeha hüpikmenüüst saab valida üksikasjaliku info dialoogi vaatamise, mis on tõesti üksikasjalik: seal saab uurida objekti kõikvõimalikke asukohamääranguid, otsida arvukates internetiandmebaasides tipptasemel andmeid ja kirjandust antud objekti kohta. Taevakehaga saab soovi korral seostada ka omaenda internetiviidad, pildid ja märkused, muutes nii &kstars;i oma vaatluste ja muude tähelepanekute graafiliseks väljundiks. +Meie astrokalkulaator võimaldab vahetult kasutada paljusid algoritme, mida rakendus muidu kasutaja eest varjatult sooritab (sealhulgas koordinaatide teisendamine ja ajaarvutused). AAVSO heleduskõverate generaator võib alla tõmmata heleduskõvera mis tahes muutliku tähe kohta neist enam kui 6000-st, mida jälgib järjepidevalt Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsioon (AAVSO). Heleduskõverad luuakse käigult, võttes ühendust AAVSO serveriga, mis tagab ka kõige uuemate andmete arvessevõtmise. +Vaatlusi saab planeerida meie abivahendi Kõrgus/aeg järgi, mis joonistab suvalise objekti kohta nende kõrguskõvera ajateljel. Kui see on liiga detailne, siis on meil varuks ka abivahend Mis on täna vaadata? See näitab kõiki objekte, mida antud asukohas mis tahes hetkel vaadelda saab. Oma lemmikobjekte saab lisada jälgimisnimekirja, mis pakub mugava võimaluse kasutada objektide nimekirjas levinumaid toiminguid. +&kstars; pakub ka Päikesesüsteemi vaatajat, mis näitab planeetide käesolevat asukohta meie Päikesesüsteemis. Samuti on olemas Jupiteri kuude tööriist, mis näitab Jupiteri nelja suurema kuu asukohta ajateljel. +Meie peamine siht om muuta &kstars; interaktiivseks astronoomia ja tähistaeva tundmaõppimise vahendiks. Selle sihiga pakub &kstars; välja AstroInfo projekti ehk valiku lühikesi, viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida saab seejärel &kstars;i abil endale ka piltlikult selgeks teha. Lisaks sellele võimaldab &kstars; kasutada ka mitmeid &DCOP;-funktsioone, mis lubab ka päris keeruka käitumismustri juba eelnevalt skriptiga kindlaks määrata. Nii on võimalik muuta &kstars; väga tänuväärseks "demomasinaks" näiteks koolitunnis astronoomia näitlikustamisel. +&kstars; ei ole mõeldud aga ainult õpilastele. Lisaks muule võimaldab &kstars; juhtida teleskoope lihtsa, kuid võimsa INDI liidese abil. &kstars; toetab paljusid levinumaid teleskoobitüüpe, sealhulgas Meade LX200 ja Celestron GPS, samuti mitmeid populaarseid CCD kaameraid, veebikaameraid ja fokuseerijaid. Nii saab suvalist objekti KStarsis jälgida täiesti elementaarsete liigutamis-jälgimiskäskudega või ka põhjalikult seadistada teleskoobi tööd võimsa INDI juhtimiskeskuse abil. Suuremat osa neist võimalustest saab tarvitada ka skriptide abil, mida võimaldab &kde; &DCOP;-mehhanism (meie skriptilooja pakub omalt poolt lihtsa võimaluse luua skripte pelgalt hiirega klõpsates). INDI kliendi-serveriarhitektuur aga lubab &kstars;il probleemideta kasutada nii kohalikke kui mujalasuvaid astronoomilisi instrumente. +Me oleme väga huvitatud sinu arvamusest. Kui leiad mõne vea või arvad, et midagi võiks teisiti või paremini olla, anna sellest teada &kstars;i arendajate meililistis kstars-devel@kde.org. Kasutada on võimalik ka rakenduse abimenüüs leiduvat automaatset veateatevahendit. + + +&quicktour; +&config; +&commands; +&astroinfo; +&tools; +&dumpmode; +&indi; +&faq; +&credits; +&install; + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook new file mode 100644 index 00000000000..380f5b848be --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook @@ -0,0 +1,1417 @@ + +Astronoomiariista juhtimine <acronym +>INDI</acronym +> abil +INDI juhtimiskeskus +Ülevaade + + +KStars pakub liidest astronoomiliste instrumentide seadistamiseks ja juhtimiseks INDI protokolli vahendusel. + +INDI protokoll toetab paljusid astronoomilisi instrumente, ka näiteks CCD kaameraid ja fokuseerijaid. Praegu toetab KStars järgmisi seadmeid: + + +Toetatud teleskoobid + + + +Teleskoop +Seadme draiver +Versioon + + + + +LX200 8"-12" Classic +lx200classic +1.0 + + +Autostari teleskoobid +lx200autostar +1.0 + + +LX200 GPS 8"-16" +lx200gps +1.0 + + +LX200 Classic 16" +lx200_16 +1.0 + + +NexStar GPS, CGE, AS-GT +celestrongps +0.9 + + +New GT, NexStar 5i/8i +celestrongps +0.9 + + +Takahashi Temma +temma +0.1 + + +Astro-Physics AP +apmount +0.1 + + +Astro-Electronic FS-2 +lx200basic +0.1 + + +Argo Navis +lx200basic +0.1 + + +Losmandy Gemini +lx200basic +0.1 + + +Mel Bartels Controllers +lx200basic +0.1 + + +Sky Commander +skycommander +0.1 + + + +
+ +Toetatud fokuseerijad + + + +Fokuseerija +Seadme draiver +Versioon + + + + +Meade LX200GPS Microfocuser +lx200gps +0.9 + + +Meade 1206 Primary Mirror Focuser +lx200generic +0.9 + + +JMI NGF seeria +lx200generic +0.1 + + +JMI MOTOFOCUS +lx200generic +0.1 + + + +
+ + +Toetatud CCD-d + + + +CCD +Seadme draiver +Versioon + + + + +Finger Lakes Instrumentsi CCD-d +fliccd +1.0 + + +Santa Barbara Instrumenti CCD-d +sbigccd +0.1 + + +Apogee CCD-d +apogee_ppi, apogee_pci, apogee_isa, apogee_usb +0.1 + + + +
+ + + Toetatud ratasfiltrid + + + + Ratasfilter + Seadme draiver + Versioon + + + + + FLI ratasfiltrid + fliwheel + 0.9 + + + +
+ + +Toetatud veebikaamerad + + + +Veebikaamera +Seadme draiver +Versioon + + + + +Iga Video4Linuxiga ühilduv seade +v4ldriver +1.0 + + +Philipsi veebikaamera +v4lphilips +1.0 + + +Meade Lunar Planetary Imager +meade_lpi +0.1 + + + + +
+ + +INDI seadistamine +INDI +Seadistamine + +KStars suudab tänu INDI server-kliendi arhitektuurile hiilgavalt juhtida nii kohalikke või võrguseadmeid. INDI seadmed võivad töötada kolmes erinevas režiimis: + + +Kohalik: kohalik režiim on levinuim ning selles juhitakse kohalikku seadet (&ie; sinu arvutiga ühendatud astronoomiariista). +Server: selles režiimis luuakse konkreetsele seadmele INDI server ning jäädakse ootama kaugklientide ühendumist. Serveri seadmetega iseenesest midagi ette võtta ei saa - neid on võimalik ainult tööle panna või välja lülitada. +Klient: selles režiimis saab võtta ühendust INDI serveriga kuskil võrgus. Kaugseadmeid saab juhtida täpselt samamoodi nagu kohalikke seadmeid. + + +Kohalikku seadet juhtida, INDI serverit tööle panna ning ühenduda kaugkliendiga saab menüükäsku Seadmehaldur (selle leaib menüüst Seadmed) kasutades. + +Selline näeb välja seadmehaldur: + + +Seadme draiverite käivitamine + + + + + +Seadme draiverite käivitamine + + + + +Seadmete käivitamiseks sirvi seadmepuud, vali vajalik seade ning klõpsa nupule Käivita teenus. Valida on võimalik ka töörežiim, milleks võib olla kohalik või server, nagu eespool mainitud. + +Kaugseadmete juhtimise kohta vaata lähemalt kaugseadmete juhtimisest kõnelevat osa. + + + +Teleskoobi seadistamine +INDI +Seadistamine + + +Enamik teleskoope on varustatud kaugjuhtimist võimaldava RS232 liidesega. Ühenda oma teleskoobi RS232 pistik arvuti jada-/USB porti. Traditsiooniliselt ühendatakse RS232 arvuti jadaporti, kuid paljud uuemad sülearvutid on jadapordist USB/FireWire pordi kasuks loobunud, mistõttu nende korral tuleks kasutada jadaport->USB adapterit. + +Pärast teleskoobi ühendamist jada-/USB porti lülita teleskoop sisse. On äärmiselt soovitatav laadida alla ja paigaldada teleskoobi kontrolleri uusim püsivara (firmware). + +Enne kasutamist tuleb teleskoop korralikult monteerida. Kuidas seda teha, peaks olema kirjas teleskoobi käsiraamatus. + +&kstars; peab enne teleskoobiga ühendumist kontrollima aega ja asukohta. See tagab korrektse jälgimise ning teleskoobi ja &kstars;i sünkroonsuse. Järgnevad sammud aitavad sul võtta ühendust arvutiga ühendatud seadmega. Seda, kuidas võtta ühendust ja juhtida võrguseadmeid, vaata võrguseadmete juhtimisele pühendatud osast. + +Teleskoobi seadistamisnõustaja abil saab kogu vajaliku info märksa lihtsamalt sisestada. See uurib ka automaatselt porte, et leida ühendatud teleskoobid. Nõustaja saab käivitada menüükäsuga Teleskoobi seadistamisnõustaja, mille leiab menüüst Seadmed. + +Kohaliku teleskoobi ühendamiseks võta aga palun ette järgmised sammud: + + +Määra oma geograafiline asukoht. Ava aken Geograafilise asukoha määramine. Selleks vali käsk Geograafiline... menüüs Seadistused või gloobuse ikoon tööriistaribal või kasuta klahvikombinatsiooni &Ctrl;g. + +Määra kohalik aeg ja kuupäev. Aega ja kuupäeva saab muuta, kui valida käsk Sea aeg... menüüst Aeg või klõpsata tööriistaribal ikooni Aeg. Aken Aja määramine kasutab &kde; tavapärast kuupäeva valimise elementi, lisaks sellele on seal kolm kerimiskasti tundide, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul tekib vajadus seada kell parajasti tegelikult kehtivale ajale, vali käsk Sea kell hetkele Praegu menüüst Aeg. + + +Klõpsa menüül Seadmed ja vali Seadmehaldur. + + +Vali veerus Seade oma teleskoobi mudel. + + +Klõpsa seadmele hiire parema nupuga ja vali käsk Käivita teenus. + + +Seadmehalduri dialoogi sulgemiseks klõpsa nupule OK. + + + + +Korduvad seadistused +Geograafilist asukohta ja aega pole vaja määrata igal teleskoobiga ühendumisel. Neid seadistusi kohanda ainult siis, kui seda on tõesti vaja. + +Nüüd oled valmis kasutama seadme võimalusi. &kstars; lubab seda teha kahe teleskoopide juhtimist võimaldava graafilise kasutajaliidese abil: + + +Teleskoobi juhtimine + +Juhtimine taevakaardilt: iga seade, mis on seadmehalduris käivitatud, on näha ka hüpikmenüüs, kus saab selle mitmeid aspekte juhtida. Otse taevakaardilt on võimalik anda käske Liiguta, Sünkroniseeri või Jälgi. +Selline näeb välja sisselülitatud seadme LX200 Classic hüpikmenüü: + +Seadmete juhtimine taevakaardilt + + + + + + + + + +INDI juhtimiskeskus: see võimaldab kasutajal pruukida kõiki seadme pakutavaid võimalusi. + +Aken on jagatud kolmeks põhiosaks: + + +Seadmete kaardid: iga aktiivne seade võtab INDI juhtimiskeskuses enda alla ühe kaardi. Korraga võib töötada ka mitu seadet, ilma et nad üksteist segaks. + + +Omaduste vaade: omadused on INDI arhitektuuri põhielement. Iga seadme määrab omaduste komplekt, mille abil kliendiga suheldakse. Omadus on näiteks teleskoobi positsioon. Semantiliselt sarnased omadused on tavaliselt koondatud loogiliste blokkidesse või rühmadesse. + + +Logiväljad: seadmed annavad enda staatusest teada ja võtavad vastu käske INDI teateid saates. Igal seadmel on oma logi ning kõigil seadmetel on üks ühine logiaken. Seade saadab teate tavaliselt ainult oma draiverile, kuid draiveril on lubatud vajaduse korral saata üldteateid. + + + +INDI juhtimiskeskus + + + + + + + + + +Soovi ja vajaduse korral saab mõlemat liidest üheaegselt ja korraga kasutada. Tegevused taevakaardil peegelduvad automaatselt INDI juhtimiskeskuses ja vastupidi. + +Teleskoobi ühendamiseks valida seadme hüpikmenüüst käsk Ühenda või siis klõpsata nupule Ühenda seadme kaardil INDI juhtimiskeskuses. + +Vaikimisi püüab KStars ühenduda porti /dev/ttyS0. Ühenduspordi muutmiseks vali menüüst Seadmed INDI juhtimiskeskus ning muuda porti vastava seadme kaardil. + +&kstars; kohandab teleskoobi pikkus- ja laiuskraadi ning aja automaatselt vastavaks &kstars;i väärtustele. Sellise uuendamise saab lubada või keelata menüüst Seadmed käsuga INDI seadistamine avatavas dialoogis. + +Kui &kstars; saab teleskoobiga edukalt ühenduse, hangib ta teleskoobilt OT ja käände ning näitab taevakaardil ristikesega, kuhu teleskoop on suunatud. + + +Teleskoobi sünkroniseerimine +Kui teleskoop on enne ühendamist suunatud näiteks Veegale, siis peaks ristike taevakaardil samuti Veegale fokuseeruma. Kui see nii ei ole, klõpsa taevakaardil Veega peal hiire parema nupuga ning vali teleskoobimenüüst käsk Sünkroniseeri. See annab teleskoobile korralduse muuta oma sisekoordinaadid Veegale vastavaks ning nüüd peaks ka rist otse Veega peale liikuma. + + +Ja ongi kõik! Nüüd võid teleskoobiga taevalaotust uurima asuda. + + +HOIATUS +Ära vaata kunagi teleskoobiga otse Päikesesse. See võib tekitada parandamatut kahju nii sinu silmadele kui ka instrumentidele. + + + + +CCD ja videohõive seadistamine +CCD video juhtimine +Seadistamine + + +KStars toetab järgmisi pildistamisseadmeid: + + Finger Lakes Instrumentsi CCD-d + Apogee CCD-d: toetatud on paralleel-, ISA-, PCI- ja USB-režiim. Vastavalt seadme režiimile tuleb paigaldada Apogee kerneli draiverid (USB-režiimi korral on vajalik ainult libusb). + Video4Linuxiga ühilduvad seadmed. Toetatud on ka Philipsi veebikaamera täiendavad võimalused. + + +CCD-sid ja videohõiveriistu saab käivitada seadmehalduris, mille saab avada menüüst Seadmed. Nagu muudegi INDI seadmete korral, saab mõningaid riista omadusi juhtida otse taevakaardilt. Täielikult saab seadet juhtida INDI juhtimiskeskuse vahendusel. + +Kaadrite hõive standardvorming on FITS. Kui kaader on tabatud ja alla laetud, on seda võimalik vaadata KStarsi FITS-i näitajas. Kaadrite jada hõiveks kasuta võimalust Taeva pildistamine, mille leiab menüüst Seadmed. Seda kirjet saab kasutada ainult siis, kui oled ühenduses mõne vastava seadmega. + + +FLICCD draiver nõuab korralikuks toimimiseks administraatori (root) õiguseid. Arvesta, et draiveri kasutamist administraatori õigustes peetakse turvariskiks. + + + + +Taeva pildistamine +Hõive +Pilt + + +Taeva pildistamise tööriista saab kasutada kaadrite hankimiseks kaameratest ja CCD-dest interaktiivselt ja hulgi. Lisaks saab valida, millist filtrit ja kas üldse kaadrite jaoks kasutada. Seda tööriista saab kasutada ainult siis, kui on olemas ühendus mõne pildistamisseadmega. + + +Taeva pildistamine + + + + + + + +Ülaltoodud pildil on näha näitlik pildistamisseanss. Tööriist pakub järgmisi valikuid: + + Kaamera/CCD + + pildistamisseade. + see lisatakse iga kaadri failinime ette. + iga kaadri säritusaeg sekundites. + kaadrite arv. + kaadritevaheline intervall sekundites. + failinimele lisatakse ISO-8601 ajatempel (nt. pilt_01_20050427T09:48:05). + + + Filter + + filtriseade. + filtri pesa. Pesanumbrile saab omistada värviväärtused dialoogis INDI seadistamine (nt. Pesa 1 = punane, Pesa 2 = sinine jne). + + + + +vajalike valikute langetamise järel saab alustada pildistamisega, klõpsates nupule Käivita. Pildistamise saab peatada klõpsuga nupule Peata. Kõik kaadrid salvestatakse FITS-i vaikekataloogi, mille saab määrata dialoogis INDI seadistamine. + +Kui sul on pildistamisele suuremad nõuded või pead järgima mingeid väga kindlaid nõudeid, on soovitatav luua just sinu vajadusi rahuldav skript, milleks saab kasutada menüüst Tööriistad leitavat skriptiloojat. + + + +INDI seadistamine +Seadistamine +INDI + + +INDI seadistamise dialoogis saab muuta INDI kliendipoolseid seadistusi. Aken on jagatud neljaks kategooriaks: üldine, seadmete automaatne uuendamine, kuva ja ratasfilter: + + + Üldine + + kataloog, kuhu salvestatakse kõik FITS-i pildid. Kui kataloogi ei määrata, salvestatakse need keskkonnamuutujaga $HOME määratud asukohta. + sisselülitamisel näitab KStars pildistatud FITS-i KStarsi FITS-i näitajas. Kui kasutad taeva pildistamise tööriista, salvestatakse sõltumata selle valiku sisse- või väljalülitamisest kõik kaadrid ikkagi kettale. + teleskoobi vaikimisi port. Ühendumisel kohaliku või võrguteleskoobiga teatab KStars automaatselt teleskoobi pordiks siinmääratud vaikepordi. + vaikimisi videoport. Ühendumisel kohaliku või võrguvideoteenusega teatab KStars automaatselt veebikaamera seadme pordiks siinmääratud vaikepordi. + + + Seadmete automaatne uuendamine + + teleskoobi kuupäeva ja kellaaega uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud). + teleskoobi geograafilise asukoha infot (kehtiv pikkus- ja laiuskraad) uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud). + + + Kuva + + märkimisel näitab KStars taevakaardil teleskoobi ristikujulist sihtmärki. Seda näidatakse teleskoobi eduka ühendamise järel ning seda uuendatakse perioodiliselt. Ristiku kõrval näidatakse teleskoobi nime. KStars näitab üht ristikut iga ühendatud teleskoobi kohta. Ristiku värvi muutmiseks ava dialoog KStarsi seadistamine, vali kaart Värvid ja määra sihtmärgi indikaatorile meelepärane värv. + märkimisel näitab KStars INDI olekuteateid KStarsi olekuribal. + + + Ratasfilter: värviväärtuste omistamine ratasfiltri pesadele (nt. Pesa 0 punane, Pesa 1 sinine jne.). Värvikoode saab omistada kuni kümnele filtripesale (0 kuni 9). Värvikoodi omistamiseks vali liitkastist pesa number ja kirjuta vajalik värvikood tekstiväljale. Tee seda kõigi pesade korral, millele soovid värvi omistada, ning klõpsa seejärel nupule OK. + + + + + + +INDI põhimõtted +Teleskoobi juhtimine +Põhimõtted + + +INDI tähtsaimaks põhimõtteks on asjaolu, et seadmed suudavad ennast ise kirjeldada. Selleks kasutatakse XML-i, mis kirjeldab üldist hierarhiat, mis esindab nii kanoonilisi kui mittekanoonilisi seadmeid. INDI-s on igal seadmel vähemalt üks omadus. Iga omadus võib ühendada endas mitu elementi. INDI omadused jagunevad nelja tüüpi: + +Tekstiomadus. +Arvomadus. +Lülitamisomadus (graafilises liideses nupud ja märkekastid). +Valgusomadus (graafilises liideses värvilised LED-nupud). + + +Nii näiteks on kõigil INDI-seadmetel standardne lülitamisomadus CONNECTION. Omadusel CONNECTION on kaks elementi: lülitid CONNECT (ühendamine) ja DISCONNECT (lahutamine). KStars parsib omaduste üldist XML-kirjeldust ning loob selle põhjal graafilise liidese, mida kasutajal on hõlpus käsitseda. + +INDI juhtimiskeskus pakub võimalust seadistada paljusid omadusi, mida otse taevakaardilt teha ei ole võimalik. Pakutavad võimalused võivad vastavalt seadmele erineda. Kuid kõigil neil on teatud ühisjooned, mis määravad, kuiidas neid näidatakse ja kasutatakse: + + + +Õigused: kõik omadused on kas ainult lugemiseks, ainult kirjutamiseks või nii lugemiseks kui kirjutamiseks. Viimase näiteks on teleskoobi otsetõus. Sul on võimalik sisestada uus otsetõus ning vastavalt parajasti valitsevatele seadistustele teleskoop kas liigutab ennast vajalikku asendisse või sünkroniseerib end uute andmetega. Kui teleskoop liigub, siis muutub ka otsetõus, mis saadetakse tagasi kliendile. + + +Staatus: iga omaduse ees paikneb staatuse indikaator (ümmargune LED). Igal omadusel on oma staatus ja sellele vastav värv: +INDI staatusevärvid + + + +Staatus +Värv +Kirjeldus + + + + +Jõude +Hall +Seade ei tee antud omaduse suhtes parajasti mitte midagi + + +OK +Roheline +Viimane selle omaduse suhtes ette võetud toiming oli edukas ning see on veel aktiivne + + +Hõivatud +Kollane +Omaduse suhtes parajasti võetakse midagi ette + + +Hoiatus +Punane +Omadus on kriitilises olukorras, midagi on vaja kohe ette võtta + + + +
+ +Seadme draiver uuendab omaduse staatust vajaduse korral reaalajas. Kui näiteks teleskoop liigub parajasti uuele sihtmärgile, siis on omadused OT ja kääne tähistatud märkega Hõivatud. Kui liikumine lõpeb edukalt, saab omadus väärtuseks OK. + + +Kontekst: numbrilised omadused tunnustavad ja suudavad töödelda numbreid kahes vormingus: kümnendarvuna ja kuuekümnend- ehk tunnisüsteemis. Viimane on mugav näiteks aja või ekvaatoriliste ja geograafiliste koordinaatide väljendamisel. Millist vormingut kasutada, on puhtalt sinu otsustada. Järgnevad arvud on igas mõttes võrdsed (vähemalt rakendusele): + +-156.40 +-156:24:00 +-156:24 + + + +Aeg: kogu INDI suhtluse standardaeg on maailmaaeg UTC, mis ISO 8601 kohaselt on väljendatud kujul YYYY-MM-DDTHH:MM:SS. &kstars; vahendab korrektse maailmaaja seadme draiverile automaatselt. Aja automaatse uuendamise saab sisse või välja lülitada INDI seadistamise dialoogist, mille saab avada vastava käsuga menüüst Seadmed. + + + + + +Võrguseadme juhtimine +Teleskoobi juhtimine +Võrguseadmed + + +KStars pakub lihtsa, kuid siiski võimsa kihi võrguseadme juhtimiseks. Täpsemalt on seda kihti kirjeldatud INDI ülevaates (inglise keeles). + +Kaugjuhtimiseks on vaja seadistada nii server kui kliendi masin: + + + +Server: seadme ettevalmistamiseks kaugjuhtimiseks tee läbi samad sammud, mis kohaliku serveri korral. Kui käivitad teenuse seadmehalduris, näidatakse veerus Kuulatav port ka pordi numbrit. Lisaks sellele läheb vaja ka serveri nime või IP-aadressi. + + + +Klient: vali menüüst Seadmed Seadmehaldur ja klõpsa kaardil Klient. Kaardil Klient saab servereid lisada, muuta või eemaldada. Serveri lisamiseks klõpsa nupule Lisa. Kirjuta väljale Server serveri nimi või IP aadress ning ka pordi number, mis on saadud esimeses sammus kirjeldatud serveri seadistamisel. + + + + +INDI klient + + + + + + + +Kui server on lisatud, klõpsa serveris käsul Ühenda või Katkesta ühendus. Kui ühendus on loodud, saab teleskoopi juhtida taevakaardilt või INDI juhtimiskeskusest täpselt samamoodi, nagu on kirjeldatud kohaliku serveri seadistamist käsitlevas osas. Nii lihtne see ongi! + + +INDI serveri käivitamine käsurealt +Kuigi &kstars; võimaldab äärmiselt lihtsalt kasutada INDI serverit, on seda soovi korral võimalik käivitada ka käsurealt. + +Et INDI kujutab endast sõltumatut taustakomponenti, võib INDI serveri tööle panna ka ilma KStarsi rakendamata. Selle üks eeliseid on see, et seadme draiverite logiteated lähevad stderr-i, millest võib olla kasu siis, kui vaja peaks olema vigades selgusele jõuda. INDI serverit saab käivitada nii: + +$ indiserver [võtmed] [draiver ...] + +Võtmed: +-p p : alternatiivne IP port, vaikimisi on see 7624 +-r n : maks. taaskäivituste arv, vaikimisi 2 +-v : üksikasjalikud teated + +Kui soovid näiteks käivitada INDI serverit, mis töötaks LX200 GPS draiveriga ja jälgiks ühendusi pordis 8000, näeb käsk välja selline: + +$ indiserver -p 8000 lx200gps + + + +Turvalised võrguoperatsioonid + +Oletame, et soovid INDI serveri ja selle kliendid tööle panna võrgumasinas kaugmasin ja ühendada need kohalikus masinas töötava &kstars;iga. + +Logi end kohalikust masinast võrgumasinasse kaugmasin järgmise käsuga: + +$ ssh -L kohalik_port:kaugmasin:kaugport + +Selle abil seotakse kohaliku masina kohaliku_pordi kaugmasina kaugpordiga. Pärast sisselogimist käivita kaugmasinas INDI server: + +$ indiserver -p kaugport [draiver...] + +Käivita kohalikus masinas &kstars;, ava seadmehaldur ja lisa kaardil Klient server. Masin peaks olema kohalik masin (tavaliselt 127.0.0.1) ning pordi number ülal kasutatud sammudes näidatud kohalik_port. Klõpsa hiire parema nupuga serveril ja vali hüpikmenüüst käsk Ühenda. Nüüd võtabki &kstars; turvaliselt ühendust võrguserveriga. Serveri info salvestatakse ka edasiste seansside tarbeks. + + + + +INDI Korduma Kippuvad Küsimused +Teleskoobi juhtimine +FAQ + + + + + +Mis on INDI? + + +INDI on instrumendist sõltumatu jagamisliides (inglise keeles Instrument-Neutral-Distributed-Interface) ehk juhtimisprotokoll, mille töötas välja ElwoodC. Downey ClearSky instituudist. &kstars; kasutab seadmedraivereid, mis sobivad kasutamiseks INDI protokolliga. INDI-l on päris palju eeliseid, sealhulgas suudab ta üsna edukalt panna koos töötama erinevaid riistvaralisi seadmeid ja tarkvaralisi draivereid. Draivereid kasutavad kliendid (näiteks &kstars;) ei pruugi midagi teada seadme võimalustest. Käivitamisajal võtab &kstars; ühendust seadme draiveritega ning loob selle pakutavate teenuste põhjal täielikult dünaamilise graafilise kasutajaliidese. Seepärast võib tegemist olla ka uue või uuendatud draiveriga ning KStars võib ometi neid täiel määral kasutada, ilma et klient peaks mingeid muudatusi ette võtma. + + + + + +Kas on kavas toetada ka muid seadmeid? + + +Jah. Me kavatseme toetada põhilisi CCD kaameraid ja fokuseerijaid ning laiendada toetatavate telskoopide hulka. Kui soovid, et INDI toetaks mingit konkreetset seadet, anna sellest teada aadressil indi-devel@lists.sourceforge.net + + + + + +Milliste operatsioonidega laseb KStars teleskoopi juhtida? + + +See sõltub konkreetsest teleskoobist, aga vähemalt kolme käsku on võimalik otse taevakaardilt anda: Liigu, Jälgi ja Sünkroniseeri. Teleskoop peab nende täitmiseks olema mõistagi korrektselt monteeritud. Mõned teleskoobid pakuvad veel lisavõimalusi: asukoha haldus, liikumisrežiimid, fokuseerimine jne. Teleskoobi lisavõimalusi saab kasutada INDI juhtimiskeskusest, mille saab avada menüüst Seadmed. + + + + + +Milles täpselt seisab käskude Liiguta, Jälgi ja Sünkroniseeri vahe? + + +Käsk Liigu annab teleskoobile korralduse asuda jälgima teatud konkreetset sihtmärki ja kui teleskoop on sellele suunatud, siis jälgib see sihtmärki täheajas (s.t. liigutab ennast sama kiirusega, nagu liiguvad tähed üle taevalaotuse). See sobib hästi tähtedele, Messieri objektidele ja kõigele, mis jääb Päikesesüsteemist välja. Päikesesüsteemi objektid aga liiguvad üle taevalaotuse veidi teisiti ning sestap tuleb sel juhul kasutada käsku Jälgi. +Niisiis tuleb anda jälgimiskäsk, kui soovid jälgida objekti kuidagi teisiti kui täheajas. Käsuga Sünkroniseeri saab aga teleskoobi sisemised koordinaadid viia kooskõlla sinu valitud objekti koordinaatidega. + + + + + +Kas teleskoopi saab ka võrgust juhtida? + + +Jah. Selleks käivita INDI-server masinas, millega teleskoop on ühendatud, ning server hakkab jälgima &kstars;i klientide päringuid. Kui oled ühendatud, saab telskoopi juhtida otse taevakaardilt. Sellest räägib lähemalt osa Võrguseadmete juhtimine. + + + + + +Nupule Ühenda klõpsates teatab &kstars;, et teleskoop ei ole ühendatud jada-/USB porti. Mida see tähendab? + + +See teade ilmub siis, kui &kstars; ei suuda teleskoobiga ühendust saada. Sellisel juhul võiks ette võtta järgmist: + + + +Kontrollida, kas sul on pordis, millega püüad ühendust luua, nii lugemis- kui kirjutamisõigus. + + +Kontrollida ühenduskaablit, võimaluse korral testida seda muude rakendustega. + + +Kontrollida, kas teleskoobi toitega on kõik korras ja toide vastab nimiväärtusele. + + +Määrata korrektne port INDI juhtimiskeskuses (selle saab avada menüüst Seadmed). Vaikimisi on port /dev/ttyS0 + + + Käivitada &kstars; uuesti ja võtta ette uus katse. + + + + + + + +&kstars; teatab, et teleskoop on ühendatud ja töövalmis, aga taevakaardil ei ole kuskil risti näha? + + +&kstars; hangib teleskoobi OT ja käände ühendumisel. Kui monteering on korrektne, siis peaks rist liikuma üle taevalaotuse kohta, kuhu teleskoop on suunatud. Kuid teleskoobi teatatud OT ja kääne võivad olla ekslikud (isegi allpool horisonti) ja sellisel juhul tuleb teleskoop sünkroniseerida vajaliku asukohaga. Teleskoobi ristiku tsentreerimiseks ja jälgimise sisselülitamiseks võib ka lihtsalt taevakaardil hiire parema nupuga klõpsata ja vajalik käsk valida. + + + + + +Teleskoop liigub valesti või ei liigu üldse. Mida teha? + + +Seda põhjustab enamasti vigane seadistus. Võiks üle kontrollida järgmised asjad: + + +Kas teleskoop on korrektselt monteeritud? + + +Kas monteeringurežiim on korrektne? Kasuta selle kontrollimiseks ja vajadusel muutmiseks INDI juhtimiskeskust (valikuvõimalusteks on H/As, Polaarne, Maa). + + +Kas teleskoobi ajaseadistus on korrektne? + + +Kas teleskoobi pikkus- ja laiuskraad on korrektselt määratud? + + +Kas teleskoobi erinevus MA-st on korrektne? + + +Kas teleskoobi OT- ja käändetelg on fikseeritud? + + +Kas teleskoobi põhja-lõunalülitus (kui seda kasutatakse) on määratud ikka korrektselt vastavalt siu asukoha poolkerale? + + +Kas teleskoopi ja arvutit ühendav kaabel on ikka korras? + + + +Kui sinu arvates on kõik eeltoodu korras, aga teleskoop ikkagi liigub valesti või ei liigu üldse, siis võiksid saata veateate aadressile kstars-devel@kde.org + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a3a0ebc19aa --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook @@ -0,0 +1,136 @@ + +Paigaldamine + + +Kuidas hankida &kstars; +&kstars;i levitatakse koos &kde;ga, see on osa moodulist "Mäng ja kool" (inglise keeles "Edutainment"). +Aeg-ajalt pakume me ka omaette väljalaset. Neid võib leida pakituna (gzip tar-arhiivi vormingus) internetilheküljelt: http://prdownloads.sourceforge.net/kstars/. +Iseseisvatest väljalasetest antakse teada meililistis kstars-announce@lists.sourceforge.net. Väljalaskeid võib leida ka &kstars;i koduleheküljel ning aadressidel kde-apps.org ja freshmeat.net. +&kstars; on valmis pakendatud mitmetele Linux/BSD distributsioonidele, sealhulgas RedHat, Suse ja Mandrake. Mõned distributsioonid pakuvad &kstars;i eraldi rakendusena, teised aga paketti tdeedu, mille koosseisu kuulub ka &kstars;. Kui soovid saada &kstars;i viimast CVS-i arendusversiooni, siis järgi neid juhiseid. + + + +Nõuded +&kstars;i korralikuks tööks on vajalik &kde; +>=3.2 ja &Qt; +>=3.2. +&kstars;i kompileerimiseks peavad olema paigaldatud järgmised paketid: +tdelibs-devel +qt-devel +zlib-devel +fam-devel +png-devel +jpeg-devel +autoconf ( +>=2.5) + + +Minu süsteemis kasutab &kstars; vaikeseadistusega umbes 60 MB süsteemi mälu. Suurem osa sellest langeb objektide andmebaasi arvele. Mälukasutust saab tugevasti vähendada, kui piirata seadistusteaknas objektide näitamist vastavalt nende heledusele või kataloogile (NGC, IC, komeedid, asteroidid &etc;). Kui &kstars; on jõude, tarvitab ta protsessorit õige vähe, kuid kujutise liigutamisel või suurendamisel-vähendamisel võtab ta kõik, mida võtta annab. + + + +Kompileerimine ja paigaldamine + +&kstars;i kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna lahtipakitud &kstars;i paketi baaskataloogis järgmised käsud: % ./configure --prefix=$KDEDIR +% make +% make install + +Palun ära unusta konfigureerimisel võtit --prefix. Kui muutuja KDEDIR ei ole määratud, sea see kataloogile, kuhu &kde; on paigaldatud. Tavaliselt on see kas /usr, /opt/kde või /opt/kde3. Ühtlasi hoolitse selle eest, et võtaksid viimase sammu ette administraatorina (root). &kstars; kasutab autoconfi ja automake'i, nii et kompileerimisel ei tohiks probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada &kstars;i meililisti kstars-devel@kde.org. + + + +Seadistamine +Praegu puuduvad erilised seadistamisvõtmed ja -nõuded. Kui &kstars; kurdab puuduvate andmefailide üle, kopeeri administraatorina (root) failid kataloogist kstars/data/ kataloogi $(KDEDIR)/apps/kstars/ (kui sul pole administraatori (root) õigusi, kopeeri need kataloogi ~/.kde/share/apps/kstars/.) + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook new file mode 100644 index 00000000000..861e4107669 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook @@ -0,0 +1,39 @@ + +Jupiteri kuude abivahend +Tööriistad +Jupiteri kuude abivahend + + + +Jupiteri kuude abivahend + + + + + + Jupiteri kuude abivahend + + + + +See abivahend näitab ajas Jupiteri nelja suurema kuu (Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto) asukohta Jupiteri suhtes. Aeg on näidatud püstteljel, ühikuteks päevad, kus aeg=0,0 vastab praegusele ajahetkele. Rõhttelg näitab nurkkaugust Jupiteri asukohast kaareminutites. Erinevust mõõdetakse Jupiteri ekvaatori suhtes. Iga kuu joonistab Jupiteri ümber tiiru tehes ajas sinusoidi. Iga trajektoor on tähistatud eristamise hõlbustamiseks erineva värviga, mida aitavad selgitada akna ülaosas asuvad nimesildid. Graafikut saab manipuleerida klaviatuuri abil. Ajatelge võib laiendada või kokku suruda klahvidega + ja -. Akna keskel näidatavat aega saab muuta klahvidega [ ja ]. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook new file mode 100644 index 00000000000..c9d535ba089 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook @@ -0,0 +1,78 @@ + + +John Cirillo + +Juuliuse päevad +Juuliuse päevad + +Juuliuse päevad on viis tuvastada käesolev päev sel moel, et arvutada välja, mitu päeva on möödunud teatud kaugest, suvaliselt valitud hetkest. Saadud numbrit nimetataksegi juuliuse päevaks, lühendatult JP. Algushetk ehk JP=0 on 1. jaanuar 4713 eKr (või õigemini 1. jaanuar 4712 eKr, sest aastat 0 pole ju olemas). Juuliuse päevade abil on väga hõlpus määrata kahe sündmuse vahelist aega lihtsalt nende erinevust juuliuse päevades välja arvutades. Standardse (gregooriuse) kalendri puhul on see palju keerulisem, sest selles on päevad rühmitatud kuudeks, mis sisaldavad erineva hulga päevi, pealegi muudavad asja keerulisemaks liigaastad. Teisendamine gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks ja vastupidi jäetakse lihtsuse huvides enamasti spetsiaalse rakenduse hooleks, mida võib leida paljudelt internetilehekülgedelt (ja mõistagi tuleb sellega toime ka &kstars;i astrokalkulaator!). Kui keegi siiski huvi tunneb, siis lihtne näide, kuidas teisendada gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks, on selline: JP = P - 32075 + 1461x( A + 4800 x ( K - 14) : 12 ) : 4 + 367x( K -2 - ( K - 14) : 12 x 12) : 12 - 3x( ( A +4900 + ( K - 14) : 12 ) : 100 ) : 4 kus P on päev (1-31), K kuu (1-12) ja A aasta (1801-2029). Pane tähele, et see valem toimib ainult daatumite puhul, mis jäävad aastate 1801 ja 2029 vahele. Kaugemal minevikus või tulevikus paiknevate daatumite korral läheb vaja veel keerulisemaid arvutusi. Juuliuse päev näeb välja selline: JP 2440588, mis gregooriuse kalendri kohaselt on 1. jaanuar 1970. Juuliuse päeva sobib kasutada ka aja väljendamiseks, kusjuures kellaaega väljendatakse päeva murdosana, nullpunktiks 12.00 (mitte südaöö, nagu me harjunud oleme). Seega oleks kell 15.00 1. jaanuaril 1970 JP 2440588,125 (sest 15.00 on kolm tundi pärast keskpäeva ning 3/24 = 0,15 päeva). Pane tähele, et juuliuse päeva määratakse alati maailmaajas, mitte kohalikus ajas. Astronoomid kasutavad teatud juuliuse päevi mitmete oluliste viitepunktide ehk epohhide määramiseks. Üks levinud epohhe kannab nimetust J2000, mis on juuliuse päev 1. jaanuari kohta kell 12. 00 = JP 2451545,0. Juuliuse päevade kohta leiab ohtralt infot internetist. Alustuseks sobib hästi USA laevastikuobservatooriumi veebilehekülg. Kui see ei ole parajasti kättesaadav, võib märksõna julian day sisestada meelepärasesse otsingumootorisse. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook new file mode 100644 index 00000000000..71be508ce7a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook @@ -0,0 +1,54 @@ + + +Jason Harris + +Liigaastad +Liigaastad + +Maa liikumine koosneb kahest põhikomponendist. Esiteks pöörleb ta ümber oma telje, kusjuures täispöördeks kulub üks päev. Teiseks tiirleb ta ümber Päikese, kusjuures täistiiruks kulub üks aasta. Tavaliselt on ühes kalendriaastas 365 päeva, kuid tegelikult on tõelises aastas (&ie; ajas, mis Maal kulub täistiiru tegemiseks ümber Päikese; see kannab ka nimetust troopiline aasta) 365 päeva ja veel natuke. See tähendab, et selle ajaga, mis Maal kulub ühe täistiiru tegemiseks, teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje. See ei peaks sind üllatama, sest pole ju mingit alust arvata, et Maa pöörlemis- ja tiirlemiskiirus peaksid kuidagi sünkroonis olema. Aga igal juhul muudab see kalendrikoostajate elu tükk maad keerulisemaks... Mis juhtuks siis, kui me lihtsalt unustaksime tolle 0,24219 lisapööret igal aastal ja määraksime kalendris aasta pikkuseks igaveseks ajaks täpselt 365,0 päeva? Kalender tegelikult peegeldab vaid Maa liikumist ümber Päikese. Kui me seda lisapöördekest eirame, jääb kalender iga hetkega natuke maha Maa tegelikust asukohast Päikese suhtes. Ning mõne sajandi pärast algaks talv juba septembris! Tegelikult on nii ka olnud, et aasta pikkuseks oligi määratud täpselt 365,0 päeva, mistõttu kalender hakkas triivima. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar juuliuse kalendri, mis tõi esimest korda kasutusele liigaasta. Caesari otsuse kohaselt pidi iga neljas aasta olema 366-päevane, nii et üks aasta kestaks keskmiselt 365,25 päeva. See lahendas põhimõtteliselt kalendritriivi probleemi. Aga mitte päris täielikult, sest troopiline aasta ei ole mitte 365,25, vaid hoopis 365,24219 päeva pikk! Kalendritriivi küsimus jäi seetõttu endiselt õhku, ainult et selle ilmnemiseks kulus päris palju sajandeid. Seepärast kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. aastal gregooriuse kalendri, mis on põhimõtteliselt sarnane juuliuse kalendriga, kuid kasutab liigaastate puhul üht lisanippi: täissadades aastad (need, mis lõpevad numbritega 00) on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad 400-ga. Seega ei olnud aastad 1700, 1800 ja 1900 liigaastad (mida nad juuliuse kalendri kohaselt pidanuks olema), küll aga oli seda aasta 2000. See uuendus jättis aasta pikkuseks 365,2425 päeva. See tähendab, et kalendritriiv ei ole endiselt kõrvaldatud, kuid viga on kõigest 3 päeva 10 000 aasta kohta. Gregooriuse kalender on tänapäevani enamikus maailmas standardiks. + +Midagi lõbusat: Kui paavst Gregorius omanimelise kalendri kehtestas, oli juuliuse kalendrit kasutatud enam kui 1500 aastat, mistõttu triiv ulatus juba üle nädala. Paavst sünkroniseeris kalendri päris osava võttega, kaotades lihtsalt 10 päeva ära, nii et 1582. aastal järgnes 4. oktoobrile kohe 15 oktoober! + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook new file mode 100644 index 00000000000..9c5732757c5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook @@ -0,0 +1,219 @@ + + + +Aaron Price
aavso@aavso.org +
 + + + +AAVSO heleduskõverad +Tööriistad +AAVSO heleduskõverate generaator + + + +AAVSO heleduskõverate abivahend + + + + + + AAVSO heleduskõverad + + + + + +Sissejuhatus +&kstars; võib näidata muutlike tähtede heleduskõveraid, kasutades selleks ära Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni (AAVSO) hiiglaslikku andmebaasi. AAVSO jälgib enam kui 6000 muutlikku tähte ning nende andmebaasis on peaaegu saja aasta jooksul tehtud enam kui 10 miljoni vaatluse andmed. &kstars; tõmbab uusimad andmed otse AAVSO andmebaasist internetis, mistõttu selle abivahendi kasutamiseks on kindlasti vajalik internetiühendus. +Tööriista kasutamiseks vali vasakul muutlik täht kas tähistuse või nime järgi ning seejärel määra graafiku algus- ja lõpuaeg. Paremal vali andmed, mida tuleks esitada (neist lähemalt allpool). Kui oled oma valikud teinud, klõpsa nupule Joonista kõver. &kstars; võtab automaatselt ühendust AAVSO serveriga, mis genereerib vajaliku heleduskõvera ja saadab selle sinu arvutisse. Näidiskõver näeb välja selline: + + +Näidiskõver + + + + + + Näidiskõver + + + + +Palun ära kasuta neid kõveraid MITTE KUNAGI uurimistöös, ametlikes ettekannetes, esitlustes, trükistes jne. Need on mõeldud ainult &kstars;i infoallikaks. Nad ei ole läbinud AAVSO väga ranget kvaliteedikontrolli. Me oleme lihtsalt õnnelikud, et võime pakkuda sulle võimalust hankida töötlemata toorandmeid AAVSO andmebaasist http://www.aavso.org/adata/onlinedata/. +Konkreetsed küsimused heleduskõverate andmete kohta võib saata e-posti aadressile aavso@aavso.org. + + + +Muutlikud tähed +Muutlikud tähed on tähed, mille heledus on muutuv. Heleduskõver on graafik, mis näitab muutliku tähe heledust ajateljel. Heleduskõverat vaadates näeb, kuidas muutlik täht on varem käitunud, mille põhjal võib proovida ennustada, kuidas ta võiks käituda tulevikus. Astronoomid kasutavad neid andmeid ka tähtede astrofüüsiliste protsesside modelleerimisel, mis võimaldab meil paremini mõista, kuidas tähed üldse toimivad. + + + +Andmed + +Heleduskõverates kasutatakse järgmisi andmetüüpe: +Visuaalne vaatlus: muutliku tähe vaatlus tavalise teleskoobiga. See tähendab, et vaatleja nägi tähte heledusega Y ajal ja kuupäeval X. + +Tuhmim kui: vahel on täht liiga tuhm, et vaatleja seda näha võiks. Sellisel juhul annab vaatleja teada lähikonnas leiduva kõige tuhmima veel nähtava tähe. Sellist andmeühikut nii kutsutaksegi - tuhmim kui -, sest muutuv täht oli sel juhul tuhmim kui teatatud heledus. + +Keskmine: see on kõigi teatatud andmete põhjal arvutatud keskmine. Siin määratud number ütleb arvutile, kui palju päevi keskmise arvutamisel arvesse võtta. Selle arvutuse korral tuleb arvestada ka vaatluste sagedusega. Veatulp vastab 1 sigmale ehk standardhälbele. + +CCDV: vaatlused, mille korral on kasutatud CCD kaamerat Johnsoni V-filtriga. CCD vaatlused on tavaliselt täpsemad kui visuaalsed vaatlused (aga mitte alati). + +CCDB: CCD vaatlus Johnsoni B-filtriga. + +CCDI: CCD vaatlus Cousins'i Icfiltriga. + +CCDR: CCD vaatlus Cousins'i R-filtriga. + +Kokkusobimatud andmed: andmed, mida AAVSO liikmed on vastavalt peakorteris kehtestatud reeglitele leidnud olevat vigased. Nende kohta saab täpsemat infot e-postitsi aadressil aavso@aavso.org . + +Kuupäevad: heleduskõverate vaatluste andmebaasi uuendatakse iga 10 minuti järel, nii et KStarsi hangitud andmed on sisuliselt alati uusimad. Praegu ulatuvad siiski heleduskõverate loomisel kasutatavad andmed vaid 1961. aastani, kuid AAVSO on pidevalt andmebaasi suurendanud ka kaugemale minevikku minnes. + + + + + + +Muutlike tähtede kohaliku andmebaasi uuendamine +AAVSO avaldab oma vaatlusprogrammi täieliku muutlike tähtede nimekirja, mida värskendatakse kaks korda kuus uute avastatud muutlike tähtedega. Et &kstars;i nimekiri oleks AAVSO nimekirjaga sünkroonis, klõpsa AAVSO dialoogis nupule Uuenda nimekirja. Seejärel püüab &kstars; võtta ühendust AAVSO andmebaasiga ja tõmmata sealt uusim nimekiri. + +AAVSO poolt &kstars;ile pakutava spetsiaalse andmebaasivoo valmistas Aaron Price. Suur tänu sulle, Aaron! + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook new file mode 100644 index 00000000000..006e555a57d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook @@ -0,0 +1,42 @@ + + + + +Jasem Mutlaq
+
 + + + +Helendus +Helendus +Valgsus + + +Helendus on energiakogus, mida täht sekundis kiirgab. + +Kõik tähed kiirgavad elektromagnetkiirgust laial spektrialal alates madala energiaga raadiolainetest kuni kõrgenergiaga gammakiirteni. Täht, mis kiirgab peamiselt ultraviolettkiirgust, paiskab tähesuuruse mõttes märksa enam energiat välja kui täht, mille kiirgus jääb infrapuna piirkonda. Seetõttu mõõdab helendus energiakogust, mida täht kiirgab kõigil lainepikkustel. Lainepikkuse ja energia seose määras kindlaks juba Einstein valemiga E = h x v, kus v on sagedus, h Plancki konstant ja E footonite energia džaulides. See tähendab, et lühem lainepikkus (ja vastavalt kõrgem sagedus) vastab suuremale energiale. + +Näiteks lainepikkus lambda = 10 meetrit asub spektri raadiolainete piirkonnas ning selle sagedus on f = c : lambda = 3 x 10^8 m/s : 10 = 30 MHz, kus c on valguse kiirus. Selle footoni energia on E = h x v = 6,625 x 10^-34 J s x 30 MHz = 1,988 x 10^-26 džauli. Teisalt on aga nähtav valgus palju lühema lainepikkuse ja suurema sagedusega. Footonil, mille lainepikkus on lambda = 5 x 10^-9 (rohekas footon), on energia E = 3,975 x 10^-17 džauli, mis on miljardeid korda enam kui raadiofootoni energia. Samal põhjusel on punase valguse footonil (lainepikkus lambda = 700 nm) märksa väiksem energia kui violetse valguse footonil (lainepikkus lambda = 400 nm). + +Helendus sõltub nii temperatuurist kui pindalast: põlev puuront kiirgab ju rohkem energiat kui tuletikk, kuigi temperatuur võib olla ühesugune. Samuti kiirgab 2000 kraadini kuumutatud raudvarb enam energiat kui 200 kraadini kuumutatud ora. + +Helendus on astronoomias ja astrofüüsikas väga fundamentaalne suurus. Suurem osa sellest, mida me taevakehade kohta teame, on just neilt pärit valguse analüüsimise tulemus, sest tähtede sees toimuva registreerib ja vahendab meile nimelt valgus. Helendust mõõdetakse energiaühikuga sekundi kohta. Astronoomid eelistavad helenduse hindamisel kasutada pigem erge kui vatte. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook new file mode 100644 index 00000000000..5548ebfdcb4 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook @@ -0,0 +1,60 @@ + + +Girish V + +Tähesuuruse skaala +Tähesuuruse skaala +Valgsus Tähtede värv ja temperatuur +2500 aasta eest jagas Vana-Kreeka astronoom Hipparchos nähtavad tähed heleduse järgi kuude klassi. Ta nimetas kõige heledamad esimese tähesuurusega tähtedeks ning need, mida veel vaevalt võis palja silmaga eristada, olid kuuenda tähesuurusega. Üllataval kombel on ka kaks ja pool tuhat aastat hiljem Hipparchose skaala astronoomide seas ulatuslikult kasutusel, kuigi seda on mõistagi tugevasti uuendatud ja täpsustatud. +Tähesuuruse skaala liigub oletatule vastupidiselt: heledamate tähtede tähesuurus on väiksem kui nõrgematel. + +Tänapäevane tähesuuruse skaala kujutab endast tähtedelt meieni jõudva valguse voo ehk valgsuse kvantitatiivse mõõtmise tulemust, mille puhul kasutatakse logaritmilist skaleerimist: m = m_0 - 2,5 log (F / F_0) Kui sa matemaatikat just väga hästi ei mõista, siis tähendab see, et mingi tähe tähesuurus (m) erineb standardtähesuurusest (m_0), kui viimasest lahutada 2,5-ga korrutatud valgustatuse logaritm. Tegur 2,5 x log tähendab, et kui valgsus on näiteks sada, on tähesuuruse erinevus 5. Seega on 6. tähesuuruse täht 100 korda tuhmim kui 1. tähesuuruse täht. Põhjus, miks Hipparchose ääretult lihtne klassifikatsioon väljendub suhteliselt keerulise matemaatika kujul, peitub selles, et inimsilm reageerib valgusele logaritmiliselt. Praegu kasutatakse mitut tähesuuruse skaalat, millel igaühel on oma funktsioon. Kõige levinum on näiva tähesuuruse skaala, mis mõõdabki just seda, kui heledana tähed (ja muud taevakehad) inimsilmale paistavad. Selle skaala kohaselt on tähe Veega tähesuurus 0,0 ning ülejäänud taevakehade tähesuurus arvutatakse välja ülaltoodud valemit kasutades, mõõtes iga valgusvoogu Veega omaga. Kuid tähti on raske võrrelda pelgalt näivat heledust kasutades. Võib näiteks ette kujutada kaht tähte, mille näiv tähesuurus on ühesugune ja mis seega paistavad olevat ühevõrra heledad. See aga ei ütle midagi selle kohta, kas ka nende loomupärane heledus on ühesugune, sest üks täht võib ju tegelikult olla heledam, aga asuda palju kaugemal. Kui me teame tähe kaugust (vaata artiklit Parallaks), võime ka seda arvesse võtta ning määrata absoluutse tähesuuruse, mis peegeldab taevakehade tõelist heledust. Absoluutset tähesuurust defineeritakse näiva tähesuurusena, mis tähel oleks, kui seda jälgida 10 parseki kauguselt (1 parsek on 3,26 valgusaastat ehk 3,1 x 10^18 cm). Absoluutset tähesuurust (M) võib määrata näiva tähesuuruse (m) ja parsekites antud kauguse (d) põhjal, kui kasutada valemit (milles M=m, kui d=10): M = m + 5 - 5 x log(d) (arvesta, et M=m, kui d=10) Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30. tähesuuruse taevakehi, mis on triljon korda tuhmimad kui Veega! Lõppmärkus: tähesuurust mõõdetakse tavaliselt läbi mingi värvifiltri, mida siis märgitakse vastava allindeksiga (&st; m_V on tähesuurus läbi visuaalse filtri, mis on roheline; m_B on tähesuurus läbi sinise (inglise keeles "blue") filtri; m_pg fotograafiline tähesuurus &jne;). + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..cf2fa59cba5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook @@ -0,0 +1,130 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +celestrongps +1 + + + +celestrongps +Celestrong GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +celestrongps + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. celestrongps on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +celestrongps autor on &Jasem.Mutlaq;. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a34aafe0208 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook @@ -0,0 +1,141 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +fliccd +1 + + + +fliccd +Finger Lakes Instruments'i CCD draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +fliccd + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. fliccd on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +fliccd autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..aaa104f863c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook @@ -0,0 +1,277 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +indiserver +1 + + + +indiserver +INDI server teleskoopide juhtimiseks KStarsis + + + +indiserver + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. indiserver on server, mis asub &kstars;i kasutajaliidese ja süvataseme riistvaradraiverite vahel. +INDI server on võrguserver, mis tähendab, et astronoomiainstrumentide juhtimiseks võivad sellega ühenduse luua nii kohalikud kui ka võrgukliendid. INDI server peab töötama masinas, mille külge astronoomiainstrumendid on füüsiliselt ühendatud. +Tavaliselt ei ole vajadust käivitada INDI server otseselt. &kstars;i seadmehalduris saab seadistada astronoomiainstrumente ning käivitada või peatada INDI serveri &kstars;i vahenditega. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + + +Võtmed + + + +Alternatiivne IP-port. Vaikimisi 7624. + + + + +Maksimaalne taaskäivitamise katsete arv probleemide korral. Vaikimisi 2. + + + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr). + + + + +Käivitatavate INDI draiverite nimed. +Praegu saab kasutada järgmisi draivereid: + +celestrongps (Celestron GPS) +fliccd (Finger Lakes Instruments CCD) +lx200_16 (LX200 16") + +lx200autostar (LX200 Autostar) + +lx200classic (LX200 Classic) + +lx200generic (LX200 üldine) + +lx200gps (LX200 GPS) + +temma (Temma Takahashi) + +v4ldriver (Video4Linuxi üldine) + +v4lphilips (Philipsi veebikaamera) + + + + + + + + + +Vaata ka + +celestrongps(1), fliccd(1), lx200_16(1), lx200autostar(1), lx200classic(1), lx200generic(1), lx200gps(1), kstars(1), temma(1), v4ldriver(1), v4lphilips(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub &kstars;i käsiraamat, mille avab help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + + + +Näited +INDI serveri käivitamiseks LX200 GPS draiveriga pordi 8000 ühenduste jälgimiseks anna käsk: +indiserver 8000 lx200gps + + +Autorid + +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..65a08b6f6b5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +lx200_16 +1 + + + +lx200_16 +LX200 16" draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +lx200_16 + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. lx200_16 on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +lx200_16 autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f976236cf60 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +lx200autostar +1 + + + +lx200autostar +LX200 Autostari draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +lx200autostar + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. lx200autostar on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +lx200autostar autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f9ed6f50669 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +lx200classic +1 + + + +lx200classic +LX200 Classic draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +lx200classic + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. lx200classic on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +lx200classic autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..35833b3da26 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +lx200gps +1 + + + +lx200gps +LX200 GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +lx200gps + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. lx200gps on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +lx200gps autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2fbf55d6db3 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +temma +1 + + + +temma +Temma Takahashi draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +temma + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. temma on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +temma autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8a77e1a013b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook @@ -0,0 +1,140 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +v4ldriver +1 + + + +v4ldriver +Video4Linux üldine draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +v4ldriver + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. v4ldriver on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +v4ldriver autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook new file mode 100644 index 00000000000..e7a52ea1b59 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook @@ -0,0 +1,141 @@ + + +]> + + + +KDE kasutaja käsiraamat + Ben Burton bab@debian.org +25. mai 2005 KDE töökeskkond + + +v4lphilips +1 + + + +v4lphilips +Video4Linuxi Philipsi veebikaamera draiver INDI teleskoobijuhtimiseks + + + +v4lphilips + + + +Kirjeldus +&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, INDI protokolli kasutades. v4lphilips on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara. +Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst Seadmed. +&kstars; käivitab INDI serveri seesmiselt, INDI server aga omakorda käivitab seadmedraiveri. +Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat. +&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu. + + + +Võtmed + + +Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr) + + + + + + +Vaata ka +indiserver(1), kstars(1) + +Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub help:/kstars (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga khelpcenter help:/kstars). + +Täiendavat infot leiab ka &kde; Edu-projekti koduleheküljelt. + + + +Autorid +v4lphilips autor on &Jasem.Mutlaq;. +Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks BenBurton bab@debian.org. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook new file mode 100644 index 00000000000..fb2a0bdd8ec --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook @@ -0,0 +1,41 @@ + + +Jason Harris + +Kohalik meridiaan +Kohalik meridiaan +Tunninurk Taevasfäär +Meridiaan on kujuteldav suurring taevasfääril, mis asub risti kohaliku horisondiga. See kulgeb horisondi põhjapunktist üle taevapooluse ja seniidi horisondi lõunapunktini. Kuna meridiaan on seotud kohaliku horisondiga, paistavad tähed vastavalt Maa pöörlemisele triivivat üle kohaliku meridiaani. Taevakeha otsetõusu ja kohalikku täheaega kasutades saab määrata, millal taevakeha läbib sinu kohaliku meridiaani (vaata tunninurk). + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook new file mode 100644 index 00000000000..48a2da27a74 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook @@ -0,0 +1,93 @@ + +Vaatlusnimekiri +Tööriistad +Vaatlusnimekiri + + + +Vaatlusnimekiri + + + + + + Vaatlusnimekiri + + + + +Vaatlusnimekirja mõte on pakkuda mugavat võimalust võtta enda valitud objektidega ette teatud levinud toiminguid. Objekte saab nimekirja lisada kontekstimenüü käsuga Lisa nimekirja või ka lihtsalt klahvile O vajutades, kui soovid lisada parajasti valitud objekti. +Nimekirjas olevaid objekte saab sorteerida mis tahes andmeveeru järgi (nimi, otsetõus, kääne, tähesuurus, tüüp). Objektiga mingi toimingu ettevõtmiseks vali see nimekirjas ja klõpsa seejärel akna ülaosas asuvatele toimingunuppudele. Mõningaid toiminguid saab sooritada ka siis, kui valitud on mitu objekti, mõningaid aga ainult ühe objektiga. Võimalikud toimingud on järgmised: + +Fokuseeri + +Tsentreerib vaate valitud objektile ja asub seda jälgima. + + + + +Vaatle + +Suunab sinu teleskoobi valitud objektile. + + + + +Kõrgus/aeg + +Ava abivahendi Kõrgus/Aeg, kus on juba laaditud valitud objekt(id). + + + + +Üksikasjad + +Avab valitud objekti üksikasjaliku info akna. + + + + +Eemalda + +Eemaldab valitud objekti(d) vaatlusnimekirjast. + + + + + + + +Vaatlusnimekiri on päris uus abivahend ja seda veel arendatakse. Me kavatseme lisada sellele mitmeid võimalusi, näiteks objektide lisamine nimekirja taevapiirkonda valides ja võimalus salvestada vaatlusnimekirju kõvakettale. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook new file mode 100644 index 00000000000..d530d228568 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook @@ -0,0 +1,62 @@ + + +James Lindenschmidt + +Parallaks +Parallaks +Astronoomiline ühikParallaks +ParsekParallaks + Parallaks on vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib piltlikult selgitada näiteks nii: tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. + Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, vaatleme taevast pidevalt muutuvast ruumipunktist. Seepärast võiks oodata aastaparallaksi, mille puhul lähemate taevakehade asukohad paistaksid vastavalt meie liikumisele ümber Päikese edasi-tagasi laperdavat. Nii see ka tegelikult on, kuid vahemaa isegi kõige lähema täheni on nii suur, et selle avastamiseks tuleb teleskoobiga väga hoolikalt vaatlusi korraldadaJuba Vana-Kreeka astronoomid tundsid parallaksi, ent kuna nad ei suutnud tabada aastaparallaksi tähtede asukohtade puhul, tegid nad järelduse, et Maa ei liigu ümber Päikese. Nad ei mõistnud aga, et tähed on Päikesega võrreldes meist miljoneid kordi kaugemal, mistõttu parallaksi pole palja silmaga võimalik tuvastada.. + Tänapäevased teleskoobid võimaldavad astronoomidel kasutada aastaparallaksi trigonomeetria abil meid tähtedest lahutava vahemaa väljaarvutamiseks. Astronoomid mõõdavad ülitäpselt tähe positsiooni kahel erineval ajahetkel, mida lahutab teineteisest kuus kuud. Mida lähemal asub täht Päikesele, seda suurem on tema näiv asukohamuutus kahe ajahetke vahel. + Kuue kuuga on Maa läbinud pool oma teekonnast ümber Päikese ja selle ajaga on Maa positsioon muutunud kahe astronoomilise ühiku võrra (lühend a.ü.; 1 a.ü. võrdub Maa ja Päikese vahemaaga ehk ligikaudu 150 miljoni kilomeetriga). See võib tunduda päris pika vahemaana, kuid isegi Päikesele lähima täheni (alpha Centauri) on tervelt 40 triljonit kilomeetrit! Seepärast on aastaparallaks väga väike, tavaliselt väiksem kui üks kaaresekund, mis on kõigest 1/3600 kraadi. Käepärane tähtede kauguse mõõtühik on parsek, mis kujutab endast lühendit väljendist "PARallaksi kaareSEKund". Üks parsek on vahemaa täheni, mille aastaparallaks on üks kaaresekund. See võrdub 3,26 valgusaastaga ehk 31 triljoni kilomeetrigaAstronoomidele meeldib see ühik nii väga, et tänapäeval on kasutusel ka kiloparsekid galaktiliste ning megaparsekid galaktikatevaheliste vahemaade mõõtmiseks, kuigi tegelikult on sellised vahemaad liiga suured, et võimaldada parallaksi tegelikult jälgida. Selliste vahemaade määramiseks kasutatakse sootuks teisi meetodeid.. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook new file mode 100644 index 00000000000..c5de2e4997b --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook @@ -0,0 +1,54 @@ + + +Jason Harris + +Pretsessioon +Pretsessioon + +Pretsessioon on Maa pöörlemistelje suuna aeglane muutumine. Pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu laperdamine on täpselt sama asi, mis pretsessioon. Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad. Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori suurring on veidi pikem kui meridiaani suurring, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge pöördemomendi. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. + +Ülesanne: +Pretsessiooni on kõige hõlpsam täheldada taevapoolust jälgides. Pooluse leidmiseks lülita esmalt aknas &kstars;i seadistused sisse ekvaatorilised koordinaadid ning hoia seejärel all klahvi Nool alla, kuni ekraan enam ei liigu. Kääne, mida võib näha infopaneeli keskosas, peaks olema +90 kraadi ning enam-vähem ekraani keskel peaks asuma hele täht Põhjanael. Proovi nüüd liikuda vasaku ja parema nooleklahviga. Pane tähele, et taevas tundub keerlevat ümber pooluse. Nüüd võib demonstreerida pretsessiooni, määrates daatumi kuhugi kaugesse tulevikku, misjärel on näha, et taevapoolus ei asu enam Põhjanaela lähedal. Ava aken Aja määramine (&Ctrl;S) ning määra ajaks aasta 8000 (praegu ei tule &kstars; toime veel kaugemasse tulevikku jääva ajaga, kuid antud ülesandeks on see täiesti piisav tulevik). Pane tähele, et nüüd on vaate keskpunkt Luige ja Kepheuse tähtkuju vahel. Võid kontrollida, et see on tõepoolest poolus, kui liigutad vaadet paremale ja vasakule: taevas keerleb ümber selle punkti. Seega ei asu aastal 8000 põhjataevapoolus enam Põhjanaela lähedal. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook new file mode 100644 index 00000000000..14375388ca1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook @@ -0,0 +1,427 @@ + +&kstars;i kiirtutvustus + +See peatükk kirjeldab &kstars;i kõige huvitavamaid ja kasulikumaid omadusi. + + +Selline näeb välja &kstars;i peaaken: + + + + + + Peaaken + + + + +Toodud pildil on kujutatud KStarsi tüüpiline vaade. Ülal on näha taevas, mille vaade on fokuseeritud parajasti idahorisondil tõusva Orioni tähtkuju kõige heledamale tähele Betelgeuse. Tähed on kujutatud realistlikes värvides ning suhtelise heledusega. Lähemalt vaadates võib näha akna vasaku serva lähedal Kuud. Taevakaardi kolmes nurgas on infokastid, mis näitavad käesolevat aega (KA: 16:41:39 2005-01-22), geograafilist asukohta (Tucson, Arizona, USA) ja parajasti vaate keskmes asuvat objekti (Fookuses: Betelgeuse (alpha Orionis)). Taevakaardist ülalpool on kaks tööriistariba. Põhitööriistaribal leiab mitme menüüfunktsiooni kiirviidad, samuti ajasammu määramise vahendi, mille abil saab sätestada, kui kiiresti simulatsiooni kell edasi tõttab. Vaateribal on nupud, mis lülitavad erinevate taevakehade näitamist sisse või välja. Akna allservas on olekuriba, kus näidatakse objekti nime, kui mõnel neist klõps teha, ning hiire kursori asukoha taevakoordinaate (nii otsetõus/kääne kui ka asimuut/kõrgus). + + +Seadistamisnõustaja + +Seadistamisnõustaja KStarsi esmakäivitamisel ilmub seadistamisnõustaja, mille abil saab vähese vaevaga kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ning tõmmata internetist täiendavaid andmeid. Kui soovid nõustajast väljuda, võid mis tahes hetkel klõpsata nupule Lõpeta. + +Seadistamisnõustaja esimesel kaardil saab valida oma geograafilise asukoha, otsides vajaliku paiga üles enam kui 2500 pakutava seast akna paremas servas. Asukohtade loendit saab ka filtreerida nii linna, provintsi/maakonna kui ka riigi järgi. Kui sinu asukohta loendis ei peaks leiduma, võid valida mõne lähemalasuva linna. Hiljem saad lisada oma täpse asukoha abivahendiga Geograafilise asukoha määramine. Kui oled oma asukoha valinud, klõpsa nupule Järgmine + +Seadistamisnõustaja teisel kaardil saab internetist tõmmata täiendavaid andmeid, mida ei ole &kstars;i standardpaketiga kaasa pandud. Selleks klõpsa nupule Laadi lisaandmed alla, mis avab abivahendi Uue kraami hankimine. Kui oled valmis, klõpsa nupule Lõpeta ja võid asuda &kstars;i ennast uurima. + + +Täiendavaid andmeid saab tõmmata ainult juhul, kui paigaldatud on vähemalt KDE 3.3.x. + + + + +Vaatame nüüd ringi + +Liikumine +Põhitõed +Kui aeg ja asukoht on määratud, võib hakata uurima, mida siis üldse näha saab. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega. Kui hoida samal ajal all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. Vaadet saab liigutada ka hiirenuppu alla vajutades ning seda edasi lohistades. Pane tähele, et liigutamise ajal ei näidata mitte kõiki objekte. Selle põhjuseks on soov kahandada CPU koormust objektide asukoha ümberarvutamisel, mis muudab liigutamise sujuvamaks (&kstars;i seadistuste aknas saab määrata, mis peaks liigutamise ajal varjatud olema). Vaate suuruse (suurendustaseme) muutmiseks on seitse võimalust: + + + + Klahvid + ja - + + + Suurendus/vähendusnupud tööriistaribal + + + Menüü Vaade käsud Suurenda/Vähenda + + + Menüü Vaade käsk Suurendusnurk..., mis võimaldab kraadides määra vaatevälja nurga. + + + Kerimine hiirerattaga + + + Hiire liigutamine üles-alla, kui alla on vajutatud &MMB;. + + + Klahvi &Ctrl; allhoidmine ja samal ajal vaate hiirega lohistamine võimaldab tõmmata taevakaardile ristküliku ning hiirenupu vabastamisel suurendatakse vaadet vastavalt tõmmatud ristküliku suurusele. + + + +Pane tähele, et suurendamise korral võib näha ka tuhmimaid tähti, kui on määratud suurendamisseadistustes. + +Vähenda vaadet, kuni näed rohelist joont. See kujutab sinu kohalikku horisonti. Kui sa ei ole &kstars;i seadeid muutnud, näed horisondi all ühtlast rohelist värvi, mis kujutab maapinda. Näha on ka valge joon, mis kujutab taevaekvaatorit (kujuteldav joon, mis jagab taevalaotuse põhja- ja lõunapoolkeraks). Kollakaspruun joon aga kujutab ekliptikat ehk rada, mida Päike paistab järgivat oma aastasel teekonnal. Seepärast võib Päikese alati leida kuskilt ekliptikalt ning üsna lähedal sellele on ka planeedid. + + + +Taevakehad + +Taevakehad +Ülevaade +&kstars; võib näidata tuhandeid taevakehasid: tähed, planeedid, komeedid, asteroidid, täheparved, udukogud, galaktikad. Näidatavate objektidega saab ette võtta mitmesuguseid toiminguid või selle kohta rohkem infot hankida. Klõps objektil toob olekuribale tema kohta käiva info, kui aga jätta hiir ilma klõpsamata mõneks hetkeks objekti kohale, näed sama infot ajutiselt ilmuvas tekstikastis hiirekursori juures. Topeltklõps tsentreerib vaate objektil ning lülitab sisse tema jälgimise (nii jääb vaade aja kulgedes objektile fokuseerituks). Klõps hiire parema nupuga avab hüpikmenüü, kus leiab lisainfot ja -võimalusi. + + +Hüpikmenüü +HüpikmenüüNäide + +Selline näeb välja hiire parema nupu klõpsuga avanev hüpikmenüü Orioni udu puhul: + + +M 42 hüpikmenüü + + + + + + M 42 hüpikmenüü + + + + +Hüpikmenüü sisu oleneb mõnevõrra sellest, millist tüüpi objektil klõps hiire parema nupuga tehti, kuid põhimõtteliselt on selline, mida kohe kirjeldame. Kui soovid, võid kohe ka vaadata põhjalikumat infot hüpikmenüü kohta. + +Ülemises osas asuvad infokirjed (neid ei saa käskudena kasutada). Ülemised kolm kirjet näitavad objekti nimetust/nimetusi ja tüüpi. Järgmised kolm kirjet näitavad objekti tõusu, kulminatsiooni ja loojumise aega. Kui tõusu- ja loojumisaja kohal seisab "pooluselähedane", siis see objekt on antud asukohas alati horisondi kohal. +Keskmises osas on käsud, mida saab objekti kohta rakendada, näiteks Fokuseeri ja jälgi, Üksikasjad... (see avab üksikasjaliku info dialoogi) ja Lisa silt. Kõigi toimingute täpsemaid kirjeldusi vaata hüpikmenüüd kirjeldavast osast. + +Taevakehad +Internetiviidad +Hüpikmenüü +Alumises osas on viidad valitud objekti piltidele ja/või infomaterjalidele. Kui tead veel mõnda &URL;-i, mis pakub antud objekti kohta infot või kujutavat materjali, saad lisada omaloodud viida objekti hüpikmenüsse käsuga Lisa viit.... + + + +Taevakehade otsimine +Objekti otsimise tööriist +Taevakehad +Otsimine nime järgi +Nime kandvaid objekte saab otsida abivahendiga Objekti osimine, mille avab klõps tööriistaribal otsinguikoonil, menüü Fookus käsk Otsi objekti... või klahvikombinatsioon &Ctrl;F. Objekti otsimise aken näeb välja selline: +Objekti otsimise aken + + + + + + Objekti otsimise aken + + + + + +Aken toob loendina ära kõik &kstars;i andmebaasis leiduvad nime kandvad objektid. Paljud neist on esindatud vaid katalooginimega (näiteks NGC 3077), mõned aga ka levinud nimetusega (näiteks Veekeerise galaktika). Otsingul saab rakendada nii nime kui objekti tüübi filtreid. Nime filtreerimiseks kirjuta akna ülaosas tekstikasti midagi ning näed, et nimekiri toob ära vaid sellised nimetused, mis vastavad sinu sisestatud tekstile. Tüübi järgi filtreerimiseks vali vajalik tüüp akna allosas olevast liitkastist. Vaate fokuseerimiseks mingile objektile märgi nimekirjas soovitud element ning vajuta nupule OK. Pane tähele, et kui objekt asub horisondist allpool, hoiatab rakendus sind, et ainus, mida sa näha võid, on maapind (selle saab muuta nähtamatuks aknas Vaateseadistused või klõpsuga vaateriba nupul Maapind). + + + +Tsentreerimine ja jälgimine +Taevakehad +Jälgimine +&kstars; lülitab objekti jälgimise automaatselt sisse, kui vaade on objektile tsentreeritud akna Objekti otsimine abil, topeltklõpsuga objektil või hiire parema nupuga avatava hüpikmenüü käsuga Fokuseeri ja jälgi. Jälgimise saab välja lülitada vaadet liigutades, vajutades põhitööriistaribal ikooni lukk või valides menüüst Fookus käsu Jälgi objekti. + + + +Orbiidi jälg +Seotud tsentreeritud objektiga + +Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt orbiidi jälje, mis näitab objekti teekonda üle taevalaotuse. Jälje nägemiseks on usutavasti mõttekas anda kella ajatemplile suurem väärtus (näiteks 1 päev). + + + + +Klaviatuuritoimingud +Taevakehad +Klaviatuuritoimingud +Taevakaardil mõnel objektil klõpsates muutub see valitud objektiks ning selle nime näidatakse olekuribal. Valitud objektiga saab kiirklahve kasutades võtta ette mitmesuguseid asju: + +C + +Vaate tsentreerimise valitud objektile ja selle jälgimise alustamine + + + + +D + +Valitud objekti üksikasjaliku info akna näitamine + + + + +L + +Valitud objekti nimesildi näitamise sisse- ja väljalülitamine + + + + +O + +Valitud objekti lisamine vaatlusnimekirja. + + + + +T + +Taevakaardil nähtava joone kujutamine, mis tähistab objekti teekonda üle taeva (ainult Päikesesüsteemi objektide puhul). + + + + + + + +Klahvi Alt all hoides saab samu toiminguid ette võtta mitte valitud objektiga, vaid objektiga, millele vaade on parajasti tsentreeritud. + + + + + +Kiirtutvustuse lõpp +Sellega lõpetame praegu &kstars;i kiirtutvustuse, kuigi me alles õhkõrnalt puudutasime üksikuid võimalusi, mida &kstars; sulle pakub. &kstars;iga on kaasas rida asjalikke astronoomiatööriistu, sellega saab otse juhtida oma teleskoopi ning rakendust on võimalik peaaegu igal moel seadistada ja kohandada. Lisaks sellele on käsiraamatule lisatud AstroInfo Project ehk valik lühikesi ja omavahel seotud artikleid, mis selgitavaid mõningaid taevalaotuse, taevakehade ja astronoomiaga kõike laiemas tähenduses seotud asju — mida kõike saab kohe järgi kontrollida &kstars;is. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b3bfdfe4504 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook @@ -0,0 +1,31 @@ + + +John Cirillo + +Retrograadne liikumine +Retrograadne liikumine + + +Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaale, Kui me taevast jälgime, eeldame, et enamik objekte liigub aja kulgedes kindlas suunas. Enamik taevakehasid paistab liikuvat idast läände. Kuid võimalik on jälgida ka kehasid, näiteks tehiskaaslane või kosmosesüstik, mis liikuvad itta. Sellist orbiiti nimetatakse retrograadseks ehk vastupidiseks. Retrograadse liikumise mõistet kasutatakse kõige sagedamini seoses välisplaneetide (Marss, Jupiter, Saturn ja nii edasi) liikumisega. Kuigi need planeedid paistavad vastavalt Maa pöörlemisele öises taevas liikuvat idast läände, kulgevad nad püsitähtede suhtes tegelikult aeglaselt itta, mida võib jälgida, kui märkida mainitud planeetide asukohad mitmel ööl järjest. See on nende planeetide puhul siiski loomulik ning seda ei peeta retrograadseks liikumiseks. Kuid et Maa teeb tiiru ümber Päikese lühema ajaga kui välisplaneedid, võime aeg-ajalt mõne neist nii-öelda kinni püüda (analoogiks näiteks kiire auto mitmerealisel maanteel). Kui see juhtub, paistab planeet, millest me möödume, esmalt peatavat oma ittaliikumise ning seejärel hakkavat liikuma taas läände. See on retrograadne liikumine, sest see on vastupidine suunale, mis on neile planeetidele tüüpiline. Lõpuks, kui Maa on planeedist mööda jõudnud, paistavad nad aga taastavat oma normaalse läänest itta kulgemise. Planeetide retrograadne liikumine ajas tublisti segadusse Vana-Kreeka astronoome ning see oli üks põhjus, miks nad andsid neile taevakehadele nimeks planeedid, mis otsetõlkes tähendab hulkujad. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3ca16d21171 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook @@ -0,0 +1,479 @@ + +Skriptilooja tööriist +Tööriistad +Skriptilooja + + +KDE rakendusi saab juhtida väljastpoolt mõnest muust rakendusest, konsoolilt või shelliskriptiga niinimetatud töölaua kommunikatsiooniprotokolli kasutades (Desktop COmmunication Protocol, DCOP). KStars kasutab seda võimalust ära selleks, et võimaldada ka üpris keerukat käitumist kirja panna ning suvalisel ajal käivitada skripti abil. Seda on võimalik näiteks tarvitada koolitundides demona mõne astronoomilise mõiste selgitamisel. +DCOP-skriptide hädaks on see, et nende kirjutamine näeb välja nagu korralik programmeerimine ja kui kasutajal ei ole programmeerimisega erilisi kokkupuuteid, võib see lausa eemale peletada. Skriptilooja pakub omalt poolt GUI, mis laseb ka lihtsalt hiirega klõpsates luua KStarsile DCOP-skripte, olgu need siis kui tahes keerukad. + + +Skriptilooja sissejuhatus + +Enne skriptilooja kasutamise selgitamist tutvustan lühidalt kõiki GUI elemente. Kui soovid nende kohta rohkem infot, kasuta võimalust "Mis see on?" + + +Skriptilooja tööriist + + + + + + Skriptilooja tööriist + + + + +Nagu pildil näha, asub skriptilooja vasakul pool käesoleva skripti kast, kus on näha käsud, millest koosneb parajasti töötav skript. Paremal asub funktsioonivalija, mis näitab kõiki saadaolevaid skriptifunktsioone. Funktsioonivalija all on väike paneel, mis näitab valijas esile tõstetud funktsiooni kohta lühiinfot. Käesoleva skripti kasti all paikneb funktsiooni argumentide paneel, kus juhul, kui mõni funktsioon on ära märgitud käesoleva skripti kastis, on näha kõigi skriptile vajalike argumentide väärtused. Akna ülaosas on nupurida, mis võimaldab manipuleerida skripti kui tervikuga. Paremalt vasakule on nupud järgmised: Uus skript, Ava skript, Salvesta skript, Salvesta skript kui... ja Testi skripti. Nende mõte peaks olema ilmselge, kui vahest välja jätta viimane nupp. Klõps nupule Testi skripti püüab käivitada käesoleva skripti KStarsi peaaknas. Skriptilooja aken oleks mõttekas enne selle nupu kasutamist kuhugi kõrvale nihutada, et näha, mida skript siis KStarsis ette võtab. Keset akent on nupurida, mis manipuleerib konkreetsete skriptifunktsioonidega. Ülalt alla on nupud järgmised: Lisa funktsioon, Eemalda funktsioon, Kopeeri funktsioon, Liiguta üles ja Liiguta alla. Lisa funktsioon lisab funktsioonivalijas parajasti esile tõstetud funktsiooni käesoleva skripti kasti (funktsiooni saab lisada ka selle nimel topeltklõpsu tehes). Ülejäänud nupud käivad käesoleva skripti kohta, eemaldades sealt esile tõstetud funktsiooni, kopeerides selle või muutes selle asukoha skriptis. + + + +Skriptilooja kasutamine +Skriptilooja kasutamise selgitamiseks näitame, kuidas valmistada skript, mis jälgib Kuud, samal ajal kui kell töötab kiirendusega. Kui tahame Kuud jälgida, tuleb mõistagi kõigepealt vaade talle tsentreerida. Selleks tuleb kasutada funktsiooni lookToward. Märgi see funktsioonivalijas ning tutvu ka kasti alla ilmuva infoga. Klõpsa nupule Lisa funktsioon, et funktsioon liiguks käesoleva skripti kasti. Funktsiooni argumentide paneelil on nüüd näha liitkast märkega suund. See on suund, kuhu vaade tuleks tsentreerida. Liitkastis on ainult põhiilmakaared, mitte Kuu või mingeid muid taevakehasid. Soovi korral võib kirjutada kasti käsitsi Kuu või siis klõpsata nupule Objekt, mis avab objekti leidmise dialoogi, kus saab nimekirjast Kuu valida. Arvesta, et nagu ikka, toob objektile tsentreerimine automaatselt kaasa selle jälgimise, mistõttu ei ole funktsioonile lookToward vaja lisada funktsiooni setTracking. Nüüd, kui vaade on suunatud Kuule, tuleb panna aeg kiiremini käima. Selleks sobib funktsioon setClockScale. Lisa see käesoleva skripti kasti, tehes funktsiooni nimel funktsioonivalijas topeltklõpsu. Funktsiooni argumentide paneelil on näha ajasammu kerimiskast, kus saab määrata kella vajaliku kiiruse. Määrame ajasammu väärtuseks 3 tundi. Vaade on nüüd Kuul ja kell kiirendatud. Veel läheb meil vaja, et skript ootaks mõned sekundid, kuni vaade Kuud jälgib. Lisame skriptile funktsiooni waitFor ja määrame funktsiooni argumentide paneelil, et enne jätkamist tuleks oodata 20 sekundit. Lõpetuseks seame kella ajasammu tagasi normaalväärtusele 1 sekund. Selleks lisa veel kord setClockScale ning määra selle väärtuseks 1 sekund. Tegelikult ei ole see veel aga kõik. Tõenäoliselt soovime, et vaade kasutaks ekvaatorilisi koordinaate, enne kui skript hakkab kiirendatud ajasammuga Kuud jälgima. Kui kasutada horisondilisi koordinaate, hakkaks vaade hirmsa kiirusega pöörlema vastavalt Kuu tõusudele ja loojumistele. See oleks usutavasti üpris häiriv ning me väldime seda nii, et seame vaatevaliku UseAltAz väärtuseks väär. Mis tahes vaatevaliku muutmiseks tuleb kasutada funktsiooni changeViewOption. Lisame selle skriptile ja uurime nüüd funktsiooni argumentide paneeli. Liitkastis on kirjas kõik vaatevalikud, mida saab changeViewOption abil kasutada. Me teame, et meil läheb vaja võimalust UseAltAz, mistõttu võime selle lihtsalt liitkastist valida. Kuid nimekiri on päris pikk ja mitte miski ei seleta, mida mingi element täpselt teeb. Seepärast on mõttekam vajutada nuppu Lehitse puud, mis avab akna, kus vaatevalikud on teemade järgi puusse koondatud. Peale selle on iga elemendi juures ka lühiseletus ning valiku väärtuse andmetüüp. UseAltAz on kirjas kategooria Taevakaardi valikud all. Märgime seal selle elemendi ning vajutame nuppu OK, mille järel see ongi valitud funktsiooni argumentide paneelil. Lõpuks määrame selle väärtuseks väär või 0. Ja veel üks asi: kui muuta UseAltAz skripti lõpus, ei ole sellest mingit tolku. See tuleb muuta enne seda, kui midagi üldse juhtuma hakkab. Seepärast märgi funktsioon käesoleva skripti kastis ära ning klõpsa nupule Liiguta üles, kuni sellest on saanud kõige esimene funktsioon. Skript on valmis ja aeg on see kettale salvestada. Klõpsa nupule Salvesta skript. See avab akna, kus saab anda skriptile nime ning ennast selle autoriks tunnistada. Anna nimeks näiteks Kuu jälgimine ning kirjuta autori kohale enda nimi ja vajuta nupule OK. Seejärel ilmub tavapärane &kde; failisalvestamisdialoog. Siin tuleb määrata faili nimi ja skripti salvestamiseks klõpsata taas nupule OK. Pane tähele, et kui sa ei kirjuta ise failinime lõppu .kstars, lisatakse see laiend automaatselt. Kui huvi tunned, võid hiljem skripti uurida suvalise tekstiredaktoriga. Nüüd, kus skript on valmis, võib selle käivitada mitmel viisil. Konsoolilt saab selle edukalt käivitada juhul, kui KStars parajasti töötab. Skripti saab käivitada ka KStarsi seest, valides menüüst Fail käsu Käivita skript. + + + + INDI seadmete automatiseerimine + Kõik INDI-ga ühilduvad seadmed toetavad seadmete ajastamist ja automatiseerimist. &kstars;i skriptilooja abil võib panna suvalise arvu seadmeid ette võtma ka väga keerukaid operatsioone. Seda võimaldab &kstars;i INDI DCOP-liides, mis pakub kõikvõimalike ülesannete tarbeks erinevaid funktsiooniklasse. INDI DCOP-funktsioonid võib jagada viide erinevasse klassi. Järgnevalt anname ülevaate KStarsis toetatud funktsioonidest ja nende argumentidest. Äärmiselt soovitatav on lugeda INDI põhimõtteid tutvustavat osa, sest me kasutame neid siin ohtralt. + + Seadmete üldised funktsioonid: seadmete loomise/sulgemise funktsioonid jne. + + startINDI (QString seadmeNimi, bool useLocal) : INDI-teenuse loomine kohalikuna või serverina. + shutdownINDI (QString seadmeNimi) : INDI-teenuse lõpetamine. + switchINDI(QString seadmeNimi, bool turnOn) : INDI-seadme ühendamine või lahutamine. + setINDIPort(QString seadmeNimi, QString port) : seadme ühenduse pordi määramine. + setINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming) : INDI-toimingu aktiveerimine. Toiming võib olla lülitamisomaduse mis tahes element. + waitForINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming) : paus skripti täitmises, kuni määratud toimingu omadus tagastatakse OK-staatusega. + + + Teleskoobifunktsioonid: teleskoobi liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid. + + setINDIScopeAction(QString seadmeNimi, QString toiming) : teleskoobi režiimi või toimingu määramine. Võimalikud valikud on SLEW, TRACK, SYNC, PARK ja ABORT. + setINDITargetCoord(QString seadmeNimi, double otsetõus, double kääne) : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid otsetõusule ja käändele. + setINDITargetName(QString seadmeNimi, QString objektiNimi) : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid objektiNime koordinaatidele. KStars otsib objekti nime oma andmebaasist ja hangib leidmise korral selle otsetõusu ja käände. + setINDIGeoLocation(QString seadmeNimi, double pikkuskraad, double laiuskraad) : määrab teleskoobi geograafilise asukoha määratud pikkus- ja laiuskraadile. Pikkuskraadi arvestatakse Greenwichist (Suurbritannia) ida poole. Kuid kuigi läänepoolkera kohta kasutatakse sageli negatiivseid pikkuskraade, nõuab INDI, et pikkuskraad jääks 0 ja 360 vahele. See tähendab, et kui sul on kasutada negatiivne pikkuskraad, tuleb sellele liita 360 kraadi, et saada INDI-le sobilik väärtus. Näiteks Kanada linna Calgary koordinaadid &kstars;is on järgmised: pikkuskraad -114 04 58; laiuskraad 51 02 58. Nii on meie näite korral INDI pikkuskraad 360 - 114,093 = 245,917 kraadi. + setINDIUTC(QString seadmeNimi, QString UTCDateTime) : määrab teleskoobi UTC kuupäeva ja kellaaja ISO-8601 vormingus. Vorminguks on YYYY-MM-DDTHH:MM:SS (nt. 2004-07-12T22:05:32). + + + Kaamera/CCD funktsioonid: kaamera/CCD omaduste ja oleku kontrollimise funktsioonid. + + setINDICCDTemp(QString seadmeNimi, int temp) : määrab CCD-kiibi sihttemperatuuri Celsiuse kraadides. + setINDIFrameType(QString seadmeNimi, QString tüüp) : määrab CCD kaadritüübi. Võimalikud valikud on FRAME_LIGHT, FRAME_BIAS, FRAME_DARK ja FRAME_FLAT. + startINDIExposure(QString seadmeNimi, int aegumine) : käivitab CCD/kaamera särituse sekunditeks, mille määrab aegumine. + + + Fokuseerija funktsioonid: fokuseerija liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid. + + setINDIFocusSpeed(QString seadmeNimi, QString toiming) : määrab fokuseerija kiiruse. Võimalikud valikud on FOCUS_HALT, FOCUS_SLOW, FOCUS_MEDIUM ja FOCUS_FAST. + setINDIFocusTimeout(QString seadmeNimi, int aegumine) : määrab sekundites iga järgneva startINDIFocus operatsiooni kestuse. + startINDIFocus(QString seadmeNimi, int fookuseSuund) : liigutab fokuseerijat kas sissepoole (fookuseSuund = 0) või väljapoole (fookuseSuund = 1). Operatsiooni kiiruse ja kestuse saab määrata funktsioonidega setINDIFocusSpeed() ja setINDIFocusTimeout(). + + + Filtrifunktsioonid: filtri positsiooni kontrollivad funktsioonid. + + setINDIFilterNum(QString seadmeNimi, int filtri_number): annab filtrile positsiooni filtri_number. Viimaste aliaseid saab omistada dialoogis INDI seadistamine, mille saab avada menüüst Seadmed (nt. Filter 1 = punane, Filter 2 = roheline jne.). + + + + + +Pane tähele, et kõigis INDI-funktsioonides on esimene argument seadme nimi. See võimaldab liita ühte skripti erinevaid käske, mida saata erinevatele INDI-seadmetele. Skriptilooja pakub kaks võimalust lihtsustada INDI-skriptide loomist ja muutmist: + + : märkimisel lisab skriptilooja automaatselt funktsiooni waitForINDIAction() iga tuntud toimingu järele. Kui näiteks lisad skriptile funktsiooni switchINDI() ja antud valik on sisse lülitatud, lisab skriptilooja kohe funktsiooni switchINDI() järele skripti "waitForINDIAction CONNECTION". See sunnib skripti pausi tegema pärast käsu switchINDI() andmist seni, kuni switchINDI() tagastatakse OK-staatusega (&ie; seadme ühendamine oli edukas). Äärmiselt oluline on silmas pidada, et skriptilooja ei saa funktsiooni waitForINDIAction() automaatselt lisada üldistele toimingutele, mis on lisatud funktsiooni setINDIAction() kasutades. Selle põhjuseks on asjaolu, et KStarsil puudub võimalus määrata üldiste funktsioonide eellasomadus. Seetõttu tuleb soovi korral waitForINDIAction() üldiste toimingute järele ise käsitsi lisada. + + : märkimisel täidetakse kõigi järgnevate funktsioonide seadmenimeväli automaatselt viimati kasutatud seadme nimega. Viimase seadme nimi määratakse iga kord, kui skriptile lisatakse funktsioon startINDI(). Mitme seadme kasutamisel ei ole mõttekas seda võimalust sisse lülitada. + + + +Nüüd oleme valmis looma demoskripti, mis juhib LX200 GPS teleskoopi, millele lisandub Finger Lakesi CCD-kaamera. Ülesanne on lihtne. Me tahame, et teleskoop asuks jälgima Marssi, seejärel aga peaks kaamera tegema 20-sekundiliste vahedega kolm 10-sekundilist võtet. +Et INDI DCOP-liides ei anna otsest tagasisidet seadme operatsioonide ja parameetrite (välja arvatud waitForINDIAction()) edenemise, väärtuse ega oleku kohta, kujutab seadmete automatiseerimine KStarsis endast sisuliselt otsejuhtimist. Sellistes süsteemides puudubki tavaliselt vahetu tagasiside süsteemi edenemise kohta, samuti pole võimalik jooksvalt vigu korrigeerida. Seepärast tuleb seadmete automatiseerimise skriptid väga hoolikalt kirja panna ja neid igakülgselt testida, enne kui lõplikult kasutusele võtta. + + + Skriptilooja tööriist + + + + + + Skriptilooja tööriist + + + + +Demoskripti näeb siintoodud pildil. Pane tähele, et on sisse lülitatud, aga mitte. Esimene lisatav funktsioon on startINDI(), nagu ka pildil näha. Me tahame oma seadmed panna tööle kohalikuna, sestab ei ole funktsiooni argumentide aknas vajalik muuta teenuse režiimi. Paneme kirja seadme nime, kõigepealt siis teleskoobi "LX200 GPS". Kordame sama operatsiooni, et panna kirja "FLI CCD". Selle järel on funktsioon waitFor(). Üldiselt on soovitatav kasutada funktsiooni waitFor() kohe funktsiooni startINDI() järel, et peatada skript 1-5 sekundiks. Nii saab tagada kõigi omaduste korrektse loomise ja nende valmisoleku käsklusi vastu võtma. See tuleb kasuks ka võrguseadmete juhtimisel, sest omaduste hankimine ja loomine võib võtta veidi aega. Järgmise funktsiooniga switchINDI() ühendame mõlemad seadmed. + +Meil oli juba valik sisse lülitatud, nii ei ole meil vaja lisada funktsiooni waitForINDIAction() funktsiooni switchINDI() järele, et tagada skripti täitmine ainult juhul, kui ühendus õnnestub luua. Seda teeb skriptilooja meie eest automaatselt ise. Nüüd seame teleskoobi jälgimisrežiimi, klõpsates funktsioonil setINDIScopeAction() ja valides TRACK. Pane tähele, et teleskoop tuleb panna jälgima enne seda, kui anda koordinaadid, mida see peab jälgima. Funktsioon setINDIScopeAction() on õigupoolest lihtsalt mugavuse pärast - meiegi näites annab see lihtsalt üldise funktsiooni setINDIAction(), millele järgneb võtmesõna TRACK. Funktsiooni setINDIScopeAction() kasutamise eeliseks on siiski see, et KStars lisab vajaduse korral selle järele automaatselt waitForINDIAction(). See võimalus ei ole muidu, nagu eespool mainitud, automaatselt kättesaadav üldiste toimingute puhul. + +Nüüd kasutame funktsiooni setINDITargetName() ja valime siin Marsi. Viimaste sammudega tuleb meil määrata 10-sekundiliste võtete tegemine, milleks on funktsioon startINDIExposure() ning nende vahele 20-sekundiliste intervallide jätmine, milleks tuleb funktsioonile waitFor() anda väärtuseks 20. + +Nüüd võime skripti salvestada ja millal tahes käivitada. Salvestatud skript näeb välja selline: +
#!/bin/bash + #KStars DCOP script: Demo Script + #by Jasem Mutlaq + #last modified: Thu Jan 6 2005 09:58:26 + # + KSTARS=`dcopfind -a 'kstars*'` + MAIN=KStarsInterface + CLOCK=clock#1 + dcop $KSTARS $MAIN startINDI "LX200 GPS" true + dcop $KSTARS $MAIN startINDI "FLI CCD" true + dcop $KSTARS $MAIN waitFor 3 + dcop $KSTARS $MAIN switchINDI "LX200 GPS" true + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "LX200 GPS" CONNECTION + dcop $KSTARS $MAIN switchINDI "FLI CCD" true + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "FLI CCD" CONNECTION + dcop $KSTARS $MAIN setINDIScopeAction "LX200 GPS" TRACK + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "LX200 GPS" ON_COORD_SET + dcop $KSTARS $MAIN setINDITargetName "LX200 GPS" Mars + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "LX200 GPS" EQUATORIAL_EOD_COORD + dcop $KSTARS $MAIN startINDIExposure "FLI CCD" 10 + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "FLI CCD" EXPOSE_DURATION + dcop $KSTARS $MAIN waitFor 20 + dcop $KSTARS $MAIN startINDIExposure "FLI CCD" 10 + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "FLI CCD" EXPOSE_DURATION + dcop $KSTARS $MAIN waitFor 20 + dcop $KSTARS $MAIN startINDIExposure "FLI CCD" 10 + dcop $KSTARS $MAIN waitForINDIAction "FLI CCD" EXPOSE_DURATION + +
+ + +INDI teek pakub väga võimsat skriptimistööriista, mis lubab arendajatel luua ka väga keerukaid skripte. Sellest räägib lähemalt INDI arendajate käsiraamat. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook new file mode 100644 index 00000000000..050a8458dbd --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook @@ -0,0 +1,87 @@ + + +Jason Harris + +Täheaeg +Täheaeg +Tunninurk + +Täheaeg tähendabki sõna otseses mõttes tähe aega. See, mida me igapäevaelus kasutame, on päikeseaeg. Selle põhiühik on päev ehk aeg, mis Päikesel kulub vastavalt Maa pöörlemisele taevalaotusel 360 kraadi läbimiseks. Päikeseaja väiksemad ühikud on päeva jaotised: + +1/24 päevast = 1 tund +1/60 tunnist = 1 minut +1/60 minutist = 1 sekund + +Kuid päikeseajaga tekib üks probleem: nimelt ei tee Maa ühe päikesepäeva jooksul tegelikult päris 360-kraadilist pööret. Maa tiirleb ka ümber Päikese ning ühe päeva jooksul liigub sellel edasi umbes ühe kraadi võrra (360 kraadi : 365,25 päeva (täisorbiit) = umbes üks kraad päevas). Nii muutub 24 tunni jooksul Maa asend Päikese suhtes umbes ühe kraadi võrra. Seepärast peaks Maa pöörlema 361 kraadi, et Päike paistaks nii, nagu oleks ta kulgenud taevalaotusel 360 kraadi. Astronoome huvitab rohkem see, kui kaua võtab Maal aega pöörde tegemine fikseeritud ehk kinnistähtede, mitte aga Päikese suhtes. Seepärast on eelistatud ajaskaala, mis kõrvaldab Päikese ümber tiirlemisega kaasnevad probleemid ning võtab enda asjaks vaid selle, kui kaua kulub Maal 360-kraadise pöörde tegemiseks tähtede suhtes. Seda pöörlemisperioodi nimetataksegi tähepäevaks. Keskmiselt on see 4 minutit lühem kui päikesepäev, seda just tänu mainitud ühele lisakraadile. Kui me ka defineerime tähepäeva 23 tunni ja 56 minutiga, siis tähetunnid, -minutid ja -sekundid on samaväärsed osad tähepäevast kui nendega samaväärsed osad päikesepäevast. Seetõttu on üks päikesesekund 1,00278 tähesekundit. Täheaega on tulus kasutada määramiseks, kus tähed mingil ajahetkel asuvad. Täheaeg jagab Maa ühe täispöörde 24 tähetunniks ning sarnaselt sellele on ka taevakaart jagatud otsetõusu24 tunniks. See ei ole kokkusattumus: kohalik täheaeg (KTA) osutab otsetõusu, mis hetkel läbib kohalikku meridiaani. Seega, kui tähe otsetõus on 05h 32m 24s, siis asub see sinu meridiaanil KTA järgi kell 05:32:34. Üldisemalt võttes annab erinevus objekti OT ja kohaliku täheaja vahel teada, kui kaugel meridiaanist taevakeha asub. Näiteks asub näiteks toodud taevakeha KTA 06:32:34 (üks tähetund hiljem) ühe otsetõusu tunni ehk 15 kraadi võrra meridiaanist lääne pool. Seda nurgaerinevust meridiaanist nimetatakse taevakeha tunninurgaks. + +&kstars; näitab kohalikku täheaega ajainfo kastis märke TA: taga (selle nägemiseks tuleb kastile teha topeltklõps, et kaotada selle varjutamine). Pane tähele, et täheaja sekundite muutumine ei ole sünkroonis kohaliku aja ja maailmaaja sekundite muutumisega. Ja kui vaatad mõnda aega kella, siis märkad, et tähesekundid on natuke pikemad kui KA või MA sekundid. Märgi ära seniit (selleks vajuta klahvile Z või vali menüüst Asukoht kirje Seniit). Seniit on punkt taevalaotusel, kui vaatad oma asukohalt maapinnal otse üles, ühtlasi on see punkt sinu kohalikul meridiaanil. Pane tähele seniidi otsetõusu: see on täpselt sama, mis sinu kohalik täheaeg. + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook new file mode 100644 index 00000000000..bca189e9245 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook @@ -0,0 +1,190 @@ + + +Jason Harris + +Taevakoordinaatide süsteemid + +Taevakoordinaatide süsteemid +Ülevaade +Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Selleks on astronoomid töötanud välja mitu koordinaatide süsteemi. Kõik nad kasutavad taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Koordinaatide süsteemid erinevad ainult selle poolest, mida võtta alustasandiks, mis jagab taeva kaheks võrdseks poolkeraks piki suurringi. (Geograafilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on näiteks Maa ekvaator.) Koordinaatide süsteemid kannavadki nime vastavalt oma alustasandile. + + +Ekvaatoriline koordinaatide süsteem +Taevakoordinaatide süsteemid +Ekvaatorilised koordinaadid +Taevaekvaator Taevapoolused Geograafiline koordinaatide süsteem +OtsetõusEkvaatorilised koordinaadid +KääneEkvaatorilised koordinaadid + +Ekvaatoriline koordinaatide süsteem on vahest kõige enam kasutust leidnud. See on ka kõige tihedamalt seotud geograafilise koordinaatide süsteemiga, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Maa ekvaatori projektsiooni taevasfäärile nimetatakse taevaekvaatoriks. Samamoodi kujutab geograafiliste pooluste projektsioon taevasfäärile endast vastavalt põhja- ja lõunataevapoolust. Kuid ekvaatoriline ja geograafiline koordinaatide süsteem siiski erinevad ühes olulises punktis. Geograafiline süsteem on seotud Maaga ning pöörleb vastavalt Maa pöörlemisele. Ekvaatoriline süsteem on aga seotud tähtedegaTegelikult ei ole ekvaatorilised koordinaadid tähtedega väga jäigalt seotud. Vaata selle kohta osa Pretsessioon. Kui kasutada otsetõusu asemel tunninurka, on aga ekvaatoriline süsteem seotud hoopis Maaga, mitte tähtedega., paistes sel moel pöörlevat taevas koos tähtedega, kuigi tegelikult on muidugi Maa see, mis paigalpüsivate tähtede all liigub. Ekvaatorilise süsteemi latitudinaalne (laiuskraadi-laadne) nurk kannab nimetust kääne (inglisekeelse lühendiga Dec). See mõõdab nurka taevakeha ja taevaekvaatori vahel. Longitudinaalset (pikkuskraadi-laadset) nurka nimetatakse otsetõusuks (lühend OT, inglise keeles RA). See mõõdab taevakeha nurka kevadpunkti suhtes. Erinevalt pikkuskraadist mõõdetakse otsetõusu enamasti tundides, mitte kraadides, sest ekvaatorilise koordinaatide süsteemi näiv pöörlemine on tihedalt seotud täheaja ja tunninurgaga. Kuna taeva täispöördeks kulub 24 tundi, on otsetõusu üks tund võrdne (360 kraadi : 24 tundi =) 15 kraadiga. + + + +Horisondiline koordinaatide süsteem + +Taevakoordinaatide süsteemid +Horisondilised koordinaadid +Horisont Seniit +AsimuutHorisondilised koordinaadid +KõrgusHorisondilised koordinaadid +Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku horisonti. See jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse seniidiks. Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir. Taevakeha nurka horisondi suhtes nimetatakse kõrguseks (lühend h). Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse asimuudiks. Horisondilist koordinaatide süsteemi on vahel nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. Horisondiline koordinaatide süsteem on seotud Maa, mitte tähtedega. Seepärast muutuvad taevakeha kõrgus ja asimuut ajas vastavalt tema näivale liikumisele taevas. Ja kuna horisondiline süsteem on määratletud vaatleja kohaliku horisondiga, on ühel ja samal taevakehal Maa erinevates punktides asuvate vaatlejate korral erinev kõrgus ja asimuut. Horisondilised koordinaadid kuluvad marjaks ära taevakeha tõusu ja loojangu määramisel. Kui taevakeha kõrgus on 0 kraadi, siis ta kas tõuseb (kui asimuut on < 180 kraadi) või loojub (kui asimuut on > 180 kraadi). + + + +Ekliptiline koordinaatide süsteem + +Taevakoordinaatide süsteemid +Ekliptilised koordinaadid +Ekliptika + +Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on ekliptika. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Ühtlasi on see Maa orbitaaltasandi projektsioon taevasfääril. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin ekliptiliseks laiuseks ning pikkuskraadilist nurka ekliptiliseks pikkuseks. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks kevadpunkt. Milleks võiks selline koordinaatide süsteem kasulik olla? Kui arvasid, et päikesesüsteemi kehade märkimiseks, arvasid õigesti! Kõik planeedid (välja arvatud Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (&ie; neil on alati väike ekliptiline laius). + + + +Galaktiline koordinaatide süsteem + +Taevakoordinaatide süsteemid +Galaktilised koordinaadid + + +Linnutee Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on Linnutee. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin galaktiliseks laiuseks ning pikkuskraadilist nurka galaktiliseks pikkuseks. Sellest koordinaatide süsteemist on tulu galaktika uurimisel, kui sind peaks näiteks huvitama, kuidas muutub tähtede tihedus piki galaktilist pikkuskraadi või kui lapik siis ikkagi Linnutee on. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook new file mode 100644 index 00000000000..93af5d855cd --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook @@ -0,0 +1,43 @@ + +Päikesesüsteemi vaataja +Tööriistad +Päikesesüsteemi vaataja + + + +Päikesesüsteemi vaataja + + + + + + Päikesesüsteemi vaataja + + + + +See abivahend näitab Päikesesüsteemi mudelit ülaltvaates. Päikest kujutab kollane punkt joonise keskel, planeetide orbiidid on näidatud korrektsete suhteliste diameetritega ringidena, mille keskpunktiks on Päike. Iga planeedi hetkeasukoht on näidatud värvilise punktina, selle juures on ka nimesilt. Vaadet saab suurendada ja vähendada klahvidega + ja -, seda on võimalik uuesti tsentreerida nooleklahvidega või topeltklõpsuga kuskil aknas. Kindlale planeedile saab vaate tsentreerida ka klahvidega 0–9 (0 on Päike, 9 Pluuto). Vaadet planeedile tsentreerides hakatakse seda ühtlasi ajas jälgima. +Päikesesüsteemi vaatajal on omaenda, &kstars;i peaakna omast sõltumatu kell. Siin saab kasutada ka peaakna tööriistariba omale sarnanevat ajasammu määramise abivahendit. Vaikimisi on ajasammuks 1 päev (nii on võimalik näha planeetide liikumist) ning abivahendit avades on kell peatatud. + +Praeguses mudelis on Pluuto orbiit tõepärane ainult sajakonna aasta piires praegusest hetkest arvates. Kui lasta Päikesesüsteemi kell liikuda sellest piirist kaugemale, võid näha Pluutot päris imelikult liikumas! Me oleme sellest probleemist teadlikud ja anname endast parima, et ka selle planeedi orbiiti täpsemalt esitada. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b2f76d65601 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook @@ -0,0 +1,94 @@ + + + +Mike Choatie + + +Spiraalgalaktikad +Spiraalgalaktikad + + +Spiraalgalaktikad kujutavad endast miljardite tähtede hiigelkogumikke. Enamik neist on lamedad, kettakujulised, nende keskel asub hele, sfääriline tähemõhn. Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. Sellised harud hargnevad galaktika keskmest spiraalikujuliselt, mis ongi andnud galaktikatele nimetuse. Spiraalgalaktikad sarnanevad mõneti tuulispasale või torust alla pulbitsevale veevoolule. Nende seast võib leida mitmed taevalaotuse ilusamad objektid. +Galaktikaid liigitatakse vastavalt Hubble'i helihargi klassifikatsioonile. Helihargi ots määratleb elliptilisi galaktikaid alates kõige ümaramatest ehk E0 kuni kõige lapikumateni ehk E7. Helihargi värtnad määratlevad kaht tüüpi spiraalgalaktikad: tavalised spiraalid ja varbspiraalsed galaktikad. Viimased on sellised, kus tuumikmõhn on välja veninud joonekujuliseks, nii et see paistab sõna otseses mõttes tähevarvana. Mõlemat spiraalgalaktikate tüüpi jaotatakse edasi vastavalt nende keskse tähemõhna suurusele, üldisele pinnaheledusele ning sellele, kui keerdunud on spiraalharud. Kõik need omadused on tihedalt seotud, nii et Sa galaktikal on suur keskmõhn, tugev pinnaheledus ning väga keerdunud spiraalharud. Sb galaktika mõhn on väiksem, ketas ei ole nii hele ning spiraalharud on vähem keerdunud kui Sa galaktikatel. Sc ja Sd on vastavalt veelgi tagashihoidlikumate omadustega. Varbgalaktikad kasutavad põhimõtteliselt samasugust liigitust, tähistuseks SBa, SBb, SBc ja SBd. On olemas ka klass S0, mis on olemuselt üleminekutüüp pärisspiraalide ja elliptiliste galaktikate vahel. Selle spiraalharud on nii tugevasti keerdunud, et neid on peaaegu võimatu eristada. S0 galaktikad kujutavad endast ühtlase heledusega kettaid ning neil on ka äärmiselt domineeriv mõhn. Linnutee galaktika, kus asub meie armas Maa ja kõik tähed, mida me taevas suudame eristada, on samuti spiraalgalaktika, enamiku arvamust mööda varbgalaktika. Nimetuse Linnutee taga seisab rahvapärimus, nagu näitaks see rändlindudele teed lõunasse ja tagasi. Meie näeme seda suhteliselt tuhmide tähtede ribana taevas, sest just nii peabki välja nägema meie galaktika ketas, kui seda seestpoolt vaadata. Spiraalgalaktikad on väga dünaamilised. Seal sünnivad tähed ning nende kettas leidub palju noori tähti. Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest ning nende halodesse kuulub kogu Universumi kõige vanemaid tähti. Täheteke on ketastes aktiivne seepärast, et just sinna on tihedalt kogunenud gaasi ja tolmu, millest tähed ju tekivadki. Tänapäevased võimsad teleskoobid on selgitanud, et paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk, mille mass võib ületada ka miljardi Päikese massi. Selliseid haruldasi objekte sisaldavad teadaolevalt nii elliptilised kui spiraalgalaktikad, mis on pannud paljusid astronoome arvama, et tegelikult leidub ülimassiivne must auk kõigi suuremate galaktikate keskmes. Ka meie Linnutee keskmes arvatakse asuvat must auk, mille mass on miljoneid kordi suurem kui tähemass. + + +&kstars; näitab paljusid kenasid spiraalgalaktikaid ja hüpikmenüü vahendusel saab enamasti vaadata ka neist tehtud imeilusaid pilte. Spiraalgalaktikaid on kõige hõlpsam leida objektide otsimise aknast. Toome siin ära mõned ilusate piltidega spiraalgalaktikad: +M64, Mustasilmne galaktika (tüüp Sa) +M31, Andromeeda galaktika (tüüp Sb) +M81, Bode galaktika (tüüp Sb) +M51, Veekeerise galaktika (tüüp Sc) +NGC300 (tüüp Sd) [kasuta DSS pildi viita] +M83 (tüüp SBa) +NGC1530 (tüüp SBb) +NGC1073 (tüüp SBc) + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook new file mode 100644 index 00000000000..fe31f2c6771 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook @@ -0,0 +1,113 @@ + + +Jason Harris + +Tähed: sissejuhatav <acronym +>KKK</acronym +> +Tähed + + + + + +Mis on tähed? + + +Tähed on hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad, (peamiselt) vesinikust koosnevad sfäärid. Tähed on samas ka termotuumaseadmed: tähtede sisemuses, kus aine tihedus on äärmiselt suur ning temperatuur ulatub kümnete miljonite Celsiuse kraadideni, leiavad aset termotuumareaktsioonid. + + + + + +Kas Päike on täht? + + +Jah, Päike on täht. Ta on ka meie päikesesüsteemi keskne keha. Võrreldes teiste tähtedega on meie Päike üsna tavaline. Meile paistab ta teistest palju suurema ja heledamana seetõttu, et Päike asub meile miljoneid kordi lähemal kui ükski teine täht. + + + + + +Miks tähed paistavad? + + +Lühike vastus: tähed paistavad meile seepärast, et nad on väga kuumad. Nii lihtne see ongi: iga keha, mille kuumus ulatub tuhandete kraadideni, kiirgab valgust samamoodi nagu tähed. + + + + + +Järgmine küsimus on ilmselt: miks siis tähed nii kuumad on? + + +See on natuke keerulisem. Tavaliselt vastatakse, et tähed saavad oma kuumuse tuumas toimuvatest termotuumareaktsioonidest. Kuid see ei saa olla tähtede kuumuse tegelik põhjus, sest täht peab olema juba kuum, enne kui termotuumareaktsioon võimalikuks osutub. Tuumade litumine võib kõrget temperatuuri ainult alal hoida, ei saa aga tähte iseenesest kuumaks muuta. Seepärast kõlab korrektsem vastus nii: tähed on kuumad, sest nad on kokku varisenud. Tähed kujunevad hajusatest gaasipilvedest. Kui gaas kondenseerub ja täheks muutuma hakkab, vabaneb aine gravitatsiooniline energia esmalt kineetilise energiana ning lõpuks, tiheduse suurenedes, kuumusena. + + + + + +Kas kõik tähed on ühesugused? + + +Tähtedel on palju ühiseid jooni: nad kõik on kuuma ja tiheda (peamiselt vesinikust koosneva) gaasi kokkuvarisemisel tekkinud sfäärid ning iga tähe tuumas käivad termotuumareaktsoonid. Kuid mõningate omaduste poolest on tähed vägagi erinevad. Näiteks paistavad heledaimad tähed ligikaudu 100 miljonit korda eredamalt kui kõige kahvatumad tähed. Tähtede pinna temperatuur võib ulatuda mõnest tuhandest kraadist peaaegu 50 000 kraadini Celsiuse järgi. Nende erinevuste peamine põhjus peitub massis: raskemad tähed on kuumemad ja heledamad kui kergemad tähed. Temperatuur ja heledus sõltub ka tähe arengustaadiumist. + + + + + +Mis on põhijada? + + +Põhijada Põhijada on tähtede arengustaadium, kus tema tuumas põletatakse vesinikku. See on tähtede esimene (ja pikim) elustaadium, kui mitte arvestada prototähe faase. Seda, mis juhtub tähega siis, kui tuumas on vesinik ära põletatud, räägitakse artiklis tähearengu kohta (ilmub peagi). + + + + + +Kui kaua tähed elavad? + + +Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa triljoneid aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook new file mode 100644 index 00000000000..07e917108dc --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook @@ -0,0 +1,32 @@ + + +Jason Harris + +Ajavööndid +Ajavööndid + +Maa on ümmargune ja alati poolenisti Päikesest valgustatud. Et Maa aga keerleb, muutub pidevalt valgustatud osa. Meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Igal hetkel on maal kohti, mis suunduvad pimedast osast valgustatud osasse (mida maapinnal tajutakse koidikuna. Samal hetkel liiguvad kohad Maa vastasküljel valgusest pimedusse (mida me nimetame loojanguks). Seega on Maa erinevates kohtades erinev päevaaeg. Seetõttu on ka päikeseaeg kohaliku määratlusega ning suvalise koha kellaaeg näitabki parajasti valitsevat päevaosa. Kohalik aeg on saadud maakera 24 vertikaalseks lõiguks jagades, mida nimetatakse ajavöönditeks. Kohalik aeg on igas vööndis ühesugune, kuid iga vööndi aeg on oma idapoolse naabervööndi ajast tund aega varasem. Tegelikult on see küll ideaalpilt ja ajavööndite tegelikud piirid pole sugugi sirgjooned, järgides tihtipeale riigipiire või muid poliitilisi otsuseid. Et kohalik aeg suureneb ida poole suundudes iga vööndiga tunni võrra, siis selleks ajaks, kui te olete jõudnud läbida kõik 24 ajavööndit, olete päeva võrra eespool ajast, kust alustasite. Sellest vastuolust aitab üle saada rahvusvaheline kuupäevaraja, mis kujutab endast ajavööndite piiri Vaikses ookeanis Aasia ja Põhja-Ameerika vahel. Sellest joonest vahetult ida pool asuvate kohtade aeg on 24 tundi varasem joonest vahetult lääne pool asuvate kohtade ajast. See toob muidugi kaasa naljakaid asju. Näiteks otselend Austraaliast Californiasse jõuab kohale enne starti! Fidži saared jäävad samuti mõlemale poole kuupäevaraja, nii et kui sul oli Fidži lääneosas kehv päev, võid minna idaossa ning selle päeva uuesti ja palju paremini mööda saata! + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook new file mode 100644 index 00000000000..608f7954bba --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook @@ -0,0 +1,73 @@ + +KStarsi tööriistad + +Tööriistad &kstars; pakub mitmesuguseid tööriistu, mis võimaldavad uurida mõningaid huvitavamaid astronoomia ja tähistaeva aspekte. + + +Objekti üksikasjad +Astrokalkulaator +AAVSO heleduskõverad +Kõrgus/aeg graafikute joonistaja +Mis on täna vaadata? +Skriptilooja +Päikesesüsteemi vaataja +Jupiteri kuude abivahend +Vaatlusnimekiri +FITS-i näitaja + +&tool-details; &tool-calculator; &tool-aavso; &tool-altvstime; &tool-whatsup; &tool-scriptbuilder; &tool-solarsys; &tool-jmoons; &tool-observinglist; &tool-fitsviewer; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f589bbea973 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook @@ -0,0 +1,52 @@ + + +Jason Harris + +Maailmaaeg +Maailmaaeg +Ajavööndid + +Aeg meie kellal mõõdab tegelikult Päikese praegust asukohta taevas, mis on erinevatel pikkuskraadidel erinev, sest Maa on ümmargune (vaata ajavööndid). Vahel on siiski vaja kindlaks määrata globaalne aeg, mis oleks ühesugune kõikjal Maal. Üks viis on valida välja mõni koht ja muuta selle kohalik aeg maailmaajaks, lühendatult MA. (Ingliskeelses maailmas kasutatakse lühendit UT, mis tuleneb väljendist universaalne aeg ehk Universal Time). Maailmaaega määravaks asukohaks on valitud Inglismaal asuv Greenwich. See valik on suvaline, kuigi tugineb ajaloole. Maailmaaeg muutus oluliseks siis, kui eurooplased hakkasid agaralt ookeanidel sõitma, kus neil polnud käepärast maatähiseid. Laevnikud said siis määrata oma pikkuskraadi kindlaks nii, et võrdlesid kohalikku aega (mida mõõdeti Päikese asendi järgi) kodusadama ajaga (mille jaoks oli kaasas võimalikult täpne kell). Greenwichis asus Inglise kuninglik observatoorium, mis oli kohustatud aega eriti hoolikalt jälgima, et sadamates olevad laevad saaksid enne teeleasumist oma kellad uuesti täpseks seada. + +Ülesanne: +Määra geograafiliseks asukohaks Greenwich (Inglismaa), kasutades akent Asukoha määramine (&Ctrl;G). Märkus: kohalik aeg (KA) ja maailmaaeg (MA) on nüüd ühesugused. Edasist lugemist: Lugu esimese kella loomisest, mis oli piisavalt täpne ja kindel laevadel maailmaaja säilitamiseks, on päris põnev, inglise keele oskajad võivad sellest lugeda Dava Sobeli raamatust Longitude. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8ba013a89b3 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook @@ -0,0 +1,62 @@ + +Abivahend <quote +>Mis on täna vaadata?</quote +> +Tööriistad +Abivahend Mis on täna vaadata? + + + +Abivahend Mis on täna vaadata? + + + + + + Mis on täna vaadata? + + + + +Abivahend Mis on täna vaadata? näitab taevakehi, mida võib ükspuha millises asukohas ükspuha millise kuupäeva öösel vaadelda. Vaikimisi määratakse kuupäev ja asukoht parajasti peaaknas kehtivate väärtuste põhjal, kuid seda on äärmiselt lihtne muuta, tarvitades abivahendi akna ülaosas asuvaid nuppe Muuda kuupäeva ja Muuda asukohta +Abivahend näitab ka valitud kuupäeva kohta mõningaid tavapäraseid astronoomilise kalendri andmeid: Päikese ja Kuu tõusu- ja loojanguaeg, öö kestvus ning Kuu valgustatus. +Nende andmete all on näha info taevakeha kohta. Objektid on jagatud vastavalt tüübile kategooriatesse. Taevakeha tüübi saab valida kastis Kategooria valimine ning kõiki antud tüüpi taevakehi, mis valitud ööl horisondi kohal asuvad, näeb kastis Sobivad objektid. Pildil on näiteks valitud kategooria Planeedid ning näha on neli planeeti, mida antud ööl näha võib (Marss, Neptuun, Pluuto ja Uraan). Nimekirjast mõnda taevakeha valides näeb all paremal asuval paneelil selle tõusu-, kulminatsiooni- ja loojumisaega. Lisaks võib klõpsata nupule Objekti üksikasjad..., mis avab antud objekti üksikasjaliku info akna +Vaikimisi näitab abivahend taevakehi, mis asuvad horisondi kohal päikeseloojangu ja kesköö vahel (s.t. õhtul). Mõistagi võid valida ka nende taevakehade näitamise, mis on horisondi kohal kesköö ja koidiku (hommikul) või loojangu ja koidiku (suvalisel ajal täna öösel) vahel. Seda aitab teha akna ülaosas asuv liitkast. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a622da4d0a7 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook @@ -0,0 +1,44 @@ + + +Jason Harris + +Seniit +Seniit +Horisondilised koordinaadid + +Seniit on punkt taevas, kuhu sa vaatad, kui vaatad maapinnalt otse üles. Täpsemalt on see punkt taevas, mille kõrgus on +90 kraadi; see on horisondilise koordinaatide süsteemi poolus. Geomeetriliselt on see punkt taevasfääril, mida läbib joon, mis on tõmmatud Maa keskpunktist läbi sinu asukoha maakera pinnal. Seniit on definitsiooni kohaselt punkt kohalikul meridiaanil. + +Ülesanne: +Seniidi võib märkida vajutusega klahvile Z või valides menüüst Asukoht kirje Seniit. + + -- cgit v1.2.1