From da12dcd4dd41b9f7e5b266841fed2a96c1c2d663 Mon Sep 17 00:00:00 2001 From: =?UTF-8?q?Sl=C3=A1vek=20Banko?= Date: Tue, 17 Nov 2020 23:50:55 +0100 Subject: Move the khelpcenter guides to the directory level in which they are installed. MIME-Version: 1.0 Content-Type: text/plain; charset=UTF-8 Content-Transfer-Encoding: 8bit Signed-off-by: Slávek Banko (cherry picked from commit dc7d2fcb9b6d044fd9bc1bdc5d077ed11c0686b1) --- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/CMakeLists.txt | 6 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/Makefile.am | 4 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/about.docbook | 40 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/configtde.docbook | 144 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/contrib.docbook | 93 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/desktop.docbook | 74 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/filemng.docbook | 103 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/gettde.docbook | 57 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/index.docbook | 109 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/install.docbook | 495 ----- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/intro.docbook | 62 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/misc.docbook | 161 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/moreinfo.docbook | 115 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/nontdeapps.docbook | 50 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/notrelated.docbook | 165 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/panel.docbook | 96 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/qt.docbook | 51 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/questions.docbook | 66 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/sound.docbook | 30 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tdeapps.docbook | 93 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tips.docbook | 92 - tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/webbrowse.docbook | 135 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/winmng.docbook | 102 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/CMakeLists.txt | 6 - tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/Makefile.am | 4 - tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/index.docbook | 183 -- .../tdebase/glossary/tdeprintingglossary.docbook | 458 ----- .../docs/tdebase/khelpcenter/CMakeLists.txt | 2 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/CMakeLists.txt | 6 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/Makefile.am | 4 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/about.docbook | 40 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/configtde.docbook | 144 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/contrib.docbook | 93 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/desktop.docbook | 74 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/filemng.docbook | 103 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/gettde.docbook | 57 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/index.docbook | 109 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/install.docbook | 495 +++++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/intro.docbook | 62 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/misc.docbook | 161 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/moreinfo.docbook | 115 ++ .../tdebase/khelpcenter/faq/nontdeapps.docbook | 50 + .../tdebase/khelpcenter/faq/notrelated.docbook | 165 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/panel.docbook | 96 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/qt.docbook | 51 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/questions.docbook | 66 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/sound.docbook | 30 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/tdeapps.docbook | 93 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/tips.docbook | 92 + .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/webbrowse.docbook | 135 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/faq/winmng.docbook | 102 ++ .../tdebase/khelpcenter/glossary/CMakeLists.txt | 6 + .../docs/tdebase/khelpcenter/glossary/Makefile.am | 4 + .../tdebase/khelpcenter/glossary/index.docbook | 183 ++ .../glossary/tdeprintingglossary.docbook | 458 +++++ .../tdebase/khelpcenter/quickstart/CMakeLists.txt | 6 + .../tdebase/khelpcenter/quickstart/Makefile.am | 4 + .../tdebase/khelpcenter/quickstart/index.docbook | 749 ++++++++ .../tdebase/khelpcenter/userguide/CMakeLists.txt | 6 + .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/Makefile.am | 4 + .../tdebase/khelpcenter/userguide/a-window.png | Bin 0 -> 82707 bytes .../khelpcenter/userguide/accessibility.docbook | 134 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/amarok.png | Bin 0 -> 11146 bytes .../userguide/base-tde-applications.docbook | 416 +++++ .../userguide/browser-fine-tuning.docbook | 44 + .../khelpcenter/userguide/burning-cds.docbook | 20 + .../khelpcenter/userguide/control-center.docbook | 623 +++++++ .../userguide/creating-graphics.docbook | 30 + .../userguide/credits-and-license.docbook | 286 +++ .../userguide/customizing-desktop.docbook | 168 ++ .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/desktop.png | Bin 0 -> 177907 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/email.docbook | 124 ++ .../userguide/extragear-applications.docbook | 196 ++ .../khelpcenter/userguide/file-sharing.docbook | 54 + .../userguide/font-installation.docbook | 36 + .../khelpcenter/userguide/getting-help.docbook | 153 ++ .../tdebase/khelpcenter/userguide/glossary.docbook | 20 + .../userguide/groupware-kontact.docbook | 350 ++++ .../tdebase/khelpcenter/userguide/index.docbook | 367 ++++ .../userguide/internet-shortcuts.docbook | 37 + .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/juk.png | Bin 0 -> 48572 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/kaboodle.png | Bin 0 -> 14389 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/kcontrol.png | Bin 0 -> 58094 bytes .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmag.png | Bin 0 -> 20138 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/kmousetool.png | Bin 0 -> 20079 bytes .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth.png | Bin 0 -> 13865 bytes .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth2.png | Bin 0 -> 15307 bytes .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth3.png | Bin 0 -> 31666 bytes .../khelpcenter/userguide/knode-identity.png | Bin 0 -> 43854 bytes .../khelpcenter/userguide/knode-mail-account.png | Bin 0 -> 38366 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/knode-start.png | Bin 0 -> 24163 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/konq-sidebar.png | Bin 0 -> 13507 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/konq-simple.png | Bin 0 -> 42702 bytes .../khelpcenter/userguide/konsole-intro.docbook | 59 + .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kopete.png | Bin 0 -> 18848 bytes .../khelpcenter/userguide/kppp-dialer-tab.png | Bin 0 -> 8720 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-wizard.png | Bin 0 -> 14644 bytes .../khelpcenter/userguide/messaging-intro.docbook | 90 + .../userguide/migrator-applications.docbook | 260 +++ .../userguide/migrator-dictionary.docbook | 20 + .../userguide/net-connection-setup.docbook | 147 ++ .../userguide/networking-with-windows.docbook | 64 + .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/noatun.png | Bin 0 -> 11915 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/oggfolder.png | Bin 0 -> 68608 bytes .../khelpcenter/userguide/open-file-dialog.png | Bin 0 -> 53431 bytes .../userguide/panel-and-desktop.docbook | 173 ++ .../khelpcenter/userguide/pdf-files.docbook | 22 + .../khelpcenter/userguide/playing-audiocds.docbook | 74 + .../khelpcenter/userguide/playing-movies.docbook | 30 + .../khelpcenter/userguide/playing-music.docbook | 113 ++ .../khelpcenter/userguide/printer-setup.docbook | 28 + .../userguide/printing-from-apps.docbook | 22 + .../userguide/programs-and-documents.docbook | 309 ++++ .../userguide/programs-controlling.docbook | 22 + .../khelpcenter/userguide/removable-disks.docbook | 68 + .../docs/tdebase/khelpcenter/userguide/rip.png | Bin 0 -> 16535 bytes .../tdebase/khelpcenter/userguide/ripsettings.png | Bin 0 -> 42374 bytes .../khelpcenter/userguide/screen-captures.docbook | 20 + .../tdebase/khelpcenter/userguide/services.png | Bin 0 -> 50874 bytes .../khelpcenter/userguide/shared-sessions.docbook | 28 + .../userguide/standard-menu-entries.docbook | 152 ++ .../userguide/switching-sessions.docbook | 48 + .../khelpcenter/userguide/tde-as-root.docbook | 32 + .../khelpcenter/userguide/tde-edutainment.docbook | 312 ++++ .../khelpcenter/userguide/tde-for-admins.docbook | 1903 ++++++++++++++++++++ .../khelpcenter/userguide/tde-office.docbook | 251 +++ .../khelpcenter/userguide/the-filemanager.docbook | 170 ++ .../khelpcenter/userguide/titlebar-menu.png | Bin 0 -> 19006 bytes .../userguide/troubleshooting-network-x.docbook | 23 + .../userguide/troubleshooting-no-open.docbook | 23 + .../khelpcenter/userguide/under-the-hood.docbook | 300 +++ .../tdebase/khelpcenter/userguide/usenet.docbook | 187 ++ .../khelpcenter/userguide/where-next.docbook | 22 + .../khelpcenter/userguide/windows-how-to.docbook | 317 ++++ .../khelpcenter/userguide/your-tde-account.docbook | 36 + .../tdebase/khelpcenter/visualdict/CMakeLists.txt | 6 + .../tdebase/khelpcenter/visualdict/Makefile.am | 4 + .../tdebase/khelpcenter/visualdict/index.docbook | 332 ++++ tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/CMakeLists.txt | 6 - tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/Makefile.am | 4 - tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/index.docbook | 749 -------- tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/CMakeLists.txt | 6 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/Makefile.am | 4 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/a-window.png | Bin 82707 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/accessibility.docbook | 134 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/amarok.png | Bin 11146 -> 0 bytes .../userguide/base-tde-applications.docbook | 416 ----- .../tdebase/userguide/browser-fine-tuning.docbook | 44 - .../docs/tdebase/userguide/burning-cds.docbook | 20 - .../docs/tdebase/userguide/control-center.docbook | 623 ------- .../tdebase/userguide/creating-graphics.docbook | 30 - .../tdebase/userguide/credits-and-license.docbook | 286 --- .../tdebase/userguide/customizing-desktop.docbook | 168 -- tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/desktop.png | Bin 177907 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/email.docbook | 124 -- .../userguide/extragear-applications.docbook | 196 -- .../docs/tdebase/userguide/file-sharing.docbook | 54 - .../tdebase/userguide/font-installation.docbook | 36 - .../docs/tdebase/userguide/getting-help.docbook | 153 -- .../docs/tdebase/userguide/glossary.docbook | 20 - .../tdebase/userguide/groupware-kontact.docbook | 350 ---- tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/index.docbook | 367 ---- .../tdebase/userguide/internet-shortcuts.docbook | 37 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/juk.png | Bin 48572 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kaboodle.png | Bin 14389 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kcontrol.png | Bin 58094 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmag.png | Bin 20138 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmousetool.png | Bin 20079 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth.png | Bin 13865 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth2.png | Bin 15307 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth3.png | Bin 31666 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/knode-identity.png | Bin 43854 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/knode-mail-account.png | Bin 38366 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-start.png | Bin 24163 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/konq-sidebar.png | Bin 13507 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-simple.png | Bin 42702 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/konsole-intro.docbook | 59 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kopete.png | Bin 18848 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/kppp-dialer-tab.png | Bin 8720 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-wizard.png | Bin 14644 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/messaging-intro.docbook | 90 - .../userguide/migrator-applications.docbook | 260 --- .../tdebase/userguide/migrator-dictionary.docbook | 20 - .../tdebase/userguide/net-connection-setup.docbook | 147 -- .../userguide/networking-with-windows.docbook | 64 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/noatun.png | Bin 11915 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/oggfolder.png | Bin 68608 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/open-file-dialog.png | Bin 53431 -> 0 bytes .../tdebase/userguide/panel-and-desktop.docbook | 173 -- .../docs/tdebase/userguide/pdf-files.docbook | 22 - .../tdebase/userguide/playing-audiocds.docbook | 74 - .../docs/tdebase/userguide/playing-movies.docbook | 30 - .../docs/tdebase/userguide/playing-music.docbook | 113 -- .../docs/tdebase/userguide/printer-setup.docbook | 28 - .../tdebase/userguide/printing-from-apps.docbook | 22 - .../userguide/programs-and-documents.docbook | 309 ---- .../tdebase/userguide/programs-controlling.docbook | 22 - .../docs/tdebase/userguide/removable-disks.docbook | 68 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/rip.png | Bin 16535 -> 0 bytes tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/ripsettings.png | Bin 42374 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/screen-captures.docbook | 20 - tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/services.png | Bin 50874 -> 0 bytes .../docs/tdebase/userguide/shared-sessions.docbook | 28 - .../userguide/standard-menu-entries.docbook | 152 -- .../tdebase/userguide/switching-sessions.docbook | 48 - .../docs/tdebase/userguide/tde-as-root.docbook | 32 - .../docs/tdebase/userguide/tde-edutainment.docbook | 312 ---- .../docs/tdebase/userguide/tde-for-admins.docbook | 1903 -------------------- .../docs/tdebase/userguide/tde-office.docbook | 251 --- .../docs/tdebase/userguide/the-filemanager.docbook | 170 -- .../docs/tdebase/userguide/titlebar-menu.png | Bin 19006 -> 0 bytes .../userguide/troubleshooting-network-x.docbook | 23 - .../userguide/troubleshooting-no-open.docbook | 23 - .../docs/tdebase/userguide/under-the-hood.docbook | 300 --- tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/usenet.docbook | 187 -- .../docs/tdebase/userguide/where-next.docbook | 22 - .../docs/tdebase/userguide/windows-how-to.docbook | 317 ---- .../tdebase/userguide/your-tde-account.docbook | 36 - tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/CMakeLists.txt | 6 - tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/Makefile.am | 4 - tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/index.docbook | 332 ---- 221 files changed, 12490 insertions(+), 12488 deletions(-) delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/CMakeLists.txt delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/Makefile.am delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/about.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/configtde.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/contrib.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/desktop.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/filemng.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/gettde.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/index.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/install.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/intro.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/misc.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/moreinfo.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/nontdeapps.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/notrelated.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/panel.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/qt.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/questions.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/sound.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tdeapps.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tips.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/webbrowse.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/winmng.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/CMakeLists.txt delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/Makefile.am delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/index.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/tdeprintingglossary.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/CMakeLists.txt create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/about.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/configtde.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/contrib.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/desktop.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/filemng.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/gettde.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/install.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/intro.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/misc.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/moreinfo.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/nontdeapps.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/notrelated.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/panel.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/qt.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/questions.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/sound.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tdeapps.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tips.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/webbrowse.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/winmng.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/CMakeLists.txt create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/tdeprintingglossary.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/CMakeLists.txt create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/CMakeLists.txt create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/a-window.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/accessibility.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/amarok.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/base-tde-applications.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/browser-fine-tuning.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/burning-cds.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/control-center.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/creating-graphics.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/credits-and-license.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/customizing-desktop.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/desktop.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/email.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/extragear-applications.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/file-sharing.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/font-installation.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/getting-help.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/glossary.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/groupware-kontact.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/index.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/internet-shortcuts.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/juk.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kaboodle.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kcontrol.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmag.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmousetool.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth2.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth3.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-identity.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-mail-account.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-start.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-sidebar.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-simple.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konsole-intro.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kopete.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-dialer-tab.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-wizard.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/messaging-intro.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-applications.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-dictionary.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/net-connection-setup.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/networking-with-windows.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/noatun.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/oggfolder.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/open-file-dialog.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/panel-and-desktop.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/pdf-files.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-audiocds.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-movies.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-music.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printer-setup.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printing-from-apps.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-and-documents.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-controlling.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/removable-disks.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/rip.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/ripsettings.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/screen-captures.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/services.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/shared-sessions.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/standard-menu-entries.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/switching-sessions.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-as-root.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-edutainment.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-for-admins.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-office.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/the-filemanager.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/titlebar-menu.png create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-network-x.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-no-open.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/under-the-hood.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/usenet.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/where-next.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/windows-how-to.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/your-tde-account.docbook create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/CMakeLists.txt create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/Makefile.am create mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/index.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/CMakeLists.txt delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/Makefile.am delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/index.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/CMakeLists.txt delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/Makefile.am delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/a-window.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/accessibility.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/amarok.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/base-tde-applications.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/browser-fine-tuning.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/burning-cds.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/control-center.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/creating-graphics.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/credits-and-license.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/customizing-desktop.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/desktop.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/email.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/extragear-applications.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/file-sharing.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/font-installation.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/getting-help.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/glossary.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/groupware-kontact.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/index.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/internet-shortcuts.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/juk.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kaboodle.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kcontrol.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmag.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmousetool.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth2.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth3.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-identity.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-mail-account.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-start.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-sidebar.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-simple.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konsole-intro.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kopete.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-dialer-tab.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-wizard.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/messaging-intro.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-applications.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-dictionary.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/net-connection-setup.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/networking-with-windows.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/noatun.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/oggfolder.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/open-file-dialog.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/panel-and-desktop.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/pdf-files.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-audiocds.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-movies.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-music.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printer-setup.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printing-from-apps.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-and-documents.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-controlling.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/removable-disks.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/rip.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/ripsettings.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/screen-captures.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/services.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/shared-sessions.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/standard-menu-entries.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/switching-sessions.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-as-root.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-edutainment.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-for-admins.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-office.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/the-filemanager.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/titlebar-menu.png delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-network-x.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-no-open.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/under-the-hood.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/usenet.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/where-next.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/windows-how-to.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/your-tde-account.docbook delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/CMakeLists.txt delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/Makefile.am delete mode 100644 tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/index.docbook (limited to 'tde-i18n-et/docs') diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/CMakeLists.txt deleted file mode 100644 index 9f922436dcc..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/CMakeLists.txt +++ /dev/null @@ -1,6 +0,0 @@ -# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer - -tde_create_handbook( - DESTINATION khelpcenter/faq - LANG et -) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/Makefile.am deleted file mode 100644 index 828d829f0a1..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/Makefile.am +++ /dev/null @@ -1,4 +0,0 @@ -KDE_LANG = et -SUBDIRS = $(AUTODIRS) -KDE_DOCS = khelpcenter/faq -KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/about.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/about.docbook deleted file mode 100644 index 70339deeac8..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/about.docbook +++ /dev/null @@ -1,40 +0,0 @@ - - - -<acronym>KKK</acronym> info - - - - -Kuidas saaksin mina siinset KKK-d paremaks muuta? - - - - -Esmalt saada meile teateid leitud vigade kohta. Samuti on teretulnud kõik ettepanekud, mis sul vähegi võivad olla. Veelgi parem oleks, kui saadaksid meile teateid kõigest, mis sinu arvates on segane, ja kui võimalik, siis ka arvamuse, milline võiks olla olukorra lahendamise parim võimalus. Praeguse hooldaja e-posti aadress jhall@kde.org. - -Teiseks saada meile lahendusi nende korduma kippuvate küsimustre kohta, millele siinses KKK-s veel vastust ei leidu. Me lisame need nii ruttu, kui vähegi võimalik. - -Ja viimase, kuid sugugi mitte kõige tähtsusetumana - palun kasuta seda KKK-d võimalikult palju ja täielikult. Loe KKK-d (ja muud asjakohast dokumentatsiooni), enne kui esitada küsimus mõnes &kde; paljudest postiloenditest ja uudistegruppidest. - -Sa võid kaaluda ka mõtet saada ise KKK hooldajaks. Lähemalt selle kohta vaata . - - - - - - -Kuidas võiksin mina saada KKK hooldajaks? - - - -Tegelikult on äärmiselt lihtne saada KKK hooldajaks ja me vajamegi alati värsket verd. :-) Selleks kirjuta meile aadressil kde-doc-english@kde.org. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/configtde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/configtde.docbook deleted file mode 100644 index 87abfc578f0..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/configtde.docbook +++ /dev/null @@ -1,144 +0,0 @@ - - -&kde; seadistamine - - - - -Kuidas määrata keel, mida &kde; peaks kasutama? - - - -Keele määramiseks, mida &kde; peaks näidatavates teadetes kasutama, on kaks viisi: - - -&kde; juhtimiskeskuse abil -Käivita &kde; juhtimiskeskus ja vali Riik & hõlbustus ning Riik & keel. Seal saad valida keele ja oma asukoha. Kui &kde; ei leia esimesena valitud keele tõlget, siis taandub ta vaikekeelele, milleks on tavaliselt (Ameerika) inglise keel. -&kde; juhtimiskeskuse kasutamine on soovitatav moodus muuta &kde; keelt. - -Keskkonnamuutuja LANG abil -Teine viis kasutab süsteemi standardset lokaliseeringuseadistust. Keele valimiseks määra sobiv keskkonnamuutuja LANG. Kui sinu shell on näiteks bash, siis saad määrata kasutatavaks keeleks eesti keele käsuga export LANG=et. - - - - - - - -Kas &kde;s on võimalik klaviatuuri vahetada (rahvusvaheliste klaviatuuride jaoks)? - - -Jah, seda saab seadistada dialoogis &kde; juhtimiskeskusRiik & hõlbustus Klaviatuuripaigutus. - - - - - -Kuidas asendada standardne tekstipõhine sisselogimine &kde; sisselogimisdialoogiga? - - -Sinu distributsioon/&UNIX; variant võib selle muutmiseks tarvitada omaenda vahendeid (⪚ &SuSE; &Linux; kasutab rakendust YaST). See on tõenäoliselt kõige turvalisem viis &kde; sisselogimisakent kasutada. Kui sa aga mingil põhjusel sellist vahendit kasutada ei soovi, siis on abiks järgnevad juhised. -Selleks tuleb esmalt muuta xdm käivitustaseme väärtust (5 &RedHat; ja &SuSE; süsteemides) faili /etc/inittab redigeerides. Failis peaks leiduma rida id:3:initdefault:. Muuda see järgmiseks id:5:initdefault:. Faili lõpus kommenteeri välja rida x:5:respawn:/usr/bin/x11/xdm -nodaemon ja asenda see järgmisega x:5:respawn:/opt/kde/bin/tdm -nodaemon. &tdm;i asukoht võib olenevalt süsteemist erineda. -Et muudatused kohe rakenduksid, anna shellis käsk init 5 (&RedHat; süsteemides). Graafilist sisselogimisakent on üsna riskantne initsialiseerida ilma eelnevalt kontrollimata, kuidas see töötab. Kui see ei tööta, võib tee tagasi olla päris pikk ja vaevaderohke... - - -FreeBSD puhul tuleks redigeerida faili /etc/ttys ja muuta seal rida, mis näeb välja umbes selline ttyv8 "/usr/X11R6/bin/xdm -nodaemon" xterm off secure, kirjutades selle asemele ttyv8 "/usr/local/bin/tdm -nodaemon" xterm off secure. - - - - - - -Ma tahaksin, et saaksin klõpsata &HVN;ga ükspuha kus töölaual ja näha siis K menüüd. - - -Ava &kde; juhtimiskeskus ja vali Töölaud Käitumine. Siin saab määrata, mida hiireklõpsud töölaual teevad. Et üks klõps &HVN;ga avaks K menüü, muuda kirjet pealkirjaga Vasak nupp nii, et selle väärtus oleks Rakenduste menüü. - - - - - -Kust leida infot &kde; teemade kohta? - - -Vaata internetist http://kde.themes.org/ või http://www.kde-look.org. - - - - - -Kuidas muuta &MIME; tüüpe? - - -Kui kasutad &konqueror;i, siis ava kõigepealt &konqueror;i aken ja vali SeadistusedKonquerori seadistamine ning ilmuvas dialoogis Failiseosed. Otsi üles tüüp, mida soovid muuta (⪚ text/english või image/gif) ja määra rakenduste eelistused sellises järjekorras, nagu sulle meeldib. - - - - - -&kde; (&tdm;) ei suuda lugeda minu faili .bash_profile! - - -Sisselogimise haldurid xdm ja &tdm; ei käivita logimisshelli, nii et infot failidest .profile, .bash_profile &etc; ei hangita. Kui kasutaja end sisse logib, annab xdm administraatorina käsu Xstartup ja seejärel kasutajana Xsession. Seepärast on igati tavapärane lisada kasutajaprofiilist info hankimiseks lauseid faili Xsession. Redigeeri palun oma faile Xsession ja .xsession. - - - - - -Kuidas kasutada &TrueType; fonte &kde;s? - - - -Selleks tuleb paigaldada &TrueType; fontide tugi &X-Window; seadistusse. Uuri asja lähemalt internetist: fontide kohta x.themes.org ja fondiserverite kohta xfsft: &TrueType; fontide toetus X11-le või X-&TrueType; serveri projekti kodulehekülg. - -Kui sul on hulganisti &Microsoft; &Windows; &TrueType; fonte, siis redigeeri faili XF86Config fontide hankimiseks fontide kataloogist. Seejärel anna &kde;le fondihalduriga korraldus kasutada neid uusi fonte. - - - - - - -Kas &kde;s on võimalik sisestada, näidata ja kasutada eurosümbolit? - - -Jah ja ei. Täpsemalt loe internetist: http://www.koffice.org/kword/euro.php. - - - - -Kuidas panna programm käivituma &kde; käivitumisel? - -Selleks on mitu võimalust. Kui soovid ainult panna tööle mõned skriptid, mis määravad näiteks keskkonnamuutujaid (näiteks programmide gpg-agent, ssh-agent ja muude selliste käivitamiseks), aseta need skriptid kataloogi $TDEHOME/env/ ja kontrolli, et nende nime lõpus ikka seisaks .sh. $TDEHOME on tavaliselt kataloog nimega .kde (pane tähele alguses seisvat punkti) sinu kodukataloogis. Kui soovid, et skripte tarvitataks kõigi &kde; kasutajate korral, tuleb need lisada kataloogi $TDEDIR/env/, kus $TDEDIR on prefiks, millega &kde; süsteemi paigaldati (selle saab teada käsuga tde-config --prefix). -Kui soovid käivitada programmi pärast &kde; käivitumist, tasuks pruukida kataloogi Autostart. Kirjete lisamiseks kataloogi Autostart: -Ava &konqueror;. - -Vali menüükäsk LiikumineAutostart . - -Klõpsa aknas hiire parema nupuga ja vali ilmuvast menüüst Loo uusFailViit rakendusele . - -Klõpsa ilmuvas aknas kaardile Rakendus ja sisesta käivitatava käsu nimi väljale Käsk. - - - - - - - - - -Kas on võimalik, et korraga on sisse logitud üle ühe kasutaja? Kas &kde; saab hakkama kasutaja kiire vahetamisega? - - - -Kui soovid, et ühes ja samas arvutis oleks korraga võimalik sisse logida mitmel kasutajal (vahel nimetatakse seda kasutaja kiire vahetamise võimaluseks), tuleb programmile, mis sisselogimisega tegeleb, anda teada, et see kasutaks vajaduse korral korraga mitut seanssi (ehk kuva (display), kui pruukida &X-Window; terminit). - -&kde;-s kannab see programm nime &tdm;, mis tähendabki &kde; sisselogimishaldurit (inglise keeles &kde; Display Manager). Kui sa ei kasuta siselogimisdialoogina &tdm;i, tuleks uurida vastava programmi dokumentatsioonist, mil moel on võimalik kasutada mitut seanssi. - -Vaikimisi seadistatakse see, kas &tdm; toetab sinu süsteemis (praegu ainult Linuxi korral) virtuaalseid terminale või mitte, juba süsteemi paigaldamise ajal. Kui seda automaatselt ei teha, uuri &tdm;-i käsiraamatu osa Püsivate &X-Server;ite määramine. Pärast faili tdmrc muutmist tuleb sellest ka &tdm;-ile teada anda, milleks anna korraldus killall -HUP tdm. - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/contrib.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/contrib.docbook deleted file mode 100644 index 93c4fe51aa2..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/contrib.docbook +++ /dev/null @@ -1,93 +0,0 @@ - - - - -Oma panuse andmine - - - - -Kuidas saaksin mina kaasa aidata &kde;-le? - - -&kde; on vaba tarkvara projekt, mis elab vabatahtlike panustest. &kde; julgustab kõiki oma panust andma. Teretulnud ei ole mitte ainult arendajad. Võimalusi, kuidas just sina saad kaasa aidata &kde; edendamisele, on mitmeid: - -Testida tarkvara. -Saata veateateid. Selle kohta vaata lähemalt punkti Kuidas edastada veateade?. -Kirjutada dokumentatsiooni või abifaile. Selle kohta leiab mõningat infot &kde; dokumentatsioonimeeskonna koduleheküljelt. -Tõlkida rakendusi, dokumentatsiooni ja abifaile. Selle kohta leiab lähemat infot &kde; tõlkijate ja dokumenteerijate veebileheküljelt. -Luua kauneid ikoone või heliefekte. Selle kohta leiab rohkem infot &kde; kunstnike leheküljelt. -Kirjutada artikleid ja raamatuid &kde; kohta. Kui soovid levitada teadmisi &kde; kohta, saada kiri aadressile kde-pr@kde.org, kus saad ühendust võtta &kde; avalikkussuhete vabatahtlikega. -Programmeerida &kde; uusi rakendusi. Täpsemat infot annab . -Ja muidugi on alati teretulnud sponsorid. :-) - -Kui soovid arendamises kaasa lüüa, on õige mitu kohta, kust rohkem infot leida. Esimene samm võiks olla mõne meililisti tellimine. Peagi näed kindlasti midagi, mida saab parandada või lisada. - - - - - -Kuidas edastada vearaport? - - -Omaette veajälgimissüsteem on internetis aadressil http://bugs.trinitydesktop.org. Sellel süsteemil on oma nõustaja uute veateadete edastamiseks ning seal on üles loetud ka kõik teadaolevad vead. -Hõlpsaim meetod veateade edastada on kasutada veaga rakenduses menüüribalt saadavat käsku AbiSaada vearaport.... See avab väikese dialoogikasti viidaga veajälgimissüsteemile. Jälgi kindlasti veateatenõustaja juhiseid. - - - - - -Ma tahan &kde;le rakendusi kirjutada. Mida ma kõigepealt tegema peaksin? - - -Me julgustame kõiki kaasa aitama &kde; tarkvara arendamisele. Mida esmalt ette võtta, sõltub väga tugevasti sellest, mida sa oskad, näiteks sellest, kas tunned juba C++ või on sul kogemusi &Qt; tööriistakomplektiga jne. -&kde; heaks programmeerimiseks läheb vaja mõningaid baastöövahendeid: automake, autoconf ja egcs. Edasisi nõuandeid vaata internetist aadressil http://developer.kde.org/. -Teine suurepärane vahend &kde; programmeerimist tundma õppida on &Qt; õppematerjalid. Need on paigaldatud koos &Qt;-ga. Nende uurimiseks ava &konqueror;is fail $QTDIR/doc/html/index.html ning hea oleks see ka järjehoidjatesse lisada. Õppematerjalid leiab peatükist "Using Qt". Iga õppetüki lähtekoodi leiab kataloogist $QTDIR/tutorial. -Aga siiski on üks asi, mida peaks tegema kõik, kes vähegi tunnevad huvi &kde; heaks programmeerimise vastu: tellida endale arendajate meililist. Tellimiseks saada kiri aadressile kde-devel-request@kde.org, mille subjektireal seisab subscribe sinu_meiliaadress. Loe palun hoolikalt lõiku Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda?. Kõik sealöeldu kehtib ka arendajate meililisti kohta. - - - - - -Kuskohas asub &kde; SVN? - - -&kde; projekt kasutab SVN-i tarkvara tuumikosade arendamiseks. Kui oled muutnud mõnda osa (⪚ parandanud vea) ja soovid oma muudatuse edastada, on tavaliselt parim võimalus luua "paik" parajasti kehtivale hetktõmmisele ning saata see vastava rakenduse arendajale või hooldajale. -Kui sa seda enam-vähem regulaarselt teed, võid paluda avada endale otsepääs SVN-hoidlasse. Juhiseid leiab aadressilt http://developer.kde.org/documentation/other/developer-faq.html#q1.8. Kuid pea meeles, et mida rohkem kasutajaid, seda aeglasemaks muutub SVN kõigi arendajate jaoks, mistõttu me püüame hoida nende isikute arvu, kes saavad otse SVN-serverit kasutada, mõistlikkuse piirides vähesena. Aga küsija suu peale ei lööda! - - - - - -Ma olen lihtsalt uudishimulik. SVN peaks ju olema kättesaadav ka ainult lugemisõigusega? - - -Juhised SVN-i anonüümseks ja ainult lugemisõigusega kasutamiseks leiab aadressilt http://developer.kde.org/source/anonsvn.html. - - - - - -Kas &kde; jaoks on ka SVN-i peegelsaite? - - -Praegu ei ole &kde; jaoks anonüümseid SVN-i peegelsaite teadaolevalt olemas. Kui sa soovid sellise luua, võta palun ühendust aadressil sysadmin@kde.org. - - - - - -Kuidas alustada &kde; rakenduste tõlkimist oma emakeelde? - - -Vaata &kde; tõlkijate ja dokumenteerijate veebilehekülge, ega sind huvitav rakendus juba tõlgitud ole (enamik, muide, on). Igal juhul leiad siit ka infot, kuidas seda teha. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/desktop.docbook deleted file mode 100644 index 85b7633a9fd..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/desktop.docbook +++ /dev/null @@ -1,74 +0,0 @@ - - - -Töölaud - - - - -Kuidas lisada töölauale rakendus? - - - -Vali soovitud rakendus K menüüst ja lohista see töölauale. Nii lihtne see ongi. -Rakenduste puhul, mida ei leidu K menüüs, klõpsa töölaual &HPN;ga ning vali hüpikmenüüst Loo uusFail Viit rakendusele... ning kirjuta seejärel ilmuvasse dialoogikasti, millist rakendust sa soovid töölaual näha. - - - - - - -Kuidas ühendada/lahutada seade töölaual? - - - -Kõigepealt kontrolli, kas sul on vastavat seadet lubatud ühendada (mount) või lahutada (umount) tavakasutajana. -Seejärel võid lisada suvalise seadme töölaual &HPN;ga klõpsates, valides hüpikmenüüst Loo uusLink seadmele ning seejärel valides seadme tüübi, mida soovid töölauale paigutada. Täida ilmuvas dialoogis seadme seadistused ja klõpsa nupule OK. Töölauale tekkiva ikooniga saad ka otse seadet ühendada või lahutada. - - - - - - - -Kus hoitakse ikoone? - - -Ikoonid asuvad kataloogis $TDEDIRS/share/icons või $HOME/.trinity/share/icons või $HOME/.kde2/share/icons. Kui soovid kasutada mujale salvestatud ikoone, tuleb sul need kopeerida kas ühte ülalmainitud fikseeritud &kde; asukohta või luua nimeviidad. - - - - - -Kuidas kasutada &kde;s hiire kerimisratast? - - -Hiireratta tugi on olemas &Qt; versioonist 2.0 alates, nii et sellisele versioonile tuginev &kde; toetab automaatselt hiire kerimisratta kasutamist, kui sinu süsteem on korrektselt seadistatud. Kui see ei tööta, kontrolli oma &X-Server;i seadistustes hiireratta tuge. - - - - - -Kuidas käivitada rakendusi konkreetsel töölaual? - - -&kde; kasutab rakendust nimetusega &kstart;. Kui soovid näiteks käivitada xterm-i teisel töölaual ja seejärel selle aktiveerida, siis anna käsk: kstart . -Pane tähele võtit . See on oluline, sest selle näol on tegemist regulaaravaldisega, mis otsib aknatiitli sobivust, et leida rakendus, millele käsk rakendada. -Palun kasuta käsku kstart , et saada teada, milliseid imelisi võimalusi &kstart; sulle veel pakub (ja neid jagub külluses). - - - - - -Kuhu ma pean failid salvestama, kui ma tahan, et nad oleksid kättesaadavad otse töölaualt? - - -$HOME/Desktop. Pärast seda, kui oled failid salvestanud, võiksid töölauda värskendada. - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/filemng.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/filemng.docbook deleted file mode 100644 index ea489a0f2c6..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/filemng.docbook +++ /dev/null @@ -1,103 +0,0 @@ - - - -Failihaldur - -&kde; failihaldur on &konqueror;. &konqueror;i kodulehekülg asub aadressil http://www.konqueror.org, kust leiab ka &konqueror;i spetsiifilise KKK. - - - - - - -Kuidas muuta kataloogi välimust &konqueror;is? - - -Klõpsa hiire parema nupuga kataloogil, vali Omadused, klõpsa ilmuvas dialoogis suurel ikoonil ja vali mõni muu ikoon. K menüü kirjetes näidatava ikooni muutmiseks tuleb avada menüüredaktor, milleks vali SeadistusedMenüü redaktor. - - - - - -Kuidas kasutada &konqueror;i mitteanonüümsete &FTP; edastuste puhul? - - -Kui sa sisestad &konqueror;is näiteks ftp://ftp.mingiserver.com, siis normaalsetes oludes tähendab see anonüümset &FTP;-serverisse logimist. Kui soovid aga end sisse logida konkreetse kasutajana, tuleb &URL; sisestada nii: ftp://kasutajanimi@ftp.mingiserver.com. &konqueror; pärib seejärel parooli ja võtab serveriga ühendust. - - - - - - -Kuidas määrata &konqueror;i käivituskataloog? - - - -Tee &HPN;ga klõps koduikoonil ja vali hüpikmenüüst Omadused. Kaardil Rakendus leiad ilmselt midagi sellist: kfmclient openProfile filemanagement. Lisa sellele file:/midaiganes/sa/soovid kataloogi nimega, kus sinu meelest &konqueror; peaks käivituma. - - - - - - -Kuidas faile ümber nimetada? - - -Klõpsa hiire parema nupuga failil ning hüpikmenüüst vali Nimeta ümber või kui fail on juba valitud, kasuta kiirklahvi F2. - - - - - -Kuhu on kontekstimenüüst kadunud kustutamiskäsk? - - -&kde; 3.4 ei näita enam kontekstimenüüs vaikimisi kustutamiskäsku, mis lubab faile otse, ilma prügikasti viskamata hävitada. Nende nägemiseks vali Seadistused&konqueror;i seadistamine ning seejärel vasakul paiknevalt ikooniribalt Käitumine. Märgi ära kastike Kontekstimenüüs näidatakse kirjet 'Kustuta'. - - - - -Kuidas seadistada programme, mida &konqueror; kasutab erinevat tüüpi failide avamiseks? - -Failiseoste seadistamiseks tuleb avada &kcontrolcenter; ning seal kategoorias KDE komponendid kaart Failiseosed. -Oletame, et vaikimisi näitab PDF-faile &kghostview;, aga sina tahad, et seda teeks KPDF. Kirjuta dialoogi ülaosas otsinguväljale pdf, vali grupis application kirje pdf ning liiguta KPDF nimekirja etteotsa. Kaardil Põimimine saab lisaks määrata, millist komponenti muud rakendused kasutavad failide näitamiseks (näiteks failide vaatamisel &konqueror;is või &ark; põimitud vaataja kasutamisel). - - - - -Kui ma püüan &konqueror;is kataloogi avada, saan teate: Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga inode/directory, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata. - - -Kontrolli, et tüübi inode/directory seosed on korrektsed: -Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates inode->directory. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et Ikoonivaade (konq_iconview) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal. - - - - - - Mida tähendavad käivitusreal sümbolid ja ? -Neid kasutavad kõik &kde; rakendused (sest need on kehtestatud klassis TDEApplication ja kõik head &kde; rakendused loovad kõigepealt TDEApplication-objekti ja alles seejärel hakkavad uurima käsurea argumente). &kde; rakenduse tavaline käsurida näeb välja umbes nii: foo . Eks see võib muidugi segadusse ajada, aga selline on see seepärast, et oleks võimalik ka &kde;-väliseid rakendusi võimalikult sujuvalt integreerida. Kui &konqueror; ülaltoodud käsurida käivitab, tõlgendab ta seda nii: foo . Nii ikoon ja miniikoon kui "The Foo" on omadused, mis on defineeritud failis .desktop. Kui ikoonid ei ole defineeritud, siis kasutatakse neid, mis on vaikimisi määratud käivitatavale nimele foo. - -Sel moel saab kasutaja muuta oma rakenduste vajadusteks neid asju &kmenuedit;i abil. Võti on siinkohal oluline, sest küllap ükski kasutaja ei soovi, et menüükirje Redaktor algaks näiteks nii: kedit-0.9pl4-build47. Selle asemel ootab ta akent nimega Redaktor. Lisaks sellele on nimetused lokaliseeritud, s.t. Ameerika kasutaja käivitab CD-Player ja tema ette ilmub aken nimega CD-Player, eesti kasutaja aga käivitab CD-mängija ja tema ette ilmub aken nimetusega CD-mängija. - - - - - -Kuidas panna &konqueror; käivituma ilma menüüribata? Ma ei saa salvestada vaate profiili, kui menüüriba pole näha! - - -Kõige lihtsam on selleks redigeerida käsitsi &konqueror;i konfiguratsioonifaili. Lisa faili ~/.trinity/share/config/konquerorrc järgmised read: [KonqMainWindow] -MenuBar=Disabled - - - -&konqueror;i taaskäivitamisel ei tohiks menüüriba näha olla. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/gettde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/gettde.docbook deleted file mode 100644 index 312ef4e1b34..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/gettde.docbook +++ /dev/null @@ -1,57 +0,0 @@ - - - -&kde; hankimine - - - - -Kust ma &kde; saan? - - - -Lihtsaim viis &kde; hankimiseks on paigaldada mõni &Linux; distributsioon või UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, millel on juba &kde; kaasas. Värskeima nimekirja distributsioonidest, millega on &kde; kaasas, leiab siit. Teiste viisidega proovida &kde;-d nii, et &Linux; ei oleks vajalik, viib sind kurssi veebilehekülg Try &kde; - -Põhiline &kde; levitamiskoht on ftp.kde.org. Kuid see sait on pidevalt suure koormuse all, nii et tõenäoliselt võib olla lihtsam kasutada download.kde.org, mis suunab su automaatselt geograafiliselt lähima peegelsaidini. Viimastega võib ka iseseisvalt tutvuda: &kde; peegelsaidid on kirjas siin. - - - - - -Milline on praegune versioon? - - - -Hetkel on viimane stabiilne versioon 3.5.5 - -Selle väljalaske kohta leiab rohkesti infot &kde; 3.5.5 infosaidilt. - - - - - -Kus ma leian &kde; hetktõmmised? - - -Värskeimad hetktõmmised saab aadressilt ftp://ftp.kde.org/pub/unstable/snapshots. Kaaluda tasuks ka mõtet panna tööle omaenda SVN-klient, mis hoiaks hetktõmmised alati sünkroonis. Selle kohta vaata täpsemat infot internetist Anonymous SVN and &kde;. - - - - - - -Kust ma saan &Qt;? - - -&Qt; on Norra firma Trolltech toode. &Qt; värskeima versiooni leiab alati nende &FTP;-serverist. -Enamiku tänapäevaste &Linux; distributsioonidega on &Qt; nagunii kaasas. Seda, millist &Qt; versiooni sul vaja läheb, annab teada . - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/index.docbook deleted file mode 100644 index f8873e94bb5..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/index.docbook +++ /dev/null @@ -1,109 +0,0 @@ - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -]> - - - - -&kde; Korduma Kippuvad Küsimused - - - -&kde; meeskond - -Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde - - - - -1997 -1998 -1999 -2000 -2001 -2003 -2004 -2005 -&kde; meeskond - - -&FDLNotice; - -2005-01-19 -3.4 - - Siia on kogutud kõige sagedamini esitatud küsimused KDE töölaua keskkonna kohta. Kui sinu arvates sisaldab käesolev &FAQ; vigu, ebajärjekindlust või puudujääke, anna sellest teada e-postiga: kde-doc-english@kde.org.. Palun ära esita sellesse meililisti oma küsimusi, vaid suuna need &kde; meililistidesse ja uudistegruppidesse, mida sellesama KKK tarbeks hoolikalt jälgitakse. - - -KDE -KKK -küsimus -vastus - - - -&faq-about; -&faq-intro; -&faq-gettde; -&faq-install; -&faq-panel; -&faq-desktop; -&faq-winmng; -&faq-filemng; -&faq-webbrowse; -&faq-configtde; -&faq-tdeapps; -&faq-sound; -&faq-nontdeapps; -&faq-tips; -&faq-misc; -&faq-qt; -&faq-moreinfo; -&faq-questions; -&faq-contrib; - - -Autorid ja litsents - -Praeguse &FAQ; hooldajad on: - - -J Hall jes.hall@kdemail.net - - -Paljud vastused selles &FAQ;-s on võetud arvukatest &kde; meililistidest ja uudistegruppidest. Siin on õige koht öelda suur aitäh kõigile, kes on andnud vastuseid, mis on leidnud tee siinsesse &FAQ;-sse. - -Eriline tänu kuulub &FAQ; endistele hooldajatele, kes on kirjutanud enamiku materjalist ja üldse hakkama saanud hiigeltööga: Rainer Endres ja härra Lee Wee Tiong - - -Tõlge eesti keelde: Marek Laanebald@starman.ee, 2002 -&underFDL; - -&documentation.index; - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/install.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/install.docbook deleted file mode 100644 index ac78ea73c84..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/install.docbook +++ /dev/null @@ -1,495 +0,0 @@ - - - -Paigaldamisjuhised - -Need on KDE töölaua keskkonna paigaldamise üldised juhised. Täienduseks neile tutvu palun paketiga kaasaskäivate failidega README ja INSTALL. Palun loe neid hoolikalt ja püüa neist tuge saada, kui midagi viltu läheb. Kui vajad rohkem abi, võid liituda &kde; meililistidega (vaata meie veebileheküljelt juhiseid, kuidas tellida &kde; meililiste) või uudistegruppidega. - - - - - - - -Neile, kes veel kõhklevad - - - -Mingeid jutte oled sa kuulnud. Või isegi vilksamisi näinud, kuidas see välja näeb. Ja nüüd põled soovist ise &kde;d proovida. Aga sa ei tea peaaegu midagi kogu sellest alternatiivse opsüsteemi värgist. Ära muretse! Pead vaid natuke (no võib-olla ka veidi rohkem) lugema ja see ongi kõik! - -&kde; ei tööta (veel) &Microsoft; &Windows; mis tahes versiooni või OS/2 keskkonnas. &kde; kasutamiseks peab sul olema &UNIX; süsteem. Täpsemat infot selle kohta annab . - -Langeta valik mõne platvormi kasuks ja ehita oma süsteem üles. Selles sind see KKK aidata ei suuda, sest &kde; töötab paljudel &UNIX; platvormidel. - - - -Nüüd oled lõpuks valmis alustama &kde; paigaldamist. Selle kohta loe palun järgmist sektsiooni. &kde; hankimise kohta vaata . Ja lõpuks - kui sul tuleb &kde; paigaldamisel ette mingeid probleeme, ära kõhkle, vaid kasuta &kde; meililiste ja uudistegruppe. Kuid pea meeles ka seda: ükski küsimus ei ole liiga rumal, et seda mitte küsida, kuid mõned on liiga rumalad, et neile vastata, eriti kui vastus neile on kirjas juba sellessamas KKK-s. -Edu ja õnne ning pärastist naudingut! - - - - - - -Millist riistvara &kde; vajab? - - -&kde; kasutamiseks on soovitatav omada vähemalt Pentium II protsessorit, 64MB mälu ja 500 MB vaba kettaruumi põhiliste asjade paigaldamiseks. Kehvema riistvara korral võib &kde; küll töötada, aga peaaegu kindlasti on töökvaliteet üsna kehv. Üldiselt võib öelda, et kui sinu arvutis töötab juba &X-Server; ning mõni muu töökeskkond või aknahaldur, siis töötab seal arvatavasti ka &kde;. - - - - - -Saadaolevad paketivormingud - - - - -Sa leiad aadressil &kde-ftp; mitme distributsiooni ja operatsioonisüsteemi mitmesuguseid binaar- ja lähtetekstipakette. Binaarpakettide autoriks ei ole &kde; meeskond, vaid distributsiooni loojad või mõned innukad üksikisikud. &kde; paketipoliitika kohta vaata internetist &kde; Package Policy Explained. Ainus ametlik väljalasketüüp on paketid tar.bz2-vormingus. Lähemat infot leiab mitmete binaarpakettide kataloogides failidest README ja INSTALL. Väljalaske pakettide loendi leiab sobivalt infoleheküljelt. Värskeima väljalaske puhul on see &kde; 3.4.1 infolehekülg. - - - - - - -Eelnõuded - - - - - -&kde; 3.4.1 vajab &Qt; teegi versiooni 3.3 (või uuem). Kontrolli, et sa oleksid alla laadinud korrektse &Qt;. Kui soovid &kde;d ise kompileerida, läheb sul vaja ka päisefaile. Need on täiesti tasuta saadaval internetileheküljel http://www.trolltech.com/download. Peale selle on veel teeke, mis paigaldamise korral muudavad &kde; töö palju lihtsamaks. Näiteks OpenSSL võimaldab &konqueror;il veebilehti turvaliselt sirvida (vajalik on versioon >=0.9.6). Need peaks tegelikult kaasa panema distributsiooni looja. Kui ta seda teinud ei ole, siis otsi uuendusi. - - - - - - -Baaspakettide kirjeldus - - -Praegu koosneb põhidistributsioon 20 paketist. Mõned neist on nõutavad, mõned lisavõimalusena paigaldatavad. Iga pakett on saadaval ülalmainitud vormingutes. - - -tdelibs - -Nõutav -See pakett sisaldab ühisteeke, mida vajavad kõik &kde; rakendused. - - - -tdebase - -Nõutav -See pakett sisaldab baasrakendusi, mis moodustavad KDE töölaua keskkonna tuuma, näiteks aknahaldur, terminaliemulaator, juhtimiskeskus, failihaldur ja paneel. - - - -&arts; - -Nõutav -&arts; heliserver. Võimas ja võrguvalmidusega heliserver. - - - -tdeaddons - -Lisavõimalus -Mitmesugused pluginad &kate;, &kicker;i, &knewsticker;i, &konqueror;i, ja &noatun;i jaoks - - - -tdeartwork - -Lisavõimalus -Täiendavad taustapildid, teemad, stiilid, helid ... - - - -tdebindings - -Lisavõimalus -Mitmesugused siduvused teistele keeltele, sealhulgas &Java;, Perli, Pythoni jne. jaoks. - - - -tdegames - -Lisavõimalus -Mitmesugused mängud, näiteks &kmahjongg;, &ksnake;, &kasteroids; ja &kpatience;. - - - -tdegraphics - -Lisavõimalus -Mitmesugused graafikaga seotud rakendused, näiteks &PostScript; eelvaataja, &DVI; eelvaataja ja graafikarakendus. - - - -tdeutils - -Lisavõimalus -Mitmesugused töölaua vahendid, näiteks kalkulaator, redaktor ja muu vahva kraam. - - - -tdemultimedia - -Lisavõimalus -Multimeediarakendused, näiteks &CD;-mängija ja mikser. - - - -tdenetwork - -Lisavõimalus -Võrgurakendused. Praegu sisaldab kiirsuhtlusrakendust &kopete;, allalaadimishaldurit &kget; ja veel mitut võrguga seonduvat rakendust. - - - -tdepim - -Lisavõimalus -Isikliku info haldamise vahendid. Sisaldab e-posti rakendust &kmail;, uudistelugejat &knode; ja veel mitut nendega seonduvat rakendust. - - - -tdeadmin - -Lisavõimalus -Süsteemi haldamise rakendused. - - - -tdeedu - -Lisavõimalus -Harivad ja meelt lahutavad rakendused &kde; noorematele kasutajatele. - - - -tdeaccessibility - -Lisavõimalus -KDE hõlbustusrakendused, näiteks ekraani suurendamise vahend ja kõnesüntesaatori kasutajaliides. - - - -tdetoys - -Lisavõimalus -Lelud! - - - -tdevelop - -Lisavõimalus -Täielikult integreeritud arenduskeskkond &kde; ja Qt tarbeks - - - -tdewebdev - -Lisavõimalus -Veebiarendusrakendused. Sisaldab muu hulgas rakendust &quanta; - integreeritud veebiarenduskeskkonda - ning veel mitmeid veebiloojatele kasulikke rakendusi. - - - -tdesdk - -Lisavõimalus -KDE tarkvara arendamise komplekt. Sisaldab valiku rakendusi ja abivahendeid, mida saab kasutada KDE arendamisel. - - - - -&arts; ja tdelibs tuleb paigaldada enne ülejäänuid ning tdeaddons kõige viimasena. Teisi pakette võib paigaldada suvalises järjekorras. - -Enamik paketihaldusvahendeid lubab koondada kõik need paketid ühte kataloogi ja paigaldada kõik korraga, selgitades töö käigus välja sõltuvused. - - - - - - -Paigaldusjuhised erinevatele paketivormingutele - - - -Palun ära unusta lugeda faile README ja INSTALL, kui need vähegi olemas on. - - - -Debiani pakettide paigaldamine - -Debiani paketid paigaldatakse vastavalt esinevale FHSile (failihierarhia standard). - -tee end ülemkasutajaks -käivita käsk dpkg iga paketi jaoks, mida soovid paigaldada. - - - - -RPM-pakettide paigaldus - - -<acronym>RPM</acronym>-binaarpakettide paigaldamiseks -tee end ülemkasutajaks -käivita käsk rpm - - - - -Lähtetekstifailide .tar.bz2 paigaldus - -Kuna meetod, kuidas &kde; tuleb kompileerida, pidevalt muutub ja uueneb, siis kontrolli viimaseid lähtetekstipakettide paigaldamise juhiseid itnernetileheküljelt Download and Install from Source. -Enamasti peaks asi siiski niimoodi käima. -Vaikimisi paigaldub lähtetekstipakett .tar.bz2 asukohta /usr/local/kde. Seda saab muuta, kui kasutada skriptis configure võtit . - -Paki paketid lahti käsuga tar -liigu paketikataloogi: cd paketinimi -konfigureeri pakett: ./configure Mõnel paketil (eriti tdebase) on erilised konfiguratsioonivõtmed, mida sul võib paigaldusel olla mõttekas kasutada. Nende nägemiseks kasuta käsku ./configure . -ehita pakett: make -paigalda pakett: su (kui sa ei olnud juba administraator). Kui olid, siis anna vaid käsk make . - - - - - - - - - -Paigaldusjärgsed protseduurid - - -Esmalt kontrolli palun, et oled lisanud &kde; binaarfailide paigalduskataloogi (⪚ /usr/local/kde/bin) oma rajale ja &kde; teekide paigalduskataloogi rajale LD_LIBRARY_PATH (seda on vaja ainult süsteemides, millel puudub rpath'i tugi; &Linux; &ELF;i puhul peaks see ilma töötama). See keskkonnamuutuja võib erinevates süsteemides kanda erinevaid nimesid, ⪚ &IRIX; puhul on see SHLIB_PATH. Seejärel seo keskkonnamuutuja TDEDIR oma &kde; baasiga, ⪚ /usr/local/kde. Pane palun tähele, et lihtsalt niisama ei ole mõtet määrata LD_LIBRARY_PATH. Valdaval enamikul juhtudest ei ole seda vaja ja see võib pigem kahju kui kasu tuua. Dave Barr on kirjutanud veebilehekülje, mis selgitab LD_LIBRARY_PATH ohte. - - -Kuigi enamikku &kde; rakendusi saab kasutada ka neid ükshaaval käivitades, saab &kde; täisvõimsusest osa alles siis, kui kasutada &kde; aknahaldurit ja selle abirakendusi. -Et see oleks võimalikult lihtne, pakume me välja lihtsa skripti, mis kannab nime starttde, mis paigaldatakse kataloogi $TDEDIR/bin ja asub seega sinu rajal. -Redigeeri oma kodukataloogis faili .xinitrc (enne seda aga tee varukoopia!), eemalda sealt kõik, mis paistab sarnanevat aknahalduri väljakutsumisega ning lisa käsk starttde. Käivita &X-Server; uuesti. Kui sul on kasutusel &tdm;/xdm, tuleb sul .xinitrc asemel redigeerida faili .xsession. Aga kui sinu kodukataloogis ei ole ei faili .xinitrc ega ka faili .xsession, siis lihtsalt loo uus, milles on vaid üks rida: starttde. Mõnes süsteemis (silma paistab &RedHat; &Linux;) on aga kasutusel .Xclients. - -See peaks tooma sinu silmade ette &kde; uue hiilgava töölaua. Nüüd võid hakata avastama &kde; imelist uut maailma. Kui soovid siiski esmalt tutvuda dokumentatsiooniga, võid seda teha väga asjatundliku Kiire sissejuhatuse abil. Lisaks sellele saab ka iga rakenduse kohta abi internetist, seda otse abimenüü käsu kaudu. - - - - - - -Kas ma peaksin enne uue XYZ paigaldamist eemaldama vana versiooni? - - -Põhimõtteliselt ei ole see hädavajalik. RPM- ja Debiani paketid peaksid oskama ise sõltuvuste eest hoolt kanda. -Kui kompileerid lähtekoodist iseseisvalt, võiks muidugi olla tähelepanelikum. Kahe &kde; erineva versiooni ühes süsteemis töölepanemise juhised leiab aadressilt http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html. Palun arvesta siiski, et kui sa väga hoolikas ei ole, võib &kde; kahe erineva versiooni koostöö tuua kaasa terve hulga probleeme. - - - - - -Kuidas käivitada &kde;? - - -Kõige mugavam meetod &kde; käivitada on kasutada skripti starttde. Selleks lisa lihtsalt rida starttde faili .xsession lõppu (või faili .xinitrc või .Xclients, kui sul ei ole kasutusel &tdm; või xdm). Ühtlasi eemalda palun rida või read, mis käivitasid varasema aknahalduri. Kui sinu kodukataloogis ei ole faili .xsession, .xinitrc või .Xclients, siis loo see, nii et see sisaldaks ühtainust rida: starttde. - - - - - -Kas &kde; saab paigaldada ka enda kodukataloogi? - - -Jah, &kde; võib paigaldada igasse kataloogi, kuhu vaid soovid. Kuidas seda teha, sõltub sellest, millist laadi pakette soovid paigaldada: -Lähtetekstipaketid -Konfigureeri ja paigalda pakett käskudega configure ; make; make install kataloogi /home/minu_kodukataloog. minu_kodukataloog peab mõistagi kandma sinu kodukataloogi nime, tavaliselt määrab selle kindlaks keskkonnamuutuja $HOME. -Lisa järgmine lõik oma init-failidesse. Pane tähele, et kui just ei ole vaja määrata LD_LIBRARY_PATH, on see parem määramata jätta. - -Csh või tcsh puhul: -setenv TDEDIR /home/minu_kodukataloog - -if ( $?LD_LIBRARY_PATH ) then - setenv LD_LIBRARY_PATH $TDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH -else - setenv LD_LIBRARY_PATH $TDEDIR/lib -endif - -if ( ! $?LIBRARY_PATH ) then - setenv LIBRARY_PATH $LD_LIBRARY_PATH -endif - -Bashi puhul: -TDEDIR=/home/minu_kodukataloog -PATH=$TDEDIR/bin:$PATH -LD_LIBRARY_PATH=$TDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH -LIBRARY_PATH=$LD_LIBRARY_PATH -export TDEDIR PATH LD_LIBRARY_PATH LIBRARY_PATH - - -<acronym>RPM</acronym>-paketid -rpm võimaldab kasutada võtit valimaks kataloogi, kuhu sa soovid paigaldada. Näiteks käsk rpm paigaldab paketi kataloogi /home/minu_kodukataloog. - - -Kuigi &kde;s on võimalik edukalt töötada kasutaja kataloogist, tekitavad probleeme mõned rakendused, mis nõuavad administraatori õigusi, ⪚ paketi tdeadmin rakendused. Aga kuna need ei olegi mõeldud (tava)kasutajale, siis ei tohiks see erilist muret põhjustada. -Siiski peavad näiteks süsteemides, mis kasutavad variparoole, ekraanisäästjad olema 'suid root' võimaldamaks ekraani lahtilukustamiseks parooli kasutamist, nii et see võti sellisel juhul ei tööta. - - - - - - -starttde annab veateateks ühenduse loomine X serveriga ebaõnnestus. Mis siis valesti on? - - -Ilmselt püüdsid käivitada X serverit käsuga starttde. X server käivitatakse käsuga startx. starttde on skript, mille peaks käivitama rida failis .xinitrc, .xsession või .Xclients aktiveerimaks aknahalduri ja &kde;le vajalikud serverideemonid. Vaata ka . - - - - - -&kde; ja &AIX;? - - -IBM toetab nüüd ametlikult &kde;d &AIX; platvormil. Täpsemalt räägib sellest http://www.ibm.com/servers/aix/products/aixos/linux/index.html. Veidi vananenud info leiab aadressilt http://space.twc.de/~stefan/kde/aix.html. - - - - - -&kde; ja sülearvuti? - - -Kui sülearvutil töötab &X-Window;, ei tohiks olla mingi probleem saada tööle ka &kde;. Abiks võivad olla järgmised viidad: - - -http://www.linux-laptop.net/ - - -http://www.sanpei.org/Laptop-X/note-list.html - - - - - - - -Mulle ei meeldi &kde; vaikekataloog, kuhu ta ennast paigaldas. Kuidas ma seda ilma süsteemi kahjustamata muuta saan? - - -Eeldades, et vaikekataloog on /opt/kde ja sa soovid kataloogina näha /usr/local/kde, tuleb talitada nii: - -logida ennast ülemkasutajaks, kui sa ei ole seda veel teinud -mv /opt/kde /usr/local/kde -ln -s /usr/local/kde /opt/kde - -See asetab kõik &kde; failid kataloogi /usr/local/kde, aga kõik on endiselt kättesaadav kataloogist /opt/kde. - - - - - -Milliseid faile võin ma kustutada oma &kde; paigalduskataloogist? Kas võib ohutult eemaldada kõik *.h, *.c ja *.o failid? - - -.c ja .o säilitamiseks pole küll mingit vajadust, aga .h failid võiks tegelikult alles hoida, kui sa kavatsed kunagi ise &kde; rakendusi kompileerida, sest neid kasutavad include-failid. Aga kui sa soovid lisada rakenduste lähtetekstidele parandusi, mitte kõike taas uuesti alla laadida, siis peaksid nad alles jätma. - - - - - -Kas minu praegused seaded kaovad, kui ma &kde;d uuendan? - - - -Ei. Enamasti on &kde; võimeline sinu seadistused korrektselt üle kandma. Mõne rakenduse (nt. &kmail; või &knode;) puhul võib olla vajalik sisestada uuesti paroolid, kuid enamik seadistusi peaks jääma just selliseks, nagu sa oled nad määranud. - -Mõningate &kde; varasemate versioonide puhul on küll olnud erinevaid arvamusi ja kogemusi. Täieliku kindluse huvides võiksid mõistagi kogu oma &kde; seadistusest varukoopia teha. - -Seadistused paiknevad sinu kodukataloogi alamkataloogis $HOME/.trinity või $HOME/.kde2. Kopeeri oma vana kataloog .kde/.kde2 varukoopiate kataloogi, paigalda &kde; 3.2 ja siis kopeeri tagasi kõik vajalikud meili- ja uudisteseadistused. Kuid samas on suurem osa inimesi &kde; uuendanud ilma vana .kde kataloogi eemaldamata ja midagi halba ei ole juhtunud. -Kui määrata muutuja $TDEHOME, on võimalik tühistada $HOME/.trinity kasutamine. - - - - - -Uuendasin &kde; ja kõik tundus ilusasti kulgevat, aga kui ma seda nüüd käivitada tahan, ilmub tühi hall ekraan ja kõik. Konsool teatab DCOP serveri vigadest. Mis viga on? - - - -&kde; kasutab oma operatsioonide ajal mitmeid ajutisi faile. Neid võib tavaliselt leida järgmistest asukohtadest: - -~/.DCOPserver-* (tavaliselt on neid kaks, üks on teise sümbolviit) -~/.-kde/socket-masinanimi -~/.trinity/tmp-masinanimi, mis normaalselt on nimeviit järgmisele failile: -/tmp/tmp-kde-KASUTAJA -~/.trinity/socket-masinanimi, mis samuti on normaalselt nimeviit failile: -/tmp/tdesocket-KASUTAJA - - -Kui nimeviidad ei toimi, mille põhjuseks on tavaliselt see, et käsk cron või seiskamisskript tühjendab kataloogi /tmp, siis hakkavad toimuma kummalised ja hullud asjad. Need failid ja nimeviidad luuakse automaatselt &kde; käivitamise ajal, nii et neid võib rahulikult eemaldada, kui &kde; ei tööta. - -Kui sa kohtad &kde; käivitamisel ainult halli ekraani või kui saad veateate, mis ütleb Kontrolli oma paigaldust, siis sulge X ja kustuta kõik ülalmainitud failid ning proovi X uuesti käivitada. - -Normaalselt (&ie; kui sa ei uuenda tervet &kde; versiooni) on üsna turvaline jätta need failid puutumata ning sel moel võidad &kde; käivitusajas mõned sekundid. - - - - - -Paketi tdebase kompileerimine annab veateate bin/sh: msgfmt: command not found! - - -Sul läheb vaja &GNU; rakendust msgfmt, mis on osa &GNU; i18n tarkvarapaketist gettext. Seda peaks olema võimalik alla laadida igast vähegi töötavast &GNU; peegelsaidist. - - - - - -Kuidas eemaldada omakompileeritud &kde; rakendused? - - -Rakendusi saab eemaldada käsuga make uninstall selles kataloogis, kus sa varem andsid käsu make install. Kui sa oled selle kataloogi juba mujale toimetanud, siis on selleks ainult üks võimalus ja see ei ole mitte eriti hea lahendus: liigu kataloogi $TDEDIR/bin ja hakka faile ükshaaval kustutama. -Kui sul peaks selline olukord tekkima, võiksid mõelda näiteks sellise rakenduse kasutamisele, nagu &GNU; stow, mille leiab aadressilt http://www.gnu.org/software/stow/stow.html. - - - - - -Mis on lahti &GIF;-toetusega? - - -See on seotud Unisysi &LZW; patendiga. Vaikimisi on &GIF;-toetus alates &Qt; versioonist 1.44 välja lülitatud. Kui soovid neid siiski kasutada ja sul on selleks kehtiv litsents, kompileeri &Qt; uuesti &GIF;-toetusega: ./configure . - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/intro.docbook deleted file mode 100644 index 78c838584f5..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/intro.docbook +++ /dev/null @@ -1,62 +0,0 @@ - - - -Sissejuhatus - - - - -Mis on &kde;? - - -&kde; on KDE töölaua keskkond. See on projekt, mille algatas 1996. aastal Matthias Ettrich. &kde; projekti eesmärk on ühendada &UNIX; operatsioonisüsteemide võimsus moodsa kasutajaliidese mugavusega. -Ehk lühidalt - &kde; toob &UNIX; töölauale! -Kui soovid &kde; kohta täpsemat infot, vaata ingliskeelset kirjeldust internetis What is &kde;? - - - - - -Millistel platvormidel võib loota, et &kde; töötab? - - -&kde; on töölaua keskkond igat masti &UNIX;-ile. Aga kui ka on õige, et enamik &kde; arendajaid kasutab &Linux;it, töötab &kde; muretult väga paljudes süsteemides. Sa võid ka vabalt nikerdada lähtekoodi kallal, et &kde; töötaks ka &UNIX; vähemlevinud variandis, eriti kui sa ei kasuta &GNU; arendusvahendeid, ennekõike kompilaatorit &gcc;. - - - - - -Kas &kde; on aknahaldur? - - -Ei, &kde; ei ole aknahaldur. &kde; koosseisu kuulub küll väga võimekas aknahaldur (&twin;), aga &kde; ise on midagi palju enamat - see on täiemahuline integreeritud töölaua keskkond. -&kde; pakub terviklikku töökeskkonda, sealhulgas veebilehitsejat, failihaldurit, aknahaldurit, abisüsteemi, seadistamise süsteemi, loendamatuid töövahendeid ja utiliite ning aina rohkem rakendusi, mille hulka kuuluvad kõige muu kõrval e-posti ja uudistekliendid, graafikarakendused, &PostScript;- ja &DVI;-failide vaataja ja nii edasi ja nii edasi. - - - - - -Kas &kde; on CDE, &Windows; või &Mac; OS-i jäljendus? - - -Ei, &kde; ei ole jäljendus. Ja kohe kindlasti ei ole &kde; CDE või &Windows; jäljendus. &kde; arendajad on võtnud ja võtavad ka edaspidi kasutusele kõik parema, mida pakuvad teised töölaua keskkonnad, kuid &kde; ise on unikaalne keskkond, mis on astunud ja astub edaspidi omaenda rada. - - - - - -Kas &kde; on vaba tarkvara? - - -Jah, &kde; on vaba tarkvara vastavalt &GNU; Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele. Kõik &kde; teegid on saadaval vastavalt LGPL tingimustele, mis muudab võimalikuks kommertstarkvara arendamise &kde; töölaua tarbeks, kuid kõigile &kde; rakendustele kehtib GPL litsents. -&kde; kasutab &Qt; C++ platvormiülest tööriistakomplekti, mida levitatakse (alates versioonist 2.2) samuti GPL litsentsiga. -Mitte ükski seadus ei takista &kde; ja &Qt; muutmist tasuta kättesaadavaks &CD-ROM;-il. Sellega ei kaasne mitte mingisuguseid rahalisi kohustusi. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/misc.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/misc.docbook deleted file mode 100644 index 0ab8b0cb13a..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/misc.docbook +++ /dev/null @@ -1,161 +0,0 @@ - - - -Varia - - - - - - -Kas &kde; toetab läbipaistvust ja muid visuaalseid efekte, mida pakub X-org-i uus komposiitlaiendus? - - -Jah! Üks &kde; 3.4 vaimustav uus omadus on X'i komposiitlaienduse toetus. See võimaldab selliseid efekte, nagu läbipaistvus ja kõigile akendele varju andmine, ning seda saab vähese vaevaga seadistada &twin;i seadistustedialoogis. See nõuab X.org-i versiooni 6.8.0 või uuema kasutamist ning failis xorg.conf peab olema: -Section "Extensions" -Option "Composite" "Enable" -EndSection - Kui sul on NVidia graafikakaart ja kasutad NVidia draiverit, saad nende efektide jõudlust parandada, kui lisad graafikakaardi jaoks sektsiooni Device võtme RenderAccel: -Section "Device" - Identifier "nvidia-fx5200" - Driver "nvidia" - Option "RenderAccel" "true" - Kui X.org on korrektselt konfigureeritud, saad läbipaistvuse ja muud efektid sisse lülitada &kcontrolcenter;e moodulis TöölaudAkende käitumine kaardil Läbipaistvus. - - - - - -Aga need &kde; rakendused, millel ikooni ei olegi? Kuidas ma need menüüsse saan? - - -&kmenuedit;iga. Selle kasutamiseks klõpsa &HPN;ga K nupule ja vali Menüü redaktor. - - - - - -Kas &kde;l on graafiline &FTP;-klient? - - -Jah ja selleks ei ole midagi muud kui failihaldur &konqueror;. Võrgufaile võib selles ka lihtsalt kohalikesse kataloogidesse lohistada. - - - - - -Kuidas &kde;st välja pääseb? - - -Klõpsa nupul K ja vali Logi välja. Lisaks sellele võib teha hiire parema nupuga klõpsu töölaua tühjal alal, mis toob esile hüpikmenüü, kust saab samuti valida väljalogimise. Sõltuvalt &X-Window; seadistustest võib X-serveri tappa ka käsuga &Ctrl;&Alt;&Backspace;, aga see takistab seansihaldust ega ole seepärast soovitatav. - - - - - -Kas on olemas selline rakendus, mis kontrollib uute kirjade olemasolu ISP kontol siis ja ainult siis, kui ma olen võrgus? - - -Seda teeb &korn;. Kui sa ei ole võrgus, istub see niisama jõude. - - - - - -Kas tõesti on hädavajalik kasutada viimast versiooni? - - -Me soovitame alati kasutada kõige viimast stabiilset väljalaset. Kui sa seda ei tee, siis on tõenäoliselt sinu küsimustele palju raskem vastata. Kui sul tuleb mõni probleem ette vana versiooni puhul, on vastus tõenäoliselt Palun uuenda oma versiooni ja proovi uuesti. Pane tähele ka seda, et uued versioonid parandavad mõnigi kord turvaprobleeme. - - - - - -Kuidas &kde;s kopeerida ja asetada? - - -Kõige lihtsam on seda teha hiirega: - -Tõsta esile tekst, mida soovid kopeerida, hoides üle teksti lohistamise ajal all &HVN;. Selega lisatakse valitud tekst lõikepuhvrisse. -Mine sihtkohta. Sõltuvalt seadistustest võib sul olla vajadus teha selle aktiveerimiseks klõps &HVN;ga. -Klõpsa asetamiseks &HKN;ga. Kui sul on kahe nupuga hiir ja sa oled valinud kolmenupulise hiire emuleerimise, vajuta mõlemat nuppu korraga. - - -Rohkem infot lõikamise ja asetamise kohta &kde;s annab &klipper;i käsiraamat, mille saab avada, kui kirjutada &konqueror;is asukohareale help:/klipper. - - - - - - -Kuidas muuta tavapärased &RedHat; menüüd K menüü osaks? - - -Klõpsa nupul K ja vali SüsteemAppfinder. - - - - - -Mida tähendab CVS? - - -See tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Versions Sustem). See on versioonide kontrollimise süsteem, mille aluseks on RCS (Paranduste Kontrollsüsteem, Revision Control System), kuid viimasest on CVS palju võimalusterohkem. Seda kasutatakse arendatava lähtetekstikoodi hooldamiseks. See säilitab asjadest mitu versiooni (mis on päris kasulik, kui midagi viltu läheb ja sa pead tagasi minema ning puhta vana versiooni hankima) ja võimaldab võrgu vahendusel ka kaugligipääsuga viimase lähtekoodi hankida ning isegi uusi faile kontrollida, kui kasutajal selleks õigus on. Ka see on vaba tarkvara (kui sa soovid, võid muidugi ka rahalisi annetusi teha) ning seetõttu eelistatud inimeste poolt, kes soovivad kirjutada aina enam vaba tarkvara, näiteks &kde;d. - - - - - -Kas &kde; toetab mitme monitori kasutamist (Xinerama)? - - -Jah, selleks läheb vaja mitmepäist X-serverit (&nt; MetroX või XFree86 4.0 ja uuem) ning &kde; >= 2.2.1 - - - - - -Miks lohistamine ei toimi Xineramas? - - -Et see korralikult töötaks, peab olema XFree86 4.2.0 või uuem. - - - - - - -Kuidas kontrolida, millist &kde; versiooni ma kasutan? - - -Käivita &kde; juhtimiskeskus. See ilmub koos infoekraaniga, millel on kirjas ka &kde; versioon. &kde; versioon on kirjas ka rakenduste dialoogis Info. - - - - - - - -Kuidas saaksin mina luua teemasid ja ikoone? - - -Vaata veebilehekülge http://artist.kde.org. Rohkem isevoolu liikuv &kde;-ga seotud kunstnike ja nende tööde sait on http://kde-look.org. - - - - - - -Kuidas ma saaksin teada edasiarendustest? - - -Hea võimalus selleks on tellida mõni arvukatest &kde; meililistidest, eriti näiteks kde-cvs, mis loetleb üles kõik &kde; CVS hoidlasse tehtud lisandused. Kui soovid infot ilma tellimata lugeda, vaata internetist http://lists.kde.org. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/moreinfo.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/moreinfo.docbook deleted file mode 100644 index b1ef4399c18..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/moreinfo.docbook +++ /dev/null @@ -1,115 +0,0 @@ - - - -Rohkem infot - - - - -Kus asub &kde; kodulehekülg? - - -&kde; kodulehekülje aadress on http://www.kde.org. Kui eelistad kohalikku peeglit, siis enamasti on valida mitme seast. Millised peegelsaidid praegu olemas on, saad kontrollida aadressil http://www.kde.org/mirrors/web.php. - - - - - -Kas &kde;-l on ka meililist? - - -Jah, ja &kde;-l on neid isegi palju enam kui üks. Igaüks keskendub &kde; mingile konkreetsele aspektile. Mõned on mõeldud arendajatele, mida siin põhjalikumalt ei käsitleta. Mõned olulisemad meililistid aga, mille vastu kasutajad võiksid huvi tunda, on sellised: - -kde -See on &kde; peamine meililist üldisteks aruteludeks. - -kde-announce -Seda listi kasutatakse teadaanneteks &kde; uue versiooni ning uute rakenduste ja vahendite kohta. - -kde-look -See list tegeleb välimuse ja tunnetuse küsimustega ning kajastab tavakasutaja arvamusi kasutajaliidese kohta. - - -Täieliku meililistide loetelu leiab internetist aadressil http://www.kde.org/mailinglists/. -Pane tähele, et ei ole väga hea mõte esitada küsimusi, millele on vastus antud juba siinse &FAQ; raames. - - - - - -Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda? - - -Tellimiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: - -kde-request@kde.org -kde-announce-request@kde.org -kde-look-request@kde.org - -Kirja subjektireal peab seisma subscribe sinu_meiliaadress. -Tellimisest loobumiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: - -kde-request@kde.org -kde-announce-request@kde.org -kde-look-request@kde.org - -Kirja subjektireal peab seisma unsubscribe sinu_meiliaadress. Ära kunagi saada tellimise või tellimise lõpetamise soovi otse meililisti! Kasuta selle asemel aadressi list-request. -Kõigi &kde;-ga seotud meililistide nimekiri ning tellimise ja tellimise lõpetamise veebivariant asub aadressil http://master.kde.org./mailman/listinfo. - - - - - -Kas meililistide arhiiv on ka olemas? - - - -Jah, meililistide otsingut võimaldav arhiiv on Progressive Computer Concepts hallata. Selle &URL; on http://lists.kde.org. Seal näed meililistide kataloogipuud. Pane tähele, et sel tasandil saab sooritada otsingut ainult subjekti/autori järgi. On üsna tõenäoline, et nii sa ei leia seda, mida otsid. - -Kirjade sisu otsimiseks tuleb siseneda ühte meililistidest. Klõpsa kataloogil, mida soovid läbi otsida (⪚ kde või kde-devel) ning keri otsingukasti menüüs ette otsingumääratlus Body. Kui tahad olla põhjalik, tuleks tõenäoliselt läbi otsida kataloogid kde, kde-linux ja kde-devel. - - - - - - -Kas &kde;-l on ka uudistegrupp? - - -Jah, loomulikult! See on comp.windows.x.kde. Lisaks on olemas saksakeelne uudistegrupp de.alt.comp.kde. Palun pane tähele, et ei ole hea toon esitada küsimusi, millele on vastanud juba siinne &FAQ;. - - - - - -Kas on olemas ka teisi &kde;-ga seotud &FAQ;-sid? - - -Jah. Siin on nende nimekiri: - -&kde; &FAQ; -&konqueror; &FAQ; -aRts heliserveri dokumentatsioon - - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/nontdeapps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/nontdeapps.docbook deleted file mode 100644 index a115eb57c66..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/nontdeapps.docbook +++ /dev/null @@ -1,50 +0,0 @@ - - - -&kde; ja &kde;-välised rakendused - - - - - - - -Minu &kde;-välised rakendused, näiteks &Emacs; ja kterm muutuvad lausa segaseks kõigi oma hiigelakende ja veidrate fontidega! - - -Käivita &kde; juhtimiskeskus ja eemalda jaotises Välimus ja teemadVärvid märge kastikesest Värve rakendatakse KDE-välistele rakendustele. Seejärel klõpsa nupule Rakenda. - - - - -Kuidas määrata oma vaikimisi veebilehitsejaks midagi muud kui &konqueror;? - -Kui kasutad &kde; 3.3 või uuemat, ava &kcontrolcenter; ning liigu kaardile KDE komponendidKomponentide valija. Vali vasakul asuvast nimekirjast Veebilehitseja, seejärel Http ja https URL-id avatakse järgmises lehitsejas: ning kirjuta tekstikasti meelepärase brauseri nimi (⪚ mozilla, firefox, opera &etc;). - - - - - -Kuidas määrata &kde;s stiile ja fonte GTK rakendustele? - - -Kõige lihtsam on tõmmata ja kompileerida gtk-qt teemamootor saidilt http://www.freedesktop.org/Software/gtk-qt. See teemamootor paneb sinu GTK rakendused välja nägema nagu &kde; omad, kutsudes välja &Qt; funktsioonid, mitte aga ise stiili joonistades. Kui oled teemamootori paigaldanud, tekib vastav moodul ka &kcontrolcenter;se (Välimus ja teemadGTK stiilid ja fondid). - - - - - -Olen midagi kuulnud gecko KDE komponendist või &Qt; Mozillast. Kuidas selliseid asju hankida? - - -Siin tuleb soovitada ainult omal vastutusel katsetamist. &Qt; Mozilla kood leidub Mozilla CVS-hoidlas, aga see ei ole veel eriti töökindel. Selle kasutamiseks tuleb teha väljavõte Mozilla CVS-ist, mille juhised leiad siit: http://www.mozilla.org/cvs.html. Seejärel konfigureeri kas Mozilla või veebilehitseja Firefox võtmega --enable-default-toolkit=qt (see on lisaks neile võtmetele, mida sa muidu annad). Mozilla kompileerimise kohta leiab rohkem infot siit. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/notrelated.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/notrelated.docbook deleted file mode 100644 index 6e4aba38e5a..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/notrelated.docbook +++ /dev/null @@ -1,165 +0,0 @@ - - - -Ei ole tegelikult &kde;ga seotud, aga ikkagi küsitakse korduvalt. - - - - -Kuidas muuta ekraaniresolutsiooni? - - -Kasuta käske &Ctrl;&Alt;+ ja &Ctrl;&Alt;-, et lapata läbi resolutsioonid, mis on määratud failis XF86Config (selle leiab tõenäoliselt kataloogist /etc/X11). Kui eelistad karmimat lähenemisviisi, võid muidugi alati ka faili käsitsi redigeerida. Kui sätid oma lemmikresolutsiooni faili algusesse (või jätad üldse ainsaks), käivitub &X-Window; alati selle resolutsiooniga. Enne redigeerima hakkamist tee aga alati varukoopia failist XF86Config, sest vead selles failis muudavad &X-Window; mittekasutatavaks. -Need juhtnöörid kehtivad ainult siis, kui kasutad XFree86 serverit versiooniga 3.3.x. Kui sul on XFree86 4.x, siis uuri lähemalt XFree86(TM) kodulehekülge. - - - - - -Kuidas muuta värvisügavust? - - -Seda käigult teha ei saa. Selleks tuleb käivitada &X-Window; käsuga startx , kus number võib olla 8, 16, 24 või 32 sõltuvalt sellest, millist värvisügavust sa soovid. Kui sul on kasutusel xdm/&tdm;, siis on võimalik ka redigeerida faili /etc/X11/xdm/Xservers (võib erineda) ning näiteks 16-bitise värvisügavuse saamiseks sisestada :0 local /usr/X11R6/bin/X -bpp 16. -Redigeerida võib ka faili XF86Config ja lisada sinna rida umbes sellise sisuga DefaultColorDepth number sektsiooni "Screen". Kui järgmine kord X-i käivitad, läheb see tööle määratud värvisügavusega. - - - - - -Mida teha, kui mul on kahe nupuga hiir? - - -Osta kolme nupuga hiir või kasuta kolmanda nupu emuleerimist. Kolmanda nupu emuleerimiseks tuleb lihtsalt korraga alla vajutada &HVN; ja &HPN;. Selleks oleks küll vajalik ka failis XF86Config lubada valik . - - - - - -Mis asi on "kleepuv" aken? - - -Virtuaalses töölaua keskkonnas mitme virtuaalse töölauaga jääb "kleepuv" aken ekraanile ka siis, kui vahetad töölauda, justkui oleks sõna otseses mõttes ekraani külge kleepunud. "Kleepumise" tüüpilisi kandidaate on Xclock, sest siis on vaja see vaid kord käivitada ja ta on sinuga alati kaasas. - - - - - -Kuidas asendada "X" hiirekursor noolega? - - -Hiirekursori erinevad tüübid on X-is defineeritud failis X11/cursorfont.h. Seda saab muuta käsuga xsetroot -cursor_name kursori_nimi. Näiteks minul on see failis -Xclients määratud nii: -xsetroot -cursor_name left_ptr - -See tekitab tavalise vasakule kaldu kursori. Muude võimaluste kohta vaata käsuga xfd -fn sursor. Ja muidugi ära unusta, et sinu hea sõber on man xsetroot. - - - - - -Kuidas ekstraktida/paigaldada diff-faile? - - -Genereerimaks parandusteks kõlbulik context-diff, kasuta käsku diff -u vana-fail uus-fail > patchfile. Diffi rakendamiseks failile (st. faili "pätsimiseks") käivita käsk patch < patchfile. - - - - - -Kuidas panna &Linux; ühendama flopiseadet, nii et see kasutaks nii DOS- kui ext2-vormingus flopisid? - - -Selleks määra failis /etc/fstab failisüsteemi tüübiks auto. Automaatne tuvastamine toimib edukalt nii DOSi kui ext2 puhul. - - - - - -Kuidas käivitada &kde; nii, et Num Lock sees oleks? - - -Kas oled proovinud käsku man setleds? Lisaks sellele võib olla tulus redigeerida faili $HOME/:Xmodmap ja lisada sinna järgmised read: -! redefines numeric keypad to be used without NumLock -keycode 79 = 7 -keycode 80 = 8 -keycode 81 = 9 - -keycode 83 = 4 -keycode 84 = 5 -keycode 85 = 6 - -keycode 87 = 1 -keycode 88 = 2 -keycode 89 = 3 - -keycode 90 = 0 -keycode 91 = comma -keycode 86 = plus - -! deactivates NumLock key -keycode 77 = - -Muud võimalused: - -xkeycaps: parema hiirenupu klõps peaks lubama seda redigeerida. Seda peab küll tegema administraatorina. -man XF86Config ja vaata sealt sektsiooni Klaviatuur (Keyboard). -Paigalda NumLockX, mille leiab internetist aadressil http://dfocre.sh.cvut.cz/~seli/en/numlockx. - - - - - - -Kuidas teha aknast või ekraanist hetktõmmiseid? - - -Kasuta rakendust &ksnapshot;. - - - - - -Kas mingi vahendiga saab teha ka veebilehekülgi? - - -Jah, ja kohe päris paljudega, kaasa arvatud StarOffice, &Netscape; Composer ja XEmacs. Ka &kde;l on selleks hulk rakendusi. Kõige värskema nimekirja neist leiad internetis aadressilt kde-apps.org: Uusimad &kde; rakendused, kus tuleks otsida märksõna alt web development. Proovi võimalikult paljusid rakendusi ja vali välja see, mis sinu vajadustele kõige kohasem tundub. - - - - - -Mida tähendavad kõik need lühendid, näiteks AFAIK? - - -AAMOF: nii see on, tegelikult (as a matter of fact) -AFAIK: minu teada (as far as I know) -AISE: minu arvates (as I see it) -BFN: nägemist (bye for now) -BION: usu või ära usu (believe it or not) -BRB: olen kohe tagasi (be right back) -BTW: muide (by the way) -CMIIW: paranda mind, kui eksin (correct me if I am wrong) -FUD: hirm, ebakindlus ja kahtlused (fear, uncertainty, and doubt) -FWIW: nagu see väärt on (for what it's worth) -FYI: teadmiseks (for your information) -HTH: loodetavasti see aitab (hope this helps) -IIRC: kui ma õigesti mäletan (if I recall correctly) -IMHO: minu tagasihoidlikku arvamust mööda (in my humble opinion) -LOL: vali naer (laughing out loud) -MYOB: tegele oma asjadega (mind your own business) -PITA: ränk jama (pain in the ass) -ROTFL: väänlen naerukrampides (rolling on the floor laughing) -RTFM: loe seda kuramuse käsiraamatut (read the fine manual) -SOP: tavaline talitusviis (standard operating procedure) -TIA: ette tänades (thanks in advance) -YMMV: sinu hinnang võib erineda (your mileage may vary) - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/panel.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/panel.docbook deleted file mode 100644 index a2c7e3abd58..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/panel.docbook +++ /dev/null @@ -1,96 +0,0 @@ - - - - -Paneel - - - - - -Kuidas lisada rakendusi &kde; paneelile (&kicker;)? - - -Rakenduse lisamiseks paneelile on mitu moodust, millest lihtsaim on klõpsata hiire parema nupuga paneelile ja ilmuvast kontekstimenüüst valida Paneeli menüüLisaRakenduse nupp ja seejärel juba rakendus, mille viita tahad lisada. Kui tunned huvi muude nuppude paneelile lisamise viiside vastu, uuri lähemalt &kicker;i käsiraamatut. - - - - - - - -Kas paneelil saab K nupule anda mõne muu pildi? - - -Selleks on lihtsaim viis tõmmata uus ikooniteema, milles leidub ka &kmenu; ikoon, veebileheküljelt http://www.kde-look.org ja paigaldada see &kcontrolcenter;es. -Ainult &kmenu; ikooni muutmiseks võib ka kirjutada üle senise pildi kmenu.png mis tahes ikooniteema suuruses pildiga. &kde; vaikeikoonide puhul on asukohaks $TDEDIR/share/icons/default.tde/suurus/apps/kmenu.png, kus suurus on üks &kde; ikooniteemas ette nähtud suurustest. - - - - - -Pärast uuendamist on &kmenu; täitsa tühi? Kuidas ma oma menüü tagasi saan? - - -Alates &kde; 3.2 on &kmenu; kohalikud muudatused salvestatud asukohta $HOME/.config/menus/applications-tdemenuedit.menu . Liiguta see fail kuhugi mujale ja anna siis käsk tdebuildsycoca . See peaks taastama vaikimisi süsteemse menüü. - - - - -Minu paneel kadus ära. Kuidas see tagasi saada? - - - - -Tavaliselt kaob paneel mingi krahhi tulemusel, mille sagedaseimaks põhjuseks on fataalse veaga apleti laadimine või &kde; ja/või paneeli vigane paigaldus. - -Kõige hõlpsam on paneeli tagasi saada dialoogiga Käsu käivitamine, mille saab avada kiirklahviga &Alt;F2 . Kirjuta käsuväljale kicker ja klõpsa nupule Käivita. - -Kui paneel ka edaspidi sageli ära kaob, tuleks ilmselt käsitsi redigeerida faili $TDEHOME/share/config/kickerrc ($TDEHOME on antud juhul tavaliselt ~/.trinity). Kui sa seda tegema asud, tasuks kõigepealt proovida eemaldada apletikirjete gruppe. - - - - - -Kuhu on kadunud ikooni suurendamise võimalus, mida &kicker; varem pakkus? -Ikooni suurendamisega ei tegelnud enam keegi ning see põhjustas mitmeid vigasid ja raskendas kasutamist. Seepärast asendati see &kde; 3.4-s uute hiireefektidega, milles esteetiline ilu on ühendatud kasuliku infoga. - - - - -Kuidas käivitada rakendus, et see oleks kohe minimeeritud süsteemsesse salve? - - -Käsuga ksystraycmd. Näiteks selleks, et käivitada &konsole; süsteemsesse salve peidetuna, anna käsk ksystraycmd konsole. Rohkem infot käsu ksystraycmd kohta annab &kde; kasutaja käsiraamatu osa Akende kasutamisest põhjalikumalt. - - - - -Kuidas teha nii, et &Windows;-klahv avaks &kmenu;? - - -&kde; varasemates versioonides oli lubatud &Windows;-klahvi kasutada nii muuteklahvina (nii et sul võis olla näiteks kiirklahv WinR ) kui ka tavalise klahvina (nii et klahvi Win vajutamine võiski avada &kmenu;). See võimalus eemaldati nii kasutatavuse ja hõlbustuse kui ka koodipuhtuse huvides. &kde; praeguses versioonis on sul kaks võimalust: kas kasutada &kmenu; avamiseks mõnda muud kiirklahvi (vaikimisi on selleks &Alt;F1 ) või muuta klahvi Win seost, et see oleks tavaline klahv, mitte muuteklahv. - -Kui otsustad teise võimaluse kasuks, siis üks viis seda teha on järgmine: -Tuvasta klahvi Win kood programmiga xev. Käivita xev &konsole;s ja vajuta klahvi Win. Otsi programmi xev väljundis kirjet keycode n, kus n ongi klahvi Win kood. - - -Muuda programmiga xmodmap klahvi Win seost. Selleks sobib käsk xmodmap 'keycode n=Menu'. - - -Ava &juhtimiskeskus;es HõlbustusKiirklahvid ning määra hüpikkäivitusmenüü kiirklahviks Win. Nüüd peaksid saama avada &kmenu; klahvi Win vajutades. - - -Kui soovid oma teo põlistada, on vaja veel veidi vaeva näha. Loo fail ~/.trinity/env/win-key.sh (vajaduse korral loo ka selline kataloog) ning lisa sellesse käsk, mille andsid programmile xmodmap. Nüüd rakendatakse seda muutust alati, kui käivitad &kde;. - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/qt.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/qt.docbook deleted file mode 100644 index 2cea3b4926e..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/qt.docbook +++ /dev/null @@ -1,51 +0,0 @@ - -&Qt; ja litsentsi küsimused - - - - - -Mis see &Qt; üldse on? - - -&Qt; on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++. See hõlmab ka paljusid utiliidiklasse, näiteks stringiklassid ja sisendi ning väljundi käsitlemise klassid. See pakub enamiku vidinaid, mida sa &kde; rakendustes kohtad: menüüd, nupud, liugurid &etc; &Qt; on paljudel platvormidel töötav teek, lubades kirjutada koodi, mida saab kompileerida nii &UNIX; süsteemides kui ka &Windows; ja põimitud seadmete korral. Rohkem infot &Qt; kohta leiab aadressilt http://www.trolltech.com. - - - - - -Miks &kde;-s on kasutusel &Qt;? - - -&Qt; on väga võimas ja võimekas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. &Qt; on kirjutatud C++ keeles, võimaldades seega objektorienteeritud arendust, mis tagab tõhususe ja koodi korduvkasutuse sellistes mahukates ja ulatuslikes projektides nagu &kde;. Meie arvates on see parim tööriistakomplekt &UNIX; süsteemidele ja kindlasti oleks ränk viga võtta &kde; aluseks midagi muud kui kõige parem. - - - - - -Aga miks ei ole &kde;-s kasutusel gtk, xforms, xlib, mis iganes? - - -Tööriistakomplekte on tõesti üsna palju. Et pakkuda ühtlustatud kasutajaliidest ning hoida ressursside (näiteks mälu) kasutus minimaalne, võib &kde; kasutada neist ainult üht. &Qt; kasuks langes valik ülalmainitud põhjustel. - - - - - -Aga &Qt; ei ole ju vabavara? - - -On küll! Alates 4. septembrist 2000. aastal ja &Qt; versioonist 2.2 on selle litsentsiks GPL, mis vastab igati vaba tarkvara vaimule. - - - - - -Kas ma võin kirjutada kommertstarkvara &kde; jaoks? - - -&kde; teeke võib kasutada nii suletud lähtekoodiga kommertstarkvara kui avatud lähtetekstiga kommertstarkvara kirjutamiseks. Kui kirjutad avatud lähtekoodiga tarkvara, võid kasutada &Qt; vaba väljalaset. Kuid suletud lähtekoodiga tarkvara kirjutamisel &Qt; vaba väljalaset kasutada ei tohi, vaid tuleb firmalt Trolltech omandada &Qt; professionaalne väljalase. Kui soovid rohkem infot, võta otse ühendust firmaga Trolltech. - - - - \ No newline at end of file diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/questions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/questions.docbook deleted file mode 100644 index 52cc2b5e08e..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/questions.docbook +++ /dev/null @@ -1,66 +0,0 @@ - - - -Küsimuste esitamine - -On üpris usutav, et sattusid seda dokumenti lugema IRC-kanalil või meililistis antud soovituse põhjal: küsisid seal mingi küsimuse ja sulle vastati, et tasuks õppida korralikult küsima. Vajaliku ja asjaliku vastuse saamiseks tulebki mõistagi esitada asjalik ja asjakohane küsimus, mis selgitaks probleemi kõiki aspekte neile, kes võivad sind abistada. Kui kasutad tahumatut, lohakat või ebaselget keelt, võib sinu küsimus jääda väga kergesti üldse tähelepanuta või saad vaid sisutühje või samamoodi lahmivaid vastuseid. - - - - -Mida teha enne küsimuse esitamist? - -Loe rakenduse dokumentatsiooni ja &FAQ;-i. Nii abikeskuses kui võrgus leiab &kde; kohta küllaga infot. Dokumentatsiooni loomisele on pühendatud tublisti aega ja vaeva ning tihtipeale on sulle vajalik vastus seal juba olemas. &kde; üldise kasutaja käsiraamatuga saab tutvuda, kui sisestada &konqueror;is asukohareale help:/userguide. - -Otsi infot veebist: tavaliselt aitab lahenduse leida Google'is või meililistide arhiivides veateate järgi otsimine. - -Proovi rakenduse kõiki võimalusi! Kui miski jääb esialgu selgusetuks, uuri kohtspikreid ja "Mis see on?" abiteateid. Kui ka see ei aita selgusele jõuda, siis salvesta oma töö ja proovi, mis mida teeb. Vähemalt seni, kuni suhtud asjadesse normaalselt, ei tohiks küll ühelegi nupule klõpsamine tekitada pöördumatut kahju. - -Ja mis peamine: ole ise usin ja virk! Kui näitad neile, kelle käest abi pärid, et suudad ise loogiliselt probleeme välja selgitada, näevad nad, et tegemist on mõistliku inimesega, kelle abistamise peale tasub oma aega kulutada. Lõppude lõpuks on ju tegu sinu, mitte nende probleemiga, nii et väga palju sõltub just sinust endast. Aita oma võimalikke abistajaid nii, kuidas oskad, sest ka nendel võivad käed tööd täis olla. - - - -Kus küsimus esitada? - -Üldiselt on kõige parem küsimus esitada IRC-kanalil ja meililistides, mis on spetsiaalselt pühendatud kasutajate küsimustele. Lihtsaid &kde; kasutamisega seotud küsimusi ei ole mõtet esitada arendajate kanalitel ja meililistides, sest need on mõeldud ennekõike tehniliseks aruteluks. Näited mõnest heast küsimuse esitamise kohast: kanal #kde võrgus irc.freenode.net ja &kde; meililistid. - - -Kuidas küsimus esitada? - -Püüa formuleerida küsimus nii, et see edastaks võimalikult palju infot ja oleks samas viisakas. Ära küsi lihtsalt küsimise, vaid ikka asja pärast! - -K: &kde; imeb täiega, on nii kuramuse aeglane - -See ei ole kindlasti küsimus, millele keegi saaks või tahakski anda mõistlikku vastust. Siin ei ole mitte midagi öeldud võimaliku probleemi kohta ning see ründab otseselt ja mitte kuigi viisakalt tarkvara tervikuna. - -K: Pärast &kde; uuendamist Slackware &Linux;il versioonilt 3.2.3 versioonile 3.3.2 lähtetekstipakette kasutades märkasin, et see on äärmiselt aeglane — vahel kulub rakenduse käivitamiseks lausa 20 sekundit. Kasutan sama konfiguratsiooni, mis oli kasutusel eelmises versioonis, ja proovisin seda ka uue kasutaja all. Ma ei ole leidnud ei Google'is ega meililistides midagi selle probleemi kohta. Kas keegi oskab anda mingit infot, mis aitaks probleemist jagu saada? - -See küsimus on viisakas, sisaldab infot, mis võimaldab vastajatel probleemi olemust taibata, ning annab teada, mida oled juba ise probleemi lahendamiseks üritanud ette võtta. - -Ära eelda automaatselt, et probleem peitub &kde; veas. Püüa vähemalt jätta mulje, et arvestad võimalusega, nagu võiks viga olla milleski, mida sa ise oled teinud, sest muidu võivad teised peagi nördida, kui tegelikult ongi tegemist sinu, mitte &kde; veaga. - -Esita küsimus selges ja korrektses keeles. Jälgi, et sinu sõnu poleks võimalik mitmeti mõista, ning mõtle hoolikalt läbi, mida ja kuidas ütled, enne kui selle kirja paned. Kui sinu käest päritakse selgitusi, anna need nii hästi, kui oskad. &kde; on suur projekt, mille paljud kasutajad ja arendajad ei kõnele inglise keelt emakeelena ja kui sa ei kasuta korralikku inglise keelt, võivad kergesti tekkida arusaamatused. Samuti kasuta kanalile või meililistile sobivat keelt — kui sa seda ei tee, võivad inimesed, kes vahest oskaksid abistada, sind lihtsalt ignoreerida, sest nad ei saa aru sellest keelest, milles sa oma küsimuse esitasid. - -Anna teada kogu asjakohane info, isegi kui sa pole päris kindel, kas kõik on päris asjakohane. Kas oled uuendanud süsteemis muud tarkvara või riistvara (eriti süsteemseid teeke või kernelit)? Sellised asjad võivad tugevasti mõjutada &kde; käitumist. Isegi kui sina ei näe seost, võib keegi selle ometi leida. - -Ära sõnasta veateateid ümber. Kopeeri veateated täpselt nii, nagu sa neid nägid (samas - kui need on pikemad kui üks-kaks rida, ära kopeeri ja aseta neid IRC-kanalile otse, vaid kasuta mõnda asetamisteenust, näiteks http://www.rafb.net/paste). Kui pead veateated käsitsi kirja panema, kontrolli, et sa ei oleks mõnda näpuviga sisse teinud, sest kui edastad vigast infot, ei pruugi sinu võimalikud abistajad probleemile jälile jõuda. - -Kui sulle pakutakse lahendus, siis anna ka teada, kas see toimis. Samuti tasuks teada anda, kui oled vahepeal iseseisvalt suutnud probleemi lahendada. Nii saavad abistajad teada, et nende pakutud lahendus oli õige, ning teised kasutajad, kes satuvad samalaadse probleemi otsa, saavad meililisti arhiivist leida lahenduse, mis võib ka neile sobida. - - - -Mida siis teha, kui soovitatakse vastust mujalt otsida? - -Kui sulle öeldakse, et google teab või google on sinu sõber, on üsna usutav, et sa ei ole järginud eespool toodud nõuandeid. Sa ei ole iseseisvalt probleemile lahendust otsinud, abistaja aga teab, et selle leidmine on tõesti päris lihtne. Kui sulle pakutakse FAQ-i või kasutaja käsiraamatu lugemist, siis ära kunagi vasta: Ei, kuramus, seda ma küll ei viitsi teha, ütle lihtsalt, milles asi. See on üpris ebaviisakas: kui sa ei suuda ennast nii palju kokku võtta, et olemasolevat dokumenti lugeda, siis miks peaks sinu abistaja üldse sinu aitamisega vaeva nägema? Kui sul soovitatakse Google'it kasutada, siis oleks mõttekas seda ka teha. - - -Ennekõike ole aga viisakas. &kde; kasutajad ja arendajad kulutavad enamasti oma niigi nappi vaba aega ja kindlasti on neile märksa enam meeltmööda, kui nad teavad, et sa oled neile tänulik, et nad oma vaba aega just sinu peale kulutavad. Ole viisakas, täna alati abipakkujaid ning püüa olla nii sõbralik, kui vähegi võimalik. - -Nagu näed, ei pruugi nii lihtne asi nagu küsimuse esitamine tingimata väga lihtne ollagi. Kui vajad kindlat teadmist, et keegi peab sinu küsimustele vastama või sind abistama, siis on sul mõistagi võimalik osta tugiteenust firmadelt, mis seda &kde;le ja &UNIX;-ile pakuvad. Kui sa aga ei soovi raha kulutada, siis tasu inimestele, kes tugiteenust tasuta osutavad, vähemalt viisakuse ja tänulikkusega :-) - - -Kui arvad, et mõni vastus sinu küsimustele tuleks lisada &kde; &FAQ;-i, anna kõigist ettepanekutest teada &kde; &FAQ;-i hooldajale aadressil faq@kde.org. - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/sound.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/sound.docbook deleted file mode 100644 index c06439141a4..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/sound.docbook +++ /dev/null @@ -1,30 +0,0 @@ - -Heliprobleemid - -&kde; kasutab helisüsteemi &arts;, mis on keerukas ja võimas ning seetõttu ka vähemalt osadele kasutajatest raskesti käsitletav, kui midagi valesti läheb. Jagame siin mõned nõuanded, mis võivad olla abiks probleemi selgitamisel, kui heliga on midagi viltu. - - - - -Kuidas saada aru, mis põhjustab &kde;-s heliprobleeme? - - -Kontrollimaks, kas heli töötab sõltumatult &arts;ist, kontrolli, et artsd ei töötaks, ning proovi siis mängida helifaile rakenduses XMMS või mõnes muus &kde;-välises meediamängijas. Kui rakendus ei suuda heli esitada, on heliga midagi tõsisemat lahti, mis ei sõltu enam &kde;-st. - -Proovi mängida helifaili käsuga artsplay. Proovi mitmeid vorminguid (ogg, mp3, wav). Mis tahes veateated võivad tulla kasuks probleemi olemuse selgitamisel. - -Proovi määrata &arts;i väljundmeetodiks OSS. Vali &kcontrolcenter;es Heli Helisüsteem. Vali kaardil Riistvara osas Heliseadme valik Open Sound System. Kui sul töötab alsa, kasutab see OSS-i emuleerimist, mis võib, aga võib ka mitte anda häid tulemusi. - -Käsk artsd terminalis annab hulganisti silumisinfot, millest osa võib olla abiks probleemi selgitamisel. Sellesama kasutamine koos käsuga artsplay teisel terminalil annab veelgi rohkem infot. Kui artsd juba töötab, välju sellest käsuga artsshell terminate. - - - -Uuendasin &kde; värskeima versioonini ja jätsin oma vana konfiguratsiooni alles ja nüüd ei ole mul enam üldse heli! -Eeldusel, et &arts; on korrektselt paigaldatud ja et sul on alles koodekid, mida vajas varasem &kde; paigaldus, on tõenäoline, et probleemide allikaks on knotifyrc. Selle kontrollimiseks loo täiesti uus kasutaja ja kontrolli, kas uue kontoga süsteemi märguanded töötavad. Kui töötavad, siis liiguta oma kodukataloogis fail $TDEHOME/share/config/knotifyrc kuhugi mujale. Seejärel asendatakse see vaikimisi konfiguratsioonifailiga, mis võib sinu probleemi lahendada. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tdeapps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tdeapps.docbook deleted file mode 100644 index b6299ff1241..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tdeapps.docbook +++ /dev/null @@ -1,93 +0,0 @@ - - - -&kde; rakendused - - - - -&kppp; - - - -Paljud &kde; kasutajad on teatanud probleemidest &kppp; kasutamisel. Aga enne kui &kppp; üle kurtma hakata, kontrolli, kas sa oled juba üle vaadanud järgmised asjad: - - -Kas sa saad valida oma ISP ilma &kppp; abita? Kui ei, siis võib-olla ei olegi &kppp; milleski süüdi. -Kas sa oled uurinud &kppp; dokumentatsiooni läbi vähemalt kolm korda ja järginud kõiki seal pakutavaid juhiseid ja juhtnööre mureküsimuste lahendamiseks? - -&kppp; dokumentatsiooni saab lugeda &kde; abikeskuses. Ja lõpuks: &kppp; kodulehekülg asub aadressil http://ktown.kde.org/~kppp/. -Kui sul aga esineb ikka veel probleeme, siis mõningad vahest õnnestub siin lahendada: - -Kuidas muuta &kppp; &MTU; seadistust? -Ava &kppp; dialoogikast ja vali Seadistus. Vali vajalik konto ning klõpsa nupule Muuda või Uus, kui soovid luua uue sissehelistamiskonto. Vali kaart Helistamine ning klõpsa nupule Argumendid. Kirjuta soovitud muudatus argumendi tekstikasti (⪚ mtu 296) ja klõpsa nupule Lisa. Kui oled oma tegevusega rahul, klõpsa nupule Sulge. -Kontrollimaks, kas valik läheb peale, talita ühel järgmistest viisidest: - - -Anna terminaliaknas käsk /sbin/ifconfig ppp0 ja vaata väljundis teatatud &MTU; väärtust. See peaks kattuma sinu soovituga. - -Lisa faili /etc/ppp/options võtmed ja (mõlemad omaette reale) ning käivita uuesti &PPP; seanss. Teated muu hulgas ka &MRU; ja &MTU; väärtuste kohta leiad kataloogist /var/log/messages. - -Kui soovid, võid lisada &MRU; ja &MTU; seadistused faili options, mõlemad omaette reale ilma jutumärkide või muude segavate märkideta. - - -&kppp; ühendus on normaalsest palju aeglasem. -Seda võib parandada järgmine nipp: - -Püüa käivitada käsk setserial spd_hi. -Vaikimisi on &MTU; väärtus 1500, mis võib olla dialup-ühenduse jaoks liiga suur. Proovi see muuta väiksemaks, näiteks 296 või 576. -Kontrolli kataloogis $HOME/.trinity/share/config faili kppprc. Vaata, et seal oleks määratud korrektne modemikiirus. - - - - - - - - -&konsole; - - - - - -Kuidas ma lehekülje võrra üles- või allapoole pääsen? -Kasuta klahvikombinatsioone ShiftPage Up ja ShiftPage Down. - - - -Kuidas sooritada kõige tavalisem kopeerimine &konsole;st kuhugi mujale? -Kui ma sooritan ls, siis kõigepealt valin hiirega soovitud teksti, vajutan &Ctrl;C, muudan sihtrakenduse aktiivseks, viin hiire soovitud kohta ja vajutan &Ctrl;V. Teiseks viisiks on teksti esiletõstmine &HVN;ga seda all hoides ja lohistades ning asetamine &HKN;ga klõpsates (või mõlema nupuga, kui kasutad kahe nupuga hiire kolmenupulist emulatsiooni). - - - -Miks &konsole; ei leia &kde;ga paigaldatud 9x15 ja kaht console bitmap-fonte? - - -Programm FontConfig peab need kolm fonti leidma järgmisest asukohast: $TDEDIR/share/fonts. Kui &kde; paigaldamisel ei paigaldatud fonte juba eksisteerivasse kataloogi (⪚ /usr/share/fonts), tule sul see kataloog lisada konfiguratsioonifailile /etc/fonts/local.conf. See peab olema esimene rida pärast kirjet <fontconfig>, näiteks: -<fontconfig> -<dir>/usr/kde3/share/fonts</dir> -</fontconfig> - Pärast kataloogi lisamist anna (administraatorina) käsk fc-cache -v ja kontrolli, et kataloog ikka tuvastati. - - - - - - - - - -&kmail; - - -&kmail;il on oma kodulehekülg aadressil http://kmail.kde.org, kust leiab ka KKK. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tips.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tips.docbook deleted file mode 100644 index a649aca4e61..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/tips.docbook +++ /dev/null @@ -1,92 +0,0 @@ - - - -Kasulikud vihjed - - - - -Dokumentatsiooni lugemine &kde;s - - -Ava aken Käsu käivitamine (vaikimisi &Alt;F2) ning kirjuta: - -man:käsk man(uaali)-lehekülgede jaoks. See suudab isegi käigult lahtipakkimise sooritada, kui man leheküljed peaksid olema gzip-vormingus. - - - -info:käsk infolehekülgede jaoks. - - - -help:KDE rakenduse nimi &kde; abikeskuse matejalide jaoks. - - - - - -Ülaltoodud käsud võib kirjutada ka &konqueror;i väljale Asukoht. -Kui kasutad &kde; 2, on võimalik abiks võtta ka &kde; abikeskus. Selle saad käivitada klõpsuga tööriistariba ikoonil (sinine raamat kollase võtmega). Kui &kde; abikeskus on käivitunud, leiad vasakul asuvas paneelis kirje Unixi man-leheküljed. Klõpsa sellel ja siis võid lehitseda läbi kasvõi kogu sinu süsteemi paigaldatud manuaali. - - - - - -Akende kiire liigutamine või suuruse muutmine - - -Akna liigutamiseks kasuta kombinatsiooni &Alt;vasak hiirenupp. &Alt;parem hiirenupp muudab akna suurust. Ning lõpuks, &Alt;keskmine hiirenupp tõstab või langetab akna. &kde; juhtimiskeskus lubab neid hiireseoseid küll ka muuta. - - - - - -Akende tapmine &kde;s - - -Standardne klahvikombinatsioon (&Ctrl;&Alt;&Esc;) muudab hiirekursori ristatud luudega kolba kujuliseks. Klõpsa sellega aknal, mida soovid tappa. Klahvikombinatsiooni saad vaadata ja/või muuta &kde; juhtimiskeskuses. See võimalus tapab rakenduse vägivaldselt. Andmed lähevad tõenäoliselt kaotsi ning mõned rakendusega seotud protsessid võivad endiselt aktiivseks jääda. Seda tasub kasutada ainult äärmise vajaduse korral. - - - - - - -Aga kui midagi on nii valesti, et isegi kolp & luud ei aita. Kuidas ma täielikust hangumisest välja pääsen? - - -Seda tüüpi asjad juhtuvad siis, kui mingi rakendus hangub ajal, mil ta on niinimetatud hiire/klaviatuurihaardes. Kui see juhtub, võid proovida esile tuua virtuaalse tekstikonsooli käsuga &Ctrl;&Alt;F1 ning end sisse logida. Järgmise käsuga saad aga kõigi töötavate protsesside loendi: - - ps | more - -Tappes protsessi, millel esines hiirehaare, elustub töölaud taas. Õnnetuseks ei näe sa, milline protsess see on, nii et siin tuleb kasutada katse-eksituse meetodit. Protsessi saab tappa käsuga: - - kill pid - -Siin on pid protsessi ID ehk esimene number, mida näed iga rea alguses pärast käsku ps . - -Töölauale saab tagasi lülituda käsuga &Ctrl;&Alt;F7 (või, sõltuvalt süsteemist, F8 või F9) ning kontrollida, kas asi töötab. Vajutades &Alt;Tab, peaks aknahaldur toimima. Kui mitte, siis tuleb naasta tekstikonsooli ja tappa uus protsess. - -Hea mõte tappa on rakendus, milles viimati töötasid, &kicker;, &klipper; ja &kdesktop;. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/webbrowse.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/webbrowse.docbook deleted file mode 100644 index d6105b8ed15..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/webbrowse.docbook +++ /dev/null @@ -1,135 +0,0 @@ - - - -Veebilehitseja &konqueror; -&konqueror; on &kde; avatud lähtekoodiga standardeid järgiv veebilehitseja. Selle kodulehekülg asub aadressil http://www.konqueror.org, kust leiab ka &konqueror;i spetsiifilise KKK. - - - - -Millest tuleb nimi &konqueror;? -See on väike sõnademäng, mille aluseks on teiste veebilehitsejate nimed: navigaatori (Navigator) ja maadeuurija (Explorer) järel tuleb vallutaja (Conqueror). Näitamaks, et tegu on &kde; rakendusega, seisab C asemel K. Samuti tähendab see edasiminekut kfm-ist (&kde; failihaldur ja &konqueror;i eelkäija), mis tegeles ainult failihaldusega. - - - -Kas &konqueror;i saab kasutada ka ilma &kde;-ta? -Jah. Paigalda lihtsalt &Qt;, tdelibs and tdebase ning käivita oma lemmikaknahalduris &konqueror;. See peaks ilusasti tööle hakkama, aga kui seda ei juhtu (&kde; arendajad ei testi sellist võimalust just sageli), anna sellest teada aadressil http://bugs.trinitydesktop.org. Samuti võib proovida enne &konqueror;i käivitamist käivitada "tdeinit", millest enamasti piisab. Siinöeldu kehtib mõistagi ka teiste &kde; rakenduste kohta. - - - - -Miks &konqueror; ei näita kohtspikris pildi atribuudi ALT sisu? -Pole sellist standardit, mis ütleks, et atribuut ALT peaks esinema kohtspikrina. Spetsifikatsiooni kohaselt tuleb atribuuti ALT näidata pildi asemel, nagu seda teevad ainult tekstirežiimis veebilehitsejad, näiteks lynx ja w3m. Atribuudi ALT väärkasutamine ei ole kuigi kasulik ka hõlbustusfunktsioonidele. Kohtspikrid peaksid tulenema atribuudist TITLE ja sellest lähtub ka &konqueror;. - - - - -Kuidas kasutada &konqueror;i veebilehitsejana koos proxyga? - - -&konqueror;i võib kasutada &HTTP; ja &FTP; proxyga. Proxyserveri seadistamiseks &konqueror;is vali &konqueror;i menüüst Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja edasi kaart Proxy. - - - - - -Kuidas importida muude veebilehitsejate järjehoidjad &konqueror;i? - - -Muude veebilehitsejate järjehoidjate importimiseks &konqueror;i vali menüükäsk JärjehoidjadRedigeeri järjehoidjaid ning seejärel ilmuvas järjehoidjate redaktoris FailImport. Nüüd vali veebilehitseja, mille järjehoidjaid soovid importida. Failidialoogis otsi üles kataloog või fail, millesse need on salvestatud, ja klõpsa Ava. - - - - -Kuidas panna &konqueror; järjehoidjate ribal ainult kindlaid järjehoidjaid näitama? -Vali &konqueror;is menüükäsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja seejärel kaart Veebilehitseja käitumine. Sektsioonis Järjehoidjad märgi ära valik Järjehoidjaribal näidatakse ainult märgitud järjehoidjaid. Seejärel saad vajalikud järjehoidjad märkida järjehoidjate redaktoris &HPN;ga järjehoidjal klõpsates ja hüpikmenüüst Näita tööriistaribal valides või - kui järjehoidja on valitud - sama kirjet menüüs Redigeerimine kasutades. Samamoodi võib lasta järjehoidjate ribal näidata ka järjehoidjate katalooge. - - - - -Kuidas panna sait uskuma, et &konqueror; on &Netscape; või mõni muu veebilehitseja? - - -Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Identifikaator. Siin saab määrata nii vaike- kui ka mõne konkreetse veebilehekülje korral kasutatava identifikaatori. - - - - -&konqueror;il võtab veebilehekülgede laadimine väga palju aega. Miks? - -Sageli põhjustavad veebilehekülgede aeglast avanemist &konqueror;is vigase IPV6 toega DNS- ehk nimeserverid. Probleemi peaks saama lahendada, kui lisada faili /etc/profile või muusse skripti, mis käivitatakse kohe sisselogimisel, rida -export TDE_NO_IPV6=true - Bourne'iga ühilduvate shellide korral või C-stiilis shellide korral setenv TDE_NO_IPV6 true - - - - - - - -Kuidas panna &konqueror; käivitama &Java; aplette? - - -Vali &konqueror;is menüükäsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ning ilmuvas dialoogis kaart Java & Javascript. Määra korrektne Java käivitatava faili asukoht. Kui sellest tulu ei tõuse, uuri internetis lehekülge Konqueror + Java HOWTO. - - - - - - -Kuidas blokeerida &konqueror;is soovimatud hüpikaknad? - - -&konqueror; kasutab JacaScripti hüpikakende jaoks uusi "kavalaid" reegleid. Vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Java & JavaScript. Kaardil JavaScript märgi sektsioonis Globaalne JavaScripti reegel kirje Avatakse uued aknad juures ära raadionupp Kaval. - - - - - -Miks minu pangasait &konqueror;is ei tööta? Teistes lehitsejates hüppab esile uus aken sisselogimisdialoogiga, aga &konqueror;is mitte. - - -Kontrolli, et JavaScript on lubatud ja JavaScripti hüpikakende vaikepoliitikaks on määratud Küsitakse või Lubatud. Nutikaspoliitika ei ole mõne panga puhul alati piisav. Paljud pangad nõuavad ka &Java; toetust. Kui vajad rohkem abi, külasta internetis lehekülge http.//www.konqueror.org/. - - - - - -Kas &konqueror; oskab kasutada kasutaja määratud laaditabeleid, selliseid, nagu näiteks Firefoxi adblock-laiendus? - - -Jah, &konqueror;i võib panna kasutama igasuguseid CSS laaditabeleid veebisisu filtreerimiseks või saitide vaatamise hõlbustamiseks. Vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja seejärel kaart Laaditabelid. Märgi ära raadionupp Kasutaja määratud laaditabeli kasutamine ning otsi failidialoogist üles laaditabel, mida soovid kasutada. Samuti võib valida võimaluse Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit ning seadistada siis seal kõik oma vajadusi mööda. -Näite reklaame blokeerivate CSS-i reeglite kohta võib leida aadressilt http://www.mozilla.org/support/firefox/adblock. - - - -Miks &konqueror; näitab halli ruutu, kui ma üritan vaadata Flash-animatsioone ja mul on Flashi plugin paigaldatud? -X.org-i uusimates versioonides võib komposiitlaienduse kasutamine tekitada Flashi pluginale probleeme. Lülita komposiitlaienduse kasutamine välja ja vaata, kas see lahendab probleemid Flashiga. - - - - -Miks ei teisenda &konqueror; &GIF;-pilte? - - -Põhjus on selles, et sa ei ole lubanud &Qt; puhul &GIF;-i toetust. Täpsemalt vaata . - - - - -Kui ma püüan &konqueror;is veebilehekülge avada, saan teate: Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga text/html, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata. - - -Kontrolli, et MIME tüübi text/html seosed on korrektsed: -Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates text->html. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et TDEHTML (tdehtml) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/winmng.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/winmng.docbook deleted file mode 100644 index fefffa1cd8e..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/faq/winmng.docbook +++ /dev/null @@ -1,102 +0,0 @@ - - - - - -Aknahaldur - -&kde; vaikimisi aknahaldur on K Aknahaldur (&twin;). Selle kasutamise kohta vaata täpsemalt KDE aknahalduri käsiraamatut (mis peaks olema saadaval &kde; abikeskuses). - - - - -Kas &twin; operatsioonideks saab kasutada ka kiirklahve? - - -Jah. Kiirklahvide loendi leiad "KDE aknahalduri käsiraamatust". - - - - - -Kas ma saan ise määrata soovikohaseid kiirklahve? - - -Jah. Käivita &kde; juhtimiskeskus ning vali seal Riik & hõlbustusKiirklahvid, kus saad seadistada aknahalduri kiirkorraldused näiteks akende maksimeerimiseks &etc; - - - - - -Kui ma akna "minimeerin", kaob see ära. Kuhu? - - -Paljude &X-Window; &GUI;de puhul kaotab minimeerimisnupp (väike punkt) akna, milles rakendus jookseb, ja loob selle asemele ikooni töölaual. &kde; talitab teisiti. Kui aken on ikoonitud, on see lihtsalt peidetud (aga rakendus töötab edasi). -Kadunud aknale ligipääsemiseks on mitu võimalust: - - -Kui sul töötab &kicker;i tegumirea osa, võid valida seal saadaval käimasolevate rakenduste nimekirja. Ikoonitud rakenduste nimed on hallid. - - -Kui klõpsad &HKN;ga juuraknas (&ie; töölaua taustal), pakub &twin; sulle saadaval käimasolevate rakenduse nimekirja. - - - - - - - -Kuidas maksimeerida akent ainult vertikaalselt või horisontaalselt? - - -Eeldusel, et aken ei ole juba maksimeeritud, võimaldab klõps maksimeerimisnupul &HVNga;/&HKNga;/&HPNga; akna vastavalt täielikult/vertikaalselt/horisontaalselt maksimeerida. - - - - - -Mida tähendab akna varjutamine? - - -Akna varjutamise all mõistame me akna üleskerimist, mis jätab näha vaid tiitliriba. Seda saab teha topeltklõpsuga akna tiitliribal. - - - - - - - -Kuidas käivitada rakendus spetsiaalsete aknavalikutega, näiteks maksimeeritult, minimeeritult või nii, et see alati oleks teiste peal? - - -Kasuta käsku kstart. Näiteks selleks, et käivitada &kcalc; valikuga alati teiste peal, anna käsk: % kstart - -Maksimeeritud akna jaoks kasuta võtit , minimeeritud akna jaoks võtit . Kõik käsu kstart võtmeid näed käsuga kstart . - -Kui kasutad käsku kstart rakenduste käivitamiseks &kde; käivitamise ajal, tuleks tarvitada võtit . Sellest räägib lähemalt &kde; kasutaja käsiraamatu osa Akende kasutamisest põhjalikumalt. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/CMakeLists.txt deleted file mode 100644 index 3e9f3722d80..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/CMakeLists.txt +++ /dev/null @@ -1,6 +0,0 @@ -# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer - -tde_create_handbook( - DESTINATION khelpcenter/glossary - LANG et -) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/Makefile.am deleted file mode 100644 index b9ea36db40e..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/Makefile.am +++ /dev/null @@ -1,4 +0,0 @@ -KDE_LANG = et -SUBDIRS = $(AUTODIRS) -KDE_DOCS = khelpcenter/glossary -KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/index.docbook deleted file mode 100644 index d9d14a3ab47..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/index.docbook +++ /dev/null @@ -1,183 +0,0 @@ - - - - - - -]> - - -&glossary-tdeprinting; - Tehnoloogia - - IO moodul - IO moodulid võimaldavad &kde; rakendustel kasutada võrguressursse sama hõlpsalt kui kohalikke (muutes need võrgu jaoks läbipaistvaks). Võrguressurssid (⪚ failid) võivad asuda näiteks SMB jagamisalal. -SMB &kde; - - - TDEIO - &kde; sisend/väljundsüsteem, mis kasutab niinimetatud IO mooduleid. -IO moodul &kde; - - - KParts - KParts on põimimistehnoloogia, mis võimaldab põimida üht &kde; rakendust teise ja vastupidi. Näiteks &konqueror;i kasutatav tekstivaade on KPart. - &konqueror; - - - - Ksycoca - KSycoca (&kde; System Configuration Cache ehk &kde; süsteemi seadistuspuhver) on seadistuspuhver, mis näiteks tagab menüükirjete kiire kasutamise. - KBuildSycoca - - - - - - XFree86 - - Antialias - Kasutatuna seoses &kde;ga tähendab antialias tihtipeale ekraanil nähtavate kirjatüüpide pehmendamist. &Qt; versioon 2.3.0 või uuem koostöös XFree86 4.x-ga muudab selle võimalikuks ka &kde;s. -&kde; &Qt; - - - &X-Server; - &X-Server; kujutab endast lauskihti, mille peale on rajatud mitmed &GUI;d, nagu näiteks &kde;. See haldab põhilisi hiire ja klaviatiiri sisestusi (nii kohalikke kui kaugühendusega) ja annab elementaarsed graafikareeglid ristkülikute ja muu baaskraami kujutamiseks. -&kde; &GUI; - - - - - Rakendused - - KBuildSycoca - KBuildSycoca on käsurearakendus, mis regenereerib niinimetatud Ksycoca. See on kasulik näiteks siis, kui &juhtimiskeskus;es puuduvad mõned või kõik moodulid. -KSycoca &juhtimiskeskus; - - - &juhtimiskeskus; - See on &kde; juhtimiskeskuse projekt ja failinimi. &juhtimiskeskus; võimaldab kohandada peaaegu kõike, mida &kde;s üldse seadistada saab. - &kde; - - - - &kicker; - &kicker; on &kde; paneeli hüüdnimi, aga ka sama projekti nimi. -&kde; Paneel - - - &konqueror; - &konqueror; on &kde; projekti failihaldur, veebilehitseja, pildivaataja ja veel palju enamatki - kogu projekti süda ja tuum. &konqueror;i kohta leiab rohkem infot internetist www.konqueror.org. - &kde; - - - - &ksirc; - &ksirc; on &kde;ga kaasa pandud IRC klient. &ksirc;i võib kasutada vestlemiseks ükspuha kellega IRC võrgus. - IRC - - - - - - Töölauaterminid - - Lohistamine - See meetod püüab asendada paljud tegevused, mis muidu kaasnevad failide kopeerimisega ühest kohast teise, teatud hiiretegevusega, ⪚ võib klõpsata mingil ikoonil &konqueror;is, viia hiir hiirenuppu all hoides teise aknasse ja seal seda lahti lastes (objekti kukutades) ongi kopeerimine teostatud. - &konqueror; - - - - &GUI; - See on lühend, mis tähendab graafilist kasutajaliidest (Graphical User Interface). Iga töölaua keskkond (näiteks &kde;) on &GUI;. Enamik &GUI;sid toetab hiire kasutamist ja/või aknaid rakenduste haldamiseks. - &kde; - - - - &kde; - See on lühend, mis tähendab KDE töölaua keskkonda (K Desktop environment), mis omakorda on &UNIX;-põhiste süsteemide juhtivaid &GUI;sid. Põhjalikuma info leiab internetist www.kde.org. - &GUI; - - - - GNOME - - See on lühend, mis tähendab GNU võrguobjektmudeli keskkonda (GNU Network Object Model Environment). Ka see on üks juhtivaid &UNIX; &GUI;sid. - &GUI; - - - - Paneel - Tähistab paneeli (tuntud ka kui &kicker;), mis enamasti asetseb ekraani allservas. -&kde; &kicker; - - - Rippimine - Protsess, mis tähistab heliandmete lugemist &cdrom;ilt ja nende salvestamist kõvakettale. - - - - - - &kde; arendus - - &Qt; - &kde; &GUI; on rajatud &Qt; tööriistakomplekti peale, mis pakub arvukalt töölaua konstrueerimiseks vajalikke graafilisi elemente (niinimetatud elemendid). Täpsemat infot &Qt; kohta leiab internetist www.trolltech.com. -&kde; &GUI; Element - - - i18n - Lühend, mis tähistab internatsionaliseerimist. &kde; toetab paljusid keeli ning mitmed i18n tehnoloogiad muudavad õige lihtsaks tõlkida neisse keeltesse nii &GUI; kui ka &kde; dokumentatsioon. Rohkem infot i18n ja tõlkijate tegevuse kohta leiab internetist i18n.kde.org. -&kde; &GUI; - - - l10n - Lühend, mis tähistab lokaliseerimist ehk rakenduse kohandamist kohalikele vajadustele. See hõlmab ⪚ rahaühikuid ja ajaesituse vormistust. - i18n - - - - Element - Graafilised elemendid, näiteks kerimisribad, nupud või sisendväljad, mida &kde; on kasutanud &GUI; loomisel. -&kde; &GUI; - - - CVS - - Lühend, mis tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Version System). CVS on elegantne meetod hallata failiversioone, mis võimaldab enam kui ühel arendajal töötada korraga ühe ja sama projekti kallal. Infot selle kohta, kuidas hankida &kde; lähtetekstide viimane (arendajate) versioon anonüümse CVSi abil, leiab internetis http://www.kde.org/anoncvs.html. CVSi enda kohta leiab rohkem infot aadressil www.cvshome.org. - - - - - - Varia - - RFC - Lühend, mis tähendab "soovitakse kommentaare" (Request For Comment). See on levinud viis avaldada uusi mõtteid protokollide või protseduuride kohta ning anda need aruteluks interneti-kogukonnale. Kuigi ükski RFC ei ole kohustuslik, püüavad paljud rakendused neid järgida, kui kogukond on oma heakskiidu andnud. Rohkem infot RFC-de kohta leiab RFC koduleheküljelt. - - - - - - Mitmesugused protokollid - - SMB - Lühend sõnadest Server Message Block. See on võrguprotokoll, mida kasutavad &Microsoft; &Windows; võrgud teiste arvutite failisüsteemidele ligipääsemiseks. - IO moodul - - - - IRC - Lühend, mis tähendab "interneti retranslatsioonivestlust" (Internet Rrelay Chat). See protokoll, mille määratleb RFC 1459, käsitleb internetis reaalajas vestlemise võimalust. - RFC - - - - masin - See võib olla kas nimi failis /etc/hosts (minuarvuti), internetis kasutatav nimi (www.kde.org) või IP-aadress (192.168..0.10). - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/tdeprintingglossary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/tdeprintingglossary.docbook deleted file mode 100644 index 3d1d2b260cb..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/glossary/tdeprintingglossary.docbook +++ /dev/null @@ -1,458 +0,0 @@ - - - - Trükkimine - - - - ACL-id - Lühend, tähendab ligipääsu kontrollimise loendit (inglise keeles Access Control Lists). ACLide abil kontrollitakse, kas antud (autenditud ) kasutajal on õigus midagi kasutada. &CUPS;il on esialgne ja rohmakas ACL tugi trükkimise tarbeks; järgmistes versioonides on tugi loodetavasti parem. - Autentimine - - - - - AppSocketi protokoll - AppSocket on protokoll trükiandmete ülekandmiseks, mille kohta kasutatakse sageli ka mõistet "TCP/IP otsetrükkimine". &Hewlett-Packard; võttis AppSocketi kasutusele, täiendas seda veidi ning on ümbernimetatuna väga edukalt suutnud turustada kaubamärgi "&HP; JetDirect" all... -&HP; JetDirect protokoll TCP/IP otsetrükkimine - - - - APSfilter - APSfilter on kasutusel peamiselt "klassikalise" &UNIX; trükkimise (BSD-stiilis LPD) kontekstis. See on keerukas shelliskript, mis esitleb end "kõik-ühes" filtriprogrammina. Tegelikult aga kutsub APSfilter vajalike tööde tegemiseks välja "tegelikud filtrid". Ta saadab trükitööd automaatselt läbi filtrite, tuginedes trükitava faili algsele failitüübi analüüsile. Selle kirjutas ja arendas välja Andreas Klemm. APSfilter sarnaneb Magicfilteriga ja kasutab enamasti failiteisenduseks Ghostscripti. Mõnes Linuxi distributsioonis (näiteks &SuSE;) on kasutusel APSfilter, teistes Magicfilter (näiteks &RedHat;), kolmandad lasevad valida mõlema vahel (näiteks *BSD). &CUPS; ei vaja APSfilterit, sest ta kasutab omaenda tüübituvastust (tugineb &MIME; tüüpidele) ning rakendab omaenda filtreerimisloogikat. -Ghostscript Magicfilter &MIME; tüübid printcap - - - - Autentimine - Teatud isiku identiteedi tuvastamist (näiteks kasutajatunnuse/parooli või sertifikaadi abil) nimetatakse sageli autentimiseks. Kui sa oled autenditud, võid saada (või ka mitte saada) ligipääsu soovitud ressursile näiteks vastavalt ACLile. - ACL-id - - - - - Kahesuunaline kommunikatsioon - Trükkimise kontekstis võib server või masin saada printerilt tagasi lisainfot (olekuteateid &etc;) kas vastavalt esitatud päringule või ka ilma selleta. AppSocket ( = &HP; JetDirect), &CUPS; ja IPP toetavad kahesuunalist kommunikatsiooni, LPR/LPD ja BSD-stiilis trükkimine mitte... -AppSocket protokoll &CUPS; TCP/IP otsetrükkimine &HP; JetDirect IPP LPR/LPD - - - - BSD-stiilis trükkimine - Üldine mõiste mitmesuguste traditsioonilise &UNIX; trükkimismeetodi variantide kohta. Selle esimene versioon loodi 1970. aastate algul BSD &UNIX; tarbeks, kuid alles 1990. aastal leidis see kirjelduse RFC 1179-s. Ajal, mil BSD "kaugtrükkimine" välja mõeldi, olid printerid jadapordi või mingil muul otsesel moel ühendatud masinaga (toonane internet koosnes vaevalt sajast sõlmest!), nad kasutasid laua alla asetatud kastist välja venivat paberirulli, mida andis ette kerimismehhanism, ning tagusid mehaaniliselt paberile lihtsa ASCII teksti ridu. Printerist välja tuli siksakina kokku volditud "paberimadu". Kaugtrükkimine tähendas seda, et naabertoas asuv masin saatis kohale faili ja palus luba seda trükkida. Oh, kuidas küll tehnoloogia on muutunud! Printerid kasutavad enamasti kindlas vormingus paberilehti, nende "mõistus" võimaldab välja arvutada rasterpilte kas või paljudele lehtedele korraga, mida neile saadetakse mõne võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL) vahendusel. Paljud võrgusõlmed on omaette isandad, protsessori, mälu, kõvaketta ja operatsioonisüsteemiga, ning nende taga on võrk, kus on potentsiaalselt miljoneid kasutajaid... &UNIX; paindlikkuse eredaimaks näiteks ongi võib-olla see, et "reatrükk" töötab tänapäevani veatult ka kõige uuematest süsteemides. Kuid käes on aeg, et ilmuks midagi oluliselt uuemat -- nimelt IPP. -IPP &CUPS; LPR/LPD trükkimine - - - - &CUPS; - Lühend, mis tähendab tavaline &UNIX; trükkimissüsteem (inglise keeles Common UNIX Printing System). &CUPS; on kõige moodsam &UNIX; ja Linuxi trükkimissüsteem, mis pakub ka platvormiülest võimalust kasutada trükkimisteenuseid &Microsoft; &Windows; ja Apple &MacOS; klientidel. IPP-le tuginev süsteem on vaba vanamoelise BSD-stiilis trükkimise puudujääkidest, võimaldades kasutada autentimist, krüptimist ja veel palju muid asju. Samal ajal on ta piisavalt tagasiühilduv, et teda saavad kasutada ka kliendid, kes ei ole veel omaks võtnud IPP-d ja pruugivad endiselt LPR/LPD-d (BSD-stiilis). &CUPS; suudab kontrollida iga &PostScript; printerit, kasutades tootja pakutavat PPD-d (PostScript printeri kirjeldusfail), mis esialgu oli mõeldud vaid &Microsoft; Windows NT trükkimisvajaduste rahuldamiseks. &kde; trükkimine tuleb kõige paremini välja just siis, kui kasutada &CUPS;i. -ACL-id Autentimine BSD-stiilis trükkimine IPP TDEPrint LPR/LPD PPD - - - - - &CUPS;-KKK - Praegu ainult saksakeelne &CUPS;-KKK on väärtuslik materjal, mis vastab paljudele küsimustele, mida trükkimissüsteemi &CUPS; esmanäinu võib soovida pärida. - TDEPrinti käsiraamat - - - - - - &CUPS;-O-Matic - &CUPS;-O-Matic oli esimene "kolmanda poole" plugin trükkimissüsteemile &CUPS;. Selle võib leida Linuxprinting.org veebileheküljelt, kus see pakub võrgus PPD loomise teenust. Koos vastava Perli skriptiga cupsomatic, mis on vajalik paigaldada &CUPS;i lisaliidesena, suunab see väljundi tavalise pstops filtri asemel läbi mitme sobiva Ghostscripti filtri. Lõpetanult saadab ta tulemuse tagasi &CUPS;i "taustaliidesele", mis saadab selle edasi printerile. Sel moel pakub &CUPS;-O-Matic tuge igale printerile, mis teadaolevalt töötab "klassikalises" Ghostscripti keskkonnas. Eriti hea siis, kui &CUPS;i enda tuge sellisele printerile pole silmapiirilgi... Praegu on küll &CUPS;-O-Maticu asemele astunud võimekam PPD-O-Matic. -cupsomatic PPD-O-Matic Foomatic - - - - - cupsomatic - Perli skript cupsomatic (pluss süsteemi paigaldatud toimiv Perl) on vajalikud, et &CUPS;-O-Maticu (või PPD-O-Maticu) genereeritud PPD toimiks ka &CUPS;is. Skripti kirjutas Grant Taylor, kes on ka Linuxi trükkimise HOWTO autor ning printerite andmebaasi hooldaja Linuxprinting.org veebileheküljel. -&CUPS;-O-Matic Foomatic cupsomatic - - - - Deemon - Lühend, mis tähendab ketta- ja täitmismonitor (inglise keeles Disk and execution monitor). Deemonid töötavad kõigis &UNIX; süsteemides, et täita ülesandeid sõltumatult kasutajast. Need, kellele on tuttavam &Microsoft; &Windows;, võivad deemoneid ja nende täidetavaid ülesandeid võrrelda "teenustega". Enamikus &UNIX; süsteemides on näiteks olemas deemon LPD (reaprinterideemon, Line Printer Daemon). &CUPS;i peetakse enamasti LPD järglaseks &UNIX; maailmas ning temagi toimib deemoni vahendusel. - Spuulimine - - - - - Andmebaas, Linuxprinting.org - Juba aastate eest, kui trükkimine Linuxis oli veel tõesti keeruline (enamik Linuxi kasutajaid sai pruukida vaid trükkimist käsurealt, puudusid igasugused seadmepõhised trükkimisvalikud), kogus "Linuxi trükkimise HOWTO" autor Grant Taylor oma andmebaasi nii palju infot printerite, juhtprogrammide ja filtrite kohta, kui vähegi võimalik. Kui loodi &CUPS;, mis võimaldas PPD-de kasutamist isegi mitte-PostScript printeritel, selgus andmebaasi tegelik väärtus: kui lisada PPD-ga ühilduvatesse failidesse mõned andmed (mille sisu võib kirjeldada näiteks vastustega küsimustele "Milline seade trükib millise Ghostscripti või muu filtriga?", "Kui hästi ta seda teeb?" ja "Milliseid käsurea võtmeid saab kasutada?"), on võimalik vallandada kogu &CUPS;is peituv võimsus lisaks tavapärastele printerite juhtprogrammidele. Nüüd on sellest arenenud laiem kontseptsioon, mis kannab nimetust "Foomatic". Foomatic avardab teatud määral muude spuulerite (LPR/LPD, LPRng, PDQ, PPR) võimalusi, kasutades mõnda &CUPS;i võtet. Linuxprinting.org-i andmebaas ei ole aga mõeldud ainult Linuxi kasutajatele, sealt leiavad väärtuslikku infot ja tarkvara ka muude &UNIX;-põhiste operatsioonisüsteemide (näiteks *BSD ja &MacOS; X) kasutajad. -Foomatic Linuxprinting.org andmebaas - - - - TCP/IP otsetrükkimine - See on meetod, mis enamasti kasutab printeriga kontakteerumiseks TCP/IP porti 9100. See töötab enamiku nüüdisaegsete võrguprinteritega ning on mõnevõrra parem kui LPR/LPD, kuna on kiirem ja võimaldab töö saatnud masinal saada mõningast tagasisidet. -AppSocket protokoll &HP; JetDirect protokoll - - - - - Juhtprogrammid, printrite juhtprogrammid - Mõiste "printeri juhtprogramm" selles tähenduses, nagu seda kasutatakse &Microsoft; &Windows; platvormil, ei ole päris sama, mis Linuxi või &UNIX; platvormil. "Juhtprogrammi" funktsioone pakuvad &UNIX; puhul mitu erinevat moodulkomponenti omavahelises koostöös. Printerite juhtprogrammide tuumaks on "filtrid". Filtrid teisendavad antud sisendvormingus trükitavad failid muusse vormingusse, mis sobib printerile. Sageli võivad mitmed filtrid olla ühendatud terveks ahelaks, kus alles viimase teisenduse tulemus saadetakse printerile. Trükiandmete tegeliku ülekande seadmele sooritab "taustaliides". -Filter PPD-d - - - - Easy Software Products - Mike Sweeti firma, mis on andnud vabavara kogukonnale mitu olulist tarkvaratoodet, sealhulgas Gimp-printi esialgne versioon, tarkvara pakkimise vahend EPM ja HTMLDOC (seda kasutab "Linux Documentation Project" HOWTO-de PDF-versioonide loomiseks), kuid kõige tähtsam on kindlasti &CUPS; (tavaline &UNIX; trükkimissüsteem). ESP finantsallikaks on &CUPS;i kommertsversioon nimetusega ESP PrintPro, millel on mõningaid professionaalidele vajalikke täiendusi. -&CUPS; ESP PrintPro ESP Gimp-Print - - - - Krüptimine - Väärtuslike andmete krüptimine on hindamatu väärtusega, kui kavatsed andmeid liigutada internetis või isegi intranetis. Trükkimine traditsiooniliste protokollide abil on täiesti krüptimata -- äärmiselt lihtne on jälgida ⪚ &PostScript; või PCL andmete liikumist võrgus. Seepärast nähti IPP-d luues ette lihtne krüptimismehhanismi plugin, mis suudab pakkuda samasuguseid võimalusi nagu HTTP liikluse krüptostandardiks kujunenud SSL ja TLS. -Autentimine &CUPS; IPP SSL TLS - - - - - Epson - Epsoni tindiprinterid kuuluvad parimate vabavara-juhtprogrammide toega masinate sekka, sest ka firma ise ei ole kippunud eriliselt salatsema oma printerite ja nende tehniliste üksikasjadega ning on spetsifikatsioone arendajatega jaganud. Selle avatuse üks tulemusi on suurepärane trükikvaliteet, mida Gimp-Printi abil on võimalik saavutada Styluse seeria printeritel. Firma on teinud koostööd Easy Software Products'iga, et Ghostscripti täiustatud versioon ("ESP GhostScript") endiselt ja veel pareminigi toetaks nende printereid. - ESP Ghostscript - - - - - - Paojada - Esimesed printerid trükkisid ainult ASCII andmeid. Uue rea alustamiseks või lehe väljalükkamiseks kasutasid nad erilisi käsujadasid, mis sageli algasid märgiga [ESC]. &HP; on seda põhimõtet arendanud tänini oma PCL-keele seerias, olles nüüdseks tagasihoidlikust algusest loonud võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL). -PCL PDL - - - - ESC/P - Lühend, mis tähendab Epsoni printerikoodide standardit (inglise keeles Epson Standard Codes for Printers). &PostScript; ja PCL kõrval on Epsoni ESC/P üks tuntumaid ja paremaid printerikeeli. -PCL &PostScript; hpgl - - - - ESP - Lühend, mis tähendab Easy Software Products ehk siis firmat, mis arendas välja &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi"). -Easy Software Products &CUPS; ESP PrintPro - - - - - ESP Ghostscript - Ghostscripti versioon, mida hooldab firma Easy Software Products. See sisaldab eelkompileeritud Gimp-Printi juhtprogramme paljudele tindiprinteritele ja veel terve hulga häid asju. ESP Ghostscript suudab paljudel juhtudel pakkuda fotokvaliteediga trükki, eriti just Epsoni Stylus seeria printeritel. ESP Ghostscript on GPL litsentsiga vabavara. -Easy Software Products &CUPS; ESP PrintPro - - - - ESP PrintPro - Seda &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi") professionaalset edasiarendust müüvad &CUPS;i arendajad, pakkudes kaasa enam kui 2300 printeri juhtprogrammi mitmele kommerts-&UNIX;-ile. ESP PrintPro peaks töötama "käigult", ilma et kasutajad või administraator seda eraldi seadistama peaks. ESP müüb ka &CUPS;i ja PrintPro hooldust. Selline müügitegevus aitab elus hoida programmeerijaid, kes arendavad &CUPS;i vabavaraversiooni. - &CUPS; - - - - - Filter - Filtrid on kõige laiemas mõttes rakendused, mis võtavad sisendandmed, töötlevad neid ja läkitavad väljundandmetena edasi. Filtrid võivad andmeid muuta, aga ei pruugi seda teha. Filtrid trükkimise puhul on rakendused, mis teisendavad mingi faili, mida soovitakse trükkida, kuid mille vorming ei sobi sellisel kujul printerile, trükitavasse vormingusse. Vahel kasutatakse sellise tulemuse saavutamiseks tervet filtriahelat, kus ühe filtri väljund on teise filtri sisend, mitte veel lõpptulemus. -Ghostscript RIP - - - - Foomatic - Foomatic oli alguses koondnimetus mitme vahendi komplektile, mida pakkus internetis Linuxprinting.org. Nende vahendite eesmärk oli muuta tavapäraste Ghostscripti ja muude trükifiltrite kasutamise hõlpsamaks ning avardada filtrite toimet, lisades neile uusi käsureavõtmeid või juhtprogrammide käsutäitmise seletusi. Foomaticu erinevad eluvormid on &CUPS;-O-Matic, PPD-O-Matic, PDQ-O-Matic, LPD-O-Matic, PPR-O-Matic, MF-O-Matic ja Direct-O-Matic. Kõik nad võimaldavad genereerida võrgus sobivaid printeriseadistuste faile lihtsalt õige mudeli ja vastavalt pakutava (või ka omavalitava) juhtprogrammi valimisega. Viimasel ajal on Foomatic kaldunud rohkem "metaspuulimis"-süsteemi poole, mis lubab seadistada trükkimis-alamsüsteemi ühendatud käsukomplekti abil (see on siiski palju keerulisem kui TDEPrinti &GUI;, mis teeb sedasama mitme erineva trükkimis-alamsüsteemi jaoks). -&CUPS;-O-Matic PPD-O-Matic cupsomatic - - - - Ghostscript - Ghostscript on tarkvaraline &PostScript; RIP, mille esialgne arendaja oli L. Peter Deutsch. Ghostscripti GPL-versioon on alati vabalt saadaval ja levitatav (enamasti aastavanune), hetkeversiooni aga müüakse teistsuguse litsentsi alusel. Ghostscripti kasutatakse Linuxi ja &UNIX; maailmas väga laialdaselt &PostScript; teisendamiseks rasterandmeteks, mis sobiksid saata mitte-&PostScript;-seadmetele. -&PostScript; RIP - - - - Gimp-Print - Kuigi nimi lubaks seda oletada, ei ole Gimp-Print sugugi pelgalt plugin, mida populaarne rakendus Gimp kasutab trükkimiseks -- tema koodi võib ühtlasi kompileerida... *...PPD-de ja nendega seonduvate filtrite kogumiks, mis integreerub imeilusasti &CUPS;iga, pakkudes tuge umbes 130 erinevale printerimudelile ning võimaldades paljudel juhtudel fotokvaliteediga trükki; *...Ghostscripti filtriks, mida võib kasutada muu rakendusega, mis vajab tarkvaralist RIP-i; *...teegiks, mida saab kasutada muude rakendustega, mis vajavad rasterdusfunktsiooni. -Lexmarki juhtprogrammid RIP Ghostscript - - - - &HP; - Lühend, mis tähendab Hewlett-Packard. See oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama omaenda Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme. Hiljem laskis firma välja juhtprogrammide paketi "HPIJS", millega kaasnes lähtekood ja vabavara litsents. &HP; oli selles osas esimene. HPIJS toetab enamikku HP InkJet ja DeskJet seeria praeguseid mudeleid. - - - - - - &HP;/GL - Lühend, mis tähendab &HP; graafikakeel (inglise keeles &HP; Graphical Language). See on &HP; peamiselt plotteritele mõeldud printerikeel, ka paljude CAD-rakenduste trükiväljundiks on &HP;/GL failid. -ESC/P PCL &PostScript; - - - - &HP; JetDirect protokoll - &HP; kasutusele võetud mõiste tähistamaks trükiandmete ülekandmise viisi printerile, mida nimetatakse ka "AppSocket" või "TCP/IP otsetrükkimise" protokolliks. -AppSocket protokoll TCP/IP otsetrükkimine - - - - IETF - Lühend, mis tähendab Interneti kujundamise töörühm (inglise keeles Internet Engineering Task Force). See on kogum interneti-, tarkvara- ja riistvaraeksperte, kes arutlevad uute võrgutehnoloogiate üle ning jõuavad sageli tulemusele, mida paljud hakkavad pidama standardiks. Tuntuim näide on kindlasti "TCP/IP". IETF standardid, samuti mustandid, arutlusteemad, ideed ja tulusad õppematerjalid leiavad kirjaliku väljenduse kuulsas "RFC" seerias, mis on avalikkusele kättesaadavad ning on kaasas ka enamiku Linuxi ja BSD distributsioonidega. -IPP PWG RFC - - - - IPP - Lühend, mis tähendab interneti trükkimisprotokoll (inglise keeles Internet Printing Protocol). Selle aluseks on rida IETF poolt heaks kiidetud "pakutava standardi" staatuses RFC-sid, väljatöötajaks aga PWG. IPP on täiesti uus võrgutrükkimise viis, kuid samas kasutab ta ammutuntud ja katsumustele edukalt vastu pidanud andmete liigutamise meetodit: HTTP 1.1! Leiutamata uuesti jalgratast ning tuginedes olemasolevale töökindlale internetistandardile, suudab IPP üsna hõlpsasti kaasata oma raamistikku ka teised HTTP-ga ühilduvad standardsed mehhanismid: * Basic, Digest või sertifikaadi autentimise mehhanism; * SSL või TLS ülekantavate andmete krüptimiseks; * LDAP kataloogiteenusteks (avaldamaks andmeid printerite, seadmete võimaluste, juhtprogrammide, kulude või ka võrgu kohta või kontrollimaks autentimise ajal paroole). -&CUPS; PWG IETF RFC TLS - - - - TDEPrint - &kde; uus trükkimisfunktsioon (alates versioonist 2.2) sisaldab mitut moodulit, mis tõlgendavad mitmesuguste kättesaadavate trükkimis-alamsüsteemide (&CUPS;, BSD-stiilis LPR/LPD, RLPR...) omadused ja seadistused &kde; töölaua &GUI; kenadeks akendeks ja dialoogideks, mida on hõlpus kasutada. Igapäevategemistes on kõige olulisem uus &GUI; trükkimiskäsk "kprinter". -- Märkus: TDEPrint ei kasuta oma spuulimismehhanismi ega &PostScript; töötlust, vaid tugineb valitud trükkimis-alamsüsteemile -- kuid ta lisab viimasele mitu lisaomadust... -BSD-stiilis trükkimine &CUPS; kprinter TDEPrinti käsiraamat - - - - - TDEPrinti käsiraamat... - ...on nimetus, mida kannab kasutajatele ja administraatoritele mõeldud materjal, mis kirjeldab TDEPrinti funktsioone. Seda on võimalik uurida näiteks Konqueroris, kirjutades aadressireale "help:/tdeprint". Selle on loonud ja nüüd hooldab Kurt Pfeifle. - &CUPS;-KKK - - - - - kprinter - kprinter on uus võimas trükkimisvahend, mida loomupäraselt kasutavad kõik &kde; rakendused. Vastupidiselt mõnele levinud väärarusaamale ei ole kprinter ainult &CUPS;ipõhine vahend, vaid toetab mitmesuguseid trükkimis-alamsüsteeme. Sul on isegi ilma midagi ümber seadistamata võimalik lülituda ühelt süsteemilt teisele "käigult" kas või kahe töö vahel. Küll on kprinter tänu &CUPS;i võimsusele kõige paremini kasutatav just selle süsteemi kasutajaliidesena. kprinter on "qtcupsi" järeltulija, mille eest keegi enam aktiivselt hoolt ei kanna. Ta on pärinud qtcupsi parimad omadused ning lisanud sellele hulga uusi. KÕIGE OLULISEM: kprinterit kõigi tema omadustega on võimalik kasutada ka &kde;-välistes rakendustes, kus saab rakendada kohandatud trükkimiskäsku, näiteks gv, Acrobat Reader, Netscape, Mozilla, Galeon, StarOffice, OpenOffice.org ja kõik GNOME rakendused. kprinter võib toimida "iseseisva" rakendusena, kui see käivitatakse näiteks X-terminalist või "minikäsurealt", et trükkida palju erinevaid faile erinevatest kataloogidest ja erinevates vormingutes üheainsa tööna ja üheaegselt, ilma et faile oleks vaja eelnevalt mõnes muus rakenduses avada! (Sellisel moel on võimalik trükkida faile, mille vorming on &PostScript;, PDF, rahvusvaheline ja ASCII tekst, samuti paljud populaarsed graafikavormingud, näiteks PNG, TIFF, JPEG, PNM, Sun RASTER &etc;). - QtCUPS - - - - - Lexmark - oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme mõne oma mudeli jaoks. Need juhtprogrammid on aga vaid binaarkujul (ilma lähtekoodita) ning seepärast pole neid võimalik integreerida muude trükkimise vaba tarkvara projektidega. - - - - - Linuxprinting.org - Linuxprinting.org ei ole sugugi mõeldud ainult Linuxi tarbeks, sellelt veebileheküljelt leiavad palju kasulikku infot trükkimise kohta ka muud &UNIX;-laadsed operatsioonisüsteemid, näiteks *BSD ja kommerts-UNIXid. See on kodu huvipakkuvale projektile Foomatic, mis püüab välja arendada "metatrükkimise spuulimis- ja juhtprogrammide seadistamise tööriistakomplekti" (see peaks suutma ühise liidese kaudu seadistada erinevaid trükkimis-alamsüsteeme ja neile vajalikke juhtprogramme), mille võimuses oleks kanda kõik trükijärjekorrad, printerid ja seadistustefailid ühelt spuulerilt teisele ilma midagi ümber seadistamata. -- Samuti haldab sait trükkimise andmebaasi, mis kujutab endast juhtprogrammide ja seadmete kohta käiva info kogumit. See võimaldab kõigil leida uusimat infot printerimudelite kohta, samuti genereerida võrgus seadistustefailid suvalisele spuulerile/juhtprogrammile/seadmele, mis töötab ükspuha millise Linuxis või &UNIX;-is kasutusel oleva trükkimis-alamsüsteemiga. - Linuxprinting.org andmebaas - - - - - - Linuxprinting.org andmebaas - ....Andmebaas sisaldab printereid ja neile sobilikke juhtprogramme... ...palju infot ja dokumentatsiooni... ...nüüd pakub see ka mõningaid vahendeid juhtprogrammide lihtsamaks integreerimiseks vajalikku süsteemi... ..."Foomaticu" suguvõsa vahendeid, mis peaksid hõlbustama andmebaasi kasutamist kõige levinumates trükkimis-alamsüsteemides ning genereerima "käigult" sinu printerimudelile sobiva seadistuse. - Foomatic - - - - - LPR/LPD trükkimine - Mõne arvates tähendab lühend LPR reatrükkimissoovi (inglise keeles Line Printing Request), teiste sõnul kaugreaprinterit (inglise keeles Line Printer Remote). - BSD-stiilis trükkimine - - - - - Magicfilter - Sarnaselt rakendusele APSfilter pakub Magicfilter automaatset failitüübi tuvastamise funktsiooni ning selle alusel faili automaatset teisendamist trükitavasse vormingusse vastavalt printeri tüübile. - APSfilter - - - - - &MIME; tüübid - Lühend, mis tähendab mitmeotstarbelised (või multimeedia) meililaiendid (inglise keeles Multipurpose (Multimedia) Internet Mail Extensions). &MIME; tüüpe kasutati algselt selleks, et saaks edastada binaarandmeid (näiteks graafikat sisaldavaid meilimanuseid) meiliühenduse kaudu, mis normaalselt vahendab ainult ASCII märke. Selleks tuli andmed kodeerida ASCII vormingusse. Hiljem kontseptsiooni laiendati, et see kirjeldaks andmevormingut platvormist sõltumatul, kuid ometi üheselt mõistetaval moel. &Windows; kasutajad teavad ju kindlasti &Microsoft; Wordi .doc-laiendit. &Windows; platvormil on see õigupoolest mitmetähenduslik, kuivõrd .doc-laiendit kasutatakse nii tavaliste tekstifailide kui Adobe Framemakeri failide puhul. Ja kui tegelikule Wordi failile antakse muu laiend, ei suuda rakendus seda enam avada. &MIME; tüübiga failidel on kaasas äratundmist võimaldav string, mis kirjeldab nende failivormingut, võttes aluseks main_category/sub_category. IPP raames kirjeldatakse ka trükitavaid faile &MIME; tüüpide abil. Mitmetähenduslikkuse vältimiseks on &MIME; tüübid registreeritud IANA-s (Omistatud internetinumbrite assotsiatsioon, inglise keeles Internet Assigning Numbers Association). &CUPS;il on mõned omaenda registreeritud &MIME; tüübid, näiteks application/vnd.cups-raster (&CUPS;isisese rasterkujutise vorming). -&CUPS; Easy Software Products ESP PrintPro Gimp-Print - - - - PCL - Lühend, mis tähendab printeri kontrollkeel (inglise keeles Printer Control Language). Selle töötas välja &HP;. Versioon 1 oli lihtne ASCII trükkimiseks mõeldud käsukogum, praegused versioonid PCL6 ja PCL-X suudavad aga trükkida graafikat ja värviliselt -- kuid väljaspool &Microsoft; &Windows; ja &HP-UX; (&HP; enda &UNIX; variant) maailma pole see kuigi levinud... -ESC/P &HP;/GL PDL &PostScript; - - - - PDL - Lühend, mis tähendab lehekülje kirjelduskeel (inglise keeles Page Description Language). PDL kirjeldab abstraktselt lehekülje graafilist vormi. - Enne kui asi jõuab reaalselt toonerilt või tindikassetilt paberile, on vaja PDL-i "tõlgendada". &UNIX; puhul on tähtsaim PDL &PostScript;. -ESC/P &HP;/GL PCL &PostScript; - - - - Piksel - Lühend, mis tähendab pildielement (inglise keeles Picture Element). See mõiste kirjeldab rasterkujutise väikseimat elementi, olgu see paberile trükitud või katoodikiirte või LCD-elementide vahendusel ekraanile kuvatud. Iga neil väljundseadmetel kujutatav graafika või pilt koosneb pikslitest ning väärtused "ppi" (pikslit tolli kohta) ja &dpi; (punkti tolli kohta) on tähtsaimad kujutise üldkvaliteedi ja lahutusvõime ehk resolutsiooni hindamisel. -Filter Ghostscript &PostScript; Raster - - - - PJL - Lühend, mis tähendab trükitöökeel (inglise keeles Print Job Language). Selle töötas välja &HP; printeri vaike- ja tööpõhiste seadistuste kontrollimiseks ning mõjutamiseks. Seda võib aga kasutada ka mujal kui vaid &HP; enda (PCL-)printeritel, sest ka paljud &PostScript;- ning muud printerid mõistavad PJL signaale, mis saadetakse neile koos trükitööga või eraldi signaalina. - PCL - - - - - &PostScript; - &PostScript; (sageli lühendatuna "PS") on sisuliselt &UNIX; maailmas kujunenud failide trükkimise standardiks. Selle töötas välja Adobe, kes litsenseeris seda printeritootjatele ning tarkvarafirmadele. Et Adobe on avaldanud &PostScript; spetsifikatsiooni, on tekkinud ka hulk &PostScript; genereerivat ja tõlgendavat tarkvara (vaba tarkvara maailmas on üks tuntumaid võimas PS-tõlgendaja Ghostscript). -ESC/P &HP;/GL PCL PPD - - - - PPD - Lühend, mis tähendab PostScript printeri kirjeldus (inglise keeles PostScript Printer Description). PPD-d on ASCII-failid, kuhu on salvestatud kogu info printeri spetsiifiliste omaduste kohta, samuti (PostScript- või PJL-)käskude määratlused, mis kutsuvad välja teatud omadusi (näiteks duplekstrükk). Lühendi lahtimõtestamine näitab, et esialgu kasutati PPD-sid ainult &PostScript;-printerite tarbeks. &CUPS; avardas PPD põhimõtet kõigile printeritüüpidele. PPD-sid &PostScript;-printeritele annavad kaasa tootjad ning neid saab kasutada koos &CUPS;i ja TDEPrintiga vastava &PostScript;-printeri kõigi võimaluste pruukimiseks. TDEPrinti meeskond soovitab kasutada PPD-sid, mis töötati algselt välja &Microsoft; Windows NT jaoks. PPD-d mitte-&PostScript; printerite jaoks vajavad filtrit või filtreid, mis töötlevad &PostScript; vormingus trükifailid vormingusse, mida mõistab ka mitte-&PostScript;-printer. Selliseid PPD ja filtri kombinatsioone ei paku (veel) sugugi mitte kõik tootjad. Kui &CUPS;i arendajad aga ilmutasid soovi hakata PPD-sid kasutama, leidus vabavara maailmas piisavalt entusiaste, kes kiiresti pakkusid välja toe enamikule praegu kasutamist leidvatele printeritele PPD-de ja klassikaliste Ghostscripti filtrite abil. Kuid tähele tasub panna seda, et väljatrüki kvaliteet kõigub "tipptaseme fotokvaliteediga väljundist" (kasutades Gimp-Printi, enamik Epsoni tindiprintereid) "vaevuloetavani" (kasutades Foomaticu toega Ghostscripti filtreid mudelitel, mida Linuxprinting.org-i andmebaas hindab nimetusega "kirjapress"). -&CUPS; Linuxprinting.org &PostScript; - - - - PPD-O-Matic - PPD-O-Matic on kogum Perli skripte, mis töötab Linuxprinting.org-i veebiserveril ja mida saab kasutada võrgus PPD-de genereerimiseks igale printerile, mis teadaolevalt suudab trükkida Ghostscripti vahendusel. Neid PPD-sid võivad kasutusele võtta &CUPS;/TDEPrint, aga ka PPD-tundlikud rakendused, näiteks StarOffice, trükitöö kõikvõimalike parameetrite määramiseks. Tänapäeval on enamasti soovitatav kasutada "PPD-O-Maticut", mitte aga vanemat &CUPS;-O-Maticut. PPD genereerimiseks mine internetis printerite andmebaasi leheküljele, vali seal oma printeri mudel, vaata üle seejärel väljapakutavad võimalikud Ghostscripti filtrid, vali neist üks, klõpsa nupul "generate" ning salvesta viimaks fail oma süsteemi. Loe kindlasti läbi juhised. Kontrolli, et sinu süsteemi on ikka paigaldatud Ghostscript ja filter, mille valisid enne PPD genereerimist. -&PostScript; &CUPS;-O-Matic Linuxprinting.org Foomatic - - - - printcap - BSD stiilis trükkimist kasutavates süsteemides säilitab fail "printcap" seadistusteinfot. Trükideemon loeb seda määramaks, millised printerid on saadaval, milliseid filtreid neist igaühe puhul kasutada, kus asub spuulimiskataloog, kas kasutada trükitiitli lehekülgi ja nii edasi... Ka mõned rakendused sõltuvad ligipääsust printcap-failile, kust nad võtavad saadaolevate printerite nimed. - BSD-stiilis trükkimine - - - - - - Printer-MIB - Lühend, mis tähendab printerihalduse infobaas (inglise keeles Printer-Management Information Base). Printer-MIB määrab rea parameetreid, mis salvestatakse printerisse sellele võrgu kaudu ligipääsemiseks. See tuleb kasuks, kui paljusid (mõnel juhul sõna otseses mõttes tuhandeid) võrguprintereid hallatakse tsentraalselt SNMP (lihtne võrguhaldusprotokoll) abil. -PWG SNMP - - - - PWG - Lühend, mis tähendab Printeri töögrupp (inglise keeles Printer Working Group). PWG kujutab endast printeritootjate esindajate lõdvalt seotud rühmitust, kes on aastate kestel välja töötanud mitu võrgutrükkimisega seotud standardit. Hiljem on nende töö tulemust aktsepteerinud IETF, andes välja vastavad RFC-d, näiteks "Printer-MIB" ja IPP. -&PostScript; IPP Printer-MIB SNMP - - - - TDEIO moodul print:/ - TDEPrinti ressurssidele pääseb kiiresti ligi käsuga "print:/..." Kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager", pääseb kasutama printerihalduse vahendeid. Konqueror kasutab selleks &kde; kuulsat tehnoloogiat "KParts". -IO moodul KParts - - - - - Printerite andmebaas - . - Linuxprinting.org andmebaas - - - - - Qt&CUPS; - Qt&CUPS; ja KUPS olid TDEPrinti eelkäijad, nüüd aga on nad hüljatud ja keegi ei kanna nende eest enam hoolt. Kõik qtcupsi head küljed on üle võtnud KDE uus trükkimisdialoog "kprinter" (mis on qtcupsiga võrreldes palju parem), kupsi parimad omadused aga TDEPrinti haldur (seda saab kasutada KDE juhtimiskeskuse vahendusel või kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager"). Neil mõlemal on võrreldes eelkäijatega rohkem võimalusi ja vähem vigu... Qt&CUPS;i varasem arendaja Michael Goffioul on nüüd TDEPrinti arendaja -- väga armas ja töövõimekas mees ning kiire vigade parandaja... - kprinter - - - - - Rasterkujutis - Iga pilt füüsilisel andmekandjal koosneb eri värvi ja (võib-olla) suurust üksikute punktide mustrist. See erineb "vektorkujutisest", mille puhul graafikat kirjeldatakse matemaatilisse vormi valatud katkematute joonte, varjude, vormide ja täidetud aladena. Vektorkujutised on iseenesest failisuuruselt väiksemad ning neid võib skaleerida ilma info- ja kvaliteedikaota -- aga nad ei saa kunagi olla otseväljundiks, vaid neid tuleb "teisendada" ehk "rasterdada" väljundseadmele sobiliku lahutusvõimeni... Rasterdamise sooritab rasterkujutise töötleja (RIP, inglise keeles Raster Image Processor), milleks sageli on Ghostscripti tarkvara, või mõni filter. -Piksel Ghostscript &PostScript; Filter RIP - - - - RIP - Lühend, mis tähendab rasterkujutise töötlus/töötleja (inglise keeles Raster Image Process(or)). Trükkimise kontekstis tähendab "RIP" riist- või tarkvara, mis teisendab &PostScript; (või muu trükivormingu, mis esineb mitteraster-PDLi kujul) rasterkujutise vormingusse printeri "märkemootorile" vastuvõetaval kujul. &PostScript; printeritel on oma PostScript-RIP. RIP võib esineda printerina, aga ei pruugi. Paljudes &UNIX; süsteemides esineb "tarkvaralise RIPi" rollis Ghostscript, mis töötab serveril ning töötleb &PostScript; või muud andmed printerile saatmiskõlbulikule kujule (nii et sa võid pidada õigeks loosungit "Ghostscript muudab teie printeri &PostScript; masinaks", mis küll sõna otseses mõttes päris õige ei ole). -Filter Ghostscript &PostScript; PDL Raster - - - - - RLPR (kaug-LPR) - Lühend, mis tähendab kaug-reatrükkimissoov (inglise keeles Remote Line Printing Request). See on BSD stiilis trükkimine, mis ei vaja administraatori privileege ega faili "printcap", sest kõiki parameetreid saab määrata käsureal. RLPR sobib eriti hästi sülearvuti kasutajatele, kes töötavad tihti muutuvas keskkonnas, kuna seda võib paigaldada ükspuha millise muu trükkimis-alamsüsteemi kõrvale ning see pakub väga paindliku ja kiire meetodi paigaldada LPR/LPD vahendusel otseligipääsuga printer. TDEPrinti "printeri lisamise nõustaja" muudab RLPR kasutamise veelgi lihtsamaks. Käsk kprinter võimaldab lülituda "lennult" ümber RLPR-ile. -TDEPrint kprinter printcap - - - - - SNMP - Lühend, mis tähendab lihtne võrguhaldusprotokoll (inglise keeles Simple Network Management Protocol). SNMP on laialdaselt kasutusel kõikvõimalike võrgusõlmede (serverid, ruuterid, kommutaatorid, lüüsid, printerid) kaughalduses. -PWG Printer-MIB - - - - SSL(3) krüptimine - Lühend, mis tähendab turvaline soklikiht (inglise keeles Secure Socket Layer). SSL on meetod üle HTTP liigutatavate andmete krüptimiseks, mille töötas välja Netscape. Praegu on see asendumas IETF standardiga, mis kannab nimetust TLS. - TLS - - - - - - Spuulimine - Tuleneb lühendist SPOOL, mis tähendab simultaanne rivis-andmevahetus (inglise keeles Synchronous Peripheral Operations OnLine). Spuulimine võimaldab trükkivatel rakendustel (ja kasutajatel) jätkata oma tööd, sest trükkimise eest asub hoolt kandma deemon, mis salvestab faili ajutisse asupaika, kuni printer on valmis tööd alustama. - Deemon - - - - - - TLS krüptimine - Lühend, mis tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles Transport Layer Security). TLS on krüptimisstandard andmete liigutamisel HTTP 1.1 vahendusel, selle määratluse annab RFC 2246. Kuigi see tugineb varasemale, Netscape arendatud SSL-ile, ei ole ta sellega täielikult ühilduv. - SSL(3) - - - - - - System V stiilis trükkimine - See on traditsioonilise &UNIX; trükkimise teine variant (erineb BSD stiilis trükkimisest). See kasutab teistsugust käsukogumit (lp, lpadmin...), kuid ei ole põhimõtteliselt erinev. Siiski on kahe variandi vahe piisavalt suur, et nad omavahel kokku ei sobiks, nii et BSD klient ei saa ilma lisavaevata System V stiilis trükiserveril trükkida... IPP on mõeldud lõhet ületama ja vähendama. -BSD-stiilis trükkimine IPP - - - - TurboPrint - Jaosvara, mis võimaldab fotokvaliteediga trükki paljudel tindiprinteritel. Sellest on kasu, kui sa ei suuda oma printerile juhtprogrammi leida, ning seda saab edukalt kasutada nii traditsioonilises Ghostscripti kui moodsamas &CUPS;i süsteemis. - Gimp-Print - - - - - XPP - Lühend, mis tähendab X-i trükkimispaneel (inglise keeles X Printing Panel). XPP oli esimene vaba tarkvara &CUPS;ile loodud graafiline trükkimiskäsk, mille kirjutas Till Kampeter ja mis mingis mõttes kujutab endast eeskuju &kde; utiliidile "kprinter". - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/CMakeLists.txt index fbc71fc551f..904dceb221e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/CMakeLists.txt +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/CMakeLists.txt @@ -4,3 +4,5 @@ tde_create_handbook( DESTINATION khelpcenter LANG et ) + +tde_auto_add_subdirectories() diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/CMakeLists.txt new file mode 100644 index 00000000000..9f922436dcc --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/CMakeLists.txt @@ -0,0 +1,6 @@ +# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer + +tde_create_handbook( + DESTINATION khelpcenter/faq + LANG et +) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..828d829f0a1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = khelpcenter/faq +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/about.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/about.docbook new file mode 100644 index 00000000000..70339deeac8 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/about.docbook @@ -0,0 +1,40 @@ + + + +<acronym>KKK</acronym> info + + + + +Kuidas saaksin mina siinset KKK-d paremaks muuta? + + + + +Esmalt saada meile teateid leitud vigade kohta. Samuti on teretulnud kõik ettepanekud, mis sul vähegi võivad olla. Veelgi parem oleks, kui saadaksid meile teateid kõigest, mis sinu arvates on segane, ja kui võimalik, siis ka arvamuse, milline võiks olla olukorra lahendamise parim võimalus. Praeguse hooldaja e-posti aadress jhall@kde.org. + +Teiseks saada meile lahendusi nende korduma kippuvate küsimustre kohta, millele siinses KKK-s veel vastust ei leidu. Me lisame need nii ruttu, kui vähegi võimalik. + +Ja viimase, kuid sugugi mitte kõige tähtsusetumana - palun kasuta seda KKK-d võimalikult palju ja täielikult. Loe KKK-d (ja muud asjakohast dokumentatsiooni), enne kui esitada küsimus mõnes &kde; paljudest postiloenditest ja uudistegruppidest. + +Sa võid kaaluda ka mõtet saada ise KKK hooldajaks. Lähemalt selle kohta vaata . + + + + + + +Kuidas võiksin mina saada KKK hooldajaks? + + + +Tegelikult on äärmiselt lihtne saada KKK hooldajaks ja me vajamegi alati värsket verd. :-) Selleks kirjuta meile aadressil kde-doc-english@kde.org. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/configtde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/configtde.docbook new file mode 100644 index 00000000000..87abfc578f0 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/configtde.docbook @@ -0,0 +1,144 @@ + + +&kde; seadistamine + + + + +Kuidas määrata keel, mida &kde; peaks kasutama? + + + +Keele määramiseks, mida &kde; peaks näidatavates teadetes kasutama, on kaks viisi: + + +&kde; juhtimiskeskuse abil +Käivita &kde; juhtimiskeskus ja vali Riik & hõlbustus ning Riik & keel. Seal saad valida keele ja oma asukoha. Kui &kde; ei leia esimesena valitud keele tõlget, siis taandub ta vaikekeelele, milleks on tavaliselt (Ameerika) inglise keel. +&kde; juhtimiskeskuse kasutamine on soovitatav moodus muuta &kde; keelt. + +Keskkonnamuutuja LANG abil +Teine viis kasutab süsteemi standardset lokaliseeringuseadistust. Keele valimiseks määra sobiv keskkonnamuutuja LANG. Kui sinu shell on näiteks bash, siis saad määrata kasutatavaks keeleks eesti keele käsuga export LANG=et. + + + + + + + +Kas &kde;s on võimalik klaviatuuri vahetada (rahvusvaheliste klaviatuuride jaoks)? + + +Jah, seda saab seadistada dialoogis &kde; juhtimiskeskusRiik & hõlbustus Klaviatuuripaigutus. + + + + + +Kuidas asendada standardne tekstipõhine sisselogimine &kde; sisselogimisdialoogiga? + + +Sinu distributsioon/&UNIX; variant võib selle muutmiseks tarvitada omaenda vahendeid (⪚ &SuSE; &Linux; kasutab rakendust YaST). See on tõenäoliselt kõige turvalisem viis &kde; sisselogimisakent kasutada. Kui sa aga mingil põhjusel sellist vahendit kasutada ei soovi, siis on abiks järgnevad juhised. +Selleks tuleb esmalt muuta xdm käivitustaseme väärtust (5 &RedHat; ja &SuSE; süsteemides) faili /etc/inittab redigeerides. Failis peaks leiduma rida id:3:initdefault:. Muuda see järgmiseks id:5:initdefault:. Faili lõpus kommenteeri välja rida x:5:respawn:/usr/bin/x11/xdm -nodaemon ja asenda see järgmisega x:5:respawn:/opt/kde/bin/tdm -nodaemon. &tdm;i asukoht võib olenevalt süsteemist erineda. +Et muudatused kohe rakenduksid, anna shellis käsk init 5 (&RedHat; süsteemides). Graafilist sisselogimisakent on üsna riskantne initsialiseerida ilma eelnevalt kontrollimata, kuidas see töötab. Kui see ei tööta, võib tee tagasi olla päris pikk ja vaevaderohke... + + +FreeBSD puhul tuleks redigeerida faili /etc/ttys ja muuta seal rida, mis näeb välja umbes selline ttyv8 "/usr/X11R6/bin/xdm -nodaemon" xterm off secure, kirjutades selle asemele ttyv8 "/usr/local/bin/tdm -nodaemon" xterm off secure. + + + + + + +Ma tahaksin, et saaksin klõpsata &HVN;ga ükspuha kus töölaual ja näha siis K menüüd. + + +Ava &kde; juhtimiskeskus ja vali Töölaud Käitumine. Siin saab määrata, mida hiireklõpsud töölaual teevad. Et üks klõps &HVN;ga avaks K menüü, muuda kirjet pealkirjaga Vasak nupp nii, et selle väärtus oleks Rakenduste menüü. + + + + + +Kust leida infot &kde; teemade kohta? + + +Vaata internetist http://kde.themes.org/ või http://www.kde-look.org. + + + + + +Kuidas muuta &MIME; tüüpe? + + +Kui kasutad &konqueror;i, siis ava kõigepealt &konqueror;i aken ja vali SeadistusedKonquerori seadistamine ning ilmuvas dialoogis Failiseosed. Otsi üles tüüp, mida soovid muuta (⪚ text/english või image/gif) ja määra rakenduste eelistused sellises järjekorras, nagu sulle meeldib. + + + + + +&kde; (&tdm;) ei suuda lugeda minu faili .bash_profile! + + +Sisselogimise haldurid xdm ja &tdm; ei käivita logimisshelli, nii et infot failidest .profile, .bash_profile &etc; ei hangita. Kui kasutaja end sisse logib, annab xdm administraatorina käsu Xstartup ja seejärel kasutajana Xsession. Seepärast on igati tavapärane lisada kasutajaprofiilist info hankimiseks lauseid faili Xsession. Redigeeri palun oma faile Xsession ja .xsession. + + + + + +Kuidas kasutada &TrueType; fonte &kde;s? + + + +Selleks tuleb paigaldada &TrueType; fontide tugi &X-Window; seadistusse. Uuri asja lähemalt internetist: fontide kohta x.themes.org ja fondiserverite kohta xfsft: &TrueType; fontide toetus X11-le või X-&TrueType; serveri projekti kodulehekülg. + +Kui sul on hulganisti &Microsoft; &Windows; &TrueType; fonte, siis redigeeri faili XF86Config fontide hankimiseks fontide kataloogist. Seejärel anna &kde;le fondihalduriga korraldus kasutada neid uusi fonte. + + + + + + +Kas &kde;s on võimalik sisestada, näidata ja kasutada eurosümbolit? + + +Jah ja ei. Täpsemalt loe internetist: http://www.koffice.org/kword/euro.php. + + + + +Kuidas panna programm käivituma &kde; käivitumisel? + +Selleks on mitu võimalust. Kui soovid ainult panna tööle mõned skriptid, mis määravad näiteks keskkonnamuutujaid (näiteks programmide gpg-agent, ssh-agent ja muude selliste käivitamiseks), aseta need skriptid kataloogi $TDEHOME/env/ ja kontrolli, et nende nime lõpus ikka seisaks .sh. $TDEHOME on tavaliselt kataloog nimega .kde (pane tähele alguses seisvat punkti) sinu kodukataloogis. Kui soovid, et skripte tarvitataks kõigi &kde; kasutajate korral, tuleb need lisada kataloogi $TDEDIR/env/, kus $TDEDIR on prefiks, millega &kde; süsteemi paigaldati (selle saab teada käsuga tde-config --prefix). +Kui soovid käivitada programmi pärast &kde; käivitumist, tasuks pruukida kataloogi Autostart. Kirjete lisamiseks kataloogi Autostart: +Ava &konqueror;. + +Vali menüükäsk LiikumineAutostart . + +Klõpsa aknas hiire parema nupuga ja vali ilmuvast menüüst Loo uusFailViit rakendusele . + +Klõpsa ilmuvas aknas kaardile Rakendus ja sisesta käivitatava käsu nimi väljale Käsk. + + + + + + + + + +Kas on võimalik, et korraga on sisse logitud üle ühe kasutaja? Kas &kde; saab hakkama kasutaja kiire vahetamisega? + + + +Kui soovid, et ühes ja samas arvutis oleks korraga võimalik sisse logida mitmel kasutajal (vahel nimetatakse seda kasutaja kiire vahetamise võimaluseks), tuleb programmile, mis sisselogimisega tegeleb, anda teada, et see kasutaks vajaduse korral korraga mitut seanssi (ehk kuva (display), kui pruukida &X-Window; terminit). + +&kde;-s kannab see programm nime &tdm;, mis tähendabki &kde; sisselogimishaldurit (inglise keeles &kde; Display Manager). Kui sa ei kasuta siselogimisdialoogina &tdm;i, tuleks uurida vastava programmi dokumentatsioonist, mil moel on võimalik kasutada mitut seanssi. + +Vaikimisi seadistatakse see, kas &tdm; toetab sinu süsteemis (praegu ainult Linuxi korral) virtuaalseid terminale või mitte, juba süsteemi paigaldamise ajal. Kui seda automaatselt ei teha, uuri &tdm;-i käsiraamatu osa Püsivate &X-Server;ite määramine. Pärast faili tdmrc muutmist tuleb sellest ka &tdm;-ile teada anda, milleks anna korraldus killall -HUP tdm. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/contrib.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/contrib.docbook new file mode 100644 index 00000000000..93c4fe51aa2 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/contrib.docbook @@ -0,0 +1,93 @@ + + + + +Oma panuse andmine + + + + +Kuidas saaksin mina kaasa aidata &kde;-le? + + +&kde; on vaba tarkvara projekt, mis elab vabatahtlike panustest. &kde; julgustab kõiki oma panust andma. Teretulnud ei ole mitte ainult arendajad. Võimalusi, kuidas just sina saad kaasa aidata &kde; edendamisele, on mitmeid: + +Testida tarkvara. +Saata veateateid. Selle kohta vaata lähemalt punkti Kuidas edastada veateade?. +Kirjutada dokumentatsiooni või abifaile. Selle kohta leiab mõningat infot &kde; dokumentatsioonimeeskonna koduleheküljelt. +Tõlkida rakendusi, dokumentatsiooni ja abifaile. Selle kohta leiab lähemat infot &kde; tõlkijate ja dokumenteerijate veebileheküljelt. +Luua kauneid ikoone või heliefekte. Selle kohta leiab rohkem infot &kde; kunstnike leheküljelt. +Kirjutada artikleid ja raamatuid &kde; kohta. Kui soovid levitada teadmisi &kde; kohta, saada kiri aadressile kde-pr@kde.org, kus saad ühendust võtta &kde; avalikkussuhete vabatahtlikega. +Programmeerida &kde; uusi rakendusi. Täpsemat infot annab . +Ja muidugi on alati teretulnud sponsorid. :-) + +Kui soovid arendamises kaasa lüüa, on õige mitu kohta, kust rohkem infot leida. Esimene samm võiks olla mõne meililisti tellimine. Peagi näed kindlasti midagi, mida saab parandada või lisada. + + + + + +Kuidas edastada vearaport? + + +Omaette veajälgimissüsteem on internetis aadressil http://bugs.trinitydesktop.org. Sellel süsteemil on oma nõustaja uute veateadete edastamiseks ning seal on üles loetud ka kõik teadaolevad vead. +Hõlpsaim meetod veateade edastada on kasutada veaga rakenduses menüüribalt saadavat käsku AbiSaada vearaport.... See avab väikese dialoogikasti viidaga veajälgimissüsteemile. Jälgi kindlasti veateatenõustaja juhiseid. + + + + + +Ma tahan &kde;le rakendusi kirjutada. Mida ma kõigepealt tegema peaksin? + + +Me julgustame kõiki kaasa aitama &kde; tarkvara arendamisele. Mida esmalt ette võtta, sõltub väga tugevasti sellest, mida sa oskad, näiteks sellest, kas tunned juba C++ või on sul kogemusi &Qt; tööriistakomplektiga jne. +&kde; heaks programmeerimiseks läheb vaja mõningaid baastöövahendeid: automake, autoconf ja egcs. Edasisi nõuandeid vaata internetist aadressil http://developer.kde.org/. +Teine suurepärane vahend &kde; programmeerimist tundma õppida on &Qt; õppematerjalid. Need on paigaldatud koos &Qt;-ga. Nende uurimiseks ava &konqueror;is fail $QTDIR/doc/html/index.html ning hea oleks see ka järjehoidjatesse lisada. Õppematerjalid leiab peatükist "Using Qt". Iga õppetüki lähtekoodi leiab kataloogist $QTDIR/tutorial. +Aga siiski on üks asi, mida peaks tegema kõik, kes vähegi tunnevad huvi &kde; heaks programmeerimise vastu: tellida endale arendajate meililist. Tellimiseks saada kiri aadressile kde-devel-request@kde.org, mille subjektireal seisab subscribe sinu_meiliaadress. Loe palun hoolikalt lõiku Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda?. Kõik sealöeldu kehtib ka arendajate meililisti kohta. + + + + + +Kuskohas asub &kde; SVN? + + +&kde; projekt kasutab SVN-i tarkvara tuumikosade arendamiseks. Kui oled muutnud mõnda osa (⪚ parandanud vea) ja soovid oma muudatuse edastada, on tavaliselt parim võimalus luua "paik" parajasti kehtivale hetktõmmisele ning saata see vastava rakenduse arendajale või hooldajale. +Kui sa seda enam-vähem regulaarselt teed, võid paluda avada endale otsepääs SVN-hoidlasse. Juhiseid leiab aadressilt http://developer.kde.org/documentation/other/developer-faq.html#q1.8. Kuid pea meeles, et mida rohkem kasutajaid, seda aeglasemaks muutub SVN kõigi arendajate jaoks, mistõttu me püüame hoida nende isikute arvu, kes saavad otse SVN-serverit kasutada, mõistlikkuse piirides vähesena. Aga küsija suu peale ei lööda! + + + + + +Ma olen lihtsalt uudishimulik. SVN peaks ju olema kättesaadav ka ainult lugemisõigusega? + + +Juhised SVN-i anonüümseks ja ainult lugemisõigusega kasutamiseks leiab aadressilt http://developer.kde.org/source/anonsvn.html. + + + + + +Kas &kde; jaoks on ka SVN-i peegelsaite? + + +Praegu ei ole &kde; jaoks anonüümseid SVN-i peegelsaite teadaolevalt olemas. Kui sa soovid sellise luua, võta palun ühendust aadressil sysadmin@kde.org. + + + + + +Kuidas alustada &kde; rakenduste tõlkimist oma emakeelde? + + +Vaata &kde; tõlkijate ja dokumenteerijate veebilehekülge, ega sind huvitav rakendus juba tõlgitud ole (enamik, muide, on). Igal juhul leiad siit ka infot, kuidas seda teha. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/desktop.docbook new file mode 100644 index 00000000000..85b7633a9fd --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/desktop.docbook @@ -0,0 +1,74 @@ + + + +Töölaud + + + + +Kuidas lisada töölauale rakendus? + + + +Vali soovitud rakendus K menüüst ja lohista see töölauale. Nii lihtne see ongi. +Rakenduste puhul, mida ei leidu K menüüs, klõpsa töölaual &HPN;ga ning vali hüpikmenüüst Loo uusFail Viit rakendusele... ning kirjuta seejärel ilmuvasse dialoogikasti, millist rakendust sa soovid töölaual näha. + + + + + + +Kuidas ühendada/lahutada seade töölaual? + + + +Kõigepealt kontrolli, kas sul on vastavat seadet lubatud ühendada (mount) või lahutada (umount) tavakasutajana. +Seejärel võid lisada suvalise seadme töölaual &HPN;ga klõpsates, valides hüpikmenüüst Loo uusLink seadmele ning seejärel valides seadme tüübi, mida soovid töölauale paigutada. Täida ilmuvas dialoogis seadme seadistused ja klõpsa nupule OK. Töölauale tekkiva ikooniga saad ka otse seadet ühendada või lahutada. + + + + + + + +Kus hoitakse ikoone? + + +Ikoonid asuvad kataloogis $TDEDIRS/share/icons või $HOME/.trinity/share/icons või $HOME/.kde2/share/icons. Kui soovid kasutada mujale salvestatud ikoone, tuleb sul need kopeerida kas ühte ülalmainitud fikseeritud &kde; asukohta või luua nimeviidad. + + + + + +Kuidas kasutada &kde;s hiire kerimisratast? + + +Hiireratta tugi on olemas &Qt; versioonist 2.0 alates, nii et sellisele versioonile tuginev &kde; toetab automaatselt hiire kerimisratta kasutamist, kui sinu süsteem on korrektselt seadistatud. Kui see ei tööta, kontrolli oma &X-Server;i seadistustes hiireratta tuge. + + + + + +Kuidas käivitada rakendusi konkreetsel töölaual? + + +&kde; kasutab rakendust nimetusega &kstart;. Kui soovid näiteks käivitada xterm-i teisel töölaual ja seejärel selle aktiveerida, siis anna käsk: kstart . +Pane tähele võtit . See on oluline, sest selle näol on tegemist regulaaravaldisega, mis otsib aknatiitli sobivust, et leida rakendus, millele käsk rakendada. +Palun kasuta käsku kstart , et saada teada, milliseid imelisi võimalusi &kstart; sulle veel pakub (ja neid jagub külluses). + + + + + +Kuhu ma pean failid salvestama, kui ma tahan, et nad oleksid kättesaadavad otse töölaualt? + + +$HOME/Desktop. Pärast seda, kui oled failid salvestanud, võiksid töölauda värskendada. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/filemng.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/filemng.docbook new file mode 100644 index 00000000000..ea489a0f2c6 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/filemng.docbook @@ -0,0 +1,103 @@ + + + +Failihaldur + +&kde; failihaldur on &konqueror;. &konqueror;i kodulehekülg asub aadressil http://www.konqueror.org, kust leiab ka &konqueror;i spetsiifilise KKK. + + + + + + +Kuidas muuta kataloogi välimust &konqueror;is? + + +Klõpsa hiire parema nupuga kataloogil, vali Omadused, klõpsa ilmuvas dialoogis suurel ikoonil ja vali mõni muu ikoon. K menüü kirjetes näidatava ikooni muutmiseks tuleb avada menüüredaktor, milleks vali SeadistusedMenüü redaktor. + + + + + +Kuidas kasutada &konqueror;i mitteanonüümsete &FTP; edastuste puhul? + + +Kui sa sisestad &konqueror;is näiteks ftp://ftp.mingiserver.com, siis normaalsetes oludes tähendab see anonüümset &FTP;-serverisse logimist. Kui soovid aga end sisse logida konkreetse kasutajana, tuleb &URL; sisestada nii: ftp://kasutajanimi@ftp.mingiserver.com. &konqueror; pärib seejärel parooli ja võtab serveriga ühendust. + + + + + + +Kuidas määrata &konqueror;i käivituskataloog? + + + +Tee &HPN;ga klõps koduikoonil ja vali hüpikmenüüst Omadused. Kaardil Rakendus leiad ilmselt midagi sellist: kfmclient openProfile filemanagement. Lisa sellele file:/midaiganes/sa/soovid kataloogi nimega, kus sinu meelest &konqueror; peaks käivituma. + + + + + + +Kuidas faile ümber nimetada? + + +Klõpsa hiire parema nupuga failil ning hüpikmenüüst vali Nimeta ümber või kui fail on juba valitud, kasuta kiirklahvi F2. + + + + + +Kuhu on kontekstimenüüst kadunud kustutamiskäsk? + + +&kde; 3.4 ei näita enam kontekstimenüüs vaikimisi kustutamiskäsku, mis lubab faile otse, ilma prügikasti viskamata hävitada. Nende nägemiseks vali Seadistused&konqueror;i seadistamine ning seejärel vasakul paiknevalt ikooniribalt Käitumine. Märgi ära kastike Kontekstimenüüs näidatakse kirjet 'Kustuta'. + + + + +Kuidas seadistada programme, mida &konqueror; kasutab erinevat tüüpi failide avamiseks? + +Failiseoste seadistamiseks tuleb avada &kcontrolcenter; ning seal kategoorias KDE komponendid kaart Failiseosed. +Oletame, et vaikimisi näitab PDF-faile &kghostview;, aga sina tahad, et seda teeks KPDF. Kirjuta dialoogi ülaosas otsinguväljale pdf, vali grupis application kirje pdf ning liiguta KPDF nimekirja etteotsa. Kaardil Põimimine saab lisaks määrata, millist komponenti muud rakendused kasutavad failide näitamiseks (näiteks failide vaatamisel &konqueror;is või &ark; põimitud vaataja kasutamisel). + + + + +Kui ma püüan &konqueror;is kataloogi avada, saan teate: Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga inode/directory, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata. + + +Kontrolli, et tüübi inode/directory seosed on korrektsed: +Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates inode->directory. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et Ikoonivaade (konq_iconview) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal. + + + + + + Mida tähendavad käivitusreal sümbolid ja ? +Neid kasutavad kõik &kde; rakendused (sest need on kehtestatud klassis TDEApplication ja kõik head &kde; rakendused loovad kõigepealt TDEApplication-objekti ja alles seejärel hakkavad uurima käsurea argumente). &kde; rakenduse tavaline käsurida näeb välja umbes nii: foo . Eks see võib muidugi segadusse ajada, aga selline on see seepärast, et oleks võimalik ka &kde;-väliseid rakendusi võimalikult sujuvalt integreerida. Kui &konqueror; ülaltoodud käsurida käivitab, tõlgendab ta seda nii: foo . Nii ikoon ja miniikoon kui "The Foo" on omadused, mis on defineeritud failis .desktop. Kui ikoonid ei ole defineeritud, siis kasutatakse neid, mis on vaikimisi määratud käivitatavale nimele foo. + +Sel moel saab kasutaja muuta oma rakenduste vajadusteks neid asju &kmenuedit;i abil. Võti on siinkohal oluline, sest küllap ükski kasutaja ei soovi, et menüükirje Redaktor algaks näiteks nii: kedit-0.9pl4-build47. Selle asemel ootab ta akent nimega Redaktor. Lisaks sellele on nimetused lokaliseeritud, s.t. Ameerika kasutaja käivitab CD-Player ja tema ette ilmub aken nimega CD-Player, eesti kasutaja aga käivitab CD-mängija ja tema ette ilmub aken nimetusega CD-mängija. + + + + + +Kuidas panna &konqueror; käivituma ilma menüüribata? Ma ei saa salvestada vaate profiili, kui menüüriba pole näha! + + +Kõige lihtsam on selleks redigeerida käsitsi &konqueror;i konfiguratsioonifaili. Lisa faili ~/.trinity/share/config/konquerorrc järgmised read: [KonqMainWindow] +MenuBar=Disabled + + + +&konqueror;i taaskäivitamisel ei tohiks menüüriba näha olla. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/gettde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/gettde.docbook new file mode 100644 index 00000000000..312ef4e1b34 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/gettde.docbook @@ -0,0 +1,57 @@ + + + +&kde; hankimine + + + + +Kust ma &kde; saan? + + + +Lihtsaim viis &kde; hankimiseks on paigaldada mõni &Linux; distributsioon või UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, millel on juba &kde; kaasas. Värskeima nimekirja distributsioonidest, millega on &kde; kaasas, leiab siit. Teiste viisidega proovida &kde;-d nii, et &Linux; ei oleks vajalik, viib sind kurssi veebilehekülg Try &kde; + +Põhiline &kde; levitamiskoht on ftp.kde.org. Kuid see sait on pidevalt suure koormuse all, nii et tõenäoliselt võib olla lihtsam kasutada download.kde.org, mis suunab su automaatselt geograafiliselt lähima peegelsaidini. Viimastega võib ka iseseisvalt tutvuda: &kde; peegelsaidid on kirjas siin. + + + + + +Milline on praegune versioon? + + + +Hetkel on viimane stabiilne versioon 3.5.5 + +Selle väljalaske kohta leiab rohkesti infot &kde; 3.5.5 infosaidilt. + + + + + +Kus ma leian &kde; hetktõmmised? + + +Värskeimad hetktõmmised saab aadressilt ftp://ftp.kde.org/pub/unstable/snapshots. Kaaluda tasuks ka mõtet panna tööle omaenda SVN-klient, mis hoiaks hetktõmmised alati sünkroonis. Selle kohta vaata täpsemat infot internetist Anonymous SVN and &kde;. + + + + + + +Kust ma saan &Qt;? + + +&Qt; on Norra firma Trolltech toode. &Qt; värskeima versiooni leiab alati nende &FTP;-serverist. +Enamiku tänapäevaste &Linux; distributsioonidega on &Qt; nagunii kaasas. Seda, millist &Qt; versiooni sul vaja läheb, annab teada . + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f8873e94bb5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/index.docbook @@ -0,0 +1,109 @@ + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +]> + + + + +&kde; Korduma Kippuvad Küsimused + + + +&kde; meeskond + +Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde + + + + +1997 +1998 +1999 +2000 +2001 +2003 +2004 +2005 +&kde; meeskond + + +&FDLNotice; + +2005-01-19 +3.4 + + Siia on kogutud kõige sagedamini esitatud küsimused KDE töölaua keskkonna kohta. Kui sinu arvates sisaldab käesolev &FAQ; vigu, ebajärjekindlust või puudujääke, anna sellest teada e-postiga: kde-doc-english@kde.org.. Palun ära esita sellesse meililisti oma küsimusi, vaid suuna need &kde; meililistidesse ja uudistegruppidesse, mida sellesama KKK tarbeks hoolikalt jälgitakse. + + +KDE +KKK +küsimus +vastus + + + +&faq-about; +&faq-intro; +&faq-gettde; +&faq-install; +&faq-panel; +&faq-desktop; +&faq-winmng; +&faq-filemng; +&faq-webbrowse; +&faq-configtde; +&faq-tdeapps; +&faq-sound; +&faq-nontdeapps; +&faq-tips; +&faq-misc; +&faq-qt; +&faq-moreinfo; +&faq-questions; +&faq-contrib; + + +Autorid ja litsents + +Praeguse &FAQ; hooldajad on: + + +J Hall jes.hall@kdemail.net + + +Paljud vastused selles &FAQ;-s on võetud arvukatest &kde; meililistidest ja uudistegruppidest. Siin on õige koht öelda suur aitäh kõigile, kes on andnud vastuseid, mis on leidnud tee siinsesse &FAQ;-sse. + +Eriline tänu kuulub &FAQ; endistele hooldajatele, kes on kirjutanud enamiku materjalist ja üldse hakkama saanud hiigeltööga: Rainer Endres ja härra Lee Wee Tiong + + +Tõlge eesti keelde: Marek Laanebald@starman.ee, 2002 +&underFDL; + +&documentation.index; + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/install.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/install.docbook new file mode 100644 index 00000000000..ac78ea73c84 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/install.docbook @@ -0,0 +1,495 @@ + + + +Paigaldamisjuhised + +Need on KDE töölaua keskkonna paigaldamise üldised juhised. Täienduseks neile tutvu palun paketiga kaasaskäivate failidega README ja INSTALL. Palun loe neid hoolikalt ja püüa neist tuge saada, kui midagi viltu läheb. Kui vajad rohkem abi, võid liituda &kde; meililistidega (vaata meie veebileheküljelt juhiseid, kuidas tellida &kde; meililiste) või uudistegruppidega. + + + + + + + +Neile, kes veel kõhklevad + + + +Mingeid jutte oled sa kuulnud. Või isegi vilksamisi näinud, kuidas see välja näeb. Ja nüüd põled soovist ise &kde;d proovida. Aga sa ei tea peaaegu midagi kogu sellest alternatiivse opsüsteemi värgist. Ära muretse! Pead vaid natuke (no võib-olla ka veidi rohkem) lugema ja see ongi kõik! + +&kde; ei tööta (veel) &Microsoft; &Windows; mis tahes versiooni või OS/2 keskkonnas. &kde; kasutamiseks peab sul olema &UNIX; süsteem. Täpsemat infot selle kohta annab . + +Langeta valik mõne platvormi kasuks ja ehita oma süsteem üles. Selles sind see KKK aidata ei suuda, sest &kde; töötab paljudel &UNIX; platvormidel. + + + +Nüüd oled lõpuks valmis alustama &kde; paigaldamist. Selle kohta loe palun järgmist sektsiooni. &kde; hankimise kohta vaata . Ja lõpuks - kui sul tuleb &kde; paigaldamisel ette mingeid probleeme, ära kõhkle, vaid kasuta &kde; meililiste ja uudistegruppe. Kuid pea meeles ka seda: ükski küsimus ei ole liiga rumal, et seda mitte küsida, kuid mõned on liiga rumalad, et neile vastata, eriti kui vastus neile on kirjas juba sellessamas KKK-s. +Edu ja õnne ning pärastist naudingut! + + + + + + +Millist riistvara &kde; vajab? + + +&kde; kasutamiseks on soovitatav omada vähemalt Pentium II protsessorit, 64MB mälu ja 500 MB vaba kettaruumi põhiliste asjade paigaldamiseks. Kehvema riistvara korral võib &kde; küll töötada, aga peaaegu kindlasti on töökvaliteet üsna kehv. Üldiselt võib öelda, et kui sinu arvutis töötab juba &X-Server; ning mõni muu töökeskkond või aknahaldur, siis töötab seal arvatavasti ka &kde;. + + + + + +Saadaolevad paketivormingud + + + + +Sa leiad aadressil &kde-ftp; mitme distributsiooni ja operatsioonisüsteemi mitmesuguseid binaar- ja lähtetekstipakette. Binaarpakettide autoriks ei ole &kde; meeskond, vaid distributsiooni loojad või mõned innukad üksikisikud. &kde; paketipoliitika kohta vaata internetist &kde; Package Policy Explained. Ainus ametlik väljalasketüüp on paketid tar.bz2-vormingus. Lähemat infot leiab mitmete binaarpakettide kataloogides failidest README ja INSTALL. Väljalaske pakettide loendi leiab sobivalt infoleheküljelt. Värskeima väljalaske puhul on see &kde; 3.4.1 infolehekülg. + + + + + + +Eelnõuded + + + + + +&kde; 3.4.1 vajab &Qt; teegi versiooni 3.3 (või uuem). Kontrolli, et sa oleksid alla laadinud korrektse &Qt;. Kui soovid &kde;d ise kompileerida, läheb sul vaja ka päisefaile. Need on täiesti tasuta saadaval internetileheküljel http://www.trolltech.com/download. Peale selle on veel teeke, mis paigaldamise korral muudavad &kde; töö palju lihtsamaks. Näiteks OpenSSL võimaldab &konqueror;il veebilehti turvaliselt sirvida (vajalik on versioon >=0.9.6). Need peaks tegelikult kaasa panema distributsiooni looja. Kui ta seda teinud ei ole, siis otsi uuendusi. + + + + + + +Baaspakettide kirjeldus + + +Praegu koosneb põhidistributsioon 20 paketist. Mõned neist on nõutavad, mõned lisavõimalusena paigaldatavad. Iga pakett on saadaval ülalmainitud vormingutes. + + +tdelibs + +Nõutav +See pakett sisaldab ühisteeke, mida vajavad kõik &kde; rakendused. + + + +tdebase + +Nõutav +See pakett sisaldab baasrakendusi, mis moodustavad KDE töölaua keskkonna tuuma, näiteks aknahaldur, terminaliemulaator, juhtimiskeskus, failihaldur ja paneel. + + + +&arts; + +Nõutav +&arts; heliserver. Võimas ja võrguvalmidusega heliserver. + + + +tdeaddons + +Lisavõimalus +Mitmesugused pluginad &kate;, &kicker;i, &knewsticker;i, &konqueror;i, ja &noatun;i jaoks + + + +tdeartwork + +Lisavõimalus +Täiendavad taustapildid, teemad, stiilid, helid ... + + + +tdebindings + +Lisavõimalus +Mitmesugused siduvused teistele keeltele, sealhulgas &Java;, Perli, Pythoni jne. jaoks. + + + +tdegames + +Lisavõimalus +Mitmesugused mängud, näiteks &kmahjongg;, &ksnake;, &kasteroids; ja &kpatience;. + + + +tdegraphics + +Lisavõimalus +Mitmesugused graafikaga seotud rakendused, näiteks &PostScript; eelvaataja, &DVI; eelvaataja ja graafikarakendus. + + + +tdeutils + +Lisavõimalus +Mitmesugused töölaua vahendid, näiteks kalkulaator, redaktor ja muu vahva kraam. + + + +tdemultimedia + +Lisavõimalus +Multimeediarakendused, näiteks &CD;-mängija ja mikser. + + + +tdenetwork + +Lisavõimalus +Võrgurakendused. Praegu sisaldab kiirsuhtlusrakendust &kopete;, allalaadimishaldurit &kget; ja veel mitut võrguga seonduvat rakendust. + + + +tdepim + +Lisavõimalus +Isikliku info haldamise vahendid. Sisaldab e-posti rakendust &kmail;, uudistelugejat &knode; ja veel mitut nendega seonduvat rakendust. + + + +tdeadmin + +Lisavõimalus +Süsteemi haldamise rakendused. + + + +tdeedu + +Lisavõimalus +Harivad ja meelt lahutavad rakendused &kde; noorematele kasutajatele. + + + +tdeaccessibility + +Lisavõimalus +KDE hõlbustusrakendused, näiteks ekraani suurendamise vahend ja kõnesüntesaatori kasutajaliides. + + + +tdetoys + +Lisavõimalus +Lelud! + + + +tdevelop + +Lisavõimalus +Täielikult integreeritud arenduskeskkond &kde; ja Qt tarbeks + + + +tdewebdev + +Lisavõimalus +Veebiarendusrakendused. Sisaldab muu hulgas rakendust &quanta; - integreeritud veebiarenduskeskkonda - ning veel mitmeid veebiloojatele kasulikke rakendusi. + + + +tdesdk + +Lisavõimalus +KDE tarkvara arendamise komplekt. Sisaldab valiku rakendusi ja abivahendeid, mida saab kasutada KDE arendamisel. + + + + +&arts; ja tdelibs tuleb paigaldada enne ülejäänuid ning tdeaddons kõige viimasena. Teisi pakette võib paigaldada suvalises järjekorras. + +Enamik paketihaldusvahendeid lubab koondada kõik need paketid ühte kataloogi ja paigaldada kõik korraga, selgitades töö käigus välja sõltuvused. + + + + + + +Paigaldusjuhised erinevatele paketivormingutele + + + +Palun ära unusta lugeda faile README ja INSTALL, kui need vähegi olemas on. + + + +Debiani pakettide paigaldamine + +Debiani paketid paigaldatakse vastavalt esinevale FHSile (failihierarhia standard). + +tee end ülemkasutajaks +käivita käsk dpkg iga paketi jaoks, mida soovid paigaldada. + + + + +RPM-pakettide paigaldus + + +<acronym>RPM</acronym>-binaarpakettide paigaldamiseks +tee end ülemkasutajaks +käivita käsk rpm + + + + +Lähtetekstifailide .tar.bz2 paigaldus + +Kuna meetod, kuidas &kde; tuleb kompileerida, pidevalt muutub ja uueneb, siis kontrolli viimaseid lähtetekstipakettide paigaldamise juhiseid itnernetileheküljelt Download and Install from Source. +Enamasti peaks asi siiski niimoodi käima. +Vaikimisi paigaldub lähtetekstipakett .tar.bz2 asukohta /usr/local/kde. Seda saab muuta, kui kasutada skriptis configure võtit . + +Paki paketid lahti käsuga tar +liigu paketikataloogi: cd paketinimi +konfigureeri pakett: ./configure Mõnel paketil (eriti tdebase) on erilised konfiguratsioonivõtmed, mida sul võib paigaldusel olla mõttekas kasutada. Nende nägemiseks kasuta käsku ./configure . +ehita pakett: make +paigalda pakett: su (kui sa ei olnud juba administraator). Kui olid, siis anna vaid käsk make . + + + + + + + + + +Paigaldusjärgsed protseduurid + + +Esmalt kontrolli palun, et oled lisanud &kde; binaarfailide paigalduskataloogi (⪚ /usr/local/kde/bin) oma rajale ja &kde; teekide paigalduskataloogi rajale LD_LIBRARY_PATH (seda on vaja ainult süsteemides, millel puudub rpath'i tugi; &Linux; &ELF;i puhul peaks see ilma töötama). See keskkonnamuutuja võib erinevates süsteemides kanda erinevaid nimesid, ⪚ &IRIX; puhul on see SHLIB_PATH. Seejärel seo keskkonnamuutuja TDEDIR oma &kde; baasiga, ⪚ /usr/local/kde. Pane palun tähele, et lihtsalt niisama ei ole mõtet määrata LD_LIBRARY_PATH. Valdaval enamikul juhtudest ei ole seda vaja ja see võib pigem kahju kui kasu tuua. Dave Barr on kirjutanud veebilehekülje, mis selgitab LD_LIBRARY_PATH ohte. + + +Kuigi enamikku &kde; rakendusi saab kasutada ka neid ükshaaval käivitades, saab &kde; täisvõimsusest osa alles siis, kui kasutada &kde; aknahaldurit ja selle abirakendusi. +Et see oleks võimalikult lihtne, pakume me välja lihtsa skripti, mis kannab nime starttde, mis paigaldatakse kataloogi $TDEDIR/bin ja asub seega sinu rajal. +Redigeeri oma kodukataloogis faili .xinitrc (enne seda aga tee varukoopia!), eemalda sealt kõik, mis paistab sarnanevat aknahalduri väljakutsumisega ning lisa käsk starttde. Käivita &X-Server; uuesti. Kui sul on kasutusel &tdm;/xdm, tuleb sul .xinitrc asemel redigeerida faili .xsession. Aga kui sinu kodukataloogis ei ole ei faili .xinitrc ega ka faili .xsession, siis lihtsalt loo uus, milles on vaid üks rida: starttde. Mõnes süsteemis (silma paistab &RedHat; &Linux;) on aga kasutusel .Xclients. + +See peaks tooma sinu silmade ette &kde; uue hiilgava töölaua. Nüüd võid hakata avastama &kde; imelist uut maailma. Kui soovid siiski esmalt tutvuda dokumentatsiooniga, võid seda teha väga asjatundliku Kiire sissejuhatuse abil. Lisaks sellele saab ka iga rakenduse kohta abi internetist, seda otse abimenüü käsu kaudu. + + + + + + +Kas ma peaksin enne uue XYZ paigaldamist eemaldama vana versiooni? + + +Põhimõtteliselt ei ole see hädavajalik. RPM- ja Debiani paketid peaksid oskama ise sõltuvuste eest hoolt kanda. +Kui kompileerid lähtekoodist iseseisvalt, võiks muidugi olla tähelepanelikum. Kahe &kde; erineva versiooni ühes süsteemis töölepanemise juhised leiab aadressilt http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html. Palun arvesta siiski, et kui sa väga hoolikas ei ole, võib &kde; kahe erineva versiooni koostöö tuua kaasa terve hulga probleeme. + + + + + +Kuidas käivitada &kde;? + + +Kõige mugavam meetod &kde; käivitada on kasutada skripti starttde. Selleks lisa lihtsalt rida starttde faili .xsession lõppu (või faili .xinitrc või .Xclients, kui sul ei ole kasutusel &tdm; või xdm). Ühtlasi eemalda palun rida või read, mis käivitasid varasema aknahalduri. Kui sinu kodukataloogis ei ole faili .xsession, .xinitrc või .Xclients, siis loo see, nii et see sisaldaks ühtainust rida: starttde. + + + + + +Kas &kde; saab paigaldada ka enda kodukataloogi? + + +Jah, &kde; võib paigaldada igasse kataloogi, kuhu vaid soovid. Kuidas seda teha, sõltub sellest, millist laadi pakette soovid paigaldada: +Lähtetekstipaketid +Konfigureeri ja paigalda pakett käskudega configure ; make; make install kataloogi /home/minu_kodukataloog. minu_kodukataloog peab mõistagi kandma sinu kodukataloogi nime, tavaliselt määrab selle kindlaks keskkonnamuutuja $HOME. +Lisa järgmine lõik oma init-failidesse. Pane tähele, et kui just ei ole vaja määrata LD_LIBRARY_PATH, on see parem määramata jätta. + +Csh või tcsh puhul: +setenv TDEDIR /home/minu_kodukataloog + +if ( $?LD_LIBRARY_PATH ) then + setenv LD_LIBRARY_PATH $TDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH +else + setenv LD_LIBRARY_PATH $TDEDIR/lib +endif + +if ( ! $?LIBRARY_PATH ) then + setenv LIBRARY_PATH $LD_LIBRARY_PATH +endif + +Bashi puhul: +TDEDIR=/home/minu_kodukataloog +PATH=$TDEDIR/bin:$PATH +LD_LIBRARY_PATH=$TDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH +LIBRARY_PATH=$LD_LIBRARY_PATH +export TDEDIR PATH LD_LIBRARY_PATH LIBRARY_PATH + + +<acronym>RPM</acronym>-paketid +rpm võimaldab kasutada võtit valimaks kataloogi, kuhu sa soovid paigaldada. Näiteks käsk rpm paigaldab paketi kataloogi /home/minu_kodukataloog. + + +Kuigi &kde;s on võimalik edukalt töötada kasutaja kataloogist, tekitavad probleeme mõned rakendused, mis nõuavad administraatori õigusi, ⪚ paketi tdeadmin rakendused. Aga kuna need ei olegi mõeldud (tava)kasutajale, siis ei tohiks see erilist muret põhjustada. +Siiski peavad näiteks süsteemides, mis kasutavad variparoole, ekraanisäästjad olema 'suid root' võimaldamaks ekraani lahtilukustamiseks parooli kasutamist, nii et see võti sellisel juhul ei tööta. + + + + + + +starttde annab veateateks ühenduse loomine X serveriga ebaõnnestus. Mis siis valesti on? + + +Ilmselt püüdsid käivitada X serverit käsuga starttde. X server käivitatakse käsuga startx. starttde on skript, mille peaks käivitama rida failis .xinitrc, .xsession või .Xclients aktiveerimaks aknahalduri ja &kde;le vajalikud serverideemonid. Vaata ka . + + + + + +&kde; ja &AIX;? + + +IBM toetab nüüd ametlikult &kde;d &AIX; platvormil. Täpsemalt räägib sellest http://www.ibm.com/servers/aix/products/aixos/linux/index.html. Veidi vananenud info leiab aadressilt http://space.twc.de/~stefan/kde/aix.html. + + + + + +&kde; ja sülearvuti? + + +Kui sülearvutil töötab &X-Window;, ei tohiks olla mingi probleem saada tööle ka &kde;. Abiks võivad olla järgmised viidad: + + +http://www.linux-laptop.net/ + + +http://www.sanpei.org/Laptop-X/note-list.html + + + + + + + +Mulle ei meeldi &kde; vaikekataloog, kuhu ta ennast paigaldas. Kuidas ma seda ilma süsteemi kahjustamata muuta saan? + + +Eeldades, et vaikekataloog on /opt/kde ja sa soovid kataloogina näha /usr/local/kde, tuleb talitada nii: + +logida ennast ülemkasutajaks, kui sa ei ole seda veel teinud +mv /opt/kde /usr/local/kde +ln -s /usr/local/kde /opt/kde + +See asetab kõik &kde; failid kataloogi /usr/local/kde, aga kõik on endiselt kättesaadav kataloogist /opt/kde. + + + + + +Milliseid faile võin ma kustutada oma &kde; paigalduskataloogist? Kas võib ohutult eemaldada kõik *.h, *.c ja *.o failid? + + +.c ja .o säilitamiseks pole küll mingit vajadust, aga .h failid võiks tegelikult alles hoida, kui sa kavatsed kunagi ise &kde; rakendusi kompileerida, sest neid kasutavad include-failid. Aga kui sa soovid lisada rakenduste lähtetekstidele parandusi, mitte kõike taas uuesti alla laadida, siis peaksid nad alles jätma. + + + + + +Kas minu praegused seaded kaovad, kui ma &kde;d uuendan? + + + +Ei. Enamasti on &kde; võimeline sinu seadistused korrektselt üle kandma. Mõne rakenduse (nt. &kmail; või &knode;) puhul võib olla vajalik sisestada uuesti paroolid, kuid enamik seadistusi peaks jääma just selliseks, nagu sa oled nad määranud. + +Mõningate &kde; varasemate versioonide puhul on küll olnud erinevaid arvamusi ja kogemusi. Täieliku kindluse huvides võiksid mõistagi kogu oma &kde; seadistusest varukoopia teha. + +Seadistused paiknevad sinu kodukataloogi alamkataloogis $HOME/.trinity või $HOME/.kde2. Kopeeri oma vana kataloog .kde/.kde2 varukoopiate kataloogi, paigalda &kde; 3.2 ja siis kopeeri tagasi kõik vajalikud meili- ja uudisteseadistused. Kuid samas on suurem osa inimesi &kde; uuendanud ilma vana .kde kataloogi eemaldamata ja midagi halba ei ole juhtunud. +Kui määrata muutuja $TDEHOME, on võimalik tühistada $HOME/.trinity kasutamine. + + + + + +Uuendasin &kde; ja kõik tundus ilusasti kulgevat, aga kui ma seda nüüd käivitada tahan, ilmub tühi hall ekraan ja kõik. Konsool teatab DCOP serveri vigadest. Mis viga on? + + + +&kde; kasutab oma operatsioonide ajal mitmeid ajutisi faile. Neid võib tavaliselt leida järgmistest asukohtadest: + +~/.DCOPserver-* (tavaliselt on neid kaks, üks on teise sümbolviit) +~/.-kde/socket-masinanimi +~/.trinity/tmp-masinanimi, mis normaalselt on nimeviit järgmisele failile: +/tmp/tmp-kde-KASUTAJA +~/.trinity/socket-masinanimi, mis samuti on normaalselt nimeviit failile: +/tmp/tdesocket-KASUTAJA + + +Kui nimeviidad ei toimi, mille põhjuseks on tavaliselt see, et käsk cron või seiskamisskript tühjendab kataloogi /tmp, siis hakkavad toimuma kummalised ja hullud asjad. Need failid ja nimeviidad luuakse automaatselt &kde; käivitamise ajal, nii et neid võib rahulikult eemaldada, kui &kde; ei tööta. + +Kui sa kohtad &kde; käivitamisel ainult halli ekraani või kui saad veateate, mis ütleb Kontrolli oma paigaldust, siis sulge X ja kustuta kõik ülalmainitud failid ning proovi X uuesti käivitada. + +Normaalselt (&ie; kui sa ei uuenda tervet &kde; versiooni) on üsna turvaline jätta need failid puutumata ning sel moel võidad &kde; käivitusajas mõned sekundid. + + + + + +Paketi tdebase kompileerimine annab veateate bin/sh: msgfmt: command not found! + + +Sul läheb vaja &GNU; rakendust msgfmt, mis on osa &GNU; i18n tarkvarapaketist gettext. Seda peaks olema võimalik alla laadida igast vähegi töötavast &GNU; peegelsaidist. + + + + + +Kuidas eemaldada omakompileeritud &kde; rakendused? + + +Rakendusi saab eemaldada käsuga make uninstall selles kataloogis, kus sa varem andsid käsu make install. Kui sa oled selle kataloogi juba mujale toimetanud, siis on selleks ainult üks võimalus ja see ei ole mitte eriti hea lahendus: liigu kataloogi $TDEDIR/bin ja hakka faile ükshaaval kustutama. +Kui sul peaks selline olukord tekkima, võiksid mõelda näiteks sellise rakenduse kasutamisele, nagu &GNU; stow, mille leiab aadressilt http://www.gnu.org/software/stow/stow.html. + + + + + +Mis on lahti &GIF;-toetusega? + + +See on seotud Unisysi &LZW; patendiga. Vaikimisi on &GIF;-toetus alates &Qt; versioonist 1.44 välja lülitatud. Kui soovid neid siiski kasutada ja sul on selleks kehtiv litsents, kompileeri &Qt; uuesti &GIF;-toetusega: ./configure . + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/intro.docbook new file mode 100644 index 00000000000..78c838584f5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/intro.docbook @@ -0,0 +1,62 @@ + + + +Sissejuhatus + + + + +Mis on &kde;? + + +&kde; on KDE töölaua keskkond. See on projekt, mille algatas 1996. aastal Matthias Ettrich. &kde; projekti eesmärk on ühendada &UNIX; operatsioonisüsteemide võimsus moodsa kasutajaliidese mugavusega. +Ehk lühidalt - &kde; toob &UNIX; töölauale! +Kui soovid &kde; kohta täpsemat infot, vaata ingliskeelset kirjeldust internetis What is &kde;? + + + + + +Millistel platvormidel võib loota, et &kde; töötab? + + +&kde; on töölaua keskkond igat masti &UNIX;-ile. Aga kui ka on õige, et enamik &kde; arendajaid kasutab &Linux;it, töötab &kde; muretult väga paljudes süsteemides. Sa võid ka vabalt nikerdada lähtekoodi kallal, et &kde; töötaks ka &UNIX; vähemlevinud variandis, eriti kui sa ei kasuta &GNU; arendusvahendeid, ennekõike kompilaatorit &gcc;. + + + + + +Kas &kde; on aknahaldur? + + +Ei, &kde; ei ole aknahaldur. &kde; koosseisu kuulub küll väga võimekas aknahaldur (&twin;), aga &kde; ise on midagi palju enamat - see on täiemahuline integreeritud töölaua keskkond. +&kde; pakub terviklikku töökeskkonda, sealhulgas veebilehitsejat, failihaldurit, aknahaldurit, abisüsteemi, seadistamise süsteemi, loendamatuid töövahendeid ja utiliite ning aina rohkem rakendusi, mille hulka kuuluvad kõige muu kõrval e-posti ja uudistekliendid, graafikarakendused, &PostScript;- ja &DVI;-failide vaataja ja nii edasi ja nii edasi. + + + + + +Kas &kde; on CDE, &Windows; või &Mac; OS-i jäljendus? + + +Ei, &kde; ei ole jäljendus. Ja kohe kindlasti ei ole &kde; CDE või &Windows; jäljendus. &kde; arendajad on võtnud ja võtavad ka edaspidi kasutusele kõik parema, mida pakuvad teised töölaua keskkonnad, kuid &kde; ise on unikaalne keskkond, mis on astunud ja astub edaspidi omaenda rada. + + + + + +Kas &kde; on vaba tarkvara? + + +Jah, &kde; on vaba tarkvara vastavalt &GNU; Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele. Kõik &kde; teegid on saadaval vastavalt LGPL tingimustele, mis muudab võimalikuks kommertstarkvara arendamise &kde; töölaua tarbeks, kuid kõigile &kde; rakendustele kehtib GPL litsents. +&kde; kasutab &Qt; C++ platvormiülest tööriistakomplekti, mida levitatakse (alates versioonist 2.2) samuti GPL litsentsiga. +Mitte ükski seadus ei takista &kde; ja &Qt; muutmist tasuta kättesaadavaks &CD-ROM;-il. Sellega ei kaasne mitte mingisuguseid rahalisi kohustusi. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/misc.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/misc.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0ab8b0cb13a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/misc.docbook @@ -0,0 +1,161 @@ + + + +Varia + + + + + + +Kas &kde; toetab läbipaistvust ja muid visuaalseid efekte, mida pakub X-org-i uus komposiitlaiendus? + + +Jah! Üks &kde; 3.4 vaimustav uus omadus on X'i komposiitlaienduse toetus. See võimaldab selliseid efekte, nagu läbipaistvus ja kõigile akendele varju andmine, ning seda saab vähese vaevaga seadistada &twin;i seadistustedialoogis. See nõuab X.org-i versiooni 6.8.0 või uuema kasutamist ning failis xorg.conf peab olema: +Section "Extensions" +Option "Composite" "Enable" +EndSection + Kui sul on NVidia graafikakaart ja kasutad NVidia draiverit, saad nende efektide jõudlust parandada, kui lisad graafikakaardi jaoks sektsiooni Device võtme RenderAccel: +Section "Device" + Identifier "nvidia-fx5200" + Driver "nvidia" + Option "RenderAccel" "true" + Kui X.org on korrektselt konfigureeritud, saad läbipaistvuse ja muud efektid sisse lülitada &kcontrolcenter;e moodulis TöölaudAkende käitumine kaardil Läbipaistvus. + + + + + +Aga need &kde; rakendused, millel ikooni ei olegi? Kuidas ma need menüüsse saan? + + +&kmenuedit;iga. Selle kasutamiseks klõpsa &HPN;ga K nupule ja vali Menüü redaktor. + + + + + +Kas &kde;l on graafiline &FTP;-klient? + + +Jah ja selleks ei ole midagi muud kui failihaldur &konqueror;. Võrgufaile võib selles ka lihtsalt kohalikesse kataloogidesse lohistada. + + + + + +Kuidas &kde;st välja pääseb? + + +Klõpsa nupul K ja vali Logi välja. Lisaks sellele võib teha hiire parema nupuga klõpsu töölaua tühjal alal, mis toob esile hüpikmenüü, kust saab samuti valida väljalogimise. Sõltuvalt &X-Window; seadistustest võib X-serveri tappa ka käsuga &Ctrl;&Alt;&Backspace;, aga see takistab seansihaldust ega ole seepärast soovitatav. + + + + + +Kas on olemas selline rakendus, mis kontrollib uute kirjade olemasolu ISP kontol siis ja ainult siis, kui ma olen võrgus? + + +Seda teeb &korn;. Kui sa ei ole võrgus, istub see niisama jõude. + + + + + +Kas tõesti on hädavajalik kasutada viimast versiooni? + + +Me soovitame alati kasutada kõige viimast stabiilset väljalaset. Kui sa seda ei tee, siis on tõenäoliselt sinu küsimustele palju raskem vastata. Kui sul tuleb mõni probleem ette vana versiooni puhul, on vastus tõenäoliselt Palun uuenda oma versiooni ja proovi uuesti. Pane tähele ka seda, et uued versioonid parandavad mõnigi kord turvaprobleeme. + + + + + +Kuidas &kde;s kopeerida ja asetada? + + +Kõige lihtsam on seda teha hiirega: + +Tõsta esile tekst, mida soovid kopeerida, hoides üle teksti lohistamise ajal all &HVN;. Selega lisatakse valitud tekst lõikepuhvrisse. +Mine sihtkohta. Sõltuvalt seadistustest võib sul olla vajadus teha selle aktiveerimiseks klõps &HVN;ga. +Klõpsa asetamiseks &HKN;ga. Kui sul on kahe nupuga hiir ja sa oled valinud kolmenupulise hiire emuleerimise, vajuta mõlemat nuppu korraga. + + +Rohkem infot lõikamise ja asetamise kohta &kde;s annab &klipper;i käsiraamat, mille saab avada, kui kirjutada &konqueror;is asukohareale help:/klipper. + + + + + + +Kuidas muuta tavapärased &RedHat; menüüd K menüü osaks? + + +Klõpsa nupul K ja vali SüsteemAppfinder. + + + + + +Mida tähendab CVS? + + +See tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Versions Sustem). See on versioonide kontrollimise süsteem, mille aluseks on RCS (Paranduste Kontrollsüsteem, Revision Control System), kuid viimasest on CVS palju võimalusterohkem. Seda kasutatakse arendatava lähtetekstikoodi hooldamiseks. See säilitab asjadest mitu versiooni (mis on päris kasulik, kui midagi viltu läheb ja sa pead tagasi minema ning puhta vana versiooni hankima) ja võimaldab võrgu vahendusel ka kaugligipääsuga viimase lähtekoodi hankida ning isegi uusi faile kontrollida, kui kasutajal selleks õigus on. Ka see on vaba tarkvara (kui sa soovid, võid muidugi ka rahalisi annetusi teha) ning seetõttu eelistatud inimeste poolt, kes soovivad kirjutada aina enam vaba tarkvara, näiteks &kde;d. + + + + + +Kas &kde; toetab mitme monitori kasutamist (Xinerama)? + + +Jah, selleks läheb vaja mitmepäist X-serverit (&nt; MetroX või XFree86 4.0 ja uuem) ning &kde; >= 2.2.1 + + + + + +Miks lohistamine ei toimi Xineramas? + + +Et see korralikult töötaks, peab olema XFree86 4.2.0 või uuem. + + + + + + +Kuidas kontrolida, millist &kde; versiooni ma kasutan? + + +Käivita &kde; juhtimiskeskus. See ilmub koos infoekraaniga, millel on kirjas ka &kde; versioon. &kde; versioon on kirjas ka rakenduste dialoogis Info. + + + + + + + +Kuidas saaksin mina luua teemasid ja ikoone? + + +Vaata veebilehekülge http://artist.kde.org. Rohkem isevoolu liikuv &kde;-ga seotud kunstnike ja nende tööde sait on http://kde-look.org. + + + + + + +Kuidas ma saaksin teada edasiarendustest? + + +Hea võimalus selleks on tellida mõni arvukatest &kde; meililistidest, eriti näiteks kde-cvs, mis loetleb üles kõik &kde; CVS hoidlasse tehtud lisandused. Kui soovid infot ilma tellimata lugeda, vaata internetist http://lists.kde.org. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/moreinfo.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/moreinfo.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b1ef4399c18 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/moreinfo.docbook @@ -0,0 +1,115 @@ + + + +Rohkem infot + + + + +Kus asub &kde; kodulehekülg? + + +&kde; kodulehekülje aadress on http://www.kde.org. Kui eelistad kohalikku peeglit, siis enamasti on valida mitme seast. Millised peegelsaidid praegu olemas on, saad kontrollida aadressil http://www.kde.org/mirrors/web.php. + + + + + +Kas &kde;-l on ka meililist? + + +Jah, ja &kde;-l on neid isegi palju enam kui üks. Igaüks keskendub &kde; mingile konkreetsele aspektile. Mõned on mõeldud arendajatele, mida siin põhjalikumalt ei käsitleta. Mõned olulisemad meililistid aga, mille vastu kasutajad võiksid huvi tunda, on sellised: + +kde +See on &kde; peamine meililist üldisteks aruteludeks. + +kde-announce +Seda listi kasutatakse teadaanneteks &kde; uue versiooni ning uute rakenduste ja vahendite kohta. + +kde-look +See list tegeleb välimuse ja tunnetuse küsimustega ning kajastab tavakasutaja arvamusi kasutajaliidese kohta. + + +Täieliku meililistide loetelu leiab internetist aadressil http://www.kde.org/mailinglists/. +Pane tähele, et ei ole väga hea mõte esitada küsimusi, millele on vastus antud juba siinse &FAQ; raames. + + + + + +Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda? + + +Tellimiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: + +kde-request@kde.org +kde-announce-request@kde.org +kde-look-request@kde.org + +Kirja subjektireal peab seisma subscribe sinu_meiliaadress. +Tellimisest loobumiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: + +kde-request@kde.org +kde-announce-request@kde.org +kde-look-request@kde.org + +Kirja subjektireal peab seisma unsubscribe sinu_meiliaadress. Ära kunagi saada tellimise või tellimise lõpetamise soovi otse meililisti! Kasuta selle asemel aadressi list-request. +Kõigi &kde;-ga seotud meililistide nimekiri ning tellimise ja tellimise lõpetamise veebivariant asub aadressil http://master.kde.org./mailman/listinfo. + + + + + +Kas meililistide arhiiv on ka olemas? + + + +Jah, meililistide otsingut võimaldav arhiiv on Progressive Computer Concepts hallata. Selle &URL; on http://lists.kde.org. Seal näed meililistide kataloogipuud. Pane tähele, et sel tasandil saab sooritada otsingut ainult subjekti/autori järgi. On üsna tõenäoline, et nii sa ei leia seda, mida otsid. + +Kirjade sisu otsimiseks tuleb siseneda ühte meililistidest. Klõpsa kataloogil, mida soovid läbi otsida (⪚ kde või kde-devel) ning keri otsingukasti menüüs ette otsingumääratlus Body. Kui tahad olla põhjalik, tuleks tõenäoliselt läbi otsida kataloogid kde, kde-linux ja kde-devel. + + + + + + +Kas &kde;-l on ka uudistegrupp? + + +Jah, loomulikult! See on comp.windows.x.kde. Lisaks on olemas saksakeelne uudistegrupp de.alt.comp.kde. Palun pane tähele, et ei ole hea toon esitada küsimusi, millele on vastanud juba siinne &FAQ;. + + + + + +Kas on olemas ka teisi &kde;-ga seotud &FAQ;-sid? + + +Jah. Siin on nende nimekiri: + +&kde; &FAQ; +&konqueror; &FAQ; +aRts heliserveri dokumentatsioon + + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/nontdeapps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/nontdeapps.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a115eb57c66 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/nontdeapps.docbook @@ -0,0 +1,50 @@ + + + +&kde; ja &kde;-välised rakendused + + + + + + + +Minu &kde;-välised rakendused, näiteks &Emacs; ja kterm muutuvad lausa segaseks kõigi oma hiigelakende ja veidrate fontidega! + + +Käivita &kde; juhtimiskeskus ja eemalda jaotises Välimus ja teemadVärvid märge kastikesest Värve rakendatakse KDE-välistele rakendustele. Seejärel klõpsa nupule Rakenda. + + + + +Kuidas määrata oma vaikimisi veebilehitsejaks midagi muud kui &konqueror;? + +Kui kasutad &kde; 3.3 või uuemat, ava &kcontrolcenter; ning liigu kaardile KDE komponendidKomponentide valija. Vali vasakul asuvast nimekirjast Veebilehitseja, seejärel Http ja https URL-id avatakse järgmises lehitsejas: ning kirjuta tekstikasti meelepärase brauseri nimi (⪚ mozilla, firefox, opera &etc;). + + + + + +Kuidas määrata &kde;s stiile ja fonte GTK rakendustele? + + +Kõige lihtsam on tõmmata ja kompileerida gtk-qt teemamootor saidilt http://www.freedesktop.org/Software/gtk-qt. See teemamootor paneb sinu GTK rakendused välja nägema nagu &kde; omad, kutsudes välja &Qt; funktsioonid, mitte aga ise stiili joonistades. Kui oled teemamootori paigaldanud, tekib vastav moodul ka &kcontrolcenter;se (Välimus ja teemadGTK stiilid ja fondid). + + + + + +Olen midagi kuulnud gecko KDE komponendist või &Qt; Mozillast. Kuidas selliseid asju hankida? + + +Siin tuleb soovitada ainult omal vastutusel katsetamist. &Qt; Mozilla kood leidub Mozilla CVS-hoidlas, aga see ei ole veel eriti töökindel. Selle kasutamiseks tuleb teha väljavõte Mozilla CVS-ist, mille juhised leiad siit: http://www.mozilla.org/cvs.html. Seejärel konfigureeri kas Mozilla või veebilehitseja Firefox võtmega --enable-default-toolkit=qt (see on lisaks neile võtmetele, mida sa muidu annad). Mozilla kompileerimise kohta leiab rohkem infot siit. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/notrelated.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/notrelated.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6e4aba38e5a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/notrelated.docbook @@ -0,0 +1,165 @@ + + + +Ei ole tegelikult &kde;ga seotud, aga ikkagi küsitakse korduvalt. + + + + +Kuidas muuta ekraaniresolutsiooni? + + +Kasuta käske &Ctrl;&Alt;+ ja &Ctrl;&Alt;-, et lapata läbi resolutsioonid, mis on määratud failis XF86Config (selle leiab tõenäoliselt kataloogist /etc/X11). Kui eelistad karmimat lähenemisviisi, võid muidugi alati ka faili käsitsi redigeerida. Kui sätid oma lemmikresolutsiooni faili algusesse (või jätad üldse ainsaks), käivitub &X-Window; alati selle resolutsiooniga. Enne redigeerima hakkamist tee aga alati varukoopia failist XF86Config, sest vead selles failis muudavad &X-Window; mittekasutatavaks. +Need juhtnöörid kehtivad ainult siis, kui kasutad XFree86 serverit versiooniga 3.3.x. Kui sul on XFree86 4.x, siis uuri lähemalt XFree86(TM) kodulehekülge. + + + + + +Kuidas muuta värvisügavust? + + +Seda käigult teha ei saa. Selleks tuleb käivitada &X-Window; käsuga startx , kus number võib olla 8, 16, 24 või 32 sõltuvalt sellest, millist värvisügavust sa soovid. Kui sul on kasutusel xdm/&tdm;, siis on võimalik ka redigeerida faili /etc/X11/xdm/Xservers (võib erineda) ning näiteks 16-bitise värvisügavuse saamiseks sisestada :0 local /usr/X11R6/bin/X -bpp 16. +Redigeerida võib ka faili XF86Config ja lisada sinna rida umbes sellise sisuga DefaultColorDepth number sektsiooni "Screen". Kui järgmine kord X-i käivitad, läheb see tööle määratud värvisügavusega. + + + + + +Mida teha, kui mul on kahe nupuga hiir? + + +Osta kolme nupuga hiir või kasuta kolmanda nupu emuleerimist. Kolmanda nupu emuleerimiseks tuleb lihtsalt korraga alla vajutada &HVN; ja &HPN;. Selleks oleks küll vajalik ka failis XF86Config lubada valik . + + + + + +Mis asi on "kleepuv" aken? + + +Virtuaalses töölaua keskkonnas mitme virtuaalse töölauaga jääb "kleepuv" aken ekraanile ka siis, kui vahetad töölauda, justkui oleks sõna otseses mõttes ekraani külge kleepunud. "Kleepumise" tüüpilisi kandidaate on Xclock, sest siis on vaja see vaid kord käivitada ja ta on sinuga alati kaasas. + + + + + +Kuidas asendada "X" hiirekursor noolega? + + +Hiirekursori erinevad tüübid on X-is defineeritud failis X11/cursorfont.h. Seda saab muuta käsuga xsetroot -cursor_name kursori_nimi. Näiteks minul on see failis -Xclients määratud nii: +xsetroot -cursor_name left_ptr + +See tekitab tavalise vasakule kaldu kursori. Muude võimaluste kohta vaata käsuga xfd -fn sursor. Ja muidugi ära unusta, et sinu hea sõber on man xsetroot. + + + + + +Kuidas ekstraktida/paigaldada diff-faile? + + +Genereerimaks parandusteks kõlbulik context-diff, kasuta käsku diff -u vana-fail uus-fail > patchfile. Diffi rakendamiseks failile (st. faili "pätsimiseks") käivita käsk patch < patchfile. + + + + + +Kuidas panna &Linux; ühendama flopiseadet, nii et see kasutaks nii DOS- kui ext2-vormingus flopisid? + + +Selleks määra failis /etc/fstab failisüsteemi tüübiks auto. Automaatne tuvastamine toimib edukalt nii DOSi kui ext2 puhul. + + + + + +Kuidas käivitada &kde; nii, et Num Lock sees oleks? + + +Kas oled proovinud käsku man setleds? Lisaks sellele võib olla tulus redigeerida faili $HOME/:Xmodmap ja lisada sinna järgmised read: +! redefines numeric keypad to be used without NumLock +keycode 79 = 7 +keycode 80 = 8 +keycode 81 = 9 + +keycode 83 = 4 +keycode 84 = 5 +keycode 85 = 6 + +keycode 87 = 1 +keycode 88 = 2 +keycode 89 = 3 + +keycode 90 = 0 +keycode 91 = comma +keycode 86 = plus + +! deactivates NumLock key +keycode 77 = + +Muud võimalused: + +xkeycaps: parema hiirenupu klõps peaks lubama seda redigeerida. Seda peab küll tegema administraatorina. +man XF86Config ja vaata sealt sektsiooni Klaviatuur (Keyboard). +Paigalda NumLockX, mille leiab internetist aadressil http://dfocre.sh.cvut.cz/~seli/en/numlockx. + + + + + + +Kuidas teha aknast või ekraanist hetktõmmiseid? + + +Kasuta rakendust &ksnapshot;. + + + + + +Kas mingi vahendiga saab teha ka veebilehekülgi? + + +Jah, ja kohe päris paljudega, kaasa arvatud StarOffice, &Netscape; Composer ja XEmacs. Ka &kde;l on selleks hulk rakendusi. Kõige värskema nimekirja neist leiad internetis aadressilt kde-apps.org: Uusimad &kde; rakendused, kus tuleks otsida märksõna alt web development. Proovi võimalikult paljusid rakendusi ja vali välja see, mis sinu vajadustele kõige kohasem tundub. + + + + + +Mida tähendavad kõik need lühendid, näiteks AFAIK? + + +AAMOF: nii see on, tegelikult (as a matter of fact) +AFAIK: minu teada (as far as I know) +AISE: minu arvates (as I see it) +BFN: nägemist (bye for now) +BION: usu või ära usu (believe it or not) +BRB: olen kohe tagasi (be right back) +BTW: muide (by the way) +CMIIW: paranda mind, kui eksin (correct me if I am wrong) +FUD: hirm, ebakindlus ja kahtlused (fear, uncertainty, and doubt) +FWIW: nagu see väärt on (for what it's worth) +FYI: teadmiseks (for your information) +HTH: loodetavasti see aitab (hope this helps) +IIRC: kui ma õigesti mäletan (if I recall correctly) +IMHO: minu tagasihoidlikku arvamust mööda (in my humble opinion) +LOL: vali naer (laughing out loud) +MYOB: tegele oma asjadega (mind your own business) +PITA: ränk jama (pain in the ass) +ROTFL: väänlen naerukrampides (rolling on the floor laughing) +RTFM: loe seda kuramuse käsiraamatut (read the fine manual) +SOP: tavaline talitusviis (standard operating procedure) +TIA: ette tänades (thanks in advance) +YMMV: sinu hinnang võib erineda (your mileage may vary) + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/panel.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/panel.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a2c7e3abd58 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/panel.docbook @@ -0,0 +1,96 @@ + + + + +Paneel + + + + + +Kuidas lisada rakendusi &kde; paneelile (&kicker;)? + + +Rakenduse lisamiseks paneelile on mitu moodust, millest lihtsaim on klõpsata hiire parema nupuga paneelile ja ilmuvast kontekstimenüüst valida Paneeli menüüLisaRakenduse nupp ja seejärel juba rakendus, mille viita tahad lisada. Kui tunned huvi muude nuppude paneelile lisamise viiside vastu, uuri lähemalt &kicker;i käsiraamatut. + + + + + + + +Kas paneelil saab K nupule anda mõne muu pildi? + + +Selleks on lihtsaim viis tõmmata uus ikooniteema, milles leidub ka &kmenu; ikoon, veebileheküljelt http://www.kde-look.org ja paigaldada see &kcontrolcenter;es. +Ainult &kmenu; ikooni muutmiseks võib ka kirjutada üle senise pildi kmenu.png mis tahes ikooniteema suuruses pildiga. &kde; vaikeikoonide puhul on asukohaks $TDEDIR/share/icons/default.tde/suurus/apps/kmenu.png, kus suurus on üks &kde; ikooniteemas ette nähtud suurustest. + + + + + +Pärast uuendamist on &kmenu; täitsa tühi? Kuidas ma oma menüü tagasi saan? + + +Alates &kde; 3.2 on &kmenu; kohalikud muudatused salvestatud asukohta $HOME/.config/menus/applications-tdemenuedit.menu . Liiguta see fail kuhugi mujale ja anna siis käsk tdebuildsycoca . See peaks taastama vaikimisi süsteemse menüü. + + + + +Minu paneel kadus ära. Kuidas see tagasi saada? + + + + +Tavaliselt kaob paneel mingi krahhi tulemusel, mille sagedaseimaks põhjuseks on fataalse veaga apleti laadimine või &kde; ja/või paneeli vigane paigaldus. + +Kõige hõlpsam on paneeli tagasi saada dialoogiga Käsu käivitamine, mille saab avada kiirklahviga &Alt;F2 . Kirjuta käsuväljale kicker ja klõpsa nupule Käivita. + +Kui paneel ka edaspidi sageli ära kaob, tuleks ilmselt käsitsi redigeerida faili $TDEHOME/share/config/kickerrc ($TDEHOME on antud juhul tavaliselt ~/.trinity). Kui sa seda tegema asud, tasuks kõigepealt proovida eemaldada apletikirjete gruppe. + + + + + +Kuhu on kadunud ikooni suurendamise võimalus, mida &kicker; varem pakkus? +Ikooni suurendamisega ei tegelnud enam keegi ning see põhjustas mitmeid vigasid ja raskendas kasutamist. Seepärast asendati see &kde; 3.4-s uute hiireefektidega, milles esteetiline ilu on ühendatud kasuliku infoga. + + + + +Kuidas käivitada rakendus, et see oleks kohe minimeeritud süsteemsesse salve? + + +Käsuga ksystraycmd. Näiteks selleks, et käivitada &konsole; süsteemsesse salve peidetuna, anna käsk ksystraycmd konsole. Rohkem infot käsu ksystraycmd kohta annab &kde; kasutaja käsiraamatu osa Akende kasutamisest põhjalikumalt. + + + + +Kuidas teha nii, et &Windows;-klahv avaks &kmenu;? + + +&kde; varasemates versioonides oli lubatud &Windows;-klahvi kasutada nii muuteklahvina (nii et sul võis olla näiteks kiirklahv WinR ) kui ka tavalise klahvina (nii et klahvi Win vajutamine võiski avada &kmenu;). See võimalus eemaldati nii kasutatavuse ja hõlbustuse kui ka koodipuhtuse huvides. &kde; praeguses versioonis on sul kaks võimalust: kas kasutada &kmenu; avamiseks mõnda muud kiirklahvi (vaikimisi on selleks &Alt;F1 ) või muuta klahvi Win seost, et see oleks tavaline klahv, mitte muuteklahv. + +Kui otsustad teise võimaluse kasuks, siis üks viis seda teha on järgmine: +Tuvasta klahvi Win kood programmiga xev. Käivita xev &konsole;s ja vajuta klahvi Win. Otsi programmi xev väljundis kirjet keycode n, kus n ongi klahvi Win kood. + + +Muuda programmiga xmodmap klahvi Win seost. Selleks sobib käsk xmodmap 'keycode n=Menu'. + + +Ava &juhtimiskeskus;es HõlbustusKiirklahvid ning määra hüpikkäivitusmenüü kiirklahviks Win. Nüüd peaksid saama avada &kmenu; klahvi Win vajutades. + + +Kui soovid oma teo põlistada, on vaja veel veidi vaeva näha. Loo fail ~/.trinity/env/win-key.sh (vajaduse korral loo ka selline kataloog) ning lisa sellesse käsk, mille andsid programmile xmodmap. Nüüd rakendatakse seda muutust alati, kui käivitad &kde;. + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/qt.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/qt.docbook new file mode 100644 index 00000000000..2cea3b4926e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/qt.docbook @@ -0,0 +1,51 @@ + +&Qt; ja litsentsi küsimused + + + + + +Mis see &Qt; üldse on? + + +&Qt; on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++. See hõlmab ka paljusid utiliidiklasse, näiteks stringiklassid ja sisendi ning väljundi käsitlemise klassid. See pakub enamiku vidinaid, mida sa &kde; rakendustes kohtad: menüüd, nupud, liugurid &etc; &Qt; on paljudel platvormidel töötav teek, lubades kirjutada koodi, mida saab kompileerida nii &UNIX; süsteemides kui ka &Windows; ja põimitud seadmete korral. Rohkem infot &Qt; kohta leiab aadressilt http://www.trolltech.com. + + + + + +Miks &kde;-s on kasutusel &Qt;? + + +&Qt; on väga võimas ja võimekas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. &Qt; on kirjutatud C++ keeles, võimaldades seega objektorienteeritud arendust, mis tagab tõhususe ja koodi korduvkasutuse sellistes mahukates ja ulatuslikes projektides nagu &kde;. Meie arvates on see parim tööriistakomplekt &UNIX; süsteemidele ja kindlasti oleks ränk viga võtta &kde; aluseks midagi muud kui kõige parem. + + + + + +Aga miks ei ole &kde;-s kasutusel gtk, xforms, xlib, mis iganes? + + +Tööriistakomplekte on tõesti üsna palju. Et pakkuda ühtlustatud kasutajaliidest ning hoida ressursside (näiteks mälu) kasutus minimaalne, võib &kde; kasutada neist ainult üht. &Qt; kasuks langes valik ülalmainitud põhjustel. + + + + + +Aga &Qt; ei ole ju vabavara? + + +On küll! Alates 4. septembrist 2000. aastal ja &Qt; versioonist 2.2 on selle litsentsiks GPL, mis vastab igati vaba tarkvara vaimule. + + + + + +Kas ma võin kirjutada kommertstarkvara &kde; jaoks? + + +&kde; teeke võib kasutada nii suletud lähtekoodiga kommertstarkvara kui avatud lähtetekstiga kommertstarkvara kirjutamiseks. Kui kirjutad avatud lähtekoodiga tarkvara, võid kasutada &Qt; vaba väljalaset. Kuid suletud lähtekoodiga tarkvara kirjutamisel &Qt; vaba väljalaset kasutada ei tohi, vaid tuleb firmalt Trolltech omandada &Qt; professionaalne väljalase. Kui soovid rohkem infot, võta otse ühendust firmaga Trolltech. + + + + \ No newline at end of file diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/questions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/questions.docbook new file mode 100644 index 00000000000..52cc2b5e08e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/questions.docbook @@ -0,0 +1,66 @@ + + + +Küsimuste esitamine + +On üpris usutav, et sattusid seda dokumenti lugema IRC-kanalil või meililistis antud soovituse põhjal: küsisid seal mingi küsimuse ja sulle vastati, et tasuks õppida korralikult küsima. Vajaliku ja asjaliku vastuse saamiseks tulebki mõistagi esitada asjalik ja asjakohane küsimus, mis selgitaks probleemi kõiki aspekte neile, kes võivad sind abistada. Kui kasutad tahumatut, lohakat või ebaselget keelt, võib sinu küsimus jääda väga kergesti üldse tähelepanuta või saad vaid sisutühje või samamoodi lahmivaid vastuseid. + + + + +Mida teha enne küsimuse esitamist? + +Loe rakenduse dokumentatsiooni ja &FAQ;-i. Nii abikeskuses kui võrgus leiab &kde; kohta küllaga infot. Dokumentatsiooni loomisele on pühendatud tublisti aega ja vaeva ning tihtipeale on sulle vajalik vastus seal juba olemas. &kde; üldise kasutaja käsiraamatuga saab tutvuda, kui sisestada &konqueror;is asukohareale help:/userguide. + +Otsi infot veebist: tavaliselt aitab lahenduse leida Google'is või meililistide arhiivides veateate järgi otsimine. + +Proovi rakenduse kõiki võimalusi! Kui miski jääb esialgu selgusetuks, uuri kohtspikreid ja "Mis see on?" abiteateid. Kui ka see ei aita selgusele jõuda, siis salvesta oma töö ja proovi, mis mida teeb. Vähemalt seni, kuni suhtud asjadesse normaalselt, ei tohiks küll ühelegi nupule klõpsamine tekitada pöördumatut kahju. + +Ja mis peamine: ole ise usin ja virk! Kui näitad neile, kelle käest abi pärid, et suudad ise loogiliselt probleeme välja selgitada, näevad nad, et tegemist on mõistliku inimesega, kelle abistamise peale tasub oma aega kulutada. Lõppude lõpuks on ju tegu sinu, mitte nende probleemiga, nii et väga palju sõltub just sinust endast. Aita oma võimalikke abistajaid nii, kuidas oskad, sest ka nendel võivad käed tööd täis olla. + + + +Kus küsimus esitada? + +Üldiselt on kõige parem küsimus esitada IRC-kanalil ja meililistides, mis on spetsiaalselt pühendatud kasutajate küsimustele. Lihtsaid &kde; kasutamisega seotud küsimusi ei ole mõtet esitada arendajate kanalitel ja meililistides, sest need on mõeldud ennekõike tehniliseks aruteluks. Näited mõnest heast küsimuse esitamise kohast: kanal #kde võrgus irc.freenode.net ja &kde; meililistid. + + +Kuidas küsimus esitada? + +Püüa formuleerida küsimus nii, et see edastaks võimalikult palju infot ja oleks samas viisakas. Ära küsi lihtsalt küsimise, vaid ikka asja pärast! + +K: &kde; imeb täiega, on nii kuramuse aeglane + +See ei ole kindlasti küsimus, millele keegi saaks või tahakski anda mõistlikku vastust. Siin ei ole mitte midagi öeldud võimaliku probleemi kohta ning see ründab otseselt ja mitte kuigi viisakalt tarkvara tervikuna. + +K: Pärast &kde; uuendamist Slackware &Linux;il versioonilt 3.2.3 versioonile 3.3.2 lähtetekstipakette kasutades märkasin, et see on äärmiselt aeglane — vahel kulub rakenduse käivitamiseks lausa 20 sekundit. Kasutan sama konfiguratsiooni, mis oli kasutusel eelmises versioonis, ja proovisin seda ka uue kasutaja all. Ma ei ole leidnud ei Google'is ega meililistides midagi selle probleemi kohta. Kas keegi oskab anda mingit infot, mis aitaks probleemist jagu saada? + +See küsimus on viisakas, sisaldab infot, mis võimaldab vastajatel probleemi olemust taibata, ning annab teada, mida oled juba ise probleemi lahendamiseks üritanud ette võtta. + +Ära eelda automaatselt, et probleem peitub &kde; veas. Püüa vähemalt jätta mulje, et arvestad võimalusega, nagu võiks viga olla milleski, mida sa ise oled teinud, sest muidu võivad teised peagi nördida, kui tegelikult ongi tegemist sinu, mitte &kde; veaga. + +Esita küsimus selges ja korrektses keeles. Jälgi, et sinu sõnu poleks võimalik mitmeti mõista, ning mõtle hoolikalt läbi, mida ja kuidas ütled, enne kui selle kirja paned. Kui sinu käest päritakse selgitusi, anna need nii hästi, kui oskad. &kde; on suur projekt, mille paljud kasutajad ja arendajad ei kõnele inglise keelt emakeelena ja kui sa ei kasuta korralikku inglise keelt, võivad kergesti tekkida arusaamatused. Samuti kasuta kanalile või meililistile sobivat keelt — kui sa seda ei tee, võivad inimesed, kes vahest oskaksid abistada, sind lihtsalt ignoreerida, sest nad ei saa aru sellest keelest, milles sa oma küsimuse esitasid. + +Anna teada kogu asjakohane info, isegi kui sa pole päris kindel, kas kõik on päris asjakohane. Kas oled uuendanud süsteemis muud tarkvara või riistvara (eriti süsteemseid teeke või kernelit)? Sellised asjad võivad tugevasti mõjutada &kde; käitumist. Isegi kui sina ei näe seost, võib keegi selle ometi leida. + +Ära sõnasta veateateid ümber. Kopeeri veateated täpselt nii, nagu sa neid nägid (samas - kui need on pikemad kui üks-kaks rida, ära kopeeri ja aseta neid IRC-kanalile otse, vaid kasuta mõnda asetamisteenust, näiteks http://www.rafb.net/paste). Kui pead veateated käsitsi kirja panema, kontrolli, et sa ei oleks mõnda näpuviga sisse teinud, sest kui edastad vigast infot, ei pruugi sinu võimalikud abistajad probleemile jälile jõuda. + +Kui sulle pakutakse lahendus, siis anna ka teada, kas see toimis. Samuti tasuks teada anda, kui oled vahepeal iseseisvalt suutnud probleemi lahendada. Nii saavad abistajad teada, et nende pakutud lahendus oli õige, ning teised kasutajad, kes satuvad samalaadse probleemi otsa, saavad meililisti arhiivist leida lahenduse, mis võib ka neile sobida. + + + +Mida siis teha, kui soovitatakse vastust mujalt otsida? + +Kui sulle öeldakse, et google teab või google on sinu sõber, on üsna usutav, et sa ei ole järginud eespool toodud nõuandeid. Sa ei ole iseseisvalt probleemile lahendust otsinud, abistaja aga teab, et selle leidmine on tõesti päris lihtne. Kui sulle pakutakse FAQ-i või kasutaja käsiraamatu lugemist, siis ära kunagi vasta: Ei, kuramus, seda ma küll ei viitsi teha, ütle lihtsalt, milles asi. See on üpris ebaviisakas: kui sa ei suuda ennast nii palju kokku võtta, et olemasolevat dokumenti lugeda, siis miks peaks sinu abistaja üldse sinu aitamisega vaeva nägema? Kui sul soovitatakse Google'it kasutada, siis oleks mõttekas seda ka teha. + + +Ennekõike ole aga viisakas. &kde; kasutajad ja arendajad kulutavad enamasti oma niigi nappi vaba aega ja kindlasti on neile märksa enam meeltmööda, kui nad teavad, et sa oled neile tänulik, et nad oma vaba aega just sinu peale kulutavad. Ole viisakas, täna alati abipakkujaid ning püüa olla nii sõbralik, kui vähegi võimalik. + +Nagu näed, ei pruugi nii lihtne asi nagu küsimuse esitamine tingimata väga lihtne ollagi. Kui vajad kindlat teadmist, et keegi peab sinu küsimustele vastama või sind abistama, siis on sul mõistagi võimalik osta tugiteenust firmadelt, mis seda &kde;le ja &UNIX;-ile pakuvad. Kui sa aga ei soovi raha kulutada, siis tasu inimestele, kes tugiteenust tasuta osutavad, vähemalt viisakuse ja tänulikkusega :-) + + +Kui arvad, et mõni vastus sinu küsimustele tuleks lisada &kde; &FAQ;-i, anna kõigist ettepanekutest teada &kde; &FAQ;-i hooldajale aadressil faq@kde.org. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/sound.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/sound.docbook new file mode 100644 index 00000000000..c06439141a4 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/sound.docbook @@ -0,0 +1,30 @@ + +Heliprobleemid + +&kde; kasutab helisüsteemi &arts;, mis on keerukas ja võimas ning seetõttu ka vähemalt osadele kasutajatest raskesti käsitletav, kui midagi valesti läheb. Jagame siin mõned nõuanded, mis võivad olla abiks probleemi selgitamisel, kui heliga on midagi viltu. + + + + +Kuidas saada aru, mis põhjustab &kde;-s heliprobleeme? + + +Kontrollimaks, kas heli töötab sõltumatult &arts;ist, kontrolli, et artsd ei töötaks, ning proovi siis mängida helifaile rakenduses XMMS või mõnes muus &kde;-välises meediamängijas. Kui rakendus ei suuda heli esitada, on heliga midagi tõsisemat lahti, mis ei sõltu enam &kde;-st. + +Proovi mängida helifaili käsuga artsplay. Proovi mitmeid vorminguid (ogg, mp3, wav). Mis tahes veateated võivad tulla kasuks probleemi olemuse selgitamisel. + +Proovi määrata &arts;i väljundmeetodiks OSS. Vali &kcontrolcenter;es Heli Helisüsteem. Vali kaardil Riistvara osas Heliseadme valik Open Sound System. Kui sul töötab alsa, kasutab see OSS-i emuleerimist, mis võib, aga võib ka mitte anda häid tulemusi. + +Käsk artsd terminalis annab hulganisti silumisinfot, millest osa võib olla abiks probleemi selgitamisel. Sellesama kasutamine koos käsuga artsplay teisel terminalil annab veelgi rohkem infot. Kui artsd juba töötab, välju sellest käsuga artsshell terminate. + + + +Uuendasin &kde; värskeima versioonini ja jätsin oma vana konfiguratsiooni alles ja nüüd ei ole mul enam üldse heli! +Eeldusel, et &arts; on korrektselt paigaldatud ja et sul on alles koodekid, mida vajas varasem &kde; paigaldus, on tõenäoline, et probleemide allikaks on knotifyrc. Selle kontrollimiseks loo täiesti uus kasutaja ja kontrolli, kas uue kontoga süsteemi märguanded töötavad. Kui töötavad, siis liiguta oma kodukataloogis fail $TDEHOME/share/config/knotifyrc kuhugi mujale. Seejärel asendatakse see vaikimisi konfiguratsioonifailiga, mis võib sinu probleemi lahendada. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tdeapps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tdeapps.docbook new file mode 100644 index 00000000000..b6299ff1241 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tdeapps.docbook @@ -0,0 +1,93 @@ + + + +&kde; rakendused + + + + +&kppp; + + + +Paljud &kde; kasutajad on teatanud probleemidest &kppp; kasutamisel. Aga enne kui &kppp; üle kurtma hakata, kontrolli, kas sa oled juba üle vaadanud järgmised asjad: + + +Kas sa saad valida oma ISP ilma &kppp; abita? Kui ei, siis võib-olla ei olegi &kppp; milleski süüdi. +Kas sa oled uurinud &kppp; dokumentatsiooni läbi vähemalt kolm korda ja järginud kõiki seal pakutavaid juhiseid ja juhtnööre mureküsimuste lahendamiseks? + +&kppp; dokumentatsiooni saab lugeda &kde; abikeskuses. Ja lõpuks: &kppp; kodulehekülg asub aadressil http://ktown.kde.org/~kppp/. +Kui sul aga esineb ikka veel probleeme, siis mõningad vahest õnnestub siin lahendada: + +Kuidas muuta &kppp; &MTU; seadistust? +Ava &kppp; dialoogikast ja vali Seadistus. Vali vajalik konto ning klõpsa nupule Muuda või Uus, kui soovid luua uue sissehelistamiskonto. Vali kaart Helistamine ning klõpsa nupule Argumendid. Kirjuta soovitud muudatus argumendi tekstikasti (⪚ mtu 296) ja klõpsa nupule Lisa. Kui oled oma tegevusega rahul, klõpsa nupule Sulge. +Kontrollimaks, kas valik läheb peale, talita ühel järgmistest viisidest: + + +Anna terminaliaknas käsk /sbin/ifconfig ppp0 ja vaata väljundis teatatud &MTU; väärtust. See peaks kattuma sinu soovituga. + +Lisa faili /etc/ppp/options võtmed ja (mõlemad omaette reale) ning käivita uuesti &PPP; seanss. Teated muu hulgas ka &MRU; ja &MTU; väärtuste kohta leiad kataloogist /var/log/messages. + +Kui soovid, võid lisada &MRU; ja &MTU; seadistused faili options, mõlemad omaette reale ilma jutumärkide või muude segavate märkideta. + + +&kppp; ühendus on normaalsest palju aeglasem. +Seda võib parandada järgmine nipp: + +Püüa käivitada käsk setserial spd_hi. +Vaikimisi on &MTU; väärtus 1500, mis võib olla dialup-ühenduse jaoks liiga suur. Proovi see muuta väiksemaks, näiteks 296 või 576. +Kontrolli kataloogis $HOME/.trinity/share/config faili kppprc. Vaata, et seal oleks määratud korrektne modemikiirus. + + + + + + + + +&konsole; + + + + + +Kuidas ma lehekülje võrra üles- või allapoole pääsen? +Kasuta klahvikombinatsioone ShiftPage Up ja ShiftPage Down. + + + +Kuidas sooritada kõige tavalisem kopeerimine &konsole;st kuhugi mujale? +Kui ma sooritan ls, siis kõigepealt valin hiirega soovitud teksti, vajutan &Ctrl;C, muudan sihtrakenduse aktiivseks, viin hiire soovitud kohta ja vajutan &Ctrl;V. Teiseks viisiks on teksti esiletõstmine &HVN;ga seda all hoides ja lohistades ning asetamine &HKN;ga klõpsates (või mõlema nupuga, kui kasutad kahe nupuga hiire kolmenupulist emulatsiooni). + + + +Miks &konsole; ei leia &kde;ga paigaldatud 9x15 ja kaht console bitmap-fonte? + + +Programm FontConfig peab need kolm fonti leidma järgmisest asukohast: $TDEDIR/share/fonts. Kui &kde; paigaldamisel ei paigaldatud fonte juba eksisteerivasse kataloogi (⪚ /usr/share/fonts), tule sul see kataloog lisada konfiguratsioonifailile /etc/fonts/local.conf. See peab olema esimene rida pärast kirjet <fontconfig>, näiteks: +<fontconfig> +<dir>/usr/kde3/share/fonts</dir> +</fontconfig> + Pärast kataloogi lisamist anna (administraatorina) käsk fc-cache -v ja kontrolli, et kataloog ikka tuvastati. + + + + + + + + + +&kmail; + + +&kmail;il on oma kodulehekülg aadressil http://kmail.kde.org, kust leiab ka KKK. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tips.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tips.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a649aca4e61 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/tips.docbook @@ -0,0 +1,92 @@ + + + +Kasulikud vihjed + + + + +Dokumentatsiooni lugemine &kde;s + + +Ava aken Käsu käivitamine (vaikimisi &Alt;F2) ning kirjuta: + +man:käsk man(uaali)-lehekülgede jaoks. See suudab isegi käigult lahtipakkimise sooritada, kui man leheküljed peaksid olema gzip-vormingus. + + + +info:käsk infolehekülgede jaoks. + + + +help:KDE rakenduse nimi &kde; abikeskuse matejalide jaoks. + + + + + +Ülaltoodud käsud võib kirjutada ka &konqueror;i väljale Asukoht. +Kui kasutad &kde; 2, on võimalik abiks võtta ka &kde; abikeskus. Selle saad käivitada klõpsuga tööriistariba ikoonil (sinine raamat kollase võtmega). Kui &kde; abikeskus on käivitunud, leiad vasakul asuvas paneelis kirje Unixi man-leheküljed. Klõpsa sellel ja siis võid lehitseda läbi kasvõi kogu sinu süsteemi paigaldatud manuaali. + + + + + +Akende kiire liigutamine või suuruse muutmine + + +Akna liigutamiseks kasuta kombinatsiooni &Alt;vasak hiirenupp. &Alt;parem hiirenupp muudab akna suurust. Ning lõpuks, &Alt;keskmine hiirenupp tõstab või langetab akna. &kde; juhtimiskeskus lubab neid hiireseoseid küll ka muuta. + + + + + +Akende tapmine &kde;s + + +Standardne klahvikombinatsioon (&Ctrl;&Alt;&Esc;) muudab hiirekursori ristatud luudega kolba kujuliseks. Klõpsa sellega aknal, mida soovid tappa. Klahvikombinatsiooni saad vaadata ja/või muuta &kde; juhtimiskeskuses. See võimalus tapab rakenduse vägivaldselt. Andmed lähevad tõenäoliselt kaotsi ning mõned rakendusega seotud protsessid võivad endiselt aktiivseks jääda. Seda tasub kasutada ainult äärmise vajaduse korral. + + + + + + +Aga kui midagi on nii valesti, et isegi kolp & luud ei aita. Kuidas ma täielikust hangumisest välja pääsen? + + +Seda tüüpi asjad juhtuvad siis, kui mingi rakendus hangub ajal, mil ta on niinimetatud hiire/klaviatuurihaardes. Kui see juhtub, võid proovida esile tuua virtuaalse tekstikonsooli käsuga &Ctrl;&Alt;F1 ning end sisse logida. Järgmise käsuga saad aga kõigi töötavate protsesside loendi: + + ps | more + +Tappes protsessi, millel esines hiirehaare, elustub töölaud taas. Õnnetuseks ei näe sa, milline protsess see on, nii et siin tuleb kasutada katse-eksituse meetodit. Protsessi saab tappa käsuga: + + kill pid + +Siin on pid protsessi ID ehk esimene number, mida näed iga rea alguses pärast käsku ps . + +Töölauale saab tagasi lülituda käsuga &Ctrl;&Alt;F7 (või, sõltuvalt süsteemist, F8 või F9) ning kontrollida, kas asi töötab. Vajutades &Alt;Tab, peaks aknahaldur toimima. Kui mitte, siis tuleb naasta tekstikonsooli ja tappa uus protsess. + +Hea mõte tappa on rakendus, milles viimati töötasid, &kicker;, &klipper; ja &kdesktop;. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/webbrowse.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/webbrowse.docbook new file mode 100644 index 00000000000..d6105b8ed15 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/webbrowse.docbook @@ -0,0 +1,135 @@ + + + +Veebilehitseja &konqueror; +&konqueror; on &kde; avatud lähtekoodiga standardeid järgiv veebilehitseja. Selle kodulehekülg asub aadressil http://www.konqueror.org, kust leiab ka &konqueror;i spetsiifilise KKK. + + + + +Millest tuleb nimi &konqueror;? +See on väike sõnademäng, mille aluseks on teiste veebilehitsejate nimed: navigaatori (Navigator) ja maadeuurija (Explorer) järel tuleb vallutaja (Conqueror). Näitamaks, et tegu on &kde; rakendusega, seisab C asemel K. Samuti tähendab see edasiminekut kfm-ist (&kde; failihaldur ja &konqueror;i eelkäija), mis tegeles ainult failihaldusega. + + + +Kas &konqueror;i saab kasutada ka ilma &kde;-ta? +Jah. Paigalda lihtsalt &Qt;, tdelibs and tdebase ning käivita oma lemmikaknahalduris &konqueror;. See peaks ilusasti tööle hakkama, aga kui seda ei juhtu (&kde; arendajad ei testi sellist võimalust just sageli), anna sellest teada aadressil http://bugs.trinitydesktop.org. Samuti võib proovida enne &konqueror;i käivitamist käivitada "tdeinit", millest enamasti piisab. Siinöeldu kehtib mõistagi ka teiste &kde; rakenduste kohta. + + + + +Miks &konqueror; ei näita kohtspikris pildi atribuudi ALT sisu? +Pole sellist standardit, mis ütleks, et atribuut ALT peaks esinema kohtspikrina. Spetsifikatsiooni kohaselt tuleb atribuuti ALT näidata pildi asemel, nagu seda teevad ainult tekstirežiimis veebilehitsejad, näiteks lynx ja w3m. Atribuudi ALT väärkasutamine ei ole kuigi kasulik ka hõlbustusfunktsioonidele. Kohtspikrid peaksid tulenema atribuudist TITLE ja sellest lähtub ka &konqueror;. + + + + +Kuidas kasutada &konqueror;i veebilehitsejana koos proxyga? + + +&konqueror;i võib kasutada &HTTP; ja &FTP; proxyga. Proxyserveri seadistamiseks &konqueror;is vali &konqueror;i menüüst Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja edasi kaart Proxy. + + + + + +Kuidas importida muude veebilehitsejate järjehoidjad &konqueror;i? + + +Muude veebilehitsejate järjehoidjate importimiseks &konqueror;i vali menüükäsk JärjehoidjadRedigeeri järjehoidjaid ning seejärel ilmuvas järjehoidjate redaktoris FailImport. Nüüd vali veebilehitseja, mille järjehoidjaid soovid importida. Failidialoogis otsi üles kataloog või fail, millesse need on salvestatud, ja klõpsa Ava. + + + + +Kuidas panna &konqueror; järjehoidjate ribal ainult kindlaid järjehoidjaid näitama? +Vali &konqueror;is menüükäsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja seejärel kaart Veebilehitseja käitumine. Sektsioonis Järjehoidjad märgi ära valik Järjehoidjaribal näidatakse ainult märgitud järjehoidjaid. Seejärel saad vajalikud järjehoidjad märkida järjehoidjate redaktoris &HPN;ga järjehoidjal klõpsates ja hüpikmenüüst Näita tööriistaribal valides või - kui järjehoidja on valitud - sama kirjet menüüs Redigeerimine kasutades. Samamoodi võib lasta järjehoidjate ribal näidata ka järjehoidjate katalooge. + + + + +Kuidas panna sait uskuma, et &konqueror; on &Netscape; või mõni muu veebilehitseja? + + +Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Identifikaator. Siin saab määrata nii vaike- kui ka mõne konkreetse veebilehekülje korral kasutatava identifikaatori. + + + + +&konqueror;il võtab veebilehekülgede laadimine väga palju aega. Miks? + +Sageli põhjustavad veebilehekülgede aeglast avanemist &konqueror;is vigase IPV6 toega DNS- ehk nimeserverid. Probleemi peaks saama lahendada, kui lisada faili /etc/profile või muusse skripti, mis käivitatakse kohe sisselogimisel, rida +export TDE_NO_IPV6=true + Bourne'iga ühilduvate shellide korral või C-stiilis shellide korral setenv TDE_NO_IPV6 true + + + + + + + +Kuidas panna &konqueror; käivitama &Java; aplette? + + +Vali &konqueror;is menüükäsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ning ilmuvas dialoogis kaart Java & Javascript. Määra korrektne Java käivitatava faili asukoht. Kui sellest tulu ei tõuse, uuri internetis lehekülge Konqueror + Java HOWTO. + + + + + + +Kuidas blokeerida &konqueror;is soovimatud hüpikaknad? + + +&konqueror; kasutab JacaScripti hüpikakende jaoks uusi "kavalaid" reegleid. Vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Java & JavaScript. Kaardil JavaScript märgi sektsioonis Globaalne JavaScripti reegel kirje Avatakse uued aknad juures ära raadionupp Kaval. + + + + + +Miks minu pangasait &konqueror;is ei tööta? Teistes lehitsejates hüppab esile uus aken sisselogimisdialoogiga, aga &konqueror;is mitte. + + +Kontrolli, et JavaScript on lubatud ja JavaScripti hüpikakende vaikepoliitikaks on määratud Küsitakse või Lubatud. Nutikaspoliitika ei ole mõne panga puhul alati piisav. Paljud pangad nõuavad ka &Java; toetust. Kui vajad rohkem abi, külasta internetis lehekülge http.//www.konqueror.org/. + + + + + +Kas &konqueror; oskab kasutada kasutaja määratud laaditabeleid, selliseid, nagu näiteks Firefoxi adblock-laiendus? + + +Jah, &konqueror;i võib panna kasutama igasuguseid CSS laaditabeleid veebisisu filtreerimiseks või saitide vaatamise hõlbustamiseks. Vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused&konqueror;i seadistamine... ja seejärel kaart Laaditabelid. Märgi ära raadionupp Kasutaja määratud laaditabeli kasutamine ning otsi failidialoogist üles laaditabel, mida soovid kasutada. Samuti võib valida võimaluse Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit ning seadistada siis seal kõik oma vajadusi mööda. +Näite reklaame blokeerivate CSS-i reeglite kohta võib leida aadressilt http://www.mozilla.org/support/firefox/adblock. + + + +Miks &konqueror; näitab halli ruutu, kui ma üritan vaadata Flash-animatsioone ja mul on Flashi plugin paigaldatud? +X.org-i uusimates versioonides võib komposiitlaienduse kasutamine tekitada Flashi pluginale probleeme. Lülita komposiitlaienduse kasutamine välja ja vaata, kas see lahendab probleemid Flashiga. + + + + +Miks ei teisenda &konqueror; &GIF;-pilte? + + +Põhjus on selles, et sa ei ole lubanud &Qt; puhul &GIF;-i toetust. Täpsemalt vaata . + + + + +Kui ma püüan &konqueror;is veebilehekülge avada, saan teate: Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga text/html, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata. + + +Kontrolli, et MIME tüübi text/html seosed on korrektsed: +Vali &konqueror;is SeadistusedKonquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates text->html. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et TDEHTML (tdehtml) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/winmng.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/winmng.docbook new file mode 100644 index 00000000000..fefffa1cd8e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/faq/winmng.docbook @@ -0,0 +1,102 @@ + + + + + +Aknahaldur + +&kde; vaikimisi aknahaldur on K Aknahaldur (&twin;). Selle kasutamise kohta vaata täpsemalt KDE aknahalduri käsiraamatut (mis peaks olema saadaval &kde; abikeskuses). + + + + +Kas &twin; operatsioonideks saab kasutada ka kiirklahve? + + +Jah. Kiirklahvide loendi leiad "KDE aknahalduri käsiraamatust". + + + + + +Kas ma saan ise määrata soovikohaseid kiirklahve? + + +Jah. Käivita &kde; juhtimiskeskus ning vali seal Riik & hõlbustusKiirklahvid, kus saad seadistada aknahalduri kiirkorraldused näiteks akende maksimeerimiseks &etc; + + + + + +Kui ma akna "minimeerin", kaob see ära. Kuhu? + + +Paljude &X-Window; &GUI;de puhul kaotab minimeerimisnupp (väike punkt) akna, milles rakendus jookseb, ja loob selle asemele ikooni töölaual. &kde; talitab teisiti. Kui aken on ikoonitud, on see lihtsalt peidetud (aga rakendus töötab edasi). +Kadunud aknale ligipääsemiseks on mitu võimalust: + + +Kui sul töötab &kicker;i tegumirea osa, võid valida seal saadaval käimasolevate rakenduste nimekirja. Ikoonitud rakenduste nimed on hallid. + + +Kui klõpsad &HKN;ga juuraknas (&ie; töölaua taustal), pakub &twin; sulle saadaval käimasolevate rakenduse nimekirja. + + + + + + + +Kuidas maksimeerida akent ainult vertikaalselt või horisontaalselt? + + +Eeldusel, et aken ei ole juba maksimeeritud, võimaldab klõps maksimeerimisnupul &HVNga;/&HKNga;/&HPNga; akna vastavalt täielikult/vertikaalselt/horisontaalselt maksimeerida. + + + + + +Mida tähendab akna varjutamine? + + +Akna varjutamise all mõistame me akna üleskerimist, mis jätab näha vaid tiitliriba. Seda saab teha topeltklõpsuga akna tiitliribal. + + + + + + + +Kuidas käivitada rakendus spetsiaalsete aknavalikutega, näiteks maksimeeritult, minimeeritult või nii, et see alati oleks teiste peal? + + +Kasuta käsku kstart. Näiteks selleks, et käivitada &kcalc; valikuga alati teiste peal, anna käsk: % kstart + +Maksimeeritud akna jaoks kasuta võtit , minimeeritud akna jaoks võtit . Kõik käsu kstart võtmeid näed käsuga kstart . + +Kui kasutad käsku kstart rakenduste käivitamiseks &kde; käivitamise ajal, tuleks tarvitada võtit . Sellest räägib lähemalt &kde; kasutaja käsiraamatu osa Akende kasutamisest põhjalikumalt. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/CMakeLists.txt new file mode 100644 index 00000000000..3e9f3722d80 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/CMakeLists.txt @@ -0,0 +1,6 @@ +# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer + +tde_create_handbook( + DESTINATION khelpcenter/glossary + LANG et +) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..b9ea36db40e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = khelpcenter/glossary +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..d9d14a3ab47 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/index.docbook @@ -0,0 +1,183 @@ + + + + + + +]> + + +&glossary-tdeprinting; + Tehnoloogia + + IO moodul + IO moodulid võimaldavad &kde; rakendustel kasutada võrguressursse sama hõlpsalt kui kohalikke (muutes need võrgu jaoks läbipaistvaks). Võrguressurssid (⪚ failid) võivad asuda näiteks SMB jagamisalal. +SMB &kde; + + + TDEIO + &kde; sisend/väljundsüsteem, mis kasutab niinimetatud IO mooduleid. +IO moodul &kde; + + + KParts + KParts on põimimistehnoloogia, mis võimaldab põimida üht &kde; rakendust teise ja vastupidi. Näiteks &konqueror;i kasutatav tekstivaade on KPart. + &konqueror; + + + + Ksycoca + KSycoca (&kde; System Configuration Cache ehk &kde; süsteemi seadistuspuhver) on seadistuspuhver, mis näiteks tagab menüükirjete kiire kasutamise. + KBuildSycoca + + + + + + XFree86 + + Antialias + Kasutatuna seoses &kde;ga tähendab antialias tihtipeale ekraanil nähtavate kirjatüüpide pehmendamist. &Qt; versioon 2.3.0 või uuem koostöös XFree86 4.x-ga muudab selle võimalikuks ka &kde;s. +&kde; &Qt; + + + &X-Server; + &X-Server; kujutab endast lauskihti, mille peale on rajatud mitmed &GUI;d, nagu näiteks &kde;. See haldab põhilisi hiire ja klaviatiiri sisestusi (nii kohalikke kui kaugühendusega) ja annab elementaarsed graafikareeglid ristkülikute ja muu baaskraami kujutamiseks. +&kde; &GUI; + + + + + Rakendused + + KBuildSycoca + KBuildSycoca on käsurearakendus, mis regenereerib niinimetatud Ksycoca. See on kasulik näiteks siis, kui &juhtimiskeskus;es puuduvad mõned või kõik moodulid. +KSycoca &juhtimiskeskus; + + + &juhtimiskeskus; + See on &kde; juhtimiskeskuse projekt ja failinimi. &juhtimiskeskus; võimaldab kohandada peaaegu kõike, mida &kde;s üldse seadistada saab. + &kde; + + + + &kicker; + &kicker; on &kde; paneeli hüüdnimi, aga ka sama projekti nimi. +&kde; Paneel + + + &konqueror; + &konqueror; on &kde; projekti failihaldur, veebilehitseja, pildivaataja ja veel palju enamatki - kogu projekti süda ja tuum. &konqueror;i kohta leiab rohkem infot internetist www.konqueror.org. + &kde; + + + + &ksirc; + &ksirc; on &kde;ga kaasa pandud IRC klient. &ksirc;i võib kasutada vestlemiseks ükspuha kellega IRC võrgus. + IRC + + + + + + Töölauaterminid + + Lohistamine + See meetod püüab asendada paljud tegevused, mis muidu kaasnevad failide kopeerimisega ühest kohast teise, teatud hiiretegevusega, ⪚ võib klõpsata mingil ikoonil &konqueror;is, viia hiir hiirenuppu all hoides teise aknasse ja seal seda lahti lastes (objekti kukutades) ongi kopeerimine teostatud. + &konqueror; + + + + &GUI; + See on lühend, mis tähendab graafilist kasutajaliidest (Graphical User Interface). Iga töölaua keskkond (näiteks &kde;) on &GUI;. Enamik &GUI;sid toetab hiire kasutamist ja/või aknaid rakenduste haldamiseks. + &kde; + + + + &kde; + See on lühend, mis tähendab KDE töölaua keskkonda (K Desktop environment), mis omakorda on &UNIX;-põhiste süsteemide juhtivaid &GUI;sid. Põhjalikuma info leiab internetist www.kde.org. + &GUI; + + + + GNOME + + See on lühend, mis tähendab GNU võrguobjektmudeli keskkonda (GNU Network Object Model Environment). Ka see on üks juhtivaid &UNIX; &GUI;sid. + &GUI; + + + + Paneel + Tähistab paneeli (tuntud ka kui &kicker;), mis enamasti asetseb ekraani allservas. +&kde; &kicker; + + + Rippimine + Protsess, mis tähistab heliandmete lugemist &cdrom;ilt ja nende salvestamist kõvakettale. + + + + + + &kde; arendus + + &Qt; + &kde; &GUI; on rajatud &Qt; tööriistakomplekti peale, mis pakub arvukalt töölaua konstrueerimiseks vajalikke graafilisi elemente (niinimetatud elemendid). Täpsemat infot &Qt; kohta leiab internetist www.trolltech.com. +&kde; &GUI; Element + + + i18n + Lühend, mis tähistab internatsionaliseerimist. &kde; toetab paljusid keeli ning mitmed i18n tehnoloogiad muudavad õige lihtsaks tõlkida neisse keeltesse nii &GUI; kui ka &kde; dokumentatsioon. Rohkem infot i18n ja tõlkijate tegevuse kohta leiab internetist i18n.kde.org. +&kde; &GUI; + + + l10n + Lühend, mis tähistab lokaliseerimist ehk rakenduse kohandamist kohalikele vajadustele. See hõlmab ⪚ rahaühikuid ja ajaesituse vormistust. + i18n + + + + Element + Graafilised elemendid, näiteks kerimisribad, nupud või sisendväljad, mida &kde; on kasutanud &GUI; loomisel. +&kde; &GUI; + + + CVS + + Lühend, mis tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Version System). CVS on elegantne meetod hallata failiversioone, mis võimaldab enam kui ühel arendajal töötada korraga ühe ja sama projekti kallal. Infot selle kohta, kuidas hankida &kde; lähtetekstide viimane (arendajate) versioon anonüümse CVSi abil, leiab internetis http://www.kde.org/anoncvs.html. CVSi enda kohta leiab rohkem infot aadressil www.cvshome.org. + + + + + + Varia + + RFC + Lühend, mis tähendab "soovitakse kommentaare" (Request For Comment). See on levinud viis avaldada uusi mõtteid protokollide või protseduuride kohta ning anda need aruteluks interneti-kogukonnale. Kuigi ükski RFC ei ole kohustuslik, püüavad paljud rakendused neid järgida, kui kogukond on oma heakskiidu andnud. Rohkem infot RFC-de kohta leiab RFC koduleheküljelt. + + + + + + Mitmesugused protokollid + + SMB + Lühend sõnadest Server Message Block. See on võrguprotokoll, mida kasutavad &Microsoft; &Windows; võrgud teiste arvutite failisüsteemidele ligipääsemiseks. + IO moodul + + + + IRC + Lühend, mis tähendab "interneti retranslatsioonivestlust" (Internet Rrelay Chat). See protokoll, mille määratleb RFC 1459, käsitleb internetis reaalajas vestlemise võimalust. + RFC + + + + masin + See võib olla kas nimi failis /etc/hosts (minuarvuti), internetis kasutatav nimi (www.kde.org) või IP-aadress (192.168..0.10). + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/tdeprintingglossary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/tdeprintingglossary.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3d1d2b260cb --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/glossary/tdeprintingglossary.docbook @@ -0,0 +1,458 @@ + + + + Trükkimine + + + + ACL-id + Lühend, tähendab ligipääsu kontrollimise loendit (inglise keeles Access Control Lists). ACLide abil kontrollitakse, kas antud (autenditud ) kasutajal on õigus midagi kasutada. &CUPS;il on esialgne ja rohmakas ACL tugi trükkimise tarbeks; järgmistes versioonides on tugi loodetavasti parem. + Autentimine + + + + + AppSocketi protokoll + AppSocket on protokoll trükiandmete ülekandmiseks, mille kohta kasutatakse sageli ka mõistet "TCP/IP otsetrükkimine". &Hewlett-Packard; võttis AppSocketi kasutusele, täiendas seda veidi ning on ümbernimetatuna väga edukalt suutnud turustada kaubamärgi "&HP; JetDirect" all... +&HP; JetDirect protokoll TCP/IP otsetrükkimine + + + + APSfilter + APSfilter on kasutusel peamiselt "klassikalise" &UNIX; trükkimise (BSD-stiilis LPD) kontekstis. See on keerukas shelliskript, mis esitleb end "kõik-ühes" filtriprogrammina. Tegelikult aga kutsub APSfilter vajalike tööde tegemiseks välja "tegelikud filtrid". Ta saadab trükitööd automaatselt läbi filtrite, tuginedes trükitava faili algsele failitüübi analüüsile. Selle kirjutas ja arendas välja Andreas Klemm. APSfilter sarnaneb Magicfilteriga ja kasutab enamasti failiteisenduseks Ghostscripti. Mõnes Linuxi distributsioonis (näiteks &SuSE;) on kasutusel APSfilter, teistes Magicfilter (näiteks &RedHat;), kolmandad lasevad valida mõlema vahel (näiteks *BSD). &CUPS; ei vaja APSfilterit, sest ta kasutab omaenda tüübituvastust (tugineb &MIME; tüüpidele) ning rakendab omaenda filtreerimisloogikat. +Ghostscript Magicfilter &MIME; tüübid printcap + + + + Autentimine + Teatud isiku identiteedi tuvastamist (näiteks kasutajatunnuse/parooli või sertifikaadi abil) nimetatakse sageli autentimiseks. Kui sa oled autenditud, võid saada (või ka mitte saada) ligipääsu soovitud ressursile näiteks vastavalt ACLile. + ACL-id + + + + + Kahesuunaline kommunikatsioon + Trükkimise kontekstis võib server või masin saada printerilt tagasi lisainfot (olekuteateid &etc;) kas vastavalt esitatud päringule või ka ilma selleta. AppSocket ( = &HP; JetDirect), &CUPS; ja IPP toetavad kahesuunalist kommunikatsiooni, LPR/LPD ja BSD-stiilis trükkimine mitte... +AppSocket protokoll &CUPS; TCP/IP otsetrükkimine &HP; JetDirect IPP LPR/LPD + + + + BSD-stiilis trükkimine + Üldine mõiste mitmesuguste traditsioonilise &UNIX; trükkimismeetodi variantide kohta. Selle esimene versioon loodi 1970. aastate algul BSD &UNIX; tarbeks, kuid alles 1990. aastal leidis see kirjelduse RFC 1179-s. Ajal, mil BSD "kaugtrükkimine" välja mõeldi, olid printerid jadapordi või mingil muul otsesel moel ühendatud masinaga (toonane internet koosnes vaevalt sajast sõlmest!), nad kasutasid laua alla asetatud kastist välja venivat paberirulli, mida andis ette kerimismehhanism, ning tagusid mehaaniliselt paberile lihtsa ASCII teksti ridu. Printerist välja tuli siksakina kokku volditud "paberimadu". Kaugtrükkimine tähendas seda, et naabertoas asuv masin saatis kohale faili ja palus luba seda trükkida. Oh, kuidas küll tehnoloogia on muutunud! Printerid kasutavad enamasti kindlas vormingus paberilehti, nende "mõistus" võimaldab välja arvutada rasterpilte kas või paljudele lehtedele korraga, mida neile saadetakse mõne võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL) vahendusel. Paljud võrgusõlmed on omaette isandad, protsessori, mälu, kõvaketta ja operatsioonisüsteemiga, ning nende taga on võrk, kus on potentsiaalselt miljoneid kasutajaid... &UNIX; paindlikkuse eredaimaks näiteks ongi võib-olla see, et "reatrükk" töötab tänapäevani veatult ka kõige uuematest süsteemides. Kuid käes on aeg, et ilmuks midagi oluliselt uuemat -- nimelt IPP. +IPP &CUPS; LPR/LPD trükkimine + + + + &CUPS; + Lühend, mis tähendab tavaline &UNIX; trükkimissüsteem (inglise keeles Common UNIX Printing System). &CUPS; on kõige moodsam &UNIX; ja Linuxi trükkimissüsteem, mis pakub ka platvormiülest võimalust kasutada trükkimisteenuseid &Microsoft; &Windows; ja Apple &MacOS; klientidel. IPP-le tuginev süsteem on vaba vanamoelise BSD-stiilis trükkimise puudujääkidest, võimaldades kasutada autentimist, krüptimist ja veel palju muid asju. Samal ajal on ta piisavalt tagasiühilduv, et teda saavad kasutada ka kliendid, kes ei ole veel omaks võtnud IPP-d ja pruugivad endiselt LPR/LPD-d (BSD-stiilis). &CUPS; suudab kontrollida iga &PostScript; printerit, kasutades tootja pakutavat PPD-d (PostScript printeri kirjeldusfail), mis esialgu oli mõeldud vaid &Microsoft; Windows NT trükkimisvajaduste rahuldamiseks. &kde; trükkimine tuleb kõige paremini välja just siis, kui kasutada &CUPS;i. +ACL-id Autentimine BSD-stiilis trükkimine IPP TDEPrint LPR/LPD PPD + + + + + &CUPS;-KKK + Praegu ainult saksakeelne &CUPS;-KKK on väärtuslik materjal, mis vastab paljudele küsimustele, mida trükkimissüsteemi &CUPS; esmanäinu võib soovida pärida. + TDEPrinti käsiraamat + + + + + + &CUPS;-O-Matic + &CUPS;-O-Matic oli esimene "kolmanda poole" plugin trükkimissüsteemile &CUPS;. Selle võib leida Linuxprinting.org veebileheküljelt, kus see pakub võrgus PPD loomise teenust. Koos vastava Perli skriptiga cupsomatic, mis on vajalik paigaldada &CUPS;i lisaliidesena, suunab see väljundi tavalise pstops filtri asemel läbi mitme sobiva Ghostscripti filtri. Lõpetanult saadab ta tulemuse tagasi &CUPS;i "taustaliidesele", mis saadab selle edasi printerile. Sel moel pakub &CUPS;-O-Matic tuge igale printerile, mis teadaolevalt töötab "klassikalises" Ghostscripti keskkonnas. Eriti hea siis, kui &CUPS;i enda tuge sellisele printerile pole silmapiirilgi... Praegu on küll &CUPS;-O-Maticu asemele astunud võimekam PPD-O-Matic. +cupsomatic PPD-O-Matic Foomatic + + + + + cupsomatic + Perli skript cupsomatic (pluss süsteemi paigaldatud toimiv Perl) on vajalikud, et &CUPS;-O-Maticu (või PPD-O-Maticu) genereeritud PPD toimiks ka &CUPS;is. Skripti kirjutas Grant Taylor, kes on ka Linuxi trükkimise HOWTO autor ning printerite andmebaasi hooldaja Linuxprinting.org veebileheküljel. +&CUPS;-O-Matic Foomatic cupsomatic + + + + Deemon + Lühend, mis tähendab ketta- ja täitmismonitor (inglise keeles Disk and execution monitor). Deemonid töötavad kõigis &UNIX; süsteemides, et täita ülesandeid sõltumatult kasutajast. Need, kellele on tuttavam &Microsoft; &Windows;, võivad deemoneid ja nende täidetavaid ülesandeid võrrelda "teenustega". Enamikus &UNIX; süsteemides on näiteks olemas deemon LPD (reaprinterideemon, Line Printer Daemon). &CUPS;i peetakse enamasti LPD järglaseks &UNIX; maailmas ning temagi toimib deemoni vahendusel. + Spuulimine + + + + + Andmebaas, Linuxprinting.org + Juba aastate eest, kui trükkimine Linuxis oli veel tõesti keeruline (enamik Linuxi kasutajaid sai pruukida vaid trükkimist käsurealt, puudusid igasugused seadmepõhised trükkimisvalikud), kogus "Linuxi trükkimise HOWTO" autor Grant Taylor oma andmebaasi nii palju infot printerite, juhtprogrammide ja filtrite kohta, kui vähegi võimalik. Kui loodi &CUPS;, mis võimaldas PPD-de kasutamist isegi mitte-PostScript printeritel, selgus andmebaasi tegelik väärtus: kui lisada PPD-ga ühilduvatesse failidesse mõned andmed (mille sisu võib kirjeldada näiteks vastustega küsimustele "Milline seade trükib millise Ghostscripti või muu filtriga?", "Kui hästi ta seda teeb?" ja "Milliseid käsurea võtmeid saab kasutada?"), on võimalik vallandada kogu &CUPS;is peituv võimsus lisaks tavapärastele printerite juhtprogrammidele. Nüüd on sellest arenenud laiem kontseptsioon, mis kannab nimetust "Foomatic". Foomatic avardab teatud määral muude spuulerite (LPR/LPD, LPRng, PDQ, PPR) võimalusi, kasutades mõnda &CUPS;i võtet. Linuxprinting.org-i andmebaas ei ole aga mõeldud ainult Linuxi kasutajatele, sealt leiavad väärtuslikku infot ja tarkvara ka muude &UNIX;-põhiste operatsioonisüsteemide (näiteks *BSD ja &MacOS; X) kasutajad. +Foomatic Linuxprinting.org andmebaas + + + + TCP/IP otsetrükkimine + See on meetod, mis enamasti kasutab printeriga kontakteerumiseks TCP/IP porti 9100. See töötab enamiku nüüdisaegsete võrguprinteritega ning on mõnevõrra parem kui LPR/LPD, kuna on kiirem ja võimaldab töö saatnud masinal saada mõningast tagasisidet. +AppSocket protokoll &HP; JetDirect protokoll + + + + + Juhtprogrammid, printrite juhtprogrammid + Mõiste "printeri juhtprogramm" selles tähenduses, nagu seda kasutatakse &Microsoft; &Windows; platvormil, ei ole päris sama, mis Linuxi või &UNIX; platvormil. "Juhtprogrammi" funktsioone pakuvad &UNIX; puhul mitu erinevat moodulkomponenti omavahelises koostöös. Printerite juhtprogrammide tuumaks on "filtrid". Filtrid teisendavad antud sisendvormingus trükitavad failid muusse vormingusse, mis sobib printerile. Sageli võivad mitmed filtrid olla ühendatud terveks ahelaks, kus alles viimase teisenduse tulemus saadetakse printerile. Trükiandmete tegeliku ülekande seadmele sooritab "taustaliides". +Filter PPD-d + + + + Easy Software Products + Mike Sweeti firma, mis on andnud vabavara kogukonnale mitu olulist tarkvaratoodet, sealhulgas Gimp-printi esialgne versioon, tarkvara pakkimise vahend EPM ja HTMLDOC (seda kasutab "Linux Documentation Project" HOWTO-de PDF-versioonide loomiseks), kuid kõige tähtsam on kindlasti &CUPS; (tavaline &UNIX; trükkimissüsteem). ESP finantsallikaks on &CUPS;i kommertsversioon nimetusega ESP PrintPro, millel on mõningaid professionaalidele vajalikke täiendusi. +&CUPS; ESP PrintPro ESP Gimp-Print + + + + Krüptimine + Väärtuslike andmete krüptimine on hindamatu väärtusega, kui kavatsed andmeid liigutada internetis või isegi intranetis. Trükkimine traditsiooniliste protokollide abil on täiesti krüptimata -- äärmiselt lihtne on jälgida ⪚ &PostScript; või PCL andmete liikumist võrgus. Seepärast nähti IPP-d luues ette lihtne krüptimismehhanismi plugin, mis suudab pakkuda samasuguseid võimalusi nagu HTTP liikluse krüptostandardiks kujunenud SSL ja TLS. +Autentimine &CUPS; IPP SSL TLS + + + + + Epson + Epsoni tindiprinterid kuuluvad parimate vabavara-juhtprogrammide toega masinate sekka, sest ka firma ise ei ole kippunud eriliselt salatsema oma printerite ja nende tehniliste üksikasjadega ning on spetsifikatsioone arendajatega jaganud. Selle avatuse üks tulemusi on suurepärane trükikvaliteet, mida Gimp-Printi abil on võimalik saavutada Styluse seeria printeritel. Firma on teinud koostööd Easy Software Products'iga, et Ghostscripti täiustatud versioon ("ESP GhostScript") endiselt ja veel pareminigi toetaks nende printereid. + ESP Ghostscript + + + + + + Paojada + Esimesed printerid trükkisid ainult ASCII andmeid. Uue rea alustamiseks või lehe väljalükkamiseks kasutasid nad erilisi käsujadasid, mis sageli algasid märgiga [ESC]. &HP; on seda põhimõtet arendanud tänini oma PCL-keele seerias, olles nüüdseks tagasihoidlikust algusest loonud võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL). +PCL PDL + + + + ESC/P + Lühend, mis tähendab Epsoni printerikoodide standardit (inglise keeles Epson Standard Codes for Printers). &PostScript; ja PCL kõrval on Epsoni ESC/P üks tuntumaid ja paremaid printerikeeli. +PCL &PostScript; hpgl + + + + ESP + Lühend, mis tähendab Easy Software Products ehk siis firmat, mis arendas välja &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi"). +Easy Software Products &CUPS; ESP PrintPro + + + + + ESP Ghostscript + Ghostscripti versioon, mida hooldab firma Easy Software Products. See sisaldab eelkompileeritud Gimp-Printi juhtprogramme paljudele tindiprinteritele ja veel terve hulga häid asju. ESP Ghostscript suudab paljudel juhtudel pakkuda fotokvaliteediga trükki, eriti just Epsoni Stylus seeria printeritel. ESP Ghostscript on GPL litsentsiga vabavara. +Easy Software Products &CUPS; ESP PrintPro + + + + ESP PrintPro + Seda &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi") professionaalset edasiarendust müüvad &CUPS;i arendajad, pakkudes kaasa enam kui 2300 printeri juhtprogrammi mitmele kommerts-&UNIX;-ile. ESP PrintPro peaks töötama "käigult", ilma et kasutajad või administraator seda eraldi seadistama peaks. ESP müüb ka &CUPS;i ja PrintPro hooldust. Selline müügitegevus aitab elus hoida programmeerijaid, kes arendavad &CUPS;i vabavaraversiooni. + &CUPS; + + + + + Filter + Filtrid on kõige laiemas mõttes rakendused, mis võtavad sisendandmed, töötlevad neid ja läkitavad väljundandmetena edasi. Filtrid võivad andmeid muuta, aga ei pruugi seda teha. Filtrid trükkimise puhul on rakendused, mis teisendavad mingi faili, mida soovitakse trükkida, kuid mille vorming ei sobi sellisel kujul printerile, trükitavasse vormingusse. Vahel kasutatakse sellise tulemuse saavutamiseks tervet filtriahelat, kus ühe filtri väljund on teise filtri sisend, mitte veel lõpptulemus. +Ghostscript RIP + + + + Foomatic + Foomatic oli alguses koondnimetus mitme vahendi komplektile, mida pakkus internetis Linuxprinting.org. Nende vahendite eesmärk oli muuta tavapäraste Ghostscripti ja muude trükifiltrite kasutamise hõlpsamaks ning avardada filtrite toimet, lisades neile uusi käsureavõtmeid või juhtprogrammide käsutäitmise seletusi. Foomaticu erinevad eluvormid on &CUPS;-O-Matic, PPD-O-Matic, PDQ-O-Matic, LPD-O-Matic, PPR-O-Matic, MF-O-Matic ja Direct-O-Matic. Kõik nad võimaldavad genereerida võrgus sobivaid printeriseadistuste faile lihtsalt õige mudeli ja vastavalt pakutava (või ka omavalitava) juhtprogrammi valimisega. Viimasel ajal on Foomatic kaldunud rohkem "metaspuulimis"-süsteemi poole, mis lubab seadistada trükkimis-alamsüsteemi ühendatud käsukomplekti abil (see on siiski palju keerulisem kui TDEPrinti &GUI;, mis teeb sedasama mitme erineva trükkimis-alamsüsteemi jaoks). +&CUPS;-O-Matic PPD-O-Matic cupsomatic + + + + Ghostscript + Ghostscript on tarkvaraline &PostScript; RIP, mille esialgne arendaja oli L. Peter Deutsch. Ghostscripti GPL-versioon on alati vabalt saadaval ja levitatav (enamasti aastavanune), hetkeversiooni aga müüakse teistsuguse litsentsi alusel. Ghostscripti kasutatakse Linuxi ja &UNIX; maailmas väga laialdaselt &PostScript; teisendamiseks rasterandmeteks, mis sobiksid saata mitte-&PostScript;-seadmetele. +&PostScript; RIP + + + + Gimp-Print + Kuigi nimi lubaks seda oletada, ei ole Gimp-Print sugugi pelgalt plugin, mida populaarne rakendus Gimp kasutab trükkimiseks -- tema koodi võib ühtlasi kompileerida... *...PPD-de ja nendega seonduvate filtrite kogumiks, mis integreerub imeilusasti &CUPS;iga, pakkudes tuge umbes 130 erinevale printerimudelile ning võimaldades paljudel juhtudel fotokvaliteediga trükki; *...Ghostscripti filtriks, mida võib kasutada muu rakendusega, mis vajab tarkvaralist RIP-i; *...teegiks, mida saab kasutada muude rakendustega, mis vajavad rasterdusfunktsiooni. +Lexmarki juhtprogrammid RIP Ghostscript + + + + &HP; + Lühend, mis tähendab Hewlett-Packard. See oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama omaenda Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme. Hiljem laskis firma välja juhtprogrammide paketi "HPIJS", millega kaasnes lähtekood ja vabavara litsents. &HP; oli selles osas esimene. HPIJS toetab enamikku HP InkJet ja DeskJet seeria praeguseid mudeleid. + + + + + + &HP;/GL + Lühend, mis tähendab &HP; graafikakeel (inglise keeles &HP; Graphical Language). See on &HP; peamiselt plotteritele mõeldud printerikeel, ka paljude CAD-rakenduste trükiväljundiks on &HP;/GL failid. +ESC/P PCL &PostScript; + + + + &HP; JetDirect protokoll + &HP; kasutusele võetud mõiste tähistamaks trükiandmete ülekandmise viisi printerile, mida nimetatakse ka "AppSocket" või "TCP/IP otsetrükkimise" protokolliks. +AppSocket protokoll TCP/IP otsetrükkimine + + + + IETF + Lühend, mis tähendab Interneti kujundamise töörühm (inglise keeles Internet Engineering Task Force). See on kogum interneti-, tarkvara- ja riistvaraeksperte, kes arutlevad uute võrgutehnoloogiate üle ning jõuavad sageli tulemusele, mida paljud hakkavad pidama standardiks. Tuntuim näide on kindlasti "TCP/IP". IETF standardid, samuti mustandid, arutlusteemad, ideed ja tulusad õppematerjalid leiavad kirjaliku väljenduse kuulsas "RFC" seerias, mis on avalikkusele kättesaadavad ning on kaasas ka enamiku Linuxi ja BSD distributsioonidega. +IPP PWG RFC + + + + IPP + Lühend, mis tähendab interneti trükkimisprotokoll (inglise keeles Internet Printing Protocol). Selle aluseks on rida IETF poolt heaks kiidetud "pakutava standardi" staatuses RFC-sid, väljatöötajaks aga PWG. IPP on täiesti uus võrgutrükkimise viis, kuid samas kasutab ta ammutuntud ja katsumustele edukalt vastu pidanud andmete liigutamise meetodit: HTTP 1.1! Leiutamata uuesti jalgratast ning tuginedes olemasolevale töökindlale internetistandardile, suudab IPP üsna hõlpsasti kaasata oma raamistikku ka teised HTTP-ga ühilduvad standardsed mehhanismid: * Basic, Digest või sertifikaadi autentimise mehhanism; * SSL või TLS ülekantavate andmete krüptimiseks; * LDAP kataloogiteenusteks (avaldamaks andmeid printerite, seadmete võimaluste, juhtprogrammide, kulude või ka võrgu kohta või kontrollimaks autentimise ajal paroole). +&CUPS; PWG IETF RFC TLS + + + + TDEPrint + &kde; uus trükkimisfunktsioon (alates versioonist 2.2) sisaldab mitut moodulit, mis tõlgendavad mitmesuguste kättesaadavate trükkimis-alamsüsteemide (&CUPS;, BSD-stiilis LPR/LPD, RLPR...) omadused ja seadistused &kde; töölaua &GUI; kenadeks akendeks ja dialoogideks, mida on hõlpus kasutada. Igapäevategemistes on kõige olulisem uus &GUI; trükkimiskäsk "kprinter". -- Märkus: TDEPrint ei kasuta oma spuulimismehhanismi ega &PostScript; töötlust, vaid tugineb valitud trükkimis-alamsüsteemile -- kuid ta lisab viimasele mitu lisaomadust... +BSD-stiilis trükkimine &CUPS; kprinter TDEPrinti käsiraamat + + + + + TDEPrinti käsiraamat... + ...on nimetus, mida kannab kasutajatele ja administraatoritele mõeldud materjal, mis kirjeldab TDEPrinti funktsioone. Seda on võimalik uurida näiteks Konqueroris, kirjutades aadressireale "help:/tdeprint". Selle on loonud ja nüüd hooldab Kurt Pfeifle. + &CUPS;-KKK + + + + + kprinter + kprinter on uus võimas trükkimisvahend, mida loomupäraselt kasutavad kõik &kde; rakendused. Vastupidiselt mõnele levinud väärarusaamale ei ole kprinter ainult &CUPS;ipõhine vahend, vaid toetab mitmesuguseid trükkimis-alamsüsteeme. Sul on isegi ilma midagi ümber seadistamata võimalik lülituda ühelt süsteemilt teisele "käigult" kas või kahe töö vahel. Küll on kprinter tänu &CUPS;i võimsusele kõige paremini kasutatav just selle süsteemi kasutajaliidesena. kprinter on "qtcupsi" järeltulija, mille eest keegi enam aktiivselt hoolt ei kanna. Ta on pärinud qtcupsi parimad omadused ning lisanud sellele hulga uusi. KÕIGE OLULISEM: kprinterit kõigi tema omadustega on võimalik kasutada ka &kde;-välistes rakendustes, kus saab rakendada kohandatud trükkimiskäsku, näiteks gv, Acrobat Reader, Netscape, Mozilla, Galeon, StarOffice, OpenOffice.org ja kõik GNOME rakendused. kprinter võib toimida "iseseisva" rakendusena, kui see käivitatakse näiteks X-terminalist või "minikäsurealt", et trükkida palju erinevaid faile erinevatest kataloogidest ja erinevates vormingutes üheainsa tööna ja üheaegselt, ilma et faile oleks vaja eelnevalt mõnes muus rakenduses avada! (Sellisel moel on võimalik trükkida faile, mille vorming on &PostScript;, PDF, rahvusvaheline ja ASCII tekst, samuti paljud populaarsed graafikavormingud, näiteks PNG, TIFF, JPEG, PNM, Sun RASTER &etc;). + QtCUPS + + + + + Lexmark + oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme mõne oma mudeli jaoks. Need juhtprogrammid on aga vaid binaarkujul (ilma lähtekoodita) ning seepärast pole neid võimalik integreerida muude trükkimise vaba tarkvara projektidega. + + + + + Linuxprinting.org + Linuxprinting.org ei ole sugugi mõeldud ainult Linuxi tarbeks, sellelt veebileheküljelt leiavad palju kasulikku infot trükkimise kohta ka muud &UNIX;-laadsed operatsioonisüsteemid, näiteks *BSD ja kommerts-UNIXid. See on kodu huvipakkuvale projektile Foomatic, mis püüab välja arendada "metatrükkimise spuulimis- ja juhtprogrammide seadistamise tööriistakomplekti" (see peaks suutma ühise liidese kaudu seadistada erinevaid trükkimis-alamsüsteeme ja neile vajalikke juhtprogramme), mille võimuses oleks kanda kõik trükijärjekorrad, printerid ja seadistustefailid ühelt spuulerilt teisele ilma midagi ümber seadistamata. -- Samuti haldab sait trükkimise andmebaasi, mis kujutab endast juhtprogrammide ja seadmete kohta käiva info kogumit. See võimaldab kõigil leida uusimat infot printerimudelite kohta, samuti genereerida võrgus seadistustefailid suvalisele spuulerile/juhtprogrammile/seadmele, mis töötab ükspuha millise Linuxis või &UNIX;-is kasutusel oleva trükkimis-alamsüsteemiga. + Linuxprinting.org andmebaas + + + + + + Linuxprinting.org andmebaas + ....Andmebaas sisaldab printereid ja neile sobilikke juhtprogramme... ...palju infot ja dokumentatsiooni... ...nüüd pakub see ka mõningaid vahendeid juhtprogrammide lihtsamaks integreerimiseks vajalikku süsteemi... ..."Foomaticu" suguvõsa vahendeid, mis peaksid hõlbustama andmebaasi kasutamist kõige levinumates trükkimis-alamsüsteemides ning genereerima "käigult" sinu printerimudelile sobiva seadistuse. + Foomatic + + + + + LPR/LPD trükkimine + Mõne arvates tähendab lühend LPR reatrükkimissoovi (inglise keeles Line Printing Request), teiste sõnul kaugreaprinterit (inglise keeles Line Printer Remote). + BSD-stiilis trükkimine + + + + + Magicfilter + Sarnaselt rakendusele APSfilter pakub Magicfilter automaatset failitüübi tuvastamise funktsiooni ning selle alusel faili automaatset teisendamist trükitavasse vormingusse vastavalt printeri tüübile. + APSfilter + + + + + &MIME; tüübid + Lühend, mis tähendab mitmeotstarbelised (või multimeedia) meililaiendid (inglise keeles Multipurpose (Multimedia) Internet Mail Extensions). &MIME; tüüpe kasutati algselt selleks, et saaks edastada binaarandmeid (näiteks graafikat sisaldavaid meilimanuseid) meiliühenduse kaudu, mis normaalselt vahendab ainult ASCII märke. Selleks tuli andmed kodeerida ASCII vormingusse. Hiljem kontseptsiooni laiendati, et see kirjeldaks andmevormingut platvormist sõltumatul, kuid ometi üheselt mõistetaval moel. &Windows; kasutajad teavad ju kindlasti &Microsoft; Wordi .doc-laiendit. &Windows; platvormil on see õigupoolest mitmetähenduslik, kuivõrd .doc-laiendit kasutatakse nii tavaliste tekstifailide kui Adobe Framemakeri failide puhul. Ja kui tegelikule Wordi failile antakse muu laiend, ei suuda rakendus seda enam avada. &MIME; tüübiga failidel on kaasas äratundmist võimaldav string, mis kirjeldab nende failivormingut, võttes aluseks main_category/sub_category. IPP raames kirjeldatakse ka trükitavaid faile &MIME; tüüpide abil. Mitmetähenduslikkuse vältimiseks on &MIME; tüübid registreeritud IANA-s (Omistatud internetinumbrite assotsiatsioon, inglise keeles Internet Assigning Numbers Association). &CUPS;il on mõned omaenda registreeritud &MIME; tüübid, näiteks application/vnd.cups-raster (&CUPS;isisese rasterkujutise vorming). +&CUPS; Easy Software Products ESP PrintPro Gimp-Print + + + + PCL + Lühend, mis tähendab printeri kontrollkeel (inglise keeles Printer Control Language). Selle töötas välja &HP;. Versioon 1 oli lihtne ASCII trükkimiseks mõeldud käsukogum, praegused versioonid PCL6 ja PCL-X suudavad aga trükkida graafikat ja värviliselt -- kuid väljaspool &Microsoft; &Windows; ja &HP-UX; (&HP; enda &UNIX; variant) maailma pole see kuigi levinud... +ESC/P &HP;/GL PDL &PostScript; + + + + PDL + Lühend, mis tähendab lehekülje kirjelduskeel (inglise keeles Page Description Language). PDL kirjeldab abstraktselt lehekülje graafilist vormi. - Enne kui asi jõuab reaalselt toonerilt või tindikassetilt paberile, on vaja PDL-i "tõlgendada". &UNIX; puhul on tähtsaim PDL &PostScript;. +ESC/P &HP;/GL PCL &PostScript; + + + + Piksel + Lühend, mis tähendab pildielement (inglise keeles Picture Element). See mõiste kirjeldab rasterkujutise väikseimat elementi, olgu see paberile trükitud või katoodikiirte või LCD-elementide vahendusel ekraanile kuvatud. Iga neil väljundseadmetel kujutatav graafika või pilt koosneb pikslitest ning väärtused "ppi" (pikslit tolli kohta) ja &dpi; (punkti tolli kohta) on tähtsaimad kujutise üldkvaliteedi ja lahutusvõime ehk resolutsiooni hindamisel. +Filter Ghostscript &PostScript; Raster + + + + PJL + Lühend, mis tähendab trükitöökeel (inglise keeles Print Job Language). Selle töötas välja &HP; printeri vaike- ja tööpõhiste seadistuste kontrollimiseks ning mõjutamiseks. Seda võib aga kasutada ka mujal kui vaid &HP; enda (PCL-)printeritel, sest ka paljud &PostScript;- ning muud printerid mõistavad PJL signaale, mis saadetakse neile koos trükitööga või eraldi signaalina. + PCL + + + + + &PostScript; + &PostScript; (sageli lühendatuna "PS") on sisuliselt &UNIX; maailmas kujunenud failide trükkimise standardiks. Selle töötas välja Adobe, kes litsenseeris seda printeritootjatele ning tarkvarafirmadele. Et Adobe on avaldanud &PostScript; spetsifikatsiooni, on tekkinud ka hulk &PostScript; genereerivat ja tõlgendavat tarkvara (vaba tarkvara maailmas on üks tuntumaid võimas PS-tõlgendaja Ghostscript). +ESC/P &HP;/GL PCL PPD + + + + PPD + Lühend, mis tähendab PostScript printeri kirjeldus (inglise keeles PostScript Printer Description). PPD-d on ASCII-failid, kuhu on salvestatud kogu info printeri spetsiifiliste omaduste kohta, samuti (PostScript- või PJL-)käskude määratlused, mis kutsuvad välja teatud omadusi (näiteks duplekstrükk). Lühendi lahtimõtestamine näitab, et esialgu kasutati PPD-sid ainult &PostScript;-printerite tarbeks. &CUPS; avardas PPD põhimõtet kõigile printeritüüpidele. PPD-sid &PostScript;-printeritele annavad kaasa tootjad ning neid saab kasutada koos &CUPS;i ja TDEPrintiga vastava &PostScript;-printeri kõigi võimaluste pruukimiseks. TDEPrinti meeskond soovitab kasutada PPD-sid, mis töötati algselt välja &Microsoft; Windows NT jaoks. PPD-d mitte-&PostScript; printerite jaoks vajavad filtrit või filtreid, mis töötlevad &PostScript; vormingus trükifailid vormingusse, mida mõistab ka mitte-&PostScript;-printer. Selliseid PPD ja filtri kombinatsioone ei paku (veel) sugugi mitte kõik tootjad. Kui &CUPS;i arendajad aga ilmutasid soovi hakata PPD-sid kasutama, leidus vabavara maailmas piisavalt entusiaste, kes kiiresti pakkusid välja toe enamikule praegu kasutamist leidvatele printeritele PPD-de ja klassikaliste Ghostscripti filtrite abil. Kuid tähele tasub panna seda, et väljatrüki kvaliteet kõigub "tipptaseme fotokvaliteediga väljundist" (kasutades Gimp-Printi, enamik Epsoni tindiprintereid) "vaevuloetavani" (kasutades Foomaticu toega Ghostscripti filtreid mudelitel, mida Linuxprinting.org-i andmebaas hindab nimetusega "kirjapress"). +&CUPS; Linuxprinting.org &PostScript; + + + + PPD-O-Matic + PPD-O-Matic on kogum Perli skripte, mis töötab Linuxprinting.org-i veebiserveril ja mida saab kasutada võrgus PPD-de genereerimiseks igale printerile, mis teadaolevalt suudab trükkida Ghostscripti vahendusel. Neid PPD-sid võivad kasutusele võtta &CUPS;/TDEPrint, aga ka PPD-tundlikud rakendused, näiteks StarOffice, trükitöö kõikvõimalike parameetrite määramiseks. Tänapäeval on enamasti soovitatav kasutada "PPD-O-Maticut", mitte aga vanemat &CUPS;-O-Maticut. PPD genereerimiseks mine internetis printerite andmebaasi leheküljele, vali seal oma printeri mudel, vaata üle seejärel väljapakutavad võimalikud Ghostscripti filtrid, vali neist üks, klõpsa nupul "generate" ning salvesta viimaks fail oma süsteemi. Loe kindlasti läbi juhised. Kontrolli, et sinu süsteemi on ikka paigaldatud Ghostscript ja filter, mille valisid enne PPD genereerimist. +&PostScript; &CUPS;-O-Matic Linuxprinting.org Foomatic + + + + printcap + BSD stiilis trükkimist kasutavates süsteemides säilitab fail "printcap" seadistusteinfot. Trükideemon loeb seda määramaks, millised printerid on saadaval, milliseid filtreid neist igaühe puhul kasutada, kus asub spuulimiskataloog, kas kasutada trükitiitli lehekülgi ja nii edasi... Ka mõned rakendused sõltuvad ligipääsust printcap-failile, kust nad võtavad saadaolevate printerite nimed. + BSD-stiilis trükkimine + + + + + + Printer-MIB + Lühend, mis tähendab printerihalduse infobaas (inglise keeles Printer-Management Information Base). Printer-MIB määrab rea parameetreid, mis salvestatakse printerisse sellele võrgu kaudu ligipääsemiseks. See tuleb kasuks, kui paljusid (mõnel juhul sõna otseses mõttes tuhandeid) võrguprintereid hallatakse tsentraalselt SNMP (lihtne võrguhaldusprotokoll) abil. +PWG SNMP + + + + PWG + Lühend, mis tähendab Printeri töögrupp (inglise keeles Printer Working Group). PWG kujutab endast printeritootjate esindajate lõdvalt seotud rühmitust, kes on aastate kestel välja töötanud mitu võrgutrükkimisega seotud standardit. Hiljem on nende töö tulemust aktsepteerinud IETF, andes välja vastavad RFC-d, näiteks "Printer-MIB" ja IPP. +&PostScript; IPP Printer-MIB SNMP + + + + TDEIO moodul print:/ + TDEPrinti ressurssidele pääseb kiiresti ligi käsuga "print:/..." Kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager", pääseb kasutama printerihalduse vahendeid. Konqueror kasutab selleks &kde; kuulsat tehnoloogiat "KParts". +IO moodul KParts + + + + + Printerite andmebaas + . + Linuxprinting.org andmebaas + + + + + Qt&CUPS; + Qt&CUPS; ja KUPS olid TDEPrinti eelkäijad, nüüd aga on nad hüljatud ja keegi ei kanna nende eest enam hoolt. Kõik qtcupsi head küljed on üle võtnud KDE uus trükkimisdialoog "kprinter" (mis on qtcupsiga võrreldes palju parem), kupsi parimad omadused aga TDEPrinti haldur (seda saab kasutada KDE juhtimiskeskuse vahendusel või kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager"). Neil mõlemal on võrreldes eelkäijatega rohkem võimalusi ja vähem vigu... Qt&CUPS;i varasem arendaja Michael Goffioul on nüüd TDEPrinti arendaja -- väga armas ja töövõimekas mees ning kiire vigade parandaja... + kprinter + + + + + Rasterkujutis + Iga pilt füüsilisel andmekandjal koosneb eri värvi ja (võib-olla) suurust üksikute punktide mustrist. See erineb "vektorkujutisest", mille puhul graafikat kirjeldatakse matemaatilisse vormi valatud katkematute joonte, varjude, vormide ja täidetud aladena. Vektorkujutised on iseenesest failisuuruselt väiksemad ning neid võib skaleerida ilma info- ja kvaliteedikaota -- aga nad ei saa kunagi olla otseväljundiks, vaid neid tuleb "teisendada" ehk "rasterdada" väljundseadmele sobiliku lahutusvõimeni... Rasterdamise sooritab rasterkujutise töötleja (RIP, inglise keeles Raster Image Processor), milleks sageli on Ghostscripti tarkvara, või mõni filter. +Piksel Ghostscript &PostScript; Filter RIP + + + + RIP + Lühend, mis tähendab rasterkujutise töötlus/töötleja (inglise keeles Raster Image Process(or)). Trükkimise kontekstis tähendab "RIP" riist- või tarkvara, mis teisendab &PostScript; (või muu trükivormingu, mis esineb mitteraster-PDLi kujul) rasterkujutise vormingusse printeri "märkemootorile" vastuvõetaval kujul. &PostScript; printeritel on oma PostScript-RIP. RIP võib esineda printerina, aga ei pruugi. Paljudes &UNIX; süsteemides esineb "tarkvaralise RIPi" rollis Ghostscript, mis töötab serveril ning töötleb &PostScript; või muud andmed printerile saatmiskõlbulikule kujule (nii et sa võid pidada õigeks loosungit "Ghostscript muudab teie printeri &PostScript; masinaks", mis küll sõna otseses mõttes päris õige ei ole). +Filter Ghostscript &PostScript; PDL Raster + + + + + RLPR (kaug-LPR) + Lühend, mis tähendab kaug-reatrükkimissoov (inglise keeles Remote Line Printing Request). See on BSD stiilis trükkimine, mis ei vaja administraatori privileege ega faili "printcap", sest kõiki parameetreid saab määrata käsureal. RLPR sobib eriti hästi sülearvuti kasutajatele, kes töötavad tihti muutuvas keskkonnas, kuna seda võib paigaldada ükspuha millise muu trükkimis-alamsüsteemi kõrvale ning see pakub väga paindliku ja kiire meetodi paigaldada LPR/LPD vahendusel otseligipääsuga printer. TDEPrinti "printeri lisamise nõustaja" muudab RLPR kasutamise veelgi lihtsamaks. Käsk kprinter võimaldab lülituda "lennult" ümber RLPR-ile. +TDEPrint kprinter printcap + + + + + SNMP + Lühend, mis tähendab lihtne võrguhaldusprotokoll (inglise keeles Simple Network Management Protocol). SNMP on laialdaselt kasutusel kõikvõimalike võrgusõlmede (serverid, ruuterid, kommutaatorid, lüüsid, printerid) kaughalduses. +PWG Printer-MIB + + + + SSL(3) krüptimine + Lühend, mis tähendab turvaline soklikiht (inglise keeles Secure Socket Layer). SSL on meetod üle HTTP liigutatavate andmete krüptimiseks, mille töötas välja Netscape. Praegu on see asendumas IETF standardiga, mis kannab nimetust TLS. + TLS + + + + + + Spuulimine + Tuleneb lühendist SPOOL, mis tähendab simultaanne rivis-andmevahetus (inglise keeles Synchronous Peripheral Operations OnLine). Spuulimine võimaldab trükkivatel rakendustel (ja kasutajatel) jätkata oma tööd, sest trükkimise eest asub hoolt kandma deemon, mis salvestab faili ajutisse asupaika, kuni printer on valmis tööd alustama. + Deemon + + + + + + TLS krüptimine + Lühend, mis tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles Transport Layer Security). TLS on krüptimisstandard andmete liigutamisel HTTP 1.1 vahendusel, selle määratluse annab RFC 2246. Kuigi see tugineb varasemale, Netscape arendatud SSL-ile, ei ole ta sellega täielikult ühilduv. + SSL(3) + + + + + + System V stiilis trükkimine + See on traditsioonilise &UNIX; trükkimise teine variant (erineb BSD stiilis trükkimisest). See kasutab teistsugust käsukogumit (lp, lpadmin...), kuid ei ole põhimõtteliselt erinev. Siiski on kahe variandi vahe piisavalt suur, et nad omavahel kokku ei sobiks, nii et BSD klient ei saa ilma lisavaevata System V stiilis trükiserveril trükkida... IPP on mõeldud lõhet ületama ja vähendama. +BSD-stiilis trükkimine IPP + + + + TurboPrint + Jaosvara, mis võimaldab fotokvaliteediga trükki paljudel tindiprinteritel. Sellest on kasu, kui sa ei suuda oma printerile juhtprogrammi leida, ning seda saab edukalt kasutada nii traditsioonilises Ghostscripti kui moodsamas &CUPS;i süsteemis. + Gimp-Print + + + + + XPP + Lühend, mis tähendab X-i trükkimispaneel (inglise keeles X Printing Panel). XPP oli esimene vaba tarkvara &CUPS;ile loodud graafiline trükkimiskäsk, mille kirjutas Till Kampeter ja mis mingis mõttes kujutab endast eeskuju &kde; utiliidile "kprinter". + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/CMakeLists.txt new file mode 100644 index 00000000000..7b9301c6294 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/CMakeLists.txt @@ -0,0 +1,6 @@ +# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer + +tde_create_handbook( + DESTINATION khelpcenter/quickstart + LANG et +) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..5ce979d3fc1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = khelpcenter/quickstart +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..fb7835075ce --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/quickstart/index.docbook @@ -0,0 +1,749 @@ + + + + + +]> + + + + +Kiire sissejuhatus &kde;sse + + + + +&kde; meeskond + +MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde + + +2004-08-28 +3.00.00 + + +1999200020012002 +&kde; meeskond + + +&FDLNotice; + + +Sissejuhatus K Töölaua Keskkonda +Kiire sissejuhatus &kde;sse + + +KDE +kiire sissejuhatus +sissejuhatus + + + + +Sissejuhatus + +See dokument annab kiirülevaate K Töölaua Keskkonnast ja tutvustab sulle &kde; põhilisi omadusi. + +Järgnevad juhised ei pretendeeri kaugeltki KDE töölaua kõigi külgede ega isegi suurema osa katmisele. Siin kirjeldatakse vaid mõningaid põhilisi võtteid mõne kõige levinuma tegevuse sooritamiseks. + +Me oletame, et sa oled juba tuttav vähemalt ühe graafilise kasutajaliidesega, näiteks CDE, Geos, GEM, &NeXTSTEP;, &Mac;, OS/2 või &Microsoft; &Windows;. Seepärast ei hakka me seletama näiteks hiire või klaviatuuri kasutamise põhitõdesid, vaid keskendume loodetavasti huvitavamatele asjadele. + + + + +&kde; ülevaade + +See peatükk on mõeldud neile kasutajatele, kes eelistavad asju tundma õppida ise uurides ning soovivad alustuseks vaid lühikest tutvustust. Järgmistes peatükkides tutvustatakse töökeskkonda põhjalikumalt, pakkudes mitmeid tulusaid vihjeid ja kiiremini tegutsemise võimalusi. Kui sa aga kibeled juba alustama, lõpeta lugemine, vaata &kde;s veidi ringi ja kui vaja, tule tagasi ning uuri vajalikku peatükki. + + +&kde; pakub äärmiselt kohandamisvõimelist töölauakeskkonda. Siinkirjeldatu eeldab, et sa kasutad vaikeväärtusi ega ole neid veel muutnud. + + + +&kde; töölaud + +Tüüpiline &kde; töölaud koosneb mitmest osast: + + + +Paneel ekraani allosas, kust saab käivitada rakendusi ja vahetada töölaudu. Lisaks muule on seal ka &kmenu;, suur &ticon;, millele klõpsates näeb rakenduste menüüd. + + + +Tegumiriba, mis vaikimisi on põimitud paneeliga ja mida saab kasutada avatud rakenduste vahel liikumiseks ning nende haldamiseks. Klõps tegumireal näha oleval rakendusenimel aktiveerib selle. + + + +Töölaud ise, kuhu saab paigutada sagedamini kasutatavaid faile ja katalooge. &kde; pakub võimalust kasutada mitut töölauda, mis võivad omavahel tunduvalt erineda. Töölaudade vahel liikumiseks klõpsa paneelil asuvatele numbritega nuppudele. + + + + + + +Valmis... Läks! + +Nüüd siis mõned kiirvihjed, kuidas tööd alustada ja seda teha. + + + +Rakenduse käivitamiseks klõpsa paneelil &ticon; nupul (see kannab nimetust &kmenu;) ja vali menüüst vajalik nimetus. + + +Klõps paneelil asuval ikoonil, mis näeb välja nagu maja, viib sind &kde; failihalduri &konqueror; vahendusel sinu kodukataloogi. + + +Kui tahad kasutada &UNIX; käsurida, vali K menüü Süsteem Konsool või vajuta klahvikombinatsiooni &Alt;F2, mis avab ühe käsu sisestamiseks minikäsurea dialoogi. + + + +&kde; seadistamiseks vali &kmenu;s Juhtimiskeskus. + + + +Kui soovid klaviatuuri abil rakenduste vahel liikuda, vajuta &Alt;Tab, kui aga soovid liikuda töölaudade vahel, siis &Ctrl;Tab. + + + +Klõps &HPN;ga võimaldab pääseda ligi paneeli, töölaua ja enamiku &kde; rakenduste kontekstimenüüle. + + + + + + + +Rakenduste käivitamine + + +&kmenu; ja paneeli abil + +Ekraani allosast leiad töölaua paneeli, mis kannab nimetust &kicker;. Seda saab kasutada rakenduste käivitamiseks. Selleks klõpsa vasakul asuvale suurele ikoonile &ticon;. + +See nupp kannab nimetust &kmenu;. Selle ülaosas on väike nool, mis märgib, et klõpsates ilmub hüpikmenüü. Klõpsa siis! Hüpikmenüü võimaldab hõlpsasti ligi pääseda kõigile arvutisse paigaldatud &kde; rakendustele. + + +&kicker;i kohandamine + + + +Kui kasutad mõnda rakendust või tööriista väga tihti, soovid kindlasti sellele võimalikult kiiresti ja lihtsalt ligi pääseda. Sellisel juhul võid lisada üheainsa rakenduse või ka terve &kmenu; alammenüü paneelile spetsiaalse kiirkäivitusnupuna. Kui soovid kasutada mõnda rakendust kiiresti ja hõlpsalt otsekäivitusnupu abil, klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal või &kmenu; ikoonil. Vali Paneeli menüü Lisa rakendus paneelile ja seejärel otsi üles rakendus või menüü, mida soovid paneelile lisada. + + +Sel moel võid lisada kas või kogu menüü või siis ühe &ticon; nupu alammenüüdest. Kui sul on näiteks paigaldatud &koffice; ja sa soovid kiiresti ligi pääseda kõigile &koffice;'i rakendustele ilma &kmenu;s pikemalt seiklemata, siis klõpsa rakenduse valimise asemel valikul Lisa see menüü. Nüüd on sul võimalik ligi pääseda korraga kõigile &koffice;'i rakendustele ega pea nägema paneelil iga rakenduse eraldi ikooni. + + +Kõiki paneeli elemente saab liigutada, valides kontekstimenüüst käsu Liiguta. Selleks tee klõps hiire kolmanda nupuga (hiire kolmas nupp on tavaliselt parem nupp, aga kui sa oled oma hiire teisiti seadistanud -- olles näiteks vasakukäeline --, võib see ka olla hiire vasak nupp). Ilmub hüpikmenüü, kus on ka valik Liiguta. Nüüd liiguta hiirt ja sa näed, kuidas ikoon küll paneelile jäädes järele tuleb. Kui oled jõudnud soovitud kohta, tee klõps hiire esimese nupuga (vaikimisi hiire vasak nupp). Nagu tähele panid, oli menüüs ka valik Eemalda, mida saab kasutada siis, kui oled täiesti tüdinenud mõne käivitusnupu nägemisest paneelil. + + + + + +Kontekstimenüü kasutamine + +Eelnevast jõuame ühe huvitava teemani: paljudes kohtades võid teha klõpsu hiire parema nupuga, et näha kontekstimenüüd, kus leidub hõlpsasti rakendatavaid valikuid. Seepärast tasub alati proovida hiire kolmandat nuppu millegi peal, millega sa ei oska midagi ette võtta. Isegi töölaua taustal on selline menüü olemas! + + + + +Paneeli muud omadused + +Paneelil on teisigi huvipakkuvaid võimalusi. Üks neist võib olla oluline, kui sul juhtub olema kesise resolutsiooniga monitor: nimelt näita-peida funktsioon, mida saab kasutada paneeli mõlemas otsas paiknevat väikest noolt klõpsates. + +Aga võib-olla ei soovi sa, et paneel täidaks kogu ekraanilaiuse. Sedagi saab imelihtsalt muuta! Tee &HPN;ga klõps paneeli tühjal osal ning vali siis Paneeli seadistamine.... Ilmuvas &juhtimiskeskus;e dialoogis võid valida kaardil Välimus võimaluse Paneeli suurus ning liugurit nihutades määrata paneeli vähem kui 100% laiust katma. + +Kui sul see dialoog juba nagunii lahti on, siis võid vabalt läbi proovida ka teised võimalused ning klõpsuga nupul Rakenda vaadata, mis juhtub. Kõike saab hõlpsasti tavaliseks tagasi muuta, kui klõpsata nupule Vaikeväärtused. + +Üldse, kui sa ei ole päris kindel, mida mingi nupp &kde;s teeb, siis liiguta hiir nupu peale ja oota mõni hetk: &kde; kasutab rakendustele sisseehitatud miniabi, mida nimetatakse kohtspikriteks ja mis püüavad mõne sõnaga ära öelda, mis on mis. + + + + + + +Tahan oma käsurida tagasi! + +Rahu, ainult rahu -- midagi pole lahti! &kde; ei soovi sugugi sinult ära võtta armastatud (ja vahel ka väga tõhusat) käsurida. Sa võid faile liigutada töölaual, aga samahästi võid kasutada ka harjumuspäraseid &UNIX; käske. Tegelikult pakub &kde; sulle käsurea võimsust kõikjal, vahest isegi üllatavates kohtades. + +&kde; pakub väga suurte võimalustega käsureaakent, mis kannab nimetust &konsole;. Selle käivitamiseks vali K menüü Süsteem Konsool. See võib olla midagi, mida soovid näha ka paneelil ja õnnekombel ongi ta seal juba algusest peale olemas! + +Mõnikord võid soovida käsurealt ainult üht käsku anda. Sellisel juhul pole mõtet kasutada võimsat terminali. Kasuta klahvikombinatsiooni &Alt;F2 ning sinu ette ilmub väike käsurida, kuhu saab parajasti ühe korraliku käsu sisestada. See aken kaob küll käsu sisestamise järel, kuid täidab selle ometi. + +Kui see aken ilmub (me oleme andnud talle, muide, nimetuseks minicli ehk minikäsurida) ja sa vajutad noolt Üles, võid sirvida kõiki käske, mida oled varem sisestanud. Lisaks sellele on miniclis võimalik sisestada &URL;, et &konqueror; seejärel soovitud asukoha avaks. + +Nii &konqueror; kui redaktor &kate; võivad ette manada terminaliakna, mis käitub just nagu &konsole;. &konqueror;is saab selle sisse lülitada menüüst AkenNäita vaadet "Terminaliemulaator". Seejärel ilmub &konqueror;i akna allossa põimituna terminal ja mis eriti lahe -- see järgib failihalduri vaates kõiki sinu liigutusi, muutes kataloogi vastavalt sinu tegevusele. &kate;s saab terminali sisse lülitada samuti menüüst Seadistused Konsooli näitamine. + + +&UNIX; man-lehekülje vaatamiseks sisesta minicli aknasse man:käsk, kus käsk on vastava &UNIX; käsu nimetus. + + + +Mingi sõna või sõnade otsimiseks Google'i otsimismootoris võid sisestada gg:sõna või sõnad. Selliseid kiirkorraldusi on veel terve hulk ja sa võid neid ka ise lisada! Selleks uuri lähemalt &juhtimiskeskus;e kaarti Veebilehitsemine Veebi kiirkorraldused. + + +Ja lõpuks on alati võimalik armsat käsurida käe ja silma ulatuses hoida, kui lisada see &kicker;i paneelile! + +Selleks klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal ja vali Lisa aplett paneelile... Ilmuvas dialoogis keri, kuni näed kirjet Käsu käivitamine. Klõpsa sellel &HVNga; ja seejärel nupule Lisa paneelile. Nii on võimalik põimida minikäsurida otse paneelile ja ka seal on võimalik kasutada käskude mälu. + +Nii et kokkuvõttes võib öelda, et käsurida ei ole kunagi kaugel, kui sul peaks seda &kde;s vaja minema. + + + + + +Töö akendega + +Kui sa ei ole seda veel teinud, käivita rakendus &kmenu; abil, näiteks Failide otsimine. + + +Aken! Mis see veel on? + +Tavaliselt eelistavad inimesed ju tööd teha akende sees, aga vahel võib tekkida tahtmine või vajaduski akende endaga midagi ette võtta. Siin järgneb põgus ülevaade kõige levinumatest akendega seotud funktsioonidest: + + + +Akna liigutamine + +Haara hiirega akna tiitliribast või hoia all &Alt; klahv ja liiguta aken sinna, kuhu vaid soovid. + + + + +Akna suuruse muutmine: + +Haara hiirega aknapiirdest või hoia all &Alt; klahv ning &HPN;ga liiguta serva sinna, kuhu vaid soovid. + + + + +Akna maksimeerimine + +Klõpsa tiitliribal maksimeerimisnupul (vaikeseadistuse korral on see ruut otse X-märgi kõrval) ning aken täidabki terve ekraani -- või kui ta juba täitis, siis taastub esialgne suurus. Klõps &HKN;ga maksimeerib akna püstisuunas ning &HPN;ga laiuti. + + + + +Akna minimeerimine + +Klõpsa tiitliribal nupule Minimeeri (nupu Maksimeerikõrval) ning aken kaob tegumireale. Seal aknaikoonil klõpsates saab akna taastada. + + + + +Akende vahel liikumine + +Lisaks tavalisele hiireklõpsule ühelt aknalt teisele liikumiseks saab kasutada ka klahvikombinatsiooni &Alt;TAB. Edaspidi on seda lähemalt seletatud. + + + + + +Tiitliriba nupud + +&kde; akende tiitliribal on mõned standardsed nupud, mis võimaldavad kiiresti sooritada mõningaid levinud operatsioone. Tavapärane nuppude asetus näeb välja selline: + + +Vasakul pool: + +Menüünupp. Tavaliselt kujutab see rakenduse miniikooni. Klõps sellel avab aknaoperatsioonide menüü. Kiirkorraldus &Alt;F3 avab aknamenüü. + + + + + +Paremal pool: + +Minimeerimisnupp. + + + +Maksimeerimisnupp. + + + +Sulgemisnupp, mis sulgeb akna. Kiirklahv: &Alt;F4. + + + + + + +Akende vahel liikumine + +Nüüd, kus oled teada saanud, mida on võimalik akendega ette võtta, soovitame sul avada veel mõned aknad, sest me tahame rääkida erinevate akende vahel liikumisest. Et see on väga tavaline asi, pakub &kde; selleks mitu võimalust ja sul on võimalik valida just see, mis rohkem meeldib! + +Paljud aknasüsteemid nõuavad aknal klõpsu hiirega, et seda saaks kasutama hakata. See on ka &kde; vaikeviis, mille me oleme nimetanud klõpsa fokuseerimiseks poliitikaks. Kuid sul on võimalik seadistada töölauda ka nii, et akna aktiveerib hiirekursori viimine selle peale. Seda me nimetame fookus järgib hiirt poliitikaks. Kui otsustad viimase kasuks ja rakendad selle &kde; juhtimiskeskuses, on alati aktiivne see aken, mille kohal asub hiir. Aken ei pea selle peale küll automaatselt esiplaanile ilmuma, kuid siiski on sul võimalik klõpsata selle tiitliribal või aknapiirdel või -- see on &kde; eriomadus -- kasutades kombinatsiooni &Alt; ja &HKN; tuua aken esile. + +Nüüd veel mõned meetodid akende vahel liikumiseks: + + + +Vali aken akende nimekirjast. Selle avamiseks klõpsa &HKN;ga töölaua tühjal alal või paneelil asuval mitme aknaga ikoonil või paneeli tegumirea vasakul ääres paikneval ülespoole näitaval noolel. + + + +Hoia all &Alt; klahvi ja vajuta klahvile Tab akende läbijalutamiseks. + + + +Kasuta tegumiriba (sellest lähemalt edaspidi). + + + + + + + +Tegumirea kasutamine + +Tegumiriba näitab rida väikseid ikoone, millest igaüks vastab töölaua aknale. &kde; vaikesätete kohaselt asub tegumiriba paneelil, kuid see võib ka asuda näiteks ekraani ülaosas. + +Tegumiriba on väga võimas vahend. Vaikeseadistuse järgi on aknad, kui sul on neid ühe rakenduse puhul avatud mitu, grupeeritud, nii et tegumireal on näha vaid üks ikoon rakenduse kohta. + +Klõps &HVN;ga tegumirea nupul toob esile antud rakenduse avatud akende loendi, kust sa võid valida endale sobiva. Neist ühe valimine hiire vasaku nupuga toob valitud akna otsekohe esile. Klõps tegumirea elemendil hiire parema nupuga avab menüü, mis võimaldab sul opereerida kas kõigi ikooni all avatud akendega korraga või igaühega eraldi. + +Soovi korral võid tegumireal näha kõigi töölaudade kõiki aknaid, millisel töölaual nad siis ka ei asuks, või ka ainult selle töölaua ikoone, kus parajasti asud. Sa võid valida ka võimaluse ikoone mitte grupeerida, nii et igale avatud aknale vastaks tegumireal omaette ikoon. Kõike seda ja veel palju muud saad määra hiire parema nupu klõpsuga tegumirea sangal (väike mustriline riba vasakus servas) ning seejärel valides Paneeli seadistamine... + +Tegumirea ikoonid muudavad automaatselt suurust, et kõik rakendused sinna ikka ära mahuks. Kui muudad paneeli laiemaks, muutuvad ka ikoonid laiemaks ja sa näed neid paremini, kuid uute rakenduste avamise korral muudavad nad taas oma suurust. + + + + +Virtuaalsete töölaudade kasutamine + +Mida see kleepumine ikkagi tähendab? + +Võib ette tulla, et sul on aknaid rohkem lahti, kui jagub ruumi töölaual. Sellisel juhul on sul kolm võimalust: + + + +Jätta kõik aknad lahti (segamini töölaud) + + + +Minimeerida need aknad, mida sa parajasti ei kasuta, ning vajaduse korral liikuda nende vahel &Alt;Tab abil (endiselt üsna suur segadik ja hulk vaeva!) + + + +Soovitatav: teha seda, mida teeb operatsioonisüsteem ise, kui tal ei jagu piisavalt füüsilist mälu, see tähendab, kasutada virtuaalmälu, mis meie juhtumi korral tähendab virtuaalseid töölaudu. + + + +Kolmas võimalus on õige tee! &kde; tuleb edukalt toime mitme erineva töölauaga, igaühel oma aknad. Vaikeseadistus pakub välja neli töölauda. Nende vahel liikuda on ääretult lihtne, selleks tuleb vaid klõpsata vastaval töölauanupul paneelil. Ka klahvikombinatsioon &Ctrl;F1...F4 viib sind otsekohe soovitud töölauale ning kombinatsiooniga &Ctrl;Tab saad samuti töölaudu vahetada. + +Virtuaalsed töölauad on kenad asjad. Aga mõnikord võib sul tekkida tahtmine, et mõni aken oleks olemas igal töölaual. Näiteks pisike jututoaaken, alarmkell või mis iganes. Sellisel juhul saab kasutada eespool mainitud kleepumisnuppu, mis asetab akna taustale, nii et see on näha igal virtuaalsel töölaual. + +Kleepumisnuppu saab kasutada ka akna liigutamiseks ühelt virtuaalselt töölaualt teisele: vajuta aknal kleepumismärki, mine teisele töölauale ja muuda seal vajutusega samale nupule ta mitteaktiivseks. Sama tulemuse saab ka siis, kui kasutada tegumireal asuva aknakirje kontekstimenüüd (valik Töölauale) või aknaoperatsioonide menüüs samanimelist valikut. + + + + + +Failide haldamine + + + +Graafilistel töölaudadel räägitakse tavaliselt kataloogidest, mis peegeldavad kõvakettal asuvaid (sõltuvalt kõnepruugist) katalooge või kaustu. Kataloogid sisaldavad faile ja teisi katalooge/kaustu. &kde; failihaldur, millele me oleme nimeks andnud &konqueror;, kasutab samuti mõistet kataloog, mis hõlbustab sul failide haldamist. + + +&konqueror;i kasutamine + +Kui sa käivitad esimest korda &kde;, ilmub paljude ikoonidega aken. See on &konqueror;i aken, mis näitab sinu kodukataloogis (ehk kohas, kus asuvad sinu isiklikud failid) paiknevaid faile. Kataloogi nimi on näidatud akna tööriistaribal. Kui sa sellist akent praegu ei näe, klõpsa paneelil ikoonil, mis näeb välja nagu maja. + +Faili või kataloogi avamiseks tee sellel klõps &HVN;ga. Sul on võimalik valida ka menüüst AkenNäita vaadet "Liikumise paneel", mis võimaldab kataloogihierarhias kiiremini liikuda. Aga kui tahad kohe kindlasse kataloogi minna, võid ka selle nime sisestada reale kohe tööriistariba all. + + +Failide avamine + +&kde; pakub välja valiku rakendusi mitut tüüpi failide vaatamiseks ja redigeerimiseks ning kui sa klõpsad failil, mis sisaldab näiteks dokumenti või pilti, käivitab &konqueror; kohe vastava rakenduse. Kui ta ei tea, millist rakendust klõpsatud faili avamiseks kasutada, palub &konqueror; sul selle määrata ja kui sa oled seda teinud, on sul võimalik ka anda korraldus, et &konqueror; peaks valiku meeles ja avaks faili järgmine kord just selle rakendusega. + + +&konqueror; kasutab failide sidumiseks rakendustega MIME tüüpe. + + + + + +Ikoonide lohistamine + +Faili kopeerimiseks või liigutamiseks lohista selle ikoon hiirega töölauale, &konqueror;i teise aknasse või kataloogiikoonile. Kui sa nupu lahti lased, palub &konqueror; sul ilmuvas menüüs valida, kas soovid faili kopeerida, liigutada või luua sellele viida. + + +Pane tähele, et kui valid viida loomise kasuks, tekitab &kde; &UNIX; nimeviida (mitte jäiga viida), mis tähendab, et kui sa originaalfaili mujale liigutad või hävitad, viit enam ei toimi. + + +Enamik &kde; rakendusi toetab lohistamisvõimalust: võid lohistada ikooni töötava rakenduse aknasse või ka veel mittetöötava rakenduse ikoonile, et see avaks soovitud faili. Proovi! + + + + +Faili omaduste määramine + +Faili omaduste muutmiseks (näiteks nimi ja õigused) tee klõps &HPN;ga ikoonil ja vali menüüst Omadused. + + + + + +Töö arhiivide ja võrguga + +Veel päris hiljuti läks vaja spetsiaalset tarkvara, et pääseda ligi internetis asuvatele failidele. Need ajad on nüüd möödas! + +&kde; toetab tehnoloogiat, mis kannab nimetust võrguläbipaistvusega ligipääs (inglise keeles Network Transparent Access, NTA), mis võimaldab tööd teha ka teisel pool maakera asuvate failidega sama hõlpsalt, nagu asuks need sinu kohalikul kõvakettal. + +Kui soovid näiteks pääseda ligi mõnel &FTP; serveril asuvatele failidele, vali &konqueror;i menüüs AsukohtAva asukoht ja sisesta &FTP; serveri URL. Faile saab serveri kaustadest ja kaustadesse lohistada sama lihtsalt, nagu asuksid nad sinu masina kõvakettal. Sa võid isegi avada &FTP; serveril paiknevaid faile ilma neid kõvakettale kopeerimata (kui vaja, teeb selle sinu eest ära &kde;). + + +Pane tähele, et &konqueror; kasutab anonüümset ligipääsu &FTP;-le, mis võib piirata serveril asuvate failide kasutamisvõimalusi. Kui sul on serveril konto, võib lisada URL-ile oma kasutaja-ID, näiteks: ftp://kasutajanimi@server/kataloog + +&konqueror; küsib sinu käest parooli ja kui sisselogimine õnnestub, on sul oma serveril asuvatele failidele täielik ligipääs. + + +Kui oled harjunud kasutama &Microsoft; &Windows; maailmas levinud rakendust WinZip, rõõmustab sind ilmselt teadmine, et ka &kde; suudab sisse vaadata tar-arhiividesse. &kde; käsitleb selliseid arhiive tavaliste kataloogidena ning sa võid nende sees ringi vaadata, faile avada &etc;. Üldiselt peaks ligipääs failidele internetis ja arhiivides sarnanema igati failide kasutamisega kõvakettal, kui välja jätta mõningane viivitus, mis tekib võrgu kasutamisel ja arhiivide avamisel. + + + +Mallide kasutamine ligipääsul rakendustele ja seadmetele + +&kde;s on väga lihtne luua ikoone paneelile või töölauale, mis võimaldavad sul kiiresti rakendustele ligi pääseda. Sama lihtne on luua ikoone, mis võimaldavad ligipääsu mingitele muudele huvipakkuvatele asjadele. &kde;l on olemas järgmised kiirviitade mallid: + + + +Rakendused + + +Printerid + + +Ühendatavad seadmed (⪚ flopiseadmed) + + +Internetiressursid (⪚ WWW dokumendid, &FTP; kataloogid) + + +Mõne &kde; &koffice;i rakenduse dokumendid. + + + +Ükspuha millise neist võid lisada töölauale, tehes seal, kuhu soovid ikooni ilmumas näha, klõpsu &HPN;ga ja valides Loo uus ning sealt juba elemendi, millele soovid viita luua. + +Peaaegu igal elemendil &kmenu;s, töölaual ja paneelil on oma vaste .desktop faili näol. .desktop fail määrab, millist ikooni näidata ning mida see endast kujutab (rakendus, seade või URL). Sa võid lohistada paneelile iga .desktop faili, et luua kiirkäivitusnupp. + + + + +Seadmete ühendamine + +&UNIX; võimaldab ligipääsu lisaks esmasele kõvakettale ka teistele salvestusseadmetele protsessiga, mis kannab nimetust ühendamine. &kde; kasutab .desktop faile võimaldamaks sul hõlpsasti ühendada ja lahutada ning pääseda ligi failidele teisestel salvestusseadmetel, näiteks flopikettad ja &cdrom;-seadmed. + +Näitena toome siin sammud ikooni loomiseks, mis võimaldab ligipääsu flopikettal asuvatele failidele: + + +Paljud süsteemid nõuavad, et sa oleksid seadmete ühendamiseks ja lahutamiseks sisse logitud kui administraator (root). + + + + +Klõpsa hiire parema nupuga töölaual ja vali Loo uusSeade Flopiseade... + + +Ilmuva dialoogi kaardil Üldine anna ülal asuvas tekstikastis loodavale viidale meelepärane nimi. + + + +Kaardil Seade sisesta dev/fd0 (või kui sinu süsteemis kannab see muud nime, siis sobiv) kasti Seade. + + +Võid lisada ka ühenduspunkti. Selleks võib olla olemasolev tühi kataloog. Tavalisemad ühenduspunktid on /mnt/floppy või /floppy, aga sama hästi võib sinu flopi olla ühendatud näiteks punktis ~/minuketas. + + +Klõpsa väljal Lahutatud seadme ikoon ja vali ilma rohelise noolekeseta flopiketta pilt. + + +Kui oled nüüd oma valikutega rahul, klõpsa nupul OK ja viit ongi loodud! + + + +Aseta nüüd korralikult vormindatud flopi seadmesse ja klõpsa flopiikoonil, misjärel &kde; ühendab seadme ja näitab sellel paiknevaid faile. Enne ketta eemaldamist seadmest klõpsa &HPN;ga flopiikoonil ning vali menüüst käsk Lahuta. + + + + + + +Töölaua seadistamine + +Kui sulle ei meeldi miskipärast töölaua välimus või selle mingid omadused, on sul üsna tõenäoliselt võimalik seda muuta. &kde; on äärmiselt paindlik ja seadistatav ning töölaua välimuses ja käitumises on peaaegu kõik muudetav. Erinevalt paljudest muudest &UNIX; töökeskkondadest ei ole selleks sugugi vaja ringi luusida saladuslikes seadistustefailides ja neid käsitsi redigeerida (kuigi soovi korral on ka see võimalik)! Selleks saab kasutada spetsiaalselt töölaua seadistamiseks mõeldud rakendust &juhtimiskeskus;. + + +<application>&kde; juhtimiskeskuse</application> kasutamine + +Käivita &juhtimiskeskus; &kmenu;st. Ilmub kahe paneeliga aken, mille vasakus paneelis paikneb moodulite loend. + +Ava moodul klõpsuga selle nimel. Seejärel ilmub alammoodulite loend. Klõps mõnel alammoodulil toob paremasse paneeli muudetavad seadistustevõimalused. + +Seadistuste muutmine on äärmiselt lihtne. Kui mõni asi jääb selgusetuks, on igal seadistustepaneelil varuks abinupp. Igal paneelil on nupud Abi, Vaikeväärtused, Rakenda ja Algväärtused, mille toime on järgmine: + + + +Abi + +Näitab vasakus paneelis lühikest abiteksti, mis sisaldab ka viita vastavat moodulit pikemalt lahti seletavale käsiraamatule. + + + + +Vaikeväärtused + +Seab kõik antud mooduli valikud neile vaikeväärtustele, mis kehtisid &kde; paigaldamise ajal. + + + + +Rakenda + +Rakendab antud moodulis parajasti kehtivad või määratud seadistused. + + + + +Algväärtused + +Seab valikud olekusse, mis valitsesid mooduli avamise ajal. Kui sa jõudsid juba vajutada nuppu Rakenda, siis nüüd saad tagasi valikud, mis valitsesid enne seda, kui sa kasutasid nuppu Rakenda. + + + + + +Kui tegid mingis seadistustepaneelis muudatusi ja suundud uude moodulisse ilma nupule OK või Rakenda vajutamata, küsib &juhtimiskeskus;, kas soovid enne uue mooduli juurde asumist muudatused rakendada. + + + + + + + +Väljalogimine + +Me loodame siiralt, et &kde; kasutamine pakub sulle nii suurt lõbu ja rõõmu, et sa ei soovigi kunagi välja logida. Aga kui sul see soov siiski tekkima peaks, vali K menüü Logi välja. + +Ka paneelil on väljalogimisnupp, mis sarnaneb veidi lülitile. Sama hästi võid aga väljalogimiseks kasutada klahvikombinatsiooni &Ctrl; &Alt;Delete. + + +Seansihaldus + +Välja logides jätab &kde; meelde, millised rakendused olid avatud ja kus aknad asusid, nii et kui sa järgmine kord sisse logid, on need taas kõik avatud. Me oleme sellele omaduse andnud nimetuseks seansihaldus. &kde; rakendused taastavad end samas olekus, millises nad olid väljalogimise ajal. Näiteks &kate; jätab meelde, milliseid faile sa parajasti redigeerisid. + +&kde;-välised rakendused oma olekut väljalogimise ajal meelde ei jäta ning seepärast hoiatab &kde; sind ette, paludes kontrollida, et oled enne väljalogimist sellistes rakendustes salvestanud kõik olulised andmed. + +Seansihalduse paremaks mõistmiseks käivita &kate; (K menüüRedaktoridKate). Ava redigeerimiseks mingi tekst. Nüüd logi välja ja uuesti sisse. Sa näed, et &kate; ilmub ekraanile täpselt varasemas asendis täpselt õigel töölaual ning avatud on seesama dokument, mida sa enne väljalogimist redigeerisid. &kate; jätab meelde isegi need muudatused, mis jäid enne väljalogimist salvestamata ning salvestab need, kui valid menüüs Fail käsu Salvesta. + + + + + +&kde; -- vaimustav retk + +Me loodame, et see lühike retk K töölaua keskkonda pakkus sulle naudingut ja et sa suudad meie unikaalse töölauakeskkonna abil oma tegemistega kiiremini ja mugavamalt toime tulla. + +Soovime meenutada, et &kde; projekt ei ole äriline ettevõtmine, vaid kõikjal maailmas elavate vabatahtlike üritus. Me näeksime meelsasti ka sind ühinemas &kde; projektiga ja saamas unikaalse inimühenduse osaks. Kui oled programmeerija, võiksid kaaluda mõtet aidata &kde; rakendusi veel paremaks muuta või lisada lausa mõni uus rakendus omalt poolt. Kui oled kunstnik või kogenud graafik, võid luua ikoone, värvilahendusi, helisid ja logosid. Kui sulle meeldib aga kirjutada, siis võiks see ju ka olla dokumentatsioon &kde; projektile. + +Nagu näed, on abistamiseks hulk võimalusi. Me kutsume sind tõemeeli ühinema kogu maailmas asuva inimeste võrgustikuga, kelle siiras eesmärk on muuda &kde; maailma parimaks töölauakeskkonnaks. Kui soovid selle kohta rohkem infot, külasta internetis meie kodulehekülge www.kde.org. + + +Tere tulemast vaimustavale retkele + + +Sinu &kde; meeskond + + + + + +Autorid + +Autorid + + +Matthias Ettrich ettrich@kde.org +Kalle Dahlheimer kalle@kde.org +Torben Weiss weis@kde.org +Bernd Wuebben wuebben@kde.org +Stephen Schaub sschaub@bju.edu - toimetaja +Robert Williams rwilliams@kde.org - toimetaja +Lauri Watts lauri@kde.org + + +Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee +&underFDL; + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/CMakeLists.txt new file mode 100644 index 00000000000..5698d06a08d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/CMakeLists.txt @@ -0,0 +1,6 @@ +# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer + +tde_create_handbook( + DESTINATION khelpcenter/userguide + LANG et +) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..835c6cbf4f2 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = khelpcenter/userguide +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/a-window.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/a-window.png new file mode 100644 index 00000000000..f89420a4384 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/a-window.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/accessibility.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/accessibility.docbook new file mode 100644 index 00000000000..5a8961e19aa --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/accessibility.docbook @@ -0,0 +1,134 @@ + + + + + +Gary Cramblitt + + + +Hõlbustus + +Hõlbustus + +KDEAP (&kde; Accessibility Project ehk KDE hõlbustusprojekt) on seadnud sihiks, et &kde; kui töökeskkond oleks kasutamiskõlblik kõigile kasutajatele, ka neile, kes kannatavad mõne füüsilise vaeguse käes. Lisaks mitmesugustele hõlbustusvõimalustele juhtimiskeskuses pakub &kde; veel mitut hõlbustusvahendit, mis kuuluvad paketi &kde;-Accessibility koosseisu. Võimalik, et see pakett ei ole sinu arvutisse paigaldatud - sellisel juhul saab selle alla laadida järgmiselt aadressilt: + + +tdeaccessibility-1.0.0.tar.gz või tdeaccessibility-1.0.0.tar.bz2 +MD5 +lsm-fail + + +Rohkem infot leiab &kde; hõlbustuse koduleheküljelt. + + +<application>KMouseTool</application> + +Hiirautomaatne klõpsamine + +KMouseTool on &kde; rakendus, mis klõpsab sinu eest hiirt. KMouseTool töötab igasuguse hiire või muu osutusseadmega. + + + + + + + KMouseTool + + + + +Lisainfo + MouseTooli veebilehekülg: http://mousetool.com + KMouseTooli käsiraamat + + + + + +KMagnifier + +Suurendusklaas + +KMagnifier (või kmag, kui kasutada selle &UNIX; nime) on väike rakendus, mis suurendab ekraani osa. See suurendab kas hiirekursori piirkonnas asuvat ekraaniosa või kasutaja määratud piirkonda. Lisaks saab ka suurendatud osa pildi soovi korral kõvakettale salvestada. + + + + + + + + KMag + + + + +Lisainfo + Veebilehekülg: http://kmag.sourceforge.net + KMagi käsiraamat + + + + + +<application>KMouth</application> + +Kõne + +KMouth on KDE rakendus, mis võimaldab neil, kel endal puudub võimalus kõnelda, lasta enda eest rääkida arvutil (⪚ tummad või hääle kaotanud isikud). Rakendusega saab sisestada teksti ning see kõneleb seejärel sisestatud laused. Samuti on toetatud kasutaja määratud fraasiraamatud. + + + + + + + + KMouthi esimene pilt + + + + + + + + + + KMouthi teine pilt + + + + + + + + + + KMouthi kolmas pilt + + + + +Lisainfo + Veebilehekülg: http://www.schmi-dt.de/kmouth/index.en.html + KMouthi käsiraamat + + + + + +<application>KTTS</application> - tekst kõneks + +KTTS on &kde; rakendus teksti muutmiseks kuuldavaks kõneks. Alates &kde; versioonist 3.4 saab kasutada rakendust KTTS mis tahes teksti kõnelemiseks &kde; lõikepuhvrist &klipper;, mis tahes klaartekstifaili kõnelemiseks (redaktoris &kate; või muul moel), mis tahes &HTML;-lehekülje teksti kõnelemiseks &konqueror;is ja veel mitmel muul moel. + +KTTS käivitamiseks tuleb esmalt tööle panna &kde; teksti kõneks muutmise haldur kttsmgr. + + + +Lisainfo + Veebilehekülg: http://accessibility.kde.org/developer/kttsd/ + KTTSD käsiraamat + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/amarok.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/amarok.png new file mode 100644 index 00000000000..567278307fc Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/amarok.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/base-tde-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/base-tde-applications.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f99b35d120c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/base-tde-applications.docbook @@ -0,0 +1,416 @@ + + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + +&kde; baasrakendused + +Alljärgnevalt tutvustame lühidalt mõningaid &kde; baasrakendusi. Kõigi nende kohta täpsema info saamiseks tuleks kasutada vastavaid viitu. + + + + + + +Põhiasjad + + + +&konqueror; + &kde; failihaldur, veebilehitseja, FTP klient ja veel palju muud. &konqueror; pakub kasutamisvõimalusi kogu uusimale &kde; tehnoloogiale alates TDEIO moodulitest (mille ülesanne on lihtsustada ligipääsu failidele) kuni erinevate komponentide põimimisele, mis muudab selle universaalseks näitamisrakenduseks, mille sees on võimalik vaadata paljusid asju alates pildifailidest kuni dokumentideni. + + + Veebilehekülg: http://konqueror.org + Käsiraamatuga tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/konqueror või otsi see üles &abikeskus;es. + + + + + + +&kate; + &kde; võimas, mitme vaate kasutamise võimalusega tekstiredaktor. &kate; sobib suurepäraselt sellisteks asjadeks nagu veebilehekülje &HTML;-lähteteksti uurimine või ka koodi kirjutamine C++, PHP või XML keeles, sest redaktoril on väga tõhus süntaksi esiletõstmise mootor ja see suudab koodi voltida. &kate; on väga kiire rakendus, mis võib ka hiiglaslikud tekstifailid avada paari sekundiga, ning samas avada terve hulga dokumente korraga või ühe ja sama dokumendi mitmes vaates. + + + Veebilehekülg: http://kate.kde.org + &kate; käsiraamat + + + + + + + + + +&konsole; + &kde; X'i terminali emulaator. Nagu paljud &kde; rakendused, on ka &konsole; äärmiselt kohandatav: sa võid luua omaenda seansid või ka avada &Linux; konsooliseansid, shelliseansid, samuti standardsed root ja sudo seansid. + + + Veebilehekülg: http://konsole.kde.org + &konsole; käsiraamat + Kasutaja käsiraamat + + + + + + + +&kicker; + &kde; paneel, mida saab kasutada parajasti avatud rakenduste juhtimiseks, ühelt töölaualt teisele liikumiseks, kiirkäivitusnuppudega rakenduste töölepanekuks ja veel paljuks muuks. + + + Mõningate seadistuste muutmisest kõneleb . + &kicker;i käsiraamat + + + + + + +kdcop + + Võimsa &DCOP;-i (Desktop COmmunications Protocol ehk töölaua kommunikatsiooniprotokoll) graafiline kasutajaliides (GUI). &DCOP; on ulatuslik protokoll &kde; rakenduste protsessidevahelise kommunikatsiooni tagamiseks. Seda kasutavad aina rohkem nii &kde; programmeerijad kui ka tavalised kasutajad, kes soovivad luua näiteks mõne skripti või siis SuperKaramba teema. + + + Kasutaja käsiraamatus ja + Muu dokumentatsioon: http://developer.kde.org/documentation/library/kdeqt/dcop.html + + + + + + +&juhtimiskeskus; + KDE töökeskkonna juhtimiskeskus. Siin saab muuta mustmiljon asja alates teemadest, fontidest ja ekraanisäästjatest kuni interneti turvalise kasutamiseni ja süsteemi haldamiseni. + + + Vaata . + &juhtimiskeskus;e käsiraamat + + + + + + +&abikeskus; + &kde; abisüsteem lubab uurida nii &UNIX; põhilisi abilehekülgi (man- või info-leheküljed) kui ka &kde; enda dokumentatsiooni, mille on valmistanud &kde; dokumentatsiooni meeskond või rakenduste autorid. Siin on võimalik tutvuda kõigi &kde; rakenduste käsiraamatutega. + + + &abikeskus;e käsiraamat + Täpsemat infot &kde; dokumentatsiooni meeskonna, sellega liitumise ning üldse &kde; abistamise kohta annab veebilehekülg http://kde.org/documentation + + + + + + + + +Lisainfo + http://kde-apps.org - suurim kogu &kde; rakendusi, mida on valmistanud kõrvalseisjad. + Võib-olla oled juba märganud, et väga palju infot saab hankida vastavate rakenduste käsiraamatutest, millega saab tutvuda kas TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is (s.t. kirjutades asukoharibale help:/rakendus) või siis &abikeskus;es. + Samuti võib leida üht-teist vajalikku ja kasulikku &kde; veebileheküljelt http://kde.org. + + + + + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + +Isikliku info haldamine + +&kde; PIM (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur) on &kde; alamprojekt, mille eesmärk on pakkuda rakenduste komplekti oma personaalse info haldamiseks. Sel on mitu komponenti, mida saab aga koondada ühe katusrakenduse alla: selleks on isikliku info haldur &kontact;. Toome siin ära selle mõne populaarsema komponendi ehk siis haldurisse põimitud rakenduse kirjelduse. + + + +&kontact; + See on katusrakendus, mille hõlma all saavad üheskoos tegutseda ülejäänud &kde; PIM rakendused. Siia saab koondada kõik &kde; PIM rakendused ning nende vahel hõlpsasti liikuda. Samuti pakub see kokkuvõttelehekülge, kus saab ühe pilguga ülevaate kõigi kasutatavate komponentide sündmustest ja infost. + + + Veebilehekülg: http://kontact.kde.org + Käsiraamatuga tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/kontact või otsi see üles &abikeskus;es. + + + + + + +&kmail; + E-posti komponent. &kmail; toetab täielikult IMAP-it, POP3 ja SMTP-d. Võimalik on kirju signeerida ja krüptida, samuti saab kasutada päris mitmeid rämpspostivastaseid abivahendeid. Kirjade koostamisel saab tarvitada õigekirja kontrollija abi, soovi korral saab lasta &HTML;-kirju näidata nii, nagu need on loodud, samuti pakub KMail väga mitmekülgset otsimistööriista. + + + Veebilehekülg: http://kmail.kde.org + &kmail;i käsiraamat + + + + + + +&korganizer; + Igati kohandatav päevakava korraldaja, mis kujutab endast isikliku info halduse kalendrikomponenti. &korganizer; võimaldab hallata sündmusi ja ülesandeid, anda vajalikest asjadest märku, eksportida andmeid veebi, vahetada andmeid võrgus, kasutada grupitöö võimalusi, importida ja eksportida kalendrifaile ja veel palju muud. + + + Veebilehekülg: http://korganizer.kde.org + &korganizer;i käsiraamat + + + + + + +&aadressiraamat; + Kontaktide komponent. &aadressiraamat; võimaldab oma kontakte tõhusalt ja mugavalt hallata: neid saab hõlpsasti eksportida ja importida väga suurest hulgas muudest aadressiraamatute vormingutest, samuti liita andmed sujuvalt &kde; kiirsuhtlusrakendusega &kopete;. Lisaks sellele on toetatud kõikvõimalikud kodeeringud, mis lubab näha originaalis kas või sinu Jaapani sõprade andmeid. Samuti saab rakenduses kasutada väga mitmekülgset otsimistööriista. + + + Veebilehekülg: http://pim.kde.org/components/kaddressbook.php + &kaddressbook;u käsiraamat + + + + + + +&knotes; + Mugav tööriist kõigi oma digitaalsete märkmepaberite haldamiseks. Neid saab lasta näidata töölaual, lohistada e-kirjadesse, trükkida või isegi vaadata siis, kui &kontact; on juba suletud. + + + Veebilehekülg: http://pim.kde.org/components/knotes.php + &knotes;i käsiraamat + + + + + + +&knode; + Uudistegruppide komponent. See vastab GNSKA (The Good Net-Keeping Seal of Approval) reeglitele ning pakub MIME ja mitme serveri kasutamise tuge. + + + Veebilehekülg: http://knode.sourceforge.net/ + &knode; käsiraamat + + + + + + +&akregator; + Väike ja kiire rakendus, mis näitab uudistekanalite pakutavaid uudiseid. See toetab kõiki levinumaid RSS ja Atom-uudistekanalite versioone. Kasulikeks lisavõimalusteks on otsing artiklite pealkirjades, võimalus paigutada kanaleid omaloodud kataloogidesse ning määrata arhiveerimise tingimusi. + + Veebilehekülg: http://akregator.sourceforge.net + &akregator;i käsiraamat + + + + + + + +Lisainfo + Rohkem infot leiab aadressidelt http://kontact.kde.org ja http://tdepim.kde.org. + &kontact;i käsiraamat + + + + + + +Võrk + +&kde; pakub mitmeid võrguga seotud rakendusi, millest mõnda allpool kirjeldame. + + + +&kopete; + Rohkete võimalustega suurepärane IM- ehk kiirsuhtlusklient, mis toetab arvukate protokollide kasutamist, sealhulgas MSN, Yahoo ja AIM. &kopete; võib tõmmata vestluskaaslaste näidatavaid pilte, määrata neile selliseid nimesid, nagu sina seda soovid, ning ühel ja samal ajal hoida töös mitmeid IM-seansse. &kopete; on väga hästi laiendatav ning pakub juba praegu rohkelt pluginaid, mis aitavad otsida varasemate vestluste ajaloos, tutvuda kasutajate statistikaga või ka panna iga kontakti kohta kirja teatud, sulle vajalikke märkmeid. + + Veebilehekülg: http://kopete.kde.org + &kopete; käsiraamat + + + + + +&kdict; + Protokolli DICT graafiline kasutajaliides (&GUI;). See lubab sul otsida sõnaraamatute andmebaasis sõna või väljendit ning näitab seejärel sobivaid tähendusi. + + &kdict;i käsiraamat + DICT'i arendajate veebilehekülg: http://www.dict.org/bin/Dict. + + + + + +&kget; + Allalaadimiste haldur, mis töötab edukalt ka &konqueror;i sees. &kget; võimaldab allalaadimisi rühmitada, neid peatada ja taasalustada ning veel palju muud. + + + Veebilehekülg: http://kget.sourceforge.net + &kget;i käsiraamat + + + + + + + +Lisainfo + Veel mitmeid &kde; võrgurakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). + + + + + + +Kontoritöö + +Selle alla kuuluvad kõik &koffice;'i rakendused. Neist annab ülevaate . + + + + + +Graafika + +&kde; pakub mitmeid graafikaga seonduvaid rakendusi alates PDF-failide näitajatest kuni ekraanipiltide tegemiseks mõeldud rakendusteni. Allpool kirjeldame neist mõningaid. + + + + +KColorEdit + Väike ja mugav rakendus värvipalettide redigeerimiseks, aga ka värvide valimiseks ja neile nime andmiseks. Värve saab valida nende RGB kuueteistkümnendkoodi järgi, tohutu hulga rakenduse pakutavate erinevate värvide seast või ka vajalikku värvi otse oma töölaualt haarates. + + + KColorEditi käsiraamat + + + + + +KPDF + &kde; võimas PDF-failide näitaja, mille aluseks on xpdf. KPDF võimaldab mitmel moel dokumentides otsida (standardne otsimisdialoog, pisipiltide filtreerimine jne.) ning pakub veel mitmeid võimalusi, näiteks dokumentide ettelugemine. + + + Veebilehekülg: http://kpdf.kde.org + KPDF käsiraamat + + + + + +KView + Pildinäitaja, mis toetab paljusid pildifailide tüüpe, sealhulgas JPEG, GIF, PNG, TIFF ja veel paljusid teisi. Kview on täielikult lõimitud ülejäänud &kde;ga ning seda saab kasutada näiteks &konqueror;is, et vaadata pildifaile oma kõvakettal või ka FTP- või veebiserveris, mida võimaldab &URL;-i avamise tugi. Lisaks sellele saab pilte teatud elementaarsel moel töödelda, näiteks suurendada või vähendada, pöörata ja peegeldada. + + + Veebilehekülg: http://www.ph.unimelb.edu.au/~ssk/kde/kview/ + KView käsiraamat + + + + + +&ksnapshot; + Rakendus ekraanipiltide tegemiseks. See võib jäädvustada kogu töölaua, konkreetse akna või valitud piirkonna. Pilte saab salvestada mitmesse vormingusse, sealhulgas JPG ja PNG. + + + Veebilehekülg: http://www.ipso-facto.demon.co.uk/ksnapshot/ + &ksnapshot;i käsiraamat + + + + + +&kolourpaint; + Lihtne ja hõlpsasti kasutatav joonistamisrakendus, mille abil saab ise joonistada (näiteks diagramme teha või ka vabakäejoonistusi valmistada), pilte töödelda ning ikoone muuta. + + + Veebilehekülg: http://kolourpaint.sourceforge.net + &kolourpaint;i käsiraamat + + + + + + +&kooka; + Asjalik skaneerimisrakendus kooka; aitab sul edukalt toime tulla enamiku oluliste skaneerimisparameetrite määramisega, leida salvestamiseks sobiliku pildifaili vormingu ning hallata skaneeritud pilte. + + + Veebilehekülg: http://kooka.kde.org + &kooka; käsiraamat + + + + + + + +Lisainfo + Veel mitmeid &kde; graafikarakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). + + + + + +Multimeedia + +Toome allpool ära mõne multimeediarakenduse lühikirjelduse. + + + +&juk; + &kde; hõlpsasti kasutatav muusikamängija. &juk; seab rõhu esitusnimekirjale ja metaandmetele, mis lubab kiiresti leida vajalikud asjad dünaamilistes esitusnimekirjades. Mõned omadused: &CD; kaanepiltide tõmbamine Google piltide seast, koostöös MusicBrainz'iga failide tuvastamine interneti abil, mitme audiotaustaprogrammi kasutamise võimalus, sealhulgas &arts;, GStreamer ja aKode. + + + Veebilehekülg: http://developer.kde.org/~wheeler/juk.html + &juk;i käsiraamat + + + + + +&kmix; + See rakendus lubab muuta helikaardi helitugevust ning toetab mitme audiodraiveri kasutamist. Iga mikseriseadet tähistab helitugevuse liugur, samuti on võimalik konkreetseid mikseriseadmeid summutada ja veel üht-teist teha. + + + &kmix;i käsiraamat + + + + + +&noatun; + Meediamängija, millele ei ole võõrad WAV-, Ogg Vorbis- ega ka DivX kodeeringus AVI- ja muud meediafailide vormingud. &noatun; lubab kasutada mitmesuguseid audioefekte, graafilist ekvalaiserit, paljusid pluginaid, töötab võrgus ning laseb oma välimust igati kohandada. + + + Veebilehekülg: http://noatun.kde.org + &noatun;i käsiraamat + + + + + + + +Lisainfo + Veel mitmeid &kde; multimeediarakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/browser-fine-tuning.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/browser-fine-tuning.docbook new file mode 100644 index 00000000000..a78c492ed05 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/browser-fine-tuning.docbook @@ -0,0 +1,44 @@ + + + + + + +Veebilehitsemise täppishäälestus + + +Omaenda stiili kasutamine veebilehekülgedel + +Veebileheküljed kasutavad kõikvõimalikke värve ja fonte ning mõnigi kord ei anna need üheskoos just parimat tulemust. Kui sul peaks näiteks olema nägemispuue, võib olla päris võimatu lugeda teatud tausta- ja tekstivärvi kombinatsiooni kasutavaid veebilehekülgi. &konqueror; võimaldab sul valida just sulle sobivad värvid ja rakendada neid kõigil veebilehekülgedel. See käib nii: + + +Ava &konqueror; ja vali menüükäsk SeadistusedKonquerori seadistamine... + +Ilmuvas seadistustedialoogis vali vasakus servas kaart Laaditabelid. + +Märgi ära valik Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit, ava seejärel kaart Kohandamine ja vali seal sellised seadistused, nagu soovid. + +Sulge kõik &konqueror;i aknad (kindluse mõttes võib isegi &kde; taaskäivitada). Kui sa nüüd need uuesti avad, peaks valitud seadistused juba kõikjal kehtima. + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/burning-cds.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/burning-cds.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8bce21b78ae --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/burning-cds.docbook @@ -0,0 +1,20 @@ + + + + + + +CD-de ja DVD-de kirjutamine + +Lühike ülevaade rakendusest K3b + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/control-center.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/control-center.docbook new file mode 100644 index 00000000000..215013a2d6d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/control-center.docbook @@ -0,0 +1,623 @@ + + + + + + +&juhtimiskeskus; + +&juhtimiskeskus; +&juhtimiskeskus; +Seadistamine +Kohandamine + + + + + +&juhtimiskeskus; +&juhtimiskeskus; + + +&juhtimiskeskus; on koht, kus saab muuta äärmiselt paljusid asju, mis mõjutavad kogu sinu &kde; töökeskkonda. Selle saab avada &kmenu;st kirje alt Juhtimiskeskus või käsurealt käsuga kcontrol. + +Seadistusvõimalused on jagatud mitmesse suuremasse kategooriasse, mis kõik sisaldavad mitut alamkategooriat. Seadistustedialoogi avamiseks klõpsa põhikategooria ees seisvale nupule + ning selle avanedes juba konkreetse seadistustedialoogi nimele. Seejärel näed dialoogi paremal ja saad seal kõike omatahtsi sättida. Muudatused jõustuvad alles siis, kui klõpsad nupule Rakenda. Kui muudad midagi, aga siis leiad, et varasemad seadistused olid ikka paremad, saad need taastada klõpsuga nupule Vaikeväärtused. + +Kui soovid mõne dialoogi kohta rohkem infot saada, klõpsa kaardile Abi. Samuti võib tutvuda &juhtimiskeskus;e käsiraamatuga, mille saab avada menüükäsuga Abi&juhtimiskeskus;e käsiraamat. + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + + +Välimus & teemad + +Siin saab muuta &kde; töölaua ja rakenduste väljanägemist. + + + +Taust + +Selles dialoogis saab määrata värvi või pildi, mida kasutatakse sinu töölaua taustana. Seadistada saab nii kõiki virtuaalseid töölaudu kui ka ainult üht konkreetset. &kde; pakub omalt poolt terve rea taustapilte, kuid sa võid kasutada ka omaenda pilte. + + + + +Värvid + +Siin saab muuta KDE rakenduste värve. &kde; pakub terve rea värviskeeme, neile saab lisa otsida veebisaidilt kde-look.org. Samuti võib luua päris omaenda värviskeemi. Siin saab muuta ka kontrasti ning otsustada, kas ühtlasema välimuse huvides rakendada &kde; värve ka KDE-välistele rakendustele. + + + + +Fondid + +Siin saab määrata &kde; rakenduste fontide seadistusi. Samuti saab muuta antialiase võimalusi, sealhulgas määrata, milliste fontide korral ei tuleks antialiast kasutada. + + + + +Ikoonid + +Selles dialoogis saab valida ikooniteema ja muuta muid ikoonidega seotud asju. Samuti saab siin tõmmata uusi ikooniteemasid veebisaidilt kde-look.org ning need kohe ka paigaldada. Soovi korral võib ikooniteema ka eemaldada, valides selle nimekirjast ja klõpsates eemaldamisnupule. Ikoonide suurust on võimalik erinevates &kde; kasutamiskohtades muuta, ikoonidel saab kasutada teatud efekte. + + + + +Käivitamise tagasiside + +Siin saab valida, millist tagasisidet antakse rakenduse käivitamisel kursorit muutes ja/või tegumiribal. Samuti saab määrata tagasiside kestuse. Nii näidatakse näiteks põrkavat kursorit vaikimisi 30 sekundit või kuni rakenduse käivitumiseni. + + + + +Ekraanisäästja + +Siin saab määrata ekraanisäästjaga seotud asju. Võimalik on valida aeg, mille järel ekraanisäästja käivitatakse, samuti lasta ekraani taaskasutamiseks küsida parooli. + + + + +Käivitusekraan + +Siin saab paigaldada, eemaldada ja testida käivitusekraani, mida näidatakse &kde; käivitamise ajal. Täiendavaid käivitusekraane saab tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. + + + + +Stiil + +Siin saab muuta vidinate stiili. &kde; pakub välja terve rea stiile, neid saab juurde tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. Siin saab ka sisse või välja lülitada mitmeid liidesevalikuid: läbipaistvad menüüd, ikoonide näitamine nuppudel ja kohtspikrite näitamine. Erinevatel stiilidel on seadistustevalikute hulk erinev. + + + + +Teemahaldur + +Siin saab luua ja hallata teemasid, mis koosnevad sinu personaliseeritud seadistustest. Teema ühendab endas töölaua tausta, värve, &kde; vidinate stiili, ikoone, fonte ja kasutatavat ekraanisäästjat. Siin saad salvestada oma lemmikust väljanägemise ning seda kõigest ühe hiireklõpsuga kohe ka rakendada. + + + + +Akna dekoratsioonid + +Siin saab seadistada akna dekoratsioone. Muuta saab nii stiili kui ka nuppude asetust. Erinevatel akna dekoratsioonidel on seadistusvalikute hulk erinev. + + + + + + +Lisainfo Kui sa ei leia &juhtimiskeskus;es millegi seadistamise võimalust, võib olla vajalik konfiguratsioonifaili redigeerimine käsitsi. Sellest räägib põhjalikumalt . + + +Kui sulle meeldib pühendada aega oma &kde; töölaua välimusele, leiad hulganisti teemasid ja stiile veebileheküljelt kde-look.org. + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + +Töölaud + +Siin saab seadistada oma &kde; töölaua välimust ja käitumist. + + + +Käitumine + +Siin saab seadistada oma töölaua käitumist, näiteks ikoonide näitamist töölaual, kohtspikrite näitamist ja ikoonide paigutust. Samuti saab siin määrata, milliste failitüüpide korral soovid töölaual näha eelvaatlust ja milliste seadmete korral peaks nende ikoonid töölaual näha olema. + + + + +Virtuaalsed töölauad + +Siin saab määrata, mitut virtuaalset töölauda soovid kasutada, ning soovi korral neile oma nime anda, Vaikimisi kasutab &kde; nelja virtuaalset töölauda, kuid neid võib olla kuni 20. Samuti saab siin sisse lülitada võimaluse liikuda virtuaalsete töölaudade vahel hiirerattaga kerides. + + + + +Paneelid + +Siin saab muuta &kicker;i ja muude &kde; paneelidega seotud valikuid, sealhulgas nende suurust, asukohta, pikkust ja peitmist. Samuti võib muuta paneeli välimust: läbipaistvus, taustapildid, ikoonide suurendamine. Siin saab määrata veel mitmeid asju, näiteks ka seda, milliseid rakendusi peaks näitama &kmenu;. + + + + +Tegumiriba + +Tegumiriba moodulis saab seadistada tegumiribaga seotud asju: kas näidata kõigi töölaudade aknaid, kas koondada ühe rakenduse erinevad aknad ühe nupu alla, milliseid toiminguid saab teha hiirenuppudega. + + + + +Akende käitumine + +Siin saab seadistada &kde; aknahalduriga &twin; seotud valikuid. &twin; on peaaegu igati seadistatav, võimaldades määrata ka näiteks akende fokuseerimisega seotud asju. Samuti saab siin siduda teatud aknatoiminguid klahvide ning hiirenuppudega. + + + + +Akende seadistused + +See on rohkem täppishäälestuseks mõeldud moodul, kus saab määrata konkreetsete akende käitumise üksikasju. Nii saab siin valida, millises asukohas ekraanil teatud aknad avatakse ja kas neid näidatakse tegumiribal või pager'il. Aknaid saab valida rakenduste järgi või isegi nende rolli järgi rakendustes. + + + + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + +Võrk + +Siin saab seadistada asju, mis on seotud interneti ja üldse võrgu kasutamisega &kde;s. + + + +Ühenduse seadistused + +Siin saab täpsemalt häälestada teatud võrguvõimalusi, näiteks serveriühenduste aegumisväärtusi. Üldiselt oleks mõttekas jätta siin kehtima vaikeväärtused, kui sa ei ole just täiesti kindel. et tead täpselt, miks ja mida muudad. + + + + +Töölaua jagamine + +Töölaua jagamine võimaldab kutsuda sul kedagi jagama enda seanssi või laseb sul kuskilt mujalt enda masinale sisse logida. Seejärel saab kasutada oma töölaua juhtimiseks üle võrgu mõnda VNC-klienti, näiteks &kde; enda kaugtöölauaühendust. See on äärmiselt kasulik võimalus näiteks siis, kui soovid, et keegi sind mingi ülesande täitmisel abistaks, või tahad ise sellist abi kellelegi osutada. + +Siin saab luua ja hallata ühenduste kutseid ning määrata soovimatute ühenduste jaoks turvareeglid. Samuti saab siin määrata, kas näidatakse ka taustapilti, ning millises pordis teenust jälgitakse. + + + + +Failide jagamine + +Failide jagamise moodul võimaldab seadistada Samba (&Microsoft; &Windows;) ja NFS (&UNIX;) failide jagamist. Siin muudatuste tegemiseks on vaja teada administraatori (root) parooli. Siin saab määrata, millistel kasutajatel on õigus faile jagada ilma administraatori paroolita, millistel aga mitte. Samuti saab siin määrata, milliseid katalooge välja jagatakse, mis tüüpi jagamisega on tegemist ja kellel on õigus neid väljajagatud katalooge vaadata või kasutada. + + + + +Kohtvõrgu lehitsemine + +Siin saab seadistada kohtvõrgu lehitsemise võimalusi &konqueror;is. &konqueror; saab sulle näidata mitmesuguseid võrguressursse ning hallata mujalasuvaid faile täpselt nii, nagu asuks need sinu enda masinas. Sul on võimalik lasta meelde jätta kasutajanimi ja parool, mida vajad &Windows; jagatud ressursside (Samba) kasutamiseks. Samuti saad määrata, milliseid võrguressursse sa üldse soovid lehitseda (näiteks &FTP;, NFS ja SMB). + + + + +Kohtvõrgu chat + +Selles moodulis saab seadistada &UNIX; talk-deemoniga seotud valikuid. See on äärmiselt lihtne kohtvõrgu vestlusprogramm, mis töötab terminalis. Muu hulgas saad siin tööle panna 'automaatvastaja', mis saadab sulle e-postiga edasi sulle saadetud sõnumid, samuti on võimalik lasta sõnumeid kuhugi mujale edasi suunata. + + + + +Puhverserver + +Siin saab panna &kde; ühendust looma puhverserveriga, mitte aga otse internetiga. Ka siin on mõttekas jätta kehtima vaikeväärtused, kui sa just väga täpselt ei tea, miks ja mida muudad. Kui sul on vaja puhverserverit kasutada, peaks sinu võrguadministraator ütlema, mida ja kuidas selles moodulis ette võtta. + + + + +Samba + +Samba seadistamise moodul vajab administraatori (root) parooli. See on täpsemaks häälestuseks mõeldud vahend, millega saab määrata Samba turvalisust, jagatud ressursse, kasutajaid ja printereid lihtsa graafilise liidese abil. See on väga võimas abivahend, mis lubab seadistada kõike alates lihtsast failide ja printerite jagamisest kuni Samba serveri kasutamiseni &Windows; NT domeenikontrollerina. + + + + +Teenuste tuvastamine + +Siin saab seadistada teenuste tuvastamise ZeroConfiga. Nii võib näiteks läbi lehitseda oma kohtvõrgu, kasutades multicast-DNS-i. + + + + +Veebilehitseja + +Selles moodulis saab seadistada &konqueror;i kui veebilehitseja võimalusi. Need on asjad, mida veebilehitsejate juures ikka seadistatakse: suhtumine küpsistesse, vahemälu ja ajaloo seadistused, kiirklahvid, pluginad, fondid. + + + + +Traadita võrk + +Siin saab luua erinevaid profiile oma traadita võrgu kaardi tarbeks, et mitme võrguga ühendudes kiiresti seadistusi vahetada. Samuti saab siin valida, milline profiil laetakse &kde; käivitamisel. + + + + + + + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + + +&kde; komponendid + +Siin saab &kde;d täpsemalt häälestada, näiteks määrata failide seoseid ja failide avamisel vaikimisi kasutatavaid rakendusi. + + + +Komponentide valija + +Komponentide valija võimaldab valida vaikerakendused, mida kasutatakse erinevate teenuste puhul. Siin saab määrata vaikimisi kasutatava e-posti kliendi, põimitud tekstiredaktori, kiirsuhtlusprogrammi, terminaliemulaatori ja veebilehitseja. Kui eelistad kasutada näiteks rakendusi Xterm, Vim ja Mozilla, siis siin saadki määrata need oma vaikimisi kasutatavateks rakendusteks. + + + +Failide seosed + +Siin saab seadistada failide seoseid, see tähendab, sa saad valida failitüübi ja seostada selle mingi rakendusega, milles antud tüüpi failid seejärel avatakse. Samuti saab igale failitüübile valida seda tähistava ikooni, ning otsustada, kas antud tüüpi failid avatakse eraldi rakenduses või põimitult rakendusega, kus sa neid avada proovid. + + + +Failihaldur + +Siin saab seadistada &konqueror;i kui failihalduri võimalusi, sealhulgas fonte ja nende suurust, eelvaatlust mitmesuguste võrguprotokollide kasutamise puhul ning kontekstimenüüsid. &konqueror; on väga võimas ja igati seadistatav failihaldusvahend, millel on terve hulk erinevaid valikuid. Täpsemalt räägib sellest &konqueror;i käsiraamat. + + + +KDE jõudlus + +Siin saab seadistada seda, kuidas kasutab &konqueror; mälu. Mälukasutuse minimeerimine võimaldab määrata, kas &konqueror;i uued aknad tuleb avada omaette protsessidena või võib kõik &konqueror;i aknad koondada ühe protsessi raamesse. See mõjutab ka mälukasutust. Samuti saab määrata, kas &konqueror; laaditakse vaikimisi juba &kde; käivitamisel - sisselülitamise korral kulub hiljem käivitamiseks palju vähem aega. + + + +KDE ressurside seadistamine + +Veel kirjutamata + + + +Teenuste haldur + +Teenuste halduri moodul näitab nimekirja teenustest, mis käivitatakse nõudmise peale. Teine nimekiri näitab teenuseid, mida kasutaja saab ise juhtida. Esimese nimekirja teenuseid ei saa kuidagi muuta, teise nimekirja omasid võib aga nii käsitsi käivitada ja peatada kui ka määrata nende käivitamise või see keelata KDE käivitamise ajal. + + + +Seansihaldur + +Siin saab määrata, kuidas käsitleb &kde; seansse. Sa võid lasta &kde;l viimase seansi meelde jätta ning taastada rakendused ja muud seadistused järgmise sisselogimise ajal. Samuti võib teatud rakendused taastamisest kõrvale jätta või ka üldse loobuda seansi taastamise võimaluse kasutamisest. + + + +Õigekirja kontroll + +Selles moodulis saab seadistada &kde; õigekirja kontrollimise võimalusi. Sa saad valida, millist õigekirja kontrollimise programmi kasutada, milliseid vigu kontrollida ja millist sõnaraamatut kasutatakse vaikimisi. &kde; toetab nii programmi ASpell kui ka ISpell. + + + + +Vim komponendi seadistamine + +Selles moodulis saab seadistada rakenduse Vim kasutamist põimitava komponendina. Selleks peab olema paigaldatud rakenduse GVim või KVim mõni uuem versioon. Siin saab seadistada nii redaktori välimust kui sa seda, millist vim-binaarfaili kasutada. + + + + + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + +Välisseadmed + +Siin saab seadistada mitmesuguste välisseadmetega, näiteks klaviatuuri ja juhtpuldiga seotud asju. + + +Monitor + +Siin saab muuta monitori ekraani suurust, orientatsiooni ja värskendamissagedust. Samuti saab määrata, kas rakendada need seadistused kohe &kde; käivitamisel. Kaardil Voolutarve saab seadistada monitori voolutarbega seotud võimalusi, näiteks energiasäästmist ja väljalülitamist. + + +Juhtpult + +Siin saab seadistada oma juhtpuldi ja testida, kas see töötab korrektselt. Samuti saab siin juhtpulti kalibreerida ning määrata juhtpuldiseadme käsitsi, kui seda mingil põhjusel automaatselt ei suudeta tuvastada. + + +Klaviatuur + +Selles moodulis saab määrata klaviatuuri põhiomadusi: klahvivajutuste viivitus ja sagedus ning millises olekus on NumLock KDE käivitumisel. + + +Hiir + +Siin saab seadistada hiirega seotud asju. Võimalik on muuta nuppude järjekorda, kerimissuunda vahetada või hiireklõpsude tagajärge muuta. Samuti saab kursoriteemasid eelvaatluses vaadelda, paigaldada ja valida. Kaardil Muud saab hiireseadistusi veelgi täpsemalt kindlaks määrata. + + +Printerid + +Selles dialoogis saab seadistada printereid ja mitmesuguseid trükkimissüsteeme. Siin saab lisada kohalikke ja võrguprintereid, kontrollida parajasti käimasolevaid trükitöid ning uurida printerite omadusi. + + + + + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + + +Sülearvuti energia juhtimine + +Selles osas on üksainus moodul: Sülearvuti aku. Siin saab seadistada rakenduse Klaptopdaemon akumonitori välimust ja käitumist. Sa võid valida erinevat täitumist tähistavad ikoonid ning lasta teatud sündmuste korral märguandeid näidata. Kui aku peaks tühjenema kriitilise tasemeni, saab lasta deemonil sülearvuti passiivsesse seisundisse panna või ka välja lülitada, et vältida andmete kaotamist. + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + + +Hõlbustus +Selles osas saab seadistada nii riigi ja keelega seotud asju kui ka mitmeid võimalusi, mis aitavad paremini hakkama saada puuetega inimestel. + + + +Hõlbustus + +Siin saab seadistada valikuid, mis lihtsustavad kuulmishäiretega või nende inimeste probleeme, kel on raskusi klaviatuuri kasutamisega. Nii saab näiteks süsteemse piiksu asemel näidata visuaalset signaali, vilgutades ekraani või vahetades ekraani värvid. Samuti saab muuta klaviatuuri kasutamise võimalusi (näiteks kleepuvad klahvid või aeglased klahvid). + + +Riik - regioon & keel + +Selles moodulis saab muuta sinu asukohaga seotud asju: keel, rahaühik, kuupäevavorming. Kui soovid kasutada rohkem keeli, paigalda arvutisse vastavad tde-i18n-tarkvarapaketid. + + +Aktiveerimistoimingud + +Siin saab määrata rakenduste ja käskude käivitamiseks vajalikke toiminguid - hiirežeste ja kiirklahve. + + +Klaviatuuri paigutus + +Selles moodulis saab seadistada klaviatuuripaigutuse vahetamise utiliiti Kxkbd, mis kasutab ära &X-Window; xkb-laiendust. See võimaldab süsteemse salve ikooni või kiirklahvi abil hõlpsasti klaviatuuripaigutusi vahetada. Siin saab klaviatuuripaigutused üldse sisse lülitada või keelata ning neid lisada. Siin saab kõike veelgi täpsemalt häälestada, näiteks määrata paigutuste lülitamise globaalselt, rakenduste või isegi akende kaupa. + + +Kiirklahvid + +Siin saab seadistada &kde; globaalseid kiirklahve. Võimalik on valida mitme eelnevalt määratud kiirklahviskeemi seast, mis tuleb kasuks, kui oled varem kasutanud mõnda muud töökeskkonda, näiteks &Windows; või &MacOS;. Soovi korral saad aga luua oma skeemi ning muuta ka muuteklahve. + + + + + + + + + + + + +&Anne-Marie.Mahfouf; &Anne-Marie.Mahfouf.mail; +Javier Martín Diez + +Rocco Stanzione + + + +Turvalisus ja privaatsus + +Siin saab seadistada turvalisuse ja privaatsusega seotud asju, näiteks krüptograafia kasutamine, KDE turvalaeka lubamine, identiteedi määramine ning vahemälu haldamine. + + +Krüpto +Selles moodulis saab seadistada SSL-i kasutamist enamikus KDE rakendustes, samuti hallata oma isiklikke sertifikaate ning teadaolevaid sertifitseerimiskeskusi. + + +KDE turvalaegas +Siin saab muuta KDE turvalaeka seadistusi. + +KDE turvalaeka sihiks on pakkuda turvalist paroolide ja veebivormide andmete salvestamise paika. Erinevad paroolid võib paigutada erinevatesse laegastesse, mida kõiki saab avada ainult ülemparooliga (seda ei tohi kunagi unustada!). Vaikimisi kannab turvalaegas nime "kdewallet", sul on aga võimalik luua uus laegas kohalike paroolide tarbeks või kasutada vaikimisi laegast kõigi andmete jaoks sektsioonis "Turvalaeka automaatne valik". + +Sellised KDE rakendused, nagu Konqueror, KMail ja Kopete teevad KDE turvalaekaga täielikult koostööd. Kõik nad küsivad vähemalt ühe korra luba turvalaekale ligipääsuks. Sul on võimalik määrata mitmesuguseid ligipääsutasandeid, näiteks "alati lubatud", "alati keelatud" jne. Kui soovid ligipääsutasandit muuta, saab seda teha kaardil "Kasutamise kontroll", kustutades rakenduse kirje ja valides uue eelistuse järgmisel korral, kui rakendus soovib laekale ligi pääseda. + + + + Turvalaeka valikud + + KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamiseks märgi kast KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamine. Märke eemaldamine kastist lülitab KDE turvalaeka kasutamise sinu süsteemis välja. + +Vaikimisi jäetakse KDE turvalaegas lahti, kuni kasutaja lõpetab seansi, kuid seda saab muuta sektsioonis Turvalaeka sulgemine, kus saab määrata, et laegas suletakse, kui seda pole teatud aeg kasutatud, kui käivitub ekraanisäästja või kui lõpetab töö viimane seda kasutanud rakendus. + +Et sul võib olla mitu laegast, saab sektsioonis Turvalaeka automaatne valik määrata, millise laekaga KDE käivitada. + +KDE turvalaeka ikoon on vaikimisi näha süsteemses salves, kuid selle saab ka peita. Eemalda märge kastist Haldurit näidatakse paneelil, kui soovid, et seda üldse ei näidataks, või märgi kast Viimase turvalaeka sulgemisel peidetakse paneeliikoon, kui soovid selle peita alles siis, kui kõik laekad on suletud. Mainitud kirjed leiab sektsioonist Turvalaeka haldur. + + + +Kasutamise kontroll + +Siin saab määrata, millist reeglit antud turvalaeka puhul KDE rakendustes kasutada. + + + + + + + +Parool ja kasutajakonto +Siin saab muuta isiklikku infot, mida kasutatakse e-posti ja tekstitöötluse rakendustes. Sisselogimiseks kasutatava parooli saab muuta klõpsuga nupule Muuda parooli... + + +Privaatsus +Siin saab kustutada jäljed, mida KDE jätab süsteemi, näiteks käskude ajaloo või brauseri vahemälu. + + + + + + + + + + + +&J.Hall; &J.Hall.mail; + + + +Süsteem +Siin saab seadistada mitmeid süsteemi puudutavaid asju, nagu alglaadur ja kernel ning määrata kindlaks mõned põhimõttelised asjad. Enamik dialooge nõuab muudatuste tegemiseks sinu käest administraatori (root) parooli. + + + +Alglaadur (LiLo) +Kui kasutad leivnud alglaadurit LiLo, saad seda siin seadistada. Võimalik on määrata alglaaduri asukoht, LiLo alglaadimisekraani näitamise aeg, samuti lisada või muuta alglaadimisnimekirjas olevaid kerneli laadepilte. + + + + +Kuupäev & kellaaeg +Selles moodulis saab seadistada süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Määrata saab nii kuupäeva, kellaaja kui ka ajavööndi. Siinmääratu kehtib kogu süsteemis. + + + +Fontide paigaldaja +Siin saab seadistada nii isiklikke kui ka süsteemseid fonte. Võimalik on paigaldada uusi fonte, kustutada vanu ning vaadata eelvaatluses paigaldatud fonte. Vaikimisi näidatakse siin isiklikke fonte. Kui soovid muuta süsteemseid fonte, klõpsa nupule Administraatori režiim. + + +IBM Thinkpad sülearvuti +Siin saab muuta IBM Thinkpadi sülearvuti spetsiaalseid nuppe. Selle kasutamiseks on vajalik moodul nvram. + + +Linuxi kernel +Kui sul töötab &kde; &Linux;i keskkonnas, siis selle &juhtimiskeskus;e mooduliga saab luua või muuta &Linux;i kerneli konfiguratsioonifaile. See sobib siiski ainult kernelitele, mille versioon on vähem kui 2.5. + + +Sisselogimise haldur +Selles moodulis saab seadistada &kde; sisselogimishaldurit &tdm;. &tdm; on väga võimas ja paljude valikutega sisselogimishaldur. See toetab kasutajate lülitamist, sisselogimist graafilisse keskkonda võrgust ning selle välimust saab mitmel moel muuta. Täpsemalt räägib sellest kõigest &tdm;-i enda käsiraamat. + + +Asukohad +Selles dialoogis saab määrata mõningaid vaikimisi asukohti, kus hoitakse teatud olulisi faile. Töölaud sisaldab kõiki sinu töölaual paiknevaid faile. Autostart kataloogis on failid või viidad failidele, mis käivitatakse automaatselt kohe &kde; käivitamise ajal. Dokumendid on koht, kuhu &kde; rakendused oma dokumente vaikimisi salvestavad ja kust nad neid vaikimisi avavad. + + +Sony Vaio sülearvuti +Selles moodulis saab seadistada Sony Vaio sülearvutite spetsiifilisi omadusi. Kui sul on Sony Vaio, tuleks dialoogi kasutamiseks paigaldada sonypi draiver. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/creating-graphics.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/creating-graphics.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6b34e805c85 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/creating-graphics.docbook @@ -0,0 +1,30 @@ + + + + + + +Graafika loomine + +Kuidas luua graafikat &kde; rakendustega... (noh, vahest ka millegi muuga) + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/credits-and-license.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/credits-and-license.docbook new file mode 100644 index 00000000000..742346ead71 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/credits-and-license.docbook @@ -0,0 +1,286 @@ + +Autorid +&kde; autoriõigus: &kde; meeskond. + +Käesoleva käsiraamatu autoriõigus 2006: &kde; dokumentatsiooni meeskond. Konkreetsed autorid on järgmised: + + +Tom Albers tomalbers@kde.nl + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Waldo Bastian bastian@kde.org + + + +Kirjutas märkmed, millest sai . + + + + + + + +Gardner Bell gbell72@rogers.com + + + +Kirjutas . + +Kirjutas . + + + + + + + +Gary Cramblitt garycramblitt@comcast.net + + + +Kirjutas . + + + + + + + +David Faure faure@kde.org + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Nicolas Goutte goutte@kde.org + + + +Kirjutas . + + + + + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + + Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi. + Kirjutas . + Kirjutas . + Kirjutas . + Kirjutas . + Kirjutas ümber . + Kirjutas . + + + + + + +Adriaan de Groot groot@kde.org + + + +Kirjutas . + +Kirjutas . + + + + + + + +J Hall jes.hall@kdemail.net + + + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + + + + + + + +&Anne-Marie.Mahfouf; &Anne-Marie.Mahfouf.mail; + + + + Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi. + + + + + + +&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; + + + +Kirjutas rakenduste kstart ja ksystraycmd osad. + + + + + + + + +Peter Nuttall p.s.nuttall@dur.ac.uk + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Steven Robson s.a.robson@sms.ed.ac.uk + + + +Tegi pildid järgmistele osadele: , , ja . + + + + + + +&Philip.Rodrigues; &Philip.Rodrigues.mail; + + + +Korrektuur ja vigade parandused. + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Kirjutas . + +Vormistas osaliselt . + + + + + + + +Deepak Sarda antrix@gmail.com + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Robert Stoffers robert_angie@ozemail.com.au + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Juan Carlos Torres carlosdgtorres@gmail.com + + + +Kirjutas . + + + + + + + +Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org + + + +Kirjutas . + + + + + + +&Lauri.Watts; &Lauri.Watts.mail; + + + +Pani kirja üldstruktuuri. + +Kirjutas . + +Vormistas osaliselt . + + + + + + +Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de + + + +Kirjutas . + +Kirjutas . + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/customizing-desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/customizing-desktop.docbook new file mode 100644 index 00000000000..ac87ffee9df --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/customizing-desktop.docbook @@ -0,0 +1,168 @@ + + + +Juan Carlos Torres + + + +&kde; töölaua välimuse kohandamine + +&kde; töölaua välimuse muutmine on päris lihtne ja paindlik, seda saab teha kas välimuse erinevaid komponente muutes või mõnda olemasolevat teemat kasutades. Alljärgnevalt selgitame, millised &kde; osad on muudetavad ja kuidas neid muuta. + + +Taust +Töölaua taust, mida tihtipeale nimetatakse taustapildiks, võimaldab näidata töölaual teatud pilte. Tausta saab seadistada &juhtimiskeskus;es või klõpsates hiire parema nupuga töölauale ja valides Seadista töölauda... + +&kde; võimaldab valida ühe pildi või piltide slaidiseansi näitamise või ka mitte pilti näidata. Kui valida Pilt puudub, kasutatakse töölaual värvi. Samuti saab valida, kas kasutada ühesugust tausta kõigil virtuaalsetel töölaudadel või erinevaid. Selleks tuleb rippmenüüst valida Kõigil töölaudadel või vajaliku töölaua nimi. + +Täiendavaid taustapilte võib alla laadida klõpsuga paremal paiknevale nupule Hangi uusi taustapilte või saidi kde-look.org taustapiltide (Wallpapers) sektsioonist. + + + +Värvid +&juhtimiskeskus;e värviseadistused võimaldavad määrata värve, mida kasutatakse akna mitmesugustel elementidel, näiteks tiitliribad, taust, tekst, nupud. Akna iga elemendi värvi saab muuta, kui valida rippmenüüst element ja seejärel värv. Siis tuleb muudatused salvestada klõpsuga nupule Salvesta skeem... Sellega salvestatakse seadistused värviskeemifaili. Värviskeemifailid on tekstifailid laiendiga .kcsrc, mis sisaldavad kirjeid akna kõigi vidinate ja nende värvide kohta RGB-vormingus. Hõlpus on lisada ka allalaaditud värviskeeme, klõpsates nupule Impordi skeem... ja valides vajaliku .kcsrc-faili. Värviskeemid võimaldavad tentud muudatused mugavalt faili salvestada, samuti võib valida mõne eelmääratud värviskeemi, mis võtab vajaduse muuta iga akna elementi eraldi. + +Täiendavaid värviskeeme leiab saidi kde-look.org värviskeemide (Color Schemes) sektsioonist. + + + +Ikoonid +Ikoonid on faile ja katalooge tähistavad pildid. Ikooniteema sisaldab pilte, mis tähistavad toiminguid, faile, seadmeid ja rakendusi. Ikooniteemasid saab väga hõlpsalt hallata &juhtimiskeskus;e ikoonide moodulis. Vali lihtsalt meelepärane ikooniteema ja klõpsa nupule Rakenda. Uue ikooniteema paigaldamiseks tuleb klõpsata nupule Paigalda uus teema... ja valida vajalik ikooniteema arhiivifail. Eelnevalt ei ole vaja arhiivifaili lahti pakkida. Õigupoolest tunnistabki ikoonide moodul ainult arhiveeritud ikooniteemasid. Ikooniteema eemaldamiseks vali nimekirjas teema ja klõpsa nupule Eemalda teema. Pane tähele, et eemaldada ei saa teemat, mida parajasti kasutad, enne seda tuleb lülituda mõnele muule teemale. Samuti ei saa eemaldada ikooniteemasid, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur. +Täiendavaid ikooniteemasid leiab saidi kde-look.org ikooniteemade (Icon Themes) sektsioonist. + + + +Käivitusekraan + + + + + +&kde; vaikimisi käivitusekraan +&kde; vaikimisi käivitusekraan + + +Käivitusekraan on animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse pärast sisselogimist &kde; laadimise ajal. Igal kasutajal võib olla erinev käivitusekraan. Kasutajad saavad oma käivitusekraani muuta &juhtimiskeskus;e käivitusekraani moodulis. Vali meelepärane käivitusekraan ja klõpsa nupule Rakenda. Milline see välja hakkab nägema, võid testida klõpsuga nupule Test. Uue käivitusekraaniteema paigaldamine on väga lihtne. Klõpsa nupule Lisa... ja vali vajalik käivitusekraani arhiivifail. Seda ei ole vaja eelnevalt lahti pakkida. Ka käivitusekraani eemaldamine on väga lihtne: vali käivitusekraan ja klõpsa nupule Eemalda. Pane tähele, et sa ei saa eemaldada käivitusekraane, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur. + +Täiendavaid käivitusekraaniteemasid leiab saidi kde-look.org käivitusekraanide (Splash Screens) sektsioonist. Pane tähele, et mõni käivitusekraan võib vajada konkreetse KSplashi mootori paigaldamist. + + + +Akna dekoratsioonid +&kde; akna dekoratsioonid võimaldavad muuta akna piirete, tiitliribade ja nuppude välimust. Mõni akna dekoratsioon kasutab isegi selliseid efekte nagu läbipaistvus. Akna dekoratsioon peab kõige sellega toime tulema ilma kiirust ja jõudlust ohtu seadmata. Seepärast pakutakse akna dekoratsioone lähtekoodina, mis tuleb ise kompileerida, või binaarpakettidena, mis tuleb ise paigaldada. Põhimõtteliselt on akna dekoratsioonid pluginad või pisiprogrammid, mis annavad &kde; aknahaldurile &twin; teada, kuidas aknaraame kuvada. + +Uue akna dekoratsiooni lisamiseks tuleb see lähtekoodist kompileerida. Kui sinu distributsioonile või süsteemile on olemas binaarpakett, tuleb see paigaldada distributsiooni tarkvarahalduri abil. Viimase kohta annab täpsemat teavet distributsiooni dokumentatsioon. Kui akna dekoratsioon on paigaldatud, saab seda hallata &juhtimiskeskus;e akna dekoratsioonide moodulis. Akna dekoratsioonide kaardil on paigaldatud dekoratsioonid näha rippmenüüs. Vali sealt meelepärane ja klõpsa nupule Rakenda. Erinevatel akna dekoratsioonidel on erinevad võimalused ja sätted. Uuri neid omal käel. Nuppude kaart võimaldab määrata akna tiitliriba nuppude sätteid. Nuppude ümberkorraldamiseks, lisamiseks ja eemaldamiseks märgi kast Kohandatud tiitliriba nuppude asetuse kasutamine. Nupu lisamiseks tiitliribale lohista see nimekirjast tiitliriba eelvaatluse alale. Nupu eemaldamiseks lohista see tiitliriba eelvaatluse alast nimekirja. Nuppude ümberkorraldamiseks lohista neid tiitliriba eelvaatluses. + +Ehkki enamik akna dekoratsioone tuleb kompileerida lähtekoodist, pakub &kde; ka teist tüüpi, nimelt pikselrasterpildipõhiseid akna dekoratsioone. See tähendab, et nende teemade korral on kasutatud pisikesi pikselrasterpilte. &kde; pakub kohe välja pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni nimetusega IceWM. Veel üks pikselrasterpildipõhine akna dekoratsioon on deKorator, mille leiab saidilt kde-look.org. Paigaldamise kohta uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. Pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni eeliseks on võimalus valmistada suhteliselt lihtsalt teemasid, kasutades pilte ja redigeerides konfiguratsioonifaile. Miinuseks on jõudluse teatud vähenemine, mis küll kiiremates süsteemides jääb peaaegu märkamata. + +IceWM teema paigaldamiseks vali IceWM akna dekoratsioon ja klõpsa kirjelduse alas nupule Ava &kde; IceWM teema kataloog. See avab &konqueror;i akna asukohas $TDEHOME/share/apps/twin/icewm-themes. Paki oma IceWM teema sellesse kataloogi lahti. Seejärel lisatakse teema IceWM teemade nimekirja. Vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Rakenda. + +deKoratori teema lisamiseks pärast selle paigaldamist vali akna dekoratsioonide nimekirjast deKorator ja mine kaardile Teemad. Klõpsa nupule Paigalda uus teema ja vali deKoratori teema arhiivifail. Kontrolli, et deKoratori teema versioon ühtib süsteemi paigaldatud deKoratori versiooniga. Kui teema on lisatud, vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Määra teema asukohad. Efekti rakendamiseks klõpsa nupule Rakenda. + +Täiendavaid akna dekoratsioone leiab saidi kde-look.orgNative &kde; 3.x ja Native &kde; 3.2+ sektsioonidest. IceWM ja deKoratori akna dekoratsioonidel on akna dekoratsioone kategoorias (Window Decorations) omaette sektsioon. + + + +Stiil +Graafilise kasutajaliidese põhielemendid on vidinad: nupud, kerimisribad, kaardid, menüüd. Vidinastiil on plugin või pisiprogramm, mis annab &kde;-le teada, kuidas vidinaid kuvada. Et vidinad on liidese põhielemendid, kasutatakse neid sageli ja nad peavad kiiresti reageerima. Seepärast tuleb ka vidinastiile kompileerida lähtekoodist või paigaldada binaarpaketina, nagu ka akna dekoratsioone. Kuidas lähtekoodi kompileerimine või binaarpaketi paigaldamine täpselt käib, selgitab sinu distributsiooni dokumentatsioon. + +Kui vidinastiil on paigaldatud, lisatakse see &juhtimiskeskus;e stiilide mooduli saadaolevate stiilide nimekirja. Stiilide kaardil saab nimekirjast valida vidinastiili ja stiili seadistada, kui stiil seda võimaldab. Erinevatel stiilidel on erinevad võimalused. Valitud stiili eelvaatlust näeb kaardi alumises osas. Efektide kaardil saab määrata teatud vidinate, näiteks liitkastide ja kohtspikrite visuaalseid efekte. Tööriistaribade kaardil saab määrata teatud tööriistaribade välimuse sätteid. + +Täiendavaid vidinastiile leiab saidi kde-look.org &kde; teemade/stiilide (Themes/Styles) kategooria mitmest alamsektsioonist. Pane tähele, et stiile pakutakse lähtekoodina või binaarpaketina. &kde; teemafaile ei ole olemas. + + + +&kde; teema +&kde; võimaldab salvestada töölaua välimusse tehtud muudatused faili, kasutades selleks &juhtimiskeskus;e teemahaldurit. Kui oled töölaua oma käe järgi sobivaks seadnud, klõpsa nupule Loo uus teema... Sisesta teema vajalikud üksikasjad, näiteks nimi, autor, versioon &etc; Kui oled valmis, klõpsa nupule OK. Seejärel lisatakse teema saadaolevate teemade nimekirja ja salvestatakse sinu &kde; teema seadistused. &kde; teema fail (laiendiga .kth) annab &kde;-le teada, milliseid akna dekoratsioone, stiili või värviskeemi antud teema korral kasutada. Välisest allikast pärit &kde; teema lisamiseks klõpsa nupule Paigalda uus teema... ja vali &kde; teema fail. Teema eemaldamine käib lihtsalt klõpsuga nupule Eemalda teema. Kui oled teemat muutnud, pead looma uue nimega teema või eemaldama eelnevalt varasema versiooni, kui soovid endiselt kasutada sama nime. + +&kde; teemas salvestatakse ja kasutatakse järgmisi elemente: + + +Taust + + +Ekraanisäästja + + +Ikooniteema + + +Süsteemi märguanded + + +Värviskeem + + +Kursoriteema + + +Akna dekoratsioon + + +&konqueror;i tausta fail (failihaldus) + + +Paneeli taust + + +Stiil + + +Fondid + + + +&kde; teema kasutamisel või paigaldamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see määrab ainult seda, milliseid ülanimetatud elemente kasutada. &kde; teema hõlmab endas ainult süsteemi märguandeid, töölaua tausta, paneeli tausta, &konqueror;i tausta ja värviskeemi. Teised komponendid tuleb paigaldada eraldi, kui neid ei paku juba &kde; ise. + +&kde; teemasid leiab saidi kde-look.org teemade/stiilide (Themes/Styles) sektsiooni teemahalduri (Theme-Manager) alamsektsioonist. + + + +Sõnaraamat + + + +Taust +Töölaua tausta pilt või värv + + + +Värviskeem +(.kcsrc) Seadistustefail, mis määrab, millist värvi millise vidina korral kasutada + + + +Ikoonid +Pildid, mis tähistavad rakendusi, faile, seadmeid &etc; + + + +Käivitusekraan +Animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse sisselogimise järel &kde; laadimise ajal + + + +Akna dekoratsioon +Pluginad või pisiprogrammid, mis annavad aknahaldurile teada, kuidas kuvada aknaraame + + + +Stiil +Plugin või pisiprogramm, mis annab &kde;-le teada, kuidas kuvada vidinaid + + + +&kde; teema +Fail laiendiga .kth, mis sisaldab juhiseid, milliseid seadistusi graafilise kasutajaliidese komponentide puhul kasutada + + + +Vidinad +Graafilise kasutajaliidese põhielemendid: nupud, kerimisribad, menüüd, kaardid &etc; + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/desktop.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/desktop.png new file mode 100644 index 00000000000..2fc6fd85e97 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/desktop.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/email.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/email.docbook new file mode 100644 index 00000000000..44bb3566235 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/email.docbook @@ -0,0 +1,124 @@ + + + + +&Daniel.Naber; +&David.Rugge; + + + + + +E-kirjade põhitõed + +E-postalustamine + +&kmail; + +&kde; pakub võimsat ja hõlpsasti kasutatavat e-posti klienti, mille nimeks on &kmail;. See võimaldab sul oma e-kirju kiiresti nii saata, saada kui ka korraldada. Kui siiski peaks esinema mingeid probleeme, leiab neile arvatavasti vastuse &kmail;i põhjalikust käsiraamatust. + + +Info, mida läheb vaja enne alustamist + +Paljud e-posti seadistused võivad märgatavalt erineda vastavalt sellele, milline on sinu süsteem, sinu ISP parameetrid või kohaliku võrgu ülesehitus. Igal juhul tuleb enne e-posti kasutamist kindlaks määrata teatuid asjad: + + +Sinu e-posti aadress +Selle annab sulle ISP või süsteemiadministraator. + + + +Sinu e-posti konto kasutajanimi ja parool +Kasutajanimi on tihtipeale e-posti aadressi @-märgile eelnev osa, aga mõnikord ka midagi muud - küsi seda oma ISP või süsteemiadministraatori käest. + + + + + + +E-postSMTP-server +Väljuvate kirjade (SMTP) serveri nimi ja muud üksikasjad +Ka selle info peaks sulle teatama ISP. Kui sa seda siiski ei tea, võiks proovida kasutada aadressi smtp.sinu-ISP-nimi.ee. + + + + + +E-postIMAP-server + +E-postPOP3-server +Sisenevate kirjade (IMAP või POP) serveri nimi ja muud üksikasjad +Kui sa seda ei tea, võiks proovida kasutada imap.sinu-ISP-nimi.ee IMAP-i või pop.sinu-ISP-nimi.ee POP3 korral. + + + + +Kui eespool mainitud info on olemas, võid hakata &kmail;i tööks seadistama. Käivita &kmail; K menüüst (selle leiab alammenüüst Internet või, kui soovid, võid kasutada ka mõnda meetodit, mida kirjeldab ). Kui &kmail; on käivitatud, vali menüükäsk SeadistusedKMaili seadistamine... Nüüd kirjeldamegi &kmail;i seadistustedialoogi. + + + + +Identiteedi loomine + +Kaardi Identiteedid seadistused peaksid olema seletamatagi selged. Vali vaikimisi identiteet ja klõpsa nupule Muuda... Kirjuta väljale Sinu nimi enda täielik nimi (⪚ Juhan Juurikas). Lisaks sellele võid vajaduse või soovi korral täita ka välja Organisatsioon. +Seejärel kirjuta väljale E-posti aadress oma e-posti aadress (⪚ juhan@kuskil.ee). + +Rohkem ei ole sellel kaardil midagi vaja teha, kui sa ei soovi just kasutada mõningaid lisavõimalusi (krüptoseadistused, allkiri &etc;). Neist võimalustest räägib lähemalt &kmail;i käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja võta ette järgmine kaart. + + + + +Konto loomine + +Klõpsa kaardi Võrk ikoonil, millega saab avada võrguseadistuste dialoogi. Siin saab määrata, kuidas &kmail; e-kirju saadab ja vastu võtab. Paremal pool on näha kaks kaarti: Saatmine ja Vastuvõtmine. Vajalikud on mõlemad, seepärast vaatamegi neid lähemalt: + + +Kirjade saatmine + +E-postsaatmine + +Kaardil Saatmine saab määrata kindlaks e-kirjade saatmise viisi. Nimekirjakasti esimene kirje tähistab vaikimis e-kirjade saatmise viisi. Nupuga Lisa... saab valida kaks erinevat viisi: SMTP ja Sendmail. &Sendmail; tähendab siinkohal kohalikku tarkvara seadistamist — üldiselt peetakse seda päris raskeks seadistada, nii et kui sul pole veel toimivat &Sendmail;i, vali parem SMTP ning anna selle väljal Nimi meelepärane nimetus (⪚ Minu e-posti konto) ja väljal Server serveri nimi ja domeen (⪚ smtp.teenusepakkuja.ee). Välja Port võib arvatavasti muutmata jätta (vaikimisi seisab seal 25). + +Muude valikute põhjaliku kirjelduse annab &kmail; käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja ava seejärel kaart Vastuvõtmine. + + + + +Kirjade vastuvõtmine + +Konto määramiseks, millega e-kirju vastu võtta, klõpsa kaardil Vastuvõtmine nupule Lisa... Seejärel saad määrata oma e-posti konto tüübi. Enamasti peaks sobima POP3 või IMAP. Kui sul läheb vaja mõnda muud tüüpi, uuri &kmail;i käsiraamatut. + +Seejärel ilmub dialoog Konto lisamine. Kõigepealt määra väljal Nimi kindlaks oma konto nimi. See võib olla just selline, nagu ise soovid. Väljad Kasutajanimi, Parool ja Server tuleb täita infoga, mis peaks sul juba varem olemas olema. Enamasti ei ole väljal Port vaja midagi muuta. + +Nüüd oled valmis e-kirju nii saatma kui saama. IMAP-i korral ava lihtsalt oma kaustad &kmail;i peaakna kaustapuus. &kmail; võtab seejärel serveriga ühendust ja näitab leitud kirju. POP3 korral kasuta menüükäsku FailKontrolli posti. + + + + + + +Seadistuste testimine + +E-posttestimine + +Esmalt võiksid saata kirja iseendale, et kontrollida, kas kõik toimib korralikult. Kirja saatmiseks vajuta kiirklahvi &Ctrl;N, klõpsa ikoonile Uus kiri või vali menüükäsk KirjadUus kiri... Avaneb kirja koostamise aken. Kirjuta väljale Kellele: omaenda e-posti aadress ja kirjuta midagi ka väljale Subjekt. Saada kiri teele menüükäsuga KirjadSaada. + +Uute kirjade kontrollimiseks vali menüükäsk FailKontrolli posti. Peaakna alumises paremas nurgas ilnmub nähtavale edenemisriba, mis näitab, kui palju kirju tõmmatakse. Kui saad kirja, mille äsja kirjutasid, on kõik korras. Kui aga saad testimise ajal mingeid veateateid, kontrolli, kas võrguühendus ikka töötab. Samuti võiks sellisel juhul üle vaadata oma seadistused (Seadistused&kmail;i seadistamine...). + + + +Lisainfo + +&kmail;i käsiraamat sisaldab põhjalikku ülevaadet kõigist rakenduste võimalustest, seadistustest ja nii edasi. Seda võib lugeda &abikeskus;es või käsku help:/kmail &konqueror;i asukoharibale sisestades. + + +&kmail;i veebilehekülg http://kmail.kde.org sisaldab värskeimaid uudiseid, mitmesuguseid nippe ja trikke ning palju muud. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/extragear-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/extragear-applications.docbook new file mode 100644 index 00000000000..5a74683c082 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/extragear-applications.docbook @@ -0,0 +1,196 @@ + + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + +&kde; Extrageari rakendused + +Terve rida rakendusi on otseselt seotud &kde; projektiga, kuid ei kuulu &kde; põhidistributsiooni hulka. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest olulisemad on see, et need rakendused dubleerivad mõnda juba olemasolevat rakendust või on siis lihtsalt väga spetsiifilised. Vahest kõige olulisem on aga see, et arendajad ise ei soovi mõnikord enda rakendust pakkuda koos &kde;ga, vaid tahavad säilitada võimaluse tuua uus versioon välja omaenda ajakava järgi. Siiski tunnustab &kde; Extrageari rakendusi ning mõnedki neist on muutunud päris populaarseks. + + +&kde; Extrageari komponendid + + + +Multimeedia + + + +&amarok; + Väga võimas muusikamängija, mis suudab esitada MP3-, WAV- ja OGG-faile ning veel paljusid muid failitüüpe. Siin ei jagu ruumi kõigi &amarok;i omaduste üleslugemiseks, kuid mainida tasuks kindlasti seda, et &amarok; oskab automaatselt võrgust tõmmata plaatide kaanepilte, laulusõnu ning pakub esteetiliselt suurepäraseid visualiseeringuid. Nagu ülejäänud &kde;, on ka &amarok; igati kohandatav, seda saab juhtida skriptidega ning selle kontekstisirvijat saab oma soovide järgi mutua &CSS;-i kasutades. &amarok; toetab ka mitmeid taustaprogramme, sealhulgas GStreamer, xine, NMM, MAS, aKode ja &arts;. + + + Veebilehekülg: http://amarok.kde.org + Käsiraamatu vaatamiseks kirjuta &konqueror;i asukoharibale help:/amarok või uuri seda &abikeskus;es. Kui sul ei peaks olema &amarok; paigaldatud, saab käsiraamatut lugeda ka internetis sellel leheküljel. + + + + + + + + + +K3b + &kde; väga võimas &CD;/DVD kirjutamise rakendus. K3b abil saab luua andmeid, videod ja audiot sisaldavad &CD;-sid (seda võimaldavad WAV, MP3, FLAC ja Ogg Vorbise pluginad). Salvestada ja laadida saab ka kirjutamisprojekte, toetatud on &CD;-de rippimine ning soovi korral saab ka &CD;/DVD koopia valmistada. + + + Ingliskeelne kokkuvõte: http://extragear.kde.org/apps/k3b/ + Veebilehekülg: http://k3b.org + K3b käsiraamat + + + + + + + + + + +Graafika + + +&digikam; + Fotohaldusrakendus, millega saab mugavalt korraldada ja importida digifotosid. Arvukate võimaluste hulka kuuluvad fotode sildistamine, paljud pluginad ning igakülgne kommenteerimine. &digikam; võib ära kasutada ka KIPI-t (&kde; Image Plugin Interface ehk KDE pildipluginaliides), millega annab oma panuse ühise pluginate infrastruktuuri loomisse, mis lubab pildipluginaid ühiselt kasutada paljudel &kde; graafikarakendustel (näiteks Gwenview, ShowImg ja KimDaBa). + + + Veebilehekülg: http://digikam.org + &digikam;i käsiraamat + + + + + + +Gwenview + Veel üks võimas pildinäitaja, mis suudab piltide laadimisel ja salvestamisel kasutada kõiki pildivorminguid, mida &kde; tunneb, aga ka näidata rakenduse GIMP pildifaile (*.xcf). Gwenview oskab pilte teatud määral töödelda (pööramine, peegeldamine) ning täiel määral ära kasutada TDEIO mooduleid (see lubab näiteks kasutada pilte &FTP; vahendusel). Lisaks sellele saab rakenduses pruukida ka mitmeid failihalduse käske (kopeerimine, asetamine, liigutamine, kustutamine). + + + Veebilehekülg: http://gwenview.sourceforge.net/ + Gwenview käsiraamat + + + + + + + +ShowImg + Paljude võimalustega &kde; tarbeks loodud pildinäitaja, mis oskab näidata paljusid pildivorminguid, sealhulgas JPEG, PNG, [animeeritud] GIF ja MNG. Rakendus koosneb puukujulisest paneelist, kataloogi/eelvaatluse paneelist ning vaatepaneelist. Soovi korral saab (suurema) vaatepaneeli ja (väiksema) kataloogi/eelvaatluse paneeli vahetada. Rakendus pakub võimalust pilte või nende eelvaatlust vaadata mitmest kataloogist ning otsida identseid pilte. Samuti kuuluvad ShowImg võimaluste hulka täisekraani kasutamine, suurendamine, sortimine, lohistamine &konqueror;is ja tihendatud arhiivides leiduvate piltide tugi. + + + Veebilehekülg: http://www.jalix.org/projects/showimg/ + ShowImg käsiraamat + + + + + + +KimDaBa + KimDaBa (&kde; IMage DAtaBAse ehk KDE piltide andmebaas) üritab pakkuda käepärase lahenduse, kuidas korraldada oma sadu või isegi tuhandeid pilte. Piltide märgistamise huvides optimeeritud KimDaBa suudab vajaliku pildi üles leida sõna otseses mõttes mõne sekundiga. + + + Veebilehekülg: http://ktown.kde.org/kimdaba/ + KimDaBa käsiraamat + + + + + + + + + + + +Võrk + + +&konversation; + Kõigi võimalustega IRC klient, mis toetab kanalite kaupa kodeeringuid, failide alla- ja üleslaadimist ning vajaduse korral ka peatamist ja taasalustamist, hüüdnimede automaatselt lõpetamist ja esiletõstmist, samuti saab seda tihedalt lõimida &kontact;i ja ülejäänud &kde;ga. + + + Veebilehekülg: http://konversation.kde.org + &konversation;i käsiraamat + + + + + + +KMldonkey + &kde; kasutajaliides võimsale P2P failijagamisprogrammile MLDonkey. Rakendus on igati seadistatav, näitab reaalajas graafiliselt internetiliikluse mahtu, statistikat ja veel palju muud. + + + Veebilehekülg: http://kmldonkey.org/ + KMldonkey käsiraamat + + + + + + +KNemo + See rakendus näitab iga võrguliidest ikoonina süsteemses salves. Kohtspikrid ja infodialoog annavad liideste kohta täiendavat infot. Passiivsed hüpikaknad annavad teada liidestel asetleidvatest muutustest, samuti pakub rakendus võrguliikluse graafilise esitamise abivahendit. + + + &kde;-apps kirje: http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12956 + + + + + + + + + + + +Abivahendid + + +Filelight + Lihtne, aga peaaegu ideaalne rakendus, millega graafiliselt näidata, millele kulub sinu kettaruum. Filelight näitab seda infot kogu failisüsteemi kontsentriliste segmentidena. + + + Veebilehekülg: http://www.methylblue.com/filelight/ + Filelighti käsiraamat + + + + + + + +Krecipes + &kde; retseptide tööriist, millega saab hõlpsasti kasutatavas liideses hallata oma retseptide andmebaasi. Rakendus toetab igati nii koostisosade kui ka koguste lisamist ja eemaldamist, aitab koostada dieeti, oskab välja arvutada kalorite, vitamiinide, süsivesinike sisaldust jne. Lisaks sellele on rakendus väga paindlik ja lubab ennast mitmel moel laiendada. + + + Veebilehekülg: http://http://krecipes.sourceforge.net + Krecipese käsiraamat + + + + + + + + + + + +Lisainfo + +Lisainfo ja viidad + Tasuks rõhutada, et eeltoodu on vaid põgus ülevaade sellest, mida &kde; Extragear pakub. Kõigi rakenduste ja abivahenditega tutvumiseks külasta veebilehekülge http://extragear.kde.org, kus on näha kõigi rakenduste lühikokkuvõte (seda küll inglise keeles). + Enamiku rakenduste käsiraamatuid võib lugeda internetis: http://docs.kde.org. + Mainida tasub ka seda, et veel rohkem [kõrvalseisjate loodud] &kde; rakendusi leiab aadressilt http://kde-apps.org. + + + + \ No newline at end of file diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/file-sharing.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/file-sharing.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8e98a08567e --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/file-sharing.docbook @@ -0,0 +1,54 @@ + + + + +&Lauri.Watts; + + + + +Failide jagamine + +Failide jagamine rakendusega &kpf; + +Failide jagamine +Jagatud kataloogid + +&kpf; pakub lihtsat failide jagamise võimalust &HTTP; (hüperteksti edastamise protokoll) protokolli vahendusel. See on sama protokoll, mida veebileheküljed kasutavad andmete edastamiseks sinu veebilehitsejale. &kpf; on rangelt avalik failiserver, mis tähendab, et jagatud failidele ei laiene mingid piirangud: mida sa otsustad jagada, on kättesaadav kõigile. + +&kpf; on mõeldud failide jagamiseks sõpradega, mitte aga täiemahuliseks veebiserveriks nagu näiteks Apache. &kpf; on loodud failide muretuks jagamiseks sõpradega, kellega samal ajal vesteldakse IRC-s (jututoas). + +&kpf; töötab apletina paneelil (&kicker;). See tähendab, et rakendus vajab ekraanil väga vähe ruumi ja on alati silma all. &kpf; apleti käivitamiseks klõpsa hiire parema nupuga &kicker;il ja vali menüükäsk Lisa aplett paneelile..., mis avab dialoogi Apleti lisamine. Vali Avalik failiserver ja klõpsa nupule Lisa paneelile. + +&kpf; aluspõhimõtteks on jagatud kataloogid. Sa võid valida ühe või ka mitu kataloogi, mida soovid välja jagada, ning sellega muudad kõigile kättesaadavaks kõik antud kataloogides ja nende alamkataloogides paiknevad failid. + +Palun ole väga ettevaatlik, kui valid, milliseid katalooge välja jagada. Arvesta, et kõik kataloogi ja selle alamkataloogide failid, kaasa arvatud peidetud failid (või punktiga failid, kui kasutada friikide kõnepruuki) on kättesaadavad kogu maailmale. Sestap ära jaga katalooge, kus leidub sulle olulist infot, näiteks paroolid, krüptovõtmed, aadressiraamat, organisatsiooni sisedokumendid &etc;. + +Kui &kpf; töötab, võid näha otsekui augus asuvat nelinurkset apletti, mille ikoon sarnaneb õhupalliga. See õhupall on näha siis, kui parajasti ei jaga ühtegi kataloogi. + +Kataloogi väljajagamiseks klõpsa hiire parema nupuga õhupallil. Ilmub kontekstimenüü üheainsa kirjega: Uus server... Selle valimisel ilmub nõustaja, mis esitab mõne lihtsa küsimuse. Neile vastates saadki määrata, millist kataloogi soovid jagada. + +Katalooge saab jagada ka teisel moel - nimelt on &kpf; põimitud otse &konqueror;i. + +Kui oled avanud &konqueror;i ja seal mõne kataloogi, klõpsa hiire parema nupuga kataloogi vabal alal ning ava dialoog Omadused. Paigaldamisel lisab &kpf; sellele kaardi Jagamine. Kui &kpf; ei tööta, küsitakse sinu käest, kas panna see tööle. Klõpsuga nupule OK saadad signaali &kpf; apletile, mis annab teada, et soovid lisada uue jagatud kataloogi. + +Täpsemat infot, näiteks selle kohta, kuidas jagada erinevatele inimestele erinevaid katalooge, leiab &kpf;-i käsiraamatust. + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/font-installation.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/font-installation.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8c6f68bebb9 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/font-installation.docbook @@ -0,0 +1,36 @@ + + + + + Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org + + + +Fontide paigaldamine ja seadistamine + +Fondid + +Fontide seadistamine on &kde;s väga lihtne. Ava juhtimiskeskus (K menüüJuhtimiskeskus), vali puuvaates Süsteem ja selle all Fontide paigaldaja. + +Fondid jagunevad kaheks: isiklikud ja globaalsed. Isiklikud fondid on kättesaadavad ainult kasutajale, globaalsed aga kõigile. Kui avad Fontide paigaldaja, avatakse see isiklike ehk personaalsete fontidega (seda näeb ribal Asukoht:). Kui klõpsad nupule Administraatori režiim ning annad administraatori (root) parooli, avaneb globaalne režiim, kus on võimalik muuta kõigile kasutajatele kättesaadavaid fonte. + +Muus osas ei ole mainitud kahel fonditüübil mingit vahet. + +Fondideelvaatlus + +Keskel asub fontide nimekiri. Klõpsuga mõnele fondile näidatakse selle eelvaatlust. Ülal asuva tööriistariba nuppudega saab liikuda ülemkataloogi, vaadet värskendada või muuta. + +Soovi korral võid seada oma fondid mitmesse kataloogi, et hiljem saaks vähema vaevaga just vajaliku fondi üles leida. + +Fondidpaigaldamine + +Fondi paigaldamiseks klõpsa nupule Lisa fondid... Ilmuvas failidialoogis saab valida vajaliku fondi. + +Teine võimalus on lohistada fondid &konqueror;ist otse nimekirja. Fondi eemaldamiseks klõpsa fondi nimel hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Kustuta. + + + +Seadistamine (antialias) + +TDEFontinst ja TDEFontView peaks siin ka äramärkimist leidma, sest neil ei paista mingit dokumentatsiooni olevat. + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/getting-help.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/getting-help.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3cc19d5e2de --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/getting-help.docbook @@ -0,0 +1,153 @@ + + + + +&Lauri.Watts; + + + + +Abi saamine + + +Kasutaja käsiraamatud + +Kasutaja käsiraamat +Suuremal osa rakendustest on oma põhjalik kasutaja käsiraamatKasutaja käsiraamatKäsiraamat, mida on võimalik avada mitmel moel: + + + +Vajutades rakenduses viibides klahvi F1 + + +Menüükäsuga AbiRakenduse nimi + + +Käsiraamatut &abikeskus;es üles otsides&abikeskus; + + +TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is. Selleks kirjuta lihtsalt asukohareale käsk help:/Rakenduse nimi + + +Internetis aadressil http://docs.kde.org + + + + + + +Kohtspikrid ja <quote>Mis see on?</quote> abitekstid + +Paljud rakendused pakuvad ka kontekstipõhist abi, sageli isegi kahel kujul: kohtspikrid ning Mis see on? abitekstid. + + +Kohtspikrid + +Kohtspikrid +Kohtspikrid on pisikesed infoaknad või -mullid, mida näeb siis, kui viid hiirekursori ilma klõpsamata mõne elemendi kohale. + +&kde; kasutab kohtspikreid väga usinasti, et pakkuda kasutajatele võimalikult igakülgset abi ekraanil nähtava kohta. Nii näitab näiteks enamik rakenduste nuppe kohtspikris oma nime, kui hiirekursor nende kohale viia ja hetkeks seisma jätta. + +Kohtspikritel on veel üks funktsioon, mis ei ole otseselt seotud abiga. Failihalduris &konqueror; ja töölaual võivad kohtspikrid edastada ka infot faili kohta. Seda nimetatakse tavaliselt metainfoks. + +Metainfot näitavatest kohtspikritest räägib lähemalt failihaldurit &konqueror; tutvustav osa. + + + + +<quote>Mis see on?</quote> + +Mis see on? + +Mis see on? abitekstid on tavaliselt põhjalikumad kui kohtspikrid. Mis see on? abiteksti saab näha kahel moel: + + + +Klõpsates akna tiitiliribal nuppu ? + + +Vajutades klahvikombinatsiooni &Shift;F1 + + + +Kursor võtab seejärel küsimärgiga noole kuju. Kui klõpsad sellega elemendil, mille kohta soovid rohkem infot, ilmubki väike aken, mis annab teada, milleks antud element hea on. + + + + + +Meililistid, uudistegrupid ja <acronym>IRC</acronym> + + +Meililistid + +Meililistid +&kde; pakub mitmeid meililiste, mis võivad anda sulle abi ja juhiseid töölaua kasutamisel ning seadistamisel. + +Mõningad kasulikumad meililistid on järgmised: + + + +&kde; kasutajate meililist &kde; kasutajate meililist + +Selle meililisti huvikeskmes on OS-ist sõltumatud küsimused ja arutelud &kde; kasutamise teemadel. Konkreetsete operatsioonisüsteemidega seotud küsimusi ei ole mõtet siin esitada. Sellesse meililisti sobib näiteks küsimus Kuidas muuta KWordi dokumentide veerist?, aga mitte Kuidas panna UnixOS X.Y &kde;s printer tööle? Siin esitatavad küsimused ja arutelud peavad pakkuma huvi kõigile &kde; kasutajatele, mitte aga vaid ühe operatsioonisüsteemi &kde; kasutajatele. +Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde. +Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/. + + + + +&kde;-&Linux; meililist kde-linux meililist + +Selle meililisti huvikeskmes on küsimused ja arutelud &kde; kasutamise kohta &Linux; all. Siinsed küsimused ja arutelud puudutavad kõike, millega võib silmitsi seista &kde; kasutaja &Linux; süsteemis. Seetõttu sobib siin esitada ka näiteks küsimust Kuidas panna &kde;s tööle võrguprinter LinuxDistro X.Y korral? Kui eelistad jälgida &kde; kohta esitatavaid küsimusi ja arutelusid, mis ei oleks spetsiifilised teatud OS-ile, kasuta palun &kde; üldist kasutajate meililisti. +Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde-linux. +Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/. + + + + + + +IRC + +&kde; tuge ja võimalust üldisemaks vestluseks pakub kanal #kde Freenode'i võrgus (irc.freenode.net). Seda saab kasutada suvalise &kde; IRC kliendiga, sealhulgas näiteks rakendustega konversation, &ksirc; ja &kopete;. Täpsemalt räägib IRC kasutamisest . + + + + + + +Muud ressursid + +Ressursse, millest sul võib kasu olla on veelgi ning mõned neist toomegi ära allpool: + + + +dot.kde.org &kde; uudised + +See veebilehekülg kujutab endast otsimisvõimalusega &kde; uudistesaiti, kus leiab ohtrasti infot &kde; maailmas toimuva kohta. + + + + + + +kde-look.org &kde; silmailu + +Ülivõimas &kde; silmailu ressurss, mis pakub ohtrasti teemasid, aknadekoratsioone, taustapilte, hiirekursorieemasid ja ikoone, mida kasutada oma &kde; töökeskkonnas. Pane tähele, et samal saidil leiab ka howto-sektsiooni, kus saab teada, kuidas enamikku asju paigaldada. + + + + + + +wiki.kde.org &kde; wiki + +&kde; ametlik Wiki. Siit leiab rohkelt infot kõige kohta alates korduma kippuvatest küsimustest ja HOWTO-dest kuni nippide ja trikkideni. Wikit ei tuleks siiski pidada konkreetsete rakenduste käsiraamatute või &kde; ametliku dokumentatsiooni asenduseks. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/glossary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/glossary.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3b173a64f44 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/glossary.docbook @@ -0,0 +1,20 @@ + + + + + + +Mõistete sõnastik + +KDE/GUI/UNIX-i selgitamist väärivad mõisted. + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/groupware-kontact.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/groupware-kontact.docbook new file mode 100644 index 00000000000..7afd50bd8ab --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/groupware-kontact.docbook @@ -0,0 +1,350 @@ + + + + + Marco Menardi gnu@kde.org + + +MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde + + +Andmete jagamine &kontact;is <acronym>IMAP</acronym>-i abil + + +Sissejuhatus + +Ma otsisin tükk aega oma väikekontori jaoks PIM-lahendust, mis lubaks andmeid jagada, et ka minu sekretär saaks kasutada minu kontakte, kohtumisi ja muud sellist. Et ma olen &kde; kasutaja, kuulsin Kroupware projektist ja ootasin, kuni see valmib. Aga kui ma nägin, kui keeruline on Kolabi serveri (projekti serveripool) versiooni 1.0 arhitektuur ja seadistamine, loobusin selle kasutamise mõttest ja jäin ootama, et vahest on Kolab 2.0 veidigi lihtsam. Igatahes minu vajaduste jaoks oli Kolab selgelt liiast. Õnneks leidsin aga &kde; Wikis ühe IRC vestluse katke, kus räägiti andmete jagamise võimalusest ilma Kolabit kasutama. Hmm, see tundus huvitav! + +Väikese kontori ja väikeste vajaduste jaoks saab panna andmeid jagama &kontact;i, ilma et oleks vaja hakata paigaldama Kolabi serverit või mõnda muud grupitöö taustaporgrammi. See töötab lihtsalt IMAP-serveriga, mille seadistamine on üsna lihtne. + +Minu stsenaariumis on kasutusel Debiani ebastabiilne versioon ja &kde; 3.4. Ma pääsen &kontact;ile ja teistele toredatele GNU/Linuxi rakendustele Windowsist ligi Cygwin/X abil ja ootan samal ajal aega, mil Wine projekt pakub lõpuks ometi võimalust kasutada neid väheseid Windowsi programme, mida mul vaja läheb ja millele GNU/Linuxis ei ole asendust. Igatahes praegu on minu sihiks jagada oma kontakte, sündmusi, ülesandeid ja märkmeid enda sekretäriga. + + + + +Mis on <acronym>IMAP</acronym>? + +Järgnev definitsioon on veidi muudetud kujul pärit e-teatmikust:
Internet Message Access Protocol ehk interneti sõnumipöördusprotokoll. Protokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu e-posti serveris hoitavatele e-kirjadele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. IMAP võimaldab kirjade kirjutamist, kustutamist, ümbernimetamist, saabunud uute kirjade lugemist jne., kuid ei võimalda kirjade saatmist. Selleks on vajalik eraldi protokoll.
 + +Nii võib seda pidada andmehoidlaks. Selle kasutamiseks on vajalik IMAP-server, näiteks Cyrus, Courier või UW. + + + + +<application>Kolab</application> või <acronym>IMAP</acronym>? + +Kolab võimaldab jagada andmeid erinevate klientide vahel. Nii saab näiteks sinu sekretär kasutada Outlooki, samal ajal, kui sa ise kasutad &kontact;i. + +Sul tule selleks seadistada liides, mis kannab hoolt kasutajate haldamise, e-posti konto seadistuste, tsentraalsete LDAP-i konfiguratsiooniandmete ja aadressiraamatuserveri, rämpsposti ja viiruste filtreerimise, puhkuseskriptide, vaba/hõivatud nimekirjade haldamise, ressursside (ruumid, autod( haldamise, gruppide, postiloendite, kutsete automaatse edastamise &etc; eest. + +Kuid esialgne seadistamine võib olla päris raske. Minusuguste algajate jaoks tähendab see väga pikka ja masendavat košmaari ning liiga keerukat pusimist, et kõik üldse kuidagi tööle hakkaks. Sestap on minusugustele palju parem lahendus IMAP. + + + + +<acronym>IMAP</acronym>-serveri <application>Cyrus</application> seadistamine + +Minu valikuks on Cyrus, mis on ka Kolabi tarkvarakomplekti koosseisus, nii et kui ma kunagi peaksin Kolabile üle minema, on mul vähemalt midagi käpas. Alustame siis paigaldamise ja seadistamisega! + +Võta endale administraatori (root) õigused. + +# apt-get install cyrus21-imapd cyrus21-common cyrus21-admin cyrus21-client sasl-bin sasl2-bin +Installing cyrus21-imapd...Paigaldusprogramm küsib midagi otsimisaadressi kohta, millest ma aru ei saa... Vajutan lihtsalt Enter. + +Paigaldusprogramm lõi ka kasutaja cyrus, mis paikneb (automaatselt loodud) gruois sasl, mis on kõigi cyruse failide omanik. Lõpuks saab käsuga ps näha mõningaid uusi protsesse: cyrmaster ja notifyd. + +Cyruse seadistamise suuremaks probleemiks on autentimine, sest see pole kaugeltki lihtne, mina aga olen alles algaja ega tea just väga hästi, mida ja kuidas teha. + +Cyrus võib kasutada erinevaid SASL (Simple Authentication and Security Layer ehk lihtne Autentimis- ja turbekiht) mehhanisme. Vaikimisi on selleks sasldb (see salvestab kasutajanimed ja paroolid SASL salajasse faili sasldb), kuid toetatud on ka getpwent, kerberos4, kerberos5, PAM, rimap, shadow ja LDAP. + +Et ma ei soovi teistsuguseud kasutajaid/paroole kui need, millega pääseb ligi minu &Linux; masinasse, valin shadow mehhanismi, et Cyrus kasutaks autentimiseks &Linux; paroole. + +Selleks tuleb SASL-ile öelda, et paroolide autentimiseks on vaja kasutada meetodit saslauthd, ning seejärel panna saslauthd kasutama autentimiseks shadow (või getpwent) mehhanismi. + +Olgu, hakkame siis peale! + +Muuda administraatorina (root) kasutaja cyrus Linuxi parooli: + +# passwd + +Anna parool, mis sulle meeldib (ja mida sa ka meelde suudad jätta). Antud juhul valime cyruse administraatori parooliks cyrus. + +# vi /etc/imapd.conf + +sasl_pwcheck_method: saslauthd vaikeväärtuse auxprop asemel + +eemalda märk # rea eest: + +#admins: cyrus + +nii saad hallata cyruse sisselogimist kasutajana cyrus + +# vi /etc/default/saslauthd + +Eemalda kommentaar rea eest: + +# START=yes + +(muidu ei käivitu saslauthd arvuti käivitamise ajal isegi siis, kui seda määrab mõni /etc/rcx.d!) + +ja MECHANISMS="pam" asemel kirjuta MECHANISMS="shadow", et algkäivituse ajal käivitataks käsk saslauthd . + +Kui oled redaktorist väljunud, käivita sasl ja cyrus uuesti. + +Testime IMAP-it: + +su +$ imtest + +Sinu käest oodatakse kasutaja cyrus parooli, nii et sisesta see nüüd. + +Kui kasutaja cyrus autenditakse, ilmuvad järgmised read: + +S: L01 OK User logged in +Authenticated. +Väljumiseks kirjuta . logout (&ie; punkt tühik logout). + +Nüüd lisa kasutaja groupware ja määra talle tavalisi süsteemi tööriistu kasutades parool. See kasutaja peab olema privileegideta grupis, näiteks nobody ning talle pole vaja shelli ega kodukataloogi. + +Nüüd tuleb luua kasutaja ja IMAP ka cyruses: + +# cyradm +pärast administraatorist kasutaja cyrus parooli sisestamist näed viipa localhost> +localhost> cm +localhost> lm näitab äsja loodud postkasti +user.groupware (\HasNoChildren)) +localhost> quit + +Saadaolevaid käske näeb käsuga help. + +Seda, mis toimus, saad kontrollida nii: + +# ls /var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware +total 12 +-rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 29 20:55 cyrus.cache +-rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header +-rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 29 20:55 cyrus.index + +Nüüd saad luua ühenduse IMAP-kliendiga kasutajana groupware ning näed sisenevate kirjade kausta (INBOX). +IMAP protokollis on postkasti INBOX valimine omamoodi maagiline sõna, alias ülaltoodud kataloogistruktuurile. Kasutaja näeb kirjet INBOX, IMAP aga seondab selle kataloogi- ja failistruktuuris asukohaga /var/spool/cyrus/mail/... + + + + +&kontact;i klientide seadistamine + +Ma võtan oma PC-st GNU/Linuxi serveriga (omamoodi "must kast" ilma monitori ja klaviatuurita) ühendust kahest &Windows; 2000 PC-st Cygwin/X vahendusel, kasutades neid X Window serverina (lähitulevikus loodan asendada mõlemad mini-itx õhukeste klientidga, mis kasutavad LTSP-d). Selle seadistuse korral kasutab iga kasutaja &kontact;i samas masinas, kuhu on paigaldatud töötav Cyrus (localhost). + +Et &kontact; töötaks IMAP-iga, tuleb ette võtta järgmised sammud: + + + +Luua IMAP-konto Cyruses libakasutajale groupware (juba tehtud!) + +Luua ja seadistada IMAP-konto &kmail;is sellele kasutajale sisselogimiseks Kasutada KDE ressursse, et &kontact;i komponendid saaksid kasutada andmeid, mida nad hangivad IMAP-i allikast + +Lülitada sisse grupitöö kasutamise võimalus ja luua vastavad IMAP INBOX'i alamkaustad (kui neid veel pole) + +Nautida &kontact;i ja andmete jagamist Cyruse IMAP-iga + + + +Logi selleks &kde;sse sisse esimene reaalse kasutaja kontoga, kellele tahad anda grupitöö võimaluse. + +Loome nüüd &kmail;is IMAP-konto. + +Käivita &kontact; ja vali E-post (&kmail;i komponent). Vali menüüst SeadistusedKMaili seadistamineKontodVastuvõtmine ja klõpsa nupule Lisa... Sinu käest päritakse, millist tüüpi konto luua. Vali Lahutatud IMAP (mitte lihtsalt IMAP). Seejärel sisesta kaardil Üldine järgmised andmed: + + + +Konto nimi: office_gwdata + +Nimi, mida kasutatakse kausta local jaoks, mis osutab antud IMAP-kontole. + + + +Kasutajanimi: groupware + +Cyruse kasutaja, kelle oleme valinud kõigi oma andmete omanikuks + + +Parool: + +Kasutaja groupware parool. + + + +Server: localhost + +Pane tähele, et meie näites töötab &kontact;i klient samas masinas IMAP-serveriga + + + +Port: 143 + +Vaikeväärtus + + + + +Märgi ära kast IMAP parool salvestatakse, nii ei küsita sinu käest seda &kontact;i järgmise kasutamise ajal. Märgi ära ka kast Uute kirjade regulaarne kontrollimne ja määra aeg minutites. + +Sellega lõime lahutatud IMAP-i konto. See tähendab, et grupitöö andmete koopia salvestatakse kohalikult kliendile (kodukataloogi) ja seda sünkroniseeritakse alati, kui klient ühenduse loob. See tundub esmapilgul vähetõhus, sest andmeid dubleeritakse sel moel lausa mitmekordselt (&ie; kui sul on 10 kasutajad, kes tarvitavad &kontact;i, on sul 10+1 korda andmeid), kuid see on ainus viis, kuidas asjad kiiresti käivad, sest igal ühendusel peab &kontact; tõmbama kõik andmed ning &korganizer; ja &aadressiraamat; neid tõlgendama. Kui kasutad lahutatud IMAP-it. salvestatakse andmed kohapeal ning saadetakse ainult delta (&ie; andmed, mida on muudetud). + +Teiselt poolt aga, kui kasutajatel töötab &korganizer; samas masinas, kus töötab ka IMAP-server, tundub mõistlik tarvitada ruumi kokkuhoidmiseks IMAP-it (seda nimetatakse ka ühendatud IMAP-iks), sest sel juhul ei ole liikumiskiirus probleemiks. Paraku ei ole see antud juhul kasutatav, sest &kontact; ei uuenda automaatselt kausta Kalender ühendatud IMAP-is, nii et sa ei pruugi teada saada, kui keegi mõne sündmuse lisab (sul tuleb käsitsi lülituda &kmail;ile ja klõpsata kaustal Kalender). Lisaks näed alguses, kui kaustu Kalender loetakse, et andmete uuendamine käib ikka väga aeglaselt. + +Nüüd tuleb panna &kontact; kasutama IMAP-it oma erinevate komponentide andmeallikana. Vali &kmenu;st Käivita käsk ja anna ilmuvas dialoogis käsk tdecmshell tderesources. Vali rippmenüüst Kontaktid, klõpsa nupule Lisa... ja vali Aadressiraamat IMAP-serveris (KMaili vahendusel). Seejärel vali ilmunud uus rida ja klõpsa nupule Kasuta standardressursina. Tee sedasama kirjetega Kalender ja Märkmed. + +Nüüd tuleb &kmail;is (ja seeläbi terves &kontact;is) sisse lülitada grupitöö kasutamise võimalus: + + + +Vali menüüst SeadistusedKMaili seadistamineMuudGrupitöö + + +Märgi kast IMAP ressursside kasutamise lubamine + + +Vali grupitöö kaustade keeleks inglise keel (seda juhul, kui sul on juba kaustu IMAP-serveris, mis on loodud mõne teise programmiga, mis kasutab mõnda muud keelt) + + +Nüüd võta ette Ressurssikaustad paiknevad kaustas ja vali kausta office_gwdata alamkaust Inbox +Jäta kast Grupitöö kaustad peidetakse praegu märkimata, et näeksid, mis toimub. Hiljem saad dialoogi naasta ja selle märkida, kui oled aru saanud, mis toimus. + + +Kui klõpsad OK, näed teadet: &kmail; loob nüüd soovitud grupitöökaustad alamkaustadena kaustas Inbox +Kui sa seda ei soovi, klõpsa Loobu ning IMAP ressurss jääb mitteaktiivseks. Nii et klõpsa pigem Jätka (see juhtub ainult esimesel korral esimese reaalse kasutajaga). Näed kohe, et &kmail; kaustapuusse luuakse office_gwdataInbox alla järgmised kaustad: + +Kalender +Kontaktid +Märkmed +Ülesanded +Päevik + +Nüüd võid anda käsu: +# ls +drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kalender +drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kontaktid +drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Päevik +drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Märkmed +drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Ülesanded +-rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 31 15:28 cyrus.cache +-rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header +-rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 31 15:28 cyrus.index + +Nagu näed, ei ole office_gwdata Inbox salvestatud mitte &kontact;i kasutaja kodukataloogi, vaid IMAP-i kasutaja groupware kataloogi. + + + +Nüüd on &kontact; grupitööks valmis. Kui &kmail;i IMAP-konto tüübiks oli lahutatud, näitab kalendrirakenduse ressursiaken kirjet IMAP ressurss kolme alamkirjega, mis osutavad kohalikele failidele. Rakendus Kontaktid aga ei näita kirje IMAP ressurss mingeid alamkirjeid. + +Nüüd võid logida &kde;sse sisse mõne teise kasutajanime alla ja seadistada tema &kontact;i kliendi samamoodi: + + + +Ava &kontact; ja lisa e-posti komponendis IMAP-konto, määrates serveriks, arvuti, kus töötab Cyruse server (minu näites on selleks 192.168.1.3). + +Märgi kindlasti ära kast Uute kirjade regulaarne kontrollimine ja määra minutites intervall. Dialoogi sulgedes ei küsita sinu käest alamkaustade loomise kohta (sest need on juba IMAP-serveris) ning sa näed neid kohe kaustapuus. + + +Lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus, et saaksid salvestada andmeid IMAP-serverisse. + + +Pea meeles, et lahutatud IMAP-i korral saadetakse andmed kliendilt IMAP-serverisse ainult siis, kui klient sellega uute kirjade kontrollimiseks ühenduse loob. Nii et kui sinu &kontact;i klientidel on kirjade regulaarse kontrollimise intervalliks määratud näiteks 5 minutit, siis kõige halvemal juhul saavad nad sündmustest teada 10-minutilise viivitusega. + + +Ainult lugemisõiguse andmine + +Arvesta, et mulle on väidetud, et märkmete IMAP-teostus &kontact;is on enne versiooni 1.01 katki, nii et alljärgnev sel juhul ei kehti. Kui sa neid siiski kasutada soovid, pead tarvitama eespool tutvustatud seadistust. + +Eelnevas seadistuses oli meil üks libakasutaja groupware, mida kasutasid kõik reaalsed &kontact;i kasutajad (&ie; tony, rohn, amanda &etc;) antud kasutaja nime ja parooliga IMAP-kontos. Sel moel on aga igal reaalsel kasutajal teistega ühesugused lugemis- ja kirjutamisõigused, sest kõik võtavad just ühe ja sellesama kasutajana groupware ühendust IMAP-serveriga. + +Mõningate kasutajate ligipääsu piiramiseks (reeglina neile ainult lugemisõiguse võimaldamiseks) võib kasutada ACL-e (Access Control List ehk ligipääsunimekiri). + +Vali &kmail;is office_gwdata sisenevate kirjade kausta mõni alamkaust, näiteks Kalender ja tee selle nimel klõps hiire parema nupuga. Vali OmadusedLigipääsukontroll. Siin saad määrata kasutajad, kes antud kaustale ligi pääsevad, ning sellegi, mida nad selles teha tohivad. + +Lihtsalt eksperimenteerimise huvides anname õiguse Kõik kasutajale mary + +Cyruse tasandil (PC-s, kus töötab IMAP-server cyrus, mis kasutab oma cyruse tööriistu) tuleb meil kõigepealt lisada kasutaja mary, et IMAP teda üldse tunnustaks, milleks loome talle IMAP-i kausta. + +Seejärel logime GNU/Linuxisse kasutajana mary ja avame &kontact;i. Samamoodi nagu eespool näidatud, loome IMAP-konto &kmail;is samade andmetega, kuid ühe konkreetse kasutaja jaoks (libakasutaja groupware ja tema parooli asemel kasutame nime mary ja tema parooli. + +Nüüd näeme &kmail;i kaustapuus sellist struktuuri: office_gwdatakasutaja groupwareKalender ja Ülesanded. Kontrolli kirju (FailKontrolli posti) ning office_gwdata alla tekib ka kaust sisenevad. + +Nüüd lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus ning anna kastis Ressurssikaustad paiknevad kaustas sisenevad, mis on office_gwdata alamkaust. + + + +Nüüd on office_gwdata all kaks haru: + + + +sisenevad, kus on alamkaustad Kalender, Kontaktid, Märkmed, Ülesanded ja Päevik, mis on salvestatud mary IMAP-kausta IMAP-serveris + + +kasutaja alamkaustaga groupware ja alamkaustadega, millele mary on saanud ligipääsuõiguse (antud juhul Kalendrid ja Ülesanded) + + +Klõpsa &HPN;ga kasutaja kaustale Kalender ja kontrolli, kas selle tüüp (sisu) on ikka kalender (kui pole, siis määra see) ja kas kasutaja kausta Ülesanded tüübiks on ülesanded. +Nüüd on kalendris kaks IMAP-ressurssi, kuhu kirjutada, nii et kui lood uue sündmuse, küsitakse sinu käest, millist neist kasutada (või kui jätad kasutamiseks ka kohaliku ressursi, on sul neid isegi kolm!). +Pead liikuma kalendris all vasakul asuvasse väiksesse aknasse, mis näitab saadaolevaid ressursse ning eemaldama märke nende eest, mis sinu tahtmist mööda ei pea osutama asukohale .groupware.directory (vaata ressursside asukohanimetuse lõppu). + + + + +Autorid + +Mina olen ainult algaja ning eelnevgi jutt nõudis minu käest ainult aega ja tahet. Teadmiste eest pean aga tänama mitmeid Freenode'i kanalitel tegutsevaid isikuid, kes ilmutasid suurt asjatundlikkust, kannatlikkust ja abivalmidust. + + +Erilist tänu väärivad: + +Cyruse IMAP-i puudutavate osade eest kanalil #cyrus: + + +[protagonist] Andy Morgan morgan@orst.edu + + +[plixed] Okke Timm okke.timm@web.de + + + + +&kontact;i puudutavate osade eest kanalil #kontact: + + +[till] Till Adam adam@kde.org + + +[dfaure] David Faure faure@kde.org + + +[mdouhan] Matt Douhan matt@fruitsalad.org + + + + + +Suur tänu teile kõigile! + +Ah jaa, ja mina olen siis [markit] Marco Menardi mmenaz@mail.com + + + + +Lisalugemist + + +Viited +KDE: http://www.kde.org +&kontact;i veebilehekülg: http://www.kontact.org +Kroupware projekt: http://www.kroupware.org +&kde; kogukonna Wiki: http://wiki.kde.org +Wine projekt: http://www.winehq.org +Cygwin/X projekt: http://x.cygwin.com +LTSP projekt: http://www.ltsp.org + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..8710e654614 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/index.docbook @@ -0,0 +1,367 @@ + + KApp"> + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +]> + + + +&kde; kasutaja käsiraamat + + +&kde; dokumentatsiooni meeskond + +Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde + + + +20042005 +&kde; dokumentatsiooni meeskond + + +&FDLNotice; + +2004-06-16 +0.0.1 + + +&kde; üldine kasutaja käsiraamat + +Palun anna kõigist käsiraamatuga seotud probleemidest teada aadressil kde-doc-english@kde.org. + + + +KDE +töölaud +käsiraamat +algtutvustus + + + + + +Sissejuhatus + + +Tere tulemast lugema &kde; kasutaja käsiraamatut! + +Käesolev kasutaja käsiraamat püüab anda ülevaate kogu &kde;st ja selle kasutamisest. Me eeldame, et sul on paigaldatud standardne &kde; töökeskkond koos kõigi vajalike tarkvarapakettidega. Käsiraamatust peaks leidma kõige kiiremini abi &kde; lihtsamate seadistamisküsimuste või vajaduse korral sooritada teatud levinumaid ülesandeid. + + +Käsiraamatu eesmärgid + +See peaks olema esimene ja tegelikult ka ainus koht, kust leida vastused &kde; kasutamisel tekkivatele küsimustele. + +See peaks olema kiirtutvustus, kuidas sooritada teatud levinumaid ülesandeid. Enamasti ei ole rakenduse kasutamiseks vaja teada kõiki selle seadistamise võimalusi. Siit leiab sammude kaupa juhised, mis peaks kehtima kõigis tavapärastes situatsioonides. Samuti osutame täiendava info asukohtadele, kui käesolev käsiraamat siiski ei peaks andma vastust mõnele konkreetsele probleemile. + +Käsiraamat pakub mõningaid nippe ja soovitusi &kde; kõige kasulikemate ja muljetavaldavamate võimaluste kohta, mis aitavad sul kokku hoida nii aega kui vaeva. + + + + +Mida käsiraamatust ei leia? + +Käsiraamat ei ole mingil juhul mõeldud konkreetsete rakenduste käsiraamatute asenduseks. Kui sul esineb mõnes rakenduses seadistamisel või kasutamisel probleeme, mida käesolevas raamatus ei kajastata, soovitame soojalt uurida vastava rakenduse enda käsiraamatut. Siiski osutame me ka siin, kust saab vajaduse korral abi leida. + +Võimalik, et oled paigaldanud KDE-väliseid rakendusi, mida me vahest isegi käesolevas käsiraamatus ära märgime, kuid üldiselt kajastame siin ainult neid rakendusi, mis kuuluvad vahetult &kde; koosseisu. See ei tähenda muidugi, nagu me alahindaks muid rakendusi - vastupidi, paljud neist on vägagi head, töökindlad ja lihtsalt suurepärased. + +Käsiraamat ei kajasta spetsiifiliselt ühtki distributsiooni ning käsitleb &kde; vaikepaigaldust. Võimalik, et sinu distributsiooni looja või ka sa ise oled midagi muutnud ja kohandanud, mistõttu käesolevas käsiraamatus toodud soovitused on ainult üldise iseloomuga. Nii võib olla näiteks vajalik näidetes toodud failide asukohti muuta, kui need asuvad sinu paigalduses kuskil mujal. + + + +Raamatus kasutatavad konventsioonid + +Me kasutame käsiraamatus teatud vorminduskonventsioone, et alati oleks selge, millest käib jutt: + + + +Teksti tüüp +Stiil +Näide + + + + + +Graafilise kasutajaliidese (&GUI;) tekst (nuppudel &etc;) +Helehall taust +Seadistused + + + +Klahvinimetused +Rasvane kiri +&Ctrl; + + + +Menüükirjed +Menüü nimetus->Menüü element +FailVälju + + + +Kiirklahvid (tuleb vajutada korraga) +Muuteklahv+Toiminguklahv +&Ctrl;Q + + + +Tekst, mida pead ise sisestama +Rasvane kiri, fikseeritud laiusega font +ls -al kde/ + + + +Tekst, mida võid vajaduse korral asendada +Roheline kaldkiri +kasutaja + + + + + + + + + + +Süsteemsed asukohad + +Tuleb kasuks, kui tead järgmisi süsteemseid asukohti: + + +&kde; prefiks +&kde; paigaldab omaenda kataloogipuu, mille asukoha saab leida käsuga tde-config . Keskkonnamuutujates osutatakse selle kataloogile kui $TDEDIRS (või ka $TDEDIR). + + + + +&kde; kasutaja seadistused +Keskkonnamuutuja $TDEHOME osutab kataloogile, kus &kde; otsib kasutaja määratud seadistusi. Kui seda ei ole määratud, kasutatakse vaikimisi asukohta ~/.trinity. + + + + + + + + + +Ülevaade ehk <quote>Käsiraamat ja kõik, mis selle sees</quote> + +Anname siinkohal ülevaate kasutaja käsiraamatu sisust: + + sisaldab sissejuhatust &kde; kõige põhilisematesse kasutamisvõtetesse, näiteks , ning ülevaadet vahenditest, mida kasutatakse kõigis &kde; rakendustes, näiteks . Kui &kde; või üldse arvutid on sinu jaoks veel segane, tasuks selle osaga põhjalikumalt tutvuda. + + tutvustab mõningaid &kde; olulisi komponente ja nende omavahelisi suhteid. &kde; multimeedia- ja võrguvõimalused on äärmiselt suured ja me ei suuda neid siinkohal ammendavalt käsitleda, kuid käsiraamatu selles osas saab neist siiski vähemalt mingisuguse ülevaate. Osa lõpetavad väikesed juhised selle kohta, kuidas &kde;d veel veidi paremini oma käe järgi timmida (). + + annab ülevaate &kde; internetirakendustest. &kde; pakub võimsat veebilehitsejat &konqueror;, kõigi võimalustega e-posti klienti &kmail;, uudistegruppide lugejat &knode; ja veel hulka rakendusi, mis muudavad interneti kasutamise hõlpsamaks ning efektiivsemaks. Käsiraamatu selles osas tutvustame nende rakenduste häälestamist ja seadistamist. + + kujutab endast ülevaadet &kde; mõningatest võimalustest, mida tasub kõrva taha panna mitmekasutajasüsteemi looval administraatoril. Samuti leidub siin infot, mis võib tulla kasuks neile, kes tarvitavad &kde;d süsteemi ainsa kasutajana: kuhu salvestatakse konfiguratsioonifailid, millised keskkonnamuutujad mõjutavad &kde;d ja nii edasi. &kde; KIOSKi raamistik võimaldab administraatoritel piirata kasutaja tegevusvabadust &kde;s. See võib olla kasulik mitmel juhul, aga eriliselt tasuks seda tähele panna näiteks internetikohvikute ja muude valdavalt ühiskasutuses olevate masinate haldajatel. + + + + + + +Töölaud + + +Põhitõed +TöölaudTöölaud tähistab seda pilti ekraanil, mida sa näed &kde; käivitamise järel. See näeb välja umbes selline (sinu süsteemis võib mõni asi veidi teistmoodi olla, aga põhimõtteliselt ei tohiks vahet olla): + + + + + + +Töölaua vaikevälimus + + + + +Heidame pilgu töölaua tähtsamatele osadele: +Suurema osa ekraanist hõlmab taustTaust. Üldiselt asub seal mingi pilt, mida tavaliselt nimetatakse taustapildiksTaustapilt ja mida sa saad muuta, et &kde; näeks välja just selline, nagu soovid. + + +Üleval vasakus nurgas asub kaks ikooni: Prügikast ja Kodukataloog. Neil klõpsates avatakse vastavalt kataloog Prügikast ja sinu kodukataloog. Töölauale võib ikoone mõistagi juurde lisada, et saaksid oma lemmikrakenduse või mõne eemaldatava andmekandja avada kõigest ühe klõpsuga. + + +All paikneb &kde; paneelPaneel, mis kannab ka nime &kicker;. Paneel võimaldab mitmel moel &kde;d paremini ära kasutada. Sellel asub &kmenu;. millest saab avada kõiki arvutisse paigaldatud &kde; rakendusi, seal on näha parajasti töötavad rakendused, samuti kellaaeg ja veel palju muud. Täpsemalt räägib &kde; paneelist . + + + + + + + + + + +&Philip.Rodrigues; + + + +Sisse- ja väljalogimine +Kõige põhilisem TDM-i ja starttde kohta. + + +&kde;sse saab sisse logida kahel viisil: graafiliselt ja käsurealt. Vaatame lühidalt mõlemat võimalust. + + +Graafiline sisselogimine +sisselogimine +&tdm; + +Kui näed arvuti käivitamise järel umbes sellist pilti, nagu allpool näidatud, on võimalik graafiliselt sisse logida. Kirjuta lihtsalt oma kasutajanimi tekstikasti Kasutajanimi ja parool tekstikasti Parool. Parooli kirjutamise ajal ei näidata, tõenäoliselt näed ainult tärne. Kui oled vajaliku info sisestanud, klõpsa nupule Logi sisse ning &kde; käivitubki. Nähtavale ilmub &kde; stardiekraan, mis näitab, kuidas edeneb &kde; käivitamine. Mõne hetke pärast peakski &kde; olema kasutamisvalmis. + + + +Sisselogimine käsurealt +starttde +startx + +Kui eelistad sisse logida käsurealt, saad &kde;sse sisse logida käsuga startx. Lisa rida exec starttde oma kodukataloogis paiknevasse faili .xinitrc (loo see, kui seda ei ole), salvesta fail ja anna seejärel käsk startx. Nüüd peaks &kde; käivituma täpselt samamoodi nagu graafilise sisselogimise korral. + + + +Väljalogimine +väljalogimine + +Kui soovid &kde; kasutamise mingil põhjusel lõpetada, oleks mõttekas ennast ka välja logida. Lihtsaim viis selleks on klõpsata ekraani vasakus alumises nurgas asuvale &kmenu;le ja valida seal kirje Logi välja. Nähtavale ilmub dialoog Kasutaja kasutajanimi seansi lõpetamine. Kinnitamaks oma siirast soovi välja logida, klõpsa nupule Lõpeta aktiivne seanss. Kui aga muudad meelt ja tahad siiski &kde;s edasi tegutseda, klõpsa nupule Loobu. + + +Lisainfo +&kde; graafilise sisselogimishalduri &tdm; kasutamisest ja seadistamisest kõneleb rakenduse enda põhjalik käsiraamat. Selle leiab &abikeskus;es, samuti saab seda lugeda, kui sisestada &konqueror;i asukoharibale help:/tdm. + + + + + +&getting-help; &windows-how-to; &the-filemanager; +&panel-and-desktop; &programs-and-documents; + + +&kde; komponendid +&control-center; &base-tde-applications; &extragear-applications; &kde; ja multimeedia &removable-disks; &playing-music; &playing-audiocds; &playing-movies; &kde; kui mitmekasutajatöölaud &your-tde-account; &tde-as-root; &switching-sessions; &kde; ja võrk &file-sharing; &networking-with-windows; &shared-sessions; Graafika, trükkimine ja fondid &printer-setup; &printing-from-apps; &pdf-files; &font-installation; &creating-graphics; &customizing-desktop; &konsole-intro; &tde-edutainment; &accessibility; &under-the-hood; + + +&kde; ja internet +&net-connection-setup; &email; &konqueror; Veebilehitseja sissejuhatus &internet-shortcuts; &browser-fine-tuning; &usenet; &messaging-intro; + +&tde-office; + +&tde-for-admins; + + +Muud tööriistad +&migrator-applications; &migrator-dictionary; &standard-menu-entries; &glossary; +Probleemide lahendamine + +Probleemid, mis ei ole + +Hangunud rakendused (kuidas neid tappa) + +Asjad, mis ei avane + +Hirmutav krahhide dialoog + +Vigadest teadaandmine + +Muud ressursid +&troubleshooting-network-x; &troubleshooting-no-open; + + +&kde;le kaasaaitamine + +Põhiinfo inimeste julgustamiseks ise &kde; arendamises kaasa lööma, tutvustus, millised on võimalused ja kuidas algust teha. + + + + + + + +Autorid ja litsents + +&credits-and-license; + + +Litsents + +Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee +&underFDL; + + + +&documentation.index; + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/internet-shortcuts.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/internet-shortcuts.docbook new file mode 100644 index 00000000000..ffd8ada76af --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/internet-shortcuts.docbook @@ -0,0 +1,37 @@ + + + + Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org + + + +Interneti kiirkorraldused + +Veebikiirkorraldused +Interneti kiirkorraldused +gg: + +Interneti kiirkorraldused on &konqueror;i tõeliselt suurepärased abimehed: kui sa oled neid kasutama harjunud, ei oska sa enam ettegi kujutada, et ilma nendega oleks võimalik hakkama saada. + +Selgitamaks, mida õigupoolest interneti kiirkorraldused tähendavad, ava &konqueror; ja kirjuta asukoharibale gg:kde. + +Selle peale otsib Google üles leheküljed, kus esineb sõna &kde;. + +Selliseid kiirkorraldusi on terve hulk: ggl: (Google'i "Äkki mul veab"), bug: (bugs.trinitydesktop.org) ja nii edasi. + +Kiirkorralduste täieliku nimekirja nägemiseks vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused ja seejärel Veebi kiirkorraldused. Seal näed kõiki defineeritud kiirkorraldusi. Sa võid luua ise uusi korraldusi, olemasolevaid muuta või mittevajalikke kustutada. Kui määrad vaikimisi otsingumootori, ei pea sa enam õigupoolest kiirkorraldust kirjutamagi. Kui näiteks valid selleks Google'i, siis piisab, kui kirjutad asukoharibale kde ning Google asubki kohe sõna &kde; otsima. + +Väljal Võtmesõna eraldaja saad määrata, kas võtmesõna tuleks eraldada kooloniga (gg: kde) või tühikuga (gg kde). + +Interneti kiirkorralduste veel üks vahva omadus on see, et neid saab kasutada ka dialoogis Käsu käivitamine. Ava see dialoog (&kmenu; abil või kiirklahviga &Alt;F2), kirjuta sinna kiirkorraldus, ⪚ gg: kde ja vajuta klahvi &Enter;. Seepeale avatakse automaatselt &konqueror; ning Google hakkab otsima sõna &kde;. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/juk.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/juk.png new file mode 100644 index 00000000000..1e958cfb9e2 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/juk.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kaboodle.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kaboodle.png new file mode 100644 index 00000000000..8cefd4a4e0d Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kaboodle.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kcontrol.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kcontrol.png new file mode 100644 index 00000000000..bc0466b8577 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kcontrol.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmag.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmag.png new file mode 100644 index 00000000000..892b4c8d7c2 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmag.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmousetool.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmousetool.png new file mode 100644 index 00000000000..5dfd4bcb27d Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmousetool.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth.png new file mode 100644 index 00000000000..6b9b57fef4f Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth2.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth2.png new file mode 100644 index 00000000000..9d21d87f776 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth2.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth3.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth3.png new file mode 100644 index 00000000000..a15aa3577fb Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kmouth3.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-identity.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-identity.png new file mode 100644 index 00000000000..a9966993f21 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-identity.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-mail-account.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-mail-account.png new file mode 100644 index 00000000000..af3780e4033 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-mail-account.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-start.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-start.png new file mode 100644 index 00000000000..bfb46c655bb Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/knode-start.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-sidebar.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-sidebar.png new file mode 100644 index 00000000000..d4265289145 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-sidebar.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-simple.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-simple.png new file mode 100644 index 00000000000..e4d6eb95b6a Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konq-simple.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konsole-intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konsole-intro.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6f1b17e36b0 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/konsole-intro.docbook @@ -0,0 +1,59 @@ + + + + +Gardner Bell + + + + +&konsole; sissejuhatus + +Erakordselt lühike sissejuhatus shelli kasutamisse + +Hädaabitoimingud: hulluks läinud rakenduste tapmine jne + +SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad + +Mõned nipid ja trikid + + + + +&konsole; on X Window süsteemi terminaliemulaator. Selle aluseks on põhimõtteliselt DEC-i VT100 ja selle arvukad järeltulijad. &konsole; – seda võib nimetada ka shelliks – on oluline &Linux; ja &UNIX; masinate tööriist, mis võimaldab oma tööd teha kiiresti ja tõhusalt. + +Hädaabitoimingud: + +&Linux; ja &UNIX; süsteemides töötab iga protsess iseseisvalt omaenda mäluruumis, et see ei saaks kogemata üle kirjutada mõne muu protsessi mälu, kui sel pole just administraatori (root) õigusi. Kui mõnda protsessi tabab &kde;s krahh, siis ei ole vaja muret tunda, et see tekitab häda mõnele muule aktiivsele protsessile. + +Süsteemi kõigi protsesside jälgimiseks kasuta &konsole;s käske top või ps. Need programmid võimaldavad vähese vaevaga leida ja tappa hangunud või muul moel vigaseid protsesse. + +Toome näite signaalide kasutamise kohta &konsole;s. Oletame, et &konqueror; elas üle krahhi ja jättis töötama protsessi nspluginviewer, mis võtab enda alla 12% masina mälust ja 10% protsessori koormusest. Kasuta käsu top juures võtit k protsessi tapmiseks. Sinu käest päritakse seejärel protsessi ID-d (PID) ning seda, milline signaal tapmiseks saata. Rohkem infot signaalide kohta, millega töötavaid protsesse tappa, leiab signaalide manuaalist (anna &konsole;s käsk man signal või &konqueror;is #signal). + +SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad. + +Kui kasutad &konsole;t kaughalduseks, tasuks pruukida &konsole; seansi võimalusi. Selleks vali menüükäsk Seadistused&konsole; seadistamine. Ilmuvas dialoogis vali kaart Seansid ja anna uuele seansile nimi. Sellest saab nüüd vaikeseanss, mis avatakse &konsole; käivitamisel. + +&konsole; väljakutsumisel loetakse ja käivitatakse kõik bash'i käsud ja &kde; spetsiifilised muutujad, mis on kirjas failis ~/.bashrc või ~/.bash_profile. Kasutaja keskkonnale on eelistatud seadistustefail ~/.bash_profile, käske printenv või env saab kasutada kõigi parajasti kehtivate muutujate vaatamiseks. Muutuja määramiseks shellis kasuta vormingut VARNAME=väärtus. Kõiki muutujaid, mida saab määrata &kde;s, tutvustab wiki. + +Mõned nipid ja trikid + +&konsole; seansi ümbernimetamiseks kasuta kiirklahvi &Ctrl;&Alt;S ja anna uus nimi. + +Kui tekib vajadus panna mõni &kde; rakendus tööle administraatori (root) õigustes, kasuta käsku &tdesu; võtmega , näiteks nii: tdesu (võti takistab &kde;l parool meelde jätmast). + + + +Lisainfo + + +Kõigist &konsole; võimalustest räägib põhjalikult &konsole; käsiraamat. Seda saab lugeda &abikeskus;es või &konqueror;is asukoharibale help:/konsole kirjutades. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kopete.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kopete.png new file mode 100644 index 00000000000..9624d029d98 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kopete.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-dialer-tab.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-dialer-tab.png new file mode 100644 index 00000000000..c39471d6534 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-dialer-tab.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-wizard.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-wizard.png new file mode 100644 index 00000000000..6145932d158 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/kppp-wizard.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/messaging-intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/messaging-intro.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6527f6b6aaf --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/messaging-intro.docbook @@ -0,0 +1,90 @@ + + + + +Peter Nuttall + +Tom Albers + + + + + + +Sissejuhatus kiirsuhtlusse + + +Vaikimisi kasutatakse &kde;s kiirsuhtluseks spetsiaalset IM-klienti &kopete;. See on mitut protokolli kasutav IM-klient, mis tähendab, et see suudab toime tulla mitme erineva protokolliga, sealhulgas MSN, Jabber, AOL ja IRC. Sellel on veel mitmeid tulusaid omadusi, näiteks &aadressiraamat;u toetus, metakontaktid, krüptimise toetus ja nii edasi. + + +&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. + + + + +&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. + + +&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. + + + + + +Kuidas alustada + +Käivita &kopete; peamenüüst (tavaliselt asub see alammenüüs "Internet"). Käivitamise järel näed akent, mille tiitliribale on kirjutatud &kopete; ja mille ülaosas asuvad menüü- ja tööriistariba, nende all aga sinu kontaktid. Kontode lisamiseks vali menüü Seadistused ja sealt Kopete seadistamine. Kaarti Kontod valides näed kõiki oma kontosid (algul neid mõistagi ei ole) ning nuppe, mis võimaldavad kontosid lisada või olemasolevaid muuta või eemaldada. Klõpsuga uue konto lisamise nupule ilmub nõustaja, mis aitab sul määratleda uue konto. Kui oled konto lisanud, saad selle aktiveerida klõpsuga vastavale ikoonile &kopete; peaakna allosas. Seejärel peaksid ka kõik antud kontoga seotud kontaktid aknas nähtavale ilmuma. + + + + +Metakontaktid + +Metakontaktid on üks selliseid &kopete; omadusi, mis võib-olla algul tekitab segadust, aga mida tundma õppides sa lihtsalt ei saa jätta seda kasutamata. Põhimõtteliselt tähendab metakontakt seda, et ühe võrgu (näiteks MSN) kontakt seotakse kontaktiga mõnes muus võrgus. See on eriti kasulik siis, kui ühel isikul on konto mitmes võrgus. Sel juhul võid temaga vestelda, ilma et peaksid vaevama pead sellega, millist kontot ta parajasti kasutab. Samuti saab metakontaktidele anda omaette nime, mis tähendab, et tead alati, kellega on tegemist - inimesed kasutavad sageli erinevatel kontodel erinevaid nimesid ja pealegi on selline omaloodud nimi palju etem kui näiteks see, mida tahab lasta sul näha mõni selline, kelle arvates on hästi tore tutvustada end kõigile MSN-i kasutajatele kui =EF=81=8A. + +Metakontaktid võimaldavad veel mitmeid tulusaid asju, näiteks sidumist aadressiraamatu kirjetega. Vt. + + + + +<acronym>IRC</acronym> + +Internet Relay Chat (IRC) on märksa vanem kui enamik teisi IM-süsteeme ning seda kasutatakse seniajani väga palju. Peamiselt on see mõeldud rühmavestlusteks paljude inimeste osavõtul niinimetatud kanalitel ehk jututubades, kuid võimalik on ka vahetu suhtlus konkreetse isikuga. + +Kanal #kde asub Freenode'i IRC serveris, mis pakub välja interaktiivse keskkonna võrgukoostöös valmivate projektide koordineerimiseks ja tugiteenusteks, sealhulgas ja eriti olulisema ka sellistele projektidele, mis on seotud vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga, mille hulka kuulub ka &kde;. + + +Kuigi ka &kopete;l on IRC plugin ning ta tuleb nii kanalite kui hüüdnimedega hästi toime, võivad pikaajalisemad IRC kasutajad eelistada spetsiaalset klienti, milleks on Konversation. See toetab selliseid võimalusi, nagu operaatoristaatuse andmine ja võtmine, väljaviskamine, hõlpus hüüdnime vahetamine, spetsiaalne paroolide ja kutsete toetus ja veel palju muud, mida IRC "vanad kalad" soovivad meelsasti näha. Samuti tuleb see palju paremini toime väga suurte kanalitega (näiteks #debian). Kui oled juba varem kasutanud mõnda spetsiaalset IRC-klienti, ei tohiks Konversationi kasutamine mingeid raskusi valmistada. + + + + + +E-posti ja kiirsuhtluse sidumine + +Kas ka sinuga on nii juhtunud? Saad e-kirja ja tahad sellele kohe vastata - ja mitte kirjaga, vaid kohe päris otse. Seejärel lülitud kiirsuhtluskliendile ja/või IRC-kliendile ning uurid, kas vajalik isik on parajasti MSN-i, Jabberi või IRC võrgus. Alates &kde; 3.3-st on see palju lihtsam. Selgitame seda lähemalt: + +Vajalik on &kmail;i, &aadressiraamat;u ja &kopete; olemasolu (Konversation võib ka ära kuluda). Kontrolli, et &kmail; on korralikult seadistatud ja et ka Kopete on korralikult seadistatud kasutama IRC, Jabberi ja/või MSN-i ja/või mis tahes muud protokolli. + +Kui saad mõnelt vajalikult kontaktilt e-kirja, tuleb kontakt kõigepealt aadressiraamatusse lisada. Selleks klõpsa hiire parema nupuga aadressil ja vali menüükäsk Lisa aadressiraamatusse. + +Kui tead, millist hüüdnime kasutaja näiteks IRC-s kasutab, võta ette &kopete;. Vali menüükäsk FailLisa kontakt. Märgi nõustaja allservas kast KDE aadressiraamatu kasutamine ning klõpsa siis nupule Järgmine. Vali kontaktile aadressiraamatust kirje ja klõpsa nupule Järgmine. Nüüd saad määrata kontakti näidatava nime ja grupi, kuhu &kopete; selle lisab. Järgmisel kaardil vali kasutatav protokoll, kui sul peaks neid mitu kasutusel olema. Valida võib ka enam kui ühe protokolli. Sõltuvalt protokollist võidakse esitada veel mõned küsimused. + +Kuigi valisid aadressiraamatu kasutamise, ei seo &kopete; kontakti automaatselt aadressiraamatuga. Seepärast vali kontakt ja seejärel menüükäsk RedigeerimineOmadused. Märgi kaardil Üldine kast Aadressiraamatu kirjega. Klõpsa nupule ... ja vali kontakt. Sulge mõlemad aknad. + +Nüüd ava aadressiraamat ja vali kontakt. Näed, et selle juurde on tekkinud lisaväli Kohalolek, mille järel ongi kohalolek kirjas. Seda uuendatakse automaatselt, kui kontakt läheb eemale, võrgust ära, tuleb võrku ja nii edasi. Nüüd ava taas &kmail;, vali mõni muu kiri ja seejärel taas algne kiri (see tähendab: laadi aktiivne kiri uuesti). Nüüd näed, et e-posti aadressi taga on näha ka kontakti olek. + +Kui soovid kirja saatjaga vestelda, klõpsa &kmail;is aadressil hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Vestle kasutades... Käivitub kiirsuhtlemisrakendus ja saadki hakata vestlema. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-applications.docbook new file mode 100644 index 00000000000..20a1f8717ee --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-applications.docbook @@ -0,0 +1,260 @@ + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + +Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega + + + +&kde; koosseisu kuulub palju rakendusi, mis sageli algavad või vähemalt sisaldavad k-tähte. Üldiselt peaksid nimed olema vähemalt inglise keele oskajatele mõistetavad, kuid mõnikord võib siiski tekkida raskusi sobiva leidmisega. Eriti neil, kes on varem kasutanud selliseid operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows või Apple Macintosh, võib olla keerukas leida vajalikuks tegevuseks õige rakendus. Allpool toodud tabelis ongi ära näidatud KDE rakendused koos nende paiknemisega &kmenu;s ning vastetega Win/Mac-süsteemis. + +Võrdlustabel + + + + + + + + + Asukoht &kmenu;s + &kde; rakendus + Windows vste + Macintosh vaste + Märkused + + + + + + Failihaldur + &konqueror; (kodukataloog) + Windows Explorer + Integreeritud failihaldur, sisu näitaja/esitaja ja veebilehitseja + + + Süsteemi ja kasutaja seadistused + &juhtimiskeskus; + Juhtpaneel + + + Kontor + Kontoritööpakett: + Tekstitöötlus + Tabelitöötlus + Esitlused + Voo- ja muud skeemid + Skaleeritav graafika + Pilditöötlus + Raportite loomine + Diagrammid + Andmebaasi loomine + Valemiredaktor + + + + + + + &kword; + &kspread; + &kpresenter; + &kivio; + &karbon14; + &chalk; + &kugar; + &kchart; + &kexi; + &kformula; + + + + + + + MS Word + MS Excel + MS Powerpoint + Adobe Illustrator + Adobe Photoshop + Report Generator + Chart + MS Access + + + + + + + + + + + + Isikliku info haldus: + E-post + Aadressiraamat + Päevakava korraldaja + Uudistelugeja + Ekraanimärkmed + RSS-kanalite lugeja + + + + + + &kmail; + &aadressiraamat; + &korganizer; + &knode; + &knotes; + &akregator; + + + + + MS Outlook + + Isikliku info haldur on &kontact;, millesse saab põimida kõik muud &kde; PIM rakendused. + + + + + Internet + Veebilehitseja + &konqueror; + MS Internet Explorer + Safari + Integreeritud failihaldur, veebilehitseja, FTP-haldur ja universaalne esitamisrakendus. + + + + + + Kiirsuhtlus + &kopete; + AIM + MSN + ICQ + Jabber + Novell GroupWise + Yahoo + IRC + SMS + + + + MSN Messenger + Kõikehõlmav mitmevõrgutoetusega kiirsuhtlustarkvara + + + + Vestlus (IRC) + &ksirc; + mIRC + + + + Multimeedia + Muusika/audio + &juk; + Windows Media Player + + + + &CD;/DVD kirjutamine + K3b + Nero + + + + Videomängija + &noatun; + Windows Media Player + + + + Audio &CD; rippimine + KAudioCreator + + + + Heli juhtimine + &kmix; + + + + Terminal + &konsole; + CMD + + + + Kasutajate haldur + &kuser; + Kasutajate haldur + + + + Tarkvara haldur + &kpackage; + Lisa/Eemalda programme + + + + Abivahendid + Arhiveerija + &ark; + WinZip + + + + Paroolihaldur + TDEWallet + + + + Tekstiredaktor + &kate; + Notepad + + + + + + +
+ + +Lisainfo +Veel väga palju &kde; rakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear (vt. ), samuti veebilehekülg http://kde-apps.org. +Allikas: http://kudos.berlios.de/kf/kf1.html#pkgtablestock + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-dictionary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-dictionary.docbook new file mode 100644 index 00000000000..11f4cacca87 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/migrator-dictionary.docbook @@ -0,0 +1,20 @@ + + + + + + +Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik + +Terminoloogiaerinevuste tabelid + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/net-connection-setup.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/net-connection-setup.docbook new file mode 100644 index 00000000000..bcf7d6bcabe --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/net-connection-setup.docbook @@ -0,0 +1,147 @@ + + + + +&Lauri.Watts; + + + + +Internetiühenduse loomine + + + +&kde; võimaldab internetti kasutada kõigeks, mida vaid vajad: veeb, e-post, Useneti uudistegrupid ja nii edasi. Kuid enne seda, kui neid &kde; võimalusi kasutama hakata, tuleb luua internetiühendus. Siin selgitamegi, kuidas see käib. + +Kui kasutad sissehelistamist (see tähendab, lood internetiühenduse telefoniliiniga ühendatud modemit kasutades), tasuks kõigepealt seadistada &kde; sissehelistamisrakendus &kppp;. Kui see tundub raske, siis ei tasu muretseda: &kppp; pakub välja korraliku seadistamisnõustaja, mis enamasti oskab ise ära arvata, mida ja kuidas on internetiühenduse loomiseks vaja ning jätab sinu mureks ainult kinnituste jagamise. Sellest nüüd täpsemalt räägimegi. + +Kui kasutad püsiühendust või tagab sinu internetiühenduse kohtvõrk, on asjad vähemalt &kde; seisukohalt veelgi lihtsamad. Kui oled loonud ühenduse oma &Linux;i või&UNIX;-i distributsiooni vahendeid kasutades, tagab ka &kde; sulle silmapilkselt ühenduse. + + +Internetiühendus lihtsalt ja kergelt + + +Mõned asjad, mida tuleks enne alustamist teada + +Kui sul on mõni uuem &Linux;i distributsioon, võib ülejäänud tekst tunduda isegi ülearusena. &kppp; pakub välja pisikese, kuid taipliku nõustaja, mis enamasti lubab sul internetiühenduse luua vaid paari minutiga. + +Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaks enne alustamist teadma järgmisi asju: + + +ISP sissehelistamisnumber. +ISP antud kasutajanimi ja parool. +ISP DNS- ehk nimeserverid (piisab ühest, kuid kaks on parem). + + +Lisaks sellele oleks oma ISP kõigi teenuste ärakasutamiseks mõttekas teada ka selliseid asju: + + +Sisenevate kirjade serveri aadress (tihtipeale on see pop.sinuISPnimi.ee või mail.sinuISPnimi.ee)Samuti tasuks selgitada, kas ISP kasutab POP3 protokolli või IMAP-it. +Väljuvate kirjade serveri (SMTP) aadress (see võib olla sama, mis sisenevate kirjade server, samuti võib see sageli olla näiteks smtp.sinuISPnimi.ee). +Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (tihtipeale news.sinuISPnimi.ee või nntp.sinuISPnimi.ee). +Kõikvõimalikud puhverserverid, mida sinu ISP kasutab. + + +Kogu see info peaks leiduma paberitel, mida sa said oma ISP-ga lepingut sõlmides. Kui see nii ei ole, helista oma ISP abitelefonile ja küsi seda otse nende käest. + +Kui sul on kogu see info olemas ja tegemist on suhteliselt uue &Linux;i distributsiooniga, leiad kindlasti, et internetiühenduse loomiseks pole vaja muud, kui lihtsalt &kppp; nõustaja käivitamist. + + + + + + + +&kppp; nõustaja + + +Nõustaja käivitamine. + +Nõustaja saab käivitada &kppp; avadialoogist. Käivita &kppp; K-menüüst, kus leiad selle alammenüüst Internet kirje all &kppp; (Interneti sissehelistamisrakendus). + +Ilmub järgmine dialoog: + + +&kppp; avadialoog + + + + +&kppp; avadialoog + +&kppp; avadialoog + + + +Tõenäoliselt ei ole esmakäivitamisel seal ühtki kirjet. Vaatame, kuidas neid lisada. + +Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupule Seadista. + +Nõustaja pakub välja kolm valikut: Nõustaja, Käsitsi seadistamine ja Loobu. + + +Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta... + + + + +Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta... +Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta + + + + + +Loobu +Klõpsa sellele, kui sa tõesti ei soovi parajasti uut kontot luua. Dialoog kaob seejärel ning sinu ette ilmub taas algdialoog. + + + +Nõustaja +Kui sul on standardne ja levinud modem ning sa kasutad oma maa mõne suurema ISP teenuseid, suudab nõustaja tõenäoliselt internetiühenduse väga kiiresti luua. Proovi kõigepealt just nõustajat, enne kui hakkad (või oled sunnitud hakkama) ühendust käsitsi looma. + + + +Käsitsi seadistamine +Kui nõustaja ei peaks suutma sind aidata või kui soovid kõike oma käe järgi ise seada, vali see võimalus. Nõustaja on praegu kasutatav ainult teatud valiku riikide ja internetiteenuse pakkujate korral. + + + + +Siinkohal eeldame, et valisid nõustaja, ning käsitsi seadistamist kirjeldame veidi hiljem. + + + + +Ülejäänud nõustaja + +Esimene dialoog näitab ainult sissejuhatavat teksti, mis kattub sellega, mida lugesid käesoleva peatüki alguses. Klõpsa edasiliikumiseks nupule Järgmine. + +Teine dialoog palub valida maa, kus sa elad või asud. Siin ei ole kaugeltki kõiki riike ja kui sinu riiki nimekirjas ei leidu, tuleks klõpsata nupule Loobu. Sel juhul tuleb internetiühendus luua käsitsi. + +Järgmises dialoogis näidatakse valitud riigi internetiteenuse pakkujaid (neid, mida &kppp; tunneb). Ka siin tuleb öelda, et kui sa ei näe nimekirjas oma ISP-d, klõpsa nupule Loobu ja seadista internetiühendus käsitsi. + +Seejärel palutakse sul sisestada oma internetiühenduse kasutajatunnus ja parool. Palun arvesta, et mõne ISP puhul võib see erineda sinu e-posti konto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli igaks juhuks need eelnevalt üle. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine. + +Nüüd saad sisestada sissehelistamisel numbri ette valitava numbri või numbrid, kui seda peaks vaja olema - näiteks võib olla vajalik väljahelistamiseks valida ette 0 või siis lülitada mingi prefiksiga kutsumine välja. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine. + +Ja ongi kõik! Kui soovid midagi üle vaadata, saad nuppudega Tagasi ja Järgmine dialoogis edasi-tagasi liikuda. Kui kõik tundub olevat õige, klõpsa nupule Lõpeta ning internetiühendus ongi loodud. + +Kui see siiski ei aidanud, tasuks tutvuda &kppp; käsiraamatuga kas &kde; abikeskuses või &konqueror;is asukoharibale help:/kppp sisestades. + + + + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/networking-with-windows.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/networking-with-windows.docbook new file mode 100644 index 00000000000..4a15c5397bf --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/networking-with-windows.docbook @@ -0,0 +1,64 @@ + + + +Gardner Bell + + + + +Võrk ja Windows + +Selle osa aluseks on LISa README-fail, mille on kirjutanud Alexander Neundorf. + +&kde; pakub võimsat serverit nimetusega kohtvõrgu info server (LAN Information Server, LISa) ja selle lähisugulast piiratud kohtvõrgu info server (Restricted LAN Information Server, resLISa), mis tuvastavad sinu kohtvõrgus CIFS- ja muud serverid ning teevad üldiselt sedasama, mida teeb Võrgunaabrus &Microsoft;&Windows; korral. + + +Kuidas see töötab + +&lisa; sõltub ainult TCP/IP pinust, nii et selle töötamiseks ei ole vajalik Samba seadistus, küll aga pakett samba ise. Masinate leidmiseks kohtvõrgus tuleb määrata seadistustefailis IP-aadresside vahemik, mida &lisa; kontrollib. &lisa; deemoni käivitamisel saadab see ICMP kaja päringu kõigile seadistustefailis määratud IP-aadressidele ja ootab vastust. + +&lisa; deemon vajab sokli avamiseks administraatori õigusi, kuid kui sokkel on loodud, loobutakse kohe administraatori õigustest. + +&lisa; võib käivitada ka käsuga nmblookup .Kui sul pole programmi nmblookup, leiab selle aadressilt http://www.samba.org või sinu distributsiooni pakutavate tarkvarapakettide seast. Samba käsk nmblookup saadab võrku leviteate ning iga masin, kus töötab Samba teenus, vastab sellele kinnitusega, et on valmis ühendusi vastu võtma. + + + +<application>resLISa</application> + +Kui sinu firma võrgus valitsevad väga ranged reeglid selle osas, millised pordid võivad ja millised ei või olla avatud, on ilmselt muude võrgus asuvate masinatega suhtlemiseks mõttekas võtta kasutusele &reslisa;. Et &reslisa; ei saa esitada päringut kogu võrgule või aadressivahemikule, tuleb seadistustefaili iga masin nimepidi eraldi lisada. Praegu on võimalik sinna lisada kuni 64 masinat. + +&reslisa; annab infot ainult üle &UNIX; domeeni sokli, &ie; mitte üle võrgu. Sokli nimi on /tmp/resLISa-SinuKasutajanimi, mistõttu ühes masinas võib &reslisa; käivitada ka mitu kasutajat. + + + +Seadistamine + +Käivitamisel parsib &lisa; esmalt seadistustefaili kasutajate kodukataloogis ($HOME/.lisarc). Kui seda faili ei ole, otsib &lisa; süsteemset seadistustefaili (/etc/lisarc). Toome näite seadistustefaili kohta: + +PingAddresses = 192.168.100.0/255.255.255.0;192.168.100.10-192.168.199.19;192.168.200.1; +PingNames = my_host1;my_host2 #Masinad nimepidi (vajalik resLISa jaoks) +AllowedAddresses = 192.168.0.0/255.255.0.0 +BroadcastNetwork = 192.168.100.0/255.255.255.0 +SearchUsingNmblookup = 1 #Üritatakse kasutada ka nmblookup'i +FirstWait = 30 #30 sajandiksekundit +SecondWait = -1 #Proovitakse ainult üks kord +#SecondWait = 60 #Proovitakse kaks korda ja oodatakse 0.6 sekundit +UpdatePeriod = 300 #Uuendamine iga 300 sekundi järel +DeliverUnnamedHosts = 0 #Nimeta masinaid ei avaldata +MaxPingsAtOnce = 256 #Saadetakse kuni 256 ICMP kaja päringut korraga + + +&lisa; seadistamine on võimalik ka graafiliselt, kui valida &kmenu;s &juhtimiskeskus;VõrkKohtvõrgu lehitsemine. Selle valiku kasutamiseks tuleb aga &lisa; käivitada käsureal võtmega . + + + + + +Lisainfo +Kõigi käsureavõtmete täieliku nimekirja ja näited leiab &lisa; käsiraamatust, mille lugemiseks ava &konqueror;is asukoht help:/lisa. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/noatun.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/noatun.png new file mode 100644 index 00000000000..edc906e758e Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/noatun.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/oggfolder.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/oggfolder.png new file mode 100644 index 00000000000..3084d2fc688 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/oggfolder.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/open-file-dialog.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/open-file-dialog.png new file mode 100644 index 00000000000..8bd0e2c72e3 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/open-file-dialog.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/panel-and-desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/panel-and-desktop.docbook new file mode 100644 index 00000000000..39d410b25dd --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/panel-and-desktop.docbook @@ -0,0 +1,173 @@ + + + + +&Philip.Rodrigues; + + + + +Paneel ja töölaud + + +&kde; paneel &kicker; + +Paneel +&kicker; + +&kicker; on KDE töökeskkonna rakenduste käivitamise paneel. Vaikimisi asub see ekraani alumises servas ja hõlmab selle terves laiuses, kuid seda saab soovi korral muuta. &kicker; on omamoodi kõik-ühes (või vähemalt peaaegu kõik-ühes) vahend kõige jaoks, mida sa soovid kiiresti kasutada. Lisaks &ticon; menüüle, mille abil saab rakendusi käivitada, võivad &kicker;il tegutseda veel mitmed dokitud apletid, näiteks pager, tegumiriba või kell, ja mitmed laiendused, näiteks alampaneelid. Valikute rohkust arvestades tekib sul kindlasti soov &kicker;it oma käe järgi seada ning järgmises osas kirjeldamegi, kuidas paneelile just meelepärane välimus ja omadused anda. + + + + + +&kicker;i seadistamine + + + +Paneeliikoonide kohandamine + +&kde; esmakäivitusel näeb Kickeril K menüü kõrval mõningaid ikoone. Neile klõpsates saab käivitada vastavad rakendused. Et näha, mis rakenduse mingi ikoon käivitab, vii hiirekursor ikooni kohal ja hoia seda seal seni, kuni ilmub kohtspikker (tilluke hüpikaken), mis annab teada, millise rakendusega on tegemist. + +Vaikimisi pakutavad ikoonid ei pruugi sugugi esindada rakendusi, mida sina kõige sagedamini kasutad, mistõttu neid on võimalik eemaldada ja lisada ikoonid rakenduste tarbeks, mida sul tõesti vaja läheb. Ikooni eemaldamiseks tee ikoonil klõps &HPNga; ja vali ilmuvast hüpikmenüüst käsk Eemalda nupp rakendus. Uue ikooni lisamiseks klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal ning vali menüüst Lisa rakendus paneelile. Selle valimisel avaneb K menüü koopia, kus leiad kõik &kde; rakendused. Näiteks muusikamängija &juk; lisamiseks vali Lisa rakendus paneelileMultimeedia&juk;. Ikoon ilmub paneelile kohta, kus tegid klõpsu hiire parema nupuga. + + + + + +Aplettide ja muude asjade lisamine + +Apletid + +&kicker;ile võib lisaks rakendusi käivitavatele ikoonidele lisada muidki asju. Kõik need leiab samast menüüst, mida äsja kirjeldasime, ainult et valida tuleks siis vastavalt kas Lisa aplett paneelile või Lisa uus paneel. Aknas Apleti lisamine leiduvad elemendid on pisikesed rakendused või programmid, mis võivad täiesti rahulikult tegutseda ainult paneelil ega vajagi suuremat ruumi. Üks selliseid aplette on näiteks töölaua pagerPager, mis näitab hästi pisikesena iga sinu virtuaalset töölauda (rohkem infot virtuaalsete töölaudade kohta annab ). Mõnele muule virtuaalsele töölauale saab seejärel lülituda lihtsalt pageril vastavale kujutisele klõpsates. +&kicker;i aplette tutvustab põhjalikumalt &kicker;i käsiraamat. Selle lugemiseks kirjuta lihtsalt help:/kicker &konqueror;i asukoharibale. + + + + + + Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org + + + +Süsteemne salv + + +Süsteemne salv on koht, kus saab hoida rakendusi ja programme, mis töötavad, aga mida ei ole parajasti aktiivselt vaja. Seal näidatakse näiteks mitmeid muusikamängijaid, sest need on just sellised rakendused, mida sa soovid arvatavasti töös hoida, aga samas ei taha, et need ekraanil väärtuslikku ruumi võtaksid. Selleks asetatakse nende ikoon süsteemsesse salve. + +Kui teed sellisel ikoonil klõpsu hiire parema nupuga, ilmub hüpikmenüü, kus näeb mõningaid rakenduse valikuid (näiteks muusikamängija puhul Esita, Paus, Peata...). +Ikoonile hiire vasaku nupuga klõpsates avatakse rakenduse peaaken. Hiirekursorit mõneks hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näiteks muusikamängijate puhul näitab esitatavat pala ja võib-olla veel mingit infot. Üldiselt toetavad süsteemse salve kasutamist muusikamängijad, IRC kliendid, päevakava korraldajad ja muud sellised rakendused. + +Enamasti saab selliste rakenduste korral määrata, kas soovid lasta süsteemse salve ikooni näidata või mitte. Pikemalt räägib süsteemse salve kasutamise nippidest ja trikkidest . + + + + +Paneelielementide eemaldamine + + + + +Aplette ja muid erielemente saab paneelilt eemaldada aplettide vasakus servas paikneval sangal nähtava noole abil. Klõpsa noolel ja vali Eemalda apleti nimi. + + + + + +Tegumiriba + +Tegumiriba on paneeli element, mis näitab kirjet iga avatud akna kohta. Tegumiriba saab kasutada akende vahel liikumiseks: klõpsa lihtsalt selle akna kirjel, mida soovid kasutada. Tegumiriba kirjed kajastavad aknaid kõigil virtuaalsetel töölaudadel, näidates muu hulgas ka minimeeritud aknaid. + + + + + + +&Philip.Rodrigues; + + + +Lõikepuhvri kasutamine + +Lõikepuhver + +Sageli tekib vajadus liigutada mingit teksti või objekti ühest kohast teise. Samuti võib kergesti tekkida vajadus mingit teksti korrata. Sellisel juhul võetakse kasutusele niinimetatud lõikepuhver. Sellel on kaks veidi erinevat kasutusviisi, mida tehnilises keelepruugis kannavad nimetust valikupuhver ja lõikepuhver. Vaatame nüüd mõlemat. + + + + +Valikupuhver +Valikupuhver + +Selle meetodi korral kopeeritakse tekst ühest kohast teise hiirt kasutades. See käib nii: Vali tekst, mida soovid kopeerida. Klõpsa &HKN;ga kohas, kuhu soovid teksti kopeerida. See võib olla nii samas programmis, kus sa teksti kopeerisid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Kui sul on kolme nupuga hiir, on see imelihtne, aga kui ei ole, ei ole samuti asjad lootusetud! Sellisel juhul saad klõpsu &HKN;ga matkida, kui vajutad korraga alla mõlemad oma hiire nupud. + + + +Lõikepuhver +Lõikamine +Asetamine +Selle meetodi korral saab teksti kopeerida või lõigata (viimane tähendab teksti eemaldamist ühest kohast ja liigutamist mingisse muusse kohta). Seda saab teha kas hiire ja menüükäskude või klaviatuuri abil. Toome siin ära mõlemad viisid, esmalt menüükäsu ja siis kiirklahvi, mis sooritab täpselt sama operatsiooni: + +&Ctrl;X RedigeerimineLõika + + +Teksti liigutamine (<quote>lõikamine</quote>) +Vali tekst, mida soovid lõigata. + +Vali käsk &Ctrl;X RedigeerimineLõika ning tekst eemaldatakse selle praegusest asukohast. + +Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk &Ctrl;V RedigeerimineAseta ning tekst ilmub kohta, kuhu olid viinud kursori. + + + + +Teksti kopeerimine ühest kohast teise käib üsna samamoodi: +Teksti kopeerimine +Vali tekst, mida soovid kopeerida. + +Vali käsk &Ctrl;C RedigeerimineKopeeri ja tekst kopeeritakse lõikepuhvrisse. + +Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk &Ctrl;V RedigeerimineAseta . + + + + + + + +Lõikepuhvri muud võimalused +&klipper; +LõikepuhverAjalugu + +Eespool kirjeldatud juhised käisid vaikimisi kasutatava lõikepuhvri kohta. Rakendus &klipper;, mille võid samuti apletina paneelile lisada (seda, kuidas kuidas lisamine käib, selgitab ), pakub veel mõningaid mugavaid lõikepuhvri võimalusi, näiteks lõikepuhvri ajalugu, ning võimaldab ka valida, kas kasutatakse lõikepuhvri või valikupuhvri moodi käitumist. Täpsemalt räägib sellest &klipper;i käsiraamat. + + + +Lisainfo + +Rohkem infot &kde; paneeli &kicker;i kohta leiab &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker. + + +&klipper;i käsiraamat kirjeldab &kde; täiustatud lõikepuhvrirakenduse kõiki kasutamisvõimalusi. Seda võib lugeda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/klipper. + + + + + + + + + + +Lisainfo + +Lisainfo +Rohkem infot &kde; paneeli &kicker;i kohta leiab &kicker; käsiraamatust, millega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/pdf-files.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/pdf-files.docbook new file mode 100644 index 00000000000..057f12cdbad --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/pdf-files.docbook @@ -0,0 +1,22 @@ + + + + + + +PDF-failid + +Kuidas salvestada PDF-fail + +PDF-failide vaatamine + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-audiocds.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-audiocds.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0af8134d67c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-audiocds.docbook @@ -0,0 +1,74 @@ + + + Deepak Sarda antrix@gmail.com + + +Audio CD-de rippimine &kde;s + +Tavaline viis rippida audio CD MP3- või Ogg-failideks on kasutada omaette rakendust, näiteks iTunes, Winamp või &kde; KAudioCreator. Aga kui alati ainult tavapärasega piirduda, pole üldse lõbus! Seepärast tutvustame siin, kuidas saaksite end tunda tõelise ässana, rippides CD-sid... eee, ässade kombel ;-) + + +Koostisosad + +Mida meil nüüd vaja läheb? Puhas &kde; ilma igasuguste lisanditeta suudab CD ilusasti rippida. Aga kodeerimiseks on vaja ka sobivaid koodekeid. Praegu on toetatud Ogg Vorbise, MP3 ja FLAN-i vorming. Neis vormingutes kodeerimise võimaldamiseks tuleb paigaldada vastavalt libogg, lame ja flac. Kuidas paigaldamine täpselt käib, sõltub distributsioonist, nii et uuri vastavat dokumentatsiooni. + +Kui oled vajalikud koodekid paigaldanud, ava &kcontrolcenter;, seal HeliAudioplaadid ning säti kaartidel kõik nii, nagu sulle meeldib. Sovi korral võib jätta kehtima vaikeväärtused, aga vähemalt tasuks üle vaadata, millised need on. Samuti vaata läbi HeliCDDB ülekanded ja muuda sealgi kõik selliseks, nagu sulle meeldib. Kui sa ei peaks teadma, siis CDDB tähendab CD-de andmebaasi (CD DataBase). See võimaldab &kde;l tõmmata sinu CD-de kohta esitaja, albumi ja radade infot internetist. Neid metaandmeid kasutatakse ka siltide lisamiseks MP3- või Ogg-failidele, mida kodeerima asud. + + + + + + + + + + + +Retsept + +Võtame nüüd pikemalt mõtlemata selle laheda asja ette! Kõigepealt lükka seadmesse plaat, mida soovid rippida (no muidu ju ei saa kuidagi!). Seejärel ava &konqueror; ja selle navigeerimispaneelil kaart Teenused. Navigeerimispaneel paikneb akna vasakus servas, nagu näitab siinne pilt. Kui seda ei ole näha, siis saab selle esile manada klahvi F9 vajutades. + + + + + + + + + +Nüüd klõpsa audio CD brauseril ja mõne hetke pärast näed aknasse ilmumas hulka katalooge. Kui selleks kulub rohkem aega, siis tähendab see, et samal ajal üritatakse hankida CD kohta varem määratud CDDB andmebaasist. + +Siinsel pildil on näha Ogg Vorbise kataloog. See näitab kõiki palu Ogg-vormingus ja isegi nende failisuurusi! Hmm, aga samas teavad ju kõik, et tavalistel audio CD-del ei ole mingeid Ogg-vormingus radu. Mida see siis tähendab? + + + + + + + + + +Kõik kataloogid, mida audio CD brauser näitab, on virtuaalsed. Need näitavad CD sisu niiöelda erinevate filtritega. Kui avad Ogg Vorbise kataloogi, näed CD sisu sellisena, nagu see oleks salvestatud Ogg-vormingus. Võid vaadata ka teistesse kataloogidesse ja leida seal CD sisu MP3-, flac- ja wav-vormingus. Sa näed isegi failide umbkaudset suurust, kui need antud vormingusse kodeerida. + + +Kuidas siis CD rippida ja kodeerida? Ega siin palju mõelda ei ole. Otsusta ainult, millises vormingus tahad faile näha, ava vastav kataloog ning kopeeri lihtsalt failid vajalikku kataloogi oma kõvakettal. Ja ongi kõik! &kde; hakkab faile rippima ja kodeerima otse lennult! Kui kopeerid mõne faili kataloogist Kogu CD, saad terve CD rippida üheainsa voona. + + + + + + + + + + + +Lisainfo +Rakenduse amaroK veebileheküljel http://amarok.sf.net leiab värskeimaid uudiseid ja infot amaroKi kohta. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-movies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-movies.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6859ef5b7da --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-movies.docbook @@ -0,0 +1,30 @@ + + + + + + +Filmide esitamine + +Sissejuhatus aRtsi xine-pluginasse + +Alternatiivid (kaffeine, kmplayer) + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-music.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-music.docbook new file mode 100644 index 00000000000..3ebd863f0aa --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/playing-music.docbook @@ -0,0 +1,113 @@ + + + + + + +&Lauri.Watts; + + + +Muusika mängimine +Muusika +Heli +Audio +&arts; + +&arts;i sissejuhatus + +Esituse häälestamine, seadmete jagamine + + +Muusikamängijad + +&kde; pakub mitut muusikamängijat, mille omadused mõnevõrra kattuvad, kuid mille stiil on päris erinev. + + + + + + + + &noatun; &noatun; + + +Noatun on &kde; vaikimisi muusikamängija. Sellel on igati kohandatav kasutajaliides, sealhulgas mitme stiiliga esitusnimekirja haldur, ning hulk pluginaid, mis pakuvad erinevaid graafilisi kasutajaliideseid (&GUI;), visualiseeringuid ja muid võimalusi. +&noatun; kuulub paketti tdemultimedia. + + + + + + + + + + + + + + + &juk; &juk; + +&juk; on korraga andmekandjate haldur, esitusnimekirjade haldur ja metaandmete sildistaja. See pakub äärmiselt tõhusa võimaluse hallata kõiki oma muusikafaile, luua ja hallata esitusnimekirju ning hallata muusikafailide metaaandmete silte. +Seda saab ühtviisi hästi kasutada nii põhilise muusikamängijana kui ka lugude nimekirjade ja failide haldamiseks, mida kasutatakse mõnes muus rakendused. +&juk; kuulub paketti tdemultimedia. + + + + + + + + + + + + + + + &kaboodle; &kaboodle; + +&kaboodle; on nii-öelda ühe-pala-mängija. See tähendab, et ta hakkab tööle, mängib faili ette ja lõpetab tegevuse. &kaboodle; on kasulik näiteks siis, kui soovid kiiresti kuulata mingit lugu ilma parajasti muust meediamängijast lugude nimekirja hankimata. +&kaboodle; kuulub paketti tdemultimedia. + + + + + + + + + + + + + + + +amaroK + +amaroK on väga menukas kolmanda poole rakendus. Selle peaks leidma oma distributsiooni tarkvarapakettide seast. + + + + + + + + + + +Enamik &kde; filmimängijaid, näiteks Kaffeine ja KMPlayer, suudavad samuti väga edukalt muusikat esitada. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printer-setup.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printer-setup.docbook new file mode 100644 index 00000000000..508f816ffc5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printer-setup.docbook @@ -0,0 +1,28 @@ + + + + + + +Printeri seadistamine + +Eeldusel, et kõik on eelnevalt seadistatud: kuidas panna printer korralikult tööle, vajadusel viidata käsiraamatule (kui peaks esinema probleeme) + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printing-from-apps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printing-from-apps.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0669b2e148d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/printing-from-apps.docbook @@ -0,0 +1,22 @@ + + + + + + +Trükkimine rakendustest + +Trükkimine &kde; rakendustest + +Trükkimine KDE-välistest rakendustest + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-and-documents.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-and-documents.docbook new file mode 100644 index 00000000000..4a98abf3204 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-and-documents.docbook @@ -0,0 +1,309 @@ + + +Rakendused ja dokumendid + + + + +Robert Stoffers + + +Rakenduste käivitamine + +&kde; võimaldab rakendusi mitmel moel käivitada: + + + Vali vajalik kirje &kmenu;st. + + + Käivita rakendus &konsole;ist või klõpsa &kmenu;l ja vali Käivita käsk... (või kui eelistad kiirklahvi, siis selleks on &Alt;F2). + + + Loo viit töölauale või kasuta &kicker;i kiirkäivitajat. + + + +&kmenu; toimib enam-vähem samamoodi nagu &Windows; Start-menüü, kuid &kmenu;s on rakendused jagatud rühmadesse vastavalt nende funktsioonile, näiteks Multimeedia ja Kontoritöö. Need omakorda jagunevad alamkategooriateks, näiteks Heli, Video ja Graafika. Alamkategooriates paiknevad konkreetsete rakenduste käivitusprogrammide viidad, millele klõpsates vastav rakendus käivitataksegi. + +Kõigil rakendustel ei pruugi siiski &kmenu;s oma kirjet olla. Kõvakettalt muude (peamiselt KDE-väliste) rakenduste otsimiseks klõpsa &kmenu;le, vali Käivita käsk ja kirjuta sinna kappfinder. &kappfinder;is klõpsa nupule Skaneeri, mille järel sinu kõvakettalt otsitakse rakendusi. Märgi iga leitud rakenduse juures asuv kastike, kui soovid selle lisada &kmenu;sse, ning klõpsa siis nupule Rakenda ja Sulge. Seejärel võid näha &kmenu;s leitud rakendusi vastavates kategooriates. + +Rakenduste käivitajaid saab asetada ka otse töölauale. Uue käivitaja loomiseks klõpsa töölaual hiire parema nupuga ja vali Loo uusViit rakendusele. Kirjuta ilmuvas &kdesktop;i omaduste dialoogis rakenduse nimi vastavale väljale kaardil Üldine. Hammasratast näitavale nupule klõpsates saab rakendusele valida ka sobivama ikooni. Klõpsa kaardile Rakendus ning kirjuta väljale Kirjeldus rakenduse lühiiseloomustus või midagi muud, mis võimaldab rakenduse üheselt tuvastada. Väljale Käsk kirjuta rakendust käivitatava faili nimi (see on tõstutundlik) ning kui soovid või kui on vaja, siis ka käsule lisatavad argumendid. Klõpsa nupule OK ning uus rakenduse käivitaja lisataksegi töölauale. Tee sellel topeltklõps ning rakendus käivitataksegi. + +Rakenduse käivitamiseks &konsole; abil klõpsa &kmenu;l ja vali SüsteemTerminalidKonsool. Kui &konsole; aken nähtavale ilmub, kirjuta sinna lihtsalt käivitatava raeknduse nimi (pea meeles, et bash ehk käskude tõlgendaja, mida &konsole; vaikimisi kasutab, on tõstutundlik) ning vajuta klahvi Enter. Kui sa ei ole päris kindel, kuidas rakenduse nimi peab välja nägema, kirjuta paar esimest tähte ja vajuta klahvi . Klahvile vajutamise järel üritab bash (mida &konsole; kasutab) ära arvata, millist rakendust soovid käivitada. Kui &konsole; leiab enam kui ühe sobiva rakenduse, näitab ta sulle kõigi nende nimesid. Kirjuta neist vajaliku nimi ja vajuta rakenduse käivitamiseks klahvile Enter. + +Millist viisi sa ei kasutaks, on rakenduse käivitamine &kde;s igal juhul väga lihtne. Alates &kmenu;st kuni &konsole;ni on kõik rakendused ühe-kahe hiireklõpsu või klahvivajutuse kaugusel. + + + +Lisainfo +&kicker;i käsiraamatus leiab rohkem infot &kmenu; sisse- või väljalülitamise, rakenduste kiirkäivitusnuppudena lisamise ning &kmenu; rakenduste kategooriatesse korraldamise võimaluste kohta. &kicker;i käsiraamatuga saab tutvuda kas &abikeskus;es või TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is, kui kirjutada seal asukohareale käsk help:/kicker. + + + + + + +&programs-controlling; + + + Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de + + + +Failide avamine ja salvestamine + + + + +&kde; võimaldab faile avada või salvestada alati ühesuguse lihtsa dialoogiga. Peaaegu kõigis &kde; rakendustes leiduvad käsud Fail Ava ja FailSalvesta (ja/või Salvesta kui...). + + +Failidialoog + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +Dialoog koosneb kolmest kuni viiest osast. Ülemises osas leiab liikumis- ja seadistamisvõimalused. Keskmises osas näidatakse ikoonidena faile (seda nimetataksegi ikoonivaateks). Alumises osas saab failinime määrata või muuta või neid filtreerida ning kasutada nuppe Salvesta või Ava. + +Lisaks neile saab näidata lasta veel kaht lisapiirkonda: kiirjuurdepääse paneel ja eelvaatluse paneel. + + + + + +Kolme liikumisnupu (üks kataloog üles, tagasi ja edasi) ning uue kataloogi nupu kõrval asub nupp Järjehoidjad. Siia saab lisada kõik kataloogid, mida sagedamini külastada, et dialoogi avades kohe neisse suunduda. Mutrivõtmega ikooni all on peidus mitmed käsud, millega saab faile sortida nime, kuupäeva või suuruse järgi ning lasta näidata või peita mainitud kaks lisapaneeli. Selle kõrval on ikoon, millega saab luua uue kataloogi, ning päris paremas servas saab valida faili kodeeringu. + + + + + +Ikoonivaade asub dialoogi keskosas. Enamiku liikumiskäske leiab ka kontekstimenüüst, mille avamiseks klõpsa ikoonidel või vaate taustal hiire parema nupuga. + + + + + + +Dialoogi allosas paikneb aadressiväli, mis sisaldab valitud faili nime või kuhu sa saad selle kirjutada, ning vahest dialoogi võimsaim tööriist - filter. Viimane võimaldab ikoonivaates näidata ainult selliseid elemente, mis vastavad siinmääratud tingimustele. Ürita näiteks välja filtreerida kõik failid, mille nimes esineb minu, kirjutades selleks filtriväljale *minu*. + + + + + + + +Kiirjuurdepääsu paneel (selle saab nähtavale tuua klahviga F9 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) pakub mugava võimaluse kasutada otseteid sagedamini kasutamist leidvate asukohtade juurde kõvakettal või isegi internetis. Paneelil on juba eelnevalt paika pandud mõned levinumad asukohad, näiteks sinu kodukataloog. Klõpsa mis tahes elemendile hiire parema nupuga selle seadistamiseks või paneeli tühjale alale uue otseteekirje lisamiseks. Klõpsu peale avaneb kontekstimenüü, kus saab valida ikooni suuruse ning kirje lisamise, muutmise või ümbernimetamise võimaluse. Vali Lisa kirje. Seejärel ilmub dialoog, kuhu tuleb kirjutada uue kirje kirjeldus, määrata asukoht (selle saab määrata ka kaustakujulisele ikoonile klõpsates ja ilmuvast dialoogist vajalikku asukohta valides) ja valida seda tähistav sümbol suure hulga sümbolite seast, mida näed pärast klõpsu vaikesümbolile (tavaliselt lihtsalt kaustakujuline ikoon) avanevas dialoogis. + + + + + + +Eelvaatluse ala (selle saab nähtavale tuua klahviga F11 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) võimaldab näha peaaegu kõigi failisüsteemis leiduvate failide eelvaatlust. Pilte näidatakse siin pisipiltidena. Eelvaatlust saab kasutada ka helifailide (näiteks MP3-, Ogg- või Wave-failid), tekstifailide (nii tavaline tekstigfail kui ka PDF- ja &HTML;-failid) ning isegi videofailide (MPG-, AVI- ja muud failid) korral. + +Arvesta, et suurte failide puhul võib eelvaatlus aega võtta (⪚ kui tuleb suuri pilte väiksemaks skaleerida). Automaatse eelvaatluse saab välja lülitada eelvaatluse ala allosas asuvast kastis Automaatne eelvaatlus märget eemaldades. Sellele vaatamata saad ka pärast seda näha konkreetsete failide eevaatlust: selleks tuleb vaid klõpsata nupule Eelvaatlus. Samuti saab välja lülitada eelvaatluse teatud suurust ületavatele failidele. Selleks ava &kcontrolcenter;, vali KDE komponendidFailihaldur, ava kaart Eelvaatlused ja metafailid ning muuda väärtust Maks. faili suurus. + + + + + + + + + + + + + + + + +&Philip.Rodrigues; + + + +Rakenduste seadistamine + + +Rakenduse seadistamine + +Seadistamine +Kohandamine + +&kde; rakendused on loodud nii, et need oleks võimalikult kasutajasõbralikud ka külmast peast, kuid need pakuvad siiski arvukaid võimalusi muuta enam-vähem kõike, võimaldades sul &kde; tööle panna just oma vajaduste ja soovide kohaselt. Lisaks seadistustele, mis puudutavad kogu &kde;d (vt ), on kõigil rakendustel oma seadistusvõimalused, mida saab kasutada menüükäsuga SeadistusedRakenduse nimi seadistamine. See menüükäsk kehtib kõigi &kde; rakenduste korral, nii et selle leidmine ei tohiks tekitada raskusi. + + + +Seadistustedialoogi vasakus servas asub tavaliselt seadistustekategooriate nimekiri. Neist mõnele klõpsates näeb dialoogi parempoolses osas vastava kategooria seadistamisvõimalusi. Neid muutes saadki muuta rakenduse välimust, käitumist, omadusi ja nii edasi. + +Kui oled soovitud muudatused teinud, saad need salvestada ja seadistustedialoogi sulgeda klõpsuga nupule OK. Kui soovid näha muudatuste toimet, aga ei taha dialoogi sulgeda, klõpsa nupule Rakenda. See on üsna kasulik, kui sa ei ole päris kindel, kas tehtud muudatused ikka tõepoolest vastavad sinu soovidele: et dialoog jääb lahti, saad kohe muudatused tühistada või midagi muud muuta. + +Kui leiad, et ei soovi tegelikult midagi muuta, klõpsa dialoogi sulgemiseks midagi muutmata nupule Loobu. + + + + +Kiirklahvide seadistamine + +Kiirklahvid +Klahviseosed + +Enamik &kde; rakendusi pakub välja teatud valiku kiirklahve, millega saab sooritada rakenduse olulisemaid toiminguid. Kui sulle ei meeldi vaikimisi pakutavad kiirklahvid või lähevad need konflikti mõne muu (näiteks &kde;-välise) rakenduse kiirklahvidega, saad neid muuta, valides menüükäsu SeadistusedKiirklahvide seadistamine. See avab antud rakenduse kiirklahvide seadistamise dialoogi. Selgitame selle kasutamist &konqueror;is käsule Saada viida aadress... kiirklahvi lisades, mille järel saame huvitava veebisaidi aadressi saata e-kirjaga oma sõpradele kõigest ühe või kahe klahvivajutusega: + +Ava &konqueror;i kiirklahvide seadistamise dialoog nii, nagu eespool kirjeldatud. + +Klõpsa ülemises nimekirjakastis kirjele Saada viida aadress... (see asub üsna nimekirja lõpus sektsioonis Konqueror). + +Vali allolevas sektsioonis Valitud toimingu kiirklahv valik Kohandatud, sest me kavatseme anda sellele toimingule omaloodud kiirklahvi. + +Avaneb väike kiirklahvi sisestamise dialoog. Vajuta klahve &Ctrl;E (või mis tahes muid klahve, millega soovid edaspidi antud toimingut ette võtta) ning dialoog kaob. Klahviikoon dialoogi Kiirklahvide seadistamine allosas näitab nüüd uut kiirklahvi. + +Kui tegid vea või otsustad valida mõne muu kiirklahvi, klõpsa lihtsalt kehtivat kiirklahvi näitavale ikoonile. Ilmub uuesti kiirklahvi sisestamise dialoog, kus uue kiirklahvi valimiseks piisab vajalikele klahvidele vajutamisest. + + + + + + + + +Märguannete seadistamine + +Märguanded +Helid + +Midagi menüükäsu SeadistusedMärguannete seadistamine... kohta. + + + + + +Adriaan de Groot + +Tööriistaribade seadistamine + +Peaaegu kõigil &kde; rakendustel on akna ülaosas, menüüriba all vähemalt üks tööriistariba. Tööriistaribal paiknevad ikoonid ehk nupud, mis tähistavad levinumaid toiminguid ja seadistusi. Näiteks &kmail;i akna tööriistaribal on nupud Uus kiri, Kontrolli posti ja nii edasi. Kõik need toimingud on sellised, mida antud rakenduses sageli ette võetakse, seepärast ongi nad paigutatud lisaks menüüle ka tööriistaribale (Uus kiri on menüüs KirjadUus kiri, Kontrolli posti aga menüüs FailKontrolli posti). + +Sugugi alati ei ole kõik inimesed aga ühel meelel, millised toimingud on üldlevinud (mina näiteks ei kasuta kunagi tööriistariba nuppu Uus kiri, vaid hoopis kiirklahvi &Ctrl;N). Kui soovid, et su ekraani ei risustaks asjad, mida sa ei vaja, saad tööriistariba oma käe järgi seada. Lisaks sellele saab määrata ka seda, milliseid tööriistaribasid üldse näidatakse ja kuidas neid näidatakse. + + +Tööriistaribade välimuse kohandamine + +Kõige lihtsam kohandamisvõimalus on mõistagi selle määramine, kas tööriistariba üldse näidatakse. Enamikul rakendustel on menüükäsk SeadistusedTööriistaribad, mida valides avaneb alammenüü, kus saab otsustada, milliseid tööriistaribasid näidata ja milliseid mitte. &konqueror;il on näiteks neli tööriistariba: Peamine, Ekstra, Asukoht ja Järjehoidjad. Üsna mõistlik on ruumi kokkuhoidmiseks keelata järjehoidjate riba näitamine. Selleks klõpsa menüül Seadistused, vali Tööriistaribad ja eemalda märge kirje Järjehoidjariba eest (seda saab teha lihtsalt kirjel klõpsates). + +Kui menüüd Seadistused ei peaks olema, võib klõpsata hiire parema nupuga otse tööriistaribale ja valida ilmuvast kontekstimenüüst alammenüü Tööriistaribad. + +Seesama tööriistariba kontekstimenüü, mille saad avada hiire parema nupu klõpsuga tööriistaribal, võimaldab kohandada oma äranägemise järgi ka muid tööriistariba omadusi: + + + +Tööriistariba asukoht, millega selle võib ülevalt menüüriba alt liigutada akna vasakusse, paremasse või alumisse serva. + + +Tööriistariba asukoht, millega selle saab panna hõljuma omaette aknas, mida saab rakendusest sõltumatult liigutada. + + +Tööriistariba asukoht, millega riba kärbitakse pisikeseks triipudega ikoonikeseks, millel topeltklõpsu tehes saab tööriistariba taas nähtavale tuua (see erineb mõnevõrra tööriistariba mittenäitamisest, sest selle taasnäitamine on natuke lihtsam). + + +Teksti paiknemine tööriistariba ikoonide kõrval või all või üldse ainult teksti näitamine ikoonidel asemel. + + +Ikoonide suurus (kui näidatakse ikka neid, mitte ainult teksti). + + + + + +Tööriistariba ikoonide kohandamine + +Kuna tööriistariba on mõeldud toimingute jaoks, mida sageli ette võetakse, ei ole mõtet seal näidata ikoone, mida üldse ei kasutata (näiteks Lõika). Samuti võib juhtuda, et sa tahaksid väga seal näha ikooni Lõika, aga rakendus ei paku seda vaikimisi. Siin astub mängu võimalust tööriistaribade seadistustedialoog — see võimaldab sul täielikult kontrollida, mis ribal asub ja mis mitte. + +Vali rakenduse menüüst SeadistusedTööriistaribade seadistamine või tööriistariba enda kontekstimenüüst käsk Tööriistaribade seadistamine. See avab tööriistaribade seadistamise dialoogi, mis koosneb liitkastist, kus saab valida, millist tööriistariba seadistada, ning kahest nimekirjast — ühes saadaolevad toimingud, teises juba tööriistaribal esinevad toimingud. + +Tihtipeale on kõikvõimalikke toiminguid (näiteks Aktiveeri kaart 12) palju rohkem kui ühelegi tööriistaribale ära mahub. Tööriistaribade kohandamise dialoog on hea võimalus sellistest toimingutest aimu saada. Toiminguid saab lohistada ühest nimekirjast teise, nende järjekorda muuta või vahetada välja ikoon, millega neid tööriistaribal näidatakse. Dialoogis saab toimingud, mida sa ei soovi tööriistaribal näha, lohistada valitud toimingute nimekirjast võimalike toimingute nimekirja ning vastupidi - võimalike toimingute nimekirjast saab need toimingud, mida sul tarvis läheb, lohistada valitud toimingute nimekirja. Klõpsuga nupule OK rakendatakse tehtud muudatused otsekohe ning tööriistaribad muudavad välimust. + +Liigutamisel võivad tööriistariba valitud toimingute nimekirja jääda asjatult alles teatud spetsiaalsed elemendid: + + + +eraldajad, mida on kaht tüüpi: +jooneraldaja on näha joonena kahe toiminguikooni vahel + +eraldaja on näha suurema vahemaana kahe toiminguikooni vahel + + + + + +<Liitmine> on spetsiaalne element, mis võimaldab pluginatel ja muudel rakenduse laetavatel elementidel lisada tööriistaribale oma toiminguid. Enamasti ei ole mõttekas seda elementi eemaldada, sest seda ei saa niisama lihtsalt tagasi. + + +Toimingute nimekiri: neid on mitut laadi (näiteks &konqueror;is viewmode_toolbar) ning ka need tähistavad toiminguid, mida lisavad näiteks pluginad. + + + +Kui klõpsad valitud toimingute nimekirjas mõnele kirjele, näed kohe ka selle kirjeldust. Seda lugedes saad paremini otsustada, kas antud toimingu eemaldamine tööriistaribalt on ikka hea mõte või mitte. + +Kui sulle ei peaks meeldima lohistamine, asub dialoogi keskel neli nuppu, mille abil saab saab valitud toimingu ühest nimekirjast teise või antud nimekirjas üles- või allapoole liigutada. Kindlasti on olemas ka võimalus taastada rakenduse vaikimisi tööriistaribad, kui oled näiteks kogemata eemaldanud mõne olulise toimingu (näiteks <Liitmine>), aga ma ei tea, kuidas see käib. + + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-controlling.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-controlling.docbook new file mode 100644 index 00000000000..4ecf3330566 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/programs-controlling.docbook @@ -0,0 +1,22 @@ + + + + + + +Rakenduste juhtimine + +Tööriistariba standardpaigutus + +Kiirklahvid + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/removable-disks.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/removable-disks.docbook new file mode 100644 index 00000000000..984ba107f4c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/removable-disks.docbook @@ -0,0 +1,68 @@ + + + + +Edward Haven edward.haven@gmail.com + + + +Eemaldatavad kettad + +Et &kde; saaks mõnda seadet, olgu see eemaldatav või mitte, üldse kasutada, peab seadme esmalt ühendama. Pärast ühendamist saab &kde; seadmelt kogu vajaliku info: kuidas seda lugeda, kuidas sellele kirjutada ja nii edasi. + +Vaatame nüüd, kuidas seadet ühendada. Seadmete kasutamist kontrollib operatsioonisüsteem, mistõttu peab just operatsioonisüsteem pakkuma vajalikke tööriistu. &kde; võib seadmeid ka automaatselt ühendada, kasutades selleks HAL-i (Hardware Abstraction Layer). Sinu distributsioonis on tõenäoliselt HAL-i kasutamine automaatselt sisse lülitatud. Kui see ei peaks nii olema, uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. +Andmekandjate ehk seadmete nimekirja nägemiseks on mitmeid võimalusi. Kasuta sellist, mis sulle kõige rohkem meeldib: + + + +Kirjuta media:/ või system:/media &konqueror;i asukohareale. + + + +Liigu nimekirjani klõpsuga &konqueror;i liikumispaneeli kaardile Teenused ja sealt kirjet Andmekandjad valides. + + + +Vali &konqueror;is menüükäsk LiikumineAndmekandjad . + + + +Klõpsa töölaual ikoonile Süsteem ja klõpsa ilmuvas aknas ikoonile Andmekandjad. + + + + + +Asukoht Andmekandjad (protokoll media:/) näitab kõiki seadmeid, mida &kde; ära tunneb, kaasa arvatud kõvaketas, &CD;- ja DVD-seadmed ning USB- and Firewire-seadmed - seda muidugi eeldusel, et sinu distributsioon annab neist &kde;-le korrektselt teada. + + + &kde; võib panna ka seadmeikoone töölaual näitama. Selleks vali &juhtimiskeskus;es TöölaudKäitumine ja seal kaart Seadmeikoonid. Näidata võib lasta nii ühendatud kui lahutatud seadmeid või siis lasta ikooni luua ainult seadme tuvastamisel ja automaatselt ühendamisel (kui automaatne ühendamine on mõistagi korrektselt seadistatud), jättes selleks lahutatud seadmete kastid märkimata. + + +Automaatne ühendamine + +Alates &kde; versioonist 3.5 on võimalik seadmeid automaatselt ühendada, mis tähendab, et piisab vaid eemaldatava seadme sisestamisest. &kde; avab selle peale dialoogi, mis pärib kasutajalt Mida soovid ette võtta? Seadmete avamisel pakutavate valikute nimekirja seadistamiseks ava &juhtimiskeskus; ja seal kaart VälisseadmedAndmekandjad. Seal saabki seadmete nimekirja programme lisada või neid eemaldada. + +Automaatne ühendamine toimib ainult siis, kui dbus, hal ja udev on paigaldatud ning kernel vajalikult seadistatud. Kontrollimaks, kas need on süsteemi paigaldatud, uuri protsessitabelit &ksysguard;is ja vaata, kas seal leiduvad sellised kirjed nagu hald, dbus-deamon ja udevd. &kde; ei paku neid omalt poolt, seda peab tegema sinu distributsioon. + + +Lisainfo +HOWTO: setting up D-BUS and HAL with KDE's media ioslave edit (kogukonna veetud HOWTO &kde; wikis, ingliskeelne) +DBus'i sait +HAL - Hardware Abstraction Layer + + + + + +Ühendamine + +Kui sinu süsteem ei paku automaatse ühendamise võimalust, ühendab ja lahutab &kde; seadmeid, mille korral kasutajal on selline õigus. Kui seade on ühendatud juurpartitsioonina (&ie; /) ja sa logid &kde;-sse tavalise kasutajana, ei saa &kde; seda ühendada ega lahutada ilma vastavaid õigusi hankimata. Seadme ühendamisõiguseid saab näha failis /etc/fstab. + +Seadme ühendamiseks ja lahutamiseks käsitsi tuleb &kde;-s lihtsalt teha klõps &HPNga; vastava seadme ikoonil asukohas media:/ või töölaual ning valida käsk Ühenda või Lahuta. Eemaldatavaid seadmeid saab lahutada käsuga Eemalda seade. Siiski ootab &kde;, et seade oleks kirjas failis /etc/fstab. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/rip.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/rip.png new file mode 100644 index 00000000000..5cb6809f67d Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/rip.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/ripsettings.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/ripsettings.png new file mode 100644 index 00000000000..a2d63407697 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/ripsettings.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/screen-captures.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/screen-captures.docbook new file mode 100644 index 00000000000..17ea3ee5692 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/screen-captures.docbook @@ -0,0 +1,20 @@ + + + + + + +Ekraanipildid + +Ekraanipiltide tegemine + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/services.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/services.png new file mode 100644 index 00000000000..1026e6e3d36 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/services.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/shared-sessions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/shared-sessions.docbook new file mode 100644 index 00000000000..157f32c16eb --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/shared-sessions.docbook @@ -0,0 +1,28 @@ + + + + + + +Jagatud seansid + +Töölaua jagamine rakendusega KRFB ja muu selline + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/standard-menu-entries.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/standard-menu-entries.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f7028de9e87 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/standard-menu-entries.docbook @@ -0,0 +1,152 @@ + + + +&Philip.Rodrigues; + + + + +Standardsed menüükirjed + + + +Üks kahest põhilisest rakenduse juhtimise viisist &kde;s on rakenduse menüüde kasutamine. Need võimaldavad pruukida enam-vähem kõiki käske, mida võib rakenduses vaja minna. Et oleks lihtsam meelde jätta, kus miski menüüs asub, ning uusi rakendusi kergemini tundma õppida, kasutavad menüüd üpris standardset paigutust. See tähendab, et kui oled ühese rakenduses selgeks saanud, kuidas faili avada, siis ei valmista sulle faili avamine raskusi enam üheski &kde; rakenduses. Vaatame nüüd standardse menüü üle: + + + + +Menüü <guimenu>Fail</guimenu> + +&Ctrl;N Uus +See avab vastavalt rakendusel uue tühja dokumendi. Näiteks &kate; (&kde; võimas tekstiredaktor) korral luuakse uus tühi tekstifail. + + + + +&Ctrl;O Ava... +Käsk Ava... avab &kde; Faili avamise dialoogi, kus saab valida faili, mida soovid antud rakenduses avada. Faili avamise dialoog on samuti standardiseeritud ja näeb ühtmoodi välja kõigis &kde; rakendustes. Sellest dialoogis on pikemalt juttu mujal. +Pane tähele, et selle menüükirje järel seisab kolm punkti (...). See tähendab, et seda kirjet valides avaneb mingisugune dialoog. Kui muudad dialoogis midagi, rakenduvad muudatused pärast seda, kui oled klõpsanud nupule OK. Sa võid kõiki muudatusi muidugi ka ignoreerida ja dialoogi sulgeda klõpsuga nupule Loobu. + + + + +&Ctrl;S Salvesta +Selle menüükäsuga saab salvestada kõik parajasti avatud faili tehtud muudatused. Kui see on esimene kord faili salvestada, ilmub &kde; Faili salvestamise dialoog, kus sul tuleb määrata faili nimi ja salvestamise asukoht. + + + + + + +Salvesta kui... + +Menüükäsuga Salvesta kui... saab parajasti avatud faili salvestada muu nimega. Ilmub Faili salvestamise dialoog, kus saad, nagu tavaliselt, valida nime ja salvestamise asukoha. Pane tähele, et kui oled salvestanud faili käsuga Salvesta kui..., on rakenduse aknas edasiseks tegevuseks sinu ees juba uus fail. Kui teed sellesse muudatusi ja need salvestad, salvestatakse muudatused uude faili, mitte esialgsesse. Selgitame seda näitega: Sa töötad parajasti failiga tere.txt, mis sisaldab teksti Tere, maailm! Nüüd kasutad menüükäsku Salvesta kui... faili salvestamiseks uue nimega uustere.txt. Nüüd lisad faili teksti Rõõm näha! ja kasutad menüükäsku Salvesta uue lause salvestamiseks. Seejärel on failis uustere.txt tekst Tere, maailm! Rõõm näha!, failis tere.txt aga endiselt ainult Tere, maailm! + + + + +&Ctrl;P Trüki... +See menüükäsk avab &kde; trükkimisdialoogi, mis on valmis trükkima sinu parajasti avatud dokumenti. Selle dialoogi võimaluste kohta annab rohkem infot . + + + + +&Ctrl;W Sulge +See menüükäsk sulgeb parajasti avatud dokumendi. Kui oled teinud sellesse pärast viimast salvestamist muudatusi, küsitakse sinu käest, kas soovid neid salvestada. Võid valida kas Salvesta või Unusta. Kui sa aga ei soovi tegelikult veel faili sulgeda, vali Loobu. + + + + +&Ctrl;Q Välju +Selle käsuga saab kogu rakenduse sulgeda. Kui sul on selles avatud salvestamata muudatustega faile, küsitakse sinu käest, kas soovid need salvestada. + + + + + + + + +Menüü <guimenu>Redigeerimine</guimenu> + + +&Ctrl;Z Võta tagasi +Selle menüükäsuga saab tagasi võtta rakenduses viimati ettevõetud toimingu. Kui näiteks kustutasid tekstirea, siis käsk Võta tagasi toob selle taas tagasi. + + + + +&Ctrl;&Shift;Z Tee uuesti +Selle menüükäsuga saab uuesti sooritada toimingu, mille võtsid tagasi menüükäsuga Võta tagasi. Kui näiteks tõid (nagu ülaltoodu näites) käsuga Võta tagasi uuesti tagasi kustutatud tekstirea, siis käsk Tee uuesti kustutab taas sellesama rea. + + + + +&Ctrl;X Lõika +Selle menüükäsuga saab lõigata parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest . + + + + +&Ctrl;C Kopeeri +Selle menüükäsuga saab kopeerida parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest . + + + + +&Ctrl;V Aseta +Selle menüükäsuga saab lisada lõikepuhvri sisu aktiivsesse dokumenti. Lõikepuhvri sisu lisatakse kohta, kus asub parajasti kursor. + + + + +&Ctrl;A Vali kõik +Selle menüükäsuga saab valida kogu aktiivse dokumendi. + + + + +&Ctrl;F Otsi... +See menüükäsk avab dialoogi Teksti otsimine, mille abil saab aktiivses dokumendis otsida konkreetset sõna või fraasi. + + + + +F3 Otsi järgmine +Selle menüükäsuga saab leida selle teksti järgmise esinemiskoha, mida otsisid viimati käsuga Otsi... + + + + + + +Menüü <guimenu>Seadistused</guimenu> + + +Kiirklahvide seadistamine... +Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduses kasutatavaid kiirklahve. Vaata . + + + + +Tööriistaribade seadistamine... + +Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse tööriistaribal näidatavaid nuppe. Vaata . + + + + +Märguannete seadistamine... +Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse kasutatavaid märguandeid (helid, veateated &etc;). Vaata . + + + + +Rakenduse seadistamine +Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta seadistusi, mis mõjutavad antud rakenduse käitumist tervikuna. + + + + +&help.menu.documentation; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/switching-sessions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/switching-sessions.docbook new file mode 100644 index 00000000000..f1ec45a21d4 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/switching-sessions.docbook @@ -0,0 +1,48 @@ + + + + Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de + + + +Seansside lülitamine + +Alates versioonist 3.3 pakub &kde; seansihaldussüsteemi, mis võimaldab ühel ja samal arvutil lülituda ühelt kasutajakontolt teisele. Sa jääd ise sisselogituks, samas saab aga ⪚ sinu õde, vend, abikaasa, naaber või keegi muu korraks kiigata oma postkasti. Varem tuli sul selleks välja logida (see tähendas ka ⪚ rakenduste sulgemist ja dokumentide salvestamist) ning teisel kasutajal seejärel sisse logida. + +Nüüd on aga seansi lülitamine peaaegu sama lihtne kui virtuaalse töölaua vahetamine. + + +Seansside lülitamine: kuidas see käib + + +Kasutaja lülitamise menüü + +&kmenu; sisaldab nüüd uut kirjet. Menüü allosas näed kirjet Kasutaja lülitamine. Selles on käsk aktiivse seansi lukustamiseks ja uue seansi käivitamiseks, mis tähendab, et sinu töölaual käivitub ekraanisäästja ning mõne hetke pärast saab - nagu ikka - TDM-i kasutades ennast sisse logida. Kirje Käivita uus seanss valimisel jäetakse aga isegi ekraanisäästja käivitamine vahele. + +Kui oled käivitanud mitu seanssi, saad nende vahel lülituda kiirklahvidega &Ctrl;&Alt;F7 või F8 ja nii edasi (siintoodu on tavaliselt vaikeväärtus) või — mis veelgi mugavam — valida vajaliku seansi nimekirjast, mida näeb alammenüüs Kasutaja lülitamine. + + + + +Kasutaja lülitamine ekraanisäästjaga +Kui oled aktiveerinud ekraanisäästja ning mõni muu kasutaja soovib sisse logida, tuleb tal lihtsal klõpsata nuppu Lülita kasutaja... ning logida end uude seanssi. + + + + +Seansi lülitamine &tdm;-is +Kui sinu ees on &tdm; ja sa soovid lülituda mõnele muule aktiivsele seansile, klõpsa nuppu Menüü ja vali Kasutaja lülitamine, mis on põhimõtteliselt samasuguste võimalustega, nagu eespool kirjeldatud. + + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-as-root.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-as-root.docbook new file mode 100644 index 00000000000..6beb6d5f7c1 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-as-root.docbook @@ -0,0 +1,32 @@ + + + + +&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; + + + + +&kde; kasutamine administraatorina + +&UNIX; operatsioonisüsteemide korral on sageli süsteemis erinevaid kasutajaid, kellel võivad olla erinevad õigused. Väga levinud on see, et ühes masinas on korraga tavalise kasutaja konto, kelle failid paiknevad enamasti kataloogis /home/kasutajanimi, kui ka administraatori konto (root). Administraator, root ehk 'Super User' on õigustega, mis lubab tal muuta mis tahes faili terves süsteemis. + +Kuigi seetõttu on süsteemi haldamise ülesandeid võimalik üsna lihtsalt täita, tähendab see ka seda, et administraatorile ei kehti mingid piirangud. See aga tähendab seda, et ka mõni näiliselt pisike viga võib tekitada süsteemile ränka kahju. + +Mõned operatsioonisüsteemid, kus &kde; töötab, võimaldavad administraatori (root) graafilist sisselogimist. Siiski ei peaks kunagi logima &kde;sse administraatorina (root).Kui sa seda siiski teed, on su süsteem rünnakutele märksa avatum, eriti kui veel liigud internetis ringi administraatorina (root), ning võimalus, et sa teed oma süsteemile kahju, on palju suurem. + +Mõned &Linux; distributsioonid on üritanud selle vastu võidelda nii ägedalt, et on üldse administraatori (root) kontost loobunud ning kasutavad selle asemel programmi sudo võimalusi. Siiski on sudo ja su turvalisuse mõttes peaaegu ühesugused ning seepärast ka sisuliselt ühesuguste tugevate ja nõrkade külgedega. + +Kui sul peaks siiski olema vajalik käivitada mõni programm administraatori ehk 'Super Useri' õigustes, on igal juhul soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Anna &konsole;s või minikäsureal (&Alt;F2) käsk tdesu rakendus ning see käivitataksegi administraatori õigustes. + +Isegi siis, kui oled määranud süsteemi kasutama programmi sudo või kui sul on distributsioon, mis kasutab programmi sudo (näiteks &kubuntu;), on ikkagi soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Arendajad on selle kallal vaeva näinud, et see toimiks nii nagu vaja. Igatahes tasub tähele panna, et kunagi ei tohiks käivitada rakendusi käsuga sudo rakendus, et neid administraatori (root) õigustes tööle panna: see võib muuta ebasoovitavalt programmide konfiguratsioonifailide õiguseid. Graafiliste rakenduste käivitamine administraatori (root) õigustes on eriti halb mõte, kuid kui seda siiski vaja peaks olema, on &tdesu; kõige turvalisem lahendus. + + + +Lisainfo +&tdesu; käsiraamat + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-edutainment.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-edutainment.docbook new file mode 100644 index 00000000000..30b9ca53689 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-edutainment.docbook @@ -0,0 +1,312 @@ + + + +&kde; õpirakendused + +&kde; õpiprojekt tdeedu pakub lastele, perekondadele ja õpetajatele mõningaid õpirakendusi. Need aitavad parandada keeleoskust ja lihvida sõnavara (näiteks &kvoctrain; ja &kwordquiz;). Loodusteaduslikud rakendused, näiteks väga võimas &kstars; (tähistaeva uurimise rakendus) ja &kig; (interaktiivne geomeetria) aitavad paremini toime tulla reaalainetega. Lõbu ja lusti pakub, aga samas arendab ka käteosavust klaviatuuril kirjutama õppimise rakendus &ktouch;. Õpetajaid abistab ülesannete loomisel &keduca;. Täieliku nimekirja &kde; õpirakendustest leiab KDE-Edu veebileheküljelt, siin toome ära vaid mõne rakenduse lühitutvustuse. +Rakenduste käsiraamatutega tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/<rakendusenimi> või otsi need üles &abikeskus;es. + + +Keeleoskuse parandamine + + + +&khangman; + Hõlpsasti kasutatav klassikalise poomismängu rakendus. Sa võid valida mõne konkreetse teema sõnad, samuti erinevate raskusastmete vahel. Rakendus toetab praegu 24 keelt, mistõttu sobib päris edukalt keeleoskuse arendamiseks väga paljudele maailma lastele (aga miks ka mitte täiskasvanutele). + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/khangman + &khangman;i käsiraamat + + + + + + +&klettres; + See rakendus on mõeldud abistamaks uute keelte tähestiku tundmaõppimisel, seejärel aga lihtsamate silpide omandamisel. Sobib eriti hästi lastele või ka üldse kõigile, kes soovivad tundma õppida mõne võõrkeele tähestikku. Toetatud on üsna paljude keelte tähestikud. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klettres + &klettres;i käsiraamat + + + + + + +&kanagram; + Lihtne mälu treenimise mäng, milles tuleb rakenduse näidatavate tähtede järgi ära arvata neist moodustatav sõna. Tähed on segi aetud ning sul tuleb ära arvata, millise sõna saab neist moodustada. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kanagram + &kanagram;i käsiraamat + + + + + + +&kverbos; + Lihtne rakendus hispaania keele tegusõnade tundmaõppimiseks ja harjutamiseks. Rakendus näitab verbi ja ajavormi ning kasutaja peab sisestama selle vormid. Rakendus parandab vajaduse korral sinu vead ning annab teada, kui edukas sa olid. Kasutajal on võimalik muuta tegusõnade nimekirja, kusjuures rakendus oskab ise moodustada korrapäraste ja tähtsamate tegusõnagruppide verbide vormid; ebareeglipäraste verbide vormid tuleb siiski ise sisestada. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kverbos + &kverbos;e käsiraamat + + + + + + +&kvoctrain; + Päris suurte võimaluste sõnavara harjutamise rakendus, mis kasutab sähvikuid. Veebist saab alla laadida ja rakenduses kasutada täiendavaid sõnavarafaile. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kvoctrain + &kvoctrain;i käsiraamat + + + + + + + +&kiten; + Jaapani keele tundmaõppimise ja harjutamise rakendus. Otsida ja filtreerida saab nii inglis- kui jaapanikeelseid sõnu, kasutades selleks sõnaraamatuprotokolle Edict ja Kanjidic. Lisaks sellele võimaldab &kiten; kasutada üsna võimsat otsingutööriista, jätab otsingud meelde ning pakub ka võimalusi keelt mitmel moel omandada. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kiten + &kiten;i käsiraamat + + + + + + +&klatin; + Ladina keele tundmaõppimise rakendus. See koosneb sõnavara, grammatika ja tegusõnade sektsioonist. Lisaks sellele pakub rakendus ka üsna põhjalikku ülevaatesektsiooni, kus saab keelega põhjalikumalt tutvuda. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klatin + &klatin;i käsiraamat + + + + + + + + + + +Matemaatika + +Mitu rakendust aitavad sul omandada matemaatika ja geomeetria põhitõdesid. + + + +&kbruch; + See rakendus aitab parandada murdudega arvutamise oskuseid. Erinevate ülesandetüüpide sekka kuuluvad kahe murru summa leidmine, murdude teisendamine kümnendmurdudeks, murdude võrdlemine ja nii edasi. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kbruch + &kbruch;i käsiraamat + + + + + + +&kig; + Väga võimas interaktiivse geomeetria rakendus. See sobib suurepäraselt õpetajatele, kes soovivad arvutis graafikuid valmistada, ja õpilastele, kes tahavad põhjalikumalt tutvust teha graafikute ja kõveratega. Toetatud võimaluste üleslugemine läheks liiga pikale, kuid igatahes saab sellega luua väga mitmesuguseid asju alates paraboolidest ja hüperboolidest kuni ellipsiteni. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kig + &kig;i käsiraamat + + + + + + +&kpercentage; + See rakendus aitab sul paremini omandada protsentidega arvutamise võtteid. Ülesandeid on mitut tüüpi ning erineva raskusastmega, nii et nad sobivad üsna mitmesuguste kogemustega kasutajatele. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kpercentage + &kpercentage; käsiraamat + + + + + + + +&kmplot; + Matemaatiliste funktsioonide graafilise esitamise rakendus, mis kasutab väga võimsat parserit. Erinevaid funktsioone võib lasta korraga joonistada ning neid soovi korral kombineerida sootuks uute funktsioonide loomiseks. &kmplot; toetab nii parameeter- kui ka polaarkoordinaatidega antud funktsioone. Joonistamiseks on mitmeid võimalusi ning jooniseid saab ka välja trükkida just sellises mõõtkavas nagu vaja. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kmplot + &kmplot;i käsiraamat + + + + + + + + + + +Loodusteadus + + + +&kstars; + &kde; töölaua planetaarium. See näitab tähistaeva täpset graafilist simulatsiooni mis tahes maakera punktis mis tahes ajal. Näha on 130 000 tähte, 13 000 Päikesesüsteemi välist objekti, kõik planeedid, Päike ja Kuu ning tuhanded komeedid ja asteroidid. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kstars + &kstars;i käsiraamat + + + + + + + &kalzium; + Rohkete võimaluste keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabel, mis näitab põhjalikku infot kõigi elementide kohta. Lisaks põhiomadustele saab tutvuda ka elementide omaduste, aatomimudeli ja energeetiliste parameetritega ning vaadata ka, milline element välja näeb. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kalzium + &kalzium;i käsiraamat + + + + + + + + + +Õpetamisvahendid + + + &keduca; + Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/keduca + &keduca; käsiraamat + + + + + + + + + +Mitmesugust + + + &ktouch; + Masinakirja õppimise rakendus. &ktouch; näitab ekraanil klaviatuuri ning muudab klahvide värvi, kui sa neid vajutad. Ekraanile ilmub tekst, mis sul tuleb sisestada. Rakendusega on kaasas mitu harjutusfaili, mida saab kasutada erineva raskusastmega. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/ktouch + &ktouch;i käsiraamat + + + + + + + + + &kwordquiz; + Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kwordquiz + &kwordquiz;i käsiraamat + + + + + + + + &kturtle; + Programmeerimiskeele Logo tundmaõppimise rakendus, mis võimaldab õppida programmeerima mitmes keeles. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kturtle + &kturtle; käsiraamat + + + + + + + + &kgeography; + &kgeography; on &kde; geograafia õpirakendus. Selles saab maakaarte sirvida, klõpsates kaardile näeb vastava üksuse nime. Samuti saab ette võtta mitut laadi viktoriine, kus rakendus näitab mõnda üksust või selle pealinna ja palub ära arvata näiteks, mis on antud üksuse pealinn või vastupidi. + + + Veebilehekülg: http://kgeography.berlios.de/ ja http://edu.kde.org/kgeography + &kgeography; käsiraamat + + + + + + + + &blinken; + &blinken; on &kde; 'Simon says' tüüpi mäng. Mängija peab õiges järjekorras meelde jätma vilkuvate tulukeste jada ja seda siis kordama. + + + Veebilehekülg: http://edu.kde.org/blinken + &blinken;i käsiraamat + + + + + + + + + + +Lisainfo + +&kde;-Edu veebileheküljel http://edu.kde.org leiab uudiseid ja infot &kde; õpirakenduste kohta. + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-for-admins.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-for-admins.docbook new file mode 100644 index 00000000000..aee410d80df --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-for-admins.docbook @@ -0,0 +1,1903 @@ + + + + Waldo Bastian bastian@kde.org +&Philip.Rodrigues; &Philip.Rodrigues.mail; + + + +&kde; administraatoritele + + +&kde; seestpoolt + + +Ülevaade +veel kirjutamata + + + +Kataloogistruktuur + +&kde; määratleb failisüsteemi hierarhia, mida kasutab nii &kde; keskkond kui ka kõik &kde; rakendused. Üldiselt salvestab &kde; kõik failid kindla struktuuriga kataloogipuusse. + +Vaikimisi kasutab &kde; kaht kataloogipuud: + + +Süsteemsel tasandil (näiteks /opt/kde3) +Kasutaja tasandil kasutaja kodukataloogis (tavaliselt ~/.trinity) + + +Süsteemiadministraator võib muidugi luua täiendavaid kataloogipuid. Neid saab näiteks kasutada profiilideks. + +&SuSE; &Linux; näiteks kasutab: + + +$HOME/.trinity +/opt/kde3 (see on &SuSE;-le omane, teistes distributsioonides võib see olla /usr või /usr/kde3) +/etc/opt/kde3 (see on &SuSE; lisatud) + + +Kui oled paigaldanud tööriista KIOSK Admin versiooni 0.7 või uuema, saad kasutatavaid kataloogipuid kontrollida käsuga kiosktool-tdedirs . + + +&kde; ja &kde; rakendused otsivad faile &kde; kataloogipuid läbi uurides. Seda tehakse kindlas eelistusjärjekorras. Kui fail esineb mitmes kataloogipuus, eelistatakse viimases puus esinevat faili. Tavaliselt eelistatakse kasutaja kodukataloogis asuvat puud. Sellesse kataloogipuusse kirjutatakse ka muudatused. + + +Info leidmiseks &MIME; tüübi text/plain kohta uuritakse järgmisi faile: + + +$HOME/.trinity/share/mimelnk/text/plain.desktop +/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop +/etc/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop + + +Kui kasutaja midagi muudab, kirjutatakse see faili $HOME/.trinity/share/mimelnk/text/plain.desktop + + +Seadistusfailidega on asjad veidi teisiti. Kui kataloogipuudes leitakse mitu sama nimega konfiguratsioonifaili, kombineeritakse nende sisu. Ka siin on oluline kataloogipuude eelistusjärjekord. Kui kaks faili määratlevad ühe ja sama seadistusvõtme erinevalt, siis kasutatakse suurema eelistusega failis leiduvat väärtust. + +Oletame, et on kaks faili järgmise sisuga: + +$HOME/.trinity/share/config/foobar +Color=red +Shape=circle + + + + + +/etc/opt/kde3/share/config/foobar +Color=blue +Position=10,10 + + + + + +Failide sisu ühendatakse, nii et tulemus on selline: + +Color=red +Shape=circle +Position=10,10 + + + + + + +Kataloogi määratlemine + + + + +Keskkonnamuutuja +Näidisseadistused +Kommentaar + + +TDEHOME +~/.trinity + + + + +TDEROOTHOME +/root/.trinity +Spetsiaalne muutuja, et administraator ei kirjutaks kasutaja $TDEHOME'i pärast käsu su kasutamist. + + + +TDEDIR +/opt/kde3, /usr, /usr/kde3 +Sõltub tootjast. Kasutab &kde; 2. Kui pole määratud, kasutatakse kompileeritud vaikeväärtuseid. + + + +TDEDIRS +/opt/kde3, /usr, /usr/kde3 +Uus &kde; 3-s. Võib olla mitu asukohta kooloniga eraldatult. Kui pole määratud, kasutatakse $TDEDIR. + + + + +Neid ei pea määrama, väga hästi sobivad ka vaikeväärtused. +&kde; 2 ja &kde; 3 korraga? Kasuta $TDEDIR &kde; 2 ja $TDEDIRS &kde; 3 jaoks. + + +Näiteks ülikoolitöötajal võivad olla sellised seadistused: +TDEHOME='~/.trinity3' +TDEROOTHOME='/root/.trinity3' +TDEDIRS='/opt/kde_staff:/opt/kde3' + + + + + + + +Kasutaja profiilid + +Eeltoodud näites sisaldas /opt/kde_staff töötajatele mõeldud täiendavad seadistusi ja rakendusi. Kasutaja profiilid võimaldavad seda kataloogi kasutada ainult kindlatel isikutel, mitte aga teistel. Lisa järgmine kirje faili /etc/tderc: + +[Directories-staff] +prefixes=/opt/kde_staff + + +Sellega luuakse profiil staff, mis lisab kataloogipuu /opt/kde_staff. (Pane tähele, et &SuSE; &Linux; kasutab /etc/kde3rc, mitte aga /etc/tderc.) Nüüd, kus meil on nimega profiil, saame seda omistada konkreetsetele kasutajatele. + +Profiilide seostamiseks kasutajatega tuleb failis /etc/tderc määrata seosefail: + +[Directories] +userProfileMapFile=/etc/kde-user-profile + + +Nüüd saab profiili omistada kas kasutajanime või &UNIX; grupi järgi, millesse antud kasutaja kuulub. + +Profiili "staff" omistamiseks kõigile kasutajale, kes kuuluvad &UNIX; gruppi staff_members, lisa järgmised read faili /etc/kde-user-profile: + +[General] +groups=staff_members +[Groups] +staff_members=staff + + +Profiili võib omistada ka konkreetsele kasutajale: + +[Users] +bastian=staff + + + + + +Kataloogistruktuuri kokkuvõte + +Igal &kde; kasutataval kataloogipuul on kindel kataloogistruktuur. Teatud puule ebavajalikud või lihtsalt mittekasutatavad kataloogid võib siiski välja jätta. Näiteks ajutiste failide jaoks mõeldud kataloogid leiab tavaliselt ainult kataloogipuus $TDEHOME, mitte aga teistes. + + + + +Arhitektuurispetsiifilised kataloogid + +Arhitektuurist (OS-i ja protsessori tüübist) sõltuvad kataloogid: + + + +bin +&kde; käivitatavate failide jaoks. + + + +lib +&kde; teekide jaoks. + + + + +lib/kde3 +See kataloog sisaldab komponente, pluginaid ja muid käitusajal laaditavaid objekte, mida kasutavad &kde; 3.x rakendused. + + + + + + +Jagatud kataloogid + +Jagatud kataloogid: ei sõltu arhitektuurist, neid võib kasutada erineva arhitektuuriga. + + + +share/applnk +&kde; menüü .desktop-failid (vana) + + + +share/applications +&kde; menüü .desktop-failid (alates &kde; 3.2) + + + + +share/apps +Sisaldab rakendusespetsiifilisi andmefaile. Igal rakendusel on siin oma alamkataloog, kuhu on salvestatud täiendavad andmefailid. + + + +share/config +Seadistustefailid. Tavaliselt on nende nimeks rakenduse nimi, millele on lisatud tähed rc. Erijuhtum on kdeglobals: seda faili kasutavad kõik &kde; rakendused. + + + +share/config/session +Seda kataloogi kasutatakse seansihalduseks ja see esineb tavaliselt ainult kataloogipuus $TDEHOME. Seansi lõppedes salvestavad &kde; rakendused siia oma oleku. Failinimed koosnevad rakenduse nimest, millele on lisatud arv. Seansihaldur ksmserver salvestab nende arvude viited seanssi faili ksmserverrc salvestades. + + + +share/doc/HTML +Selles kataloogis leidub &kde; rakenduste dokumentatsioon. See on korraldatud keelte ja rakenduste järgi. Tavaliselt on selles kataloogis vähemalt kaks faili: index.docbook sisaldab dokumentatsiooni vormindamata DocBook-vormingus ning index.cache.bz2 sisaldab sama dokumentatsiooni bzip2-tihendusega &HTML;-vormingus. &HTML;-versiooni kasutab &abikeskus;. Kui &HTML;-versioon puudub, regenereerib &abikeskus; selle DocBook-versioonist, kuid see nõuab üsna palju aega. + + + + +share/icons +Sellesse kataloogi on salvestatud ikoonid. Need on korraldatud teemade, mõõtmete ja kasutusala järgi. + + + +share/mimelnk +Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad &MIME; tüüpe. &kde; kasutab &MIME; tüüpe failitüübi tuvastamiseks. + + + + +share/services +Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenuseid. Teenused on nagu rakendused, kuid tavaliselt käivitavad neid teised rakendused, mitte kasutaja ise. Teenuseid ei ole näha &kde; menüüs. + + + + +share/servicetypes +Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenusetüüpe. Teenusetüüp tähistab tavaliselt teatud programmiliidest. Rakendused ja teenused määravad oma >.desktop-failides ära teenusetüübid, mida nad pakuvad. + + +share/sounds +Selles kataloogis on helifailid. + + + +share/templates +Selles kataloogis on erinevat tüüpi failide loomiseks mõeldud mallid. Mall koosneb .desktop-failist, mis kirjeldab faili ja sisaldab viidet failile alamkataloogis .source. Selle kataloogi malle näeb alammenüüs Loo uus töölaual ning failisirvijas. Kui kasutaja valib menüüst malli, kopeeritakse selle lähtefail. + + + + +share/wallpapers +Selles kataloogis on pildid, mida saab kasutada taustapildina. + + + + + + + +Masinaspetsiifilised kataloogid + +On kolm masinapõhist kataloogi, mis tavaliselt kujutavad endast viita mõnele muule asukohale. Kui neid ei ole veel olemas, luuakse järgmised viidad ja kataloogid utiliidiga lnusertemp: + + + + +$TDEHOME/socket-$MASINANIMI +Tavaliselt /tmp/tdesocket-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse erinevate &UNIX; soklite jaoks. + + + + +$TDEHOME/tmp-$MASINANIMI +Tavaliselt /tmp/tde-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse ajutiste failide jaoks. + + + + +$TDEHOME/cache-$MASINANIMI +Tavaliselt /var/tmp/tdecache-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse puhverdatud failide jaoks. + + + + +Et kataloogides /tmp ja /var/tmp on kõigil kirjutamisõigus, on võimalik, et mõni mainitud kataloogidest on juba olemas, aga selle omanik on mõni teine kasutaja. Sel juhul loob utiliit lnusertemp uue kataloogi alternatiivse nime ja lingiga. + + + + +Konfiguratsioonifailid &kde; kasutab lihtsaid tekstipõhiseid faile kõigi seadistustefailide jaoks. Need koosnevad gruppidesse seatud võtmete ja väärtuste paaridest. Kõik &kde; seadistustefailid kasutavad UTF-8 kodeeringut, mis lubab laiendada ASCII võimalusi. + +Grupi algust tähistab nurksulgudesse seatud grupinimi. Kõik sellele järgnevad võtme-väärtusepaarid kuuluvad antud gruppi. Grupp lõpeb kas uue grupi alguse või faili lõpuga. Kirjed faili alguses, millele ei eelne grupinime, kuuluvad vaikimisi gruppi. + +Järgnev näide toob ära kahest grupist koosneva seadistustefaili. Esimene grupp sisaldab võtmeid LargeCursor ja SingleClick, teine grupp võtmeid Show hidden files ja Sort by: + +[KDE] +LargeCursor=false +SingleClick=true + + +[KFileDialog Settings] +Show hidden files=false +Sort by=Name + + + +Kirjed grupis koosnevad võrdusmärgiga eristatud võtmest ja väärtusest. Võti võib sisaldada tühikuid ning sellele võivad järgneda nurksulgudesse seatud valikud. Võrdusmärgi järel seisab kirje väärtus. Tühimärke mõlemal pool võrdusmärki ning väärtuse järel eiratakse. Täpsemalt öeldes on vorming järgmine: + +kirje=väärtus + + +Kui väärtus peab sisaldama tühikut alguses või lõpus, tuleb selleks kasutada längkriipsu, millele järgneb s. + +Längkriipsuga saab veel mitut asja määrata, nimelt: +\s tähistab tühikut + +\t tähistab tabeldusmärki + +\r tagasijooksumärki + +\n tähistab reavahetusmärki (uus rida) + +\\ tähistab längkriipsu ennast + + + +Järgnevas näites algab kirje Caption väärtus kahe tühikuga, kirje Description sisaldab aga kolme tekstirida. Ridade eraldamiseks kasutatakse längkriipsu abil esitatavaid reavahetusmärke. + +[Preview Image] +Caption=\s My Caption +Description=This is\na very long\ndescription. + + + +Tühje ridu seadistustefailides eiratakse, samuti ridu, mille alguses seisavad trellid (#). Viimast kasutatakse enamasti kommentaaride lisamiseks konfiguratsioonifailidesse. Tasub märkida, et kui &kde; rakendus uuendab seadistustefaili, kommentaare ei säilitata. + +Erinevate &kde; kataloogipuude alamkataloogis share/config võib olla mitu ühenimelist seadistustefaili. Sel juhul kombineeritakse nende kõigi info võtmehaaval. Kui üks ja sama võti on defineeritud mitmes failis, siis kasutatakse selle faili väärtust, mis seisab eelistusjärjekorras eespool. Kõige ees seisavad alati $TDEHOME seadistustefailid. Kui teatud grupi võti on mitu korda defineeritud ühes ja samas failis, kasutatakse viimase kirje väärtust. + + +Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: +[MyGroup] +Color=red +Shape=circle + ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup] +Color=blue +Position=10,10 + on tulemus järgmine: [MyGroup] +Color=red +Shape=circle +Position=10,10 + + + + + +Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup] +Color=red +Shape=circle +[MyGroup] +Color=green + ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup] +Color=purple +Position=20,20 + ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup] +Color=blue +Position=10,10 + on tulemus järgmine: [MyGroup] +Color=green +Shape=circle +Position=20,20 + + + + +Et kasutajad ei saaks tühistada vaikeseadistusi, võib need märkida muudetamatuks. Seadistusi saab muuta muudetamatuks ühekaupa, grupiti või ka failiti. Ühe kirje võib lukustada võtme järele [$i] lisades, ⪚: Color[$i]=blue + + +Kirjete grupi võib lukustada grupi nime järele [$i] lisades, ⪚: [MyGroup][$i] + + +Terve faili lukustamiseks alusta faili eraldi reaga [$i], &ie;: [$i] + + + + +Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: +[MyGroup] +Color=red +Shape=circle + ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab: +[MyGroup][$i] +Color=blue +Position=10,10 + on tulemus järgmine: [MyGroup] +Color=blue +Position=10,10 + + + + +Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: +[MyGroup] +Color=red +Shape=circle + ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup] +Color=purple +Shape=rectangle + ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab +[MyGroup][$i] +Color=blue +Position=10,10 + on tulemus järgmine: [MyGroup] +Color=purple +Shape=rectangle +Position=10,10 + + + + + +Niinimetatud shelli laiendamise võimalustega saab määrata märksa dünaamilisemaid vaikeväärtuseid. Sel juhul saab seadistusvõtme väärtuse luua keskkonnamuutuja väärtuse või shellikäsu väljundi põhjal. Seadistuskirjete shelli laiendamise võimaluste kasutamiseks peab võtmele järgnema [$e]. Tavaliselt kirjutatakse laiendatud vorm pärast esimest kasutamist kasutaja konfiguratsioonifaili. Selle vältimiseks on soovitatav seadistuskirje lukustada, lisades selleks võtme järele [$ie]. Sel juhul ei saa muidugi ka kasutaja seda muuta. + + +Järgnevas näites määratakse kirje Host väärtus programmi hostname väljundi põhjal. Tagamaks seda, et väärtus määratakse alati dünaamiliselt, on seadistus ka lukustatud. + +Kirje Email väärtus määratakse keskkonnamuutujate $USER ja $HOST väärtuste alusel. Kui kasutaja jaan on ennast loginud süsteemi jaani_masin, on tulemuseks väärtus jaan@jaani_masin. See seadistus ei ole lukus. + +[Mail Settings] +Host[$ie]=$(hostname) +Email[$e]=${USER}@${HOST} + + + +Enamikku seadistuskirjeid saab märgistada keelekoodiga. Sel juhul kasutatakse vajaliku võtme väärtuse leidmiseks keelt, mille kasutaja on oma töölaua jaoks valinud. Kui valitud on vaikimisi keel (Ameerika inglise keel) või valitud keelele pole vastavat indeksit, kasutatakse indeksita võtmekirjet. + + +Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus Minu pealdis. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust My Caption. + +[Preview Image] +Caption=My Caption +Caption[et]=Minu pealdis + + + + +Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus Minu pealdis. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust My Caption. + +[Preview Image] +Caption=My Caption +Caption[et]=Minu pealdis + + + +Varasemal ajal ei olnud seadistustefailis esineda võivad kirjed üldjuhul dokumenteeritud. Alates &kde; 3.2 on asi muutunud. Kataloogis $TDEDIR/share/config.kcfg leiab failid, mis kirjeldavad seadistustefaili võimalikke kirjeid. Neid kasutab võimaluse korral &kde; uus seadistusteredaktor. + + +Toome ühe näite &XML;-konfiguratsioonifaili kohta: +<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> +<!DOCTYPE kcfg SYSTEM "http://www.kde.org/standards/kcfg/1.0/kcfg.dtd"> +<kcfg> + <kcfgfile name="korganizerrc"/> + <group name="General"> + <entry type="Bool" key="Auto Save"> + <label>Enable automatic saving of calendar</label> + <default>true</default> + </entry> + <entry type="Int" key="Auto Save Interval"> + <default>10</default> + </entry> + </group> +</kcfg> + + + +Sellega on võrdväärne: [General] +Auto Save=false +Auto Save Interval=25 + + + + + + + +&kde; käivitamisest + + +&tdm; + +Töötab alati administraatori (root) õigustes! Kasutab faile $TDEDIR/share/config/tdmrc ja /etc/X11/xdm/Xservers. Viimases on umbes sellised kirjed: + +:0 local /usr/X11R6/bin/X :0 vt07 + + +Asjakohased käivitamisfailid on järgmised: + +[X-*-Core] sektsioon failis tdmrc +Seadistus - /etc/X11/xdm/Xsetup +Kasutaja sisestab kasutajanime ja parooli +Käivitamine - /etc/X11/xdm/Xstartup - valmistumine administraatori õigustes +Seanss - /etc/X11/xdm/Xsession - käivitab seansi kasutaja õigustes += KDE seansi korral: kde või starttde += Olemasolu korral ~/.xsession või ~/.xinitrc +Lähtestamine - /etc/X11/xdm/Xreset - pärast seansi lõppu + + + + + +&kde; käivitamisskript: <command>starttde</command> + +&kde; käivitamine algab skriptiga starttde. Enamasti kutsub selle välja kuvahaldur (&tdm;) pärast kasutaja autentimist. Skriptis starttde on kaks väga tähtsat rida: + +LD_BIND_NOW=true tdeinit +kcminit +knotify and kwrapper +ksmserver $TDEWM + + +Esimene rida käivitab ülemprotsessi tdeinit. Protsessi tdeinit kasutatakse kõigi muude kde; protsesside käivitamiseks. Käsu ps väljundis näeb seda kujul: tdeinit: Running.... Argumendid, mida näeb tdeinit'i järel, on täiendavalt käivitatavate protsesside nimed. Sümbol + tähendab, et tdeinit peab ootama, kuni protsess on lõpetanud. tdeinit käivitab ka protsessid dcopserver, tdelauncher ja kded. + +Teine rida annab protsessile tdeinit korralduse käivitada seansihalduri protsess ksmserver. Seansihaldur määrab seansi eluea. Kui protsess töö lõpetab, logitakse kasutaja välja. + + + + + +Taustaprotsessid + +Kõik &kde; taustaprotsessid on kasutajapõhised: erinevalt süsteemsetest deemonitest ei jagata neid kasutajate vahel. Nad on unikaalsed nii kasutajate järgi kui ka X-serveri kuva järgi. Need protsessid on järgmised: + + + +dcopserver +Töölaua kommunikatsioon + + + + +kded +Üldine teenustedeemon. +Käivitab vajaduse korral Sycoca andmebaasi uuendamise + + + + +kcminit +Initsialiseerimisteenus +Täpsemalt räägib sellest . + + + + +tdelauncher +Rakenduste käivitaja (see ei ole sama, mis &Alt;F2 dialoog!) +Täpsemalt räägib sellest . + + + + +knotify +Kasutaja märguanded. +Täpsemalt räägib sellest . + + + + +ksmserver +Seansihaldus +Täpsemalt räägib sellest . + + + + + + +<command>tdeinit</command> +Protsess tdeinit käivitab kõik teised &kde; programmid. tdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka tdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $TDEDIR/lib/kde3. + +Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi tdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top või ps : + +%ps + +waba 23184 0.2 2.1 23428 11124 ? S 21:41 0:00 tdeinit: Running... +waba 23187 0.1 2.1 23200 11124 ? S 21:41 0:00 tdeinit: dcopserver --nosid +waba 23189 0.2 2.4 25136 12496 ? S 21:41 0:00 tdeinit: tdelauncher +waba 23192 0.7 2.8 25596 14772 ? S 21:41 0:00 tdeinit: kded +waba 23203 0.8 3.4 31516 17892 ? S 21:41 0:00 tdeinit: +knotify + + + +tdeinit: Running... tähistab ülemprotsessi tdeinit. Ülejäänud protsessid on käivitatud KLM-idena. + +tdeinit käivitab esmakordsel käivitumisel protsessid dcopserver, tdelauncher ja kded, samuti kõik muud programmid, mis on määratud skriptiga starttde (tavaliselt kcminit ja knotify). + + + + +<command>dcopserver</command> + +dcopserver on deemon, mis tagab kõigile &kde; rakendustele protsessidevahelise kommunikatsiooni (&DCOP;). &DCOP; on iseenesest kasutatav käsureatööriista dcop abil. &DCOP; on eluliselt vajalik kõigile &kde; rakendustele. + +Mõned asjakohased failid: + + + +$HOME/.DCOPserver_$HOSTNAME_$DISPLAY +⪚ .DCOPserver_linux__0. Seda kontrollib $DCOPAUTHORITY. + + + + +/tmp/.ICE-unix/dcoppid-arv +⪚ dcop7634-1069677856. See on fail, millele viitab ülaltoodud DCOPserver-fail. + + + + +$HOME/.ICEauthority +Autentimisinfo, mida kontrollib $ICEAUTHORITY. + + + + + + + +kcminit + +kcminit paneb käivitamise ajal tööle initsialiseerimisteenused. Initsialiseerimisteenuseid määratlevad rakenduste või teenuste .desktop-failid real X-TDE-Init: + +[Desktop Entry] +Encoding=UTF-8 +Exec=tdecmshell energy +Icon=energy_star +Type=Application +X-TDE-Library=energy +X-TDE-Init=energy + + +Initsialiseerimisteenuseid kasutatatakse üldjuhul riistvara initsialiseerimisel kasutaja määratud seadistuste põhjal. + +Käsuga kcminit saab näha kõiki initsialiseerimisteenuseid ning käsuga kcminit teenus käivitada konkreetse teenuse. Sellest on abi näiteks käivitamisprobleemide selgitamisel. + + + + +<command>tdelauncher</command> + +tdelauncher on deemon, mis vastutab &kde; teenuste aktiveerimise eest. See töötab uute protssesside käivitamisel tihedalt käsikäes ülemprotsessiga tdeinit. &kde; rakendused suhtlevad uute rakenduste või teenuste käivitamiseks tdelauncher'iga &DCOP;-i vahendusel. + +Hästi on tuntud veateade: TDELauncher could not be reached via DCOP , mis osutab kas tõsisele probleemile dcopserver'iga või tdelauncher'i krahhile. + +tdelauncher'i saab taaskäivitada, kui käivitada tdeinit uuesti konsooliaknast. Igal juhul tasuks eelnevalt kontrollida, et $HOME, $DISPLAY ja mitmesugused muutujad $TDEDIR(S) on korrektselt määratud! + + + + +<command>knotify</command> + +knotify põhiülesanne on edastada helimärguanded heliserverile. See pakub ka alternatiivseid märguannete meetodeid. + + + + + + + +KSMServer + +ksmserver on &kde; seansihaldur. Käivitamisel paneb seansihaldur tööle automaatselt käivitatavad rakendused ja taastab eelnenud seansi rakendused. Automaatselt käivitatavaid rakendusi tähistavad .desktop-failid kataloogis $TDEDIR/share/autostart. Selle, kas rakendus automaatselt käivitada või mitte, saab määrata vastava tingimusega kirje X-TDE-autostart-condition näol .desktop-failis. + + +Näiteks fail ktip.desktop sisaldab: + +X-TDE-autostart-condition=ktiprc:TipOfDay:RunOnStart:true + + +See tähendab, et konfiguratsioonifailis ktiprc kontrollitakse kirje RunOnStart olemasolu sektsioonis [TipOfDay]. Kui sellist kirjet pole, võetakse tingimuse väärtuseks 'tõene' (true), mis tähendab, et ktip on üks automaatselt käivitatavaid rakendusi. + + +Mõned rakendused, mida ksmserver automaatselt käivitab, on järgmised: + + + + +kdesktop +&kde; töölaud + + + + +&kicker; +&kde; paneel + + + + +ktip +Päeva nõuande programm + + + + +kwrited +Utiliit süsteemi teadete edastamiseks kasutajale + + + + +&klipper; +Paneelile dokitud lõikepuhvriutiliit + + + + +kalarm +Eesseisvatest sündmustest ja kohtumistest märku andev utiliit + + + + + +kdesktop käivitab omakorda rakendused, mis leiduvad kataloogis $TDEHOME/Autostart. kdesktop avab automaatselt kõik selles kataloogis leiduvad failid, kaasa arvatud dokumendid, binaarfailid või rakendused .desktop-failide kujul. + +&kde; seansihaldur taastab ka varasema seansi. Seanss koosneb nii rakendustest kui ka rakendustespetsiifilisest infost, mis kajastab rakenduste olekut seansi salvestamise hetkel. Seansid on salvestatud seadistustefaili ksmserverrc, mis sisaldab viiteid rakendusespetsiifilisele olekuinfole. Viimane on salvestatud kataloogi $TDEHOME/share/config/session. &twin;'i olekuinfo sisaldab kõigi rakenduste akende olekuinfot varasemas seansis. + + + + +Keskkonnamuutujad + +Mõned olulisemad keskkonnamuutujad, mida &kde; kasutab: + + + + +$TDEDIR +Peab olema määratud, kui ei ole määratud TDEDIRS, ning viitama &kde; paigalduspuu juurele. Võimaldab &kde;-l leida oma andmeid, näiteks ikoone, menüüsid ja teeke. + + + +$TDEDIRS +Tühistab muutuja TDEDIR ning võimaldab määrata mitu kataloogi, kust &kde; oma andmeid otsib. Abiks, kui tahad paigaldada või pead paigaldama mõned programmid muu prefiksiga kui ülejäänud &kde;. + + + +$TDEHOMEKui pole määratud, kasutab &kde; kataloogi ~/.trinity kataloogina, kuhu salvestada personaalsed andmed. + + + +$TDEROOTHOMEKui pole määratud, kasutab &kde; kataloogi ~root/.trinity kataloogina, kuhu salvestada administraatori (root) personaalsed andmed. See muutuja võeti kasutusele, et &kde; ei kirjutaks kogemata kasutaja andmeid administraatori õigustes üle, kui kasutaja käivitab &kde; programmi pärast programmiga su endale administraatori (root) õiguste võtmist. + + + +$TDEWMKui keskkonnamuutuja TDEWM on määratud, kasutatakse seda &twin;'i asemel &kde; aknahaldurina starttde skriptis. + + + +$TDE_LANGTühistab &kde; keeleseadistuse, ⪚ TDE_LANG=fr kprogram & käivitab programmi prantsuskeelse tõlkega, kui vajalikud failid on paigaldatud. + + + +$TDE_MULTIHEADKui anda sellele muutujale väärtuseks true (tõene), siis tähendab see, et &kde; töötab multihead-süsteemis. + + + +$TDE_FORK_SLAVES +(Alates &kde; 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab TDEIO-moodulid panna lähtuma otseselt rakenduse protsessist. Vaikimisi käivitab TDEIO-moodulid tdelauncher/tdeinit. See on abiks, kui TDEIO-moodul peab töötama samas keskkonnas rakendusega. Nii on näiteks rakenduse Clearcase puhul. + + + +$TDE_HOME_READONLY +Selle muutuja määramisel on kodukataloog ühendatud ainult lugemisõigusega. + + + +$TDE_NO_IPV6(Alates &kde; 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab keelata IPv6 toetuse ja IPv6 DNS-otsingud. + + + +$TDE_IS_PRELINKED(Alates &kde; 3.2) Selle muutuja määramisel on &kde; binaarfailid ja teegid eellingitud. See lülitab protsessi tdeinit välja. + + + +$TDE_UTF8_FILENAMESSelle keskkonnamuutuja määramisel eeldab &kde;, et kõik failinimed on sõltumata aktiivsest lokaadist UTF-8 kodeeringus. + + + +$TDE_FULL_SESSION(Alates &kde; 3.2) See määratakse &kde; käivitumisel automaatselt tõeseks ning kasutatakse ⪚ teatamiseks &konqueror;ile, et see peab jääma ka pärast sulgemist mällu juhuks, kui seda edaspidi vaja läheb. Kui muutuja pole määratud, lõpetab &konqueror; pärast sulgemist täielikult oma töö (⪚ &tdesu; teeb seda, see on kasuks ka silumisel). + + + +$TDESYCOCAVõimaldab määrata genereeritud &kde; süsteemse konfiguratsiooni puhvrifaili asukoha ja nime. + + + +$TDETMPVõimaldab määrata /tmp asemel muu asukoha, kuhu &kde; salvestab oma ajutisi faile. + + + +$TDEVARTMPVõimaldab määrata /var/tmp asemel muu asukoha, kuhu &kde; salvestab oma muutuvaid faile. + + + +$XDG_DATA_HOME(Alates &kde; 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised andmefailid. Vaikimisi on $HOME/.local/share. + + + +$XDG_DATA_DIRS(Alates &kde; 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse andmefaile lisaks $XDG_DATA_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /usr/local/share/:/usr/share/. + +&kde; lisab omalt poolt ka $TDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .desktop- ja .directory-menüüfailide jaoks. .desktop-failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/applications. .directory.failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/desktop-directories. + + + +$XDG_CONFIG_HOME(Alates &kde; 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised seadistustefailid. Vaikimisi on $HOME/.config. + + + +$XDG_CONFIG_DIRS(Alates &kde; 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse seadistustefaile lisaks $XDG_CONFIG_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /etc/xdg. &kde; lisab omalt poolt ka $TDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .menu- kirjelduste jaoks kataloogis $XDG_CONFIG_DIRS/menus. + + + + + + + +tdeinit'i müsteerium + + + +tdeinit käivitab kõik teised &kde; programmid. tdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka tdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $TDEDIR/lib/kde3. + +Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi tdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top või ps : + +% ps aux | grep bastian + +bastian 26061 0.0 2.2 24284 11492 ? S 21:27 0:00 tdeinit: Running... +bastian 26064 0.0 2.2 24036 11524 ? S 21:27 0:00 tdeinit: dcopserver +bastian 26066 0.1 2.5 26056 12988 ? S 21:27 0:00 tdeinit: tdelauncher +bastian 26069 0.4 3.2 27356 16744 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kded +bastian 26161 0.2 2.7 25344 14096 ? S 21:27 0:00 tdeinit: ksmserver +bastian 26179 1.1 3.4 29716 17812 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kicker +bastian 26192 0.4 3.0 26776 15452 ? S 21:27 0:00 tdeinit: klipper +bastian 26195 1.0 3.5 29200 18368 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kdesktop + + +Nagu oled vahest märganud, on sel üks kõrvalefekt, mis muudab keeruliseks tappa probleeme tekitavat protsessi: + +% killall kdesktop +kdesktop: no process killed + +Mõistagi on sel juhul ahvatlev kasutada käsku killall tdeinit, aga kõigi tdeinit'i protsesside tapmine tähendab tegelikult kogu &kde; töö lõpetamist. Totaalset hävitamist niisiis! + +Sellest aitab üle kaks lihtsat lahendust: + +% tdekillall kdesktop +või vana hea +% kill 26195 +tdekillall kuulub &kde; SDK-paketi koosseisu. + + + + + + +&kde; kohandamine + + + +Töölaua ikoonid + +&kde; kasutab mitut laadi ikoone: + +Dokumendid + +Veebisaitide lingid (.desktop-faili kasutades) + +Rakenduste lingid (.desktop-faili kasutades) + +Seadmed: kettad, partitsioonid ja välisseadmed: +Otseselt .desktop-faili kasutades + +Automaatselt IO-mooduli devices:// vahendusel + + + + +Tootjaspetsiifilised (⪚ &SuSE; Minu arvuti) + + + + +Veebileheküljed +Veebisaitide lingid .desktop-faili kasutades: Loo uusFailViit asukohale (URL). Ikooni saab muuta dialoogis Omadused. Tulemuseks on .desktop-fail: [Desktop Entry] +Encoding=UTF-8 +Icon=/opt/kde3/share/apps/kdesktop/pics/ksslogo.png +Type=Link +URL=http://www.kde.org/ + + + + + +Rakendused + +Rakenduste lingid .desktop-faili kasutades: Loo uusFailViit rakendusele. Üksikasjad tuleb ise anda. Lohistamine &kde; menüüst: kas kopeerimine või linkimine (palju lihtsam). + + + + + +[Desktop Entry] +Encoding=UTF-8 +GenericName=IRC Client +GenericName[af]=Irc Kliët +GenericName[de]=IRC Programm +... +GenericName[zu]=Umthengi we IRC +SwallowExec= +Name=KSirc +Name[af]=Ksirc +Name[de]=KSirc +... + + + +Trafarett + +Tõlgitud üldine kirjeldus, ei kasutata töölaual + +Pärand, võib eemaldada + +Tõlgitud nimi, nagu see esineb töölaual + + + +Töölaua ikoonid +... +Name[zu]=Ksirc +MimeType= +Exec=ksirc %i %m +Icon=ksirc +TerminalOptions= +Path= +Type=Application +Terminal=0 +X-TDE-StartupNotify=true +X-DCOP-ServiceType=Multi +Categories=Qt;TDE;Network + + + +Toetatud &MIME; tüübid, ei kasutata töölaual + +Käivitatav käsurida + +Ikoon ikooniteemast või täielik asukoht + +Kasutatakse ainult terminali vajaduse korral + +Käsu töökataloog + +Veel üks trafarett + +Kasuta, kui on vaja terminali + +Spetsiaalse käivitamiskursori näitamine; lülita välja, kui see ei toimi + +Kas rakendus käivitus korralikult? Eemalda, kui ei käivitunud + +&kde; menüü kategooriad, ei kasutata töölaual + + + + + + + + +Võtme <varname>Exec</varname> roll <literal role="extension">.desktop</literal>-failides + +Käsu järele võib lisada mitmeid kohatäitjaid, mis programmi käivitamisel asendatakse tegelike väärtustega: + +%f Üks failinimi; kasutatakse faili kukutamisel ikoonile või failiseostega. + + + + +%F +Failide nimekiri; kasutatakse rakenduste korral, mis võivad korraga avada mitu kohalikku faili. + + + + +%u +Üks &URL;; kui rakendus suudab ise käsitleda ⪚ &FTP; või &HTTP; &URL;-e, vastasel juhul &kde;. + + + + +%U +&URL;-ide nimekiri; kõigepealt laaditakse fail alla ja edastatakse kohalik fail rakendusele (!!). + + + + +%d +Avatava faili kataloog; abiks, kui rakendus eeldab muidu faili oma töökataloogis. + + + + +%D +Kataloogide nimekiri; pole eriti praktiline. + + + + +%i +Ikoon; ka ; &kde; kasutab tegumiribal ikooni, mille määrab rida Icon=. + + + + +%m +Miniikoon; pärand. + + + + +%c +Pealdis; ka ka ; &kde; kasutab tegumiribal nime, mille määrab rida Name=. + + + + + + + +Näited: +Exec-rida +Käivitatav käsk +ksirc %iksirc --icon ksirc + +cd %d; kedit $(basename %f)cd /tmp; kedit file.txt + + + + + + + + + + + +Seadmed +Seadmete lingid .desktop-faili kasutades: Loo uus -> Viit seadmele + + + +Kus defineerida? + +Töölaua ikoone saab määrata mitmes kohas: + +~/Desktop: kopeeritud asukohast /etc/skel/Desktop + +$TDEDIR/apps/kdesktop/Desktop (ühendatud) + +$TDEDIR/apps/kdesktop/DesktopLinks (kopeeritud) + +Seadmete ikoonid (dünaamiliselt ühendatud) + +Distributsioonispetsiifilised: SUSE Linux kopeerib teatud ikoonid failis starttde.theme asukohast /opt/kde3/share/config/SuSE/default/ + + + + + + + +&kde; menüü + + +Toimimise põhimõtted + +&kde; 3.2 võttis kasutusele ühtse menüüvormingu (http://freedesktop.org/Standards/menu-spec/). +Enne &kde; 3.2: + +Kataloogistruktuur asukohas share/applnk + +Kataloogistruktuur tähistab menüüstruktuuri + +Iga .desktop-fail tähistab üht rakendust + + + + +&kde; 3.2 tingimustes oli struktuuri üsna raske ümber korraldada, mistõttu uus menüüvorming: +Määrab struktuuri ühes .menu-failis +Tugineb kategooriatele +On ühine GNOME-le ja &kde;-le +Toetab ka applnk-stiilis menüüsid + + + + +Näide applications.menu põhjal: + <Menu> + <Name>Office</Name> + <Directory>suse-office.directory</Directory> + <Include> + <Filename>Acrobat Reader.desktop</Filename> + <Filename>tde-kpresenter.desktop</Filename> + <Filename>tde-kword.desktop</Filename> + </Include> + <Menu> + + + +Menüükirje 3 rakendusega: + +/usr/share/applications/Acrobat Reader.desktop + +/opt/kde3/share/applications/kde/kpresenter.desktop + +/opt/kde3/share/applications/kde/kword.desktop + + + + + + + +Salvestamise asukohad + +.menu-failid kirjeldavad menüüstruktuuri. Need on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/etc/xdg/menus ja /etc/xdg/menus. Sinna on salvestatud süsteemne menüüstruktuur, mida kontrollib $XDG_CONFIG_DIRS. $HOME/.config/menus salvestab kasutajate muudatused menüüstruktuuri, seda kontrollib $XDG_CONFIG_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. + +.desktop-failid kirjeldavad rakendusi ja on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/share/applications, /usr/share/applications, /usr/local/share/applications. Need on süsteemsed rakenduste .desktop-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS. + +$HOME/.local/applications sisaldab kasutajaspetsiifilisi .desktop-faile ja kasutajaspetsiifilisi muudatusi. Seda kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. + + +.directory-failid kirjeldavad alammenüüsid ja on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/share/desktop-directories, /usr/share/desktop-directories, /usr/local/share/desktop-directories. Need on süsteemsed menüüde .directory-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS. Kasutajaspetsiifilised muudatused on salvestatud kataloogi $HOME/.local/desktop-directories. Neid kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. + + +Näide applications.menu põhjal: + <Menu> + <Name>Art</Name> + <Directory>suse-edutainment-art.directory</Directory> + <Include> + <Category>X-SuSE-Art</Category> + </Include> + </Menu> + + + + +Art on menüü sisemine nimi. suse-edutainment-art.directory määrab menüü nime ja ikooni ning see menüü sisaldab kõiki rakendusi, mille kategooriaks on X-SuSE-Art, ⪚: Categories=Qt;TDE;Education;X-SuSE-Art + + +suse-edutainment-art.directory määrab selle menüü nime ja ikooni: [Desktop Entry] +Name=Art and Culture +Icon=kcmsystem + + + + + + +Levinud probleemid + +Rakendusi, mida ei ole menüüs, ei ole olemas ka teiste rakenduste või failiseoste jaoks: kui eemaldad rakenduse menüüst, eeldab &kde; et sa ei soovi seda kasutada. + +Kui sa ei soovi rakendust menüüs näha, sea nad menüüsse .hidden või spetsiaalsesse menüüsse võtmega +NoDisplay=true + .directory-failis + + + +Olulised menüüd + +$TDEDIR/etc/xdg/menus/applications-merged/ sisaldab faili kde-essential.menu, mis sisaldab teatud olulisi menüüsid, mida tavaliselt &kde; menüüs endas ei näidata: +Juhtimiskeskusel on peidetud menüü Seadistused, mille sisu määrab kde-settings.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-settings.directory + +Infokeskusel on peidetud menüü Informatsioon, mille sisu määrab kde-information.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-information.directory + + +Ekraanisäästjatel on peidetud menüü Süsteem/Ekraanisäästjad, mille sisu määrab kde-screensavers.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-system-screensavers.directory. $TDEDIR/share/desktop-directories/kde-system-screensavers.directory sisaldab: NoDisplay=true + + + + + + + +Vanas stiilis menüüd + +&kde; toetab endiselt ka vanas stiilis menüüsid, mille puhul kataloogistruktuur on määratud kataloogides $TDEDIR/share/applnk (süsteemne) ja $HOME/.trinity/share/applnk (kasutajaspetsiifiline). Seda järgitakse juhul, kui .desktop-failis ei ole Categories= rida. Sel juhul määravad kategooriad asukoha menüüs. + + + +<application>KSycoca</application> +KSycoca puhverdab menüüstruktuuri ja info kõigi saadaolevate rakenduste kohta. Andmebaasi saab värskendada programmiga tdebuildsycoca. Andmebaasi enda asukoht on /var/tmp/tdecache-${USER}/tdesycoca. Seda uuendab automaatselt KDED, seda kontrollitakse &kde; sisselogimise ajal ning seansi ajal jälgib seda KDED, + +Muudatuste jälgimise keelamiseks (see võib tekitada probleeme näiteks NFS-i kasutamisel) lisa järgmine rida faili kdedrc: [General] +CheckSycoca=false + + + +Regenereerimise pealesundimiseks anna käsk touch $TDEDIR/share/services/update_tdesycoca. + + + + +&kmenuedit; + +&kmenuedit; on mõeldud üksikkasutaja vajaduste rahuldamiseks. Menüüstruktuuri muudatusi salvestab ~/.config/menus/applications-tdemenuedit.menu, rakenduste muudatusi ~/.local/share/applications/ ja alammenüüde (ikoon, nimi) muudatusi ~/.local/share/desktop-directories/. KIOSK'i haldur kasutab &kmenuedit;'it ning kopeerib mainitud muudatused profiili- või süsteemsetesse asukohtadesse. + + + + + + + +&kde; paneel + +&kde; paneel kannab ka nime &kicker;. See on modulaarne ja koosneb järgmistest komponentidest: +Apletid +Rakenduste nupud +Spetsiaalsed nupud + + + +Vaikimisi sisaldab paneel järgmisi aplette: Peiler - näitab virtuaalseid töölaudu Tegumiriba Süsteemne salv Kell ja järgmisi spetsiaalseid nuppe: +&kde; menüü +Töölaua nupp + + + +Ruumi korral lisatakse veel mitmeid rakenduste nuppe: +Kodu(kataloogi) nupp +Brauseri nupp +KMaili nupp + + + + + +Failiseosed + +Failiseosed seostavad failitüübi ühe või enama rakendusega. Failitüüp määratakse kindlaks selle &MIME; tüübi põhjal. &MIME; tüübid, mida &kde; tunneb, on salvestatud kataloogi $TDEDIR/share/mimelnk ning iga rakenduse .desktop-fail sisaldab &MIME; tüüpide nimekirja, mida antud rakendus toetab. + + +kview.desktop: MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; +image/x-bmp;image/png;image/x-ico;image/x-portable-bitmap; +image/x-portable-pixmap;image/x-portable-greymap; +image/tiff;image/jp2 + + + +kuickshow.desktop: MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; +image/png;image/tiff;image/x-bmp;image/x-psd;image/x-eim; +image/x-portable-bitmap;image/x-portable-pixmap; +image/x-portable-greymap + + + +Mõlemad võivad avada tüübi image/gif. Kumba siis kasutatakse .gif-faili avamisel? + +Suurima eelistusega rakendust! kview.desktop sisaldab +InitialPreference=3 + aga kuickshow.desktop sisaldab +InitialPreference=6 + Seepärast avab &kuickshow; .gif-file. + +Kuidas panna &kview; neid vaikimisi avama? + +Kasutaja saab muuta failiseoseid &juhtimiskeskus;es. Muudatused salvestatakse faili $HOME/.trinity/share/config/profilerc. Sama seadistuse kasutamiseks enam kui ühe kasutaja jaoks tuleb see salvestada kasutaja profiili kataloogi või globaalsesse &kde; konfiguratsioonifailide kataloogi. + + + + + + + + +&kde; lukustamine + + +Toimimise põhialused + +&kde; lukustamisomadused sisaldavad järgmisi olulisemaid võimalusi: + + +Konfiguratsioonivalikute muutmine muudetamatuks +Teatud toimingute piiramine +Ligipääsu piiramine teatud &URL;-idele +Ligipääsu piiramine teatud seadistusmoodulitele + + + + + +Muudetamatud konfiguratsioonivalikud +&kde; lukustamine + +Muudetamatud valikud võimaldavad administraatoril määrata vaikeseadistusi, mida kasutaja ei saa muuta. + +Kui konfiguratsioonivalik muudetakse muudetamatuks, ei arvestata enam kasutaja varasemaid määratlusi antud valiku puhul. + +Valikuid saab kontrollida kas kirjete, kirjete gruppide või ka tervete failide kaupa. + +Kui fail või grupp on muudetamatu, on kõik antud faili või grupi võtmed muudetamatud, kaasa arvatud need, mille puhul ei ole administraator vaikeväärtust määranudki. + +Rakendused toetavad muudetamatute valikute kasutamist üsna erinevalt. Ehkki kasutaja ei saa muudetamatuid konfiguratsioonivalikuid püsivalt muuta, on ometi võimalik, et ta näeb siiski kasutajaliideses sellist võimalust. + + + + +Toimingute piirangud + +&kde; rakenduste keskmes seisab toimingute kontseptsioon. Toiminguid saab ette võtta mitmel moel: tavaliselt menüüriba, mõne tööriistariba või kiirklahvi vahendusel. Toiming on näiteks käsk Salvesta document. Toimingu sisemist nime teades saab sellele piiranguid seada. Kui toiming on piiratud, ei näe seda enam menüü- või tööriistaribal. Toimingu Salvesta document sisemine nimi on . Lukustamisraamistik pakub ka abstraktsemaid piiranguid, millega saab keelata funktsioone, mis hõlmavad mitut toimingut. Selle näiteks on toimingu piirang, mis keelab igasuguse funktsionaalsuse, mis võimaldaks kasutajal tarvitada &UNIX; shelli. + + +Kasutaja ligipääsu piiramine shellile + +Kasutaja ligipääsu piiramiseks shellile ja seeläbi käsurea võimalustele tuleb piirata toimingut , lisades failile kdeglobals: + +[KDE Action Restrictions] +shell_access=false + +Kuna see mõjutab &kde; menüüd ja olemasolevaid rakendusi, tuleb seejärel ette võtta SyCoCa andmebaasi värskendamine: + +touch $TDEDIR/share/services/update_tdesycoca + +Nüüd logi uuesti &kde;-sse sisse ja kontrolli üle järgmised asjad: + + +&kmenu; +&konqueror;is TööriistadAva terminal +Käsukäivitaja &Alt;F2 + + +Täieliku dokumentatsiooni saadaolevate toimingute kohta toob ära http://www.kde.org/areas/sysadmin/. + +Siinkohal loetleme mõned huvipakkuvamad toimingud: + + + + +Käsk Seadistamine menüüs Seadistused + + + +Käsk Saada vearaport menüüs Abi + + + +&HPN;ga töölaual klõpsates avanev menüü. + + + +&HPN;ga paneelil klõpsates avanev menüü. + + + +Peidab kõik toimingud või rakendused, mis nõuavad administraatori (root) õigusi. + + + +Peidab kõik toimingud ja rakendused, mis võimaldavad ligipääsu shellile. + + + +Keelab võimaluse valida trükkimissüsteemi. + + + +Määrab, kas kasutaja saab ekraani lukustada. + + + +Määrab, kas kasutaja saab alustada teist X'i seanssi (vaata ka &tdm;) + + + +Määrab, kas kasutaja saab kasutada OpenGL ekraanisäästjaid. + + + +Lubab ekraanisäästjaid, mis ei peida kogu ekraani. + + + + + + +&URL;-ide piirangud + +&URL;-idele saab kehtestada kolme laadi piiranguid: + + + +list +Määrab, kas kataloogi on lubatud siseneda. + + +open +Määrab, kas teatud &URL;-e tohib avada. + + +Redirect +Määrab, kas üks &URL; võib avada teise &URL;-i (olgu automaatselt või hüperlingina). + + + +Reegleid kontrollitakse selles järjekorras, milles need on määratud. Viimane reegel, mis &URL;-i kohta kehtib, määrab, kas &URL;-ile pääseb ligi või mitte. + +Järgnevad reeglid keelavad avada http ja https &URL;-e väljaspool .meiefirma.ee: + + + + + + +[KDE URL Restrictions] +rule_count=2 +rule_1=open,,,,http,,,false +rule_2=open,,,,http,*.meiefirma.ee,,true + + + +Esimesed neli koma jätavad arvestamata teatud &URL;-i päritolu valikukriteeriumid. Neid läheb vaja ainult ümbersuunamise reeglite puhul. + + keelab igasuguse http või https &URL;-i avamisel + lubab igasuguse http ja https &URL;-i avamist domeenis .meiefirma.ee. Pane tähele, et metamärk * on lubatud ainult domeeni alguses. + + +Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa enam sirvida katalooge kohalikus failisüsteemis, mis asuvad väljaspool tema $HOME kataloogi: + + + + + +[KDE URL Restrictions] +rule_count=2 +rule_1=list,,,,file,,,false +rule_2=list,,,,file,,$HOME,true + + + keelab sisenemise igasugusesse kohalikku kataloogi + lubab siseneda kataloogidesse, mis kujutavad endast kasutaja $HOME kataloogi alamkatalooge. + + +$HOME ja $TMP on spetsiaalsed väärtused, mis tähistavad kasutaja kodukataloogi ja kasutaja &kde; ajutiste failide kataloogi, ⪚ /tmp/tde-bastian. + +Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa avada kohalikke faile, mis pole tema $HOME kataloogis: + + + + + + +[KDE URL Restrictions] +rule_count=3 +rule_1=open,,,,file,,,false +rule_2=open,,,,file,,$HOME,true +rule_3=open,,,,file,,$TMP,true + + + keelab igasuguste kohalike failide avamise + lubab avada kasutajale kuuluvaid faile tema $HOME kataloogis. + lubab avada faile kasutaja &kde; ajutiste failide kataloogis. Seda vajavad teatud &kde; rakendused, mis kõigepealt laadivad faili või dokumenti ajutiste failide kataloogi ja alles siis avavad selle rakenduses. + + + +Ümbersuunamisvalik määra, kas teatud asukoha dokumendid võivad automaatselt või käsitsi hüperlingi abil viidata teatud muule asukohale. Üldise turvalisuse huvides on juba eelnevalt määratud teatud vaikereeglid. Näiteks ei tohi internetis asuvad dokumendid viidata kohalikult salvestatud dokumentidele. + +Kui näiteks soovid anda intranetiserverile www.minufirma.ee võimaluse viidata kohalikele failidele, võid lisada järgmise reegli: + +[KDE URL Restrictions] +rule_count=1 +rule_1=redirect,http,www.minufirma.ee,,file,,,true + +Protokolle pole vaja tingimata nimepidi üles lugeda, neid võib määrata ka tervete rühmadena. Selleks on defineeritud järgmised grupid: + + + +:local +Protokollid, mis võimaldavad ligipääsu kohalikult salvestatud infole, näiteks file:/, man:/, fonts:/, floppy:/ + + +:internet +Levinud internetiprotokollid, näiteks http ja ftp + + + +Info protokollide kohta on talletatud *.protocol-failides kataloogis $TDEDIR/share/services. + +Kirje = defineerib grupi, kuhu protokoll kuulub: grep $TDEDIR/share/services/*.protocol + +Üldised reeglid: + + +:local protokollid võivad viidata suvalisele protokollile +Alati on lubatud viidata :internet protokollile +Mitte kõik protokollid ei kuulu gruppi (näiteks fish:/) + + + + + +Seadistusmoodulid + +&kde; kasutab seadistusmooduleid &kde; keskkonna mitmesuguste aspektide seadistamiseks. Seadistusmooduleid näeb juhtimiskeskuses, rakenduse seadistusdialoogis või mõlemal pool. + + +Puhverserveri seadistusmoodul on juhtimiskeskuses, kuid kuulub ka &konqueror;i dialoogi Konquerori seadistamine koosseisu. + +Konkreetseid seadistusmooduleid saab käivitada käsuga tdecmshell moodul + +Puhveserveri mooduli käivitamiseks anna käsk: + +tdecmshell tde-proxy.desktop +tdecmshell proxy + + +Mitte kõigil rakendustel pole seadistusmooduleid: sageli on seadistusdialoog rakenduse lahutamatu osa. + + +Rangelt võttes on kõik seadistusmoodulid &kde; menüü elemendid. + + + +Moodulitel, mida näeb juhtimiskeskuses, on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $TDEDIR/share/applications/kde ning need seab peidetud menüüsse Settings-Modules kde-settings.menu ja on kaasatud failist kde-essential.menu. +tdebuildsycoca 2> /dev/null | grep Settings-Modules + + +Rakendusespetsiifilistel moodulitel on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $TDEDIR/share/applnk/.hidden, mis vastab peidetud menüüle .hidden ja on kaasatud <KDELegacyDirs/> tulemusel. +tdebuildsycoca 2> /dev/null | grep .hidden + +Alates &kde; 3.3 on juhtimiskeskust võimalik redigeerida rakendusega kcontroledit. kcontroledit töötab samamoodi nagu kmenuedit, muudatused kehtivad ainult aktiivsele kasutajale. Muudatuste kehtestamiseks kõigile kasuta rakendust kiosktool. + + +Üksikuid seadistusmooduleid saab keelata, kui lisada järgmine tekst failile kdeglobals: + +[KDE Control Module Restrictions] +mooduli-ID=false +Näiteks puhverserveri mooduli keelamiseks peab see olema selline: +[KDE Control Module Restrictions] +tde-proxy.desktop=false +Kontrolli juhtimiskeskuses ja dialoogis Konquerori seadistamine, ega puhverserveri moodulit enam näha pole. + + + + + + +Mugav administraator + + + + + + + +Töölaua jagamine võrgus + +Töölaua jagamine võrgus lubab kuskil mujal asuvatel kasutajatel näha ja isegi kontrollida aktiivse kasutaja töölauda. Kaugkasutaja peab selleks olema saanud vastava kutse, võimalik on luua ka parooliga kaitstud püsikutseid. See on ideaalne võimalus tugimeeskondadele või administraatoritele kasutada kasutaja töölauda, et aidata tema probleeme lahendada või juhendada teda mingite ülesannete täitmisel + +Töölaua jagamine võrgus käib kahe rakenduse abil: &krfb; (&kde; kaugkaadripuhver, VNC-server) ja &krdc; (&kde; kaugtöölauaühendus; VNC-kclient). + +&krfb;-d võib iga kasutaja tarvitada kutsete loomiseks ja haldamiseks. Kutsega luuakse ühekordne parool, mis lubab kutse saajal ühenduda sinu töölauaga. Vaikimisi kehtib see ainult ühe eduka ühenduse jaoks ning aegub tunni aja pärast, kui seda ei kasutata. + +Sisenevate ühendustega tegeleb KDED kinetd-moodul. Nägemaks, kas see töötab, anna käsk dcop kded kinetd services. &krfb; ootab vaikimisi ühendusi pordis 5900. Kui saabub sisenev ühendus, ilmub dialoog, mis pärib, kas aktiivne kasutaja soovib seda lubada. + + + + + + +&kde; oma kätega - iseenda tööriistade loomine + + +DCOP + +Töölaua kommunikatsiooni protokoll DCOP (Desktop COmmunication Protocol) on lihtne protsessidevahelise suhtlemise mehhanism. DCOP võimaldab kasutajal suhelda parajasti töötavate programmidega. &kde; pakub kaht programmi DCOP-i kasutamiseks: käsureaprogramm dcop ja graafilise kasutajaliidesega kdcop. +Mõned märkused dcop'i kasutamise kohta: + + + + +dcop [võtmed] [rakendus [objekt [funktsioon [arg1] [arg2] ... ] ] ] + + +Rakendused, mis võivad avada korraga enam kui ühe akna, antakse kujul <rakendus>-PID + + +Kõik argumendid on tõstutundlikud: setFullScreen ja setfullscreen on erinevad funktsioonid. + + +Regulaaravaldise elementi * saab kasutada rakenduse ja objekti argumentides. % dcop +konqueror-16006 +konsole-8954 + + + + + + + + +Toome mõned näidiskäsud ja nende väljundi: + + +% dcop +konsole-8954 + +Töötab üks Konsool töötab PID-iga 8954. + +% dcop +KBookmarkManager-.../share/apps/tdefile/bookmarks.xml +KBookmarkManager-.../share/apps/konqueror/bookmarks.xml +KBookmarkNotifier +KDebug +MainApplication-Interface +konsole (default) +konsole-mainwindow#1 +tdesycoca +session-1 +session-2 +session-3 +session-4 + +Siin on näha, et töötab neli seanssi. + +% dcop +QCStringList interfaces() +QCStringList functions() +int sessionCount() +QString currentSession() +QString newSession() +QString newSession(QString type) +QString sessionId(int position) +void activateSession(QString sessionId) +void nextSession() +void prevSession() +void moveSessionLeft() +void moveSessionRight() +bool fullScreen() +void setFullScreen(bool on) +ASYNC reparseConfiguration() + +Siin on Konsooli põhiprogrammi võtmed. + +% dcop +QCStringList interfaces() +QCStringList functions() +bool closeSession() +bool sendSignal(int signal) +void clearHistory() +void renameSession(QString name) +QString sessionName() +int sessionPID() +QString schema() +void setSchema(QString schema) +QString encoding() +void setEncoding(QString encoding) +QString keytab() +void setKeytab(QString keyboard) +QSize size() +void setSize(QSize size) + +Siin on esimese seansi seesion-1 võtmed. + +% dcop true + +See paneb Konsooli tööle täisekraanirežiimis. + + + +Kui rakendusi/objekte on üle ühe, siis millist kasutada? Kuidas viide hankida? +% echo +DCOPRef(konsole-7547,konsole) + +% dcop +session-6 + +% dcopstart +konsole-9058 + + +#!/bin/sh +konsole=$(dcopstart konsole-script) +session=$(dcop $konsole konsole currentSession) +dcop $konsole $session renameSession Local + +session=$(dcop $konsole konsole newSession) +dcop $konsole $session renameSession Remote + +session=$(dcop $konsole konsole newSession) +dcop $konsole $session renameSession Code +dcop $konsole $session sendSession 'cd /minu/töökataloog' + + + + + + +KDialog +&kde; oma kätega - iseenda tööriistade loomine + +&kde; dialooge võib tööle panna ka omaenda skriptidega, mis võimaldab ühendada &UNIX; shelli skriptivõimalused &kde; kasutamishõlpsusega. + +kdialog + +kdialog + +KDialog'i komponendi võib asendada võtit kasutades + +kdialog + +Salvestab selle, kas uuesti näidata, faili $TDEHOME/share/config/minufail, kirjutades sinna järgmised read: + +[Notification Messages] +minuvoti=false + +Võtme asemel võib vajaduse korral kasutada võtmeid ja . Näide: kdialog või kdialog . + +Samuti võib luua teatekaste, milles saab anda jaatava või eitava vastuse. + +kdialog echo $? + + + + + +Tagastatav väärtus +Tähendus + + + +0Jah, OK, Jätka +1Ei +2Loobu + + + + +Salvesta kindlasti tulemus muutujana, kui sa ei kasuta seda otseselt. Järgmine käsk täidab $? uue väärtusega. Ka siin saab kasutada võtit , mis jätab meelde kasutaja valiku ning tagastab selle järgmistel kordadel, näitamata enam dialoogi. + +Veel variante: + + + + + +nagu , aga teistsuguse ikooniga. + + + + +Nuppudega Jätka ja Loobu. + + + + +Nuppudega Jah, Ei ja Loobu. Näide: +kdialog + + + + +kdialog + +Tulemus saadetakse standardväljundisse (stdout), et edastada see muutujale, mida saab kasutada kujul name=$(kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi"). Viimane argument pole kohustuslik, sellega saab lihtsalt dialoogis väärtuse juba ette anda. + +password=$(kdialog ) + +Võti ei toimi koos võtmetega ja . + +Siin on kaks dialoogi, mis lubavad kasutajal valida nimekirjast: + + + + + +Kasutaja saab valida nimekirjast ühe elemendi. + + + + + +Kasutaja saab valida nimekirjast ühe või enam elemendi. + + + + +city=$(kdialog ) + +$city on a, b, c või d. + +city=$(kdialog ) + +Madrid ja Pariis on eelnevalt ära valitud. Tulemus valitud Madridi ja Pariisiga on "b" "c". + +Kui lisada võti , seatakse b ja c eraldi ridadele, mis muudab tulemuse töötlemise lihtsamaks. + +file=$(kdialog --getopenfilename $HOME) +file=$(kdialog --getopenfilename $HOME "*.png *.jpg|Pildifailid") +file=$(kdialog --getsavefilename $HOME/SaveMe.png) +file=$(kdialog --getexistingdirectory $HOME) + + + + + + +&groupware-with-kontact; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-office.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-office.docbook new file mode 100644 index 00000000000..cffc6c1666f --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/tde-office.docbook @@ -0,0 +1,251 @@ + + + + Raphael Langerhorst raphael.langerhorst@kdemail.net + + + + + + +Kontoritöö + + +KOffice'i sissejuhatus + + +Ülevaade +Lisaks muule on &kde; projekt loonud täiemahulise kontoritööpaketi nimetusega &koffice;, mis järgib täielikult standardeid ja sulandub hästi &kde; töökeskkonda. Käesoleva osa kirjutamisel oli eeskujuks &koffice;i versioon 1.4. +&koffice; on tihedalt põimitud kontoritööpakett, mis kasutab täiel määral ära KDE tehnoloogiat. Sellel on tublisti eeliseid põimimise, võimaluste, jõudluse, tuttavliku välimuse jms. mõttes. Kasutada saab kõiki selliseid tehnoloogiaid, nagu &DCOP;. TDEIO, KParts. +Eriti just KParts-tehnoloogia laiendamine &koffice;i komponentidele muudab selle väga paindlikuks, lubades põimida dokumentidesse teisi dokumente. +Et suur osa tehnoloogiast on juba &kde;-s niigi olemas, ei pea &koffice; seda omal käel teostama, mis muudab paketi suhteliselt väikseks ning kiirendab tunduvalt rakenduste käivitamise aega ja vähendab nende mälukulu. Seepärast sobib &koffice; hästi ka vanemale riistvarale, mis võib mõnel juhul tähendada tublit kokkuhoidu. +&koffice; on väga suurte võimalustega kontoritööpakett. See ei piirdu ainult teksti- ja tabelitöötluse ning esitlustega, vaid selle komponendid lubavad ka pilte töödelda, vooskeeme koostada, äriraporteid luua, andmebaase hallata ning projektihaldusega tegelda. Komponentide paindliku põimimise tõttu saab omaette rakendustena kasutada ka skeemide ja diagrammide, samuti valemite loomise rakendust. +Nagu näed, pakub &koffice; arvukalt omadusi, mis rikastavad sinu kontoritöövõimalusi. Samuti on paketil igati &kde; vaimule vastav välimus ning selle kasutamine ei erine märgatavalt muudest kontoritööpakettidest, mis muudab &koffice;i kindlasti sinu heaks kaaslaseks igapäevatöös. + + + + +Omadused +Alljärgnev nimekiri toob ära vaid olulisemad &koffice;'i omadused. &koffice; tervikuna on liiga suur, et seda oleks võimalik ühtaegu ammendavalt ja lühidalt kirjeldada. + +&koffice;'i omadused +Igakülgne toetumine &kde;-le, mis võimaldab ära kasutada kõiki tehnoloogiaid. +Täielik põimumine &kde;-ga, mis on oluline eriti ärikeskkonnas. +&kde; tehnoloogiad, sealhulgas dokumentide asukoha abstraheerimine, DCOP-skriptid, komponentide ja pluginate kasutamine... +Täielik komponentide põimimine. +Väike mälukasutus, kiire käivitumine, paketi väike suurus. +Arvukalt võimalusi, palju erinevaid komponente. +Tundlik ja ilus välimus, mida on lihtne omaks võtta ja selgeks saada. +Standardite järgimine: kasutusel on OASIS-e OpenDocument failivorming. + + + + +OASIS-e OpenDocument failivorming +Kontoritööpaketile on päris oluline järgida võimalikult palju standardeid, eriti just failivormingute osas. OASIS-e OpenDocument failivormingu spetsifikatsioon on kontoritöörakendustele mõeldud avatud standard. See vorming levib aina rohkem ning seda kasutab ka OpenOffice.org, mis tähendab, et selle kontoritööpaketi kasutajatega ei tohiks failide vahetamisel probleeme tekkida. +Ametlike standardite järgimine on alati hea, kuid ärikeskkonnas võib see olla isegi eluliselt vajalik. +&koffice;'i koosseisu kuulub ka selliseid komponente, mida OASIS-e spetsifikatsioon ei hõlma, kuid kõik komponendid, mida see hõlmab, kasutavad ka OASIS-e OpenDocument failivormingut. + + + + + + +&koffice;'i komponentide ülevaade + +Pane tähele, et kõik komponendid põimuvad väga hästi omavahel. Nii võib näiteks arvutustabel sisaldada nii diagramme kui esitlusi, raporteid kui ka isegi tekstidokumente. Sisuliselt võib iga komponent sisaldada mis tahes muud komponenti. + + + + +&kword; + See on peamiselt mõeldud teksti töötlemiseks, kuid sel on ka mitmeid küljendamisrakendustele iseloomulikke jooni. Nende kombinatsioon pakub võimalusi luua huvipakkuva välimusega dokumente. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kword/ + &kword;i käsiraamat + + + + + + +&kspread; + Tabelitöötluse komponent. &kspread; on skriptide kasutamise võimalusega tabelitöötlusrakendus, mis toetab nii tabelikujulisi töölehti kui ka keerukate valemite ja statistiliste funktsioonide kasutamist. Arvukate omaduste hulka kuuluvad hüperlingid, lahtriandmete sobivuse kontroll seadistatavate hoiatuste ja toimingutega, skriptide kasutamise võimalus ning lahtrite mitmekülgne kohandamine. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kspread/ + &kspread;i käsiraamat + + + + + + +&kpresenter; + Esitluskomponent. Sellega saab luua ekraaniesitlusi või kujundada ja trükkida kilesid. Arvukate omaduste hulka kuuluvad piltide ja lõikepiltide põimimine, objektide lihtne töötlemine ning võimalus luua &HTML;- või &XML;-slaidiseansse. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kpresenter/ + &kpresenter;i käsiraamat + + + + + + +&kivio; + Vooskeemide komponent. Soovi korral saab kasutada täiendavaid trafaretikogusid, lisavõimalusi pakub pluginaraamistik ning luua saab isegi UML-skeeme. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kivio/ + &kivio; käsiraamat + + + + + + +&karbon14; + Vektorgraafikarakendus. + + + +&chalk; + Joonistamis- ja pilditöötluskomponent. &chalk; pakub nii hõlpsasti kasutavaid ja lõbusaid joonistamisvõimalusi kui ka väga võimsaid võimalusi, näiteks 16-bitiste piltide, CMYK-i ja isegi OpenEXR HDR-piltide toetus. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/krita/ + &chalk; käsiraamat + + + + + + +&kugar; + Hea abivahend äriraportite loomiseks, milleks saab kasutada väga võimsat raportikujundajat. Arvukate omaduste hulka kuuluvad trükkimine PostScriptis, täielik kontroll fontide, värvide, teksti joondamise ja mähkimise üle ning avatud raportidefinitsioonide failid (kus paigutus on salvestatud &XML;-ina). + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kugar/ + &kugar;i käsiraamat + + + + + + +KPlato + Projektihalduse komponent, mis võimaldab projekte planeerida ja nende täitmist jälgida. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kplato/ + + + + + + +&kexi; + Andmehalduse komponent. Selle abil saab luua andmebaasiskeeme, lisada andmeid, sooritada päringuid ja andmeid töödelda. Andmetele vajaliku välimuse andmiseks saab luua vorme. Kõik andmebaasiobjektid - tabelid, päringud ja vormid - salvestatakse andmebaasi, mis muudab väga lihtsalt andmete ja paigutuse jagamise. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kexi/ ja http://kexi-project.org + &kexi; käsiraamat + + + + + + +&kchart; + Diagrammide loomise komponent. Seda saab kasutada diagrammi lisamiseks &koffice;'i muudesse komponentidesse. See on väga lihtsalt kasutatav ja igati kohandatav rakendus, milles saab muuta paljusid parameetreid ja diagrammide välimust. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kchart/ + &kchart;i käsiraamat + + + + + + +&kformula; + Valemiredaktor, mis pakub põhilisi sisestamisvõimalusi ja abifunktsioone teistele &koffice;'i rakendustele. Mitmete võimaluste hulka kuuluvad intelligentne kursori haldamine, võimas tagasivõtmise toetus ning korralik süntaksi esiletõstmise tugi. + + + Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kformula/ + &kformula; käsiraamat + + + + + + + + +Lisainfo + Peamine veebilehekülg: http://www.koffice.org. + &koffice;'i käsiraamat + + + + + + +Edasine info + +Rakenduste käsiraamatud +Igal KOffice'i komponendil on oma käsiraamat. Need pakuvad uusimat infot &koffice;'i vastava komponendi kohta ning &koffice;'i paremaks tundmaõppimiseks tasuks neid uurida. Käsiraamatuid saab lugeda TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is (selleks kirjuta asukoharibale help:/rakendus) või &abikeskus;es. Tublisti leiab infot ka veebileheküljelt http://www.koffice.org. + + + +Intenetiressursid +Peamine internetiressursside asupaik on http://www.koffice.org. +Samast leiab ka infot kasutajate ja arendajate meililistide kohta ning muid, ennekõike arendajatele mõeldud ressursse. +Kexi projektil on ka omaette veebilehekülg aadressil http://www.kexi-project.org . + + + +Pluginate arendamine +&koffice;'i võimalusi saab hõlpsasti laiendada pluginate abil. Nende loomine ei ole väga keeruline ning nendega saab sageli oma igapäevatööd kergendada. Ennekõike pakuvad need arvatavasti huvi ärikeskkonnas, kus soovitakse muuta &koffice; just oma vajadustele vastavaks. Olemasolevate pluginatega saab tutvuda või üldist sissejuhatust lugeda arendajate saidil. KDE arendajate üldine veebilehekülg asub aadressil http://developer.kde.org. + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/the-filemanager.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/the-filemanager.docbook new file mode 100644 index 00000000000..0ba39b1f8e5 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/the-filemanager.docbook @@ -0,0 +1,170 @@ + + + + +Christian Weickhmann + + + +Failihaldur +&konqueror;Failihaldus +Failihaldus + + + + + +&konqueror; lihtsate seadistustega + + + +Sissejuhatus + +&kde; sisaldab väga võimsat ja võimalusterohket failihaldurit &konqueror;, millega saab mida tahes ette võtta failidega nii sinu arvutis, kohtvõrgus või isegi internetis. &konqueror;i kõigi võimaluste kirjeldamiseks napib siin ruumi, mistõttu anname neist ainult põgusa ülevaate. Kui soovid täpsemalt teada saada, mida kõike &konqueror; teha suudab, uuri &konqueror;i käsiraamatut&konqueror;käsiraamat, mille saad avada &konqueror;is menüükäsuga AbiKonquerori käsiraamat või siis TDEIO mooduli vahendusel, kui kirjutad &konqueror;i asukohareale käsu help:/konqueror. + + + +Kataloogid + +Kui avad failihalduri &konqueror; esmakordselt, näed kaht paneeli: paremal asub kataloogivaade, vasakul külgriba. Kataloogivaade näitab kõiki antud kataloogis asuvaid elemente ikoonidena (need võivad olla nii failid kui ka alamkataloogid). Paljude failitüüpide korral saab kasutada eelvaatlust, mis võimaldab näha faili ilma selleks uut rakendust avamata.Eelvaatlused Faili eelvaatluseks jäta hiirekursor mõneks hetkeks failinime kohale seisma. Seejärel ilmub hüpikaken, mis näitab faili sisu ja veel üht-teist kasulikku, näiteks faili suurust ja selle omanikku. + +Iga elementi saab avada selle ikoonile klõpsates (piisab ühekordsest klõpsust – vaikimisi ei kasuta &kde; topeltklõpsu avamiseks). Kataloogid avatakse samas aknas, failid vastavalt nende tüübile mõnes rakenduses või kui seda ei ole määratud, küsib failihaldur sinu käest, millist rakendust kasutada. Kui sul ei näiteks määratud tekstitöötluse rakendust avama &Microsoft; Wordi dokumente, küsib failihaldur, millise rakendusega neid avada. + +Eelnevasse kataloogi saad tagasi minna klõpsuga ikoonile Tagasi, klõps ikoonile Üles viib aga sind kataloogipuus ühe astme võrra kõrgemale. + + + +Liikumispaneel ehk <quote>külgriba</quote> + +Liikumispaneel +Külgriba + + + + + +&konqueror;i külgriba + + +Kataloogide vahel liikumine ainult kataloogivaates võib vahel keerukaks osutuda. Külgriba pakub välja teatud otseteed ja erifunktsioonid, mis muudavad lihtsamaks leida kiiresti üles vajalikud asjad. + +Külgriba vasakus servas on teatud hulk nuppe, mida tähistavad erinevad ikoonid: + + + + + +Järjehoidjad + + +Kuna failihaldur &konqueror; on ühtlasi ka väga võimas veebilehitseja, pakub see välja järjehoidjate kasutamise võimaluse. Siin leiab samasuguse struktuuri nagu menüüs Järjehoidjad. + + + + +Seadmed + + +Seejärel näitab külgriba kõiki sinu arvutile tuntud seadmeid. Need võivad olla füüsilised seadmed — näiteks kõvaketas, &CD-ROM; või disketiseade — või virtuaalsed kettad — mäiteks võrguressursid või kõvaketta partitsioonid. + + + + +Ajalugu + + +&konqueror; jätab meelde külastatud veebileheküljed ja näitab neid puukujulisena kas kuupäeva või tähestiku järgi järjestatuna. Järjestuse saab valida hiire parema nupu klõpsuga ikoonile Ajalugu ja ilmuvast menüüst kirjet Sorteeri valides. Klõpsuga kirjele (⪚ www.kde.org) klõpsates näitab &konqueror; külastatud veebilehekülge. Klõpsuga dokumendile (⪚ index.html) avatakse see kataloogivaates. +Hiire parema nupu klõpsuga ajalookirjele, näiteks www.kde.orgindex.html, avaneb veidi teistsugune kontekstimenüü, milles leiab ka kirje Uus aken, mille valimisel avab &konqueror; saidi uues aknas. + + + + +Kodukataloog + + +Külgriba ikoon Kodukataloog näitabki sinu kodukataloogi. Selles on näha kõik kodukataloogi alamkataloogid. Mõnele neist klõpsates avatakse see kataloogivaates. Ka siin saab kasutada kataloogide kontekstimenüüd, luues näiteks uusi alamkatalooge ja nii edasi. + + + + +Külgriba meediafailide mängija + + + + +Lohista muusikafail (näiteks MP3, Ogg- või .wav-fail) külgribale ja seda hakatakse kohe mängima. + + + + +Uudistejälgija + + +Uudistejälgija näitab kohandatavat uudisteallikate nimekirja. Uue uudisteallika lisamiseks klõpsa hiire parema nupuga seadistamisnupule või mõnele uudisteallika kirjele (nt. KDE News, mis tavaliselt peaks olema juba eelnevalt nimekirjas). + + + + +Võrk + + +Siin saab lehitseda teenuseid, mida pakuvad muud võrgus olevad arvutid. Selleks peab olema käivitatud &lisa; deemon. Võrgulehitseja võimaldab näha rida teenuseid. Siin saab hõlpsasti lehitseda SMB ressursse, &HTTP;-lehekülgi või ka edastada faile turvalise FISH-protokolli vahendusel. + + + + +Juurkataloog + + +&UNIX;-süsteemides on kõik korraldatud puukujulisse failisüsteemi. Sellel peab olema ka oma juur ning selle ikooniga saabki seda näha. Juurkataloog sarnaneb põhimõtteliselt kodukataloogiga, ainult et siin näidatakse kõiki failisüsteemi katalooge, mitte ainult sinu kodukataloogi. + + + + +Teenused + + +See kujutab endast omamoodi "kõike ülejäänut". Ürita siin lehitseda erinevaid elemente. Kui audio &CD; on sinu &CD;- või DVD-seade, saad uurida kõike sellel leiduvat ja veelgi enam ette võtta audio CD brauseriga (see võimaldab isegi audiofaile tihendada ja neid kõvakettale salvestada). + + + + + + + +Ikoonid + +Ainult ühe ikooni valimiseks hoia all klahv &Ctrl; ja klõpsa vajalikul ikoonil. Kui soovid valida mitu ikooni, hoia all klahv &Ctrl; ja klõpsa kõigil vajalikel ikoonidel. Kui oled ühe või enam ikooni valinud, saad nendega teha seda, mida soovid. Kui tahad neid liigutada või kopeerida, vali ikoonid ja lohista seejärel (hiire vasakut nuppu all hoides) vajalikku asukohta. Hiirenuppu vabastades ilmub hüpikmenüü, kus saab valida elementide liigutamiseFailide liigutamine, kopeerimiseFailide kopeerimine või linkimise vahel. Mõistagi võib ka kogu operatsioonist loobuda. + +Valitud elementidega saab veel palju muud ette võtta, kui teha neil klõps hiire parema nupuga ja valida vajalik kirje ilmuvast hüpikmenüüst. (Valikud sõltuvad tublisti valitud failide tüübist - selles seisabki kontekstimenüü mõte). + + + +Viidad ja kiirklahvid + +Nagu mainitud, saab faile või katalooge ka linkida. See tähendab, et lingitud fail või kataloog on näha ja käitub täpselt samamoodi uues asukohas, kuid ei võta seal peaaegu üldse ruumi. Kui sul on näiteks väga palju dokumente, aga ainult mõningaid neist kasutad regulaarselt, võid nad koondada omaette kataloogi ja luua sellesse viidad. + + + + +Prügikast + +Prügikast +Prügikast + +Enne seda, kui fail &kde; failihalduris kustutatakse, liigutatakse see kataloogi Prügikast, mis annab sulle võimaluse fail tagasi saada, kui kustutasid selle eksikombel. Prügikast näitab kõiki kustutatud elemente. Seal saab valida selle, mida soovid taastada, ning liigutada see tagasi algsesse asukohta (sellest räägib lähemalt ). Prügikastile hiire parema nupuga klõpsates ja käsku Tühjenda prügikast valides kustutatakse selles leiduvad failid lõplikult. + + + +Lisainfo + +&konqueror;i arvukatest omadustest ja võimalustest räägib märksa põhjalikumalt &konqueror;i käsiraamat. Sellega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is asukoharibale help:/konqueror sisestades. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/titlebar-menu.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/titlebar-menu.png new file mode 100644 index 00000000000..04b2a2f7ff1 Binary files /dev/null and b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/titlebar-menu.png differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-network-x.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-network-x.docbook new file mode 100644 index 00000000000..5336577a18c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-network-x.docbook @@ -0,0 +1,23 @@ + + + +&J.Hall; + + +Võrk ja X +Valesti seadistatud võrk võib sageli põhjustada &kde; rakenduste aeglast käivitumist või eriti halval juhul isegi üldse takistada nende käivitamist. Sinu masinas töötaval &X-Server;il on väga võimas kliendi/serveriliides, mis on ühtlasi võrguteadlik. +X kasutab masinanime nii unikaalse autoriseerimisvõtme loomiseks kui ka teadmaks, kuhu (selleks on keskkonnamuutuja $DISPLAY) saata reaalselt kujutatavad aknad. Kui sinu arvuti ei tea oma nime, kulutab see ääretult palju aega iseenda uurimiseks, mida saab hõlpsasti vältida, kui anda masinale teada, mis ta nimi siis on. +Kontrolli faili /etc/hosts, kus peab kohe alguses, pärast kommentaare olema kohaliku masina (localhost) kirje, mis näeb välja umbes selline. +127.0.0.1 localhost + +Sa peaksid lisama sinna ka oma arvuti täielikult kvalifitseeritud domeeninime, lühinime ja IP-aadressi, kui tegemist on staatilise IP-ga. Kui sinu IP-aadressi eraldab dünaamiliselt DHCP, võid kasutada lihtsalt loopback-seadme aadressi. +127.0.0.1 hal.btl hal (for dhcp) +192.168.0.1 hal.btl hal (static) + +Kontrolli, et sinu tulemüür ei oleks nii suurte piirangutega, mis takistab pakettide saatmist loopback-seadmele. Kui näiteks IPTables'is on antud seadmele INPUT-ahela vaikereegliks seatud midagi muud kui ACCEPT, võib see tekitada X'ile probleeme. Selle kontrollimiseks anna käsk: +%iptables-save | grep + INPUT lo ACCEPT + + +Reegel INPUT lo ACCEPT peaks alati toimima, kui ei esine just muid valesti seatud reegleid (näiteks DROP OUTPUT-ahelas). + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-no-open.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-no-open.docbook new file mode 100644 index 00000000000..95e67d6f72d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/troubleshooting-no-open.docbook @@ -0,0 +1,23 @@ + + + +&Lauri.Watts; + + +Kui rakendus ei käivitu + +Vahel võib juhtuda, et tahad rakendust käivitada, aga oodatud aken ei avanegi. Selgitame seda siin veidi küsimuste-vastuste vormis ja näitame, mida ette võtta asja parandamiseks. + + + +Kas rakendus on üldse kunagi käivitunud sel viisil, nagu praegu proovisid? +Kui jah - näiteks kui klõpsad ikoonile töölaual, mis varem avas rakenduse - , siis ei peitu probleem ilmselt käivitamises kui sellises. +Kui aga tavaliselt käivitada rakenduse näiteks &kicker;i ikoonilt, nüüd aga proovisid seda teha töölaua ikoonilt, siis võib midagi viltu olla näiteks käivitamiskäsuga. + + + +Aga ma näen käivitamisteadet, pöörlevat kursorit ja kirjet tegumiribal? +Kirjutamata + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/under-the-hood.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/under-the-hood.docbook new file mode 100644 index 00000000000..df029577b53 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/under-the-hood.docbook @@ -0,0 +1,300 @@ + + + + + + +&kde; sisemusse piiludes + + + + + Nicolas Goutte goutte@kde.org + + +Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi + + +Sissejuhatus +&kde; konfiguratsioonifaile on väga lihtne redigeerida isegi lihtsa tekstiredaktoriga (näiteks &kate;), sest need kujutavad endast lihtsaid tekstifaile. + +Tekstifaili näide: + +[General] +AutoSave=1 +LastFile=/var/tmp/test.txt + +Kasutajate isiklikud konfiguratsioonifailid asuvad kataloogis .kde/share/config (.kde asemel võib seista ka midagi muud vastavalt keskkonnamuutuja $TDEHOME määratlusele), globaalsed konfiguratsioonifailid aga &kde; paigalduse asukohas alamkataloogis share/config (selle asukoha leiab käsuga tde-config --prefix). Failinimede lõpus seisab tavaliselt rc (sellele ei eelne punkti), näiteks kopeterc. + +Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi kujutab endast riski sinu &kde; stabiilsusele. Rakendused ei kontrolli tavaliselt konfiguratsioonifailide sisu. See tähendab, et kui midagi on valesti, ei pruugi konfiguratsioon tööle hakata ja rakendust võib tabada krahh. + + + + +Varukoopiad + +Seepärast olgu sinu esimeseks reegliks enne konfiguratsioonifaili redigeerimist teha sellest varukoopia. See on kõige mõistlikum salvestada kuhugi mujale kui kataloogi .kde (või muusse keskkonnamuutjaga $TDEHOME määratud kataloogi). Varukoopiatest on sageli kasu ka muudel juhtudel: nii võib näiteks mõni suurem krahh hävitada &kde; olulised konfiguratsioonifailid (näiteks sinu &kmail;i seadistused, mida sisaldab fail kmailrc). Selliseid suuri krahhe ei tohiks üldiselt küll ette tulla, aga päris välistada ei ole neid paraku ka võimalik. + + + +Redigeerimine + +Miks peaks üldse konfiguratsioonifailides midagi muutma? Kindlasti läheb seda vaja, kui soovid rakendada KIOSK-i režiimi. Võib-olla palub mõni arendaja sul midagi proovida, mis aitaks mõne rakenduse probleeme lahendada. Vahest soovid mõnest probleemist vabaneda ilma tervet .kde kataloogi eemaldamata. Aga võib-olla soovid hoopis heita pilgu &kde; sisemusse. + +Mis ka ei ole põhjus, oletame siinkohal, et sa tahad mingit konfiguratsioonifaili käsitsi muutma hakata. + +Enne seda tuleks kindlasti kontrollida, et seda kasutav rakendus ei tööta. Kui tegemist on mõne tähtsama konfiguratsioonifailiga, oleks mõttekas redigeerimine ette võtta üldse väljaspool &kde; töökeskkonda. + +Oled valmis? Tee siis failist varukoopia (seda ei tasu kindlasti unustada!), käivita meelepärane tekstiredaktor (oletame, et selleks on &kate;) ja ava fail (ava see kindlasti UTF-8 kodeeringus; &kate; näitab seda kui utf8). + +Nüüd on sinu ees umbes selline fail: + +[Group] +Key1=Value1 +Key2=Value2 +Key3=Value3 + +Seejärel võid seda muutma asuda (aga ole ettevaatlik!) ning siis salvestada (kontrolli taas, et salvestaksid UTF-8 kodeeringus). + +Pärast seda tasub testida rakendust. Kui see ei tööta enam korralikult, sulge rakendus ja asenda muudetud fail varasemaga, millest tegid varukoopia. + + +Lisainfo + + + pakub rohkem infot &kde; kataloogistruktuuri koha, aidates sul leida faili, mida soovid redigeerida. + + + + + + + + + +Skriptid ja töölaud + +&kde; pakub &DCOP;-i ehk töölaua kommunikatsiooniprotokolli (Desktop COmmunications Protocol) näol välja võimsa protsessidevahelise kommunikatsioonisüsteemi. &DCOP;-i abil saab kontrollida &kde; väga paljusid tahke käsurealt või enda lemmikskriptikeeles kirja pandud skriptiga. Samuti saab selle abil infot &kde; rakenduste käest: nii on mitmel &kde; meediamängijal oma meetodid, millega saab rakenduse käest hankida teavet parajasti esitatava pala kohta. + +Üldiselt pakuvad kõik &kde; rakendused ühe või enamgi &DCOP;-liidese, mis omakorda pakub meetodid (või, kui sulle rohkem meeldib, siis funktsioonid), mida mõni teine rakendus võib välja kutsuda. See tähendab, et &DCOP;-i kasutamise esimene samm on leida vajalikule ülesandele sobilik meetod. Kõige lihtsam on seda teada saada &DCOP;-i meetodite graafilise kasutajaliidese kdcop abil. + +Käivita kdcop &konsole;st või minikäsurealt (see on aken, mis avaneb kiirklahviga &Alt;F2 ). kdcop näitab puukujuliselt korraldatuna parajasti töötavaid rakendusi, mis pakuvad &DCOP;-liidest. Üldiselt nõuab sobiva meetodi leidmine puus mõningast otsimist, kuid tasuks tähele panna, et liides (vaikimisi) sisaldab enamasti kõige sagedamini kasutatavaid funktsioone. + + + +Testimaks, et funktsioon teeb seda, mis vaja, tee topeltklõps kirjel setColor. Värvi c määramiseks klõpsa värvivalija nupul ja vali värv. Märgi kast, millega määrad, et tegemist on värviga A. Klõpsa nupule OK ning taustavärv ongi määratud. + +&DCOP; meetodi kasutamiseks oma lemmikskriptikeeles võib pruukida kas &DCOP; seoseid, kui moodul tdebindings neid pakub, või kutsuda välja käsureaprogramm dcop. Lihtsamate vajaduste rahuldamiseks piisab lihtsalt programmi dcop väljakutsumisest. &DCOP; meetodi väljakutsumiseks käsurealt tuleb määrata rakendus ja liides, millele meetod kuulub, meetod ise ning argumendid kujul, mis sobib kokku shelliga. + +Määrata tuleb rakendus, liides ja meetod (just selles järjekorras) ning nende järel argumendid samas järjekorras, nagu neid esitab kdcop. dcop pakub veel hulga võtmeid, millega võimaldab tutvuda käsk dcop . + +Aitab teooriast - vaatame nüüd näidet: + + +Taustavärvi muutmise skript &DCOP;-iga + +Käsureaprogrammi dcop ja pisukese Perli abiga loome lihtsa skripti, mis tasapisi vahetab töölaua tausta spektri erinevate värvide vastu. + +Kõigepealt otsime rakendusega kdcop üles sobiva meetodi. Antud juhul ei ole meil palju otsida: vajalik meetod on kdesktopKBackgroundIfacesetColor . Argumente funktsiooni tagastustüüpi näidatakse C++ keeles. Meetodi setColor argumendid on värv c, mis määrab kindlaks uue taustavärvi, ning tõeväärtus (tõene või väär) isColorA, mis määrab kindlaks, kas värv on esimene või teine (sellest on abi üleminekute jaoks ja muudelgi puhkudel). + +Kasutamaks meetodit setColor käsureal läheb meil vaja järgmist käsku: % dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#ffffff' false + + + +Värvi määramiseks pruukisime 16-süsteemis RGB-väärtust, nagu seda kasutab &HTML;. Pane tähele, et seda ümbritsevad ühekordsed jutumärgid, et shell ei hakkaks omamoodi tõlgendama märki #. + +Värvi 16-süsteemis RGB-väärtuse leidmiseks ava mõnes &kde; rakenduses värvivalija dialoog (näiteks &kcontrolcenter;es Välismus ja teemadVärvid ), vali vajalik värv ning kasuta väärtust, mida näitab tekstikast HTML. + + +See ongi kõik, mida me &DCOP;-ist vajame, nii et nüüd tuleb veel lihtsalt skript valmis kirjutada. Alljärgnev on (äärmiselt!) lihtne variant: = $min) and ($colour[$which] <= $max)); + } +} +]]> + + + +Kui käivitad skripti ilma täiendavate argumentideta, vahetab see taustavärvi läbi kogu spektri seni, kuni skripti töö lõpetatakse. Voilà! + + + +Perl ei ole mõistagi ainus keel, milles &DCOP;-i jaoks skripte kirjutada—kui eelistad shelliskripti, saab ka seda teha: + + +Tausta määramine internetist + +Järgnev skript hangib põhipildi koomiksist User Friendly ja seab selle töölaua taustapildiks, kasutades ära tavalisi tööriistu ja veidi &DCOP;-i abi: + +.*,,"` +TMPFILE=`mktemp /tmp/$0.XXXXXX` || exit 1 +wget -q -O $TMPFILE $COMICURL +dcop kdesktop KBackgroundIface setWallpaper $TMPFILE 1 +]]> + + +Esimene rida pärast #!/bin/sh kasutab programmi wget ja veidi regulaaravaldiste maagilisi võimeid hankimaks pilt koomiksi pealehekülje &HTML;-lähtekoodist. Teine ja kolmas rida tõmbavad pildi internetist ning lõpuks seab dcop selle taustapildiks. + + + + + + + + + + + +Kiirklahvide lisamine &kde;-le + +Paljudel klaviatuuridel on tänapäeval lisaklahve, millele ei ole vaikimisi omistatud ühtegi toimingut. + +Multimeediaklahvid tekitavad enamasti signaali ja neile saab omistada mingi kiirkorralduse nagu igale muule klahvile. Mõningaid klahve aga ei tuvastata ning nendele vajutamisel dialoogis Kiirklahvide seadistamine ei juhtu mitte midagi. + +Mõnel IBM-i sülearvutil on näiteks täiendavad vasakule ja paremale osutava noolega klahvid, mis näevad välja nagu lehekülg vasakule ja lehekülg paremale. + + +Käsuga xev saab teada klahvide koodi. Antud juhul on neiks 233 ja 234. +Vali klahvisümbolid. Tervet rida sümboleid vaikimisi ei kasutata, nii et valik peaks olema päris suur. Nende nimekirja leiab failist /usr/X11R6/include/X11/keysymdef.h (sinu süsteemis võib see küll asuda kuskil mujal). +Loo oma kodukataloogi fail .Xmodmap ja lisa sinna järgmised read: +keycode 233 = Next_Virtual_Screen +keycode 234 = Prev_Virtual_Screen + +Käivita käsk xmodmap ~/.Xmodmap + + +Nüüd võid uuesti käivitada käsu xev. Peaksid nägema, et nüüd on ka neil klahvidel oma klahvisümbolid. Seejärel on neile võimalik omistada toiminguid nagu igale muule klahvile. + + +Lisainfo +Käsu xev manuaalilehekülje saab avada &konqueror;is man:/xev või terminalis man xev sisestades. + + + + + +Uute toimingute kiirklahvide lisamine + +Enamikule töölaua või rakenduste toimingutele on kiirklahvid juba eelnevalt omistatud. Kui seda aga pole või kui oled loonud mingi omaenda toimingu, siis saad ka sellele kiirklahvi määrata. + +Lisaks eelmainitule võib sul tekkida tahtmine omistada senikasutamata klahv näiteks mõnele skriptile või DCOP-käsule. Me omistame siinses näites kaks lisatud klahvi (vt. ), millega liikuda eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale, kahele funktsioonile, milleks sul läheb vaja DCOP-i (vt. ). + +Seda saab kergesti teha nii: + + + +Ava &juhtimiskeskus;, vali Hõlbustus ja seal Aktiveerimistoimingud + + +Vali Uus toiming + + +Anna uuele toimingule nimi, ⪚ Järgmine virtuaalne töölaud + + +Vali toimingu tüübiks Kiirklahv -> Käsk/URL (lihtne) + + +Vajuta kaardil Kiirklahv nupule, millega soovid käsu käivitada. Antud juhul tuleks siis vajutada klahvi, millel on järgmise lehekülje pilt. Klahvikujutisele peaks ilmuma Next_Virtual_Screen. + + +Määra kaardil Käsu/URL-i seadistused käsk: dcop twin default nextDesktop + + + +Korda sedasama klahviga Prev_Virtual_Screen, mille puhul käsk on siis dcop twin default previousDesktop. + +Seejärel peaks klahvi Prev_Virtual_Screen või Next_Virtual_Screen vajutamine viima sind vastavalt eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale. + +Mõistagi võib mis tahes toimingule omistada mis tahes vaba klahvi. + + +Lisainfo +Põhjalikumalt selgitab seda kõik kiirklahvide (KHotKeys) dokumentatsioon, millega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada seal help:/khotkeys;. + + + + + + + + + + Adriaan de Groot groot@kde.org + + + +&tdedebugdialog; - &kde; silumisväljundi kontrollimine + + +Põhiasjad + +&tdedebugdialog; ei ole vaikimisi &kmenu;s, see tuleb käivitada shellist või mini-käsurealt käsuga tdedebugdialog. &tdedebugdialog; avab akna, milles on üles loetud kõik silumispiirkonnad. Iga piirkonna ees on märkekast, mida märkides või millest märget eemaldades saab &kde; antud osa silumisväljundi sisse või välja lülitada. + +Silumispiirkonnad on järjestatud numbrite, mitte tähestiku järgi, mistõttu näiteks tdeio (127) on eespool kui artskde (400). Numbrid ulatuvad kuskile 200 000 kanti, aga reaalselt on silumispiirkondi 400. Vajaliku piirkonna leidmiseks ei pea mõistagi nimekirja läbi kerima. Dialoogi ülaosas on tekstiväli, millele saad sisestada vajaliku piirkonna nime või kas või osagi sellest. Näidatavate kirjete nimekirja hakatakse kohe filtreerima, et see vastaks sinu sisestatud tekstile - kui ⪚ kirjutad k, nimekiri veel väga palju ei muutu, aga näiteks kont peaks näitama juba ainult &kontact;i silumispiirkondi. Väga kiiresti saab silumisväljundi sisse või välja lülitada nuppudega Vali kõik ja Tühista kõik valikud, millest esimene paneb &kde; väljastama tohutut kogust silumisväljundit, teise korral see aga puudub peaaegu täielikult. + + + +TDEDebugDialog täisrežiimis + + + +Täisrežiimis, mille saab avada käsuga tdedebugdialog , on näha ikka samad silumispiirkonnad, aga hüpikkastist saab korraga valida neist vaid ühe. Seejärel saab eraldi määrata erinevat laadi väljundi - informatsioon, hoiatus, viga ja fataalne viga - andmise või mitteandmise ning iga tüübi korral ka määrata, kuhu väljund saadetakse. Valikud on järgmised: + +Fail: sel juhul tuleks sisestada ka faili nimi. See kirjutatakse sinu kodukataloogi (keskkonnamuutujaga $HOME määratud kataloogi). + +Sõnumiboks: iga silumisteadet näidatakse infodialoogina. Selles tuleb klõpsata OK, et rakendus saaks edasi töötada. + +Shell: see on vaikevõimalus. Teated saadetakse standardveaväljundisse (stderr) ning on näha kas shelliaknas, kus rakendus käivitati, või failis .xsession-errors. + +Syslog: selle korral saadetakse kõik silumisteated süsteemse logi programmile, mis neid oma reeglite kohaselt edasi töötleb. + +Puudub: selle korral ei väljastata mingeid seda tüüpi teateid. + +Fataalsete vigade korral antud teadete puhul ei ole enamasti mõistlik valida puudumist või süsteemset logi, sest sel juhul sa teadet ei näe ning fataalse veaga silmitsi sattunud rakendus sulgub, ilma et et sa aimaksidki, miks nii juhtus. Seda, kas rakendus fataalsete vigade korral suletakse, saab muidugi määrata ka märkekastiga Fataalsete vigade puhul katkestatakse — vaikimisi on see sisse lülitatud. Samas on fataalse vea tekkimisel rakenduse krahh nagunii kõige tõenäolisem, mis juhtuda saab. + + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/usenet.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/usenet.docbook new file mode 100644 index 00000000000..7141c24c173 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/usenet.docbook @@ -0,0 +1,187 @@ + + + + + + +Useneti uudised + +Useneti uudisegrupid on foorumid, kuhu saab postitada sõnumeid väga paljudel teemadel: siit leiad peaaegu iga teema, mis sulle meeldib - ja palju sellistki, mis ei meeldi! Ehkki Usenet pole enam nii populaarne kui varem, sest tekkinud ja levinud on veebifoorumid ja muu selline, on see endiselt väga kasulik asjandus. &kde; pakub omalt poolt võimsa Useneti uudiste lugeja &knode;. + +Rakenduse &knode; leiab K menüü alammenüüst Internet: käivitamiseks vali seal &knode;. + + +Seejärel peaks töölauale ilmuma &knode; peaaken. Esmakäivitamisel avatakse kõigepealt seadistustedialoog. + + +&knode; häälestamine + + + + +&knode; pärast esimest käivitamist + + +&knode; pärast esimest käivitamist + + + + + +Isiklikud seadistused + +Seadistustedialoogi esimene lehekülg võimaldab määrata isiklikku infot: + +Isikliku info sisestamise dialoog + + + + +Isikliku info sisestamine + + +Isikliku info sisestamine + + + + + + + +Nimi + +Kirjuta väljale Nimi oma nimi. See lisatakse hiljem saatja nimena, kui saadad uudistegruppidesse artikleid, ning seda näevad seal ka kõik teised. + +Välja Nimi täitmine on kohustuslik. + + + + + +E-posti aadress + +E-posti aadressi kasutatakse samuti sinu saadetud uudisteartiklite juures, &ie; artikli autori tegeliku aadressina koos tegeliku nimega (mille määrasid väljal Nimi). + +Välja E-posti aadress täitmine on kohustuslik. + + + + + + + + + +Uudistekonto seadistamine + + +Nüüd tuleb &knode;le selgeks teha, kust ta uudised hangib ja kuhu ta hiljem sinu artiklid saadab. Paremal asuvas puuvaates on kirje Kontod. Klõpsa sellel hiirega. Vali kõigepealt kaart Uudised, sest uudistekonto on antud rakenduse juures ju esmatähtis. Esialgu on kontode nimekiri tühi. + +Uue konto loomiseks klõpsa nupule Lisa... Ilmub selline dialoog: + + +Dialoog Uus konto + + + + +Dialoog Uus konto + + +Dialoog Uus konto + + + + + + + +Nimi + +Väljale Nimi võid kirjutada, mida tahad: seda näidatakse hiljem kaustapuus. Siia võib sisestada näiteks oma internetiteenuse pakkuja nime. Meie näites kirjutame siia Minu uudistekonto. + + + + +Server + + +Järgmine väli on Server. Erinevalt väljast Nimi on siia sisestatud tekst väga oluline. Uudisteserveri nimi on kindel suurus. Sa peaksid selle teada saama oma internetiteenuse pakkujalt. Kui sa uudisteserveri nime siiski ei tea, tuleb sul see järgi küsida, sest ilma selleta ei ole võimalik uudiseid hankida. Kui sinu internetiteenuse pakkuja ise uudisteserverit ei pea, võid kasutada ka avalikke servereid (tihtipeale pakuvad neid näiteks ülikoolid). + +Meie näites on siia väljale kirjutatud news.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku uudisteserveri nimega. + + + + +Port + +Arvatavasti ei ole vajadust muuta siin antud vaikeväärtust. + + + + + + + + +E-posti konto loomine + +Vahel võib tekkida soov vastata mõne artikli autorile otse, ilma vastust uudistegruppi saatmata - näiteks kui soovid teha mõne väga isikliku kommentaari või parandada mõne piinliku vea. Selleks tuleb seadistustedialoogis määrata e-posti konto, mida saab teha kaardil E-post. Ilmub selline dialoog: + + +E-posti konto loomise dialoog + + + + +E-posti konto loomine + + +E-posti konto loomine + + + + + + + +Server + +E-posti serveri nimi (aadress) tuleb sisestada nii, nagu selle on sulle andnud sinu internetiteenuse pakkuja või süsteemiadministraator. Põhimõtteliselt ongi vaja siin sisestada ainult e-posti serveri nimi väljale Server. + +Meie näites on selleks mail.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku e-posti serveri nimega. + + + + + +Port + + +Ka siin ei ole tõenäoliselt vaja muuta väljal Port näidatavat vaikeväärtust. + + + + + + +Lisainfo +Peamine &kde; tugigrupp Usenetis on comp.windows.x.kde. Muudest ressurssidest &kde; kohta abi otsimisel kõneleb . + +Gmane kujutab endast paljude meililistide Useneti kasutajaliidest, kaasa arvatud enamikule &kde; meililistidest, nii et neid saab ka &knode;ga lugeda. + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/where-next.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/where-next.docbook new file mode 100644 index 00000000000..768fb67a623 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/where-next.docbook @@ -0,0 +1,22 @@ + + + + + + +Kuhu edasi? + +Veebileheküljed + +Raamatud + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/windows-how-to.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/windows-how-to.docbook new file mode 100644 index 00000000000..7a9b4720f55 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/windows-how-to.docbook @@ -0,0 +1,317 @@ + + + +&Philip.Rodrigues; + + + + +Aknad ja kuidas neid kasutada + + +Akende kasutamise põhitõed +Akende kasutamine + +Iga &kde; rakendus töötab oma aknas, mõned rakendused isegi mitmes aknas. Aknaid saab mitmel moel korraldada ja seada ning töölauale paigutada, et sul oleks mugavam nendes töötada. Selline näeb välja tavaline aken: + + + +Tavaline aken + + + + + + +Akende vahel lülitumine +Fookus (aknad) + +Kui soovid mõnda akent kasutada, peab see olema aktiivne. Aken muutub automaatselt aktiivseks, kui sa selle avad, nii et kui käivitada rakendus, saab seda ka kohe kasutama hakata. Korraga saab aktiivne olla ainult üks aken. Aktiivne aken on see, milles sa saad parajasti tööd teha, ning seda eristab teistest akendest erinevat värvi tiitliriba (&kde; vaiketeemas on aktiivse akna tiitliriba helesinine ja mitteaktiivse akna tiitliriba hall). + + +Akende esiletõstmine Kui soovid töötada mõnes muus aknas, pead selle aktiivseks tegema. Seda saab teha kahel moel: + + +Tee &HVN;ga klõps aknal, mida soovid aktiivseks muuta. Aken muutub aktiivseks ja tuuakse esiplaanile, kui seda peaks katma mõni muu aken. + + + +&Alt; Vajuta alla klahv &Alt; ja seejärel vajuta klahvi (ära klahvi &Alt; vabasta). Nähtavale ilmub väike dialoog, kus on ära toodud kõik olemasolevad aknad, mille seast üks, parajasti aktiivne, on esile tõstetud. Muule aknale saab liikuda klahvi vajutades (ja samal ajal kogu aeg klahvi &Alt; all hoides). Kui vabastad klahvi &Alt;, muutub aktiivseks aken, mis parajasti oli dialoogis esile tõstetud. + + + + + + + +Akende liigutamine +Akende liigutamine + +Kõige lihtsam viis aknaid töölaual korraldada on neid liigutada. Aknaid võib liigutada nii, et nad kattuvad teiste akendega, või ka nii, et näha on terve aken. Aknaid saab liigutada kolmel moel: + +Klõpsa &HVN;ga akna tiitliribal ja hoia nupp all. Liiguta hiirekursorit ja aken liigub sellega kaasa. Lase hiirenupp lahti ning aken jääb kohta, kuhu sa selle lohistasid. + + + + + + + +Ava aknamenüü ehk akna tiitliriba kõige vasakpoolsem nupp (nagu näitab pilt) ja vali Liiguta. Hiirekursor liigub aktiivse akna keskele ja hiirt liigutades saad ka akent liigutada. Kui oled viinud akna soovitud kohta, klõpsa &HVN;ga ja aken jääb uude kohta paigale. +Aknamenüü + + +Aknamenüü + + + + + +Aknamenüü + + + + + + +Vajuta alla klahv &Alt; ja &HVN;, kui hiirekursor on akna kohal, mida soovid liigutada. Hiirekursor võtab kompassi kuju ning hiirt liigutades saad nüüd ka akent liigutada. Kui oled jõudnud aknaga vajalikku kohta, vabasta hiirenupp. See on eriti kasulik võimalus siis, kui akna tiitliriba peaks olema ekraanilt väljas ja sa ei saa teisi meetodeid kasutada. + + + + + + + +Akende suuruse muutmine + +Akende suuruse muutmine + +Aknaid võib muuta suuremaks või väiksemaks, laiemaks või kõrgemaks kahel viisil - just nii, nagu sulle rohkem meeldib: + +Vii hiirekursor akna piirde kohale (see on siinsel pildil helesinine). Kursor võtab kahe otsaga noole kuju. Klõpsa ja lohista hiirt ning akna serv järgib hiirekursori liikumist, muutes akna vastavalt suuremaks või väiksemaks. Kui klõpsad akna ülemisele või alumisele piirdele, saad lohistades muuta akna kõrgust. Paremat või vasakut piiret lohistades saad kohendada akna laiust. Kui soovid korraga muuta nii kõrgust kui laiust, vii hiirekursor akna nurka ja kui see võta diagonaalse kahe otsaga noole kuju, klõpsa ning lohista. + + +Akna tiitliriba vasakpoolseimal nupul klõpsates avaneb aknamenüü. Vali Muuda suurust ja hiirekursor võtab kahe otsaga noole kuju. Hiirt liigutades saadki akna suurust muuta. Kui oled saavutanud vajalikud mõõtmed, klõpsa &HVN;ga. + + +Kui sa ei näe parajasti aknapiiret ega aknamenüüd avavat nuppu, aitab sind hädast välja kombinatsioon &Alt; ja &HPN;. Hoia klahvi &Alt; ja lohista &HPN;ga. Aken muudab suurust. Kui oled saavutanud vajaliku suuruse, vabasta lihtsalt &HPN;. + + + + +Kui tahad lihtsalt muuta akna võimalikult suureks, et see hõlmaks kogu ekraani, kasuta nuppu MaksimeeriAkende maksimeerimine, mis on tiitliribal paremalt teine. Klõps sellele nupule &HVN;ga annab aknale maksimaalse suuruse igas suunas, klõps &HKN;gaAkende maksimeerimineVertikaalselt või &HPN;gaAkende maksimeerimineHorisontaalselt vastavalt püst- või rõhtsuunas. + + + + + +Akende peitmine +Akende peitmine + + + +Minimeerimine Kui tahad hoida rakenduse avatuna, aga ei soovi, et see töölaual ruumi võtaks, võid selle minimeerida või varjata. Akna minimeerimiseks klõpsa nupule Minimeeri, mis on tiitliribal paremalt kolmas. Aken kaob, kuid rakendus ise jääb tööle ning vastav kirje ilmub paneeli tegumiribale. Kui soovid uuesti akent näha, klõpsa selle kirjele tegumiribal. Samuti saab akna uuesti aktiveerida kiirklahviga &Alt; &Alt; (sellest räägib lähemalt ). + + +Varjamine Akna varjamine on minimeerimisega suhteliselt sarnane, kuid sel juhul jääb aknast nähtavale ainult tiitliriba. Akna varjamiseks tee selle tiitliribal topeltklõps. Akna taastamiseks tee tiitliribal uuesti topeltklõps. + + + +Akende seadmine kaskaadi + +Mõnikord võib tekkida tahtmine avada terve rida aknaid, aga neid ka kõiki näha. Kaskaadi seadmise korral paigutab &kde; aknad automaatselt üksteise peale alates ekraani ülemisest vasakust nurgast. Selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual &HKN;ga ja vali Aknad kaskaadi. + + + + +Akende korrastamine + +Kui soovid aknaid korrastada, üritab &kde; kasutada töölaual ruumi võimalikult hästi ära ja näidata igast aknast maksimaalselt palju. Kui sul näiteks on avatud neli akent ja valid nende korrastamise käsu, siis seatakse nad kõik töölaua nurkadesse sõltumata sellest, kus nad varem paiknesid. Ka selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual &HKN;ga ning vali Korrasta aknad. + + + + +Akende sulgemine + +Akende sulgemine + +Kui lõpetad rakenduse kasutamise, oleks mõistlik see sulgeda ja ühes sellega muidugi ka rakenduse aken kinni panna. Ka seda saab teha mitmel moel: + +Klõpsa akna tiitliriba kõige parempoolsemal nupul. Kui näiteks redigeerisid rakenduses mingit dokumenti, küsitakse sinu käest, kas soovid dokumenti tehtud muudatused salvestada, need unustada või loobuda oma rakenduse sulgemise käsust ja aken endiselt avatuks jätta. + + +Menüükäsu FailVälju peale lastakse sul salvestamata muudatuste korral samuti valida salvestamise, unustamise ja loobumise vahel. + + + +Hiire parema nupuga &kde; paneelil &kicker;il vajalikule aknale klõpsates ning käsku Sulge valides küsitakse samuti, kas soovid salvestada aknas muudetud dokumente. + + + +Ka kiirklahvi &Alt;F4&Alt;F4 kasutamisel ilmub salvestamata muudatuste korral dialoog, mis pärib, kas soovid need salvestada. + + + + + + + + + + + + + +Akende kasutamisest põhjalikumalt + +kstart + + +&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; + +&kstart; + +Lihtsaima viisi akende kasutamist &kde;s põhjalikumalt kontrollida pakub vähetuntud tööriist kstart, mis kuulub &kde; koosseisu alates versioonist 2.1. &kstart; võimaldab juhtida rakenduse ja aknahalduri koostööd. Seda käsku kasutatakse tavaliselt levinumate rakenduste spetsiaalse käitumise määramiseks, kuid selle abil saab ka edukalt kasutada töölaual &kde;-väliseid rakendusi. + +&kstart;'i kasutamine on lihtne: tuleb lihtsalt käsureale kirjutada kstart ja selle järele vajalikud võtmed. Vaatame näitena, kuidas kasutada &kstart;'i &kcalc;'i akna käitumise kohendamiseks. Kasutame sellist käsku: % kstart + + +Selles käsus peaks kõik olema väga selge: KCalc'i aken on alati teiste akende peal ja see asetseb kõigil töölaudadel. Otseselt ei saa vahest käsust välja lugeda seda, et see toimib kõigis NET-iga ühilduvates keskkondades, mitte ainult &kde;s. + +Rakendusele, mille väljakutsumiseks kasutatakse &kstart;'i, saab edastada ka kõiki tavapäraseid argumente, näiteks: % kstart + +1 xmessage'Tere, maailm!' + + + +Selle käsuga näidatakse teksti Tere, maailm! rakendusega xmessage ning määratakse kindlaks, et akent näidatakse esimesel virtuaalsel töölaual ja et seda ei näidata tegumiribal. Asjaolu, et programm on kirjutatud Xt tööriistakomplekti kasutades ega ole loomu poolest &kde; rakendus, ei sega &kstart;'i põrmugi. Loodetavasti selgitas see näide, et &kstart; sobib edukalt &kde;-väliste rakenduste muretuks kasutamiseks töölaual. + + + +Muud spetsiaalsed aknaseadistused +Ehkki &kstart;'i võib kasutada konkreetsete aknaseadistuste määramiseks, lubab &kde; neid - nagu paljusid muidki asju - muuta ka otse programmi enda aknas. Selleks vali lihtsalt tiitliriba vasakpoolseim nupp (või vajuta kiirklahvi &Alt;F3, kui vajalik aken on fookuses) ning vali sealt käsk MuudSpetsiaalsed aknaseadistused... Nagu näed, saad seal muuta väga paljusid asju alates akna avamisaegsest geomeetriast kuni selleni, kas aknal on piire või mitte. + + + + +&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; + + +Süsteemne salv + +Olles tutvunud sellega, kuidas kohendada akna dekoratsioone, vaatame veel üht töölaua aspekti, nimelt süsteemset salve. Süsteemne salv on ala, kus rakendusi esindavad tillukesed aknad. Enamasti kasutatakse seda info näitamiseks või mitmesuguste käskude kiireks kasutamiseks. Aken, millel on lubatud olla süsteemses salves, kaob tavaliselt tegumiribalt, kui see minimeeritakse, ning nähtavale ilmub hoopis ikoon süsteemses salves. Enamasti on süsteemse salve ikoonid ja muud sellega seotud võimalused spetsiaalselt rakendusele lisatud, kuid nagu akna dekoratsioonide puhul, pakub ka siin &kde; välja oma abistava käe programmi ksystraycmd näol. + +Võtame taas tavalise rakenduse &kcalc; ja muudame selle süsteemse salve rakenduseks. Seda saab teha üheainsa lihtsa käsuga: % ksystraycmd 'kcalc' kcalc + + + +Salves näidatav ikoon on määratud akna vihjetes ning seda uuendatakse, kui ikoon muutub. Akna tiitlit näidatakse kohtspikrina, kui viid hiire ikooni kohale. ksystraycmd järgib &kde; tavapärast käitumist: sihtakent saab näidata ja peita klõpsuga süsteemse salve ikoonile, ikoonil on ka tavapärane kontekstimenüü. + + + + + + + +&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; + + +Veel <application>ksystraycmd</application>'i kasutamisest + +ksystraycmd'i muude võimaluste näitlikustamiseks kasutame keerukamat näidet: &konsole; aken, mis jälgib faili .xsession-errors (see on logifail, kuhu pannakse kirja kõik, mis toimub sinu töölaual). Kõigepealt vaatame lihtsalt, kuidas me saame seda vaadata: % konsole +log 'X Log' \ + + \ + tail -f ~/.xsession-errors + + + Võtmeid ja kasutavad kõik &kde; rakendused. Selliste globaalsete võtmete nimekirja saab näha iga rakenduse korral võtmetega ja . Toodud näites andsime &konsole; aknale tiitliks 'X Log' ning ikooniks log. Neid võtmeid saab kasutada kõigis &kde; rakendustes ja, nagu mainitud, ksystraycmd võtab neid süsteemse salve ikooni luues arvesse. Võti on &konsole;le eripärane, andes käsu käivitada käsk less. Näivale keerulisusele vaatamata võime selle akna programmi ksystraycmd abil hõlpsasti süsteemsesse salve liigutada: % ksystraycmd + 'X Log' \ +konsole --icon log --caption 'XLog' \ +--nomenubar --notabbar --noframe \ +-e tail -f .xsession-errors + + + See senistest kõige keerulisem näitekäsk sisaldab ka võtit , mille korral käsk käivitatakse ainult süsteemse salve ikooni näidates. See jõuab juba lähedale meie sihile tagada kiire ligipääs logifailile, kuid me saame asja veelgi paremaks muuta, kui käivitame konsooliprotsessi ainult selle nähtavuse korral. Selleks mõeldud käsk on selline: % ksystraycmd \ + -- log 'X Log' \ +konsole --icon log --caption 'X Log' \ +--nomenubar --notabbar --noframe \ +-e tail -f ~/.xsession-errors + + +Võtme lisamine annab programmile ksystraycmd korraldse alustada tööd ainult süsteemse salve ikooni näitamisega (nagu ka võti ) ja oodata enne sihtkäsu käivitamise, kuni kasutaja aktiveerib süsteemse salve ikooni. Me kasutasime ka võtit , mis annab programmile ksystraycmd korralduse sihtmärk kustutada, kui selle aken peidetakse. Nende kahe võtmega saab tagada, et &konsole; süsteemse salve ikoon ei raiska ressursse, kui me seda ei kasuta. Sihtakna loomine ja hävitamine sel viisil tõkestab ksystraycmd'i tavapärase ikooni ja tiitli kasutamise, mistõttu meil tuleb vahetult määrata ka ikoon ja kohtspikker. + + + + +&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; + + +Töökindluse parandamine + +Kõigis toodud näidetes kasutasime programme &kstart; ja ksystraycmd täpsustamaks, millist akent me soovime mõjutada. Kui me just teisiti ei määra, eeldavad need programmid, et selleks on esimene ilmuv aken. Enamasti see ka sobib, sest me käivitame samal ajal rakenduse, aga see ei sobi sugugi, kui enam-vähem korraga ilmub palju aknaid (nagu näiteks sisselogimisel). Käskude töökindluse suurendamiseks saab kasutada võtit . See määrab ära sihtakna tiitli. Järgnevas näites kasutame võtit tagamaks, et see mõjutab konkreetset konsooliakent: % kstart 'kstart_me' konsole +--caption 'kstart_me' -e tail -f +~/.xsession-errors + + + +Me kasutasime siin järeleproovitud viisi määrata nii programmi &kstart; kui ka sihtrakenduse tiitel. Nii ongi enamasti kõige mõistlikum kasutada programme &kstart; ja ksystraycmd. Võtit toetab nii &kstart; kui ning selleks võib olla nii regulaaravaldis (⪚ window[0-9] kui ka konkreetne tiitel. (Märkus: regulaaravaldised on väga võimas vajaliku mustri leidmise vahend, mida kasutab kogu &kde;.) + + + + + + +Mitme töölaua kasutamine + +Virtuaalsed töölauad +Mitu töölauda + +Vahel ei jagu lihtsalt arvutiekraanil enam ruumi. Kui kasutad korraga mitut rakendust ja sulle tundub, et arvukad aknad kipuvad üksteist segama, pakub lahenduse välja virtuaalsete töölaudade kasutamine. Vaikimisi on &kde;s neli virtuaalset töölauda, mis kõik on otsekui omaette ekraan: igaühel saab eraldi ja iseseisvalt avada aknaid, neid liigutada, isegi erinevaid taustu ja ikoone kasutada. Kui sa tead näiteks, mis on virtuaalsed terminalid, siis ei tohiks &kde; virtuaalsete töölaudade mõistmine raskusi valmistada. + + +Virtuaalsete töölaudade lülitamine +Mõnele muule virtuaalsele töölauale liikumiseks kasuta kiirklahvi &Ctrl; täpselt samamoodi, nagu kasutad akende vahel liikumiseks kiirklahvi &Alt; (vt. ): hoia all klahv &Ctrl; ja vajuta klahvi . Ilmub väike aken, kus on näha erinevad virtuaalsed töölauad. Parajasti aktiivne on esile tõstetud. Klahvi &Ctrl; vabastades lülitub &kde; esiletõstetud virtuaalsele töölauale. Muu töölaua valimiseks vajuta klahvi &Ctrl; all hoides mitu korda klahvi . Näed, kuidas vastavalt tõstetakse esile uus virtuaalne töölaud. Kui oled jõudnud töölauani, millele soovid lülituda, vabasta klahv &Ctrl;. + + + + + + +Aknad ja virtuaalsed töölauad +Aknaid saab ühelt virtuaalselt töölaual teisele liigutada aknamenüüs oleva käsuga Töölauale. Vali seal lihtsalt töölaud, kuhu soovid akna liigutada. Akna saab asetada ka kõigile virtuaalsetele töölaudadele, kui valida käsk Kõik töölauadKleepuvad aknad. + + + + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/your-tde-account.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/your-tde-account.docbook new file mode 100644 index 00000000000..97cc9bdc613 --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/userguide/your-tde-account.docbook @@ -0,0 +1,36 @@ + + + + + + +Sinu &kde; konto + +&kde; salvestab info sinu isiklike seadistuste kohta mitmesse erinevasse kohta: +Peidetud kataloog .kde (pane tähele alguses olevat punkti), mis asub sinu kodukataloogis, sisaldab palju &kde; seadistustega faile. Mõned olulisemad alamkataloogid: .kde/share/config sisaldab üksikute rakenduste seadistustefaile, .kde/Autostart sisaldab viitu rakendustele, mis käivitatakse &kde; käivitamisel, ja .kde/share/apps/tdeabc sisaldab sinu aadressiraamatut. + + + +Keskkonnamuutujad TDEDIR ja TDEDIRS annavad &kde;le teada, kuhu failid on salvestatud. Tavaliselt on tarvis ainult määrata muutuja TDEDIR väärtuseks kataloog, kuhu &kde; on paigaldatud, kuid võib juhtuda, et oled mõned &kde; rakendused kuhugi mujale paigaldanud. Sellisel juhul tuleks kasutada muutujaat TDEDIRS. Määra muutujas TDEDIRS komadega eraldatult kõik kataloogid, mis sisaldavad &kde; rakendusi. Kui sul on näiteks &kde; rakendusi nii kataloogis /usr/local/kde kui ka /home/phil/kde, võid kasutada käsku export TDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad bash-i) või setenv TDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad sh'd). + + + + + + +Lisainfo + sisaldab rohkem infot &kde; kasutatavate kataloogide kohta. + + + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/CMakeLists.txt new file mode 100644 index 00000000000..cc7a44a0c4d --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/CMakeLists.txt @@ -0,0 +1,6 @@ +# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer + +tde_create_handbook( + DESTINATION khelpcenter/visualdict + LANG et +) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000000..bab70cef86a --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = khelpcenter/visualdict +KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/index.docbook new file mode 100644 index 00000000000..706375bdf5c --- /dev/null +++ b/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/visualdict/index.docbook @@ -0,0 +1,332 @@ + + + + + + +]> + + + + +&kde; visuaalne juhend + +&kde; meeskond +Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde + + +2006-12-06 +3.00.00 + + +20002006 +&kde; meeskond + + +&FDLNotice; + +Visuaalne juhend &kde; töökeskkonda. See on alles algusjärgus dokument, millest kunagi peaks välja kasvama &kde; graafiline "rännuraamat". + + +KDE +Visuaalne +Sõnaraamat +Juhend + + + + + + + + + + +&kde; visuaalne mõistete sõnaraamat + +See projekt sai alguse soovist ühtlustada &kde; dokumentatsioonis kasutatavat sõnavara. + +Sellega püüame me pakkuda välja abivahendit, mis õpetaks tundma &kde; graafilist kasutajaliidest. Siintoodud nimetused on &kde; dokumentatsioonis standardiseeritud, nii et alati viidatakse liidese elementidele ühtmoodi. + +Mõiste vidin tähistab arvutirakenduse liidese põhilist "ehituskivi". +Iga vidin toimib sarnaselt iga kord, kui teda kasutatakse, kuid tema konkreetne toime sõltub asukohast rakenduses. + + + +&kde; tavapäraste vidinate loetelu +Praegu koosneb juhend tabelist, mis esitab &kde;s sageli esinevate graafiliste elementide nimetused ning toob neist igaühe kohta näite. +Me loodame, et kunagi saab sellest palju põhjalikum dokument, mis võimaldab ette võtta graafilise "ringreisi" &kde;s. + + + + + + +Nupp + + + + + + + + + + +Märkekastid + + + + + + + + + + +Värvivalija + + + + + + + + + + +Liitkast + + + + + + + + + + +Kontekstimenüü + + + + + + + + + + +Dialoogikast + + + + + + + + + + +Hüpikkast + + + + + + + + + + +Ikooninimekiri + + + + + + + + + + +Nimekirjakast + + + + + + + + + + + + + + + +Menüüriba + + + + + + + + + + +Edenemisriba + + + + + + + + + + +Raadionupud + + + + + + + + + + +Kerimisriba + + + + + + + + + + +Liugur + + + + + + + + + + +Keritav kast + + + + + + + + + + +Olekuriba + + + + + + + + + + +Kaart + + + + + + + + + + +Aken kaardina + + + + + + + + + + +Tekstikast + + + + + + + + + + +Tööriistariba + + + + + + + + + + +Puuvaade + + + + + + + + + + + +Akna tiitliriba + + + + + + + + + + + + + + + +Autorid ja litsentsid +&kappname; + +Dokumentatsioon: &kde; dokumentatsiooni meeskond. +&underFDL; + + + diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/CMakeLists.txt deleted file mode 100644 index 7b9301c6294..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/CMakeLists.txt +++ /dev/null @@ -1,6 +0,0 @@ -# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer - -tde_create_handbook( - DESTINATION khelpcenter/quickstart - LANG et -) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/Makefile.am deleted file mode 100644 index 5ce979d3fc1..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/Makefile.am +++ /dev/null @@ -1,4 +0,0 @@ -KDE_LANG = et -SUBDIRS = $(AUTODIRS) -KDE_DOCS = khelpcenter/quickstart -KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/index.docbook deleted file mode 100644 index fb7835075ce..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/quickstart/index.docbook +++ /dev/null @@ -1,749 +0,0 @@ - - - - - -]> - - - - -Kiire sissejuhatus &kde;sse - - - - -&kde; meeskond - -MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde - - -2004-08-28 -3.00.00 - - -1999200020012002 -&kde; meeskond - - -&FDLNotice; - - -Sissejuhatus K Töölaua Keskkonda -Kiire sissejuhatus &kde;sse - - -KDE -kiire sissejuhatus -sissejuhatus - - - - -Sissejuhatus - -See dokument annab kiirülevaate K Töölaua Keskkonnast ja tutvustab sulle &kde; põhilisi omadusi. - -Järgnevad juhised ei pretendeeri kaugeltki KDE töölaua kõigi külgede ega isegi suurema osa katmisele. Siin kirjeldatakse vaid mõningaid põhilisi võtteid mõne kõige levinuma tegevuse sooritamiseks. - -Me oletame, et sa oled juba tuttav vähemalt ühe graafilise kasutajaliidesega, näiteks CDE, Geos, GEM, &NeXTSTEP;, &Mac;, OS/2 või &Microsoft; &Windows;. Seepärast ei hakka me seletama näiteks hiire või klaviatuuri kasutamise põhitõdesid, vaid keskendume loodetavasti huvitavamatele asjadele. - - - - -&kde; ülevaade - -See peatükk on mõeldud neile kasutajatele, kes eelistavad asju tundma õppida ise uurides ning soovivad alustuseks vaid lühikest tutvustust. Järgmistes peatükkides tutvustatakse töökeskkonda põhjalikumalt, pakkudes mitmeid tulusaid vihjeid ja kiiremini tegutsemise võimalusi. Kui sa aga kibeled juba alustama, lõpeta lugemine, vaata &kde;s veidi ringi ja kui vaja, tule tagasi ning uuri vajalikku peatükki. - - -&kde; pakub äärmiselt kohandamisvõimelist töölauakeskkonda. Siinkirjeldatu eeldab, et sa kasutad vaikeväärtusi ega ole neid veel muutnud. - - - -&kde; töölaud - -Tüüpiline &kde; töölaud koosneb mitmest osast: - - - -Paneel ekraani allosas, kust saab käivitada rakendusi ja vahetada töölaudu. Lisaks muule on seal ka &kmenu;, suur &ticon;, millele klõpsates näeb rakenduste menüüd. - - - -Tegumiriba, mis vaikimisi on põimitud paneeliga ja mida saab kasutada avatud rakenduste vahel liikumiseks ning nende haldamiseks. Klõps tegumireal näha oleval rakendusenimel aktiveerib selle. - - - -Töölaud ise, kuhu saab paigutada sagedamini kasutatavaid faile ja katalooge. &kde; pakub võimalust kasutada mitut töölauda, mis võivad omavahel tunduvalt erineda. Töölaudade vahel liikumiseks klõpsa paneelil asuvatele numbritega nuppudele. - - - - - - -Valmis... Läks! - -Nüüd siis mõned kiirvihjed, kuidas tööd alustada ja seda teha. - - - -Rakenduse käivitamiseks klõpsa paneelil &ticon; nupul (see kannab nimetust &kmenu;) ja vali menüüst vajalik nimetus. - - -Klõps paneelil asuval ikoonil, mis näeb välja nagu maja, viib sind &kde; failihalduri &konqueror; vahendusel sinu kodukataloogi. - - -Kui tahad kasutada &UNIX; käsurida, vali K menüü Süsteem Konsool või vajuta klahvikombinatsiooni &Alt;F2, mis avab ühe käsu sisestamiseks minikäsurea dialoogi. - - - -&kde; seadistamiseks vali &kmenu;s Juhtimiskeskus. - - - -Kui soovid klaviatuuri abil rakenduste vahel liikuda, vajuta &Alt;Tab, kui aga soovid liikuda töölaudade vahel, siis &Ctrl;Tab. - - - -Klõps &HPN;ga võimaldab pääseda ligi paneeli, töölaua ja enamiku &kde; rakenduste kontekstimenüüle. - - - - - - - -Rakenduste käivitamine - - -&kmenu; ja paneeli abil - -Ekraani allosast leiad töölaua paneeli, mis kannab nimetust &kicker;. Seda saab kasutada rakenduste käivitamiseks. Selleks klõpsa vasakul asuvale suurele ikoonile &ticon;. - -See nupp kannab nimetust &kmenu;. Selle ülaosas on väike nool, mis märgib, et klõpsates ilmub hüpikmenüü. Klõpsa siis! Hüpikmenüü võimaldab hõlpsasti ligi pääseda kõigile arvutisse paigaldatud &kde; rakendustele. - - -&kicker;i kohandamine - - - -Kui kasutad mõnda rakendust või tööriista väga tihti, soovid kindlasti sellele võimalikult kiiresti ja lihtsalt ligi pääseda. Sellisel juhul võid lisada üheainsa rakenduse või ka terve &kmenu; alammenüü paneelile spetsiaalse kiirkäivitusnupuna. Kui soovid kasutada mõnda rakendust kiiresti ja hõlpsalt otsekäivitusnupu abil, klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal või &kmenu; ikoonil. Vali Paneeli menüü Lisa rakendus paneelile ja seejärel otsi üles rakendus või menüü, mida soovid paneelile lisada. - - -Sel moel võid lisada kas või kogu menüü või siis ühe &ticon; nupu alammenüüdest. Kui sul on näiteks paigaldatud &koffice; ja sa soovid kiiresti ligi pääseda kõigile &koffice;'i rakendustele ilma &kmenu;s pikemalt seiklemata, siis klõpsa rakenduse valimise asemel valikul Lisa see menüü. Nüüd on sul võimalik ligi pääseda korraga kõigile &koffice;'i rakendustele ega pea nägema paneelil iga rakenduse eraldi ikooni. - - -Kõiki paneeli elemente saab liigutada, valides kontekstimenüüst käsu Liiguta. Selleks tee klõps hiire kolmanda nupuga (hiire kolmas nupp on tavaliselt parem nupp, aga kui sa oled oma hiire teisiti seadistanud -- olles näiteks vasakukäeline --, võib see ka olla hiire vasak nupp). Ilmub hüpikmenüü, kus on ka valik Liiguta. Nüüd liiguta hiirt ja sa näed, kuidas ikoon küll paneelile jäädes järele tuleb. Kui oled jõudnud soovitud kohta, tee klõps hiire esimese nupuga (vaikimisi hiire vasak nupp). Nagu tähele panid, oli menüüs ka valik Eemalda, mida saab kasutada siis, kui oled täiesti tüdinenud mõne käivitusnupu nägemisest paneelil. - - - - - -Kontekstimenüü kasutamine - -Eelnevast jõuame ühe huvitava teemani: paljudes kohtades võid teha klõpsu hiire parema nupuga, et näha kontekstimenüüd, kus leidub hõlpsasti rakendatavaid valikuid. Seepärast tasub alati proovida hiire kolmandat nuppu millegi peal, millega sa ei oska midagi ette võtta. Isegi töölaua taustal on selline menüü olemas! - - - - -Paneeli muud omadused - -Paneelil on teisigi huvipakkuvaid võimalusi. Üks neist võib olla oluline, kui sul juhtub olema kesise resolutsiooniga monitor: nimelt näita-peida funktsioon, mida saab kasutada paneeli mõlemas otsas paiknevat väikest noolt klõpsates. - -Aga võib-olla ei soovi sa, et paneel täidaks kogu ekraanilaiuse. Sedagi saab imelihtsalt muuta! Tee &HPN;ga klõps paneeli tühjal osal ning vali siis Paneeli seadistamine.... Ilmuvas &juhtimiskeskus;e dialoogis võid valida kaardil Välimus võimaluse Paneeli suurus ning liugurit nihutades määrata paneeli vähem kui 100% laiust katma. - -Kui sul see dialoog juba nagunii lahti on, siis võid vabalt läbi proovida ka teised võimalused ning klõpsuga nupul Rakenda vaadata, mis juhtub. Kõike saab hõlpsasti tavaliseks tagasi muuta, kui klõpsata nupule Vaikeväärtused. - -Üldse, kui sa ei ole päris kindel, mida mingi nupp &kde;s teeb, siis liiguta hiir nupu peale ja oota mõni hetk: &kde; kasutab rakendustele sisseehitatud miniabi, mida nimetatakse kohtspikriteks ja mis püüavad mõne sõnaga ära öelda, mis on mis. - - - - - - -Tahan oma käsurida tagasi! - -Rahu, ainult rahu -- midagi pole lahti! &kde; ei soovi sugugi sinult ära võtta armastatud (ja vahel ka väga tõhusat) käsurida. Sa võid faile liigutada töölaual, aga samahästi võid kasutada ka harjumuspäraseid &UNIX; käske. Tegelikult pakub &kde; sulle käsurea võimsust kõikjal, vahest isegi üllatavates kohtades. - -&kde; pakub väga suurte võimalustega käsureaakent, mis kannab nimetust &konsole;. Selle käivitamiseks vali K menüü Süsteem Konsool. See võib olla midagi, mida soovid näha ka paneelil ja õnnekombel ongi ta seal juba algusest peale olemas! - -Mõnikord võid soovida käsurealt ainult üht käsku anda. Sellisel juhul pole mõtet kasutada võimsat terminali. Kasuta klahvikombinatsiooni &Alt;F2 ning sinu ette ilmub väike käsurida, kuhu saab parajasti ühe korraliku käsu sisestada. See aken kaob küll käsu sisestamise järel, kuid täidab selle ometi. - -Kui see aken ilmub (me oleme andnud talle, muide, nimetuseks minicli ehk minikäsurida) ja sa vajutad noolt Üles, võid sirvida kõiki käske, mida oled varem sisestanud. Lisaks sellele on miniclis võimalik sisestada &URL;, et &konqueror; seejärel soovitud asukoha avaks. - -Nii &konqueror; kui redaktor &kate; võivad ette manada terminaliakna, mis käitub just nagu &konsole;. &konqueror;is saab selle sisse lülitada menüüst AkenNäita vaadet "Terminaliemulaator". Seejärel ilmub &konqueror;i akna allossa põimituna terminal ja mis eriti lahe -- see järgib failihalduri vaates kõiki sinu liigutusi, muutes kataloogi vastavalt sinu tegevusele. &kate;s saab terminali sisse lülitada samuti menüüst Seadistused Konsooli näitamine. - - -&UNIX; man-lehekülje vaatamiseks sisesta minicli aknasse man:käsk, kus käsk on vastava &UNIX; käsu nimetus. - - - -Mingi sõna või sõnade otsimiseks Google'i otsimismootoris võid sisestada gg:sõna või sõnad. Selliseid kiirkorraldusi on veel terve hulk ja sa võid neid ka ise lisada! Selleks uuri lähemalt &juhtimiskeskus;e kaarti Veebilehitsemine Veebi kiirkorraldused. - - -Ja lõpuks on alati võimalik armsat käsurida käe ja silma ulatuses hoida, kui lisada see &kicker;i paneelile! - -Selleks klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal ja vali Lisa aplett paneelile... Ilmuvas dialoogis keri, kuni näed kirjet Käsu käivitamine. Klõpsa sellel &HVNga; ja seejärel nupule Lisa paneelile. Nii on võimalik põimida minikäsurida otse paneelile ja ka seal on võimalik kasutada käskude mälu. - -Nii et kokkuvõttes võib öelda, et käsurida ei ole kunagi kaugel, kui sul peaks seda &kde;s vaja minema. - - - - - -Töö akendega - -Kui sa ei ole seda veel teinud, käivita rakendus &kmenu; abil, näiteks Failide otsimine. - - -Aken! Mis see veel on? - -Tavaliselt eelistavad inimesed ju tööd teha akende sees, aga vahel võib tekkida tahtmine või vajaduski akende endaga midagi ette võtta. Siin järgneb põgus ülevaade kõige levinumatest akendega seotud funktsioonidest: - - - -Akna liigutamine - -Haara hiirega akna tiitliribast või hoia all &Alt; klahv ja liiguta aken sinna, kuhu vaid soovid. - - - - -Akna suuruse muutmine: - -Haara hiirega aknapiirdest või hoia all &Alt; klahv ning &HPN;ga liiguta serva sinna, kuhu vaid soovid. - - - - -Akna maksimeerimine - -Klõpsa tiitliribal maksimeerimisnupul (vaikeseadistuse korral on see ruut otse X-märgi kõrval) ning aken täidabki terve ekraani -- või kui ta juba täitis, siis taastub esialgne suurus. Klõps &HKN;ga maksimeerib akna püstisuunas ning &HPN;ga laiuti. - - - - -Akna minimeerimine - -Klõpsa tiitliribal nupule Minimeeri (nupu Maksimeerikõrval) ning aken kaob tegumireale. Seal aknaikoonil klõpsates saab akna taastada. - - - - -Akende vahel liikumine - -Lisaks tavalisele hiireklõpsule ühelt aknalt teisele liikumiseks saab kasutada ka klahvikombinatsiooni &Alt;TAB. Edaspidi on seda lähemalt seletatud. - - - - - -Tiitliriba nupud - -&kde; akende tiitliribal on mõned standardsed nupud, mis võimaldavad kiiresti sooritada mõningaid levinud operatsioone. Tavapärane nuppude asetus näeb välja selline: - - -Vasakul pool: - -Menüünupp. Tavaliselt kujutab see rakenduse miniikooni. Klõps sellel avab aknaoperatsioonide menüü. Kiirkorraldus &Alt;F3 avab aknamenüü. - - - - - -Paremal pool: - -Minimeerimisnupp. - - - -Maksimeerimisnupp. - - - -Sulgemisnupp, mis sulgeb akna. Kiirklahv: &Alt;F4. - - - - - - -Akende vahel liikumine - -Nüüd, kus oled teada saanud, mida on võimalik akendega ette võtta, soovitame sul avada veel mõned aknad, sest me tahame rääkida erinevate akende vahel liikumisest. Et see on väga tavaline asi, pakub &kde; selleks mitu võimalust ja sul on võimalik valida just see, mis rohkem meeldib! - -Paljud aknasüsteemid nõuavad aknal klõpsu hiirega, et seda saaks kasutama hakata. See on ka &kde; vaikeviis, mille me oleme nimetanud klõpsa fokuseerimiseks poliitikaks. Kuid sul on võimalik seadistada töölauda ka nii, et akna aktiveerib hiirekursori viimine selle peale. Seda me nimetame fookus järgib hiirt poliitikaks. Kui otsustad viimase kasuks ja rakendad selle &kde; juhtimiskeskuses, on alati aktiivne see aken, mille kohal asub hiir. Aken ei pea selle peale küll automaatselt esiplaanile ilmuma, kuid siiski on sul võimalik klõpsata selle tiitliribal või aknapiirdel või -- see on &kde; eriomadus -- kasutades kombinatsiooni &Alt; ja &HKN; tuua aken esile. - -Nüüd veel mõned meetodid akende vahel liikumiseks: - - - -Vali aken akende nimekirjast. Selle avamiseks klõpsa &HKN;ga töölaua tühjal alal või paneelil asuval mitme aknaga ikoonil või paneeli tegumirea vasakul ääres paikneval ülespoole näitaval noolel. - - - -Hoia all &Alt; klahvi ja vajuta klahvile Tab akende läbijalutamiseks. - - - -Kasuta tegumiriba (sellest lähemalt edaspidi). - - - - - - - -Tegumirea kasutamine - -Tegumiriba näitab rida väikseid ikoone, millest igaüks vastab töölaua aknale. &kde; vaikesätete kohaselt asub tegumiriba paneelil, kuid see võib ka asuda näiteks ekraani ülaosas. - -Tegumiriba on väga võimas vahend. Vaikeseadistuse järgi on aknad, kui sul on neid ühe rakenduse puhul avatud mitu, grupeeritud, nii et tegumireal on näha vaid üks ikoon rakenduse kohta. - -Klõps &HVN;ga tegumirea nupul toob esile antud rakenduse avatud akende loendi, kust sa võid valida endale sobiva. Neist ühe valimine hiire vasaku nupuga toob valitud akna otsekohe esile. Klõps tegumirea elemendil hiire parema nupuga avab menüü, mis võimaldab sul opereerida kas kõigi ikooni all avatud akendega korraga või igaühega eraldi. - -Soovi korral võid tegumireal näha kõigi töölaudade kõiki aknaid, millisel töölaual nad siis ka ei asuks, või ka ainult selle töölaua ikoone, kus parajasti asud. Sa võid valida ka võimaluse ikoone mitte grupeerida, nii et igale avatud aknale vastaks tegumireal omaette ikoon. Kõike seda ja veel palju muud saad määra hiire parema nupu klõpsuga tegumirea sangal (väike mustriline riba vasakus servas) ning seejärel valides Paneeli seadistamine... - -Tegumirea ikoonid muudavad automaatselt suurust, et kõik rakendused sinna ikka ära mahuks. Kui muudad paneeli laiemaks, muutuvad ka ikoonid laiemaks ja sa näed neid paremini, kuid uute rakenduste avamise korral muudavad nad taas oma suurust. - - - - -Virtuaalsete töölaudade kasutamine - -Mida see kleepumine ikkagi tähendab? - -Võib ette tulla, et sul on aknaid rohkem lahti, kui jagub ruumi töölaual. Sellisel juhul on sul kolm võimalust: - - - -Jätta kõik aknad lahti (segamini töölaud) - - - -Minimeerida need aknad, mida sa parajasti ei kasuta, ning vajaduse korral liikuda nende vahel &Alt;Tab abil (endiselt üsna suur segadik ja hulk vaeva!) - - - -Soovitatav: teha seda, mida teeb operatsioonisüsteem ise, kui tal ei jagu piisavalt füüsilist mälu, see tähendab, kasutada virtuaalmälu, mis meie juhtumi korral tähendab virtuaalseid töölaudu. - - - -Kolmas võimalus on õige tee! &kde; tuleb edukalt toime mitme erineva töölauaga, igaühel oma aknad. Vaikeseadistus pakub välja neli töölauda. Nende vahel liikuda on ääretult lihtne, selleks tuleb vaid klõpsata vastaval töölauanupul paneelil. Ka klahvikombinatsioon &Ctrl;F1...F4 viib sind otsekohe soovitud töölauale ning kombinatsiooniga &Ctrl;Tab saad samuti töölaudu vahetada. - -Virtuaalsed töölauad on kenad asjad. Aga mõnikord võib sul tekkida tahtmine, et mõni aken oleks olemas igal töölaual. Näiteks pisike jututoaaken, alarmkell või mis iganes. Sellisel juhul saab kasutada eespool mainitud kleepumisnuppu, mis asetab akna taustale, nii et see on näha igal virtuaalsel töölaual. - -Kleepumisnuppu saab kasutada ka akna liigutamiseks ühelt virtuaalselt töölaualt teisele: vajuta aknal kleepumismärki, mine teisele töölauale ja muuda seal vajutusega samale nupule ta mitteaktiivseks. Sama tulemuse saab ka siis, kui kasutada tegumireal asuva aknakirje kontekstimenüüd (valik Töölauale) või aknaoperatsioonide menüüs samanimelist valikut. - - - - - -Failide haldamine - - - -Graafilistel töölaudadel räägitakse tavaliselt kataloogidest, mis peegeldavad kõvakettal asuvaid (sõltuvalt kõnepruugist) katalooge või kaustu. Kataloogid sisaldavad faile ja teisi katalooge/kaustu. &kde; failihaldur, millele me oleme nimeks andnud &konqueror;, kasutab samuti mõistet kataloog, mis hõlbustab sul failide haldamist. - - -&konqueror;i kasutamine - -Kui sa käivitad esimest korda &kde;, ilmub paljude ikoonidega aken. See on &konqueror;i aken, mis näitab sinu kodukataloogis (ehk kohas, kus asuvad sinu isiklikud failid) paiknevaid faile. Kataloogi nimi on näidatud akna tööriistaribal. Kui sa sellist akent praegu ei näe, klõpsa paneelil ikoonil, mis näeb välja nagu maja. - -Faili või kataloogi avamiseks tee sellel klõps &HVN;ga. Sul on võimalik valida ka menüüst AkenNäita vaadet "Liikumise paneel", mis võimaldab kataloogihierarhias kiiremini liikuda. Aga kui tahad kohe kindlasse kataloogi minna, võid ka selle nime sisestada reale kohe tööriistariba all. - - -Failide avamine - -&kde; pakub välja valiku rakendusi mitut tüüpi failide vaatamiseks ja redigeerimiseks ning kui sa klõpsad failil, mis sisaldab näiteks dokumenti või pilti, käivitab &konqueror; kohe vastava rakenduse. Kui ta ei tea, millist rakendust klõpsatud faili avamiseks kasutada, palub &konqueror; sul selle määrata ja kui sa oled seda teinud, on sul võimalik ka anda korraldus, et &konqueror; peaks valiku meeles ja avaks faili järgmine kord just selle rakendusega. - - -&konqueror; kasutab failide sidumiseks rakendustega MIME tüüpe. - - - - - -Ikoonide lohistamine - -Faili kopeerimiseks või liigutamiseks lohista selle ikoon hiirega töölauale, &konqueror;i teise aknasse või kataloogiikoonile. Kui sa nupu lahti lased, palub &konqueror; sul ilmuvas menüüs valida, kas soovid faili kopeerida, liigutada või luua sellele viida. - - -Pane tähele, et kui valid viida loomise kasuks, tekitab &kde; &UNIX; nimeviida (mitte jäiga viida), mis tähendab, et kui sa originaalfaili mujale liigutad või hävitad, viit enam ei toimi. - - -Enamik &kde; rakendusi toetab lohistamisvõimalust: võid lohistada ikooni töötava rakenduse aknasse või ka veel mittetöötava rakenduse ikoonile, et see avaks soovitud faili. Proovi! - - - - -Faili omaduste määramine - -Faili omaduste muutmiseks (näiteks nimi ja õigused) tee klõps &HPN;ga ikoonil ja vali menüüst Omadused. - - - - - -Töö arhiivide ja võrguga - -Veel päris hiljuti läks vaja spetsiaalset tarkvara, et pääseda ligi internetis asuvatele failidele. Need ajad on nüüd möödas! - -&kde; toetab tehnoloogiat, mis kannab nimetust võrguläbipaistvusega ligipääs (inglise keeles Network Transparent Access, NTA), mis võimaldab tööd teha ka teisel pool maakera asuvate failidega sama hõlpsalt, nagu asuks need sinu kohalikul kõvakettal. - -Kui soovid näiteks pääseda ligi mõnel &FTP; serveril asuvatele failidele, vali &konqueror;i menüüs AsukohtAva asukoht ja sisesta &FTP; serveri URL. Faile saab serveri kaustadest ja kaustadesse lohistada sama lihtsalt, nagu asuksid nad sinu masina kõvakettal. Sa võid isegi avada &FTP; serveril paiknevaid faile ilma neid kõvakettale kopeerimata (kui vaja, teeb selle sinu eest ära &kde;). - - -Pane tähele, et &konqueror; kasutab anonüümset ligipääsu &FTP;-le, mis võib piirata serveril asuvate failide kasutamisvõimalusi. Kui sul on serveril konto, võib lisada URL-ile oma kasutaja-ID, näiteks: ftp://kasutajanimi@server/kataloog - -&konqueror; küsib sinu käest parooli ja kui sisselogimine õnnestub, on sul oma serveril asuvatele failidele täielik ligipääs. - - -Kui oled harjunud kasutama &Microsoft; &Windows; maailmas levinud rakendust WinZip, rõõmustab sind ilmselt teadmine, et ka &kde; suudab sisse vaadata tar-arhiividesse. &kde; käsitleb selliseid arhiive tavaliste kataloogidena ning sa võid nende sees ringi vaadata, faile avada &etc;. Üldiselt peaks ligipääs failidele internetis ja arhiivides sarnanema igati failide kasutamisega kõvakettal, kui välja jätta mõningane viivitus, mis tekib võrgu kasutamisel ja arhiivide avamisel. - - - -Mallide kasutamine ligipääsul rakendustele ja seadmetele - -&kde;s on väga lihtne luua ikoone paneelile või töölauale, mis võimaldavad sul kiiresti rakendustele ligi pääseda. Sama lihtne on luua ikoone, mis võimaldavad ligipääsu mingitele muudele huvipakkuvatele asjadele. &kde;l on olemas järgmised kiirviitade mallid: - - - -Rakendused - - -Printerid - - -Ühendatavad seadmed (⪚ flopiseadmed) - - -Internetiressursid (⪚ WWW dokumendid, &FTP; kataloogid) - - -Mõne &kde; &koffice;i rakenduse dokumendid. - - - -Ükspuha millise neist võid lisada töölauale, tehes seal, kuhu soovid ikooni ilmumas näha, klõpsu &HPN;ga ja valides Loo uus ning sealt juba elemendi, millele soovid viita luua. - -Peaaegu igal elemendil &kmenu;s, töölaual ja paneelil on oma vaste .desktop faili näol. .desktop fail määrab, millist ikooni näidata ning mida see endast kujutab (rakendus, seade või URL). Sa võid lohistada paneelile iga .desktop faili, et luua kiirkäivitusnupp. - - - - -Seadmete ühendamine - -&UNIX; võimaldab ligipääsu lisaks esmasele kõvakettale ka teistele salvestusseadmetele protsessiga, mis kannab nimetust ühendamine. &kde; kasutab .desktop faile võimaldamaks sul hõlpsasti ühendada ja lahutada ning pääseda ligi failidele teisestel salvestusseadmetel, näiteks flopikettad ja &cdrom;-seadmed. - -Näitena toome siin sammud ikooni loomiseks, mis võimaldab ligipääsu flopikettal asuvatele failidele: - - -Paljud süsteemid nõuavad, et sa oleksid seadmete ühendamiseks ja lahutamiseks sisse logitud kui administraator (root). - - - - -Klõpsa hiire parema nupuga töölaual ja vali Loo uusSeade Flopiseade... - - -Ilmuva dialoogi kaardil Üldine anna ülal asuvas tekstikastis loodavale viidale meelepärane nimi. - - - -Kaardil Seade sisesta dev/fd0 (või kui sinu süsteemis kannab see muud nime, siis sobiv) kasti Seade. - - -Võid lisada ka ühenduspunkti. Selleks võib olla olemasolev tühi kataloog. Tavalisemad ühenduspunktid on /mnt/floppy või /floppy, aga sama hästi võib sinu flopi olla ühendatud näiteks punktis ~/minuketas. - - -Klõpsa väljal Lahutatud seadme ikoon ja vali ilma rohelise noolekeseta flopiketta pilt. - - -Kui oled nüüd oma valikutega rahul, klõpsa nupul OK ja viit ongi loodud! - - - -Aseta nüüd korralikult vormindatud flopi seadmesse ja klõpsa flopiikoonil, misjärel &kde; ühendab seadme ja näitab sellel paiknevaid faile. Enne ketta eemaldamist seadmest klõpsa &HPN;ga flopiikoonil ning vali menüüst käsk Lahuta. - - - - - - -Töölaua seadistamine - -Kui sulle ei meeldi miskipärast töölaua välimus või selle mingid omadused, on sul üsna tõenäoliselt võimalik seda muuta. &kde; on äärmiselt paindlik ja seadistatav ning töölaua välimuses ja käitumises on peaaegu kõik muudetav. Erinevalt paljudest muudest &UNIX; töökeskkondadest ei ole selleks sugugi vaja ringi luusida saladuslikes seadistustefailides ja neid käsitsi redigeerida (kuigi soovi korral on ka see võimalik)! Selleks saab kasutada spetsiaalselt töölaua seadistamiseks mõeldud rakendust &juhtimiskeskus;. - - -<application>&kde; juhtimiskeskuse</application> kasutamine - -Käivita &juhtimiskeskus; &kmenu;st. Ilmub kahe paneeliga aken, mille vasakus paneelis paikneb moodulite loend. - -Ava moodul klõpsuga selle nimel. Seejärel ilmub alammoodulite loend. Klõps mõnel alammoodulil toob paremasse paneeli muudetavad seadistustevõimalused. - -Seadistuste muutmine on äärmiselt lihtne. Kui mõni asi jääb selgusetuks, on igal seadistustepaneelil varuks abinupp. Igal paneelil on nupud Abi, Vaikeväärtused, Rakenda ja Algväärtused, mille toime on järgmine: - - - -Abi - -Näitab vasakus paneelis lühikest abiteksti, mis sisaldab ka viita vastavat moodulit pikemalt lahti seletavale käsiraamatule. - - - - -Vaikeväärtused - -Seab kõik antud mooduli valikud neile vaikeväärtustele, mis kehtisid &kde; paigaldamise ajal. - - - - -Rakenda - -Rakendab antud moodulis parajasti kehtivad või määratud seadistused. - - - - -Algväärtused - -Seab valikud olekusse, mis valitsesid mooduli avamise ajal. Kui sa jõudsid juba vajutada nuppu Rakenda, siis nüüd saad tagasi valikud, mis valitsesid enne seda, kui sa kasutasid nuppu Rakenda. - - - - - -Kui tegid mingis seadistustepaneelis muudatusi ja suundud uude moodulisse ilma nupule OK või Rakenda vajutamata, küsib &juhtimiskeskus;, kas soovid enne uue mooduli juurde asumist muudatused rakendada. - - - - - - - -Väljalogimine - -Me loodame siiralt, et &kde; kasutamine pakub sulle nii suurt lõbu ja rõõmu, et sa ei soovigi kunagi välja logida. Aga kui sul see soov siiski tekkima peaks, vali K menüü Logi välja. - -Ka paneelil on väljalogimisnupp, mis sarnaneb veidi lülitile. Sama hästi võid aga väljalogimiseks kasutada klahvikombinatsiooni &Ctrl; &Alt;Delete. - - -Seansihaldus - -Välja logides jätab &kde; meelde, millised rakendused olid avatud ja kus aknad asusid, nii et kui sa järgmine kord sisse logid, on need taas kõik avatud. Me oleme sellele omaduse andnud nimetuseks seansihaldus. &kde; rakendused taastavad end samas olekus, millises nad olid väljalogimise ajal. Näiteks &kate; jätab meelde, milliseid faile sa parajasti redigeerisid. - -&kde;-välised rakendused oma olekut väljalogimise ajal meelde ei jäta ning seepärast hoiatab &kde; sind ette, paludes kontrollida, et oled enne väljalogimist sellistes rakendustes salvestanud kõik olulised andmed. - -Seansihalduse paremaks mõistmiseks käivita &kate; (K menüüRedaktoridKate). Ava redigeerimiseks mingi tekst. Nüüd logi välja ja uuesti sisse. Sa näed, et &kate; ilmub ekraanile täpselt varasemas asendis täpselt õigel töölaual ning avatud on seesama dokument, mida sa enne väljalogimist redigeerisid. &kate; jätab meelde isegi need muudatused, mis jäid enne väljalogimist salvestamata ning salvestab need, kui valid menüüs Fail käsu Salvesta. - - - - - -&kde; -- vaimustav retk - -Me loodame, et see lühike retk K töölaua keskkonda pakkus sulle naudingut ja et sa suudad meie unikaalse töölauakeskkonna abil oma tegemistega kiiremini ja mugavamalt toime tulla. - -Soovime meenutada, et &kde; projekt ei ole äriline ettevõtmine, vaid kõikjal maailmas elavate vabatahtlike üritus. Me näeksime meelsasti ka sind ühinemas &kde; projektiga ja saamas unikaalse inimühenduse osaks. Kui oled programmeerija, võiksid kaaluda mõtet aidata &kde; rakendusi veel paremaks muuta või lisada lausa mõni uus rakendus omalt poolt. Kui oled kunstnik või kogenud graafik, võid luua ikoone, värvilahendusi, helisid ja logosid. Kui sulle meeldib aga kirjutada, siis võiks see ju ka olla dokumentatsioon &kde; projektile. - -Nagu näed, on abistamiseks hulk võimalusi. Me kutsume sind tõemeeli ühinema kogu maailmas asuva inimeste võrgustikuga, kelle siiras eesmärk on muuda &kde; maailma parimaks töölauakeskkonnaks. Kui soovid selle kohta rohkem infot, külasta internetis meie kodulehekülge www.kde.org. - - -Tere tulemast vaimustavale retkele - - -Sinu &kde; meeskond - - - - - -Autorid - -Autorid - - -Matthias Ettrich ettrich@kde.org -Kalle Dahlheimer kalle@kde.org -Torben Weiss weis@kde.org -Bernd Wuebben wuebben@kde.org -Stephen Schaub sschaub@bju.edu - toimetaja -Robert Williams rwilliams@kde.org - toimetaja -Lauri Watts lauri@kde.org - - -Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee -&underFDL; - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/CMakeLists.txt deleted file mode 100644 index 5698d06a08d..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/CMakeLists.txt +++ /dev/null @@ -1,6 +0,0 @@ -# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer - -tde_create_handbook( - DESTINATION khelpcenter/userguide - LANG et -) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/Makefile.am deleted file mode 100644 index 835c6cbf4f2..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/Makefile.am +++ /dev/null @@ -1,4 +0,0 @@ -KDE_LANG = et -SUBDIRS = $(AUTODIRS) -KDE_DOCS = khelpcenter/userguide -KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/a-window.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/a-window.png deleted file mode 100644 index f89420a4384..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/a-window.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/accessibility.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/accessibility.docbook deleted file mode 100644 index 5a8961e19aa..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/accessibility.docbook +++ /dev/null @@ -1,134 +0,0 @@ - - - - - -Gary Cramblitt - - - -Hõlbustus - -Hõlbustus - -KDEAP (&kde; Accessibility Project ehk KDE hõlbustusprojekt) on seadnud sihiks, et &kde; kui töökeskkond oleks kasutamiskõlblik kõigile kasutajatele, ka neile, kes kannatavad mõne füüsilise vaeguse käes. Lisaks mitmesugustele hõlbustusvõimalustele juhtimiskeskuses pakub &kde; veel mitut hõlbustusvahendit, mis kuuluvad paketi &kde;-Accessibility koosseisu. Võimalik, et see pakett ei ole sinu arvutisse paigaldatud - sellisel juhul saab selle alla laadida järgmiselt aadressilt: - - -tdeaccessibility-1.0.0.tar.gz või tdeaccessibility-1.0.0.tar.bz2 -MD5 -lsm-fail - - -Rohkem infot leiab &kde; hõlbustuse koduleheküljelt. - - -<application>KMouseTool</application> - -Hiirautomaatne klõpsamine - -KMouseTool on &kde; rakendus, mis klõpsab sinu eest hiirt. KMouseTool töötab igasuguse hiire või muu osutusseadmega. - - - - - - - KMouseTool - - - - -Lisainfo - MouseTooli veebilehekülg: http://mousetool.com - KMouseTooli käsiraamat - - - - - -KMagnifier - -Suurendusklaas - -KMagnifier (või kmag, kui kasutada selle &UNIX; nime) on väike rakendus, mis suurendab ekraani osa. See suurendab kas hiirekursori piirkonnas asuvat ekraaniosa või kasutaja määratud piirkonda. Lisaks saab ka suurendatud osa pildi soovi korral kõvakettale salvestada. - - - - - - - - KMag - - - - -Lisainfo - Veebilehekülg: http://kmag.sourceforge.net - KMagi käsiraamat - - - - - -<application>KMouth</application> - -Kõne - -KMouth on KDE rakendus, mis võimaldab neil, kel endal puudub võimalus kõnelda, lasta enda eest rääkida arvutil (⪚ tummad või hääle kaotanud isikud). Rakendusega saab sisestada teksti ning see kõneleb seejärel sisestatud laused. Samuti on toetatud kasutaja määratud fraasiraamatud. - - - - - - - - KMouthi esimene pilt - - - - - - - - - - KMouthi teine pilt - - - - - - - - - - KMouthi kolmas pilt - - - - -Lisainfo - Veebilehekülg: http://www.schmi-dt.de/kmouth/index.en.html - KMouthi käsiraamat - - - - - -<application>KTTS</application> - tekst kõneks - -KTTS on &kde; rakendus teksti muutmiseks kuuldavaks kõneks. Alates &kde; versioonist 3.4 saab kasutada rakendust KTTS mis tahes teksti kõnelemiseks &kde; lõikepuhvrist &klipper;, mis tahes klaartekstifaili kõnelemiseks (redaktoris &kate; või muul moel), mis tahes &HTML;-lehekülje teksti kõnelemiseks &konqueror;is ja veel mitmel muul moel. - -KTTS käivitamiseks tuleb esmalt tööle panna &kde; teksti kõneks muutmise haldur kttsmgr. - - - -Lisainfo - Veebilehekülg: http://accessibility.kde.org/developer/kttsd/ - KTTSD käsiraamat - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/amarok.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/amarok.png deleted file mode 100644 index 567278307fc..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/amarok.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/base-tde-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/base-tde-applications.docbook deleted file mode 100644 index f99b35d120c..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/base-tde-applications.docbook +++ /dev/null @@ -1,416 +0,0 @@ - - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - -&kde; baasrakendused - -Alljärgnevalt tutvustame lühidalt mõningaid &kde; baasrakendusi. Kõigi nende kohta täpsema info saamiseks tuleks kasutada vastavaid viitu. - - - - - - -Põhiasjad - - - -&konqueror; - &kde; failihaldur, veebilehitseja, FTP klient ja veel palju muud. &konqueror; pakub kasutamisvõimalusi kogu uusimale &kde; tehnoloogiale alates TDEIO moodulitest (mille ülesanne on lihtsustada ligipääsu failidele) kuni erinevate komponentide põimimisele, mis muudab selle universaalseks näitamisrakenduseks, mille sees on võimalik vaadata paljusid asju alates pildifailidest kuni dokumentideni. - - - Veebilehekülg: http://konqueror.org - Käsiraamatuga tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/konqueror või otsi see üles &abikeskus;es. - - - - - - -&kate; - &kde; võimas, mitme vaate kasutamise võimalusega tekstiredaktor. &kate; sobib suurepäraselt sellisteks asjadeks nagu veebilehekülje &HTML;-lähteteksti uurimine või ka koodi kirjutamine C++, PHP või XML keeles, sest redaktoril on väga tõhus süntaksi esiletõstmise mootor ja see suudab koodi voltida. &kate; on väga kiire rakendus, mis võib ka hiiglaslikud tekstifailid avada paari sekundiga, ning samas avada terve hulga dokumente korraga või ühe ja sama dokumendi mitmes vaates. - - - Veebilehekülg: http://kate.kde.org - &kate; käsiraamat - - - - - - - - - -&konsole; - &kde; X'i terminali emulaator. Nagu paljud &kde; rakendused, on ka &konsole; äärmiselt kohandatav: sa võid luua omaenda seansid või ka avada &Linux; konsooliseansid, shelliseansid, samuti standardsed root ja sudo seansid. - - - Veebilehekülg: http://konsole.kde.org - &konsole; käsiraamat - Kasutaja käsiraamat - - - - - - - -&kicker; - &kde; paneel, mida saab kasutada parajasti avatud rakenduste juhtimiseks, ühelt töölaualt teisele liikumiseks, kiirkäivitusnuppudega rakenduste töölepanekuks ja veel paljuks muuks. - - - Mõningate seadistuste muutmisest kõneleb . - &kicker;i käsiraamat - - - - - - -kdcop - - Võimsa &DCOP;-i (Desktop COmmunications Protocol ehk töölaua kommunikatsiooniprotokoll) graafiline kasutajaliides (GUI). &DCOP; on ulatuslik protokoll &kde; rakenduste protsessidevahelise kommunikatsiooni tagamiseks. Seda kasutavad aina rohkem nii &kde; programmeerijad kui ka tavalised kasutajad, kes soovivad luua näiteks mõne skripti või siis SuperKaramba teema. - - - Kasutaja käsiraamatus ja - Muu dokumentatsioon: http://developer.kde.org/documentation/library/kdeqt/dcop.html - - - - - - -&juhtimiskeskus; - KDE töökeskkonna juhtimiskeskus. Siin saab muuta mustmiljon asja alates teemadest, fontidest ja ekraanisäästjatest kuni interneti turvalise kasutamiseni ja süsteemi haldamiseni. - - - Vaata . - &juhtimiskeskus;e käsiraamat - - - - - - -&abikeskus; - &kde; abisüsteem lubab uurida nii &UNIX; põhilisi abilehekülgi (man- või info-leheküljed) kui ka &kde; enda dokumentatsiooni, mille on valmistanud &kde; dokumentatsiooni meeskond või rakenduste autorid. Siin on võimalik tutvuda kõigi &kde; rakenduste käsiraamatutega. - - - &abikeskus;e käsiraamat - Täpsemat infot &kde; dokumentatsiooni meeskonna, sellega liitumise ning üldse &kde; abistamise kohta annab veebilehekülg http://kde.org/documentation - - - - - - - - -Lisainfo - http://kde-apps.org - suurim kogu &kde; rakendusi, mida on valmistanud kõrvalseisjad. - Võib-olla oled juba märganud, et väga palju infot saab hankida vastavate rakenduste käsiraamatutest, millega saab tutvuda kas TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is (s.t. kirjutades asukoharibale help:/rakendus) või siis &abikeskus;es. - Samuti võib leida üht-teist vajalikku ja kasulikku &kde; veebileheküljelt http://kde.org. - - - - - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - -Isikliku info haldamine - -&kde; PIM (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur) on &kde; alamprojekt, mille eesmärk on pakkuda rakenduste komplekti oma personaalse info haldamiseks. Sel on mitu komponenti, mida saab aga koondada ühe katusrakenduse alla: selleks on isikliku info haldur &kontact;. Toome siin ära selle mõne populaarsema komponendi ehk siis haldurisse põimitud rakenduse kirjelduse. - - - -&kontact; - See on katusrakendus, mille hõlma all saavad üheskoos tegutseda ülejäänud &kde; PIM rakendused. Siia saab koondada kõik &kde; PIM rakendused ning nende vahel hõlpsasti liikuda. Samuti pakub see kokkuvõttelehekülge, kus saab ühe pilguga ülevaate kõigi kasutatavate komponentide sündmustest ja infost. - - - Veebilehekülg: http://kontact.kde.org - Käsiraamatuga tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/kontact või otsi see üles &abikeskus;es. - - - - - - -&kmail; - E-posti komponent. &kmail; toetab täielikult IMAP-it, POP3 ja SMTP-d. Võimalik on kirju signeerida ja krüptida, samuti saab kasutada päris mitmeid rämpspostivastaseid abivahendeid. Kirjade koostamisel saab tarvitada õigekirja kontrollija abi, soovi korral saab lasta &HTML;-kirju näidata nii, nagu need on loodud, samuti pakub KMail väga mitmekülgset otsimistööriista. - - - Veebilehekülg: http://kmail.kde.org - &kmail;i käsiraamat - - - - - - -&korganizer; - Igati kohandatav päevakava korraldaja, mis kujutab endast isikliku info halduse kalendrikomponenti. &korganizer; võimaldab hallata sündmusi ja ülesandeid, anda vajalikest asjadest märku, eksportida andmeid veebi, vahetada andmeid võrgus, kasutada grupitöö võimalusi, importida ja eksportida kalendrifaile ja veel palju muud. - - - Veebilehekülg: http://korganizer.kde.org - &korganizer;i käsiraamat - - - - - - -&aadressiraamat; - Kontaktide komponent. &aadressiraamat; võimaldab oma kontakte tõhusalt ja mugavalt hallata: neid saab hõlpsasti eksportida ja importida väga suurest hulgas muudest aadressiraamatute vormingutest, samuti liita andmed sujuvalt &kde; kiirsuhtlusrakendusega &kopete;. Lisaks sellele on toetatud kõikvõimalikud kodeeringud, mis lubab näha originaalis kas või sinu Jaapani sõprade andmeid. Samuti saab rakenduses kasutada väga mitmekülgset otsimistööriista. - - - Veebilehekülg: http://pim.kde.org/components/kaddressbook.php - &kaddressbook;u käsiraamat - - - - - - -&knotes; - Mugav tööriist kõigi oma digitaalsete märkmepaberite haldamiseks. Neid saab lasta näidata töölaual, lohistada e-kirjadesse, trükkida või isegi vaadata siis, kui &kontact; on juba suletud. - - - Veebilehekülg: http://pim.kde.org/components/knotes.php - &knotes;i käsiraamat - - - - - - -&knode; - Uudistegruppide komponent. See vastab GNSKA (The Good Net-Keeping Seal of Approval) reeglitele ning pakub MIME ja mitme serveri kasutamise tuge. - - - Veebilehekülg: http://knode.sourceforge.net/ - &knode; käsiraamat - - - - - - -&akregator; - Väike ja kiire rakendus, mis näitab uudistekanalite pakutavaid uudiseid. See toetab kõiki levinumaid RSS ja Atom-uudistekanalite versioone. Kasulikeks lisavõimalusteks on otsing artiklite pealkirjades, võimalus paigutada kanaleid omaloodud kataloogidesse ning määrata arhiveerimise tingimusi. - - Veebilehekülg: http://akregator.sourceforge.net - &akregator;i käsiraamat - - - - - - - -Lisainfo - Rohkem infot leiab aadressidelt http://kontact.kde.org ja http://tdepim.kde.org. - &kontact;i käsiraamat - - - - - - -Võrk - -&kde; pakub mitmeid võrguga seotud rakendusi, millest mõnda allpool kirjeldame. - - - -&kopete; - Rohkete võimalustega suurepärane IM- ehk kiirsuhtlusklient, mis toetab arvukate protokollide kasutamist, sealhulgas MSN, Yahoo ja AIM. &kopete; võib tõmmata vestluskaaslaste näidatavaid pilte, määrata neile selliseid nimesid, nagu sina seda soovid, ning ühel ja samal ajal hoida töös mitmeid IM-seansse. &kopete; on väga hästi laiendatav ning pakub juba praegu rohkelt pluginaid, mis aitavad otsida varasemate vestluste ajaloos, tutvuda kasutajate statistikaga või ka panna iga kontakti kohta kirja teatud, sulle vajalikke märkmeid. - - Veebilehekülg: http://kopete.kde.org - &kopete; käsiraamat - - - - - -&kdict; - Protokolli DICT graafiline kasutajaliides (&GUI;). See lubab sul otsida sõnaraamatute andmebaasis sõna või väljendit ning näitab seejärel sobivaid tähendusi. - - &kdict;i käsiraamat - DICT'i arendajate veebilehekülg: http://www.dict.org/bin/Dict. - - - - - -&kget; - Allalaadimiste haldur, mis töötab edukalt ka &konqueror;i sees. &kget; võimaldab allalaadimisi rühmitada, neid peatada ja taasalustada ning veel palju muud. - - - Veebilehekülg: http://kget.sourceforge.net - &kget;i käsiraamat - - - - - - - -Lisainfo - Veel mitmeid &kde; võrgurakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). - - - - - - -Kontoritöö - -Selle alla kuuluvad kõik &koffice;'i rakendused. Neist annab ülevaate . - - - - - -Graafika - -&kde; pakub mitmeid graafikaga seonduvaid rakendusi alates PDF-failide näitajatest kuni ekraanipiltide tegemiseks mõeldud rakendusteni. Allpool kirjeldame neist mõningaid. - - - - -KColorEdit - Väike ja mugav rakendus värvipalettide redigeerimiseks, aga ka värvide valimiseks ja neile nime andmiseks. Värve saab valida nende RGB kuueteistkümnendkoodi järgi, tohutu hulga rakenduse pakutavate erinevate värvide seast või ka vajalikku värvi otse oma töölaualt haarates. - - - KColorEditi käsiraamat - - - - - -KPDF - &kde; võimas PDF-failide näitaja, mille aluseks on xpdf. KPDF võimaldab mitmel moel dokumentides otsida (standardne otsimisdialoog, pisipiltide filtreerimine jne.) ning pakub veel mitmeid võimalusi, näiteks dokumentide ettelugemine. - - - Veebilehekülg: http://kpdf.kde.org - KPDF käsiraamat - - - - - -KView - Pildinäitaja, mis toetab paljusid pildifailide tüüpe, sealhulgas JPEG, GIF, PNG, TIFF ja veel paljusid teisi. Kview on täielikult lõimitud ülejäänud &kde;ga ning seda saab kasutada näiteks &konqueror;is, et vaadata pildifaile oma kõvakettal või ka FTP- või veebiserveris, mida võimaldab &URL;-i avamise tugi. Lisaks sellele saab pilte teatud elementaarsel moel töödelda, näiteks suurendada või vähendada, pöörata ja peegeldada. - - - Veebilehekülg: http://www.ph.unimelb.edu.au/~ssk/kde/kview/ - KView käsiraamat - - - - - -&ksnapshot; - Rakendus ekraanipiltide tegemiseks. See võib jäädvustada kogu töölaua, konkreetse akna või valitud piirkonna. Pilte saab salvestada mitmesse vormingusse, sealhulgas JPG ja PNG. - - - Veebilehekülg: http://www.ipso-facto.demon.co.uk/ksnapshot/ - &ksnapshot;i käsiraamat - - - - - -&kolourpaint; - Lihtne ja hõlpsasti kasutatav joonistamisrakendus, mille abil saab ise joonistada (näiteks diagramme teha või ka vabakäejoonistusi valmistada), pilte töödelda ning ikoone muuta. - - - Veebilehekülg: http://kolourpaint.sourceforge.net - &kolourpaint;i käsiraamat - - - - - - -&kooka; - Asjalik skaneerimisrakendus kooka; aitab sul edukalt toime tulla enamiku oluliste skaneerimisparameetrite määramisega, leida salvestamiseks sobiliku pildifaili vormingu ning hallata skaneeritud pilte. - - - Veebilehekülg: http://kooka.kde.org - &kooka; käsiraamat - - - - - - - -Lisainfo - Veel mitmeid &kde; graafikarakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). - - - - - -Multimeedia - -Toome allpool ära mõne multimeediarakenduse lühikirjelduse. - - - -&juk; - &kde; hõlpsasti kasutatav muusikamängija. &juk; seab rõhu esitusnimekirjale ja metaandmetele, mis lubab kiiresti leida vajalikud asjad dünaamilistes esitusnimekirjades. Mõned omadused: &CD; kaanepiltide tõmbamine Google piltide seast, koostöös MusicBrainz'iga failide tuvastamine interneti abil, mitme audiotaustaprogrammi kasutamise võimalus, sealhulgas &arts;, GStreamer ja aKode. - - - Veebilehekülg: http://developer.kde.org/~wheeler/juk.html - &juk;i käsiraamat - - - - - -&kmix; - See rakendus lubab muuta helikaardi helitugevust ning toetab mitme audiodraiveri kasutamist. Iga mikseriseadet tähistab helitugevuse liugur, samuti on võimalik konkreetseid mikseriseadmeid summutada ja veel üht-teist teha. - - - &kmix;i käsiraamat - - - - - -&noatun; - Meediamängija, millele ei ole võõrad WAV-, Ogg Vorbis- ega ka DivX kodeeringus AVI- ja muud meediafailide vormingud. &noatun; lubab kasutada mitmesuguseid audioefekte, graafilist ekvalaiserit, paljusid pluginaid, töötab võrgus ning laseb oma välimust igati kohandada. - - - Veebilehekülg: http://noatun.kde.org - &noatun;i käsiraamat - - - - - - - -Lisainfo - Veel mitmeid &kde; multimeediarakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear: vaata ( alajaotus). - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/browser-fine-tuning.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/browser-fine-tuning.docbook deleted file mode 100644 index a78c492ed05..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/browser-fine-tuning.docbook +++ /dev/null @@ -1,44 +0,0 @@ - - - - - - -Veebilehitsemise täppishäälestus - - -Omaenda stiili kasutamine veebilehekülgedel - -Veebileheküljed kasutavad kõikvõimalikke värve ja fonte ning mõnigi kord ei anna need üheskoos just parimat tulemust. Kui sul peaks näiteks olema nägemispuue, võib olla päris võimatu lugeda teatud tausta- ja tekstivärvi kombinatsiooni kasutavaid veebilehekülgi. &konqueror; võimaldab sul valida just sulle sobivad värvid ja rakendada neid kõigil veebilehekülgedel. See käib nii: - - -Ava &konqueror; ja vali menüükäsk SeadistusedKonquerori seadistamine... - -Ilmuvas seadistustedialoogis vali vasakus servas kaart Laaditabelid. - -Märgi ära valik Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit, ava seejärel kaart Kohandamine ja vali seal sellised seadistused, nagu soovid. - -Sulge kõik &konqueror;i aknad (kindluse mõttes võib isegi &kde; taaskäivitada). Kui sa nüüd need uuesti avad, peaks valitud seadistused juba kõikjal kehtima. - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/burning-cds.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/burning-cds.docbook deleted file mode 100644 index 8bce21b78ae..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/burning-cds.docbook +++ /dev/null @@ -1,20 +0,0 @@ - - - - - - -CD-de ja DVD-de kirjutamine - -Lühike ülevaade rakendusest K3b - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/control-center.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/control-center.docbook deleted file mode 100644 index 215013a2d6d..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/control-center.docbook +++ /dev/null @@ -1,623 +0,0 @@ - - - - - - -&juhtimiskeskus; - -&juhtimiskeskus; -&juhtimiskeskus; -Seadistamine -Kohandamine - - - - - -&juhtimiskeskus; -&juhtimiskeskus; - - -&juhtimiskeskus; on koht, kus saab muuta äärmiselt paljusid asju, mis mõjutavad kogu sinu &kde; töökeskkonda. Selle saab avada &kmenu;st kirje alt Juhtimiskeskus või käsurealt käsuga kcontrol. - -Seadistusvõimalused on jagatud mitmesse suuremasse kategooriasse, mis kõik sisaldavad mitut alamkategooriat. Seadistustedialoogi avamiseks klõpsa põhikategooria ees seisvale nupule + ning selle avanedes juba konkreetse seadistustedialoogi nimele. Seejärel näed dialoogi paremal ja saad seal kõike omatahtsi sättida. Muudatused jõustuvad alles siis, kui klõpsad nupule Rakenda. Kui muudad midagi, aga siis leiad, et varasemad seadistused olid ikka paremad, saad need taastada klõpsuga nupule Vaikeväärtused. - -Kui soovid mõne dialoogi kohta rohkem infot saada, klõpsa kaardile Abi. Samuti võib tutvuda &juhtimiskeskus;e käsiraamatuga, mille saab avada menüükäsuga Abi&juhtimiskeskus;e käsiraamat. - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - - -Välimus & teemad - -Siin saab muuta &kde; töölaua ja rakenduste väljanägemist. - - - -Taust - -Selles dialoogis saab määrata värvi või pildi, mida kasutatakse sinu töölaua taustana. Seadistada saab nii kõiki virtuaalseid töölaudu kui ka ainult üht konkreetset. &kde; pakub omalt poolt terve rea taustapilte, kuid sa võid kasutada ka omaenda pilte. - - - - -Värvid - -Siin saab muuta KDE rakenduste värve. &kde; pakub terve rea värviskeeme, neile saab lisa otsida veebisaidilt kde-look.org. Samuti võib luua päris omaenda värviskeemi. Siin saab muuta ka kontrasti ning otsustada, kas ühtlasema välimuse huvides rakendada &kde; värve ka KDE-välistele rakendustele. - - - - -Fondid - -Siin saab määrata &kde; rakenduste fontide seadistusi. Samuti saab muuta antialiase võimalusi, sealhulgas määrata, milliste fontide korral ei tuleks antialiast kasutada. - - - - -Ikoonid - -Selles dialoogis saab valida ikooniteema ja muuta muid ikoonidega seotud asju. Samuti saab siin tõmmata uusi ikooniteemasid veebisaidilt kde-look.org ning need kohe ka paigaldada. Soovi korral võib ikooniteema ka eemaldada, valides selle nimekirjast ja klõpsates eemaldamisnupule. Ikoonide suurust on võimalik erinevates &kde; kasutamiskohtades muuta, ikoonidel saab kasutada teatud efekte. - - - - -Käivitamise tagasiside - -Siin saab valida, millist tagasisidet antakse rakenduse käivitamisel kursorit muutes ja/või tegumiribal. Samuti saab määrata tagasiside kestuse. Nii näidatakse näiteks põrkavat kursorit vaikimisi 30 sekundit või kuni rakenduse käivitumiseni. - - - - -Ekraanisäästja - -Siin saab määrata ekraanisäästjaga seotud asju. Võimalik on valida aeg, mille järel ekraanisäästja käivitatakse, samuti lasta ekraani taaskasutamiseks küsida parooli. - - - - -Käivitusekraan - -Siin saab paigaldada, eemaldada ja testida käivitusekraani, mida näidatakse &kde; käivitamise ajal. Täiendavaid käivitusekraane saab tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. - - - - -Stiil - -Siin saab muuta vidinate stiili. &kde; pakub välja terve rea stiile, neid saab juurde tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. Siin saab ka sisse või välja lülitada mitmeid liidesevalikuid: läbipaistvad menüüd, ikoonide näitamine nuppudel ja kohtspikrite näitamine. Erinevatel stiilidel on seadistustevalikute hulk erinev. - - - - -Teemahaldur - -Siin saab luua ja hallata teemasid, mis koosnevad sinu personaliseeritud seadistustest. Teema ühendab endas töölaua tausta, värve, &kde; vidinate stiili, ikoone, fonte ja kasutatavat ekraanisäästjat. Siin saad salvestada oma lemmikust väljanägemise ning seda kõigest ühe hiireklõpsuga kohe ka rakendada. - - - - -Akna dekoratsioonid - -Siin saab seadistada akna dekoratsioone. Muuta saab nii stiili kui ka nuppude asetust. Erinevatel akna dekoratsioonidel on seadistusvalikute hulk erinev. - - - - - - -Lisainfo Kui sa ei leia &juhtimiskeskus;es millegi seadistamise võimalust, võib olla vajalik konfiguratsioonifaili redigeerimine käsitsi. Sellest räägib põhjalikumalt . - - -Kui sulle meeldib pühendada aega oma &kde; töölaua välimusele, leiad hulganisti teemasid ja stiile veebileheküljelt kde-look.org. - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - -Töölaud - -Siin saab seadistada oma &kde; töölaua välimust ja käitumist. - - - -Käitumine - -Siin saab seadistada oma töölaua käitumist, näiteks ikoonide näitamist töölaual, kohtspikrite näitamist ja ikoonide paigutust. Samuti saab siin määrata, milliste failitüüpide korral soovid töölaual näha eelvaatlust ja milliste seadmete korral peaks nende ikoonid töölaual näha olema. - - - - -Virtuaalsed töölauad - -Siin saab määrata, mitut virtuaalset töölauda soovid kasutada, ning soovi korral neile oma nime anda, Vaikimisi kasutab &kde; nelja virtuaalset töölauda, kuid neid võib olla kuni 20. Samuti saab siin sisse lülitada võimaluse liikuda virtuaalsete töölaudade vahel hiirerattaga kerides. - - - - -Paneelid - -Siin saab muuta &kicker;i ja muude &kde; paneelidega seotud valikuid, sealhulgas nende suurust, asukohta, pikkust ja peitmist. Samuti võib muuta paneeli välimust: läbipaistvus, taustapildid, ikoonide suurendamine. Siin saab määrata veel mitmeid asju, näiteks ka seda, milliseid rakendusi peaks näitama &kmenu;. - - - - -Tegumiriba - -Tegumiriba moodulis saab seadistada tegumiribaga seotud asju: kas näidata kõigi töölaudade aknaid, kas koondada ühe rakenduse erinevad aknad ühe nupu alla, milliseid toiminguid saab teha hiirenuppudega. - - - - -Akende käitumine - -Siin saab seadistada &kde; aknahalduriga &twin; seotud valikuid. &twin; on peaaegu igati seadistatav, võimaldades määrata ka näiteks akende fokuseerimisega seotud asju. Samuti saab siin siduda teatud aknatoiminguid klahvide ning hiirenuppudega. - - - - -Akende seadistused - -See on rohkem täppishäälestuseks mõeldud moodul, kus saab määrata konkreetsete akende käitumise üksikasju. Nii saab siin valida, millises asukohas ekraanil teatud aknad avatakse ja kas neid näidatakse tegumiribal või pager'il. Aknaid saab valida rakenduste järgi või isegi nende rolli järgi rakendustes. - - - - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - -Võrk - -Siin saab seadistada asju, mis on seotud interneti ja üldse võrgu kasutamisega &kde;s. - - - -Ühenduse seadistused - -Siin saab täpsemalt häälestada teatud võrguvõimalusi, näiteks serveriühenduste aegumisväärtusi. Üldiselt oleks mõttekas jätta siin kehtima vaikeväärtused, kui sa ei ole just täiesti kindel. et tead täpselt, miks ja mida muudad. - - - - -Töölaua jagamine - -Töölaua jagamine võimaldab kutsuda sul kedagi jagama enda seanssi või laseb sul kuskilt mujalt enda masinale sisse logida. Seejärel saab kasutada oma töölaua juhtimiseks üle võrgu mõnda VNC-klienti, näiteks &kde; enda kaugtöölauaühendust. See on äärmiselt kasulik võimalus näiteks siis, kui soovid, et keegi sind mingi ülesande täitmisel abistaks, või tahad ise sellist abi kellelegi osutada. - -Siin saab luua ja hallata ühenduste kutseid ning määrata soovimatute ühenduste jaoks turvareeglid. Samuti saab siin määrata, kas näidatakse ka taustapilti, ning millises pordis teenust jälgitakse. - - - - -Failide jagamine - -Failide jagamise moodul võimaldab seadistada Samba (&Microsoft; &Windows;) ja NFS (&UNIX;) failide jagamist. Siin muudatuste tegemiseks on vaja teada administraatori (root) parooli. Siin saab määrata, millistel kasutajatel on õigus faile jagada ilma administraatori paroolita, millistel aga mitte. Samuti saab siin määrata, milliseid katalooge välja jagatakse, mis tüüpi jagamisega on tegemist ja kellel on õigus neid väljajagatud katalooge vaadata või kasutada. - - - - -Kohtvõrgu lehitsemine - -Siin saab seadistada kohtvõrgu lehitsemise võimalusi &konqueror;is. &konqueror; saab sulle näidata mitmesuguseid võrguressursse ning hallata mujalasuvaid faile täpselt nii, nagu asuks need sinu enda masinas. Sul on võimalik lasta meelde jätta kasutajanimi ja parool, mida vajad &Windows; jagatud ressursside (Samba) kasutamiseks. Samuti saad määrata, milliseid võrguressursse sa üldse soovid lehitseda (näiteks &FTP;, NFS ja SMB). - - - - -Kohtvõrgu chat - -Selles moodulis saab seadistada &UNIX; talk-deemoniga seotud valikuid. See on äärmiselt lihtne kohtvõrgu vestlusprogramm, mis töötab terminalis. Muu hulgas saad siin tööle panna 'automaatvastaja', mis saadab sulle e-postiga edasi sulle saadetud sõnumid, samuti on võimalik lasta sõnumeid kuhugi mujale edasi suunata. - - - - -Puhverserver - -Siin saab panna &kde; ühendust looma puhverserveriga, mitte aga otse internetiga. Ka siin on mõttekas jätta kehtima vaikeväärtused, kui sa just väga täpselt ei tea, miks ja mida muudad. Kui sul on vaja puhverserverit kasutada, peaks sinu võrguadministraator ütlema, mida ja kuidas selles moodulis ette võtta. - - - - -Samba - -Samba seadistamise moodul vajab administraatori (root) parooli. See on täpsemaks häälestuseks mõeldud vahend, millega saab määrata Samba turvalisust, jagatud ressursse, kasutajaid ja printereid lihtsa graafilise liidese abil. See on väga võimas abivahend, mis lubab seadistada kõike alates lihtsast failide ja printerite jagamisest kuni Samba serveri kasutamiseni &Windows; NT domeenikontrollerina. - - - - -Teenuste tuvastamine - -Siin saab seadistada teenuste tuvastamise ZeroConfiga. Nii võib näiteks läbi lehitseda oma kohtvõrgu, kasutades multicast-DNS-i. - - - - -Veebilehitseja - -Selles moodulis saab seadistada &konqueror;i kui veebilehitseja võimalusi. Need on asjad, mida veebilehitsejate juures ikka seadistatakse: suhtumine küpsistesse, vahemälu ja ajaloo seadistused, kiirklahvid, pluginad, fondid. - - - - -Traadita võrk - -Siin saab luua erinevaid profiile oma traadita võrgu kaardi tarbeks, et mitme võrguga ühendudes kiiresti seadistusi vahetada. Samuti saab siin valida, milline profiil laetakse &kde; käivitamisel. - - - - - - - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - - -&kde; komponendid - -Siin saab &kde;d täpsemalt häälestada, näiteks määrata failide seoseid ja failide avamisel vaikimisi kasutatavaid rakendusi. - - - -Komponentide valija - -Komponentide valija võimaldab valida vaikerakendused, mida kasutatakse erinevate teenuste puhul. Siin saab määrata vaikimisi kasutatava e-posti kliendi, põimitud tekstiredaktori, kiirsuhtlusprogrammi, terminaliemulaatori ja veebilehitseja. Kui eelistad kasutada näiteks rakendusi Xterm, Vim ja Mozilla, siis siin saadki määrata need oma vaikimisi kasutatavateks rakendusteks. - - - -Failide seosed - -Siin saab seadistada failide seoseid, see tähendab, sa saad valida failitüübi ja seostada selle mingi rakendusega, milles antud tüüpi failid seejärel avatakse. Samuti saab igale failitüübile valida seda tähistava ikooni, ning otsustada, kas antud tüüpi failid avatakse eraldi rakenduses või põimitult rakendusega, kus sa neid avada proovid. - - - -Failihaldur - -Siin saab seadistada &konqueror;i kui failihalduri võimalusi, sealhulgas fonte ja nende suurust, eelvaatlust mitmesuguste võrguprotokollide kasutamise puhul ning kontekstimenüüsid. &konqueror; on väga võimas ja igati seadistatav failihaldusvahend, millel on terve hulk erinevaid valikuid. Täpsemalt räägib sellest &konqueror;i käsiraamat. - - - -KDE jõudlus - -Siin saab seadistada seda, kuidas kasutab &konqueror; mälu. Mälukasutuse minimeerimine võimaldab määrata, kas &konqueror;i uued aknad tuleb avada omaette protsessidena või võib kõik &konqueror;i aknad koondada ühe protsessi raamesse. See mõjutab ka mälukasutust. Samuti saab määrata, kas &konqueror; laaditakse vaikimisi juba &kde; käivitamisel - sisselülitamise korral kulub hiljem käivitamiseks palju vähem aega. - - - -KDE ressurside seadistamine - -Veel kirjutamata - - - -Teenuste haldur - -Teenuste halduri moodul näitab nimekirja teenustest, mis käivitatakse nõudmise peale. Teine nimekiri näitab teenuseid, mida kasutaja saab ise juhtida. Esimese nimekirja teenuseid ei saa kuidagi muuta, teise nimekirja omasid võib aga nii käsitsi käivitada ja peatada kui ka määrata nende käivitamise või see keelata KDE käivitamise ajal. - - - -Seansihaldur - -Siin saab määrata, kuidas käsitleb &kde; seansse. Sa võid lasta &kde;l viimase seansi meelde jätta ning taastada rakendused ja muud seadistused järgmise sisselogimise ajal. Samuti võib teatud rakendused taastamisest kõrvale jätta või ka üldse loobuda seansi taastamise võimaluse kasutamisest. - - - -Õigekirja kontroll - -Selles moodulis saab seadistada &kde; õigekirja kontrollimise võimalusi. Sa saad valida, millist õigekirja kontrollimise programmi kasutada, milliseid vigu kontrollida ja millist sõnaraamatut kasutatakse vaikimisi. &kde; toetab nii programmi ASpell kui ka ISpell. - - - - -Vim komponendi seadistamine - -Selles moodulis saab seadistada rakenduse Vim kasutamist põimitava komponendina. Selleks peab olema paigaldatud rakenduse GVim või KVim mõni uuem versioon. Siin saab seadistada nii redaktori välimust kui sa seda, millist vim-binaarfaili kasutada. - - - - - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - -Välisseadmed - -Siin saab seadistada mitmesuguste välisseadmetega, näiteks klaviatuuri ja juhtpuldiga seotud asju. - - -Monitor - -Siin saab muuta monitori ekraani suurust, orientatsiooni ja värskendamissagedust. Samuti saab määrata, kas rakendada need seadistused kohe &kde; käivitamisel. Kaardil Voolutarve saab seadistada monitori voolutarbega seotud võimalusi, näiteks energiasäästmist ja väljalülitamist. - - -Juhtpult - -Siin saab seadistada oma juhtpuldi ja testida, kas see töötab korrektselt. Samuti saab siin juhtpulti kalibreerida ning määrata juhtpuldiseadme käsitsi, kui seda mingil põhjusel automaatselt ei suudeta tuvastada. - - -Klaviatuur - -Selles moodulis saab määrata klaviatuuri põhiomadusi: klahvivajutuste viivitus ja sagedus ning millises olekus on NumLock KDE käivitumisel. - - -Hiir - -Siin saab seadistada hiirega seotud asju. Võimalik on muuta nuppude järjekorda, kerimissuunda vahetada või hiireklõpsude tagajärge muuta. Samuti saab kursoriteemasid eelvaatluses vaadelda, paigaldada ja valida. Kaardil Muud saab hiireseadistusi veelgi täpsemalt kindlaks määrata. - - -Printerid - -Selles dialoogis saab seadistada printereid ja mitmesuguseid trükkimissüsteeme. Siin saab lisada kohalikke ja võrguprintereid, kontrollida parajasti käimasolevaid trükitöid ning uurida printerite omadusi. - - - - - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - - -Sülearvuti energia juhtimine - -Selles osas on üksainus moodul: Sülearvuti aku. Siin saab seadistada rakenduse Klaptopdaemon akumonitori välimust ja käitumist. Sa võid valida erinevat täitumist tähistavad ikoonid ning lasta teatud sündmuste korral märguandeid näidata. Kui aku peaks tühjenema kriitilise tasemeni, saab lasta deemonil sülearvuti passiivsesse seisundisse panna või ka välja lülitada, et vältida andmete kaotamist. - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - - -Hõlbustus -Selles osas saab seadistada nii riigi ja keelega seotud asju kui ka mitmeid võimalusi, mis aitavad paremini hakkama saada puuetega inimestel. - - - -Hõlbustus - -Siin saab seadistada valikuid, mis lihtsustavad kuulmishäiretega või nende inimeste probleeme, kel on raskusi klaviatuuri kasutamisega. Nii saab näiteks süsteemse piiksu asemel näidata visuaalset signaali, vilgutades ekraani või vahetades ekraani värvid. Samuti saab muuta klaviatuuri kasutamise võimalusi (näiteks kleepuvad klahvid või aeglased klahvid). - - -Riik - regioon & keel - -Selles moodulis saab muuta sinu asukohaga seotud asju: keel, rahaühik, kuupäevavorming. Kui soovid kasutada rohkem keeli, paigalda arvutisse vastavad tde-i18n-tarkvarapaketid. - - -Aktiveerimistoimingud - -Siin saab määrata rakenduste ja käskude käivitamiseks vajalikke toiminguid - hiirežeste ja kiirklahve. - - -Klaviatuuri paigutus - -Selles moodulis saab seadistada klaviatuuripaigutuse vahetamise utiliiti Kxkbd, mis kasutab ära &X-Window; xkb-laiendust. See võimaldab süsteemse salve ikooni või kiirklahvi abil hõlpsasti klaviatuuripaigutusi vahetada. Siin saab klaviatuuripaigutused üldse sisse lülitada või keelata ning neid lisada. Siin saab kõike veelgi täpsemalt häälestada, näiteks määrata paigutuste lülitamise globaalselt, rakenduste või isegi akende kaupa. - - -Kiirklahvid - -Siin saab seadistada &kde; globaalseid kiirklahve. Võimalik on valida mitme eelnevalt määratud kiirklahviskeemi seast, mis tuleb kasuks, kui oled varem kasutanud mõnda muud töökeskkonda, näiteks &Windows; või &MacOS;. Soovi korral saad aga luua oma skeemi ning muuta ka muuteklahve. - - - - - - - - - - - - -&Anne-Marie.Mahfouf; &Anne-Marie.Mahfouf.mail; -Javier Martín Diez - -Rocco Stanzione - - - -Turvalisus ja privaatsus - -Siin saab seadistada turvalisuse ja privaatsusega seotud asju, näiteks krüptograafia kasutamine, KDE turvalaeka lubamine, identiteedi määramine ning vahemälu haldamine. - - -Krüpto -Selles moodulis saab seadistada SSL-i kasutamist enamikus KDE rakendustes, samuti hallata oma isiklikke sertifikaate ning teadaolevaid sertifitseerimiskeskusi. - - -KDE turvalaegas -Siin saab muuta KDE turvalaeka seadistusi. - -KDE turvalaeka sihiks on pakkuda turvalist paroolide ja veebivormide andmete salvestamise paika. Erinevad paroolid võib paigutada erinevatesse laegastesse, mida kõiki saab avada ainult ülemparooliga (seda ei tohi kunagi unustada!). Vaikimisi kannab turvalaegas nime "kdewallet", sul on aga võimalik luua uus laegas kohalike paroolide tarbeks või kasutada vaikimisi laegast kõigi andmete jaoks sektsioonis "Turvalaeka automaatne valik". - -Sellised KDE rakendused, nagu Konqueror, KMail ja Kopete teevad KDE turvalaekaga täielikult koostööd. Kõik nad küsivad vähemalt ühe korra luba turvalaekale ligipääsuks. Sul on võimalik määrata mitmesuguseid ligipääsutasandeid, näiteks "alati lubatud", "alati keelatud" jne. Kui soovid ligipääsutasandit muuta, saab seda teha kaardil "Kasutamise kontroll", kustutades rakenduse kirje ja valides uue eelistuse järgmisel korral, kui rakendus soovib laekale ligi pääseda. - - - - Turvalaeka valikud - - KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamiseks märgi kast KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamine. Märke eemaldamine kastist lülitab KDE turvalaeka kasutamise sinu süsteemis välja. - -Vaikimisi jäetakse KDE turvalaegas lahti, kuni kasutaja lõpetab seansi, kuid seda saab muuta sektsioonis Turvalaeka sulgemine, kus saab määrata, et laegas suletakse, kui seda pole teatud aeg kasutatud, kui käivitub ekraanisäästja või kui lõpetab töö viimane seda kasutanud rakendus. - -Et sul võib olla mitu laegast, saab sektsioonis Turvalaeka automaatne valik määrata, millise laekaga KDE käivitada. - -KDE turvalaeka ikoon on vaikimisi näha süsteemses salves, kuid selle saab ka peita. Eemalda märge kastist Haldurit näidatakse paneelil, kui soovid, et seda üldse ei näidataks, või märgi kast Viimase turvalaeka sulgemisel peidetakse paneeliikoon, kui soovid selle peita alles siis, kui kõik laekad on suletud. Mainitud kirjed leiab sektsioonist Turvalaeka haldur. - - - -Kasutamise kontroll - -Siin saab määrata, millist reeglit antud turvalaeka puhul KDE rakendustes kasutada. - - - - - - - -Parool ja kasutajakonto -Siin saab muuta isiklikku infot, mida kasutatakse e-posti ja tekstitöötluse rakendustes. Sisselogimiseks kasutatava parooli saab muuta klõpsuga nupule Muuda parooli... - - -Privaatsus -Siin saab kustutada jäljed, mida KDE jätab süsteemi, näiteks käskude ajaloo või brauseri vahemälu. - - - - - - - - - - - -&J.Hall; &J.Hall.mail; - - - -Süsteem -Siin saab seadistada mitmeid süsteemi puudutavaid asju, nagu alglaadur ja kernel ning määrata kindlaks mõned põhimõttelised asjad. Enamik dialooge nõuab muudatuste tegemiseks sinu käest administraatori (root) parooli. - - - -Alglaadur (LiLo) -Kui kasutad leivnud alglaadurit LiLo, saad seda siin seadistada. Võimalik on määrata alglaaduri asukoht, LiLo alglaadimisekraani näitamise aeg, samuti lisada või muuta alglaadimisnimekirjas olevaid kerneli laadepilte. - - - - -Kuupäev & kellaaeg -Selles moodulis saab seadistada süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Määrata saab nii kuupäeva, kellaaja kui ka ajavööndi. Siinmääratu kehtib kogu süsteemis. - - - -Fontide paigaldaja -Siin saab seadistada nii isiklikke kui ka süsteemseid fonte. Võimalik on paigaldada uusi fonte, kustutada vanu ning vaadata eelvaatluses paigaldatud fonte. Vaikimisi näidatakse siin isiklikke fonte. Kui soovid muuta süsteemseid fonte, klõpsa nupule Administraatori režiim. - - -IBM Thinkpad sülearvuti -Siin saab muuta IBM Thinkpadi sülearvuti spetsiaalseid nuppe. Selle kasutamiseks on vajalik moodul nvram. - - -Linuxi kernel -Kui sul töötab &kde; &Linux;i keskkonnas, siis selle &juhtimiskeskus;e mooduliga saab luua või muuta &Linux;i kerneli konfiguratsioonifaile. See sobib siiski ainult kernelitele, mille versioon on vähem kui 2.5. - - -Sisselogimise haldur -Selles moodulis saab seadistada &kde; sisselogimishaldurit &tdm;. &tdm; on väga võimas ja paljude valikutega sisselogimishaldur. See toetab kasutajate lülitamist, sisselogimist graafilisse keskkonda võrgust ning selle välimust saab mitmel moel muuta. Täpsemalt räägib sellest kõigest &tdm;-i enda käsiraamat. - - -Asukohad -Selles dialoogis saab määrata mõningaid vaikimisi asukohti, kus hoitakse teatud olulisi faile. Töölaud sisaldab kõiki sinu töölaual paiknevaid faile. Autostart kataloogis on failid või viidad failidele, mis käivitatakse automaatselt kohe &kde; käivitamise ajal. Dokumendid on koht, kuhu &kde; rakendused oma dokumente vaikimisi salvestavad ja kust nad neid vaikimisi avavad. - - -Sony Vaio sülearvuti -Selles moodulis saab seadistada Sony Vaio sülearvutite spetsiifilisi omadusi. Kui sul on Sony Vaio, tuleks dialoogi kasutamiseks paigaldada sonypi draiver. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/creating-graphics.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/creating-graphics.docbook deleted file mode 100644 index 6b34e805c85..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/creating-graphics.docbook +++ /dev/null @@ -1,30 +0,0 @@ - - - - - - -Graafika loomine - -Kuidas luua graafikat &kde; rakendustega... (noh, vahest ka millegi muuga) - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/credits-and-license.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/credits-and-license.docbook deleted file mode 100644 index 742346ead71..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/credits-and-license.docbook +++ /dev/null @@ -1,286 +0,0 @@ - -Autorid -&kde; autoriõigus: &kde; meeskond. - -Käesoleva käsiraamatu autoriõigus 2006: &kde; dokumentatsiooni meeskond. Konkreetsed autorid on järgmised: - - -Tom Albers tomalbers@kde.nl - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Waldo Bastian bastian@kde.org - - - -Kirjutas märkmed, millest sai . - - - - - - - -Gardner Bell gbell72@rogers.com - - - -Kirjutas . - -Kirjutas . - - - - - - - -Gary Cramblitt garycramblitt@comcast.net - - - -Kirjutas . - - - - - - - -David Faure faure@kde.org - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Nicolas Goutte goutte@kde.org - - - -Kirjutas . - - - - - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - - Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi. - Kirjutas . - Kirjutas . - Kirjutas . - Kirjutas . - Kirjutas ümber . - Kirjutas . - - - - - - -Adriaan de Groot groot@kde.org - - - -Kirjutas . - -Kirjutas . - - - - - - - -J Hall jes.hall@kdemail.net - - - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - - - - - - - -&Anne-Marie.Mahfouf; &Anne-Marie.Mahfouf.mail; - - - - Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi. - - - - - - -&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; - - - -Kirjutas rakenduste kstart ja ksystraycmd osad. - - - - - - - - -Peter Nuttall p.s.nuttall@dur.ac.uk - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Steven Robson s.a.robson@sms.ed.ac.uk - - - -Tegi pildid järgmistele osadele: , , ja . - - - - - - -&Philip.Rodrigues; &Philip.Rodrigues.mail; - - - -Korrektuur ja vigade parandused. - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Kirjutas . - -Vormistas osaliselt . - - - - - - - -Deepak Sarda antrix@gmail.com - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Robert Stoffers robert_angie@ozemail.com.au - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Juan Carlos Torres carlosdgtorres@gmail.com - - - -Kirjutas . - - - - - - - -Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org - - - -Kirjutas . - - - - - - -&Lauri.Watts; &Lauri.Watts.mail; - - - -Pani kirja üldstruktuuri. - -Kirjutas . - -Vormistas osaliselt . - - - - - - -Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de - - - -Kirjutas . - -Kirjutas . - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/customizing-desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/customizing-desktop.docbook deleted file mode 100644 index ac87ffee9df..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/customizing-desktop.docbook +++ /dev/null @@ -1,168 +0,0 @@ - - - -Juan Carlos Torres - - - -&kde; töölaua välimuse kohandamine - -&kde; töölaua välimuse muutmine on päris lihtne ja paindlik, seda saab teha kas välimuse erinevaid komponente muutes või mõnda olemasolevat teemat kasutades. Alljärgnevalt selgitame, millised &kde; osad on muudetavad ja kuidas neid muuta. - - -Taust -Töölaua taust, mida tihtipeale nimetatakse taustapildiks, võimaldab näidata töölaual teatud pilte. Tausta saab seadistada &juhtimiskeskus;es või klõpsates hiire parema nupuga töölauale ja valides Seadista töölauda... - -&kde; võimaldab valida ühe pildi või piltide slaidiseansi näitamise või ka mitte pilti näidata. Kui valida Pilt puudub, kasutatakse töölaual värvi. Samuti saab valida, kas kasutada ühesugust tausta kõigil virtuaalsetel töölaudadel või erinevaid. Selleks tuleb rippmenüüst valida Kõigil töölaudadel või vajaliku töölaua nimi. - -Täiendavaid taustapilte võib alla laadida klõpsuga paremal paiknevale nupule Hangi uusi taustapilte või saidi kde-look.org taustapiltide (Wallpapers) sektsioonist. - - - -Värvid -&juhtimiskeskus;e värviseadistused võimaldavad määrata värve, mida kasutatakse akna mitmesugustel elementidel, näiteks tiitliribad, taust, tekst, nupud. Akna iga elemendi värvi saab muuta, kui valida rippmenüüst element ja seejärel värv. Siis tuleb muudatused salvestada klõpsuga nupule Salvesta skeem... Sellega salvestatakse seadistused värviskeemifaili. Värviskeemifailid on tekstifailid laiendiga .kcsrc, mis sisaldavad kirjeid akna kõigi vidinate ja nende värvide kohta RGB-vormingus. Hõlpus on lisada ka allalaaditud värviskeeme, klõpsates nupule Impordi skeem... ja valides vajaliku .kcsrc-faili. Värviskeemid võimaldavad tentud muudatused mugavalt faili salvestada, samuti võib valida mõne eelmääratud värviskeemi, mis võtab vajaduse muuta iga akna elementi eraldi. - -Täiendavaid värviskeeme leiab saidi kde-look.org värviskeemide (Color Schemes) sektsioonist. - - - -Ikoonid -Ikoonid on faile ja katalooge tähistavad pildid. Ikooniteema sisaldab pilte, mis tähistavad toiminguid, faile, seadmeid ja rakendusi. Ikooniteemasid saab väga hõlpsalt hallata &juhtimiskeskus;e ikoonide moodulis. Vali lihtsalt meelepärane ikooniteema ja klõpsa nupule Rakenda. Uue ikooniteema paigaldamiseks tuleb klõpsata nupule Paigalda uus teema... ja valida vajalik ikooniteema arhiivifail. Eelnevalt ei ole vaja arhiivifaili lahti pakkida. Õigupoolest tunnistabki ikoonide moodul ainult arhiveeritud ikooniteemasid. Ikooniteema eemaldamiseks vali nimekirjas teema ja klõpsa nupule Eemalda teema. Pane tähele, et eemaldada ei saa teemat, mida parajasti kasutad, enne seda tuleb lülituda mõnele muule teemale. Samuti ei saa eemaldada ikooniteemasid, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur. -Täiendavaid ikooniteemasid leiab saidi kde-look.org ikooniteemade (Icon Themes) sektsioonist. - - - -Käivitusekraan - - - - - -&kde; vaikimisi käivitusekraan -&kde; vaikimisi käivitusekraan - - -Käivitusekraan on animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse pärast sisselogimist &kde; laadimise ajal. Igal kasutajal võib olla erinev käivitusekraan. Kasutajad saavad oma käivitusekraani muuta &juhtimiskeskus;e käivitusekraani moodulis. Vali meelepärane käivitusekraan ja klõpsa nupule Rakenda. Milline see välja hakkab nägema, võid testida klõpsuga nupule Test. Uue käivitusekraaniteema paigaldamine on väga lihtne. Klõpsa nupule Lisa... ja vali vajalik käivitusekraani arhiivifail. Seda ei ole vaja eelnevalt lahti pakkida. Ka käivitusekraani eemaldamine on väga lihtne: vali käivitusekraan ja klõpsa nupule Eemalda. Pane tähele, et sa ei saa eemaldada käivitusekraane, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur. - -Täiendavaid käivitusekraaniteemasid leiab saidi kde-look.org käivitusekraanide (Splash Screens) sektsioonist. Pane tähele, et mõni käivitusekraan võib vajada konkreetse KSplashi mootori paigaldamist. - - - -Akna dekoratsioonid -&kde; akna dekoratsioonid võimaldavad muuta akna piirete, tiitliribade ja nuppude välimust. Mõni akna dekoratsioon kasutab isegi selliseid efekte nagu läbipaistvus. Akna dekoratsioon peab kõige sellega toime tulema ilma kiirust ja jõudlust ohtu seadmata. Seepärast pakutakse akna dekoratsioone lähtekoodina, mis tuleb ise kompileerida, või binaarpakettidena, mis tuleb ise paigaldada. Põhimõtteliselt on akna dekoratsioonid pluginad või pisiprogrammid, mis annavad &kde; aknahaldurile &twin; teada, kuidas aknaraame kuvada. - -Uue akna dekoratsiooni lisamiseks tuleb see lähtekoodist kompileerida. Kui sinu distributsioonile või süsteemile on olemas binaarpakett, tuleb see paigaldada distributsiooni tarkvarahalduri abil. Viimase kohta annab täpsemat teavet distributsiooni dokumentatsioon. Kui akna dekoratsioon on paigaldatud, saab seda hallata &juhtimiskeskus;e akna dekoratsioonide moodulis. Akna dekoratsioonide kaardil on paigaldatud dekoratsioonid näha rippmenüüs. Vali sealt meelepärane ja klõpsa nupule Rakenda. Erinevatel akna dekoratsioonidel on erinevad võimalused ja sätted. Uuri neid omal käel. Nuppude kaart võimaldab määrata akna tiitliriba nuppude sätteid. Nuppude ümberkorraldamiseks, lisamiseks ja eemaldamiseks märgi kast Kohandatud tiitliriba nuppude asetuse kasutamine. Nupu lisamiseks tiitliribale lohista see nimekirjast tiitliriba eelvaatluse alale. Nupu eemaldamiseks lohista see tiitliriba eelvaatluse alast nimekirja. Nuppude ümberkorraldamiseks lohista neid tiitliriba eelvaatluses. - -Ehkki enamik akna dekoratsioone tuleb kompileerida lähtekoodist, pakub &kde; ka teist tüüpi, nimelt pikselrasterpildipõhiseid akna dekoratsioone. See tähendab, et nende teemade korral on kasutatud pisikesi pikselrasterpilte. &kde; pakub kohe välja pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni nimetusega IceWM. Veel üks pikselrasterpildipõhine akna dekoratsioon on deKorator, mille leiab saidilt kde-look.org. Paigaldamise kohta uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. Pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni eeliseks on võimalus valmistada suhteliselt lihtsalt teemasid, kasutades pilte ja redigeerides konfiguratsioonifaile. Miinuseks on jõudluse teatud vähenemine, mis küll kiiremates süsteemides jääb peaaegu märkamata. - -IceWM teema paigaldamiseks vali IceWM akna dekoratsioon ja klõpsa kirjelduse alas nupule Ava &kde; IceWM teema kataloog. See avab &konqueror;i akna asukohas $TDEHOME/share/apps/twin/icewm-themes. Paki oma IceWM teema sellesse kataloogi lahti. Seejärel lisatakse teema IceWM teemade nimekirja. Vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Rakenda. - -deKoratori teema lisamiseks pärast selle paigaldamist vali akna dekoratsioonide nimekirjast deKorator ja mine kaardile Teemad. Klõpsa nupule Paigalda uus teema ja vali deKoratori teema arhiivifail. Kontrolli, et deKoratori teema versioon ühtib süsteemi paigaldatud deKoratori versiooniga. Kui teema on lisatud, vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Määra teema asukohad. Efekti rakendamiseks klõpsa nupule Rakenda. - -Täiendavaid akna dekoratsioone leiab saidi kde-look.orgNative &kde; 3.x ja Native &kde; 3.2+ sektsioonidest. IceWM ja deKoratori akna dekoratsioonidel on akna dekoratsioone kategoorias (Window Decorations) omaette sektsioon. - - - -Stiil -Graafilise kasutajaliidese põhielemendid on vidinad: nupud, kerimisribad, kaardid, menüüd. Vidinastiil on plugin või pisiprogramm, mis annab &kde;-le teada, kuidas vidinaid kuvada. Et vidinad on liidese põhielemendid, kasutatakse neid sageli ja nad peavad kiiresti reageerima. Seepärast tuleb ka vidinastiile kompileerida lähtekoodist või paigaldada binaarpaketina, nagu ka akna dekoratsioone. Kuidas lähtekoodi kompileerimine või binaarpaketi paigaldamine täpselt käib, selgitab sinu distributsiooni dokumentatsioon. - -Kui vidinastiil on paigaldatud, lisatakse see &juhtimiskeskus;e stiilide mooduli saadaolevate stiilide nimekirja. Stiilide kaardil saab nimekirjast valida vidinastiili ja stiili seadistada, kui stiil seda võimaldab. Erinevatel stiilidel on erinevad võimalused. Valitud stiili eelvaatlust näeb kaardi alumises osas. Efektide kaardil saab määrata teatud vidinate, näiteks liitkastide ja kohtspikrite visuaalseid efekte. Tööriistaribade kaardil saab määrata teatud tööriistaribade välimuse sätteid. - -Täiendavaid vidinastiile leiab saidi kde-look.org &kde; teemade/stiilide (Themes/Styles) kategooria mitmest alamsektsioonist. Pane tähele, et stiile pakutakse lähtekoodina või binaarpaketina. &kde; teemafaile ei ole olemas. - - - -&kde; teema -&kde; võimaldab salvestada töölaua välimusse tehtud muudatused faili, kasutades selleks &juhtimiskeskus;e teemahaldurit. Kui oled töölaua oma käe järgi sobivaks seadnud, klõpsa nupule Loo uus teema... Sisesta teema vajalikud üksikasjad, näiteks nimi, autor, versioon &etc; Kui oled valmis, klõpsa nupule OK. Seejärel lisatakse teema saadaolevate teemade nimekirja ja salvestatakse sinu &kde; teema seadistused. &kde; teema fail (laiendiga .kth) annab &kde;-le teada, milliseid akna dekoratsioone, stiili või värviskeemi antud teema korral kasutada. Välisest allikast pärit &kde; teema lisamiseks klõpsa nupule Paigalda uus teema... ja vali &kde; teema fail. Teema eemaldamine käib lihtsalt klõpsuga nupule Eemalda teema. Kui oled teemat muutnud, pead looma uue nimega teema või eemaldama eelnevalt varasema versiooni, kui soovid endiselt kasutada sama nime. - -&kde; teemas salvestatakse ja kasutatakse järgmisi elemente: - - -Taust - - -Ekraanisäästja - - -Ikooniteema - - -Süsteemi märguanded - - -Värviskeem - - -Kursoriteema - - -Akna dekoratsioon - - -&konqueror;i tausta fail (failihaldus) - - -Paneeli taust - - -Stiil - - -Fondid - - - -&kde; teema kasutamisel või paigaldamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see määrab ainult seda, milliseid ülanimetatud elemente kasutada. &kde; teema hõlmab endas ainult süsteemi märguandeid, töölaua tausta, paneeli tausta, &konqueror;i tausta ja värviskeemi. Teised komponendid tuleb paigaldada eraldi, kui neid ei paku juba &kde; ise. - -&kde; teemasid leiab saidi kde-look.org teemade/stiilide (Themes/Styles) sektsiooni teemahalduri (Theme-Manager) alamsektsioonist. - - - -Sõnaraamat - - - -Taust -Töölaua tausta pilt või värv - - - -Värviskeem -(.kcsrc) Seadistustefail, mis määrab, millist värvi millise vidina korral kasutada - - - -Ikoonid -Pildid, mis tähistavad rakendusi, faile, seadmeid &etc; - - - -Käivitusekraan -Animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse sisselogimise järel &kde; laadimise ajal - - - -Akna dekoratsioon -Pluginad või pisiprogrammid, mis annavad aknahaldurile teada, kuidas kuvada aknaraame - - - -Stiil -Plugin või pisiprogramm, mis annab &kde;-le teada, kuidas kuvada vidinaid - - - -&kde; teema -Fail laiendiga .kth, mis sisaldab juhiseid, milliseid seadistusi graafilise kasutajaliidese komponentide puhul kasutada - - - -Vidinad -Graafilise kasutajaliidese põhielemendid: nupud, kerimisribad, menüüd, kaardid &etc; - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/desktop.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/desktop.png deleted file mode 100644 index 2fc6fd85e97..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/desktop.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/email.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/email.docbook deleted file mode 100644 index 44bb3566235..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/email.docbook +++ /dev/null @@ -1,124 +0,0 @@ - - - - -&Daniel.Naber; -&David.Rugge; - - - - - -E-kirjade põhitõed - -E-postalustamine - -&kmail; - -&kde; pakub võimsat ja hõlpsasti kasutatavat e-posti klienti, mille nimeks on &kmail;. See võimaldab sul oma e-kirju kiiresti nii saata, saada kui ka korraldada. Kui siiski peaks esinema mingeid probleeme, leiab neile arvatavasti vastuse &kmail;i põhjalikust käsiraamatust. - - -Info, mida läheb vaja enne alustamist - -Paljud e-posti seadistused võivad märgatavalt erineda vastavalt sellele, milline on sinu süsteem, sinu ISP parameetrid või kohaliku võrgu ülesehitus. Igal juhul tuleb enne e-posti kasutamist kindlaks määrata teatuid asjad: - - -Sinu e-posti aadress -Selle annab sulle ISP või süsteemiadministraator. - - - -Sinu e-posti konto kasutajanimi ja parool -Kasutajanimi on tihtipeale e-posti aadressi @-märgile eelnev osa, aga mõnikord ka midagi muud - küsi seda oma ISP või süsteemiadministraatori käest. - - - - - - -E-postSMTP-server -Väljuvate kirjade (SMTP) serveri nimi ja muud üksikasjad -Ka selle info peaks sulle teatama ISP. Kui sa seda siiski ei tea, võiks proovida kasutada aadressi smtp.sinu-ISP-nimi.ee. - - - - - -E-postIMAP-server - -E-postPOP3-server -Sisenevate kirjade (IMAP või POP) serveri nimi ja muud üksikasjad -Kui sa seda ei tea, võiks proovida kasutada imap.sinu-ISP-nimi.ee IMAP-i või pop.sinu-ISP-nimi.ee POP3 korral. - - - - -Kui eespool mainitud info on olemas, võid hakata &kmail;i tööks seadistama. Käivita &kmail; K menüüst (selle leiab alammenüüst Internet või, kui soovid, võid kasutada ka mõnda meetodit, mida kirjeldab ). Kui &kmail; on käivitatud, vali menüükäsk SeadistusedKMaili seadistamine... Nüüd kirjeldamegi &kmail;i seadistustedialoogi. - - - - -Identiteedi loomine - -Kaardi Identiteedid seadistused peaksid olema seletamatagi selged. Vali vaikimisi identiteet ja klõpsa nupule Muuda... Kirjuta väljale Sinu nimi enda täielik nimi (⪚ Juhan Juurikas). Lisaks sellele võid vajaduse või soovi korral täita ka välja Organisatsioon. -Seejärel kirjuta väljale E-posti aadress oma e-posti aadress (⪚ juhan@kuskil.ee). - -Rohkem ei ole sellel kaardil midagi vaja teha, kui sa ei soovi just kasutada mõningaid lisavõimalusi (krüptoseadistused, allkiri &etc;). Neist võimalustest räägib lähemalt &kmail;i käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja võta ette järgmine kaart. - - - - -Konto loomine - -Klõpsa kaardi Võrk ikoonil, millega saab avada võrguseadistuste dialoogi. Siin saab määrata, kuidas &kmail; e-kirju saadab ja vastu võtab. Paremal pool on näha kaks kaarti: Saatmine ja Vastuvõtmine. Vajalikud on mõlemad, seepärast vaatamegi neid lähemalt: - - -Kirjade saatmine - -E-postsaatmine - -Kaardil Saatmine saab määrata kindlaks e-kirjade saatmise viisi. Nimekirjakasti esimene kirje tähistab vaikimis e-kirjade saatmise viisi. Nupuga Lisa... saab valida kaks erinevat viisi: SMTP ja Sendmail. &Sendmail; tähendab siinkohal kohalikku tarkvara seadistamist — üldiselt peetakse seda päris raskeks seadistada, nii et kui sul pole veel toimivat &Sendmail;i, vali parem SMTP ning anna selle väljal Nimi meelepärane nimetus (⪚ Minu e-posti konto) ja väljal Server serveri nimi ja domeen (⪚ smtp.teenusepakkuja.ee). Välja Port võib arvatavasti muutmata jätta (vaikimisi seisab seal 25). - -Muude valikute põhjaliku kirjelduse annab &kmail; käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja ava seejärel kaart Vastuvõtmine. - - - - -Kirjade vastuvõtmine - -Konto määramiseks, millega e-kirju vastu võtta, klõpsa kaardil Vastuvõtmine nupule Lisa... Seejärel saad määrata oma e-posti konto tüübi. Enamasti peaks sobima POP3 või IMAP. Kui sul läheb vaja mõnda muud tüüpi, uuri &kmail;i käsiraamatut. - -Seejärel ilmub dialoog Konto lisamine. Kõigepealt määra väljal Nimi kindlaks oma konto nimi. See võib olla just selline, nagu ise soovid. Väljad Kasutajanimi, Parool ja Server tuleb täita infoga, mis peaks sul juba varem olemas olema. Enamasti ei ole väljal Port vaja midagi muuta. - -Nüüd oled valmis e-kirju nii saatma kui saama. IMAP-i korral ava lihtsalt oma kaustad &kmail;i peaakna kaustapuus. &kmail; võtab seejärel serveriga ühendust ja näitab leitud kirju. POP3 korral kasuta menüükäsku FailKontrolli posti. - - - - - - -Seadistuste testimine - -E-posttestimine - -Esmalt võiksid saata kirja iseendale, et kontrollida, kas kõik toimib korralikult. Kirja saatmiseks vajuta kiirklahvi &Ctrl;N, klõpsa ikoonile Uus kiri või vali menüükäsk KirjadUus kiri... Avaneb kirja koostamise aken. Kirjuta väljale Kellele: omaenda e-posti aadress ja kirjuta midagi ka väljale Subjekt. Saada kiri teele menüükäsuga KirjadSaada. - -Uute kirjade kontrollimiseks vali menüükäsk FailKontrolli posti. Peaakna alumises paremas nurgas ilnmub nähtavale edenemisriba, mis näitab, kui palju kirju tõmmatakse. Kui saad kirja, mille äsja kirjutasid, on kõik korras. Kui aga saad testimise ajal mingeid veateateid, kontrolli, kas võrguühendus ikka töötab. Samuti võiks sellisel juhul üle vaadata oma seadistused (Seadistused&kmail;i seadistamine...). - - - -Lisainfo - -&kmail;i käsiraamat sisaldab põhjalikku ülevaadet kõigist rakenduste võimalustest, seadistustest ja nii edasi. Seda võib lugeda &abikeskus;es või käsku help:/kmail &konqueror;i asukoharibale sisestades. - - -&kmail;i veebilehekülg http://kmail.kde.org sisaldab värskeimaid uudiseid, mitmesuguseid nippe ja trikke ning palju muud. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/extragear-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/extragear-applications.docbook deleted file mode 100644 index 5a74683c082..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/extragear-applications.docbook +++ /dev/null @@ -1,196 +0,0 @@ - - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - -&kde; Extrageari rakendused - -Terve rida rakendusi on otseselt seotud &kde; projektiga, kuid ei kuulu &kde; põhidistributsiooni hulka. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest olulisemad on see, et need rakendused dubleerivad mõnda juba olemasolevat rakendust või on siis lihtsalt väga spetsiifilised. Vahest kõige olulisem on aga see, et arendajad ise ei soovi mõnikord enda rakendust pakkuda koos &kde;ga, vaid tahavad säilitada võimaluse tuua uus versioon välja omaenda ajakava järgi. Siiski tunnustab &kde; Extrageari rakendusi ning mõnedki neist on muutunud päris populaarseks. - - -&kde; Extrageari komponendid - - - -Multimeedia - - - -&amarok; - Väga võimas muusikamängija, mis suudab esitada MP3-, WAV- ja OGG-faile ning veel paljusid muid failitüüpe. Siin ei jagu ruumi kõigi &amarok;i omaduste üleslugemiseks, kuid mainida tasuks kindlasti seda, et &amarok; oskab automaatselt võrgust tõmmata plaatide kaanepilte, laulusõnu ning pakub esteetiliselt suurepäraseid visualiseeringuid. Nagu ülejäänud &kde;, on ka &amarok; igati kohandatav, seda saab juhtida skriptidega ning selle kontekstisirvijat saab oma soovide järgi mutua &CSS;-i kasutades. &amarok; toetab ka mitmeid taustaprogramme, sealhulgas GStreamer, xine, NMM, MAS, aKode ja &arts;. - - - Veebilehekülg: http://amarok.kde.org - Käsiraamatu vaatamiseks kirjuta &konqueror;i asukoharibale help:/amarok või uuri seda &abikeskus;es. Kui sul ei peaks olema &amarok; paigaldatud, saab käsiraamatut lugeda ka internetis sellel leheküljel. - - - - - - - - - -K3b - &kde; väga võimas &CD;/DVD kirjutamise rakendus. K3b abil saab luua andmeid, videod ja audiot sisaldavad &CD;-sid (seda võimaldavad WAV, MP3, FLAC ja Ogg Vorbise pluginad). Salvestada ja laadida saab ka kirjutamisprojekte, toetatud on &CD;-de rippimine ning soovi korral saab ka &CD;/DVD koopia valmistada. - - - Ingliskeelne kokkuvõte: http://extragear.kde.org/apps/k3b/ - Veebilehekülg: http://k3b.org - K3b käsiraamat - - - - - - - - - - -Graafika - - -&digikam; - Fotohaldusrakendus, millega saab mugavalt korraldada ja importida digifotosid. Arvukate võimaluste hulka kuuluvad fotode sildistamine, paljud pluginad ning igakülgne kommenteerimine. &digikam; võib ära kasutada ka KIPI-t (&kde; Image Plugin Interface ehk KDE pildipluginaliides), millega annab oma panuse ühise pluginate infrastruktuuri loomisse, mis lubab pildipluginaid ühiselt kasutada paljudel &kde; graafikarakendustel (näiteks Gwenview, ShowImg ja KimDaBa). - - - Veebilehekülg: http://digikam.org - &digikam;i käsiraamat - - - - - - -Gwenview - Veel üks võimas pildinäitaja, mis suudab piltide laadimisel ja salvestamisel kasutada kõiki pildivorminguid, mida &kde; tunneb, aga ka näidata rakenduse GIMP pildifaile (*.xcf). Gwenview oskab pilte teatud määral töödelda (pööramine, peegeldamine) ning täiel määral ära kasutada TDEIO mooduleid (see lubab näiteks kasutada pilte &FTP; vahendusel). Lisaks sellele saab rakenduses pruukida ka mitmeid failihalduse käske (kopeerimine, asetamine, liigutamine, kustutamine). - - - Veebilehekülg: http://gwenview.sourceforge.net/ - Gwenview käsiraamat - - - - - - - -ShowImg - Paljude võimalustega &kde; tarbeks loodud pildinäitaja, mis oskab näidata paljusid pildivorminguid, sealhulgas JPEG, PNG, [animeeritud] GIF ja MNG. Rakendus koosneb puukujulisest paneelist, kataloogi/eelvaatluse paneelist ning vaatepaneelist. Soovi korral saab (suurema) vaatepaneeli ja (väiksema) kataloogi/eelvaatluse paneeli vahetada. Rakendus pakub võimalust pilte või nende eelvaatlust vaadata mitmest kataloogist ning otsida identseid pilte. Samuti kuuluvad ShowImg võimaluste hulka täisekraani kasutamine, suurendamine, sortimine, lohistamine &konqueror;is ja tihendatud arhiivides leiduvate piltide tugi. - - - Veebilehekülg: http://www.jalix.org/projects/showimg/ - ShowImg käsiraamat - - - - - - -KimDaBa - KimDaBa (&kde; IMage DAtaBAse ehk KDE piltide andmebaas) üritab pakkuda käepärase lahenduse, kuidas korraldada oma sadu või isegi tuhandeid pilte. Piltide märgistamise huvides optimeeritud KimDaBa suudab vajaliku pildi üles leida sõna otseses mõttes mõne sekundiga. - - - Veebilehekülg: http://ktown.kde.org/kimdaba/ - KimDaBa käsiraamat - - - - - - - - - - - -Võrk - - -&konversation; - Kõigi võimalustega IRC klient, mis toetab kanalite kaupa kodeeringuid, failide alla- ja üleslaadimist ning vajaduse korral ka peatamist ja taasalustamist, hüüdnimede automaatselt lõpetamist ja esiletõstmist, samuti saab seda tihedalt lõimida &kontact;i ja ülejäänud &kde;ga. - - - Veebilehekülg: http://konversation.kde.org - &konversation;i käsiraamat - - - - - - -KMldonkey - &kde; kasutajaliides võimsale P2P failijagamisprogrammile MLDonkey. Rakendus on igati seadistatav, näitab reaalajas graafiliselt internetiliikluse mahtu, statistikat ja veel palju muud. - - - Veebilehekülg: http://kmldonkey.org/ - KMldonkey käsiraamat - - - - - - -KNemo - See rakendus näitab iga võrguliidest ikoonina süsteemses salves. Kohtspikrid ja infodialoog annavad liideste kohta täiendavat infot. Passiivsed hüpikaknad annavad teada liidestel asetleidvatest muutustest, samuti pakub rakendus võrguliikluse graafilise esitamise abivahendit. - - - &kde;-apps kirje: http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12956 - - - - - - - - - - - -Abivahendid - - -Filelight - Lihtne, aga peaaegu ideaalne rakendus, millega graafiliselt näidata, millele kulub sinu kettaruum. Filelight näitab seda infot kogu failisüsteemi kontsentriliste segmentidena. - - - Veebilehekülg: http://www.methylblue.com/filelight/ - Filelighti käsiraamat - - - - - - - -Krecipes - &kde; retseptide tööriist, millega saab hõlpsasti kasutatavas liideses hallata oma retseptide andmebaasi. Rakendus toetab igati nii koostisosade kui ka koguste lisamist ja eemaldamist, aitab koostada dieeti, oskab välja arvutada kalorite, vitamiinide, süsivesinike sisaldust jne. Lisaks sellele on rakendus väga paindlik ja lubab ennast mitmel moel laiendada. - - - Veebilehekülg: http://http://krecipes.sourceforge.net - Krecipese käsiraamat - - - - - - - - - - - -Lisainfo - -Lisainfo ja viidad - Tasuks rõhutada, et eeltoodu on vaid põgus ülevaade sellest, mida &kde; Extragear pakub. Kõigi rakenduste ja abivahenditega tutvumiseks külasta veebilehekülge http://extragear.kde.org, kus on näha kõigi rakenduste lühikokkuvõte (seda küll inglise keeles). - Enamiku rakenduste käsiraamatuid võib lugeda internetis: http://docs.kde.org. - Mainida tasub ka seda, et veel rohkem [kõrvalseisjate loodud] &kde; rakendusi leiab aadressilt http://kde-apps.org. - - - - \ No newline at end of file diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/file-sharing.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/file-sharing.docbook deleted file mode 100644 index 8e98a08567e..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/file-sharing.docbook +++ /dev/null @@ -1,54 +0,0 @@ - - - - -&Lauri.Watts; - - - - -Failide jagamine - -Failide jagamine rakendusega &kpf; - -Failide jagamine -Jagatud kataloogid - -&kpf; pakub lihtsat failide jagamise võimalust &HTTP; (hüperteksti edastamise protokoll) protokolli vahendusel. See on sama protokoll, mida veebileheküljed kasutavad andmete edastamiseks sinu veebilehitsejale. &kpf; on rangelt avalik failiserver, mis tähendab, et jagatud failidele ei laiene mingid piirangud: mida sa otsustad jagada, on kättesaadav kõigile. - -&kpf; on mõeldud failide jagamiseks sõpradega, mitte aga täiemahuliseks veebiserveriks nagu näiteks Apache. &kpf; on loodud failide muretuks jagamiseks sõpradega, kellega samal ajal vesteldakse IRC-s (jututoas). - -&kpf; töötab apletina paneelil (&kicker;). See tähendab, et rakendus vajab ekraanil väga vähe ruumi ja on alati silma all. &kpf; apleti käivitamiseks klõpsa hiire parema nupuga &kicker;il ja vali menüükäsk Lisa aplett paneelile..., mis avab dialoogi Apleti lisamine. Vali Avalik failiserver ja klõpsa nupule Lisa paneelile. - -&kpf; aluspõhimõtteks on jagatud kataloogid. Sa võid valida ühe või ka mitu kataloogi, mida soovid välja jagada, ning sellega muudad kõigile kättesaadavaks kõik antud kataloogides ja nende alamkataloogides paiknevad failid. - -Palun ole väga ettevaatlik, kui valid, milliseid katalooge välja jagada. Arvesta, et kõik kataloogi ja selle alamkataloogide failid, kaasa arvatud peidetud failid (või punktiga failid, kui kasutada friikide kõnepruuki) on kättesaadavad kogu maailmale. Sestap ära jaga katalooge, kus leidub sulle olulist infot, näiteks paroolid, krüptovõtmed, aadressiraamat, organisatsiooni sisedokumendid &etc;. - -Kui &kpf; töötab, võid näha otsekui augus asuvat nelinurkset apletti, mille ikoon sarnaneb õhupalliga. See õhupall on näha siis, kui parajasti ei jaga ühtegi kataloogi. - -Kataloogi väljajagamiseks klõpsa hiire parema nupuga õhupallil. Ilmub kontekstimenüü üheainsa kirjega: Uus server... Selle valimisel ilmub nõustaja, mis esitab mõne lihtsa küsimuse. Neile vastates saadki määrata, millist kataloogi soovid jagada. - -Katalooge saab jagada ka teisel moel - nimelt on &kpf; põimitud otse &konqueror;i. - -Kui oled avanud &konqueror;i ja seal mõne kataloogi, klõpsa hiire parema nupuga kataloogi vabal alal ning ava dialoog Omadused. Paigaldamisel lisab &kpf; sellele kaardi Jagamine. Kui &kpf; ei tööta, küsitakse sinu käest, kas panna see tööle. Klõpsuga nupule OK saadad signaali &kpf; apletile, mis annab teada, et soovid lisada uue jagatud kataloogi. - -Täpsemat infot, näiteks selle kohta, kuidas jagada erinevatele inimestele erinevaid katalooge, leiab &kpf;-i käsiraamatust. - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/font-installation.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/font-installation.docbook deleted file mode 100644 index 8c6f68bebb9..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/font-installation.docbook +++ /dev/null @@ -1,36 +0,0 @@ - - - - - Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org - - - -Fontide paigaldamine ja seadistamine - -Fondid - -Fontide seadistamine on &kde;s väga lihtne. Ava juhtimiskeskus (K menüüJuhtimiskeskus), vali puuvaates Süsteem ja selle all Fontide paigaldaja. - -Fondid jagunevad kaheks: isiklikud ja globaalsed. Isiklikud fondid on kättesaadavad ainult kasutajale, globaalsed aga kõigile. Kui avad Fontide paigaldaja, avatakse see isiklike ehk personaalsete fontidega (seda näeb ribal Asukoht:). Kui klõpsad nupule Administraatori režiim ning annad administraatori (root) parooli, avaneb globaalne režiim, kus on võimalik muuta kõigile kasutajatele kättesaadavaid fonte. - -Muus osas ei ole mainitud kahel fonditüübil mingit vahet. - -Fondideelvaatlus - -Keskel asub fontide nimekiri. Klõpsuga mõnele fondile näidatakse selle eelvaatlust. Ülal asuva tööriistariba nuppudega saab liikuda ülemkataloogi, vaadet värskendada või muuta. - -Soovi korral võid seada oma fondid mitmesse kataloogi, et hiljem saaks vähema vaevaga just vajaliku fondi üles leida. - -Fondidpaigaldamine - -Fondi paigaldamiseks klõpsa nupule Lisa fondid... Ilmuvas failidialoogis saab valida vajaliku fondi. - -Teine võimalus on lohistada fondid &konqueror;ist otse nimekirja. Fondi eemaldamiseks klõpsa fondi nimel hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Kustuta. - - - -Seadistamine (antialias) - -TDEFontinst ja TDEFontView peaks siin ka äramärkimist leidma, sest neil ei paista mingit dokumentatsiooni olevat. - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/getting-help.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/getting-help.docbook deleted file mode 100644 index 3cc19d5e2de..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/getting-help.docbook +++ /dev/null @@ -1,153 +0,0 @@ - - - - -&Lauri.Watts; - - - - -Abi saamine - - -Kasutaja käsiraamatud - -Kasutaja käsiraamat -Suuremal osa rakendustest on oma põhjalik kasutaja käsiraamatKasutaja käsiraamatKäsiraamat, mida on võimalik avada mitmel moel: - - - -Vajutades rakenduses viibides klahvi F1 - - -Menüükäsuga AbiRakenduse nimi - - -Käsiraamatut &abikeskus;es üles otsides&abikeskus; - - -TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is. Selleks kirjuta lihtsalt asukohareale käsk help:/Rakenduse nimi - - -Internetis aadressil http://docs.kde.org - - - - - - -Kohtspikrid ja <quote>Mis see on?</quote> abitekstid - -Paljud rakendused pakuvad ka kontekstipõhist abi, sageli isegi kahel kujul: kohtspikrid ning Mis see on? abitekstid. - - -Kohtspikrid - -Kohtspikrid -Kohtspikrid on pisikesed infoaknad või -mullid, mida näeb siis, kui viid hiirekursori ilma klõpsamata mõne elemendi kohale. - -&kde; kasutab kohtspikreid väga usinasti, et pakkuda kasutajatele võimalikult igakülgset abi ekraanil nähtava kohta. Nii näitab näiteks enamik rakenduste nuppe kohtspikris oma nime, kui hiirekursor nende kohale viia ja hetkeks seisma jätta. - -Kohtspikritel on veel üks funktsioon, mis ei ole otseselt seotud abiga. Failihalduris &konqueror; ja töölaual võivad kohtspikrid edastada ka infot faili kohta. Seda nimetatakse tavaliselt metainfoks. - -Metainfot näitavatest kohtspikritest räägib lähemalt failihaldurit &konqueror; tutvustav osa. - - - - -<quote>Mis see on?</quote> - -Mis see on? - -Mis see on? abitekstid on tavaliselt põhjalikumad kui kohtspikrid. Mis see on? abiteksti saab näha kahel moel: - - - -Klõpsates akna tiitiliribal nuppu ? - - -Vajutades klahvikombinatsiooni &Shift;F1 - - - -Kursor võtab seejärel küsimärgiga noole kuju. Kui klõpsad sellega elemendil, mille kohta soovid rohkem infot, ilmubki väike aken, mis annab teada, milleks antud element hea on. - - - - - -Meililistid, uudistegrupid ja <acronym>IRC</acronym> - - -Meililistid - -Meililistid -&kde; pakub mitmeid meililiste, mis võivad anda sulle abi ja juhiseid töölaua kasutamisel ning seadistamisel. - -Mõningad kasulikumad meililistid on järgmised: - - - -&kde; kasutajate meililist &kde; kasutajate meililist - -Selle meililisti huvikeskmes on OS-ist sõltumatud küsimused ja arutelud &kde; kasutamise teemadel. Konkreetsete operatsioonisüsteemidega seotud küsimusi ei ole mõtet siin esitada. Sellesse meililisti sobib näiteks küsimus Kuidas muuta KWordi dokumentide veerist?, aga mitte Kuidas panna UnixOS X.Y &kde;s printer tööle? Siin esitatavad küsimused ja arutelud peavad pakkuma huvi kõigile &kde; kasutajatele, mitte aga vaid ühe operatsioonisüsteemi &kde; kasutajatele. -Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde. -Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/. - - - - -&kde;-&Linux; meililist kde-linux meililist - -Selle meililisti huvikeskmes on küsimused ja arutelud &kde; kasutamise kohta &Linux; all. Siinsed küsimused ja arutelud puudutavad kõike, millega võib silmitsi seista &kde; kasutaja &Linux; süsteemis. Seetõttu sobib siin esitada ka näiteks küsimust Kuidas panna &kde;s tööle võrguprinter LinuxDistro X.Y korral? Kui eelistad jälgida &kde; kohta esitatavaid küsimusi ja arutelusid, mis ei oleks spetsiifilised teatud OS-ile, kasuta palun &kde; üldist kasutajate meililisti. -Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde-linux. -Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/. - - - - - - -IRC - -&kde; tuge ja võimalust üldisemaks vestluseks pakub kanal #kde Freenode'i võrgus (irc.freenode.net). Seda saab kasutada suvalise &kde; IRC kliendiga, sealhulgas näiteks rakendustega konversation, &ksirc; ja &kopete;. Täpsemalt räägib IRC kasutamisest . - - - - - - -Muud ressursid - -Ressursse, millest sul võib kasu olla on veelgi ning mõned neist toomegi ära allpool: - - - -dot.kde.org &kde; uudised - -See veebilehekülg kujutab endast otsimisvõimalusega &kde; uudistesaiti, kus leiab ohtrasti infot &kde; maailmas toimuva kohta. - - - - - - -kde-look.org &kde; silmailu - -Ülivõimas &kde; silmailu ressurss, mis pakub ohtrasti teemasid, aknadekoratsioone, taustapilte, hiirekursorieemasid ja ikoone, mida kasutada oma &kde; töökeskkonnas. Pane tähele, et samal saidil leiab ka howto-sektsiooni, kus saab teada, kuidas enamikku asju paigaldada. - - - - - - -wiki.kde.org &kde; wiki - -&kde; ametlik Wiki. Siit leiab rohkelt infot kõige kohta alates korduma kippuvatest küsimustest ja HOWTO-dest kuni nippide ja trikkideni. Wikit ei tuleks siiski pidada konkreetsete rakenduste käsiraamatute või &kde; ametliku dokumentatsiooni asenduseks. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/glossary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/glossary.docbook deleted file mode 100644 index 3b173a64f44..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/glossary.docbook +++ /dev/null @@ -1,20 +0,0 @@ - - - - - - -Mõistete sõnastik - -KDE/GUI/UNIX-i selgitamist väärivad mõisted. - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/groupware-kontact.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/groupware-kontact.docbook deleted file mode 100644 index 7afd50bd8ab..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/groupware-kontact.docbook +++ /dev/null @@ -1,350 +0,0 @@ - - - - - Marco Menardi gnu@kde.org - - -MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde - - -Andmete jagamine &kontact;is <acronym>IMAP</acronym>-i abil - - -Sissejuhatus - -Ma otsisin tükk aega oma väikekontori jaoks PIM-lahendust, mis lubaks andmeid jagada, et ka minu sekretär saaks kasutada minu kontakte, kohtumisi ja muud sellist. Et ma olen &kde; kasutaja, kuulsin Kroupware projektist ja ootasin, kuni see valmib. Aga kui ma nägin, kui keeruline on Kolabi serveri (projekti serveripool) versiooni 1.0 arhitektuur ja seadistamine, loobusin selle kasutamise mõttest ja jäin ootama, et vahest on Kolab 2.0 veidigi lihtsam. Igatahes minu vajaduste jaoks oli Kolab selgelt liiast. Õnneks leidsin aga &kde; Wikis ühe IRC vestluse katke, kus räägiti andmete jagamise võimalusest ilma Kolabit kasutama. Hmm, see tundus huvitav! - -Väikese kontori ja väikeste vajaduste jaoks saab panna andmeid jagama &kontact;i, ilma et oleks vaja hakata paigaldama Kolabi serverit või mõnda muud grupitöö taustaporgrammi. See töötab lihtsalt IMAP-serveriga, mille seadistamine on üsna lihtne. - -Minu stsenaariumis on kasutusel Debiani ebastabiilne versioon ja &kde; 3.4. Ma pääsen &kontact;ile ja teistele toredatele GNU/Linuxi rakendustele Windowsist ligi Cygwin/X abil ja ootan samal ajal aega, mil Wine projekt pakub lõpuks ometi võimalust kasutada neid väheseid Windowsi programme, mida mul vaja läheb ja millele GNU/Linuxis ei ole asendust. Igatahes praegu on minu sihiks jagada oma kontakte, sündmusi, ülesandeid ja märkmeid enda sekretäriga. - - - - -Mis on <acronym>IMAP</acronym>? - -Järgnev definitsioon on veidi muudetud kujul pärit e-teatmikust:
Internet Message Access Protocol ehk interneti sõnumipöördusprotokoll. Protokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu e-posti serveris hoitavatele e-kirjadele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. IMAP võimaldab kirjade kirjutamist, kustutamist, ümbernimetamist, saabunud uute kirjade lugemist jne., kuid ei võimalda kirjade saatmist. Selleks on vajalik eraldi protokoll.
 - -Nii võib seda pidada andmehoidlaks. Selle kasutamiseks on vajalik IMAP-server, näiteks Cyrus, Courier või UW. - - - - -<application>Kolab</application> või <acronym>IMAP</acronym>? - -Kolab võimaldab jagada andmeid erinevate klientide vahel. Nii saab näiteks sinu sekretär kasutada Outlooki, samal ajal, kui sa ise kasutad &kontact;i. - -Sul tule selleks seadistada liides, mis kannab hoolt kasutajate haldamise, e-posti konto seadistuste, tsentraalsete LDAP-i konfiguratsiooniandmete ja aadressiraamatuserveri, rämpsposti ja viiruste filtreerimise, puhkuseskriptide, vaba/hõivatud nimekirjade haldamise, ressursside (ruumid, autod( haldamise, gruppide, postiloendite, kutsete automaatse edastamise &etc; eest. - -Kuid esialgne seadistamine võib olla päris raske. Minusuguste algajate jaoks tähendab see väga pikka ja masendavat košmaari ning liiga keerukat pusimist, et kõik üldse kuidagi tööle hakkaks. Sestap on minusugustele palju parem lahendus IMAP. - - - - -<acronym>IMAP</acronym>-serveri <application>Cyrus</application> seadistamine - -Minu valikuks on Cyrus, mis on ka Kolabi tarkvarakomplekti koosseisus, nii et kui ma kunagi peaksin Kolabile üle minema, on mul vähemalt midagi käpas. Alustame siis paigaldamise ja seadistamisega! - -Võta endale administraatori (root) õigused. - -# apt-get install cyrus21-imapd cyrus21-common cyrus21-admin cyrus21-client sasl-bin sasl2-bin -Installing cyrus21-imapd...Paigaldusprogramm küsib midagi otsimisaadressi kohta, millest ma aru ei saa... Vajutan lihtsalt Enter. - -Paigaldusprogramm lõi ka kasutaja cyrus, mis paikneb (automaatselt loodud) gruois sasl, mis on kõigi cyruse failide omanik. Lõpuks saab käsuga ps näha mõningaid uusi protsesse: cyrmaster ja notifyd. - -Cyruse seadistamise suuremaks probleemiks on autentimine, sest see pole kaugeltki lihtne, mina aga olen alles algaja ega tea just väga hästi, mida ja kuidas teha. - -Cyrus võib kasutada erinevaid SASL (Simple Authentication and Security Layer ehk lihtne Autentimis- ja turbekiht) mehhanisme. Vaikimisi on selleks sasldb (see salvestab kasutajanimed ja paroolid SASL salajasse faili sasldb), kuid toetatud on ka getpwent, kerberos4, kerberos5, PAM, rimap, shadow ja LDAP. - -Et ma ei soovi teistsuguseud kasutajaid/paroole kui need, millega pääseb ligi minu &Linux; masinasse, valin shadow mehhanismi, et Cyrus kasutaks autentimiseks &Linux; paroole. - -Selleks tuleb SASL-ile öelda, et paroolide autentimiseks on vaja kasutada meetodit saslauthd, ning seejärel panna saslauthd kasutama autentimiseks shadow (või getpwent) mehhanismi. - -Olgu, hakkame siis peale! - -Muuda administraatorina (root) kasutaja cyrus Linuxi parooli: - -# passwd - -Anna parool, mis sulle meeldib (ja mida sa ka meelde suudad jätta). Antud juhul valime cyruse administraatori parooliks cyrus. - -# vi /etc/imapd.conf - -sasl_pwcheck_method: saslauthd vaikeväärtuse auxprop asemel - -eemalda märk # rea eest: - -#admins: cyrus - -nii saad hallata cyruse sisselogimist kasutajana cyrus - -# vi /etc/default/saslauthd - -Eemalda kommentaar rea eest: - -# START=yes - -(muidu ei käivitu saslauthd arvuti käivitamise ajal isegi siis, kui seda määrab mõni /etc/rcx.d!) - -ja MECHANISMS="pam" asemel kirjuta MECHANISMS="shadow", et algkäivituse ajal käivitataks käsk saslauthd . - -Kui oled redaktorist väljunud, käivita sasl ja cyrus uuesti. - -Testime IMAP-it: - -su -$ imtest - -Sinu käest oodatakse kasutaja cyrus parooli, nii et sisesta see nüüd. - -Kui kasutaja cyrus autenditakse, ilmuvad järgmised read: - -S: L01 OK User logged in -Authenticated. -Väljumiseks kirjuta . logout (&ie; punkt tühik logout). - -Nüüd lisa kasutaja groupware ja määra talle tavalisi süsteemi tööriistu kasutades parool. See kasutaja peab olema privileegideta grupis, näiteks nobody ning talle pole vaja shelli ega kodukataloogi. - -Nüüd tuleb luua kasutaja ja IMAP ka cyruses: - -# cyradm -pärast administraatorist kasutaja cyrus parooli sisestamist näed viipa localhost> -localhost> cm -localhost> lm näitab äsja loodud postkasti -user.groupware (\HasNoChildren)) -localhost> quit - -Saadaolevaid käske näeb käsuga help. - -Seda, mis toimus, saad kontrollida nii: - -# ls /var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware -total 12 --rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 29 20:55 cyrus.cache --rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header --rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 29 20:55 cyrus.index - -Nüüd saad luua ühenduse IMAP-kliendiga kasutajana groupware ning näed sisenevate kirjade kausta (INBOX). -IMAP protokollis on postkasti INBOX valimine omamoodi maagiline sõna, alias ülaltoodud kataloogistruktuurile. Kasutaja näeb kirjet INBOX, IMAP aga seondab selle kataloogi- ja failistruktuuris asukohaga /var/spool/cyrus/mail/... - - - - -&kontact;i klientide seadistamine - -Ma võtan oma PC-st GNU/Linuxi serveriga (omamoodi "must kast" ilma monitori ja klaviatuurita) ühendust kahest &Windows; 2000 PC-st Cygwin/X vahendusel, kasutades neid X Window serverina (lähitulevikus loodan asendada mõlemad mini-itx õhukeste klientidga, mis kasutavad LTSP-d). Selle seadistuse korral kasutab iga kasutaja &kontact;i samas masinas, kuhu on paigaldatud töötav Cyrus (localhost). - -Et &kontact; töötaks IMAP-iga, tuleb ette võtta järgmised sammud: - - - -Luua IMAP-konto Cyruses libakasutajale groupware (juba tehtud!) - -Luua ja seadistada IMAP-konto &kmail;is sellele kasutajale sisselogimiseks Kasutada KDE ressursse, et &kontact;i komponendid saaksid kasutada andmeid, mida nad hangivad IMAP-i allikast - -Lülitada sisse grupitöö kasutamise võimalus ja luua vastavad IMAP INBOX'i alamkaustad (kui neid veel pole) - -Nautida &kontact;i ja andmete jagamist Cyruse IMAP-iga - - - -Logi selleks &kde;sse sisse esimene reaalse kasutaja kontoga, kellele tahad anda grupitöö võimaluse. - -Loome nüüd &kmail;is IMAP-konto. - -Käivita &kontact; ja vali E-post (&kmail;i komponent). Vali menüüst SeadistusedKMaili seadistamineKontodVastuvõtmine ja klõpsa nupule Lisa... Sinu käest päritakse, millist tüüpi konto luua. Vali Lahutatud IMAP (mitte lihtsalt IMAP). Seejärel sisesta kaardil Üldine järgmised andmed: - - - -Konto nimi: office_gwdata - -Nimi, mida kasutatakse kausta local jaoks, mis osutab antud IMAP-kontole. - - - -Kasutajanimi: groupware - -Cyruse kasutaja, kelle oleme valinud kõigi oma andmete omanikuks - - -Parool: - -Kasutaja groupware parool. - - - -Server: localhost - -Pane tähele, et meie näites töötab &kontact;i klient samas masinas IMAP-serveriga - - - -Port: 143 - -Vaikeväärtus - - - - -Märgi ära kast IMAP parool salvestatakse, nii ei küsita sinu käest seda &kontact;i järgmise kasutamise ajal. Märgi ära ka kast Uute kirjade regulaarne kontrollimne ja määra aeg minutites. - -Sellega lõime lahutatud IMAP-i konto. See tähendab, et grupitöö andmete koopia salvestatakse kohalikult kliendile (kodukataloogi) ja seda sünkroniseeritakse alati, kui klient ühenduse loob. See tundub esmapilgul vähetõhus, sest andmeid dubleeritakse sel moel lausa mitmekordselt (&ie; kui sul on 10 kasutajad, kes tarvitavad &kontact;i, on sul 10+1 korda andmeid), kuid see on ainus viis, kuidas asjad kiiresti käivad, sest igal ühendusel peab &kontact; tõmbama kõik andmed ning &korganizer; ja &aadressiraamat; neid tõlgendama. Kui kasutad lahutatud IMAP-it. salvestatakse andmed kohapeal ning saadetakse ainult delta (&ie; andmed, mida on muudetud). - -Teiselt poolt aga, kui kasutajatel töötab &korganizer; samas masinas, kus töötab ka IMAP-server, tundub mõistlik tarvitada ruumi kokkuhoidmiseks IMAP-it (seda nimetatakse ka ühendatud IMAP-iks), sest sel juhul ei ole liikumiskiirus probleemiks. Paraku ei ole see antud juhul kasutatav, sest &kontact; ei uuenda automaatselt kausta Kalender ühendatud IMAP-is, nii et sa ei pruugi teada saada, kui keegi mõne sündmuse lisab (sul tuleb käsitsi lülituda &kmail;ile ja klõpsata kaustal Kalender). Lisaks näed alguses, kui kaustu Kalender loetakse, et andmete uuendamine käib ikka väga aeglaselt. - -Nüüd tuleb panna &kontact; kasutama IMAP-it oma erinevate komponentide andmeallikana. Vali &kmenu;st Käivita käsk ja anna ilmuvas dialoogis käsk tdecmshell tderesources. Vali rippmenüüst Kontaktid, klõpsa nupule Lisa... ja vali Aadressiraamat IMAP-serveris (KMaili vahendusel). Seejärel vali ilmunud uus rida ja klõpsa nupule Kasuta standardressursina. Tee sedasama kirjetega Kalender ja Märkmed. - -Nüüd tuleb &kmail;is (ja seeläbi terves &kontact;is) sisse lülitada grupitöö kasutamise võimalus: - - - -Vali menüüst SeadistusedKMaili seadistamineMuudGrupitöö - - -Märgi kast IMAP ressursside kasutamise lubamine - - -Vali grupitöö kaustade keeleks inglise keel (seda juhul, kui sul on juba kaustu IMAP-serveris, mis on loodud mõne teise programmiga, mis kasutab mõnda muud keelt) - - -Nüüd võta ette Ressurssikaustad paiknevad kaustas ja vali kausta office_gwdata alamkaust Inbox -Jäta kast Grupitöö kaustad peidetakse praegu märkimata, et näeksid, mis toimub. Hiljem saad dialoogi naasta ja selle märkida, kui oled aru saanud, mis toimus. - - -Kui klõpsad OK, näed teadet: &kmail; loob nüüd soovitud grupitöökaustad alamkaustadena kaustas Inbox -Kui sa seda ei soovi, klõpsa Loobu ning IMAP ressurss jääb mitteaktiivseks. Nii et klõpsa pigem Jätka (see juhtub ainult esimesel korral esimese reaalse kasutajaga). Näed kohe, et &kmail; kaustapuusse luuakse office_gwdataInbox alla järgmised kaustad: - -Kalender -Kontaktid -Märkmed -Ülesanded -Päevik - -Nüüd võid anda käsu: -# ls -drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kalender -drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kontaktid -drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Päevik -drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Märkmed -drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Ülesanded --rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 31 15:28 cyrus.cache --rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header --rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 31 15:28 cyrus.index - -Nagu näed, ei ole office_gwdata Inbox salvestatud mitte &kontact;i kasutaja kodukataloogi, vaid IMAP-i kasutaja groupware kataloogi. - - - -Nüüd on &kontact; grupitööks valmis. Kui &kmail;i IMAP-konto tüübiks oli lahutatud, näitab kalendrirakenduse ressursiaken kirjet IMAP ressurss kolme alamkirjega, mis osutavad kohalikele failidele. Rakendus Kontaktid aga ei näita kirje IMAP ressurss mingeid alamkirjeid. - -Nüüd võid logida &kde;sse sisse mõne teise kasutajanime alla ja seadistada tema &kontact;i kliendi samamoodi: - - - -Ava &kontact; ja lisa e-posti komponendis IMAP-konto, määrates serveriks, arvuti, kus töötab Cyruse server (minu näites on selleks 192.168.1.3). - -Märgi kindlasti ära kast Uute kirjade regulaarne kontrollimine ja määra minutites intervall. Dialoogi sulgedes ei küsita sinu käest alamkaustade loomise kohta (sest need on juba IMAP-serveris) ning sa näed neid kohe kaustapuus. - - -Lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus, et saaksid salvestada andmeid IMAP-serverisse. - - -Pea meeles, et lahutatud IMAP-i korral saadetakse andmed kliendilt IMAP-serverisse ainult siis, kui klient sellega uute kirjade kontrollimiseks ühenduse loob. Nii et kui sinu &kontact;i klientidel on kirjade regulaarse kontrollimise intervalliks määratud näiteks 5 minutit, siis kõige halvemal juhul saavad nad sündmustest teada 10-minutilise viivitusega. - - -Ainult lugemisõiguse andmine - -Arvesta, et mulle on väidetud, et märkmete IMAP-teostus &kontact;is on enne versiooni 1.01 katki, nii et alljärgnev sel juhul ei kehti. Kui sa neid siiski kasutada soovid, pead tarvitama eespool tutvustatud seadistust. - -Eelnevas seadistuses oli meil üks libakasutaja groupware, mida kasutasid kõik reaalsed &kontact;i kasutajad (&ie; tony, rohn, amanda &etc;) antud kasutaja nime ja parooliga IMAP-kontos. Sel moel on aga igal reaalsel kasutajal teistega ühesugused lugemis- ja kirjutamisõigused, sest kõik võtavad just ühe ja sellesama kasutajana groupware ühendust IMAP-serveriga. - -Mõningate kasutajate ligipääsu piiramiseks (reeglina neile ainult lugemisõiguse võimaldamiseks) võib kasutada ACL-e (Access Control List ehk ligipääsunimekiri). - -Vali &kmail;is office_gwdata sisenevate kirjade kausta mõni alamkaust, näiteks Kalender ja tee selle nimel klõps hiire parema nupuga. Vali OmadusedLigipääsukontroll. Siin saad määrata kasutajad, kes antud kaustale ligi pääsevad, ning sellegi, mida nad selles teha tohivad. - -Lihtsalt eksperimenteerimise huvides anname õiguse Kõik kasutajale mary - -Cyruse tasandil (PC-s, kus töötab IMAP-server cyrus, mis kasutab oma cyruse tööriistu) tuleb meil kõigepealt lisada kasutaja mary, et IMAP teda üldse tunnustaks, milleks loome talle IMAP-i kausta. - -Seejärel logime GNU/Linuxisse kasutajana mary ja avame &kontact;i. Samamoodi nagu eespool näidatud, loome IMAP-konto &kmail;is samade andmetega, kuid ühe konkreetse kasutaja jaoks (libakasutaja groupware ja tema parooli asemel kasutame nime mary ja tema parooli. - -Nüüd näeme &kmail;i kaustapuus sellist struktuuri: office_gwdatakasutaja groupwareKalender ja Ülesanded. Kontrolli kirju (FailKontrolli posti) ning office_gwdata alla tekib ka kaust sisenevad. - -Nüüd lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus ning anna kastis Ressurssikaustad paiknevad kaustas sisenevad, mis on office_gwdata alamkaust. - - - -Nüüd on office_gwdata all kaks haru: - - - -sisenevad, kus on alamkaustad Kalender, Kontaktid, Märkmed, Ülesanded ja Päevik, mis on salvestatud mary IMAP-kausta IMAP-serveris - - -kasutaja alamkaustaga groupware ja alamkaustadega, millele mary on saanud ligipääsuõiguse (antud juhul Kalendrid ja Ülesanded) - - -Klõpsa &HPN;ga kasutaja kaustale Kalender ja kontrolli, kas selle tüüp (sisu) on ikka kalender (kui pole, siis määra see) ja kas kasutaja kausta Ülesanded tüübiks on ülesanded. -Nüüd on kalendris kaks IMAP-ressurssi, kuhu kirjutada, nii et kui lood uue sündmuse, küsitakse sinu käest, millist neist kasutada (või kui jätad kasutamiseks ka kohaliku ressursi, on sul neid isegi kolm!). -Pead liikuma kalendris all vasakul asuvasse väiksesse aknasse, mis näitab saadaolevaid ressursse ning eemaldama märke nende eest, mis sinu tahtmist mööda ei pea osutama asukohale .groupware.directory (vaata ressursside asukohanimetuse lõppu). - - - - -Autorid - -Mina olen ainult algaja ning eelnevgi jutt nõudis minu käest ainult aega ja tahet. Teadmiste eest pean aga tänama mitmeid Freenode'i kanalitel tegutsevaid isikuid, kes ilmutasid suurt asjatundlikkust, kannatlikkust ja abivalmidust. - - -Erilist tänu väärivad: - -Cyruse IMAP-i puudutavate osade eest kanalil #cyrus: - - -[protagonist] Andy Morgan morgan@orst.edu - - -[plixed] Okke Timm okke.timm@web.de - - - - -&kontact;i puudutavate osade eest kanalil #kontact: - - -[till] Till Adam adam@kde.org - - -[dfaure] David Faure faure@kde.org - - -[mdouhan] Matt Douhan matt@fruitsalad.org - - - - - -Suur tänu teile kõigile! - -Ah jaa, ja mina olen siis [markit] Marco Menardi mmenaz@mail.com - - - - -Lisalugemist - - -Viited -KDE: http://www.kde.org -&kontact;i veebilehekülg: http://www.kontact.org -Kroupware projekt: http://www.kroupware.org -&kde; kogukonna Wiki: http://wiki.kde.org -Wine projekt: http://www.winehq.org -Cygwin/X projekt: http://x.cygwin.com -LTSP projekt: http://www.ltsp.org - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/index.docbook deleted file mode 100644 index 8710e654614..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/index.docbook +++ /dev/null @@ -1,367 +0,0 @@ - - KApp"> - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -]> - - - -&kde; kasutaja käsiraamat - - -&kde; dokumentatsiooni meeskond - -Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde - - - -20042005 -&kde; dokumentatsiooni meeskond - - -&FDLNotice; - -2004-06-16 -0.0.1 - - -&kde; üldine kasutaja käsiraamat - -Palun anna kõigist käsiraamatuga seotud probleemidest teada aadressil kde-doc-english@kde.org. - - - -KDE -töölaud -käsiraamat -algtutvustus - - - - - -Sissejuhatus - - -Tere tulemast lugema &kde; kasutaja käsiraamatut! - -Käesolev kasutaja käsiraamat püüab anda ülevaate kogu &kde;st ja selle kasutamisest. Me eeldame, et sul on paigaldatud standardne &kde; töökeskkond koos kõigi vajalike tarkvarapakettidega. Käsiraamatust peaks leidma kõige kiiremini abi &kde; lihtsamate seadistamisküsimuste või vajaduse korral sooritada teatud levinumaid ülesandeid. - - -Käsiraamatu eesmärgid - -See peaks olema esimene ja tegelikult ka ainus koht, kust leida vastused &kde; kasutamisel tekkivatele küsimustele. - -See peaks olema kiirtutvustus, kuidas sooritada teatud levinumaid ülesandeid. Enamasti ei ole rakenduse kasutamiseks vaja teada kõiki selle seadistamise võimalusi. Siit leiab sammude kaupa juhised, mis peaks kehtima kõigis tavapärastes situatsioonides. Samuti osutame täiendava info asukohtadele, kui käesolev käsiraamat siiski ei peaks andma vastust mõnele konkreetsele probleemile. - -Käsiraamat pakub mõningaid nippe ja soovitusi &kde; kõige kasulikemate ja muljetavaldavamate võimaluste kohta, mis aitavad sul kokku hoida nii aega kui vaeva. - - - - -Mida käsiraamatust ei leia? - -Käsiraamat ei ole mingil juhul mõeldud konkreetsete rakenduste käsiraamatute asenduseks. Kui sul esineb mõnes rakenduses seadistamisel või kasutamisel probleeme, mida käesolevas raamatus ei kajastata, soovitame soojalt uurida vastava rakenduse enda käsiraamatut. Siiski osutame me ka siin, kust saab vajaduse korral abi leida. - -Võimalik, et oled paigaldanud KDE-väliseid rakendusi, mida me vahest isegi käesolevas käsiraamatus ära märgime, kuid üldiselt kajastame siin ainult neid rakendusi, mis kuuluvad vahetult &kde; koosseisu. See ei tähenda muidugi, nagu me alahindaks muid rakendusi - vastupidi, paljud neist on vägagi head, töökindlad ja lihtsalt suurepärased. - -Käsiraamat ei kajasta spetsiifiliselt ühtki distributsiooni ning käsitleb &kde; vaikepaigaldust. Võimalik, et sinu distributsiooni looja või ka sa ise oled midagi muutnud ja kohandanud, mistõttu käesolevas käsiraamatus toodud soovitused on ainult üldise iseloomuga. Nii võib olla näiteks vajalik näidetes toodud failide asukohti muuta, kui need asuvad sinu paigalduses kuskil mujal. - - - -Raamatus kasutatavad konventsioonid - -Me kasutame käsiraamatus teatud vorminduskonventsioone, et alati oleks selge, millest käib jutt: - - - -Teksti tüüp -Stiil -Näide - - - - - -Graafilise kasutajaliidese (&GUI;) tekst (nuppudel &etc;) -Helehall taust -Seadistused - - - -Klahvinimetused -Rasvane kiri -&Ctrl; - - - -Menüükirjed -Menüü nimetus->Menüü element -FailVälju - - - -Kiirklahvid (tuleb vajutada korraga) -Muuteklahv+Toiminguklahv -&Ctrl;Q - - - -Tekst, mida pead ise sisestama -Rasvane kiri, fikseeritud laiusega font -ls -al kde/ - - - -Tekst, mida võid vajaduse korral asendada -Roheline kaldkiri -kasutaja - - - - - - - - - - -Süsteemsed asukohad - -Tuleb kasuks, kui tead järgmisi süsteemseid asukohti: - - -&kde; prefiks -&kde; paigaldab omaenda kataloogipuu, mille asukoha saab leida käsuga tde-config . Keskkonnamuutujates osutatakse selle kataloogile kui $TDEDIRS (või ka $TDEDIR). - - - - -&kde; kasutaja seadistused -Keskkonnamuutuja $TDEHOME osutab kataloogile, kus &kde; otsib kasutaja määratud seadistusi. Kui seda ei ole määratud, kasutatakse vaikimisi asukohta ~/.trinity. - - - - - - - - - -Ülevaade ehk <quote>Käsiraamat ja kõik, mis selle sees</quote> - -Anname siinkohal ülevaate kasutaja käsiraamatu sisust: - - sisaldab sissejuhatust &kde; kõige põhilisematesse kasutamisvõtetesse, näiteks , ning ülevaadet vahenditest, mida kasutatakse kõigis &kde; rakendustes, näiteks . Kui &kde; või üldse arvutid on sinu jaoks veel segane, tasuks selle osaga põhjalikumalt tutvuda. - - tutvustab mõningaid &kde; olulisi komponente ja nende omavahelisi suhteid. &kde; multimeedia- ja võrguvõimalused on äärmiselt suured ja me ei suuda neid siinkohal ammendavalt käsitleda, kuid käsiraamatu selles osas saab neist siiski vähemalt mingisuguse ülevaate. Osa lõpetavad väikesed juhised selle kohta, kuidas &kde;d veel veidi paremini oma käe järgi timmida (). - - annab ülevaate &kde; internetirakendustest. &kde; pakub võimsat veebilehitsejat &konqueror;, kõigi võimalustega e-posti klienti &kmail;, uudistegruppide lugejat &knode; ja veel hulka rakendusi, mis muudavad interneti kasutamise hõlpsamaks ning efektiivsemaks. Käsiraamatu selles osas tutvustame nende rakenduste häälestamist ja seadistamist. - - kujutab endast ülevaadet &kde; mõningatest võimalustest, mida tasub kõrva taha panna mitmekasutajasüsteemi looval administraatoril. Samuti leidub siin infot, mis võib tulla kasuks neile, kes tarvitavad &kde;d süsteemi ainsa kasutajana: kuhu salvestatakse konfiguratsioonifailid, millised keskkonnamuutujad mõjutavad &kde;d ja nii edasi. &kde; KIOSKi raamistik võimaldab administraatoritel piirata kasutaja tegevusvabadust &kde;s. See võib olla kasulik mitmel juhul, aga eriliselt tasuks seda tähele panna näiteks internetikohvikute ja muude valdavalt ühiskasutuses olevate masinate haldajatel. - - - - - - -Töölaud - - -Põhitõed -TöölaudTöölaud tähistab seda pilti ekraanil, mida sa näed &kde; käivitamise järel. See näeb välja umbes selline (sinu süsteemis võib mõni asi veidi teistmoodi olla, aga põhimõtteliselt ei tohiks vahet olla): - - - - - - -Töölaua vaikevälimus - - - - -Heidame pilgu töölaua tähtsamatele osadele: -Suurema osa ekraanist hõlmab taustTaust. Üldiselt asub seal mingi pilt, mida tavaliselt nimetatakse taustapildiksTaustapilt ja mida sa saad muuta, et &kde; näeks välja just selline, nagu soovid. - - -Üleval vasakus nurgas asub kaks ikooni: Prügikast ja Kodukataloog. Neil klõpsates avatakse vastavalt kataloog Prügikast ja sinu kodukataloog. Töölauale võib ikoone mõistagi juurde lisada, et saaksid oma lemmikrakenduse või mõne eemaldatava andmekandja avada kõigest ühe klõpsuga. - - -All paikneb &kde; paneelPaneel, mis kannab ka nime &kicker;. Paneel võimaldab mitmel moel &kde;d paremini ära kasutada. Sellel asub &kmenu;. millest saab avada kõiki arvutisse paigaldatud &kde; rakendusi, seal on näha parajasti töötavad rakendused, samuti kellaaeg ja veel palju muud. Täpsemalt räägib &kde; paneelist . - - - - - - - - - - -&Philip.Rodrigues; - - - -Sisse- ja väljalogimine -Kõige põhilisem TDM-i ja starttde kohta. - - -&kde;sse saab sisse logida kahel viisil: graafiliselt ja käsurealt. Vaatame lühidalt mõlemat võimalust. - - -Graafiline sisselogimine -sisselogimine -&tdm; - -Kui näed arvuti käivitamise järel umbes sellist pilti, nagu allpool näidatud, on võimalik graafiliselt sisse logida. Kirjuta lihtsalt oma kasutajanimi tekstikasti Kasutajanimi ja parool tekstikasti Parool. Parooli kirjutamise ajal ei näidata, tõenäoliselt näed ainult tärne. Kui oled vajaliku info sisestanud, klõpsa nupule Logi sisse ning &kde; käivitubki. Nähtavale ilmub &kde; stardiekraan, mis näitab, kuidas edeneb &kde; käivitamine. Mõne hetke pärast peakski &kde; olema kasutamisvalmis. - - - -Sisselogimine käsurealt -starttde -startx - -Kui eelistad sisse logida käsurealt, saad &kde;sse sisse logida käsuga startx. Lisa rida exec starttde oma kodukataloogis paiknevasse faili .xinitrc (loo see, kui seda ei ole), salvesta fail ja anna seejärel käsk startx. Nüüd peaks &kde; käivituma täpselt samamoodi nagu graafilise sisselogimise korral. - - - -Väljalogimine -väljalogimine - -Kui soovid &kde; kasutamise mingil põhjusel lõpetada, oleks mõttekas ennast ka välja logida. Lihtsaim viis selleks on klõpsata ekraani vasakus alumises nurgas asuvale &kmenu;le ja valida seal kirje Logi välja. Nähtavale ilmub dialoog Kasutaja kasutajanimi seansi lõpetamine. Kinnitamaks oma siirast soovi välja logida, klõpsa nupule Lõpeta aktiivne seanss. Kui aga muudad meelt ja tahad siiski &kde;s edasi tegutseda, klõpsa nupule Loobu. - - -Lisainfo -&kde; graafilise sisselogimishalduri &tdm; kasutamisest ja seadistamisest kõneleb rakenduse enda põhjalik käsiraamat. Selle leiab &abikeskus;es, samuti saab seda lugeda, kui sisestada &konqueror;i asukoharibale help:/tdm. - - - - - -&getting-help; &windows-how-to; &the-filemanager; -&panel-and-desktop; &programs-and-documents; - - -&kde; komponendid -&control-center; &base-tde-applications; &extragear-applications; &kde; ja multimeedia &removable-disks; &playing-music; &playing-audiocds; &playing-movies; &kde; kui mitmekasutajatöölaud &your-tde-account; &tde-as-root; &switching-sessions; &kde; ja võrk &file-sharing; &networking-with-windows; &shared-sessions; Graafika, trükkimine ja fondid &printer-setup; &printing-from-apps; &pdf-files; &font-installation; &creating-graphics; &customizing-desktop; &konsole-intro; &tde-edutainment; &accessibility; &under-the-hood; - - -&kde; ja internet -&net-connection-setup; &email; &konqueror; Veebilehitseja sissejuhatus &internet-shortcuts; &browser-fine-tuning; &usenet; &messaging-intro; - -&tde-office; - -&tde-for-admins; - - -Muud tööriistad -&migrator-applications; &migrator-dictionary; &standard-menu-entries; &glossary; -Probleemide lahendamine - -Probleemid, mis ei ole - -Hangunud rakendused (kuidas neid tappa) - -Asjad, mis ei avane - -Hirmutav krahhide dialoog - -Vigadest teadaandmine - -Muud ressursid -&troubleshooting-network-x; &troubleshooting-no-open; - - -&kde;le kaasaaitamine - -Põhiinfo inimeste julgustamiseks ise &kde; arendamises kaasa lööma, tutvustus, millised on võimalused ja kuidas algust teha. - - - - - - - -Autorid ja litsents - -&credits-and-license; - - -Litsents - -Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee -&underFDL; - - - -&documentation.index; - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/internet-shortcuts.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/internet-shortcuts.docbook deleted file mode 100644 index ffd8ada76af..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/internet-shortcuts.docbook +++ /dev/null @@ -1,37 +0,0 @@ - - - - Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org - - - -Interneti kiirkorraldused - -Veebikiirkorraldused -Interneti kiirkorraldused -gg: - -Interneti kiirkorraldused on &konqueror;i tõeliselt suurepärased abimehed: kui sa oled neid kasutama harjunud, ei oska sa enam ettegi kujutada, et ilma nendega oleks võimalik hakkama saada. - -Selgitamaks, mida õigupoolest interneti kiirkorraldused tähendavad, ava &konqueror; ja kirjuta asukoharibale gg:kde. - -Selle peale otsib Google üles leheküljed, kus esineb sõna &kde;. - -Selliseid kiirkorraldusi on terve hulk: ggl: (Google'i "Äkki mul veab"), bug: (bugs.trinitydesktop.org) ja nii edasi. - -Kiirkorralduste täieliku nimekirja nägemiseks vali &konqueror;i menüüst käsk Seadistused ja seejärel Veebi kiirkorraldused. Seal näed kõiki defineeritud kiirkorraldusi. Sa võid luua ise uusi korraldusi, olemasolevaid muuta või mittevajalikke kustutada. Kui määrad vaikimisi otsingumootori, ei pea sa enam õigupoolest kiirkorraldust kirjutamagi. Kui näiteks valid selleks Google'i, siis piisab, kui kirjutad asukoharibale kde ning Google asubki kohe sõna &kde; otsima. - -Väljal Võtmesõna eraldaja saad määrata, kas võtmesõna tuleks eraldada kooloniga (gg: kde) või tühikuga (gg kde). - -Interneti kiirkorralduste veel üks vahva omadus on see, et neid saab kasutada ka dialoogis Käsu käivitamine. Ava see dialoog (&kmenu; abil või kiirklahviga &Alt;F2), kirjuta sinna kiirkorraldus, ⪚ gg: kde ja vajuta klahvi &Enter;. Seepeale avatakse automaatselt &konqueror; ning Google hakkab otsima sõna &kde;. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/juk.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/juk.png deleted file mode 100644 index 1e958cfb9e2..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/juk.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kaboodle.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kaboodle.png deleted file mode 100644 index 8cefd4a4e0d..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kaboodle.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kcontrol.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kcontrol.png deleted file mode 100644 index bc0466b8577..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kcontrol.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmag.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmag.png deleted file mode 100644 index 892b4c8d7c2..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmag.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmousetool.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmousetool.png deleted file mode 100644 index 5dfd4bcb27d..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmousetool.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth.png deleted file mode 100644 index 6b9b57fef4f..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth2.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth2.png deleted file mode 100644 index 9d21d87f776..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth2.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth3.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth3.png deleted file mode 100644 index a15aa3577fb..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kmouth3.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-identity.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-identity.png deleted file mode 100644 index a9966993f21..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-identity.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-mail-account.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-mail-account.png deleted file mode 100644 index af3780e4033..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-mail-account.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-start.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-start.png deleted file mode 100644 index bfb46c655bb..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/knode-start.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-sidebar.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-sidebar.png deleted file mode 100644 index d4265289145..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-sidebar.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-simple.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-simple.png deleted file mode 100644 index e4d6eb95b6a..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konq-simple.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konsole-intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konsole-intro.docbook deleted file mode 100644 index 6f1b17e36b0..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/konsole-intro.docbook +++ /dev/null @@ -1,59 +0,0 @@ - - - - -Gardner Bell - - - - -&konsole; sissejuhatus - -Erakordselt lühike sissejuhatus shelli kasutamisse - -Hädaabitoimingud: hulluks läinud rakenduste tapmine jne - -SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad - -Mõned nipid ja trikid - - - - -&konsole; on X Window süsteemi terminaliemulaator. Selle aluseks on põhimõtteliselt DEC-i VT100 ja selle arvukad järeltulijad. &konsole; – seda võib nimetada ka shelliks – on oluline &Linux; ja &UNIX; masinate tööriist, mis võimaldab oma tööd teha kiiresti ja tõhusalt. - -Hädaabitoimingud: - -&Linux; ja &UNIX; süsteemides töötab iga protsess iseseisvalt omaenda mäluruumis, et see ei saaks kogemata üle kirjutada mõne muu protsessi mälu, kui sel pole just administraatori (root) õigusi. Kui mõnda protsessi tabab &kde;s krahh, siis ei ole vaja muret tunda, et see tekitab häda mõnele muule aktiivsele protsessile. - -Süsteemi kõigi protsesside jälgimiseks kasuta &konsole;s käske top või ps. Need programmid võimaldavad vähese vaevaga leida ja tappa hangunud või muul moel vigaseid protsesse. - -Toome näite signaalide kasutamise kohta &konsole;s. Oletame, et &konqueror; elas üle krahhi ja jättis töötama protsessi nspluginviewer, mis võtab enda alla 12% masina mälust ja 10% protsessori koormusest. Kasuta käsu top juures võtit k protsessi tapmiseks. Sinu käest päritakse seejärel protsessi ID-d (PID) ning seda, milline signaal tapmiseks saata. Rohkem infot signaalide kohta, millega töötavaid protsesse tappa, leiab signaalide manuaalist (anna &konsole;s käsk man signal või &konqueror;is #signal). - -SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad. - -Kui kasutad &konsole;t kaughalduseks, tasuks pruukida &konsole; seansi võimalusi. Selleks vali menüükäsk Seadistused&konsole; seadistamine. Ilmuvas dialoogis vali kaart Seansid ja anna uuele seansile nimi. Sellest saab nüüd vaikeseanss, mis avatakse &konsole; käivitamisel. - -&konsole; väljakutsumisel loetakse ja käivitatakse kõik bash'i käsud ja &kde; spetsiifilised muutujad, mis on kirjas failis ~/.bashrc või ~/.bash_profile. Kasutaja keskkonnale on eelistatud seadistustefail ~/.bash_profile, käske printenv või env saab kasutada kõigi parajasti kehtivate muutujate vaatamiseks. Muutuja määramiseks shellis kasuta vormingut VARNAME=väärtus. Kõiki muutujaid, mida saab määrata &kde;s, tutvustab wiki. - -Mõned nipid ja trikid - -&konsole; seansi ümbernimetamiseks kasuta kiirklahvi &Ctrl;&Alt;S ja anna uus nimi. - -Kui tekib vajadus panna mõni &kde; rakendus tööle administraatori (root) õigustes, kasuta käsku &tdesu; võtmega , näiteks nii: tdesu (võti takistab &kde;l parool meelde jätmast). - - - -Lisainfo - - -Kõigist &konsole; võimalustest räägib põhjalikult &konsole; käsiraamat. Seda saab lugeda &abikeskus;es või &konqueror;is asukoharibale help:/konsole kirjutades. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kopete.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kopete.png deleted file mode 100644 index 9624d029d98..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kopete.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-dialer-tab.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-dialer-tab.png deleted file mode 100644 index c39471d6534..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-dialer-tab.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-wizard.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-wizard.png deleted file mode 100644 index 6145932d158..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/kppp-wizard.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/messaging-intro.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/messaging-intro.docbook deleted file mode 100644 index 6527f6b6aaf..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/messaging-intro.docbook +++ /dev/null @@ -1,90 +0,0 @@ - - - - -Peter Nuttall - -Tom Albers - - - - - - -Sissejuhatus kiirsuhtlusse - - -Vaikimisi kasutatakse &kde;s kiirsuhtluseks spetsiaalset IM-klienti &kopete;. See on mitut protokolli kasutav IM-klient, mis tähendab, et see suudab toime tulla mitme erineva protokolliga, sealhulgas MSN, Jabber, AOL ja IRC. Sellel on veel mitmeid tulusaid omadusi, näiteks &aadressiraamat;u toetus, metakontaktid, krüptimise toetus ja nii edasi. - - -&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. - - - - -&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. - - -&kde; kiirsuhtlusklient &kopete;. - - - - - -Kuidas alustada - -Käivita &kopete; peamenüüst (tavaliselt asub see alammenüüs "Internet"). Käivitamise järel näed akent, mille tiitliribale on kirjutatud &kopete; ja mille ülaosas asuvad menüü- ja tööriistariba, nende all aga sinu kontaktid. Kontode lisamiseks vali menüü Seadistused ja sealt Kopete seadistamine. Kaarti Kontod valides näed kõiki oma kontosid (algul neid mõistagi ei ole) ning nuppe, mis võimaldavad kontosid lisada või olemasolevaid muuta või eemaldada. Klõpsuga uue konto lisamise nupule ilmub nõustaja, mis aitab sul määratleda uue konto. Kui oled konto lisanud, saad selle aktiveerida klõpsuga vastavale ikoonile &kopete; peaakna allosas. Seejärel peaksid ka kõik antud kontoga seotud kontaktid aknas nähtavale ilmuma. - - - - -Metakontaktid - -Metakontaktid on üks selliseid &kopete; omadusi, mis võib-olla algul tekitab segadust, aga mida tundma õppides sa lihtsalt ei saa jätta seda kasutamata. Põhimõtteliselt tähendab metakontakt seda, et ühe võrgu (näiteks MSN) kontakt seotakse kontaktiga mõnes muus võrgus. See on eriti kasulik siis, kui ühel isikul on konto mitmes võrgus. Sel juhul võid temaga vestelda, ilma et peaksid vaevama pead sellega, millist kontot ta parajasti kasutab. Samuti saab metakontaktidele anda omaette nime, mis tähendab, et tead alati, kellega on tegemist - inimesed kasutavad sageli erinevatel kontodel erinevaid nimesid ja pealegi on selline omaloodud nimi palju etem kui näiteks see, mida tahab lasta sul näha mõni selline, kelle arvates on hästi tore tutvustada end kõigile MSN-i kasutajatele kui =EF=81=8A. - -Metakontaktid võimaldavad veel mitmeid tulusaid asju, näiteks sidumist aadressiraamatu kirjetega. Vt. - - - - -<acronym>IRC</acronym> - -Internet Relay Chat (IRC) on märksa vanem kui enamik teisi IM-süsteeme ning seda kasutatakse seniajani väga palju. Peamiselt on see mõeldud rühmavestlusteks paljude inimeste osavõtul niinimetatud kanalitel ehk jututubades, kuid võimalik on ka vahetu suhtlus konkreetse isikuga. - -Kanal #kde asub Freenode'i IRC serveris, mis pakub välja interaktiivse keskkonna võrgukoostöös valmivate projektide koordineerimiseks ja tugiteenusteks, sealhulgas ja eriti olulisema ka sellistele projektidele, mis on seotud vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga, mille hulka kuulub ka &kde;. - - -Kuigi ka &kopete;l on IRC plugin ning ta tuleb nii kanalite kui hüüdnimedega hästi toime, võivad pikaajalisemad IRC kasutajad eelistada spetsiaalset klienti, milleks on Konversation. See toetab selliseid võimalusi, nagu operaatoristaatuse andmine ja võtmine, väljaviskamine, hõlpus hüüdnime vahetamine, spetsiaalne paroolide ja kutsete toetus ja veel palju muud, mida IRC "vanad kalad" soovivad meelsasti näha. Samuti tuleb see palju paremini toime väga suurte kanalitega (näiteks #debian). Kui oled juba varem kasutanud mõnda spetsiaalset IRC-klienti, ei tohiks Konversationi kasutamine mingeid raskusi valmistada. - - - - - -E-posti ja kiirsuhtluse sidumine - -Kas ka sinuga on nii juhtunud? Saad e-kirja ja tahad sellele kohe vastata - ja mitte kirjaga, vaid kohe päris otse. Seejärel lülitud kiirsuhtluskliendile ja/või IRC-kliendile ning uurid, kas vajalik isik on parajasti MSN-i, Jabberi või IRC võrgus. Alates &kde; 3.3-st on see palju lihtsam. Selgitame seda lähemalt: - -Vajalik on &kmail;i, &aadressiraamat;u ja &kopete; olemasolu (Konversation võib ka ära kuluda). Kontrolli, et &kmail; on korralikult seadistatud ja et ka Kopete on korralikult seadistatud kasutama IRC, Jabberi ja/või MSN-i ja/või mis tahes muud protokolli. - -Kui saad mõnelt vajalikult kontaktilt e-kirja, tuleb kontakt kõigepealt aadressiraamatusse lisada. Selleks klõpsa hiire parema nupuga aadressil ja vali menüükäsk Lisa aadressiraamatusse. - -Kui tead, millist hüüdnime kasutaja näiteks IRC-s kasutab, võta ette &kopete;. Vali menüükäsk FailLisa kontakt. Märgi nõustaja allservas kast KDE aadressiraamatu kasutamine ning klõpsa siis nupule Järgmine. Vali kontaktile aadressiraamatust kirje ja klõpsa nupule Järgmine. Nüüd saad määrata kontakti näidatava nime ja grupi, kuhu &kopete; selle lisab. Järgmisel kaardil vali kasutatav protokoll, kui sul peaks neid mitu kasutusel olema. Valida võib ka enam kui ühe protokolli. Sõltuvalt protokollist võidakse esitada veel mõned küsimused. - -Kuigi valisid aadressiraamatu kasutamise, ei seo &kopete; kontakti automaatselt aadressiraamatuga. Seepärast vali kontakt ja seejärel menüükäsk RedigeerimineOmadused. Märgi kaardil Üldine kast Aadressiraamatu kirjega. Klõpsa nupule ... ja vali kontakt. Sulge mõlemad aknad. - -Nüüd ava aadressiraamat ja vali kontakt. Näed, et selle juurde on tekkinud lisaväli Kohalolek, mille järel ongi kohalolek kirjas. Seda uuendatakse automaatselt, kui kontakt läheb eemale, võrgust ära, tuleb võrku ja nii edasi. Nüüd ava taas &kmail;, vali mõni muu kiri ja seejärel taas algne kiri (see tähendab: laadi aktiivne kiri uuesti). Nüüd näed, et e-posti aadressi taga on näha ka kontakti olek. - -Kui soovid kirja saatjaga vestelda, klõpsa &kmail;is aadressil hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Vestle kasutades... Käivitub kiirsuhtlemisrakendus ja saadki hakata vestlema. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-applications.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-applications.docbook deleted file mode 100644 index 20a1f8717ee..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-applications.docbook +++ /dev/null @@ -1,260 +0,0 @@ - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - -Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega - - - -&kde; koosseisu kuulub palju rakendusi, mis sageli algavad või vähemalt sisaldavad k-tähte. Üldiselt peaksid nimed olema vähemalt inglise keele oskajatele mõistetavad, kuid mõnikord võib siiski tekkida raskusi sobiva leidmisega. Eriti neil, kes on varem kasutanud selliseid operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows või Apple Macintosh, võib olla keerukas leida vajalikuks tegevuseks õige rakendus. Allpool toodud tabelis ongi ära näidatud KDE rakendused koos nende paiknemisega &kmenu;s ning vastetega Win/Mac-süsteemis. - -Võrdlustabel - - - - - - - - - Asukoht &kmenu;s - &kde; rakendus - Windows vste - Macintosh vaste - Märkused - - - - - - Failihaldur - &konqueror; (kodukataloog) - Windows Explorer - Integreeritud failihaldur, sisu näitaja/esitaja ja veebilehitseja - - - Süsteemi ja kasutaja seadistused - &juhtimiskeskus; - Juhtpaneel - - - Kontor - Kontoritööpakett: - Tekstitöötlus - Tabelitöötlus - Esitlused - Voo- ja muud skeemid - Skaleeritav graafika - Pilditöötlus - Raportite loomine - Diagrammid - Andmebaasi loomine - Valemiredaktor - - - - - - - &kword; - &kspread; - &kpresenter; - &kivio; - &karbon14; - &chalk; - &kugar; - &kchart; - &kexi; - &kformula; - - - - - - - MS Word - MS Excel - MS Powerpoint - Adobe Illustrator - Adobe Photoshop - Report Generator - Chart - MS Access - - - - - - - - - - - - Isikliku info haldus: - E-post - Aadressiraamat - Päevakava korraldaja - Uudistelugeja - Ekraanimärkmed - RSS-kanalite lugeja - - - - - - &kmail; - &aadressiraamat; - &korganizer; - &knode; - &knotes; - &akregator; - - - - - MS Outlook - - Isikliku info haldur on &kontact;, millesse saab põimida kõik muud &kde; PIM rakendused. - - - - - Internet - Veebilehitseja - &konqueror; - MS Internet Explorer - Safari - Integreeritud failihaldur, veebilehitseja, FTP-haldur ja universaalne esitamisrakendus. - - - - - - Kiirsuhtlus - &kopete; - AIM - MSN - ICQ - Jabber - Novell GroupWise - Yahoo - IRC - SMS - - - - MSN Messenger - Kõikehõlmav mitmevõrgutoetusega kiirsuhtlustarkvara - - - - Vestlus (IRC) - &ksirc; - mIRC - - - - Multimeedia - Muusika/audio - &juk; - Windows Media Player - - - - &CD;/DVD kirjutamine - K3b - Nero - - - - Videomängija - &noatun; - Windows Media Player - - - - Audio &CD; rippimine - KAudioCreator - - - - Heli juhtimine - &kmix; - - - - Terminal - &konsole; - CMD - - - - Kasutajate haldur - &kuser; - Kasutajate haldur - - - - Tarkvara haldur - &kpackage; - Lisa/Eemalda programme - - - - Abivahendid - Arhiveerija - &ark; - WinZip - - - - Paroolihaldur - TDEWallet - - - - Tekstiredaktor - &kate; - Notepad - - - - - - -
- - -Lisainfo -Veel väga palju &kde; rakendusi pakub &kde; niinimetatud Extragear (vt. ), samuti veebilehekülg http://kde-apps.org. -Allikas: http://kudos.berlios.de/kf/kf1.html#pkgtablestock - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-dictionary.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-dictionary.docbook deleted file mode 100644 index 11f4cacca87..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/migrator-dictionary.docbook +++ /dev/null @@ -1,20 +0,0 @@ - - - - - - -Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik - -Terminoloogiaerinevuste tabelid - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/net-connection-setup.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/net-connection-setup.docbook deleted file mode 100644 index bcf7d6bcabe..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/net-connection-setup.docbook +++ /dev/null @@ -1,147 +0,0 @@ - - - - -&Lauri.Watts; - - - - -Internetiühenduse loomine - - - -&kde; võimaldab internetti kasutada kõigeks, mida vaid vajad: veeb, e-post, Useneti uudistegrupid ja nii edasi. Kuid enne seda, kui neid &kde; võimalusi kasutama hakata, tuleb luua internetiühendus. Siin selgitamegi, kuidas see käib. - -Kui kasutad sissehelistamist (see tähendab, lood internetiühenduse telefoniliiniga ühendatud modemit kasutades), tasuks kõigepealt seadistada &kde; sissehelistamisrakendus &kppp;. Kui see tundub raske, siis ei tasu muretseda: &kppp; pakub välja korraliku seadistamisnõustaja, mis enamasti oskab ise ära arvata, mida ja kuidas on internetiühenduse loomiseks vaja ning jätab sinu mureks ainult kinnituste jagamise. Sellest nüüd täpsemalt räägimegi. - -Kui kasutad püsiühendust või tagab sinu internetiühenduse kohtvõrk, on asjad vähemalt &kde; seisukohalt veelgi lihtsamad. Kui oled loonud ühenduse oma &Linux;i või&UNIX;-i distributsiooni vahendeid kasutades, tagab ka &kde; sulle silmapilkselt ühenduse. - - -Internetiühendus lihtsalt ja kergelt - - -Mõned asjad, mida tuleks enne alustamist teada - -Kui sul on mõni uuem &Linux;i distributsioon, võib ülejäänud tekst tunduda isegi ülearusena. &kppp; pakub välja pisikese, kuid taipliku nõustaja, mis enamasti lubab sul internetiühenduse luua vaid paari minutiga. - -Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaks enne alustamist teadma järgmisi asju: - - -ISP sissehelistamisnumber. -ISP antud kasutajanimi ja parool. -ISP DNS- ehk nimeserverid (piisab ühest, kuid kaks on parem). - - -Lisaks sellele oleks oma ISP kõigi teenuste ärakasutamiseks mõttekas teada ka selliseid asju: - - -Sisenevate kirjade serveri aadress (tihtipeale on see pop.sinuISPnimi.ee või mail.sinuISPnimi.ee)Samuti tasuks selgitada, kas ISP kasutab POP3 protokolli või IMAP-it. -Väljuvate kirjade serveri (SMTP) aadress (see võib olla sama, mis sisenevate kirjade server, samuti võib see sageli olla näiteks smtp.sinuISPnimi.ee). -Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (tihtipeale news.sinuISPnimi.ee või nntp.sinuISPnimi.ee). -Kõikvõimalikud puhverserverid, mida sinu ISP kasutab. - - -Kogu see info peaks leiduma paberitel, mida sa said oma ISP-ga lepingut sõlmides. Kui see nii ei ole, helista oma ISP abitelefonile ja küsi seda otse nende käest. - -Kui sul on kogu see info olemas ja tegemist on suhteliselt uue &Linux;i distributsiooniga, leiad kindlasti, et internetiühenduse loomiseks pole vaja muud, kui lihtsalt &kppp; nõustaja käivitamist. - - - - - - - -&kppp; nõustaja - - -Nõustaja käivitamine. - -Nõustaja saab käivitada &kppp; avadialoogist. Käivita &kppp; K-menüüst, kus leiad selle alammenüüst Internet kirje all &kppp; (Interneti sissehelistamisrakendus). - -Ilmub järgmine dialoog: - - -&kppp; avadialoog - - - - -&kppp; avadialoog - -&kppp; avadialoog - - - -Tõenäoliselt ei ole esmakäivitamisel seal ühtki kirjet. Vaatame, kuidas neid lisada. - -Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupule Seadista. - -Nõustaja pakub välja kolm valikut: Nõustaja, Käsitsi seadistamine ja Loobu. - - -Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta... - - - - -Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta... -Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta - - - - - -Loobu -Klõpsa sellele, kui sa tõesti ei soovi parajasti uut kontot luua. Dialoog kaob seejärel ning sinu ette ilmub taas algdialoog. - - - -Nõustaja -Kui sul on standardne ja levinud modem ning sa kasutad oma maa mõne suurema ISP teenuseid, suudab nõustaja tõenäoliselt internetiühenduse väga kiiresti luua. Proovi kõigepealt just nõustajat, enne kui hakkad (või oled sunnitud hakkama) ühendust käsitsi looma. - - - -Käsitsi seadistamine -Kui nõustaja ei peaks suutma sind aidata või kui soovid kõike oma käe järgi ise seada, vali see võimalus. Nõustaja on praegu kasutatav ainult teatud valiku riikide ja internetiteenuse pakkujate korral. - - - - -Siinkohal eeldame, et valisid nõustaja, ning käsitsi seadistamist kirjeldame veidi hiljem. - - - - -Ülejäänud nõustaja - -Esimene dialoog näitab ainult sissejuhatavat teksti, mis kattub sellega, mida lugesid käesoleva peatüki alguses. Klõpsa edasiliikumiseks nupule Järgmine. - -Teine dialoog palub valida maa, kus sa elad või asud. Siin ei ole kaugeltki kõiki riike ja kui sinu riiki nimekirjas ei leidu, tuleks klõpsata nupule Loobu. Sel juhul tuleb internetiühendus luua käsitsi. - -Järgmises dialoogis näidatakse valitud riigi internetiteenuse pakkujaid (neid, mida &kppp; tunneb). Ka siin tuleb öelda, et kui sa ei näe nimekirjas oma ISP-d, klõpsa nupule Loobu ja seadista internetiühendus käsitsi. - -Seejärel palutakse sul sisestada oma internetiühenduse kasutajatunnus ja parool. Palun arvesta, et mõne ISP puhul võib see erineda sinu e-posti konto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli igaks juhuks need eelnevalt üle. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine. - -Nüüd saad sisestada sissehelistamisel numbri ette valitava numbri või numbrid, kui seda peaks vaja olema - näiteks võib olla vajalik väljahelistamiseks valida ette 0 või siis lülitada mingi prefiksiga kutsumine välja. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine. - -Ja ongi kõik! Kui soovid midagi üle vaadata, saad nuppudega Tagasi ja Järgmine dialoogis edasi-tagasi liikuda. Kui kõik tundub olevat õige, klõpsa nupule Lõpeta ning internetiühendus ongi loodud. - -Kui see siiski ei aidanud, tasuks tutvuda &kppp; käsiraamatuga kas &kde; abikeskuses või &konqueror;is asukoharibale help:/kppp sisestades. - - - - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/networking-with-windows.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/networking-with-windows.docbook deleted file mode 100644 index 4a15c5397bf..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/networking-with-windows.docbook +++ /dev/null @@ -1,64 +0,0 @@ - - - -Gardner Bell - - - - -Võrk ja Windows - -Selle osa aluseks on LISa README-fail, mille on kirjutanud Alexander Neundorf. - -&kde; pakub võimsat serverit nimetusega kohtvõrgu info server (LAN Information Server, LISa) ja selle lähisugulast piiratud kohtvõrgu info server (Restricted LAN Information Server, resLISa), mis tuvastavad sinu kohtvõrgus CIFS- ja muud serverid ning teevad üldiselt sedasama, mida teeb Võrgunaabrus &Microsoft;&Windows; korral. - - -Kuidas see töötab - -&lisa; sõltub ainult TCP/IP pinust, nii et selle töötamiseks ei ole vajalik Samba seadistus, küll aga pakett samba ise. Masinate leidmiseks kohtvõrgus tuleb määrata seadistustefailis IP-aadresside vahemik, mida &lisa; kontrollib. &lisa; deemoni käivitamisel saadab see ICMP kaja päringu kõigile seadistustefailis määratud IP-aadressidele ja ootab vastust. - -&lisa; deemon vajab sokli avamiseks administraatori õigusi, kuid kui sokkel on loodud, loobutakse kohe administraatori õigustest. - -&lisa; võib käivitada ka käsuga nmblookup .Kui sul pole programmi nmblookup, leiab selle aadressilt http://www.samba.org või sinu distributsiooni pakutavate tarkvarapakettide seast. Samba käsk nmblookup saadab võrku leviteate ning iga masin, kus töötab Samba teenus, vastab sellele kinnitusega, et on valmis ühendusi vastu võtma. - - - -<application>resLISa</application> - -Kui sinu firma võrgus valitsevad väga ranged reeglid selle osas, millised pordid võivad ja millised ei või olla avatud, on ilmselt muude võrgus asuvate masinatega suhtlemiseks mõttekas võtta kasutusele &reslisa;. Et &reslisa; ei saa esitada päringut kogu võrgule või aadressivahemikule, tuleb seadistustefaili iga masin nimepidi eraldi lisada. Praegu on võimalik sinna lisada kuni 64 masinat. - -&reslisa; annab infot ainult üle &UNIX; domeeni sokli, &ie; mitte üle võrgu. Sokli nimi on /tmp/resLISa-SinuKasutajanimi, mistõttu ühes masinas võib &reslisa; käivitada ka mitu kasutajat. - - - -Seadistamine - -Käivitamisel parsib &lisa; esmalt seadistustefaili kasutajate kodukataloogis ($HOME/.lisarc). Kui seda faili ei ole, otsib &lisa; süsteemset seadistustefaili (/etc/lisarc). Toome näite seadistustefaili kohta: - -PingAddresses = 192.168.100.0/255.255.255.0;192.168.100.10-192.168.199.19;192.168.200.1; -PingNames = my_host1;my_host2 #Masinad nimepidi (vajalik resLISa jaoks) -AllowedAddresses = 192.168.0.0/255.255.0.0 -BroadcastNetwork = 192.168.100.0/255.255.255.0 -SearchUsingNmblookup = 1 #Üritatakse kasutada ka nmblookup'i -FirstWait = 30 #30 sajandiksekundit -SecondWait = -1 #Proovitakse ainult üks kord -#SecondWait = 60 #Proovitakse kaks korda ja oodatakse 0.6 sekundit -UpdatePeriod = 300 #Uuendamine iga 300 sekundi järel -DeliverUnnamedHosts = 0 #Nimeta masinaid ei avaldata -MaxPingsAtOnce = 256 #Saadetakse kuni 256 ICMP kaja päringut korraga - - -&lisa; seadistamine on võimalik ka graafiliselt, kui valida &kmenu;s &juhtimiskeskus;VõrkKohtvõrgu lehitsemine. Selle valiku kasutamiseks tuleb aga &lisa; käivitada käsureal võtmega . - - - - - -Lisainfo -Kõigi käsureavõtmete täieliku nimekirja ja näited leiab &lisa; käsiraamatust, mille lugemiseks ava &konqueror;is asukoht help:/lisa. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/noatun.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/noatun.png deleted file mode 100644 index edc906e758e..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/noatun.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/oggfolder.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/oggfolder.png deleted file mode 100644 index 3084d2fc688..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/oggfolder.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/open-file-dialog.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/open-file-dialog.png deleted file mode 100644 index 8bd0e2c72e3..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/open-file-dialog.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/panel-and-desktop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/panel-and-desktop.docbook deleted file mode 100644 index 39d410b25dd..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/panel-and-desktop.docbook +++ /dev/null @@ -1,173 +0,0 @@ - - - - -&Philip.Rodrigues; - - - - -Paneel ja töölaud - - -&kde; paneel &kicker; - -Paneel -&kicker; - -&kicker; on KDE töökeskkonna rakenduste käivitamise paneel. Vaikimisi asub see ekraani alumises servas ja hõlmab selle terves laiuses, kuid seda saab soovi korral muuta. &kicker; on omamoodi kõik-ühes (või vähemalt peaaegu kõik-ühes) vahend kõige jaoks, mida sa soovid kiiresti kasutada. Lisaks &ticon; menüüle, mille abil saab rakendusi käivitada, võivad &kicker;il tegutseda veel mitmed dokitud apletid, näiteks pager, tegumiriba või kell, ja mitmed laiendused, näiteks alampaneelid. Valikute rohkust arvestades tekib sul kindlasti soov &kicker;it oma käe järgi seada ning järgmises osas kirjeldamegi, kuidas paneelile just meelepärane välimus ja omadused anda. - - - - - -&kicker;i seadistamine - - - -Paneeliikoonide kohandamine - -&kde; esmakäivitusel näeb Kickeril K menüü kõrval mõningaid ikoone. Neile klõpsates saab käivitada vastavad rakendused. Et näha, mis rakenduse mingi ikoon käivitab, vii hiirekursor ikooni kohal ja hoia seda seal seni, kuni ilmub kohtspikker (tilluke hüpikaken), mis annab teada, millise rakendusega on tegemist. - -Vaikimisi pakutavad ikoonid ei pruugi sugugi esindada rakendusi, mida sina kõige sagedamini kasutad, mistõttu neid on võimalik eemaldada ja lisada ikoonid rakenduste tarbeks, mida sul tõesti vaja läheb. Ikooni eemaldamiseks tee ikoonil klõps &HPNga; ja vali ilmuvast hüpikmenüüst käsk Eemalda nupp rakendus. Uue ikooni lisamiseks klõpsa &HPNga; paneeli tühjal alal ning vali menüüst Lisa rakendus paneelile. Selle valimisel avaneb K menüü koopia, kus leiad kõik &kde; rakendused. Näiteks muusikamängija &juk; lisamiseks vali Lisa rakendus paneelileMultimeedia&juk;. Ikoon ilmub paneelile kohta, kus tegid klõpsu hiire parema nupuga. - - - - - -Aplettide ja muude asjade lisamine - -Apletid - -&kicker;ile võib lisaks rakendusi käivitavatele ikoonidele lisada muidki asju. Kõik need leiab samast menüüst, mida äsja kirjeldasime, ainult et valida tuleks siis vastavalt kas Lisa aplett paneelile või Lisa uus paneel. Aknas Apleti lisamine leiduvad elemendid on pisikesed rakendused või programmid, mis võivad täiesti rahulikult tegutseda ainult paneelil ega vajagi suuremat ruumi. Üks selliseid aplette on näiteks töölaua pagerPager, mis näitab hästi pisikesena iga sinu virtuaalset töölauda (rohkem infot virtuaalsete töölaudade kohta annab ). Mõnele muule virtuaalsele töölauale saab seejärel lülituda lihtsalt pageril vastavale kujutisele klõpsates. -&kicker;i aplette tutvustab põhjalikumalt &kicker;i käsiraamat. Selle lugemiseks kirjuta lihtsalt help:/kicker &konqueror;i asukoharibale. - - - - - - Simon Vermeersch titeuf@ph34rus.org - - - -Süsteemne salv - - -Süsteemne salv on koht, kus saab hoida rakendusi ja programme, mis töötavad, aga mida ei ole parajasti aktiivselt vaja. Seal näidatakse näiteks mitmeid muusikamängijaid, sest need on just sellised rakendused, mida sa soovid arvatavasti töös hoida, aga samas ei taha, et need ekraanil väärtuslikku ruumi võtaksid. Selleks asetatakse nende ikoon süsteemsesse salve. - -Kui teed sellisel ikoonil klõpsu hiire parema nupuga, ilmub hüpikmenüü, kus näeb mõningaid rakenduse valikuid (näiteks muusikamängija puhul Esita, Paus, Peata...). -Ikoonile hiire vasaku nupuga klõpsates avatakse rakenduse peaaken. Hiirekursorit mõneks hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näiteks muusikamängijate puhul näitab esitatavat pala ja võib-olla veel mingit infot. Üldiselt toetavad süsteemse salve kasutamist muusikamängijad, IRC kliendid, päevakava korraldajad ja muud sellised rakendused. - -Enamasti saab selliste rakenduste korral määrata, kas soovid lasta süsteemse salve ikooni näidata või mitte. Pikemalt räägib süsteemse salve kasutamise nippidest ja trikkidest . - - - - -Paneelielementide eemaldamine - - - - -Aplette ja muid erielemente saab paneelilt eemaldada aplettide vasakus servas paikneval sangal nähtava noole abil. Klõpsa noolel ja vali Eemalda apleti nimi. - - - - - -Tegumiriba - -Tegumiriba on paneeli element, mis näitab kirjet iga avatud akna kohta. Tegumiriba saab kasutada akende vahel liikumiseks: klõpsa lihtsalt selle akna kirjel, mida soovid kasutada. Tegumiriba kirjed kajastavad aknaid kõigil virtuaalsetel töölaudadel, näidates muu hulgas ka minimeeritud aknaid. - - - - - - -&Philip.Rodrigues; - - - -Lõikepuhvri kasutamine - -Lõikepuhver - -Sageli tekib vajadus liigutada mingit teksti või objekti ühest kohast teise. Samuti võib kergesti tekkida vajadus mingit teksti korrata. Sellisel juhul võetakse kasutusele niinimetatud lõikepuhver. Sellel on kaks veidi erinevat kasutusviisi, mida tehnilises keelepruugis kannavad nimetust valikupuhver ja lõikepuhver. Vaatame nüüd mõlemat. - - - - -Valikupuhver -Valikupuhver - -Selle meetodi korral kopeeritakse tekst ühest kohast teise hiirt kasutades. See käib nii: Vali tekst, mida soovid kopeerida. Klõpsa &HKN;ga kohas, kuhu soovid teksti kopeerida. See võib olla nii samas programmis, kus sa teksti kopeerisid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Kui sul on kolme nupuga hiir, on see imelihtne, aga kui ei ole, ei ole samuti asjad lootusetud! Sellisel juhul saad klõpsu &HKN;ga matkida, kui vajutad korraga alla mõlemad oma hiire nupud. - - - -Lõikepuhver -Lõikamine -Asetamine -Selle meetodi korral saab teksti kopeerida või lõigata (viimane tähendab teksti eemaldamist ühest kohast ja liigutamist mingisse muusse kohta). Seda saab teha kas hiire ja menüükäskude või klaviatuuri abil. Toome siin ära mõlemad viisid, esmalt menüükäsu ja siis kiirklahvi, mis sooritab täpselt sama operatsiooni: - -&Ctrl;X RedigeerimineLõika - - -Teksti liigutamine (<quote>lõikamine</quote>) -Vali tekst, mida soovid lõigata. - -Vali käsk &Ctrl;X RedigeerimineLõika ning tekst eemaldatakse selle praegusest asukohast. - -Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk &Ctrl;V RedigeerimineAseta ning tekst ilmub kohta, kuhu olid viinud kursori. - - - - -Teksti kopeerimine ühest kohast teise käib üsna samamoodi: -Teksti kopeerimine -Vali tekst, mida soovid kopeerida. - -Vali käsk &Ctrl;C RedigeerimineKopeeri ja tekst kopeeritakse lõikepuhvrisse. - -Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk &Ctrl;V RedigeerimineAseta . - - - - - - - -Lõikepuhvri muud võimalused -&klipper; -LõikepuhverAjalugu - -Eespool kirjeldatud juhised käisid vaikimisi kasutatava lõikepuhvri kohta. Rakendus &klipper;, mille võid samuti apletina paneelile lisada (seda, kuidas kuidas lisamine käib, selgitab ), pakub veel mõningaid mugavaid lõikepuhvri võimalusi, näiteks lõikepuhvri ajalugu, ning võimaldab ka valida, kas kasutatakse lõikepuhvri või valikupuhvri moodi käitumist. Täpsemalt räägib sellest &klipper;i käsiraamat. - - - -Lisainfo - -Rohkem infot &kde; paneeli &kicker;i kohta leiab &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker. - - -&klipper;i käsiraamat kirjeldab &kde; täiustatud lõikepuhvrirakenduse kõiki kasutamisvõimalusi. Seda võib lugeda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/klipper. - - - - - - - - - - -Lisainfo - -Lisainfo -Rohkem infot &kde; paneeli &kicker;i kohta leiab &kicker; käsiraamatust, millega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/pdf-files.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/pdf-files.docbook deleted file mode 100644 index 057f12cdbad..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/pdf-files.docbook +++ /dev/null @@ -1,22 +0,0 @@ - - - - - - -PDF-failid - -Kuidas salvestada PDF-fail - -PDF-failide vaatamine - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-audiocds.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-audiocds.docbook deleted file mode 100644 index 0af8134d67c..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-audiocds.docbook +++ /dev/null @@ -1,74 +0,0 @@ - - - Deepak Sarda antrix@gmail.com - - -Audio CD-de rippimine &kde;s - -Tavaline viis rippida audio CD MP3- või Ogg-failideks on kasutada omaette rakendust, näiteks iTunes, Winamp või &kde; KAudioCreator. Aga kui alati ainult tavapärasega piirduda, pole üldse lõbus! Seepärast tutvustame siin, kuidas saaksite end tunda tõelise ässana, rippides CD-sid... eee, ässade kombel ;-) - - -Koostisosad - -Mida meil nüüd vaja läheb? Puhas &kde; ilma igasuguste lisanditeta suudab CD ilusasti rippida. Aga kodeerimiseks on vaja ka sobivaid koodekeid. Praegu on toetatud Ogg Vorbise, MP3 ja FLAN-i vorming. Neis vormingutes kodeerimise võimaldamiseks tuleb paigaldada vastavalt libogg, lame ja flac. Kuidas paigaldamine täpselt käib, sõltub distributsioonist, nii et uuri vastavat dokumentatsiooni. - -Kui oled vajalikud koodekid paigaldanud, ava &kcontrolcenter;, seal HeliAudioplaadid ning säti kaartidel kõik nii, nagu sulle meeldib. Sovi korral võib jätta kehtima vaikeväärtused, aga vähemalt tasuks üle vaadata, millised need on. Samuti vaata läbi HeliCDDB ülekanded ja muuda sealgi kõik selliseks, nagu sulle meeldib. Kui sa ei peaks teadma, siis CDDB tähendab CD-de andmebaasi (CD DataBase). See võimaldab &kde;l tõmmata sinu CD-de kohta esitaja, albumi ja radade infot internetist. Neid metaandmeid kasutatakse ka siltide lisamiseks MP3- või Ogg-failidele, mida kodeerima asud. - - - - - - - - - - - -Retsept - -Võtame nüüd pikemalt mõtlemata selle laheda asja ette! Kõigepealt lükka seadmesse plaat, mida soovid rippida (no muidu ju ei saa kuidagi!). Seejärel ava &konqueror; ja selle navigeerimispaneelil kaart Teenused. Navigeerimispaneel paikneb akna vasakus servas, nagu näitab siinne pilt. Kui seda ei ole näha, siis saab selle esile manada klahvi F9 vajutades. - - - - - - - - - -Nüüd klõpsa audio CD brauseril ja mõne hetke pärast näed aknasse ilmumas hulka katalooge. Kui selleks kulub rohkem aega, siis tähendab see, et samal ajal üritatakse hankida CD kohta varem määratud CDDB andmebaasist. - -Siinsel pildil on näha Ogg Vorbise kataloog. See näitab kõiki palu Ogg-vormingus ja isegi nende failisuurusi! Hmm, aga samas teavad ju kõik, et tavalistel audio CD-del ei ole mingeid Ogg-vormingus radu. Mida see siis tähendab? - - - - - - - - - -Kõik kataloogid, mida audio CD brauser näitab, on virtuaalsed. Need näitavad CD sisu niiöelda erinevate filtritega. Kui avad Ogg Vorbise kataloogi, näed CD sisu sellisena, nagu see oleks salvestatud Ogg-vormingus. Võid vaadata ka teistesse kataloogidesse ja leida seal CD sisu MP3-, flac- ja wav-vormingus. Sa näed isegi failide umbkaudset suurust, kui need antud vormingusse kodeerida. - - -Kuidas siis CD rippida ja kodeerida? Ega siin palju mõelda ei ole. Otsusta ainult, millises vormingus tahad faile näha, ava vastav kataloog ning kopeeri lihtsalt failid vajalikku kataloogi oma kõvakettal. Ja ongi kõik! &kde; hakkab faile rippima ja kodeerima otse lennult! Kui kopeerid mõne faili kataloogist Kogu CD, saad terve CD rippida üheainsa voona. - - - - - - - - - - - -Lisainfo -Rakenduse amaroK veebileheküljel http://amarok.sf.net leiab värskeimaid uudiseid ja infot amaroKi kohta. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-movies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-movies.docbook deleted file mode 100644 index 6859ef5b7da..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-movies.docbook +++ /dev/null @@ -1,30 +0,0 @@ - - - - - - -Filmide esitamine - -Sissejuhatus aRtsi xine-pluginasse - -Alternatiivid (kaffeine, kmplayer) - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-music.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-music.docbook deleted file mode 100644 index 3ebd863f0aa..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/playing-music.docbook +++ /dev/null @@ -1,113 +0,0 @@ - - - - - - -&Lauri.Watts; - - - -Muusika mängimine -Muusika -Heli -Audio -&arts; - -&arts;i sissejuhatus - -Esituse häälestamine, seadmete jagamine - - -Muusikamängijad - -&kde; pakub mitut muusikamängijat, mille omadused mõnevõrra kattuvad, kuid mille stiil on päris erinev. - - - - - - - - &noatun; &noatun; - - -Noatun on &kde; vaikimisi muusikamängija. Sellel on igati kohandatav kasutajaliides, sealhulgas mitme stiiliga esitusnimekirja haldur, ning hulk pluginaid, mis pakuvad erinevaid graafilisi kasutajaliideseid (&GUI;), visualiseeringuid ja muid võimalusi. -&noatun; kuulub paketti tdemultimedia. - - - - - - - - - - - - - - - &juk; &juk; - -&juk; on korraga andmekandjate haldur, esitusnimekirjade haldur ja metaandmete sildistaja. See pakub äärmiselt tõhusa võimaluse hallata kõiki oma muusikafaile, luua ja hallata esitusnimekirju ning hallata muusikafailide metaaandmete silte. -Seda saab ühtviisi hästi kasutada nii põhilise muusikamängijana kui ka lugude nimekirjade ja failide haldamiseks, mida kasutatakse mõnes muus rakendused. -&juk; kuulub paketti tdemultimedia. - - - - - - - - - - - - - - - &kaboodle; &kaboodle; - -&kaboodle; on nii-öelda ühe-pala-mängija. See tähendab, et ta hakkab tööle, mängib faili ette ja lõpetab tegevuse. &kaboodle; on kasulik näiteks siis, kui soovid kiiresti kuulata mingit lugu ilma parajasti muust meediamängijast lugude nimekirja hankimata. -&kaboodle; kuulub paketti tdemultimedia. - - - - - - - - - - - - - - - -amaroK - -amaroK on väga menukas kolmanda poole rakendus. Selle peaks leidma oma distributsiooni tarkvarapakettide seast. - - - - - - - - - - -Enamik &kde; filmimängijaid, näiteks Kaffeine ja KMPlayer, suudavad samuti väga edukalt muusikat esitada. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printer-setup.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printer-setup.docbook deleted file mode 100644 index 508f816ffc5..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printer-setup.docbook +++ /dev/null @@ -1,28 +0,0 @@ - - - - - - -Printeri seadistamine - -Eeldusel, et kõik on eelnevalt seadistatud: kuidas panna printer korralikult tööle, vajadusel viidata käsiraamatule (kui peaks esinema probleeme) - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printing-from-apps.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printing-from-apps.docbook deleted file mode 100644 index 0669b2e148d..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/printing-from-apps.docbook +++ /dev/null @@ -1,22 +0,0 @@ - - - - - - -Trükkimine rakendustest - -Trükkimine &kde; rakendustest - -Trükkimine KDE-välistest rakendustest - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-and-documents.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-and-documents.docbook deleted file mode 100644 index 4a98abf3204..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-and-documents.docbook +++ /dev/null @@ -1,309 +0,0 @@ - - -Rakendused ja dokumendid - - - - -Robert Stoffers - - -Rakenduste käivitamine - -&kde; võimaldab rakendusi mitmel moel käivitada: - - - Vali vajalik kirje &kmenu;st. - - - Käivita rakendus &konsole;ist või klõpsa &kmenu;l ja vali Käivita käsk... (või kui eelistad kiirklahvi, siis selleks on &Alt;F2). - - - Loo viit töölauale või kasuta &kicker;i kiirkäivitajat. - - - -&kmenu; toimib enam-vähem samamoodi nagu &Windows; Start-menüü, kuid &kmenu;s on rakendused jagatud rühmadesse vastavalt nende funktsioonile, näiteks Multimeedia ja Kontoritöö. Need omakorda jagunevad alamkategooriateks, näiteks Heli, Video ja Graafika. Alamkategooriates paiknevad konkreetsete rakenduste käivitusprogrammide viidad, millele klõpsates vastav rakendus käivitataksegi. - -Kõigil rakendustel ei pruugi siiski &kmenu;s oma kirjet olla. Kõvakettalt muude (peamiselt KDE-väliste) rakenduste otsimiseks klõpsa &kmenu;le, vali Käivita käsk ja kirjuta sinna kappfinder. &kappfinder;is klõpsa nupule Skaneeri, mille järel sinu kõvakettalt otsitakse rakendusi. Märgi iga leitud rakenduse juures asuv kastike, kui soovid selle lisada &kmenu;sse, ning klõpsa siis nupule Rakenda ja Sulge. Seejärel võid näha &kmenu;s leitud rakendusi vastavates kategooriates. - -Rakenduste käivitajaid saab asetada ka otse töölauale. Uue käivitaja loomiseks klõpsa töölaual hiire parema nupuga ja vali Loo uusViit rakendusele. Kirjuta ilmuvas &kdesktop;i omaduste dialoogis rakenduse nimi vastavale väljale kaardil Üldine. Hammasratast näitavale nupule klõpsates saab rakendusele valida ka sobivama ikooni. Klõpsa kaardile Rakendus ning kirjuta väljale Kirjeldus rakenduse lühiiseloomustus või midagi muud, mis võimaldab rakenduse üheselt tuvastada. Väljale Käsk kirjuta rakendust käivitatava faili nimi (see on tõstutundlik) ning kui soovid või kui on vaja, siis ka käsule lisatavad argumendid. Klõpsa nupule OK ning uus rakenduse käivitaja lisataksegi töölauale. Tee sellel topeltklõps ning rakendus käivitataksegi. - -Rakenduse käivitamiseks &konsole; abil klõpsa &kmenu;l ja vali SüsteemTerminalidKonsool. Kui &konsole; aken nähtavale ilmub, kirjuta sinna lihtsalt käivitatava raeknduse nimi (pea meeles, et bash ehk käskude tõlgendaja, mida &konsole; vaikimisi kasutab, on tõstutundlik) ning vajuta klahvi Enter. Kui sa ei ole päris kindel, kuidas rakenduse nimi peab välja nägema, kirjuta paar esimest tähte ja vajuta klahvi . Klahvile vajutamise järel üritab bash (mida &konsole; kasutab) ära arvata, millist rakendust soovid käivitada. Kui &konsole; leiab enam kui ühe sobiva rakenduse, näitab ta sulle kõigi nende nimesid. Kirjuta neist vajaliku nimi ja vajuta rakenduse käivitamiseks klahvile Enter. - -Millist viisi sa ei kasutaks, on rakenduse käivitamine &kde;s igal juhul väga lihtne. Alates &kmenu;st kuni &konsole;ni on kõik rakendused ühe-kahe hiireklõpsu või klahvivajutuse kaugusel. - - - -Lisainfo -&kicker;i käsiraamatus leiab rohkem infot &kmenu; sisse- või väljalülitamise, rakenduste kiirkäivitusnuppudena lisamise ning &kmenu; rakenduste kategooriatesse korraldamise võimaluste kohta. &kicker;i käsiraamatuga saab tutvuda kas &abikeskus;es või TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is, kui kirjutada seal asukohareale käsk help:/kicker. - - - - - - -&programs-controlling; - - - Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de - - - -Failide avamine ja salvestamine - - - - -&kde; võimaldab faile avada või salvestada alati ühesuguse lihtsa dialoogiga. Peaaegu kõigis &kde; rakendustes leiduvad käsud Fail Ava ja FailSalvesta (ja/või Salvesta kui...). - - -Failidialoog - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -Dialoog koosneb kolmest kuni viiest osast. Ülemises osas leiab liikumis- ja seadistamisvõimalused. Keskmises osas näidatakse ikoonidena faile (seda nimetataksegi ikoonivaateks). Alumises osas saab failinime määrata või muuta või neid filtreerida ning kasutada nuppe Salvesta või Ava. - -Lisaks neile saab näidata lasta veel kaht lisapiirkonda: kiirjuurdepääse paneel ja eelvaatluse paneel. - - - - - -Kolme liikumisnupu (üks kataloog üles, tagasi ja edasi) ning uue kataloogi nupu kõrval asub nupp Järjehoidjad. Siia saab lisada kõik kataloogid, mida sagedamini külastada, et dialoogi avades kohe neisse suunduda. Mutrivõtmega ikooni all on peidus mitmed käsud, millega saab faile sortida nime, kuupäeva või suuruse järgi ning lasta näidata või peita mainitud kaks lisapaneeli. Selle kõrval on ikoon, millega saab luua uue kataloogi, ning päris paremas servas saab valida faili kodeeringu. - - - - - -Ikoonivaade asub dialoogi keskosas. Enamiku liikumiskäske leiab ka kontekstimenüüst, mille avamiseks klõpsa ikoonidel või vaate taustal hiire parema nupuga. - - - - - - -Dialoogi allosas paikneb aadressiväli, mis sisaldab valitud faili nime või kuhu sa saad selle kirjutada, ning vahest dialoogi võimsaim tööriist - filter. Viimane võimaldab ikoonivaates näidata ainult selliseid elemente, mis vastavad siinmääratud tingimustele. Ürita näiteks välja filtreerida kõik failid, mille nimes esineb minu, kirjutades selleks filtriväljale *minu*. - - - - - - - -Kiirjuurdepääsu paneel (selle saab nähtavale tuua klahviga F9 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) pakub mugava võimaluse kasutada otseteid sagedamini kasutamist leidvate asukohtade juurde kõvakettal või isegi internetis. Paneelil on juba eelnevalt paika pandud mõned levinumad asukohad, näiteks sinu kodukataloog. Klõpsa mis tahes elemendile hiire parema nupuga selle seadistamiseks või paneeli tühjale alale uue otseteekirje lisamiseks. Klõpsu peale avaneb kontekstimenüü, kus saab valida ikooni suuruse ning kirje lisamise, muutmise või ümbernimetamise võimaluse. Vali Lisa kirje. Seejärel ilmub dialoog, kuhu tuleb kirjutada uue kirje kirjeldus, määrata asukoht (selle saab määrata ka kaustakujulisele ikoonile klõpsates ja ilmuvast dialoogist vajalikku asukohta valides) ja valida seda tähistav sümbol suure hulga sümbolite seast, mida näed pärast klõpsu vaikesümbolile (tavaliselt lihtsalt kaustakujuline ikoon) avanevas dialoogis. - - - - - - -Eelvaatluse ala (selle saab nähtavale tuua klahviga F11 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) võimaldab näha peaaegu kõigi failisüsteemis leiduvate failide eelvaatlust. Pilte näidatakse siin pisipiltidena. Eelvaatlust saab kasutada ka helifailide (näiteks MP3-, Ogg- või Wave-failid), tekstifailide (nii tavaline tekstigfail kui ka PDF- ja &HTML;-failid) ning isegi videofailide (MPG-, AVI- ja muud failid) korral. - -Arvesta, et suurte failide puhul võib eelvaatlus aega võtta (⪚ kui tuleb suuri pilte väiksemaks skaleerida). Automaatse eelvaatluse saab välja lülitada eelvaatluse ala allosas asuvast kastis Automaatne eelvaatlus märget eemaldades. Sellele vaatamata saad ka pärast seda näha konkreetsete failide eevaatlust: selleks tuleb vaid klõpsata nupule Eelvaatlus. Samuti saab välja lülitada eelvaatluse teatud suurust ületavatele failidele. Selleks ava &kcontrolcenter;, vali KDE komponendidFailihaldur, ava kaart Eelvaatlused ja metafailid ning muuda väärtust Maks. faili suurus. - - - - - - - - - - - - - - - - -&Philip.Rodrigues; - - - -Rakenduste seadistamine - - -Rakenduse seadistamine - -Seadistamine -Kohandamine - -&kde; rakendused on loodud nii, et need oleks võimalikult kasutajasõbralikud ka külmast peast, kuid need pakuvad siiski arvukaid võimalusi muuta enam-vähem kõike, võimaldades sul &kde; tööle panna just oma vajaduste ja soovide kohaselt. Lisaks seadistustele, mis puudutavad kogu &kde;d (vt ), on kõigil rakendustel oma seadistusvõimalused, mida saab kasutada menüükäsuga SeadistusedRakenduse nimi seadistamine. See menüükäsk kehtib kõigi &kde; rakenduste korral, nii et selle leidmine ei tohiks tekitada raskusi. - - - -Seadistustedialoogi vasakus servas asub tavaliselt seadistustekategooriate nimekiri. Neist mõnele klõpsates näeb dialoogi parempoolses osas vastava kategooria seadistamisvõimalusi. Neid muutes saadki muuta rakenduse välimust, käitumist, omadusi ja nii edasi. - -Kui oled soovitud muudatused teinud, saad need salvestada ja seadistustedialoogi sulgeda klõpsuga nupule OK. Kui soovid näha muudatuste toimet, aga ei taha dialoogi sulgeda, klõpsa nupule Rakenda. See on üsna kasulik, kui sa ei ole päris kindel, kas tehtud muudatused ikka tõepoolest vastavad sinu soovidele: et dialoog jääb lahti, saad kohe muudatused tühistada või midagi muud muuta. - -Kui leiad, et ei soovi tegelikult midagi muuta, klõpsa dialoogi sulgemiseks midagi muutmata nupule Loobu. - - - - -Kiirklahvide seadistamine - -Kiirklahvid -Klahviseosed - -Enamik &kde; rakendusi pakub välja teatud valiku kiirklahve, millega saab sooritada rakenduse olulisemaid toiminguid. Kui sulle ei meeldi vaikimisi pakutavad kiirklahvid või lähevad need konflikti mõne muu (näiteks &kde;-välise) rakenduse kiirklahvidega, saad neid muuta, valides menüükäsu SeadistusedKiirklahvide seadistamine. See avab antud rakenduse kiirklahvide seadistamise dialoogi. Selgitame selle kasutamist &konqueror;is käsule Saada viida aadress... kiirklahvi lisades, mille järel saame huvitava veebisaidi aadressi saata e-kirjaga oma sõpradele kõigest ühe või kahe klahvivajutusega: - -Ava &konqueror;i kiirklahvide seadistamise dialoog nii, nagu eespool kirjeldatud. - -Klõpsa ülemises nimekirjakastis kirjele Saada viida aadress... (see asub üsna nimekirja lõpus sektsioonis Konqueror). - -Vali allolevas sektsioonis Valitud toimingu kiirklahv valik Kohandatud, sest me kavatseme anda sellele toimingule omaloodud kiirklahvi. - -Avaneb väike kiirklahvi sisestamise dialoog. Vajuta klahve &Ctrl;E (või mis tahes muid klahve, millega soovid edaspidi antud toimingut ette võtta) ning dialoog kaob. Klahviikoon dialoogi Kiirklahvide seadistamine allosas näitab nüüd uut kiirklahvi. - -Kui tegid vea või otsustad valida mõne muu kiirklahvi, klõpsa lihtsalt kehtivat kiirklahvi näitavale ikoonile. Ilmub uuesti kiirklahvi sisestamise dialoog, kus uue kiirklahvi valimiseks piisab vajalikele klahvidele vajutamisest. - - - - - - - - -Märguannete seadistamine - -Märguanded -Helid - -Midagi menüükäsu SeadistusedMärguannete seadistamine... kohta. - - - - - -Adriaan de Groot - -Tööriistaribade seadistamine - -Peaaegu kõigil &kde; rakendustel on akna ülaosas, menüüriba all vähemalt üks tööriistariba. Tööriistaribal paiknevad ikoonid ehk nupud, mis tähistavad levinumaid toiminguid ja seadistusi. Näiteks &kmail;i akna tööriistaribal on nupud Uus kiri, Kontrolli posti ja nii edasi. Kõik need toimingud on sellised, mida antud rakenduses sageli ette võetakse, seepärast ongi nad paigutatud lisaks menüüle ka tööriistaribale (Uus kiri on menüüs KirjadUus kiri, Kontrolli posti aga menüüs FailKontrolli posti). - -Sugugi alati ei ole kõik inimesed aga ühel meelel, millised toimingud on üldlevinud (mina näiteks ei kasuta kunagi tööriistariba nuppu Uus kiri, vaid hoopis kiirklahvi &Ctrl;N). Kui soovid, et su ekraani ei risustaks asjad, mida sa ei vaja, saad tööriistariba oma käe järgi seada. Lisaks sellele saab määrata ka seda, milliseid tööriistaribasid üldse näidatakse ja kuidas neid näidatakse. - - -Tööriistaribade välimuse kohandamine - -Kõige lihtsam kohandamisvõimalus on mõistagi selle määramine, kas tööriistariba üldse näidatakse. Enamikul rakendustel on menüükäsk SeadistusedTööriistaribad, mida valides avaneb alammenüü, kus saab otsustada, milliseid tööriistaribasid näidata ja milliseid mitte. &konqueror;il on näiteks neli tööriistariba: Peamine, Ekstra, Asukoht ja Järjehoidjad. Üsna mõistlik on ruumi kokkuhoidmiseks keelata järjehoidjate riba näitamine. Selleks klõpsa menüül Seadistused, vali Tööriistaribad ja eemalda märge kirje Järjehoidjariba eest (seda saab teha lihtsalt kirjel klõpsates). - -Kui menüüd Seadistused ei peaks olema, võib klõpsata hiire parema nupuga otse tööriistaribale ja valida ilmuvast kontekstimenüüst alammenüü Tööriistaribad. - -Seesama tööriistariba kontekstimenüü, mille saad avada hiire parema nupu klõpsuga tööriistaribal, võimaldab kohandada oma äranägemise järgi ka muid tööriistariba omadusi: - - - -Tööriistariba asukoht, millega selle võib ülevalt menüüriba alt liigutada akna vasakusse, paremasse või alumisse serva. - - -Tööriistariba asukoht, millega selle saab panna hõljuma omaette aknas, mida saab rakendusest sõltumatult liigutada. - - -Tööriistariba asukoht, millega riba kärbitakse pisikeseks triipudega ikoonikeseks, millel topeltklõpsu tehes saab tööriistariba taas nähtavale tuua (see erineb mõnevõrra tööriistariba mittenäitamisest, sest selle taasnäitamine on natuke lihtsam). - - -Teksti paiknemine tööriistariba ikoonide kõrval või all või üldse ainult teksti näitamine ikoonidel asemel. - - -Ikoonide suurus (kui näidatakse ikka neid, mitte ainult teksti). - - - - - -Tööriistariba ikoonide kohandamine - -Kuna tööriistariba on mõeldud toimingute jaoks, mida sageli ette võetakse, ei ole mõtet seal näidata ikoone, mida üldse ei kasutata (näiteks Lõika). Samuti võib juhtuda, et sa tahaksid väga seal näha ikooni Lõika, aga rakendus ei paku seda vaikimisi. Siin astub mängu võimalust tööriistaribade seadistustedialoog — see võimaldab sul täielikult kontrollida, mis ribal asub ja mis mitte. - -Vali rakenduse menüüst SeadistusedTööriistaribade seadistamine või tööriistariba enda kontekstimenüüst käsk Tööriistaribade seadistamine. See avab tööriistaribade seadistamise dialoogi, mis koosneb liitkastist, kus saab valida, millist tööriistariba seadistada, ning kahest nimekirjast — ühes saadaolevad toimingud, teises juba tööriistaribal esinevad toimingud. - -Tihtipeale on kõikvõimalikke toiminguid (näiteks Aktiveeri kaart 12) palju rohkem kui ühelegi tööriistaribale ära mahub. Tööriistaribade kohandamise dialoog on hea võimalus sellistest toimingutest aimu saada. Toiminguid saab lohistada ühest nimekirjast teise, nende järjekorda muuta või vahetada välja ikoon, millega neid tööriistaribal näidatakse. Dialoogis saab toimingud, mida sa ei soovi tööriistaribal näha, lohistada valitud toimingute nimekirjast võimalike toimingute nimekirja ning vastupidi - võimalike toimingute nimekirjast saab need toimingud, mida sul tarvis läheb, lohistada valitud toimingute nimekirja. Klõpsuga nupule OK rakendatakse tehtud muudatused otsekohe ning tööriistaribad muudavad välimust. - -Liigutamisel võivad tööriistariba valitud toimingute nimekirja jääda asjatult alles teatud spetsiaalsed elemendid: - - - -eraldajad, mida on kaht tüüpi: -jooneraldaja on näha joonena kahe toiminguikooni vahel - -eraldaja on näha suurema vahemaana kahe toiminguikooni vahel - - - - - -<Liitmine> on spetsiaalne element, mis võimaldab pluginatel ja muudel rakenduse laetavatel elementidel lisada tööriistaribale oma toiminguid. Enamasti ei ole mõttekas seda elementi eemaldada, sest seda ei saa niisama lihtsalt tagasi. - - -Toimingute nimekiri: neid on mitut laadi (näiteks &konqueror;is viewmode_toolbar) ning ka need tähistavad toiminguid, mida lisavad näiteks pluginad. - - - -Kui klõpsad valitud toimingute nimekirjas mõnele kirjele, näed kohe ka selle kirjeldust. Seda lugedes saad paremini otsustada, kas antud toimingu eemaldamine tööriistaribalt on ikka hea mõte või mitte. - -Kui sulle ei peaks meeldima lohistamine, asub dialoogi keskel neli nuppu, mille abil saab saab valitud toimingu ühest nimekirjast teise või antud nimekirjas üles- või allapoole liigutada. Kindlasti on olemas ka võimalus taastada rakenduse vaikimisi tööriistaribad, kui oled näiteks kogemata eemaldanud mõne olulise toimingu (näiteks <Liitmine>), aga ma ei tea, kuidas see käib. - - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-controlling.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-controlling.docbook deleted file mode 100644 index 4ecf3330566..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/programs-controlling.docbook +++ /dev/null @@ -1,22 +0,0 @@ - - - - - - -Rakenduste juhtimine - -Tööriistariba standardpaigutus - -Kiirklahvid - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/removable-disks.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/removable-disks.docbook deleted file mode 100644 index 984ba107f4c..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/removable-disks.docbook +++ /dev/null @@ -1,68 +0,0 @@ - - - - -Edward Haven edward.haven@gmail.com - - - -Eemaldatavad kettad - -Et &kde; saaks mõnda seadet, olgu see eemaldatav või mitte, üldse kasutada, peab seadme esmalt ühendama. Pärast ühendamist saab &kde; seadmelt kogu vajaliku info: kuidas seda lugeda, kuidas sellele kirjutada ja nii edasi. - -Vaatame nüüd, kuidas seadet ühendada. Seadmete kasutamist kontrollib operatsioonisüsteem, mistõttu peab just operatsioonisüsteem pakkuma vajalikke tööriistu. &kde; võib seadmeid ka automaatselt ühendada, kasutades selleks HAL-i (Hardware Abstraction Layer). Sinu distributsioonis on tõenäoliselt HAL-i kasutamine automaatselt sisse lülitatud. Kui see ei peaks nii olema, uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. -Andmekandjate ehk seadmete nimekirja nägemiseks on mitmeid võimalusi. Kasuta sellist, mis sulle kõige rohkem meeldib: - - - -Kirjuta media:/ või system:/media &konqueror;i asukohareale. - - - -Liigu nimekirjani klõpsuga &konqueror;i liikumispaneeli kaardile Teenused ja sealt kirjet Andmekandjad valides. - - - -Vali &konqueror;is menüükäsk LiikumineAndmekandjad . - - - -Klõpsa töölaual ikoonile Süsteem ja klõpsa ilmuvas aknas ikoonile Andmekandjad. - - - - - -Asukoht Andmekandjad (protokoll media:/) näitab kõiki seadmeid, mida &kde; ära tunneb, kaasa arvatud kõvaketas, &CD;- ja DVD-seadmed ning USB- and Firewire-seadmed - seda muidugi eeldusel, et sinu distributsioon annab neist &kde;-le korrektselt teada. - - - &kde; võib panna ka seadmeikoone töölaual näitama. Selleks vali &juhtimiskeskus;es TöölaudKäitumine ja seal kaart Seadmeikoonid. Näidata võib lasta nii ühendatud kui lahutatud seadmeid või siis lasta ikooni luua ainult seadme tuvastamisel ja automaatselt ühendamisel (kui automaatne ühendamine on mõistagi korrektselt seadistatud), jättes selleks lahutatud seadmete kastid märkimata. - - -Automaatne ühendamine - -Alates &kde; versioonist 3.5 on võimalik seadmeid automaatselt ühendada, mis tähendab, et piisab vaid eemaldatava seadme sisestamisest. &kde; avab selle peale dialoogi, mis pärib kasutajalt Mida soovid ette võtta? Seadmete avamisel pakutavate valikute nimekirja seadistamiseks ava &juhtimiskeskus; ja seal kaart VälisseadmedAndmekandjad. Seal saabki seadmete nimekirja programme lisada või neid eemaldada. - -Automaatne ühendamine toimib ainult siis, kui dbus, hal ja udev on paigaldatud ning kernel vajalikult seadistatud. Kontrollimaks, kas need on süsteemi paigaldatud, uuri protsessitabelit &ksysguard;is ja vaata, kas seal leiduvad sellised kirjed nagu hald, dbus-deamon ja udevd. &kde; ei paku neid omalt poolt, seda peab tegema sinu distributsioon. - - -Lisainfo -HOWTO: setting up D-BUS and HAL with KDE's media ioslave edit (kogukonna veetud HOWTO &kde; wikis, ingliskeelne) -DBus'i sait -HAL - Hardware Abstraction Layer - - - - - -Ühendamine - -Kui sinu süsteem ei paku automaatse ühendamise võimalust, ühendab ja lahutab &kde; seadmeid, mille korral kasutajal on selline õigus. Kui seade on ühendatud juurpartitsioonina (&ie; /) ja sa logid &kde;-sse tavalise kasutajana, ei saa &kde; seda ühendada ega lahutada ilma vastavaid õigusi hankimata. Seadme ühendamisõiguseid saab näha failis /etc/fstab. - -Seadme ühendamiseks ja lahutamiseks käsitsi tuleb &kde;-s lihtsalt teha klõps &HPNga; vastava seadme ikoonil asukohas media:/ või töölaual ning valida käsk Ühenda või Lahuta. Eemaldatavaid seadmeid saab lahutada käsuga Eemalda seade. Siiski ootab &kde;, et seade oleks kirjas failis /etc/fstab. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/rip.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/rip.png deleted file mode 100644 index 5cb6809f67d..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/rip.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/ripsettings.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/ripsettings.png deleted file mode 100644 index a2d63407697..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/ripsettings.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/screen-captures.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/screen-captures.docbook deleted file mode 100644 index 17ea3ee5692..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/screen-captures.docbook +++ /dev/null @@ -1,20 +0,0 @@ - - - - - - -Ekraanipildid - -Ekraanipiltide tegemine - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/services.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/services.png deleted file mode 100644 index 1026e6e3d36..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/services.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/shared-sessions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/shared-sessions.docbook deleted file mode 100644 index 157f32c16eb..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/shared-sessions.docbook +++ /dev/null @@ -1,28 +0,0 @@ - - - - - - -Jagatud seansid - -Töölaua jagamine rakendusega KRFB ja muu selline - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/standard-menu-entries.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/standard-menu-entries.docbook deleted file mode 100644 index f7028de9e87..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/standard-menu-entries.docbook +++ /dev/null @@ -1,152 +0,0 @@ - - - -&Philip.Rodrigues; - - - - -Standardsed menüükirjed - - - -Üks kahest põhilisest rakenduse juhtimise viisist &kde;s on rakenduse menüüde kasutamine. Need võimaldavad pruukida enam-vähem kõiki käske, mida võib rakenduses vaja minna. Et oleks lihtsam meelde jätta, kus miski menüüs asub, ning uusi rakendusi kergemini tundma õppida, kasutavad menüüd üpris standardset paigutust. See tähendab, et kui oled ühese rakenduses selgeks saanud, kuidas faili avada, siis ei valmista sulle faili avamine raskusi enam üheski &kde; rakenduses. Vaatame nüüd standardse menüü üle: - - - - -Menüü <guimenu>Fail</guimenu> - -&Ctrl;N Uus -See avab vastavalt rakendusel uue tühja dokumendi. Näiteks &kate; (&kde; võimas tekstiredaktor) korral luuakse uus tühi tekstifail. - - - - -&Ctrl;O Ava... -Käsk Ava... avab &kde; Faili avamise dialoogi, kus saab valida faili, mida soovid antud rakenduses avada. Faili avamise dialoog on samuti standardiseeritud ja näeb ühtmoodi välja kõigis &kde; rakendustes. Sellest dialoogis on pikemalt juttu mujal. -Pane tähele, et selle menüükirje järel seisab kolm punkti (...). See tähendab, et seda kirjet valides avaneb mingisugune dialoog. Kui muudad dialoogis midagi, rakenduvad muudatused pärast seda, kui oled klõpsanud nupule OK. Sa võid kõiki muudatusi muidugi ka ignoreerida ja dialoogi sulgeda klõpsuga nupule Loobu. - - - - -&Ctrl;S Salvesta -Selle menüükäsuga saab salvestada kõik parajasti avatud faili tehtud muudatused. Kui see on esimene kord faili salvestada, ilmub &kde; Faili salvestamise dialoog, kus sul tuleb määrata faili nimi ja salvestamise asukoht. - - - - - - -Salvesta kui... - -Menüükäsuga Salvesta kui... saab parajasti avatud faili salvestada muu nimega. Ilmub Faili salvestamise dialoog, kus saad, nagu tavaliselt, valida nime ja salvestamise asukoha. Pane tähele, et kui oled salvestanud faili käsuga Salvesta kui..., on rakenduse aknas edasiseks tegevuseks sinu ees juba uus fail. Kui teed sellesse muudatusi ja need salvestad, salvestatakse muudatused uude faili, mitte esialgsesse. Selgitame seda näitega: Sa töötad parajasti failiga tere.txt, mis sisaldab teksti Tere, maailm! Nüüd kasutad menüükäsku Salvesta kui... faili salvestamiseks uue nimega uustere.txt. Nüüd lisad faili teksti Rõõm näha! ja kasutad menüükäsku Salvesta uue lause salvestamiseks. Seejärel on failis uustere.txt tekst Tere, maailm! Rõõm näha!, failis tere.txt aga endiselt ainult Tere, maailm! - - - - -&Ctrl;P Trüki... -See menüükäsk avab &kde; trükkimisdialoogi, mis on valmis trükkima sinu parajasti avatud dokumenti. Selle dialoogi võimaluste kohta annab rohkem infot . - - - - -&Ctrl;W Sulge -See menüükäsk sulgeb parajasti avatud dokumendi. Kui oled teinud sellesse pärast viimast salvestamist muudatusi, küsitakse sinu käest, kas soovid neid salvestada. Võid valida kas Salvesta või Unusta. Kui sa aga ei soovi tegelikult veel faili sulgeda, vali Loobu. - - - - -&Ctrl;Q Välju -Selle käsuga saab kogu rakenduse sulgeda. Kui sul on selles avatud salvestamata muudatustega faile, küsitakse sinu käest, kas soovid need salvestada. - - - - - - - - -Menüü <guimenu>Redigeerimine</guimenu> - - -&Ctrl;Z Võta tagasi -Selle menüükäsuga saab tagasi võtta rakenduses viimati ettevõetud toimingu. Kui näiteks kustutasid tekstirea, siis käsk Võta tagasi toob selle taas tagasi. - - - - -&Ctrl;&Shift;Z Tee uuesti -Selle menüükäsuga saab uuesti sooritada toimingu, mille võtsid tagasi menüükäsuga Võta tagasi. Kui näiteks tõid (nagu ülaltoodu näites) käsuga Võta tagasi uuesti tagasi kustutatud tekstirea, siis käsk Tee uuesti kustutab taas sellesama rea. - - - - -&Ctrl;X Lõika -Selle menüükäsuga saab lõigata parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest . - - - - -&Ctrl;C Kopeeri -Selle menüükäsuga saab kopeerida parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest . - - - - -&Ctrl;V Aseta -Selle menüükäsuga saab lisada lõikepuhvri sisu aktiivsesse dokumenti. Lõikepuhvri sisu lisatakse kohta, kus asub parajasti kursor. - - - - -&Ctrl;A Vali kõik -Selle menüükäsuga saab valida kogu aktiivse dokumendi. - - - - -&Ctrl;F Otsi... -See menüükäsk avab dialoogi Teksti otsimine, mille abil saab aktiivses dokumendis otsida konkreetset sõna või fraasi. - - - - -F3 Otsi järgmine -Selle menüükäsuga saab leida selle teksti järgmise esinemiskoha, mida otsisid viimati käsuga Otsi... - - - - - - -Menüü <guimenu>Seadistused</guimenu> - - -Kiirklahvide seadistamine... -Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduses kasutatavaid kiirklahve. Vaata . - - - - -Tööriistaribade seadistamine... - -Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse tööriistaribal näidatavaid nuppe. Vaata . - - - - -Märguannete seadistamine... -Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse kasutatavaid märguandeid (helid, veateated &etc;). Vaata . - - - - -Rakenduse seadistamine -Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta seadistusi, mis mõjutavad antud rakenduse käitumist tervikuna. - - - - -&help.menu.documentation; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/switching-sessions.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/switching-sessions.docbook deleted file mode 100644 index f1ec45a21d4..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/switching-sessions.docbook +++ /dev/null @@ -1,48 +0,0 @@ - - - - Christian Weickhmann christian.weickhmann@gmx.de - - - -Seansside lülitamine - -Alates versioonist 3.3 pakub &kde; seansihaldussüsteemi, mis võimaldab ühel ja samal arvutil lülituda ühelt kasutajakontolt teisele. Sa jääd ise sisselogituks, samas saab aga ⪚ sinu õde, vend, abikaasa, naaber või keegi muu korraks kiigata oma postkasti. Varem tuli sul selleks välja logida (see tähendas ka ⪚ rakenduste sulgemist ja dokumentide salvestamist) ning teisel kasutajal seejärel sisse logida. - -Nüüd on aga seansi lülitamine peaaegu sama lihtne kui virtuaalse töölaua vahetamine. - - -Seansside lülitamine: kuidas see käib - - -Kasutaja lülitamise menüü - -&kmenu; sisaldab nüüd uut kirjet. Menüü allosas näed kirjet Kasutaja lülitamine. Selles on käsk aktiivse seansi lukustamiseks ja uue seansi käivitamiseks, mis tähendab, et sinu töölaual käivitub ekraanisäästja ning mõne hetke pärast saab - nagu ikka - TDM-i kasutades ennast sisse logida. Kirje Käivita uus seanss valimisel jäetakse aga isegi ekraanisäästja käivitamine vahele. - -Kui oled käivitanud mitu seanssi, saad nende vahel lülituda kiirklahvidega &Ctrl;&Alt;F7 või F8 ja nii edasi (siintoodu on tavaliselt vaikeväärtus) või — mis veelgi mugavam — valida vajaliku seansi nimekirjast, mida näeb alammenüüs Kasutaja lülitamine. - - - - -Kasutaja lülitamine ekraanisäästjaga -Kui oled aktiveerinud ekraanisäästja ning mõni muu kasutaja soovib sisse logida, tuleb tal lihtsal klõpsata nuppu Lülita kasutaja... ning logida end uude seanssi. - - - - -Seansi lülitamine &tdm;-is -Kui sinu ees on &tdm; ja sa soovid lülituda mõnele muule aktiivsele seansile, klõpsa nuppu Menüü ja vali Kasutaja lülitamine, mis on põhimõtteliselt samasuguste võimalustega, nagu eespool kirjeldatud. - - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-as-root.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-as-root.docbook deleted file mode 100644 index 6beb6d5f7c1..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-as-root.docbook +++ /dev/null @@ -1,32 +0,0 @@ - - - - -&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; - - - - -&kde; kasutamine administraatorina - -&UNIX; operatsioonisüsteemide korral on sageli süsteemis erinevaid kasutajaid, kellel võivad olla erinevad õigused. Väga levinud on see, et ühes masinas on korraga tavalise kasutaja konto, kelle failid paiknevad enamasti kataloogis /home/kasutajanimi, kui ka administraatori konto (root). Administraator, root ehk 'Super User' on õigustega, mis lubab tal muuta mis tahes faili terves süsteemis. - -Kuigi seetõttu on süsteemi haldamise ülesandeid võimalik üsna lihtsalt täita, tähendab see ka seda, et administraatorile ei kehti mingid piirangud. See aga tähendab seda, et ka mõni näiliselt pisike viga võib tekitada süsteemile ränka kahju. - -Mõned operatsioonisüsteemid, kus &kde; töötab, võimaldavad administraatori (root) graafilist sisselogimist. Siiski ei peaks kunagi logima &kde;sse administraatorina (root).Kui sa seda siiski teed, on su süsteem rünnakutele märksa avatum, eriti kui veel liigud internetis ringi administraatorina (root), ning võimalus, et sa teed oma süsteemile kahju, on palju suurem. - -Mõned &Linux; distributsioonid on üritanud selle vastu võidelda nii ägedalt, et on üldse administraatori (root) kontost loobunud ning kasutavad selle asemel programmi sudo võimalusi. Siiski on sudo ja su turvalisuse mõttes peaaegu ühesugused ning seepärast ka sisuliselt ühesuguste tugevate ja nõrkade külgedega. - -Kui sul peaks siiski olema vajalik käivitada mõni programm administraatori ehk 'Super Useri' õigustes, on igal juhul soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Anna &konsole;s või minikäsureal (&Alt;F2) käsk tdesu rakendus ning see käivitataksegi administraatori õigustes. - -Isegi siis, kui oled määranud süsteemi kasutama programmi sudo või kui sul on distributsioon, mis kasutab programmi sudo (näiteks &kubuntu;), on ikkagi soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Arendajad on selle kallal vaeva näinud, et see toimiks nii nagu vaja. Igatahes tasub tähele panna, et kunagi ei tohiks käivitada rakendusi käsuga sudo rakendus, et neid administraatori (root) õigustes tööle panna: see võib muuta ebasoovitavalt programmide konfiguratsioonifailide õiguseid. Graafiliste rakenduste käivitamine administraatori (root) õigustes on eriti halb mõte, kuid kui seda siiski vaja peaks olema, on &tdesu; kõige turvalisem lahendus. - - - -Lisainfo -&tdesu; käsiraamat - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-edutainment.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-edutainment.docbook deleted file mode 100644 index 30b9ca53689..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-edutainment.docbook +++ /dev/null @@ -1,312 +0,0 @@ - - - -&kde; õpirakendused - -&kde; õpiprojekt tdeedu pakub lastele, perekondadele ja õpetajatele mõningaid õpirakendusi. Need aitavad parandada keeleoskust ja lihvida sõnavara (näiteks &kvoctrain; ja &kwordquiz;). Loodusteaduslikud rakendused, näiteks väga võimas &kstars; (tähistaeva uurimise rakendus) ja &kig; (interaktiivne geomeetria) aitavad paremini toime tulla reaalainetega. Lõbu ja lusti pakub, aga samas arendab ka käteosavust klaviatuuril kirjutama õppimise rakendus &ktouch;. Õpetajaid abistab ülesannete loomisel &keduca;. Täieliku nimekirja &kde; õpirakendustest leiab KDE-Edu veebileheküljelt, siin toome ära vaid mõne rakenduse lühitutvustuse. -Rakenduste käsiraamatutega tutvumiseks anna &konqueror;i asukoharibal käsk help:/<rakendusenimi> või otsi need üles &abikeskus;es. - - -Keeleoskuse parandamine - - - -&khangman; - Hõlpsasti kasutatav klassikalise poomismängu rakendus. Sa võid valida mõne konkreetse teema sõnad, samuti erinevate raskusastmete vahel. Rakendus toetab praegu 24 keelt, mistõttu sobib päris edukalt keeleoskuse arendamiseks väga paljudele maailma lastele (aga miks ka mitte täiskasvanutele). - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/khangman - &khangman;i käsiraamat - - - - - - -&klettres; - See rakendus on mõeldud abistamaks uute keelte tähestiku tundmaõppimisel, seejärel aga lihtsamate silpide omandamisel. Sobib eriti hästi lastele või ka üldse kõigile, kes soovivad tundma õppida mõne võõrkeele tähestikku. Toetatud on üsna paljude keelte tähestikud. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klettres - &klettres;i käsiraamat - - - - - - -&kanagram; - Lihtne mälu treenimise mäng, milles tuleb rakenduse näidatavate tähtede järgi ära arvata neist moodustatav sõna. Tähed on segi aetud ning sul tuleb ära arvata, millise sõna saab neist moodustada. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kanagram - &kanagram;i käsiraamat - - - - - - -&kverbos; - Lihtne rakendus hispaania keele tegusõnade tundmaõppimiseks ja harjutamiseks. Rakendus näitab verbi ja ajavormi ning kasutaja peab sisestama selle vormid. Rakendus parandab vajaduse korral sinu vead ning annab teada, kui edukas sa olid. Kasutajal on võimalik muuta tegusõnade nimekirja, kusjuures rakendus oskab ise moodustada korrapäraste ja tähtsamate tegusõnagruppide verbide vormid; ebareeglipäraste verbide vormid tuleb siiski ise sisestada. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kverbos - &kverbos;e käsiraamat - - - - - - -&kvoctrain; - Päris suurte võimaluste sõnavara harjutamise rakendus, mis kasutab sähvikuid. Veebist saab alla laadida ja rakenduses kasutada täiendavaid sõnavarafaile. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kvoctrain - &kvoctrain;i käsiraamat - - - - - - - -&kiten; - Jaapani keele tundmaõppimise ja harjutamise rakendus. Otsida ja filtreerida saab nii inglis- kui jaapanikeelseid sõnu, kasutades selleks sõnaraamatuprotokolle Edict ja Kanjidic. Lisaks sellele võimaldab &kiten; kasutada üsna võimsat otsingutööriista, jätab otsingud meelde ning pakub ka võimalusi keelt mitmel moel omandada. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kiten - &kiten;i käsiraamat - - - - - - -&klatin; - Ladina keele tundmaõppimise rakendus. See koosneb sõnavara, grammatika ja tegusõnade sektsioonist. Lisaks sellele pakub rakendus ka üsna põhjalikku ülevaatesektsiooni, kus saab keelega põhjalikumalt tutvuda. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klatin - &klatin;i käsiraamat - - - - - - - - - - -Matemaatika - -Mitu rakendust aitavad sul omandada matemaatika ja geomeetria põhitõdesid. - - - -&kbruch; - See rakendus aitab parandada murdudega arvutamise oskuseid. Erinevate ülesandetüüpide sekka kuuluvad kahe murru summa leidmine, murdude teisendamine kümnendmurdudeks, murdude võrdlemine ja nii edasi. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kbruch - &kbruch;i käsiraamat - - - - - - -&kig; - Väga võimas interaktiivse geomeetria rakendus. See sobib suurepäraselt õpetajatele, kes soovivad arvutis graafikuid valmistada, ja õpilastele, kes tahavad põhjalikumalt tutvust teha graafikute ja kõveratega. Toetatud võimaluste üleslugemine läheks liiga pikale, kuid igatahes saab sellega luua väga mitmesuguseid asju alates paraboolidest ja hüperboolidest kuni ellipsiteni. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kig - &kig;i käsiraamat - - - - - - -&kpercentage; - See rakendus aitab sul paremini omandada protsentidega arvutamise võtteid. Ülesandeid on mitut tüüpi ning erineva raskusastmega, nii et nad sobivad üsna mitmesuguste kogemustega kasutajatele. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kpercentage - &kpercentage; käsiraamat - - - - - - - -&kmplot; - Matemaatiliste funktsioonide graafilise esitamise rakendus, mis kasutab väga võimsat parserit. Erinevaid funktsioone võib lasta korraga joonistada ning neid soovi korral kombineerida sootuks uute funktsioonide loomiseks. &kmplot; toetab nii parameeter- kui ka polaarkoordinaatidega antud funktsioone. Joonistamiseks on mitmeid võimalusi ning jooniseid saab ka välja trükkida just sellises mõõtkavas nagu vaja. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kmplot - &kmplot;i käsiraamat - - - - - - - - - - -Loodusteadus - - - -&kstars; - &kde; töölaua planetaarium. See näitab tähistaeva täpset graafilist simulatsiooni mis tahes maakera punktis mis tahes ajal. Näha on 130 000 tähte, 13 000 Päikesesüsteemi välist objekti, kõik planeedid, Päike ja Kuu ning tuhanded komeedid ja asteroidid. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kstars - &kstars;i käsiraamat - - - - - - - &kalzium; - Rohkete võimaluste keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabel, mis näitab põhjalikku infot kõigi elementide kohta. Lisaks põhiomadustele saab tutvuda ka elementide omaduste, aatomimudeli ja energeetiliste parameetritega ning vaadata ka, milline element välja näeb. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kalzium - &kalzium;i käsiraamat - - - - - - - - - -Õpetamisvahendid - - - &keduca; - Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/keduca - &keduca; käsiraamat - - - - - - - - - -Mitmesugust - - - &ktouch; - Masinakirja õppimise rakendus. &ktouch; näitab ekraanil klaviatuuri ning muudab klahvide värvi, kui sa neid vajutad. Ekraanile ilmub tekst, mis sul tuleb sisestada. Rakendusega on kaasas mitu harjutusfaili, mida saab kasutada erineva raskusastmega. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/ktouch - &ktouch;i käsiraamat - - - - - - - - - &kwordquiz; - Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kwordquiz - &kwordquiz;i käsiraamat - - - - - - - - &kturtle; - Programmeerimiskeele Logo tundmaõppimise rakendus, mis võimaldab õppida programmeerima mitmes keeles. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kturtle - &kturtle; käsiraamat - - - - - - - - &kgeography; - &kgeography; on &kde; geograafia õpirakendus. Selles saab maakaarte sirvida, klõpsates kaardile näeb vastava üksuse nime. Samuti saab ette võtta mitut laadi viktoriine, kus rakendus näitab mõnda üksust või selle pealinna ja palub ära arvata näiteks, mis on antud üksuse pealinn või vastupidi. - - - Veebilehekülg: http://kgeography.berlios.de/ ja http://edu.kde.org/kgeography - &kgeography; käsiraamat - - - - - - - - &blinken; - &blinken; on &kde; 'Simon says' tüüpi mäng. Mängija peab õiges järjekorras meelde jätma vilkuvate tulukeste jada ja seda siis kordama. - - - Veebilehekülg: http://edu.kde.org/blinken - &blinken;i käsiraamat - - - - - - - - - - -Lisainfo - -&kde;-Edu veebileheküljel http://edu.kde.org leiab uudiseid ja infot &kde; õpirakenduste kohta. - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-for-admins.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-for-admins.docbook deleted file mode 100644 index aee410d80df..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-for-admins.docbook +++ /dev/null @@ -1,1903 +0,0 @@ - - - - Waldo Bastian bastian@kde.org -&Philip.Rodrigues; &Philip.Rodrigues.mail; - - - -&kde; administraatoritele - - -&kde; seestpoolt - - -Ülevaade -veel kirjutamata - - - -Kataloogistruktuur - -&kde; määratleb failisüsteemi hierarhia, mida kasutab nii &kde; keskkond kui ka kõik &kde; rakendused. Üldiselt salvestab &kde; kõik failid kindla struktuuriga kataloogipuusse. - -Vaikimisi kasutab &kde; kaht kataloogipuud: - - -Süsteemsel tasandil (näiteks /opt/kde3) -Kasutaja tasandil kasutaja kodukataloogis (tavaliselt ~/.trinity) - - -Süsteemiadministraator võib muidugi luua täiendavaid kataloogipuid. Neid saab näiteks kasutada profiilideks. - -&SuSE; &Linux; näiteks kasutab: - - -$HOME/.trinity -/opt/kde3 (see on &SuSE;-le omane, teistes distributsioonides võib see olla /usr või /usr/kde3) -/etc/opt/kde3 (see on &SuSE; lisatud) - - -Kui oled paigaldanud tööriista KIOSK Admin versiooni 0.7 või uuema, saad kasutatavaid kataloogipuid kontrollida käsuga kiosktool-tdedirs . - - -&kde; ja &kde; rakendused otsivad faile &kde; kataloogipuid läbi uurides. Seda tehakse kindlas eelistusjärjekorras. Kui fail esineb mitmes kataloogipuus, eelistatakse viimases puus esinevat faili. Tavaliselt eelistatakse kasutaja kodukataloogis asuvat puud. Sellesse kataloogipuusse kirjutatakse ka muudatused. - - -Info leidmiseks &MIME; tüübi text/plain kohta uuritakse järgmisi faile: - - -$HOME/.trinity/share/mimelnk/text/plain.desktop -/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop -/etc/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop - - -Kui kasutaja midagi muudab, kirjutatakse see faili $HOME/.trinity/share/mimelnk/text/plain.desktop - - -Seadistusfailidega on asjad veidi teisiti. Kui kataloogipuudes leitakse mitu sama nimega konfiguratsioonifaili, kombineeritakse nende sisu. Ka siin on oluline kataloogipuude eelistusjärjekord. Kui kaks faili määratlevad ühe ja sama seadistusvõtme erinevalt, siis kasutatakse suurema eelistusega failis leiduvat väärtust. - -Oletame, et on kaks faili järgmise sisuga: - -$HOME/.trinity/share/config/foobar -Color=red -Shape=circle - - - - - -/etc/opt/kde3/share/config/foobar -Color=blue -Position=10,10 - - - - - -Failide sisu ühendatakse, nii et tulemus on selline: - -Color=red -Shape=circle -Position=10,10 - - - - - - -Kataloogi määratlemine - - - - -Keskkonnamuutuja -Näidisseadistused -Kommentaar - - -TDEHOME -~/.trinity - - - - -TDEROOTHOME -/root/.trinity -Spetsiaalne muutuja, et administraator ei kirjutaks kasutaja $TDEHOME'i pärast käsu su kasutamist. - - - -TDEDIR -/opt/kde3, /usr, /usr/kde3 -Sõltub tootjast. Kasutab &kde; 2. Kui pole määratud, kasutatakse kompileeritud vaikeväärtuseid. - - - -TDEDIRS -/opt/kde3, /usr, /usr/kde3 -Uus &kde; 3-s. Võib olla mitu asukohta kooloniga eraldatult. Kui pole määratud, kasutatakse $TDEDIR. - - - - -Neid ei pea määrama, väga hästi sobivad ka vaikeväärtused. -&kde; 2 ja &kde; 3 korraga? Kasuta $TDEDIR &kde; 2 ja $TDEDIRS &kde; 3 jaoks. - - -Näiteks ülikoolitöötajal võivad olla sellised seadistused: -TDEHOME='~/.trinity3' -TDEROOTHOME='/root/.trinity3' -TDEDIRS='/opt/kde_staff:/opt/kde3' - - - - - - - -Kasutaja profiilid - -Eeltoodud näites sisaldas /opt/kde_staff töötajatele mõeldud täiendavad seadistusi ja rakendusi. Kasutaja profiilid võimaldavad seda kataloogi kasutada ainult kindlatel isikutel, mitte aga teistel. Lisa järgmine kirje faili /etc/tderc: - -[Directories-staff] -prefixes=/opt/kde_staff - - -Sellega luuakse profiil staff, mis lisab kataloogipuu /opt/kde_staff. (Pane tähele, et &SuSE; &Linux; kasutab /etc/kde3rc, mitte aga /etc/tderc.) Nüüd, kus meil on nimega profiil, saame seda omistada konkreetsetele kasutajatele. - -Profiilide seostamiseks kasutajatega tuleb failis /etc/tderc määrata seosefail: - -[Directories] -userProfileMapFile=/etc/kde-user-profile - - -Nüüd saab profiili omistada kas kasutajanime või &UNIX; grupi järgi, millesse antud kasutaja kuulub. - -Profiili "staff" omistamiseks kõigile kasutajale, kes kuuluvad &UNIX; gruppi staff_members, lisa järgmised read faili /etc/kde-user-profile: - -[General] -groups=staff_members -[Groups] -staff_members=staff - - -Profiili võib omistada ka konkreetsele kasutajale: - -[Users] -bastian=staff - - - - - -Kataloogistruktuuri kokkuvõte - -Igal &kde; kasutataval kataloogipuul on kindel kataloogistruktuur. Teatud puule ebavajalikud või lihtsalt mittekasutatavad kataloogid võib siiski välja jätta. Näiteks ajutiste failide jaoks mõeldud kataloogid leiab tavaliselt ainult kataloogipuus $TDEHOME, mitte aga teistes. - - - - -Arhitektuurispetsiifilised kataloogid - -Arhitektuurist (OS-i ja protsessori tüübist) sõltuvad kataloogid: - - - -bin -&kde; käivitatavate failide jaoks. - - - -lib -&kde; teekide jaoks. - - - - -lib/kde3 -See kataloog sisaldab komponente, pluginaid ja muid käitusajal laaditavaid objekte, mida kasutavad &kde; 3.x rakendused. - - - - - - -Jagatud kataloogid - -Jagatud kataloogid: ei sõltu arhitektuurist, neid võib kasutada erineva arhitektuuriga. - - - -share/applnk -&kde; menüü .desktop-failid (vana) - - - -share/applications -&kde; menüü .desktop-failid (alates &kde; 3.2) - - - - -share/apps -Sisaldab rakendusespetsiifilisi andmefaile. Igal rakendusel on siin oma alamkataloog, kuhu on salvestatud täiendavad andmefailid. - - - -share/config -Seadistustefailid. Tavaliselt on nende nimeks rakenduse nimi, millele on lisatud tähed rc. Erijuhtum on kdeglobals: seda faili kasutavad kõik &kde; rakendused. - - - -share/config/session -Seda kataloogi kasutatakse seansihalduseks ja see esineb tavaliselt ainult kataloogipuus $TDEHOME. Seansi lõppedes salvestavad &kde; rakendused siia oma oleku. Failinimed koosnevad rakenduse nimest, millele on lisatud arv. Seansihaldur ksmserver salvestab nende arvude viited seanssi faili ksmserverrc salvestades. - - - -share/doc/HTML -Selles kataloogis leidub &kde; rakenduste dokumentatsioon. See on korraldatud keelte ja rakenduste järgi. Tavaliselt on selles kataloogis vähemalt kaks faili: index.docbook sisaldab dokumentatsiooni vormindamata DocBook-vormingus ning index.cache.bz2 sisaldab sama dokumentatsiooni bzip2-tihendusega &HTML;-vormingus. &HTML;-versiooni kasutab &abikeskus;. Kui &HTML;-versioon puudub, regenereerib &abikeskus; selle DocBook-versioonist, kuid see nõuab üsna palju aega. - - - - -share/icons -Sellesse kataloogi on salvestatud ikoonid. Need on korraldatud teemade, mõõtmete ja kasutusala järgi. - - - -share/mimelnk -Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad &MIME; tüüpe. &kde; kasutab &MIME; tüüpe failitüübi tuvastamiseks. - - - - -share/services -Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenuseid. Teenused on nagu rakendused, kuid tavaliselt käivitavad neid teised rakendused, mitte kasutaja ise. Teenuseid ei ole näha &kde; menüüs. - - - - -share/servicetypes -Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenusetüüpe. Teenusetüüp tähistab tavaliselt teatud programmiliidest. Rakendused ja teenused määravad oma >.desktop-failides ära teenusetüübid, mida nad pakuvad. - - -share/sounds -Selles kataloogis on helifailid. - - - -share/templates -Selles kataloogis on erinevat tüüpi failide loomiseks mõeldud mallid. Mall koosneb .desktop-failist, mis kirjeldab faili ja sisaldab viidet failile alamkataloogis .source. Selle kataloogi malle näeb alammenüüs Loo uus töölaual ning failisirvijas. Kui kasutaja valib menüüst malli, kopeeritakse selle lähtefail. - - - - -share/wallpapers -Selles kataloogis on pildid, mida saab kasutada taustapildina. - - - - - - - -Masinaspetsiifilised kataloogid - -On kolm masinapõhist kataloogi, mis tavaliselt kujutavad endast viita mõnele muule asukohale. Kui neid ei ole veel olemas, luuakse järgmised viidad ja kataloogid utiliidiga lnusertemp: - - - - -$TDEHOME/socket-$MASINANIMI -Tavaliselt /tmp/tdesocket-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse erinevate &UNIX; soklite jaoks. - - - - -$TDEHOME/tmp-$MASINANIMI -Tavaliselt /tmp/tde-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse ajutiste failide jaoks. - - - - -$TDEHOME/cache-$MASINANIMI -Tavaliselt /var/tmp/tdecache-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse puhverdatud failide jaoks. - - - - -Et kataloogides /tmp ja /var/tmp on kõigil kirjutamisõigus, on võimalik, et mõni mainitud kataloogidest on juba olemas, aga selle omanik on mõni teine kasutaja. Sel juhul loob utiliit lnusertemp uue kataloogi alternatiivse nime ja lingiga. - - - - -Konfiguratsioonifailid &kde; kasutab lihtsaid tekstipõhiseid faile kõigi seadistustefailide jaoks. Need koosnevad gruppidesse seatud võtmete ja väärtuste paaridest. Kõik &kde; seadistustefailid kasutavad UTF-8 kodeeringut, mis lubab laiendada ASCII võimalusi. - -Grupi algust tähistab nurksulgudesse seatud grupinimi. Kõik sellele järgnevad võtme-väärtusepaarid kuuluvad antud gruppi. Grupp lõpeb kas uue grupi alguse või faili lõpuga. Kirjed faili alguses, millele ei eelne grupinime, kuuluvad vaikimisi gruppi. - -Järgnev näide toob ära kahest grupist koosneva seadistustefaili. Esimene grupp sisaldab võtmeid LargeCursor ja SingleClick, teine grupp võtmeid Show hidden files ja Sort by: - -[KDE] -LargeCursor=false -SingleClick=true - - -[KFileDialog Settings] -Show hidden files=false -Sort by=Name - - - -Kirjed grupis koosnevad võrdusmärgiga eristatud võtmest ja väärtusest. Võti võib sisaldada tühikuid ning sellele võivad järgneda nurksulgudesse seatud valikud. Võrdusmärgi järel seisab kirje väärtus. Tühimärke mõlemal pool võrdusmärki ning väärtuse järel eiratakse. Täpsemalt öeldes on vorming järgmine: - -kirje=väärtus - - -Kui väärtus peab sisaldama tühikut alguses või lõpus, tuleb selleks kasutada längkriipsu, millele järgneb s. - -Längkriipsuga saab veel mitut asja määrata, nimelt: -\s tähistab tühikut - -\t tähistab tabeldusmärki - -\r tagasijooksumärki - -\n tähistab reavahetusmärki (uus rida) - -\\ tähistab längkriipsu ennast - - - -Järgnevas näites algab kirje Caption väärtus kahe tühikuga, kirje Description sisaldab aga kolme tekstirida. Ridade eraldamiseks kasutatakse längkriipsu abil esitatavaid reavahetusmärke. - -[Preview Image] -Caption=\s My Caption -Description=This is\na very long\ndescription. - - - -Tühje ridu seadistustefailides eiratakse, samuti ridu, mille alguses seisavad trellid (#). Viimast kasutatakse enamasti kommentaaride lisamiseks konfiguratsioonifailidesse. Tasub märkida, et kui &kde; rakendus uuendab seadistustefaili, kommentaare ei säilitata. - -Erinevate &kde; kataloogipuude alamkataloogis share/config võib olla mitu ühenimelist seadistustefaili. Sel juhul kombineeritakse nende kõigi info võtmehaaval. Kui üks ja sama võti on defineeritud mitmes failis, siis kasutatakse selle faili väärtust, mis seisab eelistusjärjekorras eespool. Kõige ees seisavad alati $TDEHOME seadistustefailid. Kui teatud grupi võti on mitu korda defineeritud ühes ja samas failis, kasutatakse viimase kirje väärtust. - - -Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: -[MyGroup] -Color=red -Shape=circle - ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup] -Color=blue -Position=10,10 - on tulemus järgmine: [MyGroup] -Color=red -Shape=circle -Position=10,10 - - - - - -Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup] -Color=red -Shape=circle -[MyGroup] -Color=green - ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup] -Color=purple -Position=20,20 - ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup] -Color=blue -Position=10,10 - on tulemus järgmine: [MyGroup] -Color=green -Shape=circle -Position=20,20 - - - - -Et kasutajad ei saaks tühistada vaikeseadistusi, võib need märkida muudetamatuks. Seadistusi saab muuta muudetamatuks ühekaupa, grupiti või ka failiti. Ühe kirje võib lukustada võtme järele [$i] lisades, ⪚: Color[$i]=blue - - -Kirjete grupi võib lukustada grupi nime järele [$i] lisades, ⪚: [MyGroup][$i] - - -Terve faili lukustamiseks alusta faili eraldi reaga [$i], &ie;: [$i] - - - - -Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: -[MyGroup] -Color=red -Shape=circle - ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab: -[MyGroup][$i] -Color=blue -Position=10,10 - on tulemus järgmine: [MyGroup] -Color=blue -Position=10,10 - - - - -Kui $HOME/.trinity/share/config/foobar sisaldab: -[MyGroup] -Color=red -Shape=circle - ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup] -Color=purple -Shape=rectangle - ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab -[MyGroup][$i] -Color=blue -Position=10,10 - on tulemus järgmine: [MyGroup] -Color=purple -Shape=rectangle -Position=10,10 - - - - - -Niinimetatud shelli laiendamise võimalustega saab määrata märksa dünaamilisemaid vaikeväärtuseid. Sel juhul saab seadistusvõtme väärtuse luua keskkonnamuutuja väärtuse või shellikäsu väljundi põhjal. Seadistuskirjete shelli laiendamise võimaluste kasutamiseks peab võtmele järgnema [$e]. Tavaliselt kirjutatakse laiendatud vorm pärast esimest kasutamist kasutaja konfiguratsioonifaili. Selle vältimiseks on soovitatav seadistuskirje lukustada, lisades selleks võtme järele [$ie]. Sel juhul ei saa muidugi ka kasutaja seda muuta. - - -Järgnevas näites määratakse kirje Host väärtus programmi hostname väljundi põhjal. Tagamaks seda, et väärtus määratakse alati dünaamiliselt, on seadistus ka lukustatud. - -Kirje Email väärtus määratakse keskkonnamuutujate $USER ja $HOST väärtuste alusel. Kui kasutaja jaan on ennast loginud süsteemi jaani_masin, on tulemuseks väärtus jaan@jaani_masin. See seadistus ei ole lukus. - -[Mail Settings] -Host[$ie]=$(hostname) -Email[$e]=${USER}@${HOST} - - - -Enamikku seadistuskirjeid saab märgistada keelekoodiga. Sel juhul kasutatakse vajaliku võtme väärtuse leidmiseks keelt, mille kasutaja on oma töölaua jaoks valinud. Kui valitud on vaikimisi keel (Ameerika inglise keel) või valitud keelele pole vastavat indeksit, kasutatakse indeksita võtmekirjet. - - -Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus Minu pealdis. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust My Caption. - -[Preview Image] -Caption=My Caption -Caption[et]=Minu pealdis - - - - -Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus Minu pealdis. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust My Caption. - -[Preview Image] -Caption=My Caption -Caption[et]=Minu pealdis - - - -Varasemal ajal ei olnud seadistustefailis esineda võivad kirjed üldjuhul dokumenteeritud. Alates &kde; 3.2 on asi muutunud. Kataloogis $TDEDIR/share/config.kcfg leiab failid, mis kirjeldavad seadistustefaili võimalikke kirjeid. Neid kasutab võimaluse korral &kde; uus seadistusteredaktor. - - -Toome ühe näite &XML;-konfiguratsioonifaili kohta: -<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> -<!DOCTYPE kcfg SYSTEM "http://www.kde.org/standards/kcfg/1.0/kcfg.dtd"> -<kcfg> - <kcfgfile name="korganizerrc"/> - <group name="General"> - <entry type="Bool" key="Auto Save"> - <label>Enable automatic saving of calendar</label> - <default>true</default> - </entry> - <entry type="Int" key="Auto Save Interval"> - <default>10</default> - </entry> - </group> -</kcfg> - - - -Sellega on võrdväärne: [General] -Auto Save=false -Auto Save Interval=25 - - - - - - - -&kde; käivitamisest - - -&tdm; - -Töötab alati administraatori (root) õigustes! Kasutab faile $TDEDIR/share/config/tdmrc ja /etc/X11/xdm/Xservers. Viimases on umbes sellised kirjed: - -:0 local /usr/X11R6/bin/X :0 vt07 - - -Asjakohased käivitamisfailid on järgmised: - -[X-*-Core] sektsioon failis tdmrc -Seadistus - /etc/X11/xdm/Xsetup -Kasutaja sisestab kasutajanime ja parooli -Käivitamine - /etc/X11/xdm/Xstartup - valmistumine administraatori õigustes -Seanss - /etc/X11/xdm/Xsession - käivitab seansi kasutaja õigustes -= KDE seansi korral: kde või starttde -= Olemasolu korral ~/.xsession või ~/.xinitrc -Lähtestamine - /etc/X11/xdm/Xreset - pärast seansi lõppu - - - - - -&kde; käivitamisskript: <command>starttde</command> - -&kde; käivitamine algab skriptiga starttde. Enamasti kutsub selle välja kuvahaldur (&tdm;) pärast kasutaja autentimist. Skriptis starttde on kaks väga tähtsat rida: - -LD_BIND_NOW=true tdeinit +kcminit +knotify and kwrapper -ksmserver $TDEWM - - -Esimene rida käivitab ülemprotsessi tdeinit. Protsessi tdeinit kasutatakse kõigi muude kde; protsesside käivitamiseks. Käsu ps väljundis näeb seda kujul: tdeinit: Running.... Argumendid, mida näeb tdeinit'i järel, on täiendavalt käivitatavate protsesside nimed. Sümbol + tähendab, et tdeinit peab ootama, kuni protsess on lõpetanud. tdeinit käivitab ka protsessid dcopserver, tdelauncher ja kded. - -Teine rida annab protsessile tdeinit korralduse käivitada seansihalduri protsess ksmserver. Seansihaldur määrab seansi eluea. Kui protsess töö lõpetab, logitakse kasutaja välja. - - - - - -Taustaprotsessid - -Kõik &kde; taustaprotsessid on kasutajapõhised: erinevalt süsteemsetest deemonitest ei jagata neid kasutajate vahel. Nad on unikaalsed nii kasutajate järgi kui ka X-serveri kuva järgi. Need protsessid on järgmised: - - - -dcopserver -Töölaua kommunikatsioon - - - - -kded -Üldine teenustedeemon. -Käivitab vajaduse korral Sycoca andmebaasi uuendamise - - - - -kcminit -Initsialiseerimisteenus -Täpsemalt räägib sellest . - - - - -tdelauncher -Rakenduste käivitaja (see ei ole sama, mis &Alt;F2 dialoog!) -Täpsemalt räägib sellest . - - - - -knotify -Kasutaja märguanded. -Täpsemalt räägib sellest . - - - - -ksmserver -Seansihaldus -Täpsemalt räägib sellest . - - - - - - -<command>tdeinit</command> -Protsess tdeinit käivitab kõik teised &kde; programmid. tdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka tdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $TDEDIR/lib/kde3. - -Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi tdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top või ps : - -%ps - -waba 23184 0.2 2.1 23428 11124 ? S 21:41 0:00 tdeinit: Running... -waba 23187 0.1 2.1 23200 11124 ? S 21:41 0:00 tdeinit: dcopserver --nosid -waba 23189 0.2 2.4 25136 12496 ? S 21:41 0:00 tdeinit: tdelauncher -waba 23192 0.7 2.8 25596 14772 ? S 21:41 0:00 tdeinit: kded -waba 23203 0.8 3.4 31516 17892 ? S 21:41 0:00 tdeinit: -knotify - - - -tdeinit: Running... tähistab ülemprotsessi tdeinit. Ülejäänud protsessid on käivitatud KLM-idena. - -tdeinit käivitab esmakordsel käivitumisel protsessid dcopserver, tdelauncher ja kded, samuti kõik muud programmid, mis on määratud skriptiga starttde (tavaliselt kcminit ja knotify). - - - - -<command>dcopserver</command> - -dcopserver on deemon, mis tagab kõigile &kde; rakendustele protsessidevahelise kommunikatsiooni (&DCOP;). &DCOP; on iseenesest kasutatav käsureatööriista dcop abil. &DCOP; on eluliselt vajalik kõigile &kde; rakendustele. - -Mõned asjakohased failid: - - - -$HOME/.DCOPserver_$HOSTNAME_$DISPLAY -⪚ .DCOPserver_linux__0. Seda kontrollib $DCOPAUTHORITY. - - - - -/tmp/.ICE-unix/dcoppid-arv -⪚ dcop7634-1069677856. See on fail, millele viitab ülaltoodud DCOPserver-fail. - - - - -$HOME/.ICEauthority -Autentimisinfo, mida kontrollib $ICEAUTHORITY. - - - - - - - -kcminit - -kcminit paneb käivitamise ajal tööle initsialiseerimisteenused. Initsialiseerimisteenuseid määratlevad rakenduste või teenuste .desktop-failid real X-TDE-Init: - -[Desktop Entry] -Encoding=UTF-8 -Exec=tdecmshell energy -Icon=energy_star -Type=Application -X-TDE-Library=energy -X-TDE-Init=energy - - -Initsialiseerimisteenuseid kasutatatakse üldjuhul riistvara initsialiseerimisel kasutaja määratud seadistuste põhjal. - -Käsuga kcminit saab näha kõiki initsialiseerimisteenuseid ning käsuga kcminit teenus käivitada konkreetse teenuse. Sellest on abi näiteks käivitamisprobleemide selgitamisel. - - - - -<command>tdelauncher</command> - -tdelauncher on deemon, mis vastutab &kde; teenuste aktiveerimise eest. See töötab uute protssesside käivitamisel tihedalt käsikäes ülemprotsessiga tdeinit. &kde; rakendused suhtlevad uute rakenduste või teenuste käivitamiseks tdelauncher'iga &DCOP;-i vahendusel. - -Hästi on tuntud veateade: TDELauncher could not be reached via DCOP , mis osutab kas tõsisele probleemile dcopserver'iga või tdelauncher'i krahhile. - -tdelauncher'i saab taaskäivitada, kui käivitada tdeinit uuesti konsooliaknast. Igal juhul tasuks eelnevalt kontrollida, et $HOME, $DISPLAY ja mitmesugused muutujad $TDEDIR(S) on korrektselt määratud! - - - - -<command>knotify</command> - -knotify põhiülesanne on edastada helimärguanded heliserverile. See pakub ka alternatiivseid märguannete meetodeid. - - - - - - - -KSMServer - -ksmserver on &kde; seansihaldur. Käivitamisel paneb seansihaldur tööle automaatselt käivitatavad rakendused ja taastab eelnenud seansi rakendused. Automaatselt käivitatavaid rakendusi tähistavad .desktop-failid kataloogis $TDEDIR/share/autostart. Selle, kas rakendus automaatselt käivitada või mitte, saab määrata vastava tingimusega kirje X-TDE-autostart-condition näol .desktop-failis. - - -Näiteks fail ktip.desktop sisaldab: - -X-TDE-autostart-condition=ktiprc:TipOfDay:RunOnStart:true - - -See tähendab, et konfiguratsioonifailis ktiprc kontrollitakse kirje RunOnStart olemasolu sektsioonis [TipOfDay]. Kui sellist kirjet pole, võetakse tingimuse väärtuseks 'tõene' (true), mis tähendab, et ktip on üks automaatselt käivitatavaid rakendusi. - - -Mõned rakendused, mida ksmserver automaatselt käivitab, on järgmised: - - - - -kdesktop -&kde; töölaud - - - - -&kicker; -&kde; paneel - - - - -ktip -Päeva nõuande programm - - - - -kwrited -Utiliit süsteemi teadete edastamiseks kasutajale - - - - -&klipper; -Paneelile dokitud lõikepuhvriutiliit - - - - -kalarm -Eesseisvatest sündmustest ja kohtumistest märku andev utiliit - - - - - -kdesktop käivitab omakorda rakendused, mis leiduvad kataloogis $TDEHOME/Autostart. kdesktop avab automaatselt kõik selles kataloogis leiduvad failid, kaasa arvatud dokumendid, binaarfailid või rakendused .desktop-failide kujul. - -&kde; seansihaldur taastab ka varasema seansi. Seanss koosneb nii rakendustest kui ka rakendustespetsiifilisest infost, mis kajastab rakenduste olekut seansi salvestamise hetkel. Seansid on salvestatud seadistustefaili ksmserverrc, mis sisaldab viiteid rakendusespetsiifilisele olekuinfole. Viimane on salvestatud kataloogi $TDEHOME/share/config/session. &twin;'i olekuinfo sisaldab kõigi rakenduste akende olekuinfot varasemas seansis. - - - - -Keskkonnamuutujad - -Mõned olulisemad keskkonnamuutujad, mida &kde; kasutab: - - - - -$TDEDIR -Peab olema määratud, kui ei ole määratud TDEDIRS, ning viitama &kde; paigalduspuu juurele. Võimaldab &kde;-l leida oma andmeid, näiteks ikoone, menüüsid ja teeke. - - - -$TDEDIRS -Tühistab muutuja TDEDIR ning võimaldab määrata mitu kataloogi, kust &kde; oma andmeid otsib. Abiks, kui tahad paigaldada või pead paigaldama mõned programmid muu prefiksiga kui ülejäänud &kde;. - - - -$TDEHOMEKui pole määratud, kasutab &kde; kataloogi ~/.trinity kataloogina, kuhu salvestada personaalsed andmed. - - - -$TDEROOTHOMEKui pole määratud, kasutab &kde; kataloogi ~root/.trinity kataloogina, kuhu salvestada administraatori (root) personaalsed andmed. See muutuja võeti kasutusele, et &kde; ei kirjutaks kogemata kasutaja andmeid administraatori õigustes üle, kui kasutaja käivitab &kde; programmi pärast programmiga su endale administraatori (root) õiguste võtmist. - - - -$TDEWMKui keskkonnamuutuja TDEWM on määratud, kasutatakse seda &twin;'i asemel &kde; aknahaldurina starttde skriptis. - - - -$TDE_LANGTühistab &kde; keeleseadistuse, ⪚ TDE_LANG=fr kprogram & käivitab programmi prantsuskeelse tõlkega, kui vajalikud failid on paigaldatud. - - - -$TDE_MULTIHEADKui anda sellele muutujale väärtuseks true (tõene), siis tähendab see, et &kde; töötab multihead-süsteemis. - - - -$TDE_FORK_SLAVES -(Alates &kde; 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab TDEIO-moodulid panna lähtuma otseselt rakenduse protsessist. Vaikimisi käivitab TDEIO-moodulid tdelauncher/tdeinit. See on abiks, kui TDEIO-moodul peab töötama samas keskkonnas rakendusega. Nii on näiteks rakenduse Clearcase puhul. - - - -$TDE_HOME_READONLY -Selle muutuja määramisel on kodukataloog ühendatud ainult lugemisõigusega. - - - -$TDE_NO_IPV6(Alates &kde; 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab keelata IPv6 toetuse ja IPv6 DNS-otsingud. - - - -$TDE_IS_PRELINKED(Alates &kde; 3.2) Selle muutuja määramisel on &kde; binaarfailid ja teegid eellingitud. See lülitab protsessi tdeinit välja. - - - -$TDE_UTF8_FILENAMESSelle keskkonnamuutuja määramisel eeldab &kde;, et kõik failinimed on sõltumata aktiivsest lokaadist UTF-8 kodeeringus. - - - -$TDE_FULL_SESSION(Alates &kde; 3.2) See määratakse &kde; käivitumisel automaatselt tõeseks ning kasutatakse ⪚ teatamiseks &konqueror;ile, et see peab jääma ka pärast sulgemist mällu juhuks, kui seda edaspidi vaja läheb. Kui muutuja pole määratud, lõpetab &konqueror; pärast sulgemist täielikult oma töö (⪚ &tdesu; teeb seda, see on kasuks ka silumisel). - - - -$TDESYCOCAVõimaldab määrata genereeritud &kde; süsteemse konfiguratsiooni puhvrifaili asukoha ja nime. - - - -$TDETMPVõimaldab määrata /tmp asemel muu asukoha, kuhu &kde; salvestab oma ajutisi faile. - - - -$TDEVARTMPVõimaldab määrata /var/tmp asemel muu asukoha, kuhu &kde; salvestab oma muutuvaid faile. - - - -$XDG_DATA_HOME(Alates &kde; 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised andmefailid. Vaikimisi on $HOME/.local/share. - - - -$XDG_DATA_DIRS(Alates &kde; 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse andmefaile lisaks $XDG_DATA_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /usr/local/share/:/usr/share/. - -&kde; lisab omalt poolt ka $TDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .desktop- ja .directory-menüüfailide jaoks. .desktop-failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/applications. .directory.failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/desktop-directories. - - - -$XDG_CONFIG_HOME(Alates &kde; 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised seadistustefailid. Vaikimisi on $HOME/.config. - - - -$XDG_CONFIG_DIRS(Alates &kde; 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse seadistustefaile lisaks $XDG_CONFIG_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /etc/xdg. &kde; lisab omalt poolt ka $TDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .menu- kirjelduste jaoks kataloogis $XDG_CONFIG_DIRS/menus. - - - - - - - -tdeinit'i müsteerium - - - -tdeinit käivitab kõik teised &kde; programmid. tdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka tdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $TDEDIR/lib/kde3. - -Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi tdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top või ps : - -% ps aux | grep bastian - -bastian 26061 0.0 2.2 24284 11492 ? S 21:27 0:00 tdeinit: Running... -bastian 26064 0.0 2.2 24036 11524 ? S 21:27 0:00 tdeinit: dcopserver -bastian 26066 0.1 2.5 26056 12988 ? S 21:27 0:00 tdeinit: tdelauncher -bastian 26069 0.4 3.2 27356 16744 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kded -bastian 26161 0.2 2.7 25344 14096 ? S 21:27 0:00 tdeinit: ksmserver -bastian 26179 1.1 3.4 29716 17812 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kicker -bastian 26192 0.4 3.0 26776 15452 ? S 21:27 0:00 tdeinit: klipper -bastian 26195 1.0 3.5 29200 18368 ? S 21:27 0:00 tdeinit: kdesktop - - -Nagu oled vahest märganud, on sel üks kõrvalefekt, mis muudab keeruliseks tappa probleeme tekitavat protsessi: - -% killall kdesktop -kdesktop: no process killed - -Mõistagi on sel juhul ahvatlev kasutada käsku killall tdeinit, aga kõigi tdeinit'i protsesside tapmine tähendab tegelikult kogu &kde; töö lõpetamist. Totaalset hävitamist niisiis! - -Sellest aitab üle kaks lihtsat lahendust: - -% tdekillall kdesktop -või vana hea -% kill 26195 -tdekillall kuulub &kde; SDK-paketi koosseisu. - - - - - - -&kde; kohandamine - - - -Töölaua ikoonid - -&kde; kasutab mitut laadi ikoone: - -Dokumendid - -Veebisaitide lingid (.desktop-faili kasutades) - -Rakenduste lingid (.desktop-faili kasutades) - -Seadmed: kettad, partitsioonid ja välisseadmed: -Otseselt .desktop-faili kasutades - -Automaatselt IO-mooduli devices:// vahendusel - - - - -Tootjaspetsiifilised (⪚ &SuSE; Minu arvuti) - - - - -Veebileheküljed -Veebisaitide lingid .desktop-faili kasutades: Loo uusFailViit asukohale (URL). Ikooni saab muuta dialoogis Omadused. Tulemuseks on .desktop-fail: [Desktop Entry] -Encoding=UTF-8 -Icon=/opt/kde3/share/apps/kdesktop/pics/ksslogo.png -Type=Link -URL=http://www.kde.org/ - - - - - -Rakendused - -Rakenduste lingid .desktop-faili kasutades: Loo uusFailViit rakendusele. Üksikasjad tuleb ise anda. Lohistamine &kde; menüüst: kas kopeerimine või linkimine (palju lihtsam). - - - - - -[Desktop Entry] -Encoding=UTF-8 -GenericName=IRC Client -GenericName[af]=Irc Kliët -GenericName[de]=IRC Programm -... -GenericName[zu]=Umthengi we IRC -SwallowExec= -Name=KSirc -Name[af]=Ksirc -Name[de]=KSirc -... - - - -Trafarett - -Tõlgitud üldine kirjeldus, ei kasutata töölaual - -Pärand, võib eemaldada - -Tõlgitud nimi, nagu see esineb töölaual - - - -Töölaua ikoonid -... -Name[zu]=Ksirc -MimeType= -Exec=ksirc %i %m -Icon=ksirc -TerminalOptions= -Path= -Type=Application -Terminal=0 -X-TDE-StartupNotify=true -X-DCOP-ServiceType=Multi -Categories=Qt;TDE;Network - - - -Toetatud &MIME; tüübid, ei kasutata töölaual - -Käivitatav käsurida - -Ikoon ikooniteemast või täielik asukoht - -Kasutatakse ainult terminali vajaduse korral - -Käsu töökataloog - -Veel üks trafarett - -Kasuta, kui on vaja terminali - -Spetsiaalse käivitamiskursori näitamine; lülita välja, kui see ei toimi - -Kas rakendus käivitus korralikult? Eemalda, kui ei käivitunud - -&kde; menüü kategooriad, ei kasutata töölaual - - - - - - - - -Võtme <varname>Exec</varname> roll <literal role="extension">.desktop</literal>-failides - -Käsu järele võib lisada mitmeid kohatäitjaid, mis programmi käivitamisel asendatakse tegelike väärtustega: - -%f Üks failinimi; kasutatakse faili kukutamisel ikoonile või failiseostega. - - - - -%F -Failide nimekiri; kasutatakse rakenduste korral, mis võivad korraga avada mitu kohalikku faili. - - - - -%u -Üks &URL;; kui rakendus suudab ise käsitleda ⪚ &FTP; või &HTTP; &URL;-e, vastasel juhul &kde;. - - - - -%U -&URL;-ide nimekiri; kõigepealt laaditakse fail alla ja edastatakse kohalik fail rakendusele (!!). - - - - -%d -Avatava faili kataloog; abiks, kui rakendus eeldab muidu faili oma töökataloogis. - - - - -%D -Kataloogide nimekiri; pole eriti praktiline. - - - - -%i -Ikoon; ka ; &kde; kasutab tegumiribal ikooni, mille määrab rida Icon=. - - - - -%m -Miniikoon; pärand. - - - - -%c -Pealdis; ka ka ; &kde; kasutab tegumiribal nime, mille määrab rida Name=. - - - - - - - -Näited: -Exec-rida -Käivitatav käsk -ksirc %iksirc --icon ksirc - -cd %d; kedit $(basename %f)cd /tmp; kedit file.txt - - - - - - - - - - - -Seadmed -Seadmete lingid .desktop-faili kasutades: Loo uus -> Viit seadmele - - - -Kus defineerida? - -Töölaua ikoone saab määrata mitmes kohas: - -~/Desktop: kopeeritud asukohast /etc/skel/Desktop - -$TDEDIR/apps/kdesktop/Desktop (ühendatud) - -$TDEDIR/apps/kdesktop/DesktopLinks (kopeeritud) - -Seadmete ikoonid (dünaamiliselt ühendatud) - -Distributsioonispetsiifilised: SUSE Linux kopeerib teatud ikoonid failis starttde.theme asukohast /opt/kde3/share/config/SuSE/default/ - - - - - - - -&kde; menüü - - -Toimimise põhimõtted - -&kde; 3.2 võttis kasutusele ühtse menüüvormingu (http://freedesktop.org/Standards/menu-spec/). -Enne &kde; 3.2: - -Kataloogistruktuur asukohas share/applnk - -Kataloogistruktuur tähistab menüüstruktuuri - -Iga .desktop-fail tähistab üht rakendust - - - - -&kde; 3.2 tingimustes oli struktuuri üsna raske ümber korraldada, mistõttu uus menüüvorming: -Määrab struktuuri ühes .menu-failis -Tugineb kategooriatele -On ühine GNOME-le ja &kde;-le -Toetab ka applnk-stiilis menüüsid - - - - -Näide applications.menu põhjal: - <Menu> - <Name>Office</Name> - <Directory>suse-office.directory</Directory> - <Include> - <Filename>Acrobat Reader.desktop</Filename> - <Filename>tde-kpresenter.desktop</Filename> - <Filename>tde-kword.desktop</Filename> - </Include> - <Menu> - - - -Menüükirje 3 rakendusega: - -/usr/share/applications/Acrobat Reader.desktop - -/opt/kde3/share/applications/kde/kpresenter.desktop - -/opt/kde3/share/applications/kde/kword.desktop - - - - - - - -Salvestamise asukohad - -.menu-failid kirjeldavad menüüstruktuuri. Need on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/etc/xdg/menus ja /etc/xdg/menus. Sinna on salvestatud süsteemne menüüstruktuur, mida kontrollib $XDG_CONFIG_DIRS. $HOME/.config/menus salvestab kasutajate muudatused menüüstruktuuri, seda kontrollib $XDG_CONFIG_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. - -.desktop-failid kirjeldavad rakendusi ja on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/share/applications, /usr/share/applications, /usr/local/share/applications. Need on süsteemsed rakenduste .desktop-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS. - -$HOME/.local/applications sisaldab kasutajaspetsiifilisi .desktop-faile ja kasutajaspetsiifilisi muudatusi. Seda kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. - - -.directory-failid kirjeldavad alammenüüsid ja on salvestatud kataloogidesse $TDEDIR/share/desktop-directories, /usr/share/desktop-directories, /usr/local/share/desktop-directories. Need on süsteemsed menüüde .directory-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS. Kasutajaspetsiifilised muudatused on salvestatud kataloogi $HOME/.local/desktop-directories. Neid kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec. - - -Näide applications.menu põhjal: - <Menu> - <Name>Art</Name> - <Directory>suse-edutainment-art.directory</Directory> - <Include> - <Category>X-SuSE-Art</Category> - </Include> - </Menu> - - - - -Art on menüü sisemine nimi. suse-edutainment-art.directory määrab menüü nime ja ikooni ning see menüü sisaldab kõiki rakendusi, mille kategooriaks on X-SuSE-Art, ⪚: Categories=Qt;TDE;Education;X-SuSE-Art - - -suse-edutainment-art.directory määrab selle menüü nime ja ikooni: [Desktop Entry] -Name=Art and Culture -Icon=kcmsystem - - - - - - -Levinud probleemid - -Rakendusi, mida ei ole menüüs, ei ole olemas ka teiste rakenduste või failiseoste jaoks: kui eemaldad rakenduse menüüst, eeldab &kde; et sa ei soovi seda kasutada. - -Kui sa ei soovi rakendust menüüs näha, sea nad menüüsse .hidden või spetsiaalsesse menüüsse võtmega -NoDisplay=true - .directory-failis - - - -Olulised menüüd - -$TDEDIR/etc/xdg/menus/applications-merged/ sisaldab faili kde-essential.menu, mis sisaldab teatud olulisi menüüsid, mida tavaliselt &kde; menüüs endas ei näidata: -Juhtimiskeskusel on peidetud menüü Seadistused, mille sisu määrab kde-settings.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-settings.directory - -Infokeskusel on peidetud menüü Informatsioon, mille sisu määrab kde-information.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-information.directory - - -Ekraanisäästjatel on peidetud menüü Süsteem/Ekraanisäästjad, mille sisu määrab kde-screensavers.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-system-screensavers.directory. $TDEDIR/share/desktop-directories/kde-system-screensavers.directory sisaldab: NoDisplay=true - - - - - - - -Vanas stiilis menüüd - -&kde; toetab endiselt ka vanas stiilis menüüsid, mille puhul kataloogistruktuur on määratud kataloogides $TDEDIR/share/applnk (süsteemne) ja $HOME/.trinity/share/applnk (kasutajaspetsiifiline). Seda järgitakse juhul, kui .desktop-failis ei ole Categories= rida. Sel juhul määravad kategooriad asukoha menüüs. - - - -<application>KSycoca</application> -KSycoca puhverdab menüüstruktuuri ja info kõigi saadaolevate rakenduste kohta. Andmebaasi saab värskendada programmiga tdebuildsycoca. Andmebaasi enda asukoht on /var/tmp/tdecache-${USER}/tdesycoca. Seda uuendab automaatselt KDED, seda kontrollitakse &kde; sisselogimise ajal ning seansi ajal jälgib seda KDED, - -Muudatuste jälgimise keelamiseks (see võib tekitada probleeme näiteks NFS-i kasutamisel) lisa järgmine rida faili kdedrc: [General] -CheckSycoca=false - - - -Regenereerimise pealesundimiseks anna käsk touch $TDEDIR/share/services/update_tdesycoca. - - - - -&kmenuedit; - -&kmenuedit; on mõeldud üksikkasutaja vajaduste rahuldamiseks. Menüüstruktuuri muudatusi salvestab ~/.config/menus/applications-tdemenuedit.menu, rakenduste muudatusi ~/.local/share/applications/ ja alammenüüde (ikoon, nimi) muudatusi ~/.local/share/desktop-directories/. KIOSK'i haldur kasutab &kmenuedit;'it ning kopeerib mainitud muudatused profiili- või süsteemsetesse asukohtadesse. - - - - - - - -&kde; paneel - -&kde; paneel kannab ka nime &kicker;. See on modulaarne ja koosneb järgmistest komponentidest: -Apletid -Rakenduste nupud -Spetsiaalsed nupud - - - -Vaikimisi sisaldab paneel järgmisi aplette: Peiler - näitab virtuaalseid töölaudu Tegumiriba Süsteemne salv Kell ja järgmisi spetsiaalseid nuppe: -&kde; menüü -Töölaua nupp - - - -Ruumi korral lisatakse veel mitmeid rakenduste nuppe: -Kodu(kataloogi) nupp -Brauseri nupp -KMaili nupp - - - - - -Failiseosed - -Failiseosed seostavad failitüübi ühe või enama rakendusega. Failitüüp määratakse kindlaks selle &MIME; tüübi põhjal. &MIME; tüübid, mida &kde; tunneb, on salvestatud kataloogi $TDEDIR/share/mimelnk ning iga rakenduse .desktop-fail sisaldab &MIME; tüüpide nimekirja, mida antud rakendus toetab. - - -kview.desktop: MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; -image/x-bmp;image/png;image/x-ico;image/x-portable-bitmap; -image/x-portable-pixmap;image/x-portable-greymap; -image/tiff;image/jp2 - - - -kuickshow.desktop: MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; -image/png;image/tiff;image/x-bmp;image/x-psd;image/x-eim; -image/x-portable-bitmap;image/x-portable-pixmap; -image/x-portable-greymap - - - -Mõlemad võivad avada tüübi image/gif. Kumba siis kasutatakse .gif-faili avamisel? - -Suurima eelistusega rakendust! kview.desktop sisaldab -InitialPreference=3 - aga kuickshow.desktop sisaldab -InitialPreference=6 - Seepärast avab &kuickshow; .gif-file. - -Kuidas panna &kview; neid vaikimisi avama? - -Kasutaja saab muuta failiseoseid &juhtimiskeskus;es. Muudatused salvestatakse faili $HOME/.trinity/share/config/profilerc. Sama seadistuse kasutamiseks enam kui ühe kasutaja jaoks tuleb see salvestada kasutaja profiili kataloogi või globaalsesse &kde; konfiguratsioonifailide kataloogi. - - - - - - - - -&kde; lukustamine - - -Toimimise põhialused - -&kde; lukustamisomadused sisaldavad järgmisi olulisemaid võimalusi: - - -Konfiguratsioonivalikute muutmine muudetamatuks -Teatud toimingute piiramine -Ligipääsu piiramine teatud &URL;-idele -Ligipääsu piiramine teatud seadistusmoodulitele - - - - - -Muudetamatud konfiguratsioonivalikud -&kde; lukustamine - -Muudetamatud valikud võimaldavad administraatoril määrata vaikeseadistusi, mida kasutaja ei saa muuta. - -Kui konfiguratsioonivalik muudetakse muudetamatuks, ei arvestata enam kasutaja varasemaid määratlusi antud valiku puhul. - -Valikuid saab kontrollida kas kirjete, kirjete gruppide või ka tervete failide kaupa. - -Kui fail või grupp on muudetamatu, on kõik antud faili või grupi võtmed muudetamatud, kaasa arvatud need, mille puhul ei ole administraator vaikeväärtust määranudki. - -Rakendused toetavad muudetamatute valikute kasutamist üsna erinevalt. Ehkki kasutaja ei saa muudetamatuid konfiguratsioonivalikuid püsivalt muuta, on ometi võimalik, et ta näeb siiski kasutajaliideses sellist võimalust. - - - - -Toimingute piirangud - -&kde; rakenduste keskmes seisab toimingute kontseptsioon. Toiminguid saab ette võtta mitmel moel: tavaliselt menüüriba, mõne tööriistariba või kiirklahvi vahendusel. Toiming on näiteks käsk Salvesta document. Toimingu sisemist nime teades saab sellele piiranguid seada. Kui toiming on piiratud, ei näe seda enam menüü- või tööriistaribal. Toimingu Salvesta document sisemine nimi on . Lukustamisraamistik pakub ka abstraktsemaid piiranguid, millega saab keelata funktsioone, mis hõlmavad mitut toimingut. Selle näiteks on toimingu piirang, mis keelab igasuguse funktsionaalsuse, mis võimaldaks kasutajal tarvitada &UNIX; shelli. - - -Kasutaja ligipääsu piiramine shellile - -Kasutaja ligipääsu piiramiseks shellile ja seeläbi käsurea võimalustele tuleb piirata toimingut , lisades failile kdeglobals: - -[KDE Action Restrictions] -shell_access=false - -Kuna see mõjutab &kde; menüüd ja olemasolevaid rakendusi, tuleb seejärel ette võtta SyCoCa andmebaasi värskendamine: - -touch $TDEDIR/share/services/update_tdesycoca - -Nüüd logi uuesti &kde;-sse sisse ja kontrolli üle järgmised asjad: - - -&kmenu; -&konqueror;is TööriistadAva terminal -Käsukäivitaja &Alt;F2 - - -Täieliku dokumentatsiooni saadaolevate toimingute kohta toob ära http://www.kde.org/areas/sysadmin/. - -Siinkohal loetleme mõned huvipakkuvamad toimingud: - - - - -Käsk Seadistamine menüüs Seadistused - - - -Käsk Saada vearaport menüüs Abi - - - -&HPN;ga töölaual klõpsates avanev menüü. - - - -&HPN;ga paneelil klõpsates avanev menüü. - - - -Peidab kõik toimingud või rakendused, mis nõuavad administraatori (root) õigusi. - - - -Peidab kõik toimingud ja rakendused, mis võimaldavad ligipääsu shellile. - - - -Keelab võimaluse valida trükkimissüsteemi. - - - -Määrab, kas kasutaja saab ekraani lukustada. - - - -Määrab, kas kasutaja saab alustada teist X'i seanssi (vaata ka &tdm;) - - - -Määrab, kas kasutaja saab kasutada OpenGL ekraanisäästjaid. - - - -Lubab ekraanisäästjaid, mis ei peida kogu ekraani. - - - - - - -&URL;-ide piirangud - -&URL;-idele saab kehtestada kolme laadi piiranguid: - - - -list -Määrab, kas kataloogi on lubatud siseneda. - - -open -Määrab, kas teatud &URL;-e tohib avada. - - -Redirect -Määrab, kas üks &URL; võib avada teise &URL;-i (olgu automaatselt või hüperlingina). - - - -Reegleid kontrollitakse selles järjekorras, milles need on määratud. Viimane reegel, mis &URL;-i kohta kehtib, määrab, kas &URL;-ile pääseb ligi või mitte. - -Järgnevad reeglid keelavad avada http ja https &URL;-e väljaspool .meiefirma.ee: - - - - - - -[KDE URL Restrictions] -rule_count=2 -rule_1=open,,,,http,,,false -rule_2=open,,,,http,*.meiefirma.ee,,true - - - -Esimesed neli koma jätavad arvestamata teatud &URL;-i päritolu valikukriteeriumid. Neid läheb vaja ainult ümbersuunamise reeglite puhul. - - keelab igasuguse http või https &URL;-i avamisel - lubab igasuguse http ja https &URL;-i avamist domeenis .meiefirma.ee. Pane tähele, et metamärk * on lubatud ainult domeeni alguses. - - -Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa enam sirvida katalooge kohalikus failisüsteemis, mis asuvad väljaspool tema $HOME kataloogi: - - - - - -[KDE URL Restrictions] -rule_count=2 -rule_1=list,,,,file,,,false -rule_2=list,,,,file,,$HOME,true - - - keelab sisenemise igasugusesse kohalikku kataloogi - lubab siseneda kataloogidesse, mis kujutavad endast kasutaja $HOME kataloogi alamkatalooge. - - -$HOME ja $TMP on spetsiaalsed väärtused, mis tähistavad kasutaja kodukataloogi ja kasutaja &kde; ajutiste failide kataloogi, ⪚ /tmp/tde-bastian. - -Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa avada kohalikke faile, mis pole tema $HOME kataloogis: - - - - - - -[KDE URL Restrictions] -rule_count=3 -rule_1=open,,,,file,,,false -rule_2=open,,,,file,,$HOME,true -rule_3=open,,,,file,,$TMP,true - - - keelab igasuguste kohalike failide avamise - lubab avada kasutajale kuuluvaid faile tema $HOME kataloogis. - lubab avada faile kasutaja &kde; ajutiste failide kataloogis. Seda vajavad teatud &kde; rakendused, mis kõigepealt laadivad faili või dokumenti ajutiste failide kataloogi ja alles siis avavad selle rakenduses. - - - -Ümbersuunamisvalik määra, kas teatud asukoha dokumendid võivad automaatselt või käsitsi hüperlingi abil viidata teatud muule asukohale. Üldise turvalisuse huvides on juba eelnevalt määratud teatud vaikereeglid. Näiteks ei tohi internetis asuvad dokumendid viidata kohalikult salvestatud dokumentidele. - -Kui näiteks soovid anda intranetiserverile www.minufirma.ee võimaluse viidata kohalikele failidele, võid lisada järgmise reegli: - -[KDE URL Restrictions] -rule_count=1 -rule_1=redirect,http,www.minufirma.ee,,file,,,true - -Protokolle pole vaja tingimata nimepidi üles lugeda, neid võib määrata ka tervete rühmadena. Selleks on defineeritud järgmised grupid: - - - -:local -Protokollid, mis võimaldavad ligipääsu kohalikult salvestatud infole, näiteks file:/, man:/, fonts:/, floppy:/ - - -:internet -Levinud internetiprotokollid, näiteks http ja ftp - - - -Info protokollide kohta on talletatud *.protocol-failides kataloogis $TDEDIR/share/services. - -Kirje = defineerib grupi, kuhu protokoll kuulub: grep $TDEDIR/share/services/*.protocol - -Üldised reeglid: - - -:local protokollid võivad viidata suvalisele protokollile -Alati on lubatud viidata :internet protokollile -Mitte kõik protokollid ei kuulu gruppi (näiteks fish:/) - - - - - -Seadistusmoodulid - -&kde; kasutab seadistusmooduleid &kde; keskkonna mitmesuguste aspektide seadistamiseks. Seadistusmooduleid näeb juhtimiskeskuses, rakenduse seadistusdialoogis või mõlemal pool. - - -Puhverserveri seadistusmoodul on juhtimiskeskuses, kuid kuulub ka &konqueror;i dialoogi Konquerori seadistamine koosseisu. - -Konkreetseid seadistusmooduleid saab käivitada käsuga tdecmshell moodul - -Puhveserveri mooduli käivitamiseks anna käsk: - -tdecmshell tde-proxy.desktop -tdecmshell proxy - - -Mitte kõigil rakendustel pole seadistusmooduleid: sageli on seadistusdialoog rakenduse lahutamatu osa. - - -Rangelt võttes on kõik seadistusmoodulid &kde; menüü elemendid. - - - -Moodulitel, mida näeb juhtimiskeskuses, on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $TDEDIR/share/applications/kde ning need seab peidetud menüüsse Settings-Modules kde-settings.menu ja on kaasatud failist kde-essential.menu. -tdebuildsycoca 2> /dev/null | grep Settings-Modules - - -Rakendusespetsiifilistel moodulitel on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $TDEDIR/share/applnk/.hidden, mis vastab peidetud menüüle .hidden ja on kaasatud <KDELegacyDirs/> tulemusel. -tdebuildsycoca 2> /dev/null | grep .hidden - -Alates &kde; 3.3 on juhtimiskeskust võimalik redigeerida rakendusega kcontroledit. kcontroledit töötab samamoodi nagu kmenuedit, muudatused kehtivad ainult aktiivsele kasutajale. Muudatuste kehtestamiseks kõigile kasuta rakendust kiosktool. - - -Üksikuid seadistusmooduleid saab keelata, kui lisada järgmine tekst failile kdeglobals: - -[KDE Control Module Restrictions] -mooduli-ID=false -Näiteks puhverserveri mooduli keelamiseks peab see olema selline: -[KDE Control Module Restrictions] -tde-proxy.desktop=false -Kontrolli juhtimiskeskuses ja dialoogis Konquerori seadistamine, ega puhverserveri moodulit enam näha pole. - - - - - - -Mugav administraator - - - - - - - -Töölaua jagamine võrgus - -Töölaua jagamine võrgus lubab kuskil mujal asuvatel kasutajatel näha ja isegi kontrollida aktiivse kasutaja töölauda. Kaugkasutaja peab selleks olema saanud vastava kutse, võimalik on luua ka parooliga kaitstud püsikutseid. See on ideaalne võimalus tugimeeskondadele või administraatoritele kasutada kasutaja töölauda, et aidata tema probleeme lahendada või juhendada teda mingite ülesannete täitmisel - -Töölaua jagamine võrgus käib kahe rakenduse abil: &krfb; (&kde; kaugkaadripuhver, VNC-server) ja &krdc; (&kde; kaugtöölauaühendus; VNC-kclient). - -&krfb;-d võib iga kasutaja tarvitada kutsete loomiseks ja haldamiseks. Kutsega luuakse ühekordne parool, mis lubab kutse saajal ühenduda sinu töölauaga. Vaikimisi kehtib see ainult ühe eduka ühenduse jaoks ning aegub tunni aja pärast, kui seda ei kasutata. - -Sisenevate ühendustega tegeleb KDED kinetd-moodul. Nägemaks, kas see töötab, anna käsk dcop kded kinetd services. &krfb; ootab vaikimisi ühendusi pordis 5900. Kui saabub sisenev ühendus, ilmub dialoog, mis pärib, kas aktiivne kasutaja soovib seda lubada. - - - - - - -&kde; oma kätega - iseenda tööriistade loomine - - -DCOP - -Töölaua kommunikatsiooni protokoll DCOP (Desktop COmmunication Protocol) on lihtne protsessidevahelise suhtlemise mehhanism. DCOP võimaldab kasutajal suhelda parajasti töötavate programmidega. &kde; pakub kaht programmi DCOP-i kasutamiseks: käsureaprogramm dcop ja graafilise kasutajaliidesega kdcop. -Mõned märkused dcop'i kasutamise kohta: - - - - -dcop [võtmed] [rakendus [objekt [funktsioon [arg1] [arg2] ... ] ] ] - - -Rakendused, mis võivad avada korraga enam kui ühe akna, antakse kujul <rakendus>-PID - - -Kõik argumendid on tõstutundlikud: setFullScreen ja setfullscreen on erinevad funktsioonid. - - -Regulaaravaldise elementi * saab kasutada rakenduse ja objekti argumentides. % dcop -konqueror-16006 -konsole-8954 - - - - - - - - -Toome mõned näidiskäsud ja nende väljundi: - - -% dcop -konsole-8954 - -Töötab üks Konsool töötab PID-iga 8954. - -% dcop -KBookmarkManager-.../share/apps/tdefile/bookmarks.xml -KBookmarkManager-.../share/apps/konqueror/bookmarks.xml -KBookmarkNotifier -KDebug -MainApplication-Interface -konsole (default) -konsole-mainwindow#1 -tdesycoca -session-1 -session-2 -session-3 -session-4 - -Siin on näha, et töötab neli seanssi. - -% dcop -QCStringList interfaces() -QCStringList functions() -int sessionCount() -QString currentSession() -QString newSession() -QString newSession(QString type) -QString sessionId(int position) -void activateSession(QString sessionId) -void nextSession() -void prevSession() -void moveSessionLeft() -void moveSessionRight() -bool fullScreen() -void setFullScreen(bool on) -ASYNC reparseConfiguration() - -Siin on Konsooli põhiprogrammi võtmed. - -% dcop -QCStringList interfaces() -QCStringList functions() -bool closeSession() -bool sendSignal(int signal) -void clearHistory() -void renameSession(QString name) -QString sessionName() -int sessionPID() -QString schema() -void setSchema(QString schema) -QString encoding() -void setEncoding(QString encoding) -QString keytab() -void setKeytab(QString keyboard) -QSize size() -void setSize(QSize size) - -Siin on esimese seansi seesion-1 võtmed. - -% dcop true - -See paneb Konsooli tööle täisekraanirežiimis. - - - -Kui rakendusi/objekte on üle ühe, siis millist kasutada? Kuidas viide hankida? -% echo -DCOPRef(konsole-7547,konsole) - -% dcop -session-6 - -% dcopstart -konsole-9058 - - -#!/bin/sh -konsole=$(dcopstart konsole-script) -session=$(dcop $konsole konsole currentSession) -dcop $konsole $session renameSession Local - -session=$(dcop $konsole konsole newSession) -dcop $konsole $session renameSession Remote - -session=$(dcop $konsole konsole newSession) -dcop $konsole $session renameSession Code -dcop $konsole $session sendSession 'cd /minu/töökataloog' - - - - - - -KDialog -&kde; oma kätega - iseenda tööriistade loomine - -&kde; dialooge võib tööle panna ka omaenda skriptidega, mis võimaldab ühendada &UNIX; shelli skriptivõimalused &kde; kasutamishõlpsusega. - -kdialog - -kdialog - -KDialog'i komponendi võib asendada võtit kasutades - -kdialog - -Salvestab selle, kas uuesti näidata, faili $TDEHOME/share/config/minufail, kirjutades sinna järgmised read: - -[Notification Messages] -minuvoti=false - -Võtme asemel võib vajaduse korral kasutada võtmeid ja . Näide: kdialog või kdialog . - -Samuti võib luua teatekaste, milles saab anda jaatava või eitava vastuse. - -kdialog echo $? - - - - - -Tagastatav väärtus -Tähendus - - - -0Jah, OK, Jätka -1Ei -2Loobu - - - - -Salvesta kindlasti tulemus muutujana, kui sa ei kasuta seda otseselt. Järgmine käsk täidab $? uue väärtusega. Ka siin saab kasutada võtit , mis jätab meelde kasutaja valiku ning tagastab selle järgmistel kordadel, näitamata enam dialoogi. - -Veel variante: - - - - - -nagu , aga teistsuguse ikooniga. - - - - -Nuppudega Jätka ja Loobu. - - - - -Nuppudega Jah, Ei ja Loobu. Näide: -kdialog - - - - -kdialog - -Tulemus saadetakse standardväljundisse (stdout), et edastada see muutujale, mida saab kasutada kujul name=$(kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi"). Viimane argument pole kohustuslik, sellega saab lihtsalt dialoogis väärtuse juba ette anda. - -password=$(kdialog ) - -Võti ei toimi koos võtmetega ja . - -Siin on kaks dialoogi, mis lubavad kasutajal valida nimekirjast: - - - - - -Kasutaja saab valida nimekirjast ühe elemendi. - - - - - -Kasutaja saab valida nimekirjast ühe või enam elemendi. - - - - -city=$(kdialog ) - -$city on a, b, c või d. - -city=$(kdialog ) - -Madrid ja Pariis on eelnevalt ära valitud. Tulemus valitud Madridi ja Pariisiga on "b" "c". - -Kui lisada võti , seatakse b ja c eraldi ridadele, mis muudab tulemuse töötlemise lihtsamaks. - -file=$(kdialog --getopenfilename $HOME) -file=$(kdialog --getopenfilename $HOME "*.png *.jpg|Pildifailid") -file=$(kdialog --getsavefilename $HOME/SaveMe.png) -file=$(kdialog --getexistingdirectory $HOME) - - - - - - -&groupware-with-kontact; diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-office.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-office.docbook deleted file mode 100644 index cffc6c1666f..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/tde-office.docbook +++ /dev/null @@ -1,251 +0,0 @@ - - - - Raphael Langerhorst raphael.langerhorst@kdemail.net - - - - - - -Kontoritöö - - -KOffice'i sissejuhatus - - -Ülevaade -Lisaks muule on &kde; projekt loonud täiemahulise kontoritööpaketi nimetusega &koffice;, mis järgib täielikult standardeid ja sulandub hästi &kde; töökeskkonda. Käesoleva osa kirjutamisel oli eeskujuks &koffice;i versioon 1.4. -&koffice; on tihedalt põimitud kontoritööpakett, mis kasutab täiel määral ära KDE tehnoloogiat. Sellel on tublisti eeliseid põimimise, võimaluste, jõudluse, tuttavliku välimuse jms. mõttes. Kasutada saab kõiki selliseid tehnoloogiaid, nagu &DCOP;. TDEIO, KParts. -Eriti just KParts-tehnoloogia laiendamine &koffice;i komponentidele muudab selle väga paindlikuks, lubades põimida dokumentidesse teisi dokumente. -Et suur osa tehnoloogiast on juba &kde;-s niigi olemas, ei pea &koffice; seda omal käel teostama, mis muudab paketi suhteliselt väikseks ning kiirendab tunduvalt rakenduste käivitamise aega ja vähendab nende mälukulu. Seepärast sobib &koffice; hästi ka vanemale riistvarale, mis võib mõnel juhul tähendada tublit kokkuhoidu. -&koffice; on väga suurte võimalustega kontoritööpakett. See ei piirdu ainult teksti- ja tabelitöötluse ning esitlustega, vaid selle komponendid lubavad ka pilte töödelda, vooskeeme koostada, äriraporteid luua, andmebaase hallata ning projektihaldusega tegelda. Komponentide paindliku põimimise tõttu saab omaette rakendustena kasutada ka skeemide ja diagrammide, samuti valemite loomise rakendust. -Nagu näed, pakub &koffice; arvukalt omadusi, mis rikastavad sinu kontoritöövõimalusi. Samuti on paketil igati &kde; vaimule vastav välimus ning selle kasutamine ei erine märgatavalt muudest kontoritööpakettidest, mis muudab &koffice;i kindlasti sinu heaks kaaslaseks igapäevatöös. - - - - -Omadused -Alljärgnev nimekiri toob ära vaid olulisemad &koffice;'i omadused. &koffice; tervikuna on liiga suur, et seda oleks võimalik ühtaegu ammendavalt ja lühidalt kirjeldada. - -&koffice;'i omadused -Igakülgne toetumine &kde;-le, mis võimaldab ära kasutada kõiki tehnoloogiaid. -Täielik põimumine &kde;-ga, mis on oluline eriti ärikeskkonnas. -&kde; tehnoloogiad, sealhulgas dokumentide asukoha abstraheerimine, DCOP-skriptid, komponentide ja pluginate kasutamine... -Täielik komponentide põimimine. -Väike mälukasutus, kiire käivitumine, paketi väike suurus. -Arvukalt võimalusi, palju erinevaid komponente. -Tundlik ja ilus välimus, mida on lihtne omaks võtta ja selgeks saada. -Standardite järgimine: kasutusel on OASIS-e OpenDocument failivorming. - - - - -OASIS-e OpenDocument failivorming -Kontoritööpaketile on päris oluline järgida võimalikult palju standardeid, eriti just failivormingute osas. OASIS-e OpenDocument failivormingu spetsifikatsioon on kontoritöörakendustele mõeldud avatud standard. See vorming levib aina rohkem ning seda kasutab ka OpenOffice.org, mis tähendab, et selle kontoritööpaketi kasutajatega ei tohiks failide vahetamisel probleeme tekkida. -Ametlike standardite järgimine on alati hea, kuid ärikeskkonnas võib see olla isegi eluliselt vajalik. -&koffice;'i koosseisu kuulub ka selliseid komponente, mida OASIS-e spetsifikatsioon ei hõlma, kuid kõik komponendid, mida see hõlmab, kasutavad ka OASIS-e OpenDocument failivormingut. - - - - - - -&koffice;'i komponentide ülevaade - -Pane tähele, et kõik komponendid põimuvad väga hästi omavahel. Nii võib näiteks arvutustabel sisaldada nii diagramme kui esitlusi, raporteid kui ka isegi tekstidokumente. Sisuliselt võib iga komponent sisaldada mis tahes muud komponenti. - - - - -&kword; - See on peamiselt mõeldud teksti töötlemiseks, kuid sel on ka mitmeid küljendamisrakendustele iseloomulikke jooni. Nende kombinatsioon pakub võimalusi luua huvipakkuva välimusega dokumente. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kword/ - &kword;i käsiraamat - - - - - - -&kspread; - Tabelitöötluse komponent. &kspread; on skriptide kasutamise võimalusega tabelitöötlusrakendus, mis toetab nii tabelikujulisi töölehti kui ka keerukate valemite ja statistiliste funktsioonide kasutamist. Arvukate omaduste hulka kuuluvad hüperlingid, lahtriandmete sobivuse kontroll seadistatavate hoiatuste ja toimingutega, skriptide kasutamise võimalus ning lahtrite mitmekülgne kohandamine. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kspread/ - &kspread;i käsiraamat - - - - - - -&kpresenter; - Esitluskomponent. Sellega saab luua ekraaniesitlusi või kujundada ja trükkida kilesid. Arvukate omaduste hulka kuuluvad piltide ja lõikepiltide põimimine, objektide lihtne töötlemine ning võimalus luua &HTML;- või &XML;-slaidiseansse. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kpresenter/ - &kpresenter;i käsiraamat - - - - - - -&kivio; - Vooskeemide komponent. Soovi korral saab kasutada täiendavaid trafaretikogusid, lisavõimalusi pakub pluginaraamistik ning luua saab isegi UML-skeeme. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kivio/ - &kivio; käsiraamat - - - - - - -&karbon14; - Vektorgraafikarakendus. - - - -&chalk; - Joonistamis- ja pilditöötluskomponent. &chalk; pakub nii hõlpsasti kasutavaid ja lõbusaid joonistamisvõimalusi kui ka väga võimsaid võimalusi, näiteks 16-bitiste piltide, CMYK-i ja isegi OpenEXR HDR-piltide toetus. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/krita/ - &chalk; käsiraamat - - - - - - -&kugar; - Hea abivahend äriraportite loomiseks, milleks saab kasutada väga võimsat raportikujundajat. Arvukate omaduste hulka kuuluvad trükkimine PostScriptis, täielik kontroll fontide, värvide, teksti joondamise ja mähkimise üle ning avatud raportidefinitsioonide failid (kus paigutus on salvestatud &XML;-ina). - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kugar/ - &kugar;i käsiraamat - - - - - - -KPlato - Projektihalduse komponent, mis võimaldab projekte planeerida ja nende täitmist jälgida. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kplato/ - - - - - - -&kexi; - Andmehalduse komponent. Selle abil saab luua andmebaasiskeeme, lisada andmeid, sooritada päringuid ja andmeid töödelda. Andmetele vajaliku välimuse andmiseks saab luua vorme. Kõik andmebaasiobjektid - tabelid, päringud ja vormid - salvestatakse andmebaasi, mis muudab väga lihtsalt andmete ja paigutuse jagamise. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kexi/ ja http://kexi-project.org - &kexi; käsiraamat - - - - - - -&kchart; - Diagrammide loomise komponent. Seda saab kasutada diagrammi lisamiseks &koffice;'i muudesse komponentidesse. See on väga lihtsalt kasutatav ja igati kohandatav rakendus, milles saab muuta paljusid parameetreid ja diagrammide välimust. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kchart/ - &kchart;i käsiraamat - - - - - - -&kformula; - Valemiredaktor, mis pakub põhilisi sisestamisvõimalusi ja abifunktsioone teistele &koffice;'i rakendustele. Mitmete võimaluste hulka kuuluvad intelligentne kursori haldamine, võimas tagasivõtmise toetus ning korralik süntaksi esiletõstmise tugi. - - - Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kformula/ - &kformula; käsiraamat - - - - - - - - -Lisainfo - Peamine veebilehekülg: http://www.koffice.org. - &koffice;'i käsiraamat - - - - - - -Edasine info - -Rakenduste käsiraamatud -Igal KOffice'i komponendil on oma käsiraamat. Need pakuvad uusimat infot &koffice;'i vastava komponendi kohta ning &koffice;'i paremaks tundmaõppimiseks tasuks neid uurida. Käsiraamatuid saab lugeda TDEIO mooduli vahendusel &konqueror;is (selleks kirjuta asukoharibale help:/rakendus) või &abikeskus;es. Tublisti leiab infot ka veebileheküljelt http://www.koffice.org. - - - -Intenetiressursid -Peamine internetiressursside asupaik on http://www.koffice.org. -Samast leiab ka infot kasutajate ja arendajate meililistide kohta ning muid, ennekõike arendajatele mõeldud ressursse. -Kexi projektil on ka omaette veebilehekülg aadressil http://www.kexi-project.org . - - - -Pluginate arendamine -&koffice;'i võimalusi saab hõlpsasti laiendada pluginate abil. Nende loomine ei ole väga keeruline ning nendega saab sageli oma igapäevatööd kergendada. Ennekõike pakuvad need arvatavasti huvi ärikeskkonnas, kus soovitakse muuta &koffice; just oma vajadustele vastavaks. Olemasolevate pluginatega saab tutvuda või üldist sissejuhatust lugeda arendajate saidil. KDE arendajate üldine veebilehekülg asub aadressil http://developer.kde.org. - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/the-filemanager.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/the-filemanager.docbook deleted file mode 100644 index 0ba39b1f8e5..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/the-filemanager.docbook +++ /dev/null @@ -1,170 +0,0 @@ - - - - -Christian Weickhmann - - - -Failihaldur -&konqueror;Failihaldus -Failihaldus - - - - - -&konqueror; lihtsate seadistustega - - - -Sissejuhatus - -&kde; sisaldab väga võimsat ja võimalusterohket failihaldurit &konqueror;, millega saab mida tahes ette võtta failidega nii sinu arvutis, kohtvõrgus või isegi internetis. &konqueror;i kõigi võimaluste kirjeldamiseks napib siin ruumi, mistõttu anname neist ainult põgusa ülevaate. Kui soovid täpsemalt teada saada, mida kõike &konqueror; teha suudab, uuri &konqueror;i käsiraamatut&konqueror;käsiraamat, mille saad avada &konqueror;is menüükäsuga AbiKonquerori käsiraamat või siis TDEIO mooduli vahendusel, kui kirjutad &konqueror;i asukohareale käsu help:/konqueror. - - - -Kataloogid - -Kui avad failihalduri &konqueror; esmakordselt, näed kaht paneeli: paremal asub kataloogivaade, vasakul külgriba. Kataloogivaade näitab kõiki antud kataloogis asuvaid elemente ikoonidena (need võivad olla nii failid kui ka alamkataloogid). Paljude failitüüpide korral saab kasutada eelvaatlust, mis võimaldab näha faili ilma selleks uut rakendust avamata.Eelvaatlused Faili eelvaatluseks jäta hiirekursor mõneks hetkeks failinime kohale seisma. Seejärel ilmub hüpikaken, mis näitab faili sisu ja veel üht-teist kasulikku, näiteks faili suurust ja selle omanikku. - -Iga elementi saab avada selle ikoonile klõpsates (piisab ühekordsest klõpsust – vaikimisi ei kasuta &kde; topeltklõpsu avamiseks). Kataloogid avatakse samas aknas, failid vastavalt nende tüübile mõnes rakenduses või kui seda ei ole määratud, küsib failihaldur sinu käest, millist rakendust kasutada. Kui sul ei näiteks määratud tekstitöötluse rakendust avama &Microsoft; Wordi dokumente, küsib failihaldur, millise rakendusega neid avada. - -Eelnevasse kataloogi saad tagasi minna klõpsuga ikoonile Tagasi, klõps ikoonile Üles viib aga sind kataloogipuus ühe astme võrra kõrgemale. - - - -Liikumispaneel ehk <quote>külgriba</quote> - -Liikumispaneel -Külgriba - - - - - -&konqueror;i külgriba - - -Kataloogide vahel liikumine ainult kataloogivaates võib vahel keerukaks osutuda. Külgriba pakub välja teatud otseteed ja erifunktsioonid, mis muudavad lihtsamaks leida kiiresti üles vajalikud asjad. - -Külgriba vasakus servas on teatud hulk nuppe, mida tähistavad erinevad ikoonid: - - - - - -Järjehoidjad - - -Kuna failihaldur &konqueror; on ühtlasi ka väga võimas veebilehitseja, pakub see välja järjehoidjate kasutamise võimaluse. Siin leiab samasuguse struktuuri nagu menüüs Järjehoidjad. - - - - -Seadmed - - -Seejärel näitab külgriba kõiki sinu arvutile tuntud seadmeid. Need võivad olla füüsilised seadmed — näiteks kõvaketas, &CD-ROM; või disketiseade — või virtuaalsed kettad — mäiteks võrguressursid või kõvaketta partitsioonid. - - - - -Ajalugu - - -&konqueror; jätab meelde külastatud veebileheküljed ja näitab neid puukujulisena kas kuupäeva või tähestiku järgi järjestatuna. Järjestuse saab valida hiire parema nupu klõpsuga ikoonile Ajalugu ja ilmuvast menüüst kirjet Sorteeri valides. Klõpsuga kirjele (⪚ www.kde.org) klõpsates näitab &konqueror; külastatud veebilehekülge. Klõpsuga dokumendile (⪚ index.html) avatakse see kataloogivaates. -Hiire parema nupu klõpsuga ajalookirjele, näiteks www.kde.orgindex.html, avaneb veidi teistsugune kontekstimenüü, milles leiab ka kirje Uus aken, mille valimisel avab &konqueror; saidi uues aknas. - - - - -Kodukataloog - - -Külgriba ikoon Kodukataloog näitabki sinu kodukataloogi. Selles on näha kõik kodukataloogi alamkataloogid. Mõnele neist klõpsates avatakse see kataloogivaates. Ka siin saab kasutada kataloogide kontekstimenüüd, luues näiteks uusi alamkatalooge ja nii edasi. - - - - -Külgriba meediafailide mängija - - - - -Lohista muusikafail (näiteks MP3, Ogg- või .wav-fail) külgribale ja seda hakatakse kohe mängima. - - - - -Uudistejälgija - - -Uudistejälgija näitab kohandatavat uudisteallikate nimekirja. Uue uudisteallika lisamiseks klõpsa hiire parema nupuga seadistamisnupule või mõnele uudisteallika kirjele (nt. KDE News, mis tavaliselt peaks olema juba eelnevalt nimekirjas). - - - - -Võrk - - -Siin saab lehitseda teenuseid, mida pakuvad muud võrgus olevad arvutid. Selleks peab olema käivitatud &lisa; deemon. Võrgulehitseja võimaldab näha rida teenuseid. Siin saab hõlpsasti lehitseda SMB ressursse, &HTTP;-lehekülgi või ka edastada faile turvalise FISH-protokolli vahendusel. - - - - -Juurkataloog - - -&UNIX;-süsteemides on kõik korraldatud puukujulisse failisüsteemi. Sellel peab olema ka oma juur ning selle ikooniga saabki seda näha. Juurkataloog sarnaneb põhimõtteliselt kodukataloogiga, ainult et siin näidatakse kõiki failisüsteemi katalooge, mitte ainult sinu kodukataloogi. - - - - -Teenused - - -See kujutab endast omamoodi "kõike ülejäänut". Ürita siin lehitseda erinevaid elemente. Kui audio &CD; on sinu &CD;- või DVD-seade, saad uurida kõike sellel leiduvat ja veelgi enam ette võtta audio CD brauseriga (see võimaldab isegi audiofaile tihendada ja neid kõvakettale salvestada). - - - - - - - -Ikoonid - -Ainult ühe ikooni valimiseks hoia all klahv &Ctrl; ja klõpsa vajalikul ikoonil. Kui soovid valida mitu ikooni, hoia all klahv &Ctrl; ja klõpsa kõigil vajalikel ikoonidel. Kui oled ühe või enam ikooni valinud, saad nendega teha seda, mida soovid. Kui tahad neid liigutada või kopeerida, vali ikoonid ja lohista seejärel (hiire vasakut nuppu all hoides) vajalikku asukohta. Hiirenuppu vabastades ilmub hüpikmenüü, kus saab valida elementide liigutamiseFailide liigutamine, kopeerimiseFailide kopeerimine või linkimise vahel. Mõistagi võib ka kogu operatsioonist loobuda. - -Valitud elementidega saab veel palju muud ette võtta, kui teha neil klõps hiire parema nupuga ja valida vajalik kirje ilmuvast hüpikmenüüst. (Valikud sõltuvad tublisti valitud failide tüübist - selles seisabki kontekstimenüü mõte). - - - -Viidad ja kiirklahvid - -Nagu mainitud, saab faile või katalooge ka linkida. See tähendab, et lingitud fail või kataloog on näha ja käitub täpselt samamoodi uues asukohas, kuid ei võta seal peaaegu üldse ruumi. Kui sul on näiteks väga palju dokumente, aga ainult mõningaid neist kasutad regulaarselt, võid nad koondada omaette kataloogi ja luua sellesse viidad. - - - - -Prügikast - -Prügikast -Prügikast - -Enne seda, kui fail &kde; failihalduris kustutatakse, liigutatakse see kataloogi Prügikast, mis annab sulle võimaluse fail tagasi saada, kui kustutasid selle eksikombel. Prügikast näitab kõiki kustutatud elemente. Seal saab valida selle, mida soovid taastada, ning liigutada see tagasi algsesse asukohta (sellest räägib lähemalt ). Prügikastile hiire parema nupuga klõpsates ja käsku Tühjenda prügikast valides kustutatakse selles leiduvad failid lõplikult. - - - -Lisainfo - -&konqueror;i arvukatest omadustest ja võimalustest räägib märksa põhjalikumalt &konqueror;i käsiraamat. Sellega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is asukoharibale help:/konqueror sisestades. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/titlebar-menu.png b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/titlebar-menu.png deleted file mode 100644 index 04b2a2f7ff1..00000000000 Binary files a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/titlebar-menu.png and /dev/null differ diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-network-x.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-network-x.docbook deleted file mode 100644 index 5336577a18c..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-network-x.docbook +++ /dev/null @@ -1,23 +0,0 @@ - - - -&J.Hall; - - -Võrk ja X -Valesti seadistatud võrk võib sageli põhjustada &kde; rakenduste aeglast käivitumist või eriti halval juhul isegi üldse takistada nende käivitamist. Sinu masinas töötaval &X-Server;il on väga võimas kliendi/serveriliides, mis on ühtlasi võrguteadlik. -X kasutab masinanime nii unikaalse autoriseerimisvõtme loomiseks kui ka teadmaks, kuhu (selleks on keskkonnamuutuja $DISPLAY) saata reaalselt kujutatavad aknad. Kui sinu arvuti ei tea oma nime, kulutab see ääretult palju aega iseenda uurimiseks, mida saab hõlpsasti vältida, kui anda masinale teada, mis ta nimi siis on. -Kontrolli faili /etc/hosts, kus peab kohe alguses, pärast kommentaare olema kohaliku masina (localhost) kirje, mis näeb välja umbes selline. -127.0.0.1 localhost - -Sa peaksid lisama sinna ka oma arvuti täielikult kvalifitseeritud domeeninime, lühinime ja IP-aadressi, kui tegemist on staatilise IP-ga. Kui sinu IP-aadressi eraldab dünaamiliselt DHCP, võid kasutada lihtsalt loopback-seadme aadressi. -127.0.0.1 hal.btl hal (for dhcp) -192.168.0.1 hal.btl hal (static) - -Kontrolli, et sinu tulemüür ei oleks nii suurte piirangutega, mis takistab pakettide saatmist loopback-seadmele. Kui näiteks IPTables'is on antud seadmele INPUT-ahela vaikereegliks seatud midagi muud kui ACCEPT, võib see tekitada X'ile probleeme. Selle kontrollimiseks anna käsk: -%iptables-save | grep - INPUT lo ACCEPT - - -Reegel INPUT lo ACCEPT peaks alati toimima, kui ei esine just muid valesti seatud reegleid (näiteks DROP OUTPUT-ahelas). - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-no-open.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-no-open.docbook deleted file mode 100644 index 95e67d6f72d..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/troubleshooting-no-open.docbook +++ /dev/null @@ -1,23 +0,0 @@ - - - -&Lauri.Watts; - - -Kui rakendus ei käivitu - -Vahel võib juhtuda, et tahad rakendust käivitada, aga oodatud aken ei avanegi. Selgitame seda siin veidi küsimuste-vastuste vormis ja näitame, mida ette võtta asja parandamiseks. - - - -Kas rakendus on üldse kunagi käivitunud sel viisil, nagu praegu proovisid? -Kui jah - näiteks kui klõpsad ikoonile töölaual, mis varem avas rakenduse - , siis ei peitu probleem ilmselt käivitamises kui sellises. -Kui aga tavaliselt käivitada rakenduse näiteks &kicker;i ikoonilt, nüüd aga proovisid seda teha töölaua ikoonilt, siis võib midagi viltu olla näiteks käivitamiskäsuga. - - - -Aga ma näen käivitamisteadet, pöörlevat kursorit ja kirjet tegumiribal? -Kirjutamata - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/under-the-hood.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/under-the-hood.docbook deleted file mode 100644 index df029577b53..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/under-the-hood.docbook +++ /dev/null @@ -1,300 +0,0 @@ - - - - - - -&kde; sisemusse piiludes - - - - - Nicolas Goutte goutte@kde.org - - -Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi - - -Sissejuhatus -&kde; konfiguratsioonifaile on väga lihtne redigeerida isegi lihtsa tekstiredaktoriga (näiteks &kate;), sest need kujutavad endast lihtsaid tekstifaile. - -Tekstifaili näide: - -[General] -AutoSave=1 -LastFile=/var/tmp/test.txt - -Kasutajate isiklikud konfiguratsioonifailid asuvad kataloogis .kde/share/config (.kde asemel võib seista ka midagi muud vastavalt keskkonnamuutuja $TDEHOME määratlusele), globaalsed konfiguratsioonifailid aga &kde; paigalduse asukohas alamkataloogis share/config (selle asukoha leiab käsuga tde-config --prefix). Failinimede lõpus seisab tavaliselt rc (sellele ei eelne punkti), näiteks kopeterc. - -Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi kujutab endast riski sinu &kde; stabiilsusele. Rakendused ei kontrolli tavaliselt konfiguratsioonifailide sisu. See tähendab, et kui midagi on valesti, ei pruugi konfiguratsioon tööle hakata ja rakendust võib tabada krahh. - - - - -Varukoopiad - -Seepärast olgu sinu esimeseks reegliks enne konfiguratsioonifaili redigeerimist teha sellest varukoopia. See on kõige mõistlikum salvestada kuhugi mujale kui kataloogi .kde (või muusse keskkonnamuutjaga $TDEHOME määratud kataloogi). Varukoopiatest on sageli kasu ka muudel juhtudel: nii võib näiteks mõni suurem krahh hävitada &kde; olulised konfiguratsioonifailid (näiteks sinu &kmail;i seadistused, mida sisaldab fail kmailrc). Selliseid suuri krahhe ei tohiks üldiselt küll ette tulla, aga päris välistada ei ole neid paraku ka võimalik. - - - -Redigeerimine - -Miks peaks üldse konfiguratsioonifailides midagi muutma? Kindlasti läheb seda vaja, kui soovid rakendada KIOSK-i režiimi. Võib-olla palub mõni arendaja sul midagi proovida, mis aitaks mõne rakenduse probleeme lahendada. Vahest soovid mõnest probleemist vabaneda ilma tervet .kde kataloogi eemaldamata. Aga võib-olla soovid hoopis heita pilgu &kde; sisemusse. - -Mis ka ei ole põhjus, oletame siinkohal, et sa tahad mingit konfiguratsioonifaili käsitsi muutma hakata. - -Enne seda tuleks kindlasti kontrollida, et seda kasutav rakendus ei tööta. Kui tegemist on mõne tähtsama konfiguratsioonifailiga, oleks mõttekas redigeerimine ette võtta üldse väljaspool &kde; töökeskkonda. - -Oled valmis? Tee siis failist varukoopia (seda ei tasu kindlasti unustada!), käivita meelepärane tekstiredaktor (oletame, et selleks on &kate;) ja ava fail (ava see kindlasti UTF-8 kodeeringus; &kate; näitab seda kui utf8). - -Nüüd on sinu ees umbes selline fail: - -[Group] -Key1=Value1 -Key2=Value2 -Key3=Value3 - -Seejärel võid seda muutma asuda (aga ole ettevaatlik!) ning siis salvestada (kontrolli taas, et salvestaksid UTF-8 kodeeringus). - -Pärast seda tasub testida rakendust. Kui see ei tööta enam korralikult, sulge rakendus ja asenda muudetud fail varasemaga, millest tegid varukoopia. - - -Lisainfo - - - pakub rohkem infot &kde; kataloogistruktuuri koha, aidates sul leida faili, mida soovid redigeerida. - - - - - - - - - -Skriptid ja töölaud - -&kde; pakub &DCOP;-i ehk töölaua kommunikatsiooniprotokolli (Desktop COmmunications Protocol) näol välja võimsa protsessidevahelise kommunikatsioonisüsteemi. &DCOP;-i abil saab kontrollida &kde; väga paljusid tahke käsurealt või enda lemmikskriptikeeles kirja pandud skriptiga. Samuti saab selle abil infot &kde; rakenduste käest: nii on mitmel &kde; meediamängijal oma meetodid, millega saab rakenduse käest hankida teavet parajasti esitatava pala kohta. - -Üldiselt pakuvad kõik &kde; rakendused ühe või enamgi &DCOP;-liidese, mis omakorda pakub meetodid (või, kui sulle rohkem meeldib, siis funktsioonid), mida mõni teine rakendus võib välja kutsuda. See tähendab, et &DCOP;-i kasutamise esimene samm on leida vajalikule ülesandele sobilik meetod. Kõige lihtsam on seda teada saada &DCOP;-i meetodite graafilise kasutajaliidese kdcop abil. - -Käivita kdcop &konsole;st või minikäsurealt (see on aken, mis avaneb kiirklahviga &Alt;F2 ). kdcop näitab puukujuliselt korraldatuna parajasti töötavaid rakendusi, mis pakuvad &DCOP;-liidest. Üldiselt nõuab sobiva meetodi leidmine puus mõningast otsimist, kuid tasuks tähele panna, et liides (vaikimisi) sisaldab enamasti kõige sagedamini kasutatavaid funktsioone. - - - -Testimaks, et funktsioon teeb seda, mis vaja, tee topeltklõps kirjel setColor. Värvi c määramiseks klõpsa värvivalija nupul ja vali värv. Märgi kast, millega määrad, et tegemist on värviga A. Klõpsa nupule OK ning taustavärv ongi määratud. - -&DCOP; meetodi kasutamiseks oma lemmikskriptikeeles võib pruukida kas &DCOP; seoseid, kui moodul tdebindings neid pakub, või kutsuda välja käsureaprogramm dcop. Lihtsamate vajaduste rahuldamiseks piisab lihtsalt programmi dcop väljakutsumisest. &DCOP; meetodi väljakutsumiseks käsurealt tuleb määrata rakendus ja liides, millele meetod kuulub, meetod ise ning argumendid kujul, mis sobib kokku shelliga. - -Määrata tuleb rakendus, liides ja meetod (just selles järjekorras) ning nende järel argumendid samas järjekorras, nagu neid esitab kdcop. dcop pakub veel hulga võtmeid, millega võimaldab tutvuda käsk dcop . - -Aitab teooriast - vaatame nüüd näidet: - - -Taustavärvi muutmise skript &DCOP;-iga - -Käsureaprogrammi dcop ja pisukese Perli abiga loome lihtsa skripti, mis tasapisi vahetab töölaua tausta spektri erinevate värvide vastu. - -Kõigepealt otsime rakendusega kdcop üles sobiva meetodi. Antud juhul ei ole meil palju otsida: vajalik meetod on kdesktopKBackgroundIfacesetColor . Argumente funktsiooni tagastustüüpi näidatakse C++ keeles. Meetodi setColor argumendid on värv c, mis määrab kindlaks uue taustavärvi, ning tõeväärtus (tõene või väär) isColorA, mis määrab kindlaks, kas värv on esimene või teine (sellest on abi üleminekute jaoks ja muudelgi puhkudel). - -Kasutamaks meetodit setColor käsureal läheb meil vaja järgmist käsku: % dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#ffffff' false - - - -Värvi määramiseks pruukisime 16-süsteemis RGB-väärtust, nagu seda kasutab &HTML;. Pane tähele, et seda ümbritsevad ühekordsed jutumärgid, et shell ei hakkaks omamoodi tõlgendama märki #. - -Värvi 16-süsteemis RGB-väärtuse leidmiseks ava mõnes &kde; rakenduses värvivalija dialoog (näiteks &kcontrolcenter;es Välismus ja teemadVärvid ), vali vajalik värv ning kasuta väärtust, mida näitab tekstikast HTML. - - -See ongi kõik, mida me &DCOP;-ist vajame, nii et nüüd tuleb veel lihtsalt skript valmis kirjutada. Alljärgnev on (äärmiselt!) lihtne variant: = $min) and ($colour[$which] <= $max)); - } -} -]]> - - - -Kui käivitad skripti ilma täiendavate argumentideta, vahetab see taustavärvi läbi kogu spektri seni, kuni skripti töö lõpetatakse. Voilà! - - - -Perl ei ole mõistagi ainus keel, milles &DCOP;-i jaoks skripte kirjutada—kui eelistad shelliskripti, saab ka seda teha: - - -Tausta määramine internetist - -Järgnev skript hangib põhipildi koomiksist User Friendly ja seab selle töölaua taustapildiks, kasutades ära tavalisi tööriistu ja veidi &DCOP;-i abi: - -.*,,"` -TMPFILE=`mktemp /tmp/$0.XXXXXX` || exit 1 -wget -q -O $TMPFILE $COMICURL -dcop kdesktop KBackgroundIface setWallpaper $TMPFILE 1 -]]> - - -Esimene rida pärast #!/bin/sh kasutab programmi wget ja veidi regulaaravaldiste maagilisi võimeid hankimaks pilt koomiksi pealehekülje &HTML;-lähtekoodist. Teine ja kolmas rida tõmbavad pildi internetist ning lõpuks seab dcop selle taustapildiks. - - - - - - - - - - - -Kiirklahvide lisamine &kde;-le - -Paljudel klaviatuuridel on tänapäeval lisaklahve, millele ei ole vaikimisi omistatud ühtegi toimingut. - -Multimeediaklahvid tekitavad enamasti signaali ja neile saab omistada mingi kiirkorralduse nagu igale muule klahvile. Mõningaid klahve aga ei tuvastata ning nendele vajutamisel dialoogis Kiirklahvide seadistamine ei juhtu mitte midagi. - -Mõnel IBM-i sülearvutil on näiteks täiendavad vasakule ja paremale osutava noolega klahvid, mis näevad välja nagu lehekülg vasakule ja lehekülg paremale. - - -Käsuga xev saab teada klahvide koodi. Antud juhul on neiks 233 ja 234. -Vali klahvisümbolid. Tervet rida sümboleid vaikimisi ei kasutata, nii et valik peaks olema päris suur. Nende nimekirja leiab failist /usr/X11R6/include/X11/keysymdef.h (sinu süsteemis võib see küll asuda kuskil mujal). -Loo oma kodukataloogi fail .Xmodmap ja lisa sinna järgmised read: -keycode 233 = Next_Virtual_Screen -keycode 234 = Prev_Virtual_Screen - -Käivita käsk xmodmap ~/.Xmodmap - - -Nüüd võid uuesti käivitada käsu xev. Peaksid nägema, et nüüd on ka neil klahvidel oma klahvisümbolid. Seejärel on neile võimalik omistada toiminguid nagu igale muule klahvile. - - -Lisainfo -Käsu xev manuaalilehekülje saab avada &konqueror;is man:/xev või terminalis man xev sisestades. - - - - - -Uute toimingute kiirklahvide lisamine - -Enamikule töölaua või rakenduste toimingutele on kiirklahvid juba eelnevalt omistatud. Kui seda aga pole või kui oled loonud mingi omaenda toimingu, siis saad ka sellele kiirklahvi määrata. - -Lisaks eelmainitule võib sul tekkida tahtmine omistada senikasutamata klahv näiteks mõnele skriptile või DCOP-käsule. Me omistame siinses näites kaks lisatud klahvi (vt. ), millega liikuda eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale, kahele funktsioonile, milleks sul läheb vaja DCOP-i (vt. ). - -Seda saab kergesti teha nii: - - - -Ava &juhtimiskeskus;, vali Hõlbustus ja seal Aktiveerimistoimingud - - -Vali Uus toiming - - -Anna uuele toimingule nimi, ⪚ Järgmine virtuaalne töölaud - - -Vali toimingu tüübiks Kiirklahv -> Käsk/URL (lihtne) - - -Vajuta kaardil Kiirklahv nupule, millega soovid käsu käivitada. Antud juhul tuleks siis vajutada klahvi, millel on järgmise lehekülje pilt. Klahvikujutisele peaks ilmuma Next_Virtual_Screen. - - -Määra kaardil Käsu/URL-i seadistused käsk: dcop twin default nextDesktop - - - -Korda sedasama klahviga Prev_Virtual_Screen, mille puhul käsk on siis dcop twin default previousDesktop. - -Seejärel peaks klahvi Prev_Virtual_Screen või Next_Virtual_Screen vajutamine viima sind vastavalt eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale. - -Mõistagi võib mis tahes toimingule omistada mis tahes vaba klahvi. - - -Lisainfo -Põhjalikumalt selgitab seda kõik kiirklahvide (KHotKeys) dokumentatsioon, millega saab tutvuda &abikeskus;es või &konqueror;is, kui sisestada seal help:/khotkeys;. - - - - - - - - - - Adriaan de Groot groot@kde.org - - - -&tdedebugdialog; - &kde; silumisväljundi kontrollimine - - -Põhiasjad - -&tdedebugdialog; ei ole vaikimisi &kmenu;s, see tuleb käivitada shellist või mini-käsurealt käsuga tdedebugdialog. &tdedebugdialog; avab akna, milles on üles loetud kõik silumispiirkonnad. Iga piirkonna ees on märkekast, mida märkides või millest märget eemaldades saab &kde; antud osa silumisväljundi sisse või välja lülitada. - -Silumispiirkonnad on järjestatud numbrite, mitte tähestiku järgi, mistõttu näiteks tdeio (127) on eespool kui artskde (400). Numbrid ulatuvad kuskile 200 000 kanti, aga reaalselt on silumispiirkondi 400. Vajaliku piirkonna leidmiseks ei pea mõistagi nimekirja läbi kerima. Dialoogi ülaosas on tekstiväli, millele saad sisestada vajaliku piirkonna nime või kas või osagi sellest. Näidatavate kirjete nimekirja hakatakse kohe filtreerima, et see vastaks sinu sisestatud tekstile - kui ⪚ kirjutad k, nimekiri veel väga palju ei muutu, aga näiteks kont peaks näitama juba ainult &kontact;i silumispiirkondi. Väga kiiresti saab silumisväljundi sisse või välja lülitada nuppudega Vali kõik ja Tühista kõik valikud, millest esimene paneb &kde; väljastama tohutut kogust silumisväljundit, teise korral see aga puudub peaaegu täielikult. - - - -TDEDebugDialog täisrežiimis - - - -Täisrežiimis, mille saab avada käsuga tdedebugdialog , on näha ikka samad silumispiirkonnad, aga hüpikkastist saab korraga valida neist vaid ühe. Seejärel saab eraldi määrata erinevat laadi väljundi - informatsioon, hoiatus, viga ja fataalne viga - andmise või mitteandmise ning iga tüübi korral ka määrata, kuhu väljund saadetakse. Valikud on järgmised: - -Fail: sel juhul tuleks sisestada ka faili nimi. See kirjutatakse sinu kodukataloogi (keskkonnamuutujaga $HOME määratud kataloogi). - -Sõnumiboks: iga silumisteadet näidatakse infodialoogina. Selles tuleb klõpsata OK, et rakendus saaks edasi töötada. - -Shell: see on vaikevõimalus. Teated saadetakse standardveaväljundisse (stderr) ning on näha kas shelliaknas, kus rakendus käivitati, või failis .xsession-errors. - -Syslog: selle korral saadetakse kõik silumisteated süsteemse logi programmile, mis neid oma reeglite kohaselt edasi töötleb. - -Puudub: selle korral ei väljastata mingeid seda tüüpi teateid. - -Fataalsete vigade korral antud teadete puhul ei ole enamasti mõistlik valida puudumist või süsteemset logi, sest sel juhul sa teadet ei näe ning fataalse veaga silmitsi sattunud rakendus sulgub, ilma et et sa aimaksidki, miks nii juhtus. Seda, kas rakendus fataalsete vigade korral suletakse, saab muidugi määrata ka märkekastiga Fataalsete vigade puhul katkestatakse — vaikimisi on see sisse lülitatud. Samas on fataalse vea tekkimisel rakenduse krahh nagunii kõige tõenäolisem, mis juhtuda saab. - - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/usenet.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/usenet.docbook deleted file mode 100644 index 7141c24c173..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/usenet.docbook +++ /dev/null @@ -1,187 +0,0 @@ - - - - - - -Useneti uudised - -Useneti uudisegrupid on foorumid, kuhu saab postitada sõnumeid väga paljudel teemadel: siit leiad peaaegu iga teema, mis sulle meeldib - ja palju sellistki, mis ei meeldi! Ehkki Usenet pole enam nii populaarne kui varem, sest tekkinud ja levinud on veebifoorumid ja muu selline, on see endiselt väga kasulik asjandus. &kde; pakub omalt poolt võimsa Useneti uudiste lugeja &knode;. - -Rakenduse &knode; leiab K menüü alammenüüst Internet: käivitamiseks vali seal &knode;. - - -Seejärel peaks töölauale ilmuma &knode; peaaken. Esmakäivitamisel avatakse kõigepealt seadistustedialoog. - - -&knode; häälestamine - - - - -&knode; pärast esimest käivitamist - - -&knode; pärast esimest käivitamist - - - - - -Isiklikud seadistused - -Seadistustedialoogi esimene lehekülg võimaldab määrata isiklikku infot: - -Isikliku info sisestamise dialoog - - - - -Isikliku info sisestamine - - -Isikliku info sisestamine - - - - - - - -Nimi - -Kirjuta väljale Nimi oma nimi. See lisatakse hiljem saatja nimena, kui saadad uudistegruppidesse artikleid, ning seda näevad seal ka kõik teised. - -Välja Nimi täitmine on kohustuslik. - - - - - -E-posti aadress - -E-posti aadressi kasutatakse samuti sinu saadetud uudisteartiklite juures, &ie; artikli autori tegeliku aadressina koos tegeliku nimega (mille määrasid väljal Nimi). - -Välja E-posti aadress täitmine on kohustuslik. - - - - - - - - - -Uudistekonto seadistamine - - -Nüüd tuleb &knode;le selgeks teha, kust ta uudised hangib ja kuhu ta hiljem sinu artiklid saadab. Paremal asuvas puuvaates on kirje Kontod. Klõpsa sellel hiirega. Vali kõigepealt kaart Uudised, sest uudistekonto on antud rakenduse juures ju esmatähtis. Esialgu on kontode nimekiri tühi. - -Uue konto loomiseks klõpsa nupule Lisa... Ilmub selline dialoog: - - -Dialoog Uus konto - - - - -Dialoog Uus konto - - -Dialoog Uus konto - - - - - - - -Nimi - -Väljale Nimi võid kirjutada, mida tahad: seda näidatakse hiljem kaustapuus. Siia võib sisestada näiteks oma internetiteenuse pakkuja nime. Meie näites kirjutame siia Minu uudistekonto. - - - - -Server - - -Järgmine väli on Server. Erinevalt väljast Nimi on siia sisestatud tekst väga oluline. Uudisteserveri nimi on kindel suurus. Sa peaksid selle teada saama oma internetiteenuse pakkujalt. Kui sa uudisteserveri nime siiski ei tea, tuleb sul see järgi küsida, sest ilma selleta ei ole võimalik uudiseid hankida. Kui sinu internetiteenuse pakkuja ise uudisteserverit ei pea, võid kasutada ka avalikke servereid (tihtipeale pakuvad neid näiteks ülikoolid). - -Meie näites on siia väljale kirjutatud news.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku uudisteserveri nimega. - - - - -Port - -Arvatavasti ei ole vajadust muuta siin antud vaikeväärtust. - - - - - - - - -E-posti konto loomine - -Vahel võib tekkida soov vastata mõne artikli autorile otse, ilma vastust uudistegruppi saatmata - näiteks kui soovid teha mõne väga isikliku kommentaari või parandada mõne piinliku vea. Selleks tuleb seadistustedialoogis määrata e-posti konto, mida saab teha kaardil E-post. Ilmub selline dialoog: - - -E-posti konto loomise dialoog - - - - -E-posti konto loomine - - -E-posti konto loomine - - - - - - - -Server - -E-posti serveri nimi (aadress) tuleb sisestada nii, nagu selle on sulle andnud sinu internetiteenuse pakkuja või süsteemiadministraator. Põhimõtteliselt ongi vaja siin sisestada ainult e-posti serveri nimi väljale Server. - -Meie näites on selleks mail.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku e-posti serveri nimega. - - - - - -Port - - -Ka siin ei ole tõenäoliselt vaja muuta väljal Port näidatavat vaikeväärtust. - - - - - - -Lisainfo -Peamine &kde; tugigrupp Usenetis on comp.windows.x.kde. Muudest ressurssidest &kde; kohta abi otsimisel kõneleb . - -Gmane kujutab endast paljude meililistide Useneti kasutajaliidest, kaasa arvatud enamikule &kde; meililistidest, nii et neid saab ka &knode;ga lugeda. - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/where-next.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/where-next.docbook deleted file mode 100644 index 768fb67a623..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/where-next.docbook +++ /dev/null @@ -1,22 +0,0 @@ - - - - - - -Kuhu edasi? - -Veebileheküljed - -Raamatud - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/windows-how-to.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/windows-how-to.docbook deleted file mode 100644 index 7a9b4720f55..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/windows-how-to.docbook +++ /dev/null @@ -1,317 +0,0 @@ - - - -&Philip.Rodrigues; - - - - -Aknad ja kuidas neid kasutada - - -Akende kasutamise põhitõed -Akende kasutamine - -Iga &kde; rakendus töötab oma aknas, mõned rakendused isegi mitmes aknas. Aknaid saab mitmel moel korraldada ja seada ning töölauale paigutada, et sul oleks mugavam nendes töötada. Selline näeb välja tavaline aken: - - - -Tavaline aken - - - - - - -Akende vahel lülitumine -Fookus (aknad) - -Kui soovid mõnda akent kasutada, peab see olema aktiivne. Aken muutub automaatselt aktiivseks, kui sa selle avad, nii et kui käivitada rakendus, saab seda ka kohe kasutama hakata. Korraga saab aktiivne olla ainult üks aken. Aktiivne aken on see, milles sa saad parajasti tööd teha, ning seda eristab teistest akendest erinevat värvi tiitliriba (&kde; vaiketeemas on aktiivse akna tiitliriba helesinine ja mitteaktiivse akna tiitliriba hall). - - -Akende esiletõstmine Kui soovid töötada mõnes muus aknas, pead selle aktiivseks tegema. Seda saab teha kahel moel: - - -Tee &HVN;ga klõps aknal, mida soovid aktiivseks muuta. Aken muutub aktiivseks ja tuuakse esiplaanile, kui seda peaks katma mõni muu aken. - - - -&Alt; Vajuta alla klahv &Alt; ja seejärel vajuta klahvi (ära klahvi &Alt; vabasta). Nähtavale ilmub väike dialoog, kus on ära toodud kõik olemasolevad aknad, mille seast üks, parajasti aktiivne, on esile tõstetud. Muule aknale saab liikuda klahvi vajutades (ja samal ajal kogu aeg klahvi &Alt; all hoides). Kui vabastad klahvi &Alt;, muutub aktiivseks aken, mis parajasti oli dialoogis esile tõstetud. - - - - - - - -Akende liigutamine -Akende liigutamine - -Kõige lihtsam viis aknaid töölaual korraldada on neid liigutada. Aknaid võib liigutada nii, et nad kattuvad teiste akendega, või ka nii, et näha on terve aken. Aknaid saab liigutada kolmel moel: - -Klõpsa &HVN;ga akna tiitliribal ja hoia nupp all. Liiguta hiirekursorit ja aken liigub sellega kaasa. Lase hiirenupp lahti ning aken jääb kohta, kuhu sa selle lohistasid. - - - - - - - -Ava aknamenüü ehk akna tiitliriba kõige vasakpoolsem nupp (nagu näitab pilt) ja vali Liiguta. Hiirekursor liigub aktiivse akna keskele ja hiirt liigutades saad ka akent liigutada. Kui oled viinud akna soovitud kohta, klõpsa &HVN;ga ja aken jääb uude kohta paigale. -Aknamenüü - - -Aknamenüü - - - - - -Aknamenüü - - - - - - -Vajuta alla klahv &Alt; ja &HVN;, kui hiirekursor on akna kohal, mida soovid liigutada. Hiirekursor võtab kompassi kuju ning hiirt liigutades saad nüüd ka akent liigutada. Kui oled jõudnud aknaga vajalikku kohta, vabasta hiirenupp. See on eriti kasulik võimalus siis, kui akna tiitliriba peaks olema ekraanilt väljas ja sa ei saa teisi meetodeid kasutada. - - - - - - - -Akende suuruse muutmine - -Akende suuruse muutmine - -Aknaid võib muuta suuremaks või väiksemaks, laiemaks või kõrgemaks kahel viisil - just nii, nagu sulle rohkem meeldib: - -Vii hiirekursor akna piirde kohale (see on siinsel pildil helesinine). Kursor võtab kahe otsaga noole kuju. Klõpsa ja lohista hiirt ning akna serv järgib hiirekursori liikumist, muutes akna vastavalt suuremaks või väiksemaks. Kui klõpsad akna ülemisele või alumisele piirdele, saad lohistades muuta akna kõrgust. Paremat või vasakut piiret lohistades saad kohendada akna laiust. Kui soovid korraga muuta nii kõrgust kui laiust, vii hiirekursor akna nurka ja kui see võta diagonaalse kahe otsaga noole kuju, klõpsa ning lohista. - - -Akna tiitliriba vasakpoolseimal nupul klõpsates avaneb aknamenüü. Vali Muuda suurust ja hiirekursor võtab kahe otsaga noole kuju. Hiirt liigutades saadki akna suurust muuta. Kui oled saavutanud vajalikud mõõtmed, klõpsa &HVN;ga. - - -Kui sa ei näe parajasti aknapiiret ega aknamenüüd avavat nuppu, aitab sind hädast välja kombinatsioon &Alt; ja &HPN;. Hoia klahvi &Alt; ja lohista &HPN;ga. Aken muudab suurust. Kui oled saavutanud vajaliku suuruse, vabasta lihtsalt &HPN;. - - - - -Kui tahad lihtsalt muuta akna võimalikult suureks, et see hõlmaks kogu ekraani, kasuta nuppu MaksimeeriAkende maksimeerimine, mis on tiitliribal paremalt teine. Klõps sellele nupule &HVN;ga annab aknale maksimaalse suuruse igas suunas, klõps &HKN;gaAkende maksimeerimineVertikaalselt või &HPN;gaAkende maksimeerimineHorisontaalselt vastavalt püst- või rõhtsuunas. - - - - - -Akende peitmine -Akende peitmine - - - -Minimeerimine Kui tahad hoida rakenduse avatuna, aga ei soovi, et see töölaual ruumi võtaks, võid selle minimeerida või varjata. Akna minimeerimiseks klõpsa nupule Minimeeri, mis on tiitliribal paremalt kolmas. Aken kaob, kuid rakendus ise jääb tööle ning vastav kirje ilmub paneeli tegumiribale. Kui soovid uuesti akent näha, klõpsa selle kirjele tegumiribal. Samuti saab akna uuesti aktiveerida kiirklahviga &Alt; &Alt; (sellest räägib lähemalt ). - - -Varjamine Akna varjamine on minimeerimisega suhteliselt sarnane, kuid sel juhul jääb aknast nähtavale ainult tiitliriba. Akna varjamiseks tee selle tiitliribal topeltklõps. Akna taastamiseks tee tiitliribal uuesti topeltklõps. - - - -Akende seadmine kaskaadi - -Mõnikord võib tekkida tahtmine avada terve rida aknaid, aga neid ka kõiki näha. Kaskaadi seadmise korral paigutab &kde; aknad automaatselt üksteise peale alates ekraani ülemisest vasakust nurgast. Selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual &HKN;ga ja vali Aknad kaskaadi. - - - - -Akende korrastamine - -Kui soovid aknaid korrastada, üritab &kde; kasutada töölaual ruumi võimalikult hästi ära ja näidata igast aknast maksimaalselt palju. Kui sul näiteks on avatud neli akent ja valid nende korrastamise käsu, siis seatakse nad kõik töölaua nurkadesse sõltumata sellest, kus nad varem paiknesid. Ka selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual &HKN;ga ning vali Korrasta aknad. - - - - -Akende sulgemine - -Akende sulgemine - -Kui lõpetad rakenduse kasutamise, oleks mõistlik see sulgeda ja ühes sellega muidugi ka rakenduse aken kinni panna. Ka seda saab teha mitmel moel: - -Klõpsa akna tiitliriba kõige parempoolsemal nupul. Kui näiteks redigeerisid rakenduses mingit dokumenti, küsitakse sinu käest, kas soovid dokumenti tehtud muudatused salvestada, need unustada või loobuda oma rakenduse sulgemise käsust ja aken endiselt avatuks jätta. - - -Menüükäsu FailVälju peale lastakse sul salvestamata muudatuste korral samuti valida salvestamise, unustamise ja loobumise vahel. - - - -Hiire parema nupuga &kde; paneelil &kicker;il vajalikule aknale klõpsates ning käsku Sulge valides küsitakse samuti, kas soovid salvestada aknas muudetud dokumente. - - - -Ka kiirklahvi &Alt;F4&Alt;F4 kasutamisel ilmub salvestamata muudatuste korral dialoog, mis pärib, kas soovid need salvestada. - - - - - - - - - - - - - -Akende kasutamisest põhjalikumalt - -kstart - - -&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; - -&kstart; - -Lihtsaima viisi akende kasutamist &kde;s põhjalikumalt kontrollida pakub vähetuntud tööriist kstart, mis kuulub &kde; koosseisu alates versioonist 2.1. &kstart; võimaldab juhtida rakenduse ja aknahalduri koostööd. Seda käsku kasutatakse tavaliselt levinumate rakenduste spetsiaalse käitumise määramiseks, kuid selle abil saab ka edukalt kasutada töölaual &kde;-väliseid rakendusi. - -&kstart;'i kasutamine on lihtne: tuleb lihtsalt käsureale kirjutada kstart ja selle järele vajalikud võtmed. Vaatame näitena, kuidas kasutada &kstart;'i &kcalc;'i akna käitumise kohendamiseks. Kasutame sellist käsku: % kstart - - -Selles käsus peaks kõik olema väga selge: KCalc'i aken on alati teiste akende peal ja see asetseb kõigil töölaudadel. Otseselt ei saa vahest käsust välja lugeda seda, et see toimib kõigis NET-iga ühilduvates keskkondades, mitte ainult &kde;s. - -Rakendusele, mille väljakutsumiseks kasutatakse &kstart;'i, saab edastada ka kõiki tavapäraseid argumente, näiteks: % kstart - -1 xmessage'Tere, maailm!' - - - -Selle käsuga näidatakse teksti Tere, maailm! rakendusega xmessage ning määratakse kindlaks, et akent näidatakse esimesel virtuaalsel töölaual ja et seda ei näidata tegumiribal. Asjaolu, et programm on kirjutatud Xt tööriistakomplekti kasutades ega ole loomu poolest &kde; rakendus, ei sega &kstart;'i põrmugi. Loodetavasti selgitas see näide, et &kstart; sobib edukalt &kde;-väliste rakenduste muretuks kasutamiseks töölaual. - - - -Muud spetsiaalsed aknaseadistused -Ehkki &kstart;'i võib kasutada konkreetsete aknaseadistuste määramiseks, lubab &kde; neid - nagu paljusid muidki asju - muuta ka otse programmi enda aknas. Selleks vali lihtsalt tiitliriba vasakpoolseim nupp (või vajuta kiirklahvi &Alt;F3, kui vajalik aken on fookuses) ning vali sealt käsk MuudSpetsiaalsed aknaseadistused... Nagu näed, saad seal muuta väga paljusid asju alates akna avamisaegsest geomeetriast kuni selleni, kas aknal on piire või mitte. - - - - -&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; - - -Süsteemne salv - -Olles tutvunud sellega, kuidas kohendada akna dekoratsioone, vaatame veel üht töölaua aspekti, nimelt süsteemset salve. Süsteemne salv on ala, kus rakendusi esindavad tillukesed aknad. Enamasti kasutatakse seda info näitamiseks või mitmesuguste käskude kiireks kasutamiseks. Aken, millel on lubatud olla süsteemses salves, kaob tavaliselt tegumiribalt, kui see minimeeritakse, ning nähtavale ilmub hoopis ikoon süsteemses salves. Enamasti on süsteemse salve ikoonid ja muud sellega seotud võimalused spetsiaalselt rakendusele lisatud, kuid nagu akna dekoratsioonide puhul, pakub ka siin &kde; välja oma abistava käe programmi ksystraycmd näol. - -Võtame taas tavalise rakenduse &kcalc; ja muudame selle süsteemse salve rakenduseks. Seda saab teha üheainsa lihtsa käsuga: % ksystraycmd 'kcalc' kcalc - - - -Salves näidatav ikoon on määratud akna vihjetes ning seda uuendatakse, kui ikoon muutub. Akna tiitlit näidatakse kohtspikrina, kui viid hiire ikooni kohale. ksystraycmd järgib &kde; tavapärast käitumist: sihtakent saab näidata ja peita klõpsuga süsteemse salve ikoonile, ikoonil on ka tavapärane kontekstimenüü. - - - - - - - -&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; - - -Veel <application>ksystraycmd</application>'i kasutamisest - -ksystraycmd'i muude võimaluste näitlikustamiseks kasutame keerukamat näidet: &konsole; aken, mis jälgib faili .xsession-errors (see on logifail, kuhu pannakse kirja kõik, mis toimub sinu töölaual). Kõigepealt vaatame lihtsalt, kuidas me saame seda vaadata: % konsole -log 'X Log' \ - - \ - tail -f ~/.xsession-errors - - - Võtmeid ja kasutavad kõik &kde; rakendused. Selliste globaalsete võtmete nimekirja saab näha iga rakenduse korral võtmetega ja . Toodud näites andsime &konsole; aknale tiitliks 'X Log' ning ikooniks log. Neid võtmeid saab kasutada kõigis &kde; rakendustes ja, nagu mainitud, ksystraycmd võtab neid süsteemse salve ikooni luues arvesse. Võti on &konsole;le eripärane, andes käsu käivitada käsk less. Näivale keerulisusele vaatamata võime selle akna programmi ksystraycmd abil hõlpsasti süsteemsesse salve liigutada: % ksystraycmd - 'X Log' \ -konsole --icon log --caption 'XLog' \ ---nomenubar --notabbar --noframe \ --e tail -f .xsession-errors - - - See senistest kõige keerulisem näitekäsk sisaldab ka võtit , mille korral käsk käivitatakse ainult süsteemse salve ikooni näidates. See jõuab juba lähedale meie sihile tagada kiire ligipääs logifailile, kuid me saame asja veelgi paremaks muuta, kui käivitame konsooliprotsessi ainult selle nähtavuse korral. Selleks mõeldud käsk on selline: % ksystraycmd \ - -- log 'X Log' \ -konsole --icon log --caption 'X Log' \ ---nomenubar --notabbar --noframe \ --e tail -f ~/.xsession-errors - - -Võtme lisamine annab programmile ksystraycmd korraldse alustada tööd ainult süsteemse salve ikooni näitamisega (nagu ka võti ) ja oodata enne sihtkäsu käivitamise, kuni kasutaja aktiveerib süsteemse salve ikooni. Me kasutasime ka võtit , mis annab programmile ksystraycmd korralduse sihtmärk kustutada, kui selle aken peidetakse. Nende kahe võtmega saab tagada, et &konsole; süsteemse salve ikoon ei raiska ressursse, kui me seda ei kasuta. Sihtakna loomine ja hävitamine sel viisil tõkestab ksystraycmd'i tavapärase ikooni ja tiitli kasutamise, mistõttu meil tuleb vahetult määrata ka ikoon ja kohtspikker. - - - - -&Richard.J.Moore; &Richard.J.Moore.mail; - - -Töökindluse parandamine - -Kõigis toodud näidetes kasutasime programme &kstart; ja ksystraycmd täpsustamaks, millist akent me soovime mõjutada. Kui me just teisiti ei määra, eeldavad need programmid, et selleks on esimene ilmuv aken. Enamasti see ka sobib, sest me käivitame samal ajal rakenduse, aga see ei sobi sugugi, kui enam-vähem korraga ilmub palju aknaid (nagu näiteks sisselogimisel). Käskude töökindluse suurendamiseks saab kasutada võtit . See määrab ära sihtakna tiitli. Järgnevas näites kasutame võtit tagamaks, et see mõjutab konkreetset konsooliakent: % kstart 'kstart_me' konsole ---caption 'kstart_me' -e tail -f -~/.xsession-errors - - - -Me kasutasime siin järeleproovitud viisi määrata nii programmi &kstart; kui ka sihtrakenduse tiitel. Nii ongi enamasti kõige mõistlikum kasutada programme &kstart; ja ksystraycmd. Võtit toetab nii &kstart; kui ning selleks võib olla nii regulaaravaldis (⪚ window[0-9] kui ka konkreetne tiitel. (Märkus: regulaaravaldised on väga võimas vajaliku mustri leidmise vahend, mida kasutab kogu &kde;.) - - - - - - -Mitme töölaua kasutamine - -Virtuaalsed töölauad -Mitu töölauda - -Vahel ei jagu lihtsalt arvutiekraanil enam ruumi. Kui kasutad korraga mitut rakendust ja sulle tundub, et arvukad aknad kipuvad üksteist segama, pakub lahenduse välja virtuaalsete töölaudade kasutamine. Vaikimisi on &kde;s neli virtuaalset töölauda, mis kõik on otsekui omaette ekraan: igaühel saab eraldi ja iseseisvalt avada aknaid, neid liigutada, isegi erinevaid taustu ja ikoone kasutada. Kui sa tead näiteks, mis on virtuaalsed terminalid, siis ei tohiks &kde; virtuaalsete töölaudade mõistmine raskusi valmistada. - - -Virtuaalsete töölaudade lülitamine -Mõnele muule virtuaalsele töölauale liikumiseks kasuta kiirklahvi &Ctrl; täpselt samamoodi, nagu kasutad akende vahel liikumiseks kiirklahvi &Alt; (vt. ): hoia all klahv &Ctrl; ja vajuta klahvi . Ilmub väike aken, kus on näha erinevad virtuaalsed töölauad. Parajasti aktiivne on esile tõstetud. Klahvi &Ctrl; vabastades lülitub &kde; esiletõstetud virtuaalsele töölauale. Muu töölaua valimiseks vajuta klahvi &Ctrl; all hoides mitu korda klahvi . Näed, kuidas vastavalt tõstetakse esile uus virtuaalne töölaud. Kui oled jõudnud töölauani, millele soovid lülituda, vabasta klahv &Ctrl;. - - - - - - -Aknad ja virtuaalsed töölauad -Aknaid saab ühelt virtuaalselt töölaual teisele liigutada aknamenüüs oleva käsuga Töölauale. Vali seal lihtsalt töölaud, kuhu soovid akna liigutada. Akna saab asetada ka kõigile virtuaalsetele töölaudadele, kui valida käsk Kõik töölauadKleepuvad aknad. - - - - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/your-tde-account.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/your-tde-account.docbook deleted file mode 100644 index 97cc9bdc613..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/userguide/your-tde-account.docbook +++ /dev/null @@ -1,36 +0,0 @@ - - - - - - -Sinu &kde; konto - -&kde; salvestab info sinu isiklike seadistuste kohta mitmesse erinevasse kohta: -Peidetud kataloog .kde (pane tähele alguses olevat punkti), mis asub sinu kodukataloogis, sisaldab palju &kde; seadistustega faile. Mõned olulisemad alamkataloogid: .kde/share/config sisaldab üksikute rakenduste seadistustefaile, .kde/Autostart sisaldab viitu rakendustele, mis käivitatakse &kde; käivitamisel, ja .kde/share/apps/tdeabc sisaldab sinu aadressiraamatut. - - - -Keskkonnamuutujad TDEDIR ja TDEDIRS annavad &kde;le teada, kuhu failid on salvestatud. Tavaliselt on tarvis ainult määrata muutuja TDEDIR väärtuseks kataloog, kuhu &kde; on paigaldatud, kuid võib juhtuda, et oled mõned &kde; rakendused kuhugi mujale paigaldanud. Sellisel juhul tuleks kasutada muutujaat TDEDIRS. Määra muutujas TDEDIRS komadega eraldatult kõik kataloogid, mis sisaldavad &kde; rakendusi. Kui sul on näiteks &kde; rakendusi nii kataloogis /usr/local/kde kui ka /home/phil/kde, võid kasutada käsku export TDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad bash-i) või setenv TDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad sh'd). - - - - - - -Lisainfo - sisaldab rohkem infot &kde; kasutatavate kataloogide kohta. - - - - - diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/CMakeLists.txt b/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/CMakeLists.txt deleted file mode 100644 index cc7a44a0c4d..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/CMakeLists.txt +++ /dev/null @@ -1,6 +0,0 @@ -# This file is genereted by trinity-automake-cmake-convert script by Fat-Zer - -tde_create_handbook( - DESTINATION khelpcenter/visualdict - LANG et -) diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/Makefile.am deleted file mode 100644 index bab70cef86a..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/Makefile.am +++ /dev/null @@ -1,4 +0,0 @@ -KDE_LANG = et -SUBDIRS = $(AUTODIRS) -KDE_DOCS = khelpcenter/visualdict -KDE_MANS = AUTO diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/index.docbook deleted file mode 100644 index 706375bdf5c..00000000000 --- a/tde-i18n-et/docs/tdebase/visualdict/index.docbook +++ /dev/null @@ -1,332 +0,0 @@ - - - - - - -]> - - - - -&kde; visuaalne juhend - -&kde; meeskond -Marek Laane
bald@starman.ee
 Tõlge eesti keelde - - -2006-12-06 -3.00.00 - - -20002006 -&kde; meeskond - - -&FDLNotice; - -Visuaalne juhend &kde; töökeskkonda. See on alles algusjärgus dokument, millest kunagi peaks välja kasvama &kde; graafiline "rännuraamat". - - -KDE -Visuaalne -Sõnaraamat -Juhend - - - - - - - - - - -&kde; visuaalne mõistete sõnaraamat - -See projekt sai alguse soovist ühtlustada &kde; dokumentatsioonis kasutatavat sõnavara. - -Sellega püüame me pakkuda välja abivahendit, mis õpetaks tundma &kde; graafilist kasutajaliidest. Siintoodud nimetused on &kde; dokumentatsioonis standardiseeritud, nii et alati viidatakse liidese elementidele ühtmoodi. - -Mõiste vidin tähistab arvutirakenduse liidese põhilist "ehituskivi". -Iga vidin toimib sarnaselt iga kord, kui teda kasutatakse, kuid tema konkreetne toime sõltub asukohast rakenduses. - - - -&kde; tavapäraste vidinate loetelu -Praegu koosneb juhend tabelist, mis esitab &kde;s sageli esinevate graafiliste elementide nimetused ning toob neist igaühe kohta näite. -Me loodame, et kunagi saab sellest palju põhjalikum dokument, mis võimaldab ette võtta graafilise "ringreisi" &kde;s. - - - - - - -Nupp - - - - - - - - - - -Märkekastid - - - - - - - - - - -Värvivalija - - - - - - - - - - -Liitkast - - - - - - - - - - -Kontekstimenüü - - - - - - - - - - -Dialoogikast - - - - - - - - - - -Hüpikkast - - - - - - - - - - -Ikooninimekiri - - - - - - - - - - -Nimekirjakast - - - - - - - - - - - - - - - -Menüüriba - - - - - - - - - - -Edenemisriba - - - - - - - - - - -Raadionupud - - - - - - - - - - -Kerimisriba - - - - - - - - - - -Liugur - - - - - - - - - - -Keritav kast - - - - - - - - - - -Olekuriba - - - - - - - - - - -Kaart - - - - - - - - - - -Aken kaardina - - - - - - - - - - -Tekstikast - - - - - - - - - - -Tööriistariba - - - - - - - - - - -Puuvaade - - - - - - - - - - - -Akna tiitliriba - - - - - - - - - - - - - - - -Autorid ja litsentsid -&kappname; - -Dokumentatsioon: &kde; dokumentatsiooni meeskond. -&underFDL; - - - -- cgit v1.2.1