Autoriõigus © 2001 Lauri Watts
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Sissehelistaja KPPP on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist.
Sisukord
Tabelite nimekiri
Näidete nimekiri
Sissehelistaja KPPP on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist. See aitab automatiseerida ühenduse võtmist ISP-ga ning samas mugavalt kogu protsessi jälgida.
Ühendumise järel pakub KPPP rikkalikult statistikat ning hoiab silma peal võrgusolemise ajal.
Sisseehitatud terminal ja skriptide generaator võimaldavad ühenduse imelihtsalt seadistada. Ühenduse testimiseks ja seadistamiseks ei ole enam vaja täiendavat terminali, näiteks seyon või minicom.
KPPP pakub võimalust pidada täpset arvestust telefonikõnede maksumise üle.
Me loodame, et see sissehelistamisrakendus on sulle meele järgi ja lihtsustab sinu liikumist internetiradadel.
Kui sul on suhteliselt uus Linux® distributsioon, võib suurem osa käsiraamatust tunduda tarbetu. KPPP pakub väikest, aga nutikat nõustajat, mis enamasti aitab sul hõlpsasti luua internetiühenduse kõigest paari minutiga.
Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaksid enne alustamist teadma järgmisi asju:
Oma ISP sissehelistamiskeskuse number.
Oma ISP poolt antud kasutajanimi ja parool.
ISP DNS serverid (piisab ühest, kuid kaks on parem).
ISP teenuste täielikuks kasutamiseks oleks kasulik teada ka selliseid asju:
Sisenevate kirjade serveri aadress (sageli on selleks pop.sinuISP.ee
või mail.sinuISP.ee
)
Jõua selgusele ka selles, kas ISP kasutab POP3 või IMAP protokolli.
Väljuvate kirjade (SMTP) serveri aadress (see võib olla samane sisenevate kirjade serveriga või üsna sageli ka smtp.sinuISP.ee
).
Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (üsna tõenäoliselt news.sinuISP.ee
või nntp.sinuISP.ee
).
Proxy serverid, mida sinu ISP kasutab.
Kogu see info võib leiduda paberites, mida ISP sulle lepingu sõlmimisel andis, vastasel juhul võib abi leida ISP tugitelefonilt.
Kui kõik mainitu on olemas ja tegemist on suhteliselt uue Linux® distributsiooniga, võib internetiühenduse rajamine olla imelihtne ja piirduda vaid KPPP nõustaja käivitamisega.
Nõustaja saab käivitada KPPP avadialoogist. Käivita KPPP menüüst, kus see peaks leiduma alammenüüs kirjena .
Ilmub selline dialoog:
KPPP käivitusdialoog
Tõenäoliselt ei ole sul esimesel korral mitte midagi seadistatud, seepärast sellest alustamegi.
Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupul .
Nõustaja pakub välja kolm võimalust: , ja
Nõustaja küsib, mida soovid teha
Vali see, kui sa tõesti ei soovi praegu uut kontot looma asuda. Selle järel kaob dialoog ning ilmub tagasi sissehelistaja algdialoog.
Kui sul on üsna tavaline modem ja sinu ISP on maa üks suuremaid, suudab nõustaja tõenäoliselt ilma vaevata rajada toimiva internetiühenduse. Proovi enne ühenduse käsitsiseadistamise juurde asumist seda võimalust.
Kui nõustaja ei suutnud sind aidata või kui tahad kõiki asju ise teha, vali see võimalus. Nõustaja suudab praegu sind aidata ainult teatud vähese hulga riikide ja internetiteenuse pakkujate puhul.
Antud peatüki huvides eeldame, et valisid . Dialoogil baseeruvat seadistamist kirjeldame hiljem.
Esimesel dialoogil on natuke sissejuhatavat teksti, mis selgitab asju, mida sa õigupoolest pidanuks lugema juba käsiraamatu esimesest peatükist. Klõps nupul viib siit edasi.
Teises dialoogis palutakse valida asukohamaa. Siin ei ole ära toodud kaugeltki kõiki maid ja kui sinu maad nimekirjas ei ole, tuleks vajutada nuppu , mille järel saab ühendus luua dialoogil baseeruva seadistamisega.
Järgmises dialoogis saad valida internetiteenuse pakkujate vahel, mida KPPP tunneb, vastavalt eelmises dialoogis valitud maale. Ka siin tuleks juhul, kui sinu ISP nimekirjast puudub, klõpsata nuppu ja asuda dialoogil baseeruva seadistamise kallale.
Seejärel palutakse anda internetiühenduseks vajalik kasutajanimi ja parool. Arvesta, et mõne ISP korral võib see erineda meilikonto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli, kas oled ikka õiged valinud. Jätkamiseks klõpsa nuppu .
Järgmises dialoogis saab sisestada spetsiaalse helistamise prefiksi, kui seda vaja peaks olema - kui näiteks pead väljahelistamiseks numbri ette valima “0” või on sellist tavalise numbri ette valitavat koodi mingiks muuks puhuks vaja. Jätkamiseks klõpsa nuppu .
Ja ongi kõik! Kui soovid mistahes valikut üle või ümber vaadata, saad nuppude ja abil dialoogides edasi-tagasi liikuda. Kui kõik on korras, klõpsa nuppu .
Mõistagi saab kõike siin määratut igal ajal muuta KPPP seadistustedialoogi abil.
Ühenduse loomine dialoogil baseeruva seadistamisega ei erine õigupoolest väga palju nõustaja kasutamisest.
Seadistustedialoogi saab avada sarnaselt nõustajale. Käivita KPPP menüüst, kus see leidub alammenüüs kirje all .
Ilmub selline dialoog:
KPPP käivitusdialoog
Tõenäoliselt sul esimesel korral kontot ei ole, seepärast hakkame seda nüüd looma.
Uue internetiühenduse seadistamise alustamiseks klõpsa nupul .
Seekord vali Dialoog-seadistus, misjärel ilmub selline dialoog:
Dialoog Uus konto
Dialoog Uus konto koosneb järgmistest osadest:
Tavaliselt ei ole mitte kõiki ja kõike vaja täita, kuid allpool kirjeldame siiski kõiki võimalusi, mida siin kasutada saab.
Kaart Helistamine
Kaardil Helistamine on järgmised võimalused:
Ühendusele tuleb anda nimi. See võib olla milline tahes, aga kui sul on enam kui üks konto, peab igaühel olema unikaalne nimi.
Siin saab määrata telefoni, millele helistatakse. Numbri loetavamaks muutmiseks võib kasutada näiteks märki “-”. Kui kirjutad siia kooloniga eraldatult mitu numbrit (nt. 1111111:2222222:3333333
), valib KPPP need üksteise järel, kui eelmine liin on hõivatud. Numbri lisamiseks klõpsa nuppu , selle eemaldamiseks nuppu . Nuppudega üles ja alla saab muuta numbrite järjekorda.
Vali sobiv autentimismeetod, mida KPPP kasutab serverile sisselogimisel. Küsi seda oma teenusepakkujalt. Võimaluste PAP ja CHAP kasutamist kirjeldab Peatükk 7, PAP ja CHAP.
Selle valimisel jätab KPPP sinu parooli seansside vahel meelde.
See avab pppd argumentide dialoogi. Selle abil saab lisada mis tahes lisaparameetreid, mida KPPP peaks pppd-le edastama. Parameetrite ülevaate leiab pppd manuaalileheküljelt, aga kui sa just väga täpselt ei tea, mida teed, peaksid vahest end talitsema ja seda dialoogi mitte kasutama.
Konto IP kaart
Märgi see, kui sinu ISP kasutab dünaamilist IP aadressi omistamist. Sellisel juhul muutub sinu IP aadress iga uue ühenduse korral.
Märgi see, kui sinu ISP on andnud sulle staatilise IP aadressi. Sellisel juhul tuleb ka anda see aadress väljal IP aadress ning vajaduse korral ka Alamvõrgu mask. Kui sa ei ole kindel, küsi seda oma ISP käest. Üldiselt kasutab valdav enamik ISP-sid dünaamiliselt omistatavaid aadresse ning selle võimaluse märkimine peaks enamasti olema õige samm.
Selle võimaluse valimisel seab KPPP sinu masina nime ja domeeni pärast ppp ühenduse edukat loomist.
Seda tehakse määratud nimeserverile päringut esitades, mis omistab ppp ühendusele IP.
See võimalus on kasulik ennekõike nende autonoomsete masinate korral, mis soovivad kasutada näiteks sellist protokolli nagu talk, mis nõuab, et masinanimi oleks täpselt sama sinu masina nimega internetis. See tühistab domeeni nime võimaluse kaardil DNS ning masina vaikeväärtused taastatakse alles siis, kui ppp ühendus on suletud.
See ei ole kasulik, kui soovid ainult internetis ringi hulkuda, e-posti kontrollida või jututoas lobiseda. Selle kõrvalmõjuks on kõigi uute ühenduste keelamine sinu X serveriga, mis tähendab, et ei ole võimalik avada uusi GUI rakendusi.
Lülita see sisse ainult juhul, kui oled absoluutselt kindel selle vajalikkuses.
Konto kaart Lüüs (gateway)
Selle märkimisel kasutab pppd sinu masina vaikelüüsi. See on ka vaikevalik.
Selle märkimisel saad määrata lüüsi, mida kasutatakse vaikelüüsi asemel.
See peab peaaegu kindlasti olema märgitud (vaikimisi ongi).
Konto DNS kaart
Siin saab määrata oma masina domeeninime. Nagu DNS aadresside puhul, taastatakse ka siin ühenduse lõpetamisel algne väärtus /etc/resolv.conf
põhjal. Kui see jätta tühjaks, ei muudeta kuidagi domeeni nime, mille määrab /etc/resolv.conf
Valikuteks on Automaatne (ISP annab ühendumisel automaatselt sulle DNS serveri aadressid) ja Käsitsi. Viimase valimisel saad kasutada välja DNS IP aadress.
Seda saab kasutada ainult siis, kui eelmise võimaluse puhul on valitud Käsitsi. Kirjuta siia nimeserverid, mida ISP on sulle omistanud. Määrata tuleb vähemalt üks nimeserver, et OS suudaks lahendada inimsõbralikke IP aadresse, näiteks ftp.kde.org
. DNS serveri aadress tuleb anda numbrilisena, nt. 128.231.231.233
. Need aadressid lisatakse töötamise ajal faili /etc/resolv.conf
.
Nupu abil saab lisada allolevasse nimekirja kõik vajalikud DNS serverite aadressid. Nupuga saab kirjeid nimekirjast eemaldada.
Selle märkimisel lülitatakse ühenduse ajaks välja kõik DNS serverid, mis on kirjas failis /etc/resolv.conf
.
Konto kaart Sisselogimisskript
Sellel kaardil saab luua oma ISP-le helistamiseks vastava skripti. Leidmaks, millises järjekorras ja milliseid tegevusi vaja läheb, saab kasutada miniterminali ja ISP antud infot.
Vali võimalus vasakul asuvast hüpikkastist ning lisa paremal asuvasse redigeerimiskasti antud tegevuse vajalikud parameetrid. Kasuta nuppu iga kirje lisamiseks skripti lõppu. Skript ise on näha dialoogi alumises osas. Nupu abil saab kirje lisada skripti suvalisse kohta, nupuga saab skriptist rea kustutada.
Võimalikud on järgmised valikud:
KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist.
KPPP saadab määratud stringi.
KPPP skaneerib määratud stringi sisendvoogu ja salvestab iga märgi stringi lõpust järgmise reavahetuseni sisepuhvrisse. Lõpus ja alguses olevad tühikumärgid jäetakse arvesse võtmata.
Salvestab püsivalt varem skaneeritud stringi määratud registrisse. Praegu on ainuke kehtiv register password
.
Paus määratud sekunditeks.
KPPP saadab modemile käsu hangup (lahutab ühenduse).
KPPP seab modemi vastamise režiimi.
Muudab vaikeaegumist dünaamiliselt määratud arvu sekundite võrra skripti rakendamise ajal. Aegumist võib käivitamise ajal vajadusel mitu korda muuta.
Palub KPPP kasutajal sisestada stringi, andes määratud stringi vihjena. Kasutaja näeb, mida kirjutab. Kui määratud stringis on märk ##
, asendatakse see sisemise skaneerimispuhvri sisuga, mis on salvestatud varasema käsuga scan.
Palub KPPP kasutajal sisestada stringi, andes määratud stringi vihjena. Iga kasutaja kirjutatud märgi asemel näidatakse tärni.
Kui KPPP peadialoogil on täidetud väli Kasutajanimi, saadetakse see nimi. Kui väli Kasutajanimi on täitmata , palutakse KPPP kasutajal anda nimi, kasutades määratud stringi vihjena. Kasutaja näeb, mida kirjutab. Teisel korral, näiteks teise korduse silmuses või tagasihelistamise autentimisel küsitakse nime sõltumata sellest, kas väli Kasutajanimi on täidetud või mitte.
Kui KPPP peadialoogis on täidetud väli Parool, saadetakse see parool. Kui väli Parool ei ole täidetud, palutakse KPPP kasutajal parool anda, kasutades määratud stringi vihjena. Iga kirjutatav märk asendatakse tärninga. Teisel korral, näiteks teise korduse silmuses või tagasihelistamise autentimisel, küsitakse parooli sõltumata sellest, kas väli Parool on täidetud või mitte.
KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist. See string salvestatakse, et LoopEnd
seda kasutada saaks.
KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist silmusest väljumiseks. Kui esimesena võetakse vastu string, mille annab vastav LoopStart
, käivitab see hüppe LoopStart
järgsele reale, võimaldades kasutajanime/parooli stiilis paarisdialoogi kordamist.
Näide 4.1. Lihtne sisselogimisskript
See on näide lihtsast skriptist, mida ma kasutan oma ISP-ga ühendumisel
Expect ID: # oodatakse, et antakse kasutajanimi: Send myid # siin tuleb myid asendada enda kasutajanimega Expect word: # parooli ('password') ootamine Send 4u3fjkl # saadab minu parooli '4u3fjkl' Expect granted # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'. Send ppp # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse # ISP poolelt.
Näide 4.2. Sisselogimisskript, mis küsib kasutajanime ja parooli ning tarvitab silmuseid.
See on sama konto skript, mille puhul küsitakse kasutajanime ja parooli. See skript küsib kasutajanime ja parooli iga kord sõltumata sellest, mis on kirjutatud või kirjutamata jäetud KPPP peadialoogi väljadele Kasutajanimi ja Parool.
Skript selgitab ka LoopEnd/LoopStart struktuuri kasutamist. Kui sisselogimisel läheb midagi valesti, näiteks kirjutatakse parool valesti, näitab ISP veateadet ja taaskäivitab kasutajanime/parooli silmuse, väljastades uuesti stringi Kasutajanimi:
. Kui string Kasutajanimi:
tabatakse enne seda, kui LoopEnd võtmesõna on analüüsitud, käivitab KPPP skripti uuesti alates reast pärast LoopStart võtmesõna.
LoopStart ID: # oodatakse, et antakse kasutajanimi: Prompt Enter ID: # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle. Expect word: # ootab parooli ('password') PWPrompt Enter Password: # Küsib minu käest parooli ja saadab selle. LoopEnd granted # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'. Send ppp # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse
Näide 4.3. Peadialoogis täitmata info küsimine.
See on skript, millega ma tegelikult oma ISP-ga ühendust võtan. See küsib kasutajanime ja parooli ainult juhul, kui neid ei ole määratud KPPP peadialoogi vastavatel väljadel.
LoopStart ID: # oodatakse, et antakse kasutajanimi: ID Enter ID: # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle. Expect word: # oodatakse parooli ('password') Password Enter Password # Küsib minu käest parooli ja saadab selle. LoopEnd granted # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'. Send ppp # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse # ISP poolel
Näide 4.4. Skript ISP jaoks, mis kasutab riistvaralist autentimist.
See on skript, mida ma kasutan ühendumiseks ISP-ga, mis kasutab mingit riistvaralist autentimist. Tavaliselt annab ISP sellisel juhul mingi jublaka (kiipkaardi kuvaga ja numbriklaviatuurile sarnaneva kalkulaatoriga) ning sa pead selle kasutamiseks teadma parooli. Pärast ISP numbri valimist esitatakse sulle "väljakutse". See tuleb kirjutada oma "jublakale" ja vastuseks saab dünaamilise parooli. Seejärel tuleb see parool sisestada.
LoopStart ID: # oodatakse, et antakse kasutajanimi: ID Enter ID: # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle. Scan Challenge: # Skaneeritakse 'Challenge' olemasoleu ja salvestatakse kõik kuni järgmise reavahetuseni. Expect Password: # oodatakse parooli ('password') Prompt Your token is ## - Enter Password # Küsib minu käest parooli ja saadab selle. LoopEnd granted # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'. Send ppp # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse # ISP poolel
Näide 4.5. Scan ja Save kasutamine skriptis
Järgnev logi näitab fiktiivse ISP sisselogimisprotseduuri, kus pakutakse uus parool igal sisselogimisel. Uut parooli kontrollitakse ja see salvestatakse järgmiseks seansiks.
Mereääre ülikool Kasutajanimi:minukasutajanimi Parool: Sinu parool järgmisel seansil on: YLeLfkZb Palun sisesta see kontrollimiseks. Kontroll:YLeLfkZb 1 = telnet 2 = SLIP 3 = PPP Sinu valik:
KPPP võib selle vaevalise ülesande sinu eest enda peale võtta, vältides riski kaotada too tilluke paberitükike, millele oled üles tähendanud oma seekordse parooli. Järgneva skripti põhiosa ongi Scan/Save võtmesõnade kombinatsioon.
7 Expect Login: # oodatakse sisselogimise viipa ID # saadetakse kasutajanimi Expect Password: # oodatakse parooliviipa Password # saadetakse parool Scan is: # oodatakse '... järgmisel seansil on:' ja # skaneeritakse eelnevat parooli Save password # salvestatakse uus parool järgmiseks sisselogimiseks Expect Verification: # oodatakse 'Kontroll:' ilmumist Password # saadetakse uus parool Expect choice: # oodatakse viipa, mis võimaldab valida # erinevate võimaluste vahel (telnet, SLIP, PPP) Send 3 # valitakse võimalus 3, s.t. PPP
Konto kaart Käivitamine
Siin saab valida rakendused, mis käivitatakse ühenduse teatud hetkel. Need käivitatakse sinu tegeliku kasutajanimega, nii et käivitada ei ole võimalik rakendusi, mis nõuavad administraatori õigusi - kui sa muidugi ei kasuta sissehelistamist administraatorina (mis aga on kohe väga paljudel põhjustel asi, mida kuidagi ei saa soovitada!)
Anna kindlasti rakenduse täielik otsingutee, muidu ei leia KPPP seda üles.
Lisatavaid rakendusi saab määrata käivituma ühendumise neljal ajahetkel:
Käsk käivitatakse enne helistamise alustamist, nii et see juba käib, kui luuakse ühendus ISP-ga.
Käsk käivitatakse alles pärast ühenduse edukat loomist.
Käsk käivitatakse veel ühenduse ajal enne modemi lahutamist.
Käsk käivitatakse pärast ühenduse lõpetamist.
Näiteks võid panna leafnode käima kohe ühenduse loomisel või kontrollida meili. Samuti näiteks kontrollida, et kõik ootel meilid saadetakse enne ühenduse lõpetamist ära või rakendada pärast ühenduse lõpetamist “puhastusskripti”, mis korrastab logi ja tühjendab vahemälu.
Konto kaart Arvestus
Arvestuse lubamine märkimisel saab sisse lülitada telefonikõnede hinna arvestamise antud kontol.
Vali nimekirjast oma teenusepakkujale vastav reegel.
Kui sa seda ei leia, võid selle ka ise kirjutada, kopeerides sobiva malli, mille leiab lisast.
Viimane võimalus on Mahu arvestus.
Põhimõtteliselt tähendab see internetti saadetud ja sealt saadud baitide arvu. KPPP võib pidada arvet sisenevate baitide, väljuvate baitide või mõlema üle. Valik, mida kasutada, on sinu.
Paljud internetiteenuse pakkujad maksustavad oma kliente vastavalt baitidele. Veelgi levinum on see, et ISP pakub kindla summa eest välja mingi teatud limiidi ning nõuab lisaraha iga seda ületava megabaidi eest. KPPP näitab praegust mahtu ning võib aidata hoida arve võimalikult väiksena. Mõistagi, kui sinu arve aluseks ei ole ka maht, võid selle sisse lülitada puhtalt uudishimu rahuldamiseks.
See sõltub peamiselt teenusepakkujast. Paljud arvestavad ainult seda, kui palju sa internetist alla laadid ja eiravad seda, kui palju sa ise saadad. Sellisel juhul tuleks valida Baite sisse. Kui pead maksma mõlemasuunalise liikluse eest, vali Baite sisse/välja. Baite välja on siin õigupoolest ainult täiuslikkuse huvides, sest meie teada ükski teenusepakkuja ainult seda küll ei arvesta. See võib olla siiski kasuks neile, kel töötab kodus veebi- või FTP-server.
Õnnetuseks on mahu arvestamisel ka üks puudujääk. KPPP arvestab nimelt ainult baite sõltumata nende päritolust. Paljud teenusepakkujad seavad piiri ainult internetikasutusele ega piira andmete liigutamist iseenda võrgus. Mõned teenusepakkujad seavad erinevad limiidid võrguliiklusele oma võrgus, oma riigis ja välismaal. Kui sa just veebis väga palju ei seikle ja leiad suurema osa vajalikke materjale enda ISP puhvrist (proxy cache), ei pea sa selle eest võib-olla eraldi maksmagi. KPPP aga ei tea, et need IP paketid on pärit puhvrist ning arvestab ka neid. Kui siinkirjeldatud vastab ka sinu olukorrale või sinu teenusepakkuja näiteks kasutab puhver-uudisteserverit (nntpcached või midagi sellist), siis annab KPPP ilmselt teada palju suuremast mahust kui see, mille eest sa maksma pead. Asja ilus pool on küll see, et KPPP ei hinda sinu arvet kunagi väiksemaks kui see tegelikult kujuneb. :-)
Siin tehtavad muutused mõjutavad kõiki KPPP kontosid.
Kaart Kontod
Selles dialoogis saab hallata kontosid. Kontode nimed on näha dialoogi vasakpoolses osas nimekirjas.
Konto kustutamiseks klõpsa nupul . Sinu käest küsitakse enne kustutamist, kas sa seda tõesti soovid.
Kontost saab teha koopia klõpsuga nupul . See võib olla kasulik näiteks pereliikmetele eraldi kontode loomisel, kuigi tavaliselt oleks seda märksa mõttekam luua neile hoopis operatsioonisüsteemi eraldi kasutajakontod. Kuid võib-olla on sul ühel ja samal ISP-l mitu kontot ja soovid neid kõiki kasutada.
Klõps nupul avab dialoogi, mida kirjeldati osas Dialoogil baseeruv seadistamine, kuid antud juhul on siin ette määratud valitud konto seadistused.
Klõps nupul pakub võimalust valida nõustaja või dialoogil baseeruva seadistamise vahel, mida on kirjeldatud eespool.
Kui valid konto ja arvestus on sisse lülitatud, on antud konto koguarvestus näha väljadel Ühenduse maksumus: ja Maht:.
Nende kõrval vasakul asuvad nupud ja .
Klõps nupul seab ühenduse maksumuse ja mahu väärtuseks 0. Tavaliselt on seda mõttekas teha kord kuus või kvartalis, kui oled saanud telefoniarve ja selle tasunud. Mõlemat saab ka eraldi nullida valikuga, mis ilmub pärast nupule vajutamist.
Klõps nupul avab uue akna, kus näidatakse kõiki KPPP vahendusel tehtud kõnesid. Kui oled logisid säilitanud, võid kuude kaupa nende vahel edasi-tagasi liikuda. See on eriti kasulik, kui oled saanud üle mõistuse suure telefoniarve ja tahad jõuda selgusele, miks see nii suur on!
Kaart Seade
Siin saab valida ja seadistada modemi.
Siin saab valida seadme, mis vastab sinu riistvarale.
/dev/ttys0
DOS-i või Windows® kasutajatele on see tuntud kui COM1. COM2 on /dev/ttys1
ja nii edasi. Need on seadmed, mida Linux® süsteemides tavaliselt kasutatakse.
/dev/cua0
Esimene jadaliin (COM1). COM2 on tavaliselt /dev/cua1
ja nii edasi. Neid seadmeid kasutavad tavaliselt BSD süsteemid, nimelt FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD. Ka vanemad Linux® süsteemid võivad neid kasutada, kuigi Linux® puhul hakkasid need mõni aeg tagasi kandma nime /dev/ttyS
.x
/dev/ttyI0
Linux® puhul tähendavad need sisemisi ISDN kaarte. Need seadmed emuleerivad tavalist Hayes-ühilduvat modemit. /dev/ttyI0
on esimene, /dev/ttyI1
teine ISDN kaart ja nii edasi. Need seadmed on kasutatavad ainult Linux® versioonis.
/dev/modem
Paljud Linux® distributsioonid loovad nimeviida, kus reaalsele modemile viitab /dev/modem
. Selle kasutamist peaks vältima. Kasuta parem seadet, millele see viitab.
Vali riistvaraline (CRTSCTS) või tarkvaraline (XON/XOFF) vookontroll või vookontrolli puudumine. Soovitatav on riistvaraline vookontroll.
Vali korrektne “Enter”-märgijada oma modemile. Enamik kasutab “CR/LF”, kuid mõnel modemil võib see teisiti olla. Kui sisselogimisskripti ajal esineb mingeid probleeme, proovi seda muuta.
Vali nimekirjast ühenduse kiirus, mida sinu jadaport toetab. Arvesta, et jadaport toetab üldjuhul suuremat kiirust kui modem. Tõenäoliselt tuleks alustada suurima olemasoleva kiirusega ja seda kahandada vaid siis, kui ühendusel esineb probleeme.
Selle lubamisel loob KPPP lukustusfaili. Linux® puhul on selle asukoht kataloogis /var/lock
. Selliste lukustusfailide olemasolust sõltuvad mõned rakendused, näiteks mgetty, ning KPPP ei tööta koos mgetty-ga, kui lukustusfail puudub. Kontrolli, et sa ei kasutaks võtit lock
pppd puhul, kui soovid, et KPPP lukustaks modemi, sest pppd võti lock
tähendab, et pppd püüab modemit lukustada. Et KPPP on selle juba lukustanud, ei suuda pppd seda teha ning KPPP annab teada veast pppd suri ootamatult.
See on aeg sekundites, mida KPPP ootab modemilt vastuse CONNECT saamiseks. Enamasti peaks olema sobilik väärtus 30 sekundi kandis.
Kaart Modem
See on aeg, mida modem peaks ootama enne taasvalimist, kui on saanud kinnise tooni. Arvesta, et mõnel maal on mõned teenusepakkujad soovitanud või isegi nõudnud seda mitte liiga lühikeseks määrata.
Liuguriga saab määrata modemi helitugevuse. Vasakul servas on see nõrk, keskel keskmine ja paremal vali. Mõnel modemil tähendab nõrk heli sisuliselt heli keelamist, mõnel modemil on aga keskmine ja vali sisuliselt ühetugevused.
Selles dialoogis saab määrata kõiki spetsiaalseid käske, mis sobivad sinu modemile. Kui sul on Hayes-ühilduv modem, ei ole tõenäoliselt vaja ühtegi vaikeväärtust muuta, kuid igal juhul tasuks üle vaadata käsiraamatu lisa Hayesi käsud. Selles leiduv info võib vägagi kasuks tulla, kui sul tekib probleeme stabiilse ühenduse saamisel oma ISP modemitega. Kui tegemist on modemite lukustumisega, on eriti olulised käsud Viivitus enne Init'it ja Viivitus pärast Init'it. Need sunnivad KPPP tegema väikese pausi vahetult enne ja pärast initsialiseerimisstringi saatmist modemile. Viivitus enne Init'it saadab vaikimisi ka CR, kui sa ei ole just viivituse intervalliks määranud 0.
Sellele nupule klõpsates palub KPPP modemil end "tutvustada". Edu korral näidatakse modemi vastust dialoogis. Sõltuvalt modemist võib see anda mingit infot, aga võib ka mitte anda.
Nupu vajutamine avab miniterminali. Selle abil võib testida modemit ja katsetada läbirääkimiste protokolli ppp ühenduse initsialiseerimiseks ISP-ga. See tähendab, et nüüd puudub vajadus selliste terminalirakenduste järele, nagu minicom või Seyon.
Kaart Graaf
Siin saab määrata värve, mida KPPP graafil kasutab. On võimalik määrata erinev Tausta värv, Teksti värv, Sissetuleva andmevoo värv ja Väljamineva andmevoo värv.
Kaart Muud
Siin on mõned valikud, mis ei sobi kuhugi mujale, aga millest siiski võib kasu olla.
pppd deemoni versioon sinu süsteemis.
KPPP ootab siin määratud aja pärast skripti ja pppd käivitamist, et pppd jõuaks luua kehtiva ppp ühenduse, enne kui loobub ja tapab pppd
Selle valimisel dokitakse KPPP paneelile, kus seda näitab väike animeeritud ikoon. Hiire nupu klõpsuga ikoonil saab taastada KPPP akna. Hiire nupu klõpsuga avaneb menüü, mille abil saab akna taastada, lasta näidata võrguliikluse statistikat või ühenduse sulgeda. See võimalus käib üle võimalusest Ühenduse saamisel minimeeritakse aken.
Selle valimine sunnib KPPP ühendust uuesti proovima, kui see katkeb.
See paneb KPPP näitama ühenduse aega KPPP akna tiitliribal, kui oled võrgus.
Selle märkimine sunnib KPPP sulgema ppp ühenduse, lahutama modemi ja lõpetama arvestuse, kui X server töö lõpetab. See on kasulik siis, kui kipud unustama X serveri töö lõpetamisel, et oled veel võrgus, või ka siis, kui sa lihtsalt ei viitsi käsitsi seanssi lõpetada. Kui sa ei soovi, et KPPP lahutaks modemi X serveri töö lõpetamisel, peaks kasti märkimata jätma. Pane tähele, et kui oled lubanud arvestuse ning seda võimalust ära ei märgi, tekib sul logifailidesse lõpetamata arvestuse kirje igal sellisel juhul, kui X server lõpetab oma töö ja KPPP samuti.
Lubamisel lõpetab KPPP internetiühenduse katkestamisel töö. Kui on sisse lülitamata, jääb KPPP avatuks ka pärast ühenduse katkestamist.
Selle valimisel minimeeritakse KPPP pärast ühenduse loomist. Ühenduse aega näidatakse tegumiribal.
See osa on mõeldud peamiselt administraatoritele (root
), kõrgendatud turvanõuetega isikutele või ka lihtsalt neile, keda huvitab sügavamalt asja tehniline külg. Kui Linux® on kasutusel ainult kodus, ei ole erilist vajadust seda osa lugeda, kuigi mõistagi on ka siin paar-kolm asja, mida võiks kõrva taha panna.
Süsteemiadministraator võib piirata nende isikute arvu, kes saavad KPPP-d kasutada. Seda saab teha kahel moel.
Loo uus grupp (näiteks helistajad
) ja lisa sinna kõik kasutajad, kes on luba KPPP-d kasutada. Seejärel anna käsureal korraldus:
#
chown
root.helistajad
/opt/kde/bin/kppp
#
chmod
4750
/opt/kde/bin/kppp
See eeldab, et KDE on paigaldatud kataloogi /opt/kde
ja et uue grupi nimi on helistajad
.
Enne millegi ettevõtmist kontrollib KPPP, kas on olemas fail /etc/kppp.allow
. Kui see on olemas, on ainult selles nimetatud kasutajatel lubatud välja helistada. See fail peab olema kõigile loetav, kuid mõistagi MITTE kirjutatav. Tunnistatakse ainult kasutajanimesid, nii et selles failis pole võimalik kasutada UID-d. Üks väike näide:
# /etc/kppp.allow # selliseid kommentaariridu eiratakse, # nagu ka tühje ridu pets karl maali
Toodud näites on ainult kasutajatel pets
, karl
ja maali
lubatud välja helistada, samuti kõigil kasutajatel, kelle UID on 0 (seega ei pea administraatorit (root) failis eraldi ära märkima).
Tegelikult on vist võimatu kirjutada sissehelistajat ilma SUID bitita, mis oleks ühtaegu turvaline ega valmistaks kogemusteta kasutajatele ületamatuid raskusi. KPPP kasutab turvaprobleemide puhul järgmist strateegiat.
Kohe pärast rakenduse käivitamist KPPP haruneb.
Ülemprotsess, mis tegeleb kõigi GUI operatsioonidega (näiteks suhtlemine kasutajaga), loobub pärast harunemist SUID staatusest ja töötab tavaliste kasutaja õigustega.
Allutatud protsess säilitab privileegid ning vastutab kõigi tegevuste eest, mis nõuavad administraatori (root
) privileege. Et see oleks turvaline, ei kutsuta välja ei KDE ega Qt™ teeke, vaid esitatakse ainult lihtsaid teegi väljakutseid. Selle protsessi lähtekood on väike (umbes 500 rida) ja väga hästi dokumenteeritud, nii et soovi korral saavad kõik kontrollida, ega selles turvaauke leidu.
Ülem- ja allutatud protsess suhtlevad standardse UNIX® IPC vahendusel.
Selle suurepärase koodijupi kirjutamise eest kuulub eriline tänu Harri Portenile. Me arvasime, et see on võimatu, kuid tema tuli sellega toime vaid nädalaga.
Alates versioonist 0.9.1 toetab KPPP vahetult kõige sagedamini kasutatavat PAP autentimise vormi.
PAP-i kasutamiseks on kaks erinevat võimalust.
Seda varianti kasutavad paljud kommerts-ISP-d. Põhimõtteliselt tähendab see, et sinul (või õigemini sinu arvutil) tuleb end autentida ISP PPP serveris. PPP server aga ei pea end sinu arvutile autentima. See ei mõjuta eriti turvalisust, sest sa ju tead, millisele arvutiga sa äsja ühendust võtsid.
Kui ISP annab sulle kasutajanime ja parooli ning ütleb, et peaksid kasutama PAP autentimist, tuleb valida just see variant.
Sarnaneb ülalkirjeldatuga, kuid sel juhul nõuab sinu arvuti ISP PPP serverilt samuti autentimist. Ühenduse rajamiseks tuleb sellisel juhul valida Skriptil baseeruv, mitte PAP, ning sul tuleb käsitsi redigeerida faili /etc/ppp/pap-secrets
. Kuigi KPPP ei paku sellele variandile sisseehitatud tuge, on ühenduse loomine siiski üsna lihtne.
Kontrolli, et failis /etc/ppp/options
(ning failis ˜/.ppprc
, kui see on olemas) ei sisaldu järgmisi argumente:
+pap
-pap
papcrypt
+chap
+chap
+ua
remotename
On väheusutav, et mõni neist seal juba oleks, aga et selles kindel olla, kontrolli üle.
Käivita KPPP
Klõpsa nuppu
Vali konto, millega soovid PAP-i kasutada, ja klõpsa nuppu
Vali kaart Helistamine
Vali hüpikkastist Autentimine PAP.
Kui sa ei soovi parooli iga kord kirjutada, kui ühendust võtad, märgi ära kast Parool jäetakse meelde. See salvestab parooli faili, nii et kontrolli, et keegi ei pääseks sinu kontole ligi.
Ongi kõik. Sulge dialoog, kirjuta kasutajanimi ja parool, mille ISP on sulle andnud, ja klõpsa nuppu .
See osa põhineb Keith Browni (kbrown AT pdq.net)
meilil ning selgitab, kuidas panna KPPP tööle tavalise PAP- või CHAP-kontoga. Kui sinu ISP on sulle just äsja andnud konto kasutajanime ja parooli, võid tõenäoliselt selle osa vahele jätta ja kasutada vaid eelmises osas toodud juhiseid.
PAP paistab esmapilgul palju keerulisem, kui ta tegelikult on. Server (masin, millega sa ühendust võtad) palub põhimõtteliselt kliendil (sinu masinal) autentida ennast PAP-i vahendusel. Klient (pppd) otsib määratud failis kirjet, mis sisaldab sobivat serverinime ja antud ühendusele sobivat kliendinime ning saadab siis parooli, mille ta leidis. Ja ongi kõik!
Nüüd aga vaatame, kuidas see teoks saab. Eeldame, et kasutusel on pppd versioon 2.2.x või uuem ja konfiguratsioonifailid asuvad tavapäraselt kataloogis /etc/ppp
.
Oletame veel, et internettipääsu pakub sulle universum.ee
, et sinu kasutajanimi on kasutajauss
ja parool uhhuu
Kõigepealt tuleb kõik see lisada faili /etc/ppp/pap-secrets
. Antud kirje peaks välja nägema nii:
KASUTAJANIMI SERVERINIMI PAROOL
Seega lisa failile /etc/ppp/pap-secrets
järgmine rida ja seejärel salvesta fail:
kasutajauss universum uhhuu
Serveri nimeks võib olla suvaline nimi eeldusel, et sedasama nime kasutatakse pppd argumentides, nagu kohe selgitame. Siin on see lühendatud kujule universum
, kuid seda kasutatakse pelgalt korrektse parooli tuvastamiseks.
Nüüd tuleb luua KPPP-s ühendus. Põhimõte on sarnane mistahes ühenduse loomisega, nii et me ei lasku siin üksikasjadesse. Tasub mainida vahest, et tuleks kontrollida, et /etc/ppp/options
on tühi, samuti ei tuleks luua sisselogimisskripti.
KPPP seadistustedialoogis kaardi Helistamine allosas on nupp . Klõps sellel avab redigeerimisdialoogi. Siin saab sisestada väärtused, mis saadetakse pppd-le käsurea argumentidena ning mitme väärtuse argumendi korral tuleb iga väärtus sisestada nimekirja eraldi kirjena ja õiges järjekorras.
Tegelikult võid esmalt sisestada mistahes argumendid, aga seejärel lisa argumendid, mida pppd kasutab PAP autentimise käsitlemisel. Antud näites lisame (just sellises järjekorras) user
, kasutajauss
, remotename
ja universum
.
user
teatab pppd-le, millist kasutajanime peab ta otsima failis pap-secrets
ja seejärel serverile saatma. remotename
kasutab pppd vastava kirje leidmiseks failis pap-secrets
, nii et see võib olla mistahes, peaasi, et see sobiks kokku kirjega failis pap-secrets
.
See ongi kõik. Nüüd peaksid suutma rajada ühenduse serveriga PAP autentimist kasutades. CHAP on üsna sarnane. Linux® võrguadministraatori käsiraamat tutvustab lähemalt faili chap-secrets
vormingut ning kasutatavaid pppd argumente, ülejäänu aga ei tohiks raskusi valmistada.
See osa peaks juhatama sisse kardetud ja (aga mitte nii) keerulisse modemite “optimeerimise” maailma. Siin kirjeldatavad käsud vastavad kõik Hayesi AT standardile, kuid mitte kõik modemid pole võrdsed, nii et sinu tulemused ei pruugi just samasugused olla.
Modemiseanss võimaldab modemiga vahetult suhelda: sina annad korralduse ja tema vastab. Modemiseansi käivitamiseks, kui ühendust parajasti ei ole, klõpsa nuppu ning seejärel kaardil Modem nuppu . See avab akna modemi interaktiivseks seadistamiseks. Anna näiteks käsk ATZ
(lähtestab modemi). Vastuseks peaks tulema OK. Seansi saab lõpetada menüükäsuga ->.
Üks põhjus, miks võib mõtet olla modemile käske otse saata, tekib siis, kui sul on modemiseadistus, mida soovid tallel hoida, mitte aga määrata kasutamiseks iga ühenduse korral. Selleks pakuvad hea võimaluse modemiprofiilid. Modemil võib olla salvestatud mitu profiili numbritega 0,1... AT&V näitab neid kõiki. Vaikeprofiil on tavaliselt 0 (seda saab muuta käsuga AT&Y). Parajasti kasutatavat profiili nimetatakse “aktiivseks” profiiliks.
Kui muudad seadistust, muudetakse aktiivset profiili. Käsk ATZ paneb modemi laadima vaikeprofiili, kustutades kõik tehtud muudatused. Muudatuste salvestamiseks ava profiil, mida tahad muuta, käsuga ATZn
(kus n
on profiili number). Tee soovitud muudatused ja salvesta need käsuga AT&Wn
. Kui soovid, et kppp kasutaks just sulle meelepärast profiili, muuda modemi initsialiseerimisstringi ( Modem Initsialiseerimise käsustring). Näiteks ATZ1 sunnib kppp modemi lähtestama ja kasutama profiili #1.
Kui soovid modemi lähtestada, et jõuda tagasi konkreetsesse käivitushetke, kasuta käsku AT&F&W aktiivse profiili asendamiseks vaikeväärtustega ning nende salvestamiseks vaikeprofiilina.
Näited profiili muutmisest on järgmises osas
Vahel võib juhtuda, et KPPP ei suuda modemit korralikult lahutada. See on kõige tõenäolisemalt tingitud KPPP ja modemi seadistuste sobimatusest. Standardmodem kasutab lahutamise sooritamiseks kaht meetodit: Command ja DTR. Käsumeetod (Command) saadab modemile paostringi, mis seab selle käsurežiimi, ning annab seejärel lahutamiskäsu (ATH).
Väljaspool KPPP-d, näiteks pppd paketti käsitsi seadistades, on sageli kasulik pruukida käsumeetodit, et saaks väljuda terminaliseansist ja seejärel käivitada pppd ilma modemit lahutamata. Ülejäänud olukordades on enamasti eelistatav DTR meetod, kuivõrd see on lihtsam.
DTR meetod sunnib modemi lahutama alati, kui KPPP lõpetab modemi kasutamise. Kui kasutad modemiseanssi ja esitad olekupäringu käsuga AT&V ning näed aktiivse profiili seadistuste seas kirjet &D0, on DTR lahutamismeetod keelatud. DTR meetodi lubamiseks kasuta nuppu modemiseansi alustamiseks ja seejärel:
ATZ
# lähtestab vaikeprofiili seadistusedAT&D2
# Määrab lahutamismeetodiks DTR-iAT&W
# Salvestab vaikeprofiili
Kui Data Terminal Ready (DTR) liin jadaliinil arvuti ja modemi vahel esile tõuseb, lahutatakse modem. Kui KPPP avab jadapordi, liigub DTR liin alla, mida välisel modemil võib näha DTR (või TR) tulukese süttimise järgi. Kui TR tuluke kustub (sest KPPP sulges jadapordi või juhtus midagi veel hullemat!), modem lahutatakse.
Teine viis sundida modem ühenduse ajal lahutama (kasutatakse AT&Dn
, kus n
ei ole 2) on panna modem tunnustama käsku seansi ajal. Et lahutamine toimuks korrektselt, ava modemiseanss ja määra valveaeg üsna lühikeseks umbes nii:
ATZ
ATS12=5
AT&W
Seejärel kasuta modemi käskude sektsioonis liugurit Valveaeg panemaks seda sobima registriga (S12
väärtusele 5). Nüüd peaks modem korrektselt lahutama.
Kui kohalik modem on ühendatud kaugmodemiga, on see “ühendatud” olekus, kus kõik saadavad märgid edastatakse kaugmodemile ilma neid tõlgendamata. Et modem tunnustaks märke käskudena, tuleb modem seada käsuolekusse. Sellega saab hakkama paokood.
Paokood määratakse kolme ajavahemikuna, mille pikkuseks on S12
viiekümnendiksekundites.
Vaikne (peab kestma enam kui S12
/50 sekundit)
Paomärk (määratud registriga S2
, vaikimisi “+”), mis kordub kolm korda (vähem kui S12
/50 sekundit nende vahel).
Vaikne (peab kestma enam kui S12
/50 sekundit)
Kui modem on käsuolekus, saab talle käske saata. Lahutamiseks saada käsk ATH. Paokoodi ja lahutamisstringi, mida KPPP kasutab, näidatakse modemi käskude dialoogis. Need peaksid sobima sinu modemile.
Kui kasutad toonvalimist, saab valimiseks kuluvat aega muuta registri S11
abil. See määrab valimisel iga tooni saatmiseks kasutatava kestuse (sajandiksekundites). Vaikimisi on see 95 (peaaegu terve sekund!) Kui kiiresti valida saab, sõltub sinu telefonifirma lülitusseadmetest. Minimaalne kestus on 50 ehk peaaegu kaks korda kiiremini, mis enamasti peaks ka toimima.
ATZ
# lähtestab vaikeprofiili seadistusteleATS11=50
# kiireim valimisvõimalus, kui see ei toimi, suurenda väärtustAT&W
# salvestab vaikeprofiili
Selle peatüki allikaks on Martin Häfneri (mh AT ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de)
materjal
See osa tutvustab sissejuhatavalt UNIX® (Linux®) tagasihelistamist ning seda, kuidas seadistada KPPP ühenduma UNIX® tagasihelistamisserveriga, eriti aga skriptil baseeruva Linux® tagasihelistamisserveriga
Tagasihelistamise kasutamiseks on mitu põhjust. Mõned neist on järgmised:
Kohaliku võrgu turvalisuse suurendamine
Väliste kaastöötajate kulude kahandamine
Telefoniarvete kontrollimine, kui kõnesid hinnatakse ärikuludena
Mõtle: keegi helistab sinu numbrile serveril ja murrab sinu parooli lahti. Jah, milleks üldse oma internetiühendusel tulemüüri hoida, kui ligipääs võrgule nii lihtne on?
Tagasihelistamistarkvara päris tavaliselt sinu nime ja katkestab siis ühenduse. Seejärel helistatakse sulle tagasi, tavaliselt numbril, mis on salvestatud serveri andmebaasi. Klient võtab kõne vastu ja jätkab rahulikult sissehelistamisteenuse kasutamist. Server pärib nüüd kasutajanime ja parooli, teades, et tegemist on sellega, kes sa ütlesid end esimese kõne ajal olevat - või vähemalt, et see keegi asub selles kohas, kus ta ütles end esimese kõne ajal asuvat. Rajatakse normaalne ühendus ja käivitatakse pppd.
Tekib suur küsimus: kuidas panna klient telefoni vastu võtma, kui server tagasi helistab? Kas selleks on vaja erilist rakendust, näiteks mgetty? Vastus: ei, mingit erilist klientrakendust ei ole vaja. Üldiselt võib tagasihelistamisühenduseks kasutada enam-vähem iga klienti, isegi täiesti tavalist terminali, näiteks minicom.
Piisab vaid sellest, et anda modemile käsk AutoAnswer, mis vastab kõnele, kui modem saab signaali RING
. Seda saab teha järgmise modemikäsuga:
AT&SO=1
See annab modemile korralduse kõne vastu võtta pärast ühekordset signaali RING
.
Sarnaselt paljudele klientrakendustele kontrollib KPPP, kas server on ühenduse sulgenud, ning peatab aktiivse seansi, kui tuvastab signaali NO CARRIER
. Siin peitubki tagasihelistamise ainus tõeline probleem. Signaal NO CARRIER
tuvastatakse mõistagi hetkel, mil tagasihelistamisserver kõne katkestab. Seepärast kasutavad mõned serverid spetsiaalset sisselogimisrakendust. Kuidas probleem lahendada? Modemile tuleb anda korraldus tunnustada kogu aeg signaali CARRIER UP
(mis ei tekita mingeid probleeme, kui annad kliendile korralduse kõne katkestada). Seda saab teha järgmise käsuga:
AT&C0
Kui soovid seda testida, kasuta esmalt tavalist terminali, näiteks minicom, ja võta kõne oma tagasihelistamisserverile, et näha, mis juhtub.
Teooria on nüüd läbi, aga kuidas panna KPPP sellist ühendust tunnistama ja käsitlema?
See on õigupoolest üsna lihtne.
Kõigepealt anna modemile korraldus ühendusi vastu võtta ning mitte peatada läbirääkimisi, kui tagasihelistamisserver kõne esimesel korral katkestab. Mõlemat võimalust saab määrata KPPP seadistustedialoogi kaardil Modem, kui lisada võimalusele Numbrivalimise käsustring string AT&C0S0=1DT
Midagi muud KPPP seadistustes muuta ei tule. Kui modemi initsialiseerimisel ja lähtestamisel esineb probleeme, uuri lähemalt osa Probleemid.
Mõtle nüüd korraks serveri peale. Arvesta, et UNIX®, Windows® ja Macintoshi operatsioonisüsteemid lõpetavad erinevalt rida tekstifailis ning seetõttu ka sisselogimisprotseduuris. Kui võtab ühendust Windows® serveriga, kasuta CR/LF
, UNIX® serveri korral CR
ja Macintoshi serveri puhul LF
Käesolevate juhiste juures eeldame, et kasutad helistamiseks Linux® tagasihelistamispaketti tavalise sisselogimisega (mitte PAP või midagi sellist).
Määra konto seadistustedialoogis kaardil Helistamine autentimise võimaluseks Skriptil baseeruv
Nüüd tuleb luua sisselogimisskript. Sisselogimisskriptide loomine ja redigeerimine on üks KPPP vaimustavaid võimalusi. Selle leiab dialoogi Konto redigeerimine kaardil Sisselogimisskript.
Antud näites tuleb kasutajal kasutajaxyz
helistamisel pruukida järgnevat skripti. Tagasihelistamisserveril on juba olemas nimed ja vastavad telefoninumbrid, nii et turvalisuse huvides vali telefoninumber aliasega.
Iga rea puhul vali dialoogis vasakul paiknevast hüpikkastist vajalik kriteerium ning kirjuta tegevus sellest paremal asuvasse tekstikasti. Klõpsuga nupul saad iga rea skripti lisada. Keskel asuva nupuga saab rea lisada suvalisse kohta skriptis (vaikimisi lisatakse see lõppu) ning nupuga rea kustutada, kui juhtusid vea tegema.
Kogu skript peaks välja nägema umbes nii (küll ilma kommentaarideta, mis siin algavad märgiga #)
Expect ogin: # pea meeles, et me kasutame tavalist terminalis sisselogimist ID "" # kppp saadab peadialoogis määratud kasutajanime Expect for kasutajaxyz: # näidatakse saadaolevate numbrite nimekirja, kust kasutaja peaks ühe valima Send kasutajaxyz-home # kasutaja soovib tagasihelistamist oma kodusel numbril Expect ogin: # Tagasihelistamisprotsess on käimas, uus ühendus ja sestap ka uus sisselogimine. ID Expect assword: # Nüüd saada oma parool Expect > # Oota käsuviipa (selle viiba vorm võib erineda) Send start_ppp # see käsk käivitab pppd
Pärast sisselogimissoovi ootamist saadab kasutaja oma kasutajanime ja ootab sellele kasutajale kättesaadavate telefoninumbrite nimekirja. Seejärel ütleb ta serverile, millisel pakutavatest numbritest tuleks tagasi helistada. KPPP võib selleks dialoogi avada, kui sinu asukoht sageli muutub, nt. kui oled müügiagent ja elad peamiselt hotellides. Seejärel ootab server autentimiseks kasutajanime ja parooli, kuid enne seda lõpetab kõne ja helistab tagasi. Nüüd saadetakse autentimisinfo, KPPP ootab käsurea viipa ning käivitab siis väikese skripti (antud näites nimega start_ppp
), mis käivitab serveril pppd.
start_ppp
skript näeb välja umbes selline:
#!/bin/sh stty -echo exec /usr/sbin/pppd -detach silent modem
Mõistagi ei ole selles käsiraamatus ruumi ega võimalust kirjeldada PPP serveri seadistamist. Täpsemat infot leiab soovi korral pppd manuaalilehekülgedelt. Tagasihelistamisserveri suurepärane kirjeldus aga leidub veebiaadressil http://ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de/~mh/callback
Kõik muud asjad, näiteks pppd või IP seadistused, töötavad nagu tavaliselt ning kõne jaoks ei ole vaja mingit erilist tarkvara.
KPPP tagasihelistamisrakendus ja muud rakendused, näiteks mgetty või mingi muu faxgetty võivad töötada ühel ja samal jadapordil. Sissehelistamisel probleeme ei teki, sest KPPP loob lukustusfaili, mis ütleb getty-rakendusele, et liini kasutab parajasti mingi muu rakendus (antud juhul siis mõistagi KPPP).
KPPP tagasihelistamisrežiimil on siiski ka mõningaid teadaolevaid probleeme:
Modemit automaatseks vastamiseks initsialiseerides tuleb modem lähtestada pärast ühenduse sulgemist. Vastasel juhul jätkab modem liini hõivamist, mis ei ole sugugi hea mõte, kui see liin on sinu ainus ja/või peamine telefoniliin.
KPPP-l võib olla mõningaid pisiprobleeme liini jagamisel teiste rakendustega, näiteks mgetty. Kui mgetty töötab samal modemiliinil, ei suuda KPPP modemit korrektselt initsialiseerida.
KPPP ei suuda pakkuda viipa teatud kasutaja sisendile skriptil baseeruva sisselogimise ajal. Kui kasutad ülaltoodud näidisskripti, küsib KPPP õnnetuseks kasutajanime ka teist korda, kui tagasihelistamisserver seda nõuab. Sellest hädast võib lahti saada oma kasutajanime otse sisselogimisskripti kirjutades (see ei ole küll eriti kena, aga vähemalt toimib...)
Linux® tagasihelistamisserveri tarkvara leidub paljudes kohtades.
Kuulus mgetty on väga võimas rakendus, mis suudab toime tulla ka tagasihelistamisühendustega. Kirjelduse, kuidas mgetty selliseks ülesandeks seadistada, on kirja pannud Colin McKinnon (colin AT wew.co.uk)
ja see asub aadressil http://www.dyer.demon.co.uk/slug/tipscrip.htm.
Linux® jaoks on ka juba kasutamisvalmis pakett aadressil http://www.icce.rug.nl/docs/programs/callback/callback.html. Seda paketti hooldab Frank B. Brokken (frank AT icce.rug.nl)
. Selle seadistamine on küll loogiline, aga mitte just väga lihtne, mistõttu ma kirjutasin selle kohta lühikese sissejuhatuse, mis asub aadressil http://ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de/~mh/callback/, kus on ka veidi üldisemalt räägitud sissehelistamisest üldse.
Windows® NT kasutab täiesti teistsugust lähenemist kui äsjakirjeldatu. NT nõuab lausa PPP protokolli laienduse kasutamist, mis kanab nime CBCP (Call Back Control Protocol). pppd toetab seda protokolli, kuid selleks tuleb pppd uuesti kompileerida. Kui kellelgi on õnnestunud edukalt võtta ühendust NT tagasihelistamisserveriga, võiks sellest ka mulle teada anda.
10.1. Küsimused helistamise kohta | |
| |
10.1.1. | KPPP ei hakka kuidagi tööle. KPPP ütleb, et pppd suri ära või et aeg sai otsa. Mida see tähendab? |
Lugesid ikka hoolikalt käsiraamatut? Aga vaatame veel kord üle kõige sagedasemad põhjused:
Kui miski ei paista aitavat, võid oma süsteemilogist saada mõningat silumisinfot käsuga:
| |
10.1.2. | pppd suri - kaugsüsteemilt soovitakse enda autentimist... |
Tüüpiline veateade süsteemilogis: pppd[699]: The remote system is required to authenticate itself pppd[699]: but I couldn't find any suitable secret (password) for it to use to do so. pppd[699]: (None of the available passwords would let it use an IP address.) Minu arvates võib sellel olla kaks põhjust:
| |
10.1.3. | pppd sureb Linuxi kerneliga 2.4.x |
Tüüpilised veateated süsteemilogis: pppd[1182]: pppd 2.3.11 started by user, uid 500 pppd[1182]: ioctl(PPPIOCGFLAGS): Invalid argument pppd[1182]: tcsetattr: Invalid argument pppd[1182]: Exit. Paigalda pppd 2.4.0b1 või uuem. Rohkem infot annab kerneliga kaasasolev fail | |
10.1.4. | Miks KPPP teatab Modemi "avamine" ebaõnnestus? |
See tähendab, et KPPP-l puuduvad õigused avada modemi seadet või et oled dialoogi kaardil Modem valinud vale seadme. Kõigepealt kontrolli, et valitud oleks õige modemi seade. Kui oled kindel, et see on õige, pead andma KPPP-le õiguse modemi seadmele ligi pääseda ning muuta faili
| |
10.1.5. | Miks KPPP teatab, et ei suuda luua modemi lukustusfaili? |
Enamasti tähendab see, et KPPP on paigaldatud ilma SETUID bitita ning sinul ehk isikul, kes KPPP käivitab, ei ole ligipääsuõigust lukustusfaili kataloogile, mis vaikimisi on | |
10.1.6. | Miks KPPP on paigaldatud SETUID bitiga? |
Kui sa veidigi tunned UNIX® süsteemide haldamist, siis tead, et SETUID bitti ei ole tegelikult väga vajagi. Loo lihtsalt grupp KPPP meeskond on viimasel ajal näinud palju vaeva muutmaks KPPP setuid-turvaliseks. Aga see, kuidas paigaldada, on siiski sinu enda otsustada. Tasuks tutvuda ka osaga Turvalisus. | |
10.1.7. | Mida ette võtta, kui KPPP lihtsalt mitte midagi ei tee ja ees on teade |
Oled sa puutunud CR/LF seadistusi? Proovi variante CR, LF või CR/LF. Teine võimalus on see, et sinu modem vajab veidi aega initsialiseerimisele reageerimiseks. Ava kaardil Modem dialoog Modemi käsud ning muuda väärtusi Viivitus enne Init'it ja Viivitus pärast Init'it. Vaata, kas nende märgatav suurendamine annab tulemusi, ning vajaduse korral muuda neid veel. | |
10.1.8. | Ühendusega on kõik korras, aga ühtegi rakendust ei saa käivitada! |
Tõenäoliselt oled sisse lülitanud võimaluse Masina nimi seatakse IP aadressile vastavaks ja X serveril on tekkinud probleemid selle uue nimega masinaga suhtlemisel. Kui sul seda võimalust tõesti peaks vaja minema (tõenäoliselt aga ei lähe), tuleb sul paraku omal käel vajalik autentimine ette võtta. Enne ühenduse loomist antud käsk | |
10.1.9. | KPPP teatab ühenduse edukast loomisest, kuid Konqueror ütleb Tundmatu server |
Proovi mõnda serverit pingida selle IP numbri järgi, nt.
| |
10.1.10. | Kuidas panna KPPP saatma \n või \r? |
Saada lihtsalt tühi string, nagu järgnevas skriptis: Send # saadab tühja stringi Expect ID: Send itsme Expect word: Send forgot Expect granted Send ppp | |
10.1.11. | Mida ette võtta, et KPPP ei kurdaks enam: Lukustusfaili pole võimalik luua? |
See juhtub siis, kui sul ei ole õigusi luua lukustusfaili. Kui otsustad lukustusfaili kasutada, peab sul olema selle kataloogis (tavaliselt | |
10.1.12. | Miks minu modem valimisel nii kõva lärmi teeb? |
Klõpsa nupul ja vali kaart Modem. Modemi helitugevuse väärtusi on kolm: väljas, keskmine ja vali. Enamikul modemitel on keskmine ja vali tegelikult ühesugused. Kui selle muutmine tulemusi ei anna, kontrolli, et modemile on määratud korrektsed seadistused dialoogis , Modem, . | |
10.1.13. | Keerasin modemi heli “välja” ja kontrollisin ka modemi käske, aga valimisel kostab ikka hirmus müra. Miks? |
Helitugevuse initsialiseerimisstring võib kaotsi minna, kui modem ei suuda sammu pidada kiirusega, millega KPPP talle korraldusi jagab. Suurenda dialoogis , Modem, Viivitus pärast Init'it väärtust. | |
10.1.14. | KPPP teatab jätkuvalt ebatavalisest modemi kiirusest, näiteks “115200” või “57600”? |
Paljud modemid annavad vaikimisi teada vaid jadaliini, mitte aga telefoniliini kiiruse. Neid modemeid saab panna liini tegelikku kiirust teatama teatud käskude lisamisega modemi initsialiseerimis- või valimisstringi. Paljude modemite puhul on selliseks käsuks ATW2. Kui soovid selle lisada valimisstringi (mis tavaliselt algab käsuga ATD), peaks uus valimisstring olema ATW2D. | |
10.1.15. | Miks teatab KPPP: “Tundmatu kiirus”? |
Uuematel modemitel on sageli väga keerulised ühendusteated, näiteks | |
10.1.16. | Minu ühendus on aeglane |
Kui modemi kiirus sind ei rahulda, kontrolli, et ühenduse kiirus (võimalus , Seade, ) oleks 57600 või suurem. Samuti kontrolli, kas jadaport toetab suuremat kiirust. Paljud vanemad i486 süsteemid ei tööta korralikult, kui kiiruseks on määratud 115200. Kui sul on vana 8250 UART kiip, siis kohe kindlasti mitte. Kui sul on aga 16550 või 16550A, peaks see kiirus küll valutult kätte tulema. Lisaks sellele võiks uurida modemi käsiraamatut ja vaadata, kas seal on juttu initsialiseerimisstringist, mis tagab suure kiiruse. | |
10.1.17. | Minu ühenduse kiirus on VÄGA-VÄGA aeglane! |
Kui andmeid pudeneb vaid paar baiti sekundis, tuleks üle kontrollida riistvara. Kui näiteks hiire liigutamine suurendab andmete liigutamise kiirust, on kohe kindlasti tegemist riistvara probleemiga! Mõningat infot jadapordi kohta leiab käsuga | |
10.1.18. | Minu telefoniliin nõuab pulss-, mitte toonvalimist (või vastupidi). Kuidas seda muuta? |
Tuleb muuta modemi valimisstringi. Peaaegu kõik modemid toetavad järgmisi AT käske:
| |
10.2. Küsimused telefonikõnede maksumuse arvestamise kohta | |
| |
10.2.1. | Kuidas kirjutada telefonikõnede maksumuse arvestamise reeglifail? |
Järgi KPPP-ga kaasa pandud reeglifaili | |
10.2.2. | Kirjutasin oma piirkonna telefonikõnede maksumuse reeglid. Kuhu tuleks fail saata, et ka teised seda kasutada saaks? |
10.2.3. | Kas telefonikõnede reeglifailis võivad esineda ka murrulised ajaühikud, näiteks "(0.17, 45.5)"? |
Jah, võivad küll. Kuid üldiselt ei tasuks kasutada ebatavaliselt pisikesi ajaühikuid, mis jäävad alla kümnendiksekundi, sest see suurendab CPU koormust - kuigi uuema CPU puhul seda nüüd vaevalt tähele paneb. | |
10.2.4. | Minu maal on teisigi “liikuvaid” pühi lisaks lihavõtetele |
Sellisel juhul tuleb kirjutada uus kood, mis võimaldab antud püha välja arvutada. Vaata eeskujuks | |
10.3. Küsimused logifailide kohta | |
10.3.1. | Näen teadet Serial line is looped back. Mida see veel tähendab? |
Lühike vastus: sa ei ole käivitanud PPP tarkvara partnersüsteemis. | |
10.3.2. | Logis seisab Signal 15 |
Kui näed järgnevaid ridu, oled ilmselt saanud KPPP-lt aegumisteate. KPPP ootas PPP liidese ilmumist ning loobus pärast määratud ajavahemikku. Seejärel sai pppd signaali töö lõpetada ja selle signaali numbriks oligi 15, st. SIGTERM.
| |
10.3.3. | Aga mida tähendab Receive serial link is not 8-bit clean? |
PPP deemon sattus ärevusse sellest, et kõigil saadud andmetel oli biti 8 väärtuseks null. Enamasti tähendab see, et PPP kaugserver veel ei tööta. Sul võib siiski veel ees seista sisselogimisviip, mis kajastab kõiki andmeid, mida saatis pppd. | |
10.3.4. | Ja mis on can't locate module ppp-compress? |
Kas näed järgmisi teateid?
Lisa nüüd read:
failile |
KPPP
KPPP aluseks on Jay Painteri ezppp 0.6. Kuid peaaegu kõik on KPPP puhul ümber kirjutatud, nii et tegelikult on ezppp-l ja KPPP-l praegu üsna vähe ühist.
Esialgsed arendajad:
Bernd Johannes Wuebben (wuebben AT kde.org)
Mario Weilguni (mweilguni AT sime.com)
Harri Porten (porten AT kde.org)
(praegune hooldaja)
Suur tänu järgmistele inimestele, kes aitasid kaasa KPPP koodi juures
Jesus Fuentes Saaveda (jesus.fuentes AT etsi.tel.uva.esfor)
: mitmete võimaluste rakendamine ja üldse palju head.
Markus Wuebben (wuebben AT eure.de)
: ATI päringu dialoog
Peter Silva (peter.silva AT videotron.ca)
: hüpikdialoogid ja muu
Martin A. Brown (MABrown AT etcconnect.org)
Martin Häfner (mh AT ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de)
: tagasihelistamise osa.
Olaf Kirch (okir AT caldera.de)
: sissejuhatus failideskriptori müsteeriumi.
Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Lauri Watts (lauri AT kde.org)
, kuigi see tugineb suurel määral Bernd Johannes Wuebbeni (wuebben AT kde.org)
algupärandile
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Sisukord
KPPP on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KPPP asub paketis kdenetwork KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et KPPP oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KPPP baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna KPPP kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Järgnevad osad sisaldavad veidi üldist infot mitmesuguste operatsioonisüsteemide kohta, kus KPPP võib töötada. Alltoodud saitidel võib leida täiendavat infot ppp protokolli, pppd ja võrgu ning interneti kohta üldiselt:
Linux® PPP KKK: http://metalab.unc.edu/mdw/FAQ/PPP-FAQ.html
Linux® PPP HOWTO: http://metalab.unc.edu/mdw/HOWTO/PPP-HOWTO.html
Võrguadministraaatori käsiraamat: http://metalab.unc.edu/mdw/LDP/nag/nag.html
Et KPPP (või õigemini pppd) saaks töötada, peab kernelile olema kompileeritud ppp toetus. Kui seda ei ole, hangi pppd uusim versioon suvalisest Linux® arhiivist (näiteks ftp://sunsite.unc.edu/pub/Linux/system/Network/serial/ppp/) ja kompileeri kernel ppp toetusega.
Kuigi see võib tunduda hirmuäratavana, on asi tegelikult üsna lihtne, nii et ära karda. Kindlasti ära unusta pärast seda paigaldamast pppd-d.
Kui sa ei ole kindel, kas kernelil on ppp tugi või mitte, anna käsureal korraldus dmesg ja otsi midagi sellist:
PPP: version 2.3.0 (demand dialing)
TCP compression code copyright 1989 Regents of the University of California
PPP Dynamic channel allocation code copyright 1995 Caldera, Inc.
PPP line discipline registered
KPPP püüab ise tuvastada, kas kernelil on PPP tugi. Kui seda ei ole, antakse sellest kohe KPPP käivitamisel teada.
Linux® 2.x kerneli korral peab pppd deemon olema versiooniga 2.3 või uuem. Süsteemis oleva versiooni saab teada, kui anda käsureal korraldus pppd
. pppd deemonitel tegelikult puudub --version
--version
, kuid selle võtme kasutamine paneb pppd deemoni andma veateadet ning näitama võtme nimekirja ja muud infot, sealhulgas pppd deemoni versiooni.
Sisukord
Siin kirjeldatakse Hayesi käsustikku. Enamik modemeid järgib suurel määral siintoodud käske. Kui oled oma modemi käsiraamatu kaotanud või kui sul seda polegi olnud, võib siinne lisa päris kasuks tulla. Mina näiteks leidsin siit, kuidas oma modemi heli välja lülitada: ATM0 -- ja lõpuks ometi valitses vaikus!
Modemi initsialiseerimisstring koosneb reast käskudest. See valmistab modemi ette suhtlemiseks, määrates selliseid asju, nagu helistamisrežiim, ooteajad, hõivatud signaali tuvastamine ja veel palju muud. Uuemad modemikommunikatsiooni rakendused lähtestavad initsialisatsioonistringi juba sinu eest vastavalt sellele, millise menüüvõimaluse valid, mille sisse lülitad jne..
Aastaid kujutasid Hayesi modemid endast standardit. Kuigi modemite tootjaid on tunduvalt juurde tulnud, rakendab enamik siiski vähemalt osaliselt Hayesi standardit. Siin toome ära kõige olulisema osa Hayesi käskudest (neid nimetatakse ka “AT” käskudeks). Hayesi käsustikku võib jagada neljaks:
Suurtäht ja sellele järgnev number, näiteks M1.
“&” (ampersand) ja suurtäht ning number. See kujutab endast elementaarkäsustiku laiendust. Näide: &M1. Pane tähele, et M1 ja &M1 ei ole mitte üks ja sama.
Tavaliselt algavad längkriipsu (“\”) või protsendimärgiga (“%”). Need käsud erinevad tugevasti vastavalt modemite tootjate suvale, mistõttu siin on neist ära toodud vaid mõned.
Sr
=n
, kus r
on muudetava registri number ja n
omistatav uus väärtus.
“Register” tähendab arvutiinimeste keeles spetsiaalset füüsilist asukohta mälus. Modemitel on tavaliselt natuke omaenda mälu. Seda käsustikku kasutatakse väärtuste sisestamiseks konkreetsesse registrisse (ehk paika mälus). Register salvestab erilise “muutuja”, mida kasutab modem ja kommunikatsioonitarkvara. Näiteks S7=60 annab arvutile korralduse “Määra register #7 väärtuseks 60”.
Kuigi suurem osa käskudest on defineeritud tähe ja numbri kombinatsiooniga (L0, L1 jne.), on nulli kasutamine lisavõimalus. Toodud näite korral on L0 sama, mis L. Pea seda alltoodud tabelit uurides hästi meeles!
Nüüd mõningad kõige tähtsamad märgid, mis modemi initsialiseerimisstringis esineda võivad. Üldjuhul ei tuleks neid muuta.
Teatab modemile, et järgneb modemikäsk. See peab seisma iga käsurea alguses.
Taastab modemi vaikeväärtused
Sunnib tarkvara sekundiks pausi tegema. Käsku , võib anda ka mitu korda järjest. Näiteks ,,,, sunnib tarkvara tegema neljasekundilise pausi. (Pausi kestvust valitseb register S8
).
Saadab modemile lõpetava kelgu tagastamise märgi. See on juhtkood, mida enamik kommunikatsioonitarkvarast tõlgendab “kelgu tagastamisena”.
Tähestiku järjekorras:
Tabel B.1. Hayesi elementaarkäsustik
Käsk | Kirjeldus | Kommentaarid |
---|---|---|
A0 või A | Vastab sissetulevale kõnele | |
A/ | Kordab viimast käsku | Selle ette ei käi AT. |
B0 või B | Kõneläbirääkimised | V32 Mode/CCITT vastusejada |
B1 | Kõneläbirääkimised | Bell 212A vastusejada |
B2 | Kõneläbirääkimised | Selgitav/vaikne režiim vastamisel |
D | Helistab | Helistab järgnevale numbrile ja alustab läbirääkimisi.
|
E0 või E | Ilma kajata | Vastuste kaja ei saadeta arvutile |
E1 | Kaja | Saadab käsud ka arvutile (nii et kasutaja näeb, mida kirjutab) |
H0 | Hargilolek | Hargil - lahutatud |
H1 | Hargilolek | Hargilt ära |
I0 või I | Info või päring | See käsk sõltub väga tugevasti mudelist. I0 tagastab tavaliselt numbri või koodi, suuremad numbrid sageli ka huvitavamat infot. |
L0 või L | Valjuhääldi helitugevus. Helitugevuse reguleerimise nuppudega modemitel neid võimalusi ei kasutata. | Väljas või nõrk heli |
L1 | Nõrk heli | |
L2 | Keskmine heli | |
L3 | Vali heli | |
M0 või M | Valjuhääldi väljas | M3 on ka üsna levinud paljudel brändidel |
M1 | Valjuhääldi sees kuni kaugpartneri tuvastamiseni (st. teise modemi kuulmiseni) | |
M2 | Valjuhääldi on alati sees (andmete heli on kuulda pärast signaali CONNECT) | |
N0 või N | Tagasiside kiirus | Tagasiside ainult S37 määratud kiirusel |
N1 | Tagasiside suurima kiirusega, mis on suurem kui S37 määratu | |
O0 või O | Naaseb võrgurežiimi | Vaata ka X1, sest valimistooni tuvastus võib olla aktiveeritud. |
O1 | Naaseb võrgurežiimi pärast taandamisjada | |
Q0 või Q1 | Vaikne režiim | Väljas - näidatakse tulemuskoode, kasutaja näeb vastuseid käskudele (nt. OK ) |
Q1 | Vaikne režiim | Sees - tulemuskoode ei näidata, kasutaja vastuseid ei näe. |
Sn ? | Registri Sn sisu päring | |
Sn =r | Salvestab | Salvestab väärtuse r registris Sn |
V0 või V | Selgitav režiim | Tulemuskoodid arvudena |
V1 | Tulemuskoodid inglise keeles (nt. CONNECT , BUSY , NO CARRIER jne.) | |
X0 või X | Smartmodem | Hayes Smartmodem 300 ühilduvad tulemuskoodid |
X1 | Tavaliselt lisab elementaarsetele tulemuskoodidele ühenduskiiruse, nt. CONNECT 1200 | |
X2 | Tavaliselt lisab kõnetooni tuvastamise (väldib pimevalimist ja vahel väldib AT0) | |
X3 | Tavaliselt lisab hõivatud signaali tuvastamise | |
X4 | Tavaliselt lisab nii hõivatud signaali kui kõnetooni tuvastamise | |
Z0 või Z | Lähtestab | Lähtestab modemi salvestatud väärtustele. Mitme profiili puhul kasuta vastavalt Z0, Z1 jne. See on sama, mis &F tehase vaikeväärtus modemitel, millel puudub NVRAM ("non-volatile" mälu ehk selline mälu, mis hoiab andmeid ka voolu all olemata) |
Tabel B.2. Hayesi laiendatud käsustik
Käsk | Kirjeldus | Kommentaarid |
---|---|---|
&B0 või &B | Taandamisparameetrid | Keelab automaattaandamise funktsiooni |
&B1 | Taandamisparameetrid | Lubab automaattaandamise funktsiooni |
&B2 | Taandamisparameetrid | Lubab automaattaandamise, kuid lahutab kõne, kui liin ei parane registris S7 määratud aja jooksul |
&C0 või &C1 | Kandja tuvastamine | Signaal on alati sees |
&C1 | Kandja tuvastamine | Märgib kaugkandjat (tavaliselt vaikimisi sees) |
&D0 või &D | Data Terminal Ready (DTR) | Signaali ignoreeritakse (see sõltub modemist, igatahes tuleks selle kohta otsida lisainfot oma modemi käsiraamatust!) |
&D1 | Data Terminal Ready (DTR) | Kui DTR läheb sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse, läheb modem käsurežiimi (ainult mõne modemi puhul) |
&D2 | Data Terminal Ready (DTR) | Mõned modemid lahutavad, kui DTR läheb sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse (tavaliselt on see vaikimisi sees) |
&D3 | Data Terminal Ready (DTR) | Lahutab, lähtestab modemi ja naaseb käsurežiimi DTR järgi |
&F0 või &F | Tehase vaikeväärtused | Üldised Hayesiga ühilduvad vaikeväärtused. Tavaliselt on seda kasulik initsialiseerimisstringis tarvitada, sest &F1-&F3 seadistused võivad modemiti erineda ning tõeliselt suuri ühendusprobleeme tekitada (sest sa ei tea kunagi täpselt, mida õigupoolest teeb tootja X &F2). Teisalt maksab proovida ka teisi allpool toodud võimalusi: paljud probleemid lahenevad, kui lisada initsialiseerimisstringi lihtsalt &F2 või midagi sellist. Kui sa aga alles lood initsialiseerimisstringi, on parem alustada lihtsalt käsuga &F ja mitte kasutada “kohandatud” vaikeväärtuste vormi. |
&F1 | Tehase vaikeväärtused | Tehase vaikeväärtused IBM PC-ga ühilduvale kasutajale |
&F2 | Tehase vaikeväärtused | Tehase vaikeväärtused Macile tarkvaralise tagasisidega |
&F3 | Tehase vaikeväärtused | Tehase vaikeväärtused Macile riistvaralise tagasisidega |
&G0 või &G | Valvetoonid | Keelab valvetoonid |
&K0 või &K | Kohalik vookontroll | Keelab kohaliku vookontrolli |
&K1 | Kohalik vookontroll | Lubab RTS/CTS riistvaralise kohaliku vookontrolli |
&K2 | Kohalik vookontroll | Lubab XON/XOFF tarkvaralise kohaliku vookontrolli |
&K3 | Kohalik vookontroll | Lubab RTS/CTS riistvaralise kohaliku vookontrolli |
&K4 | Kohalik vookontroll | Lubab XON/XOFF tarkvaralise kohaliku vookontrolli |
&L0 või &L | Helistamisrežiim | Valib helistamisrežiimi |
&M0 või &M | Veakontrolli režiim | Valib asünkroonse mitte-EC režiimi (sama, mis &Q0) |
&P0 või &P | Pulssvalimise suhe | USA/Kanada pulssvalimine, suhe 39%/61% |
&P1 | Pulssvalimise suhe | Briti/Hongkongi pulssvalimine, suhe 33%/67% |
&Q0 või &Q | Veakontrolli režiim | Asünkroonne mitte-EC režiim. Andmeid ei puhverdata. ASB on keelatud. |
&Q5 | Veakontrolli režiim | Valib V.42 EC operatsiooni (nõuab vookontrolli) |
&Q6 | Veakontrolli režiim | Asünkroonne režiim ja ASB (nõuab vookontrolli) |
&Q8 | Veakontrolli režiim | Valib alternatiivse EC protokolli (MNP) |
&Q9 | Veakontrolli režiim | Tingimuslik andmetihendus: V.42bis = jah, MNP5 = ei. |
&S0 või &S | DSR tegevus on valitud | Alati sees (vaikimisi) |
&S1 | DSR tegevus on valitud | Järgib EIA spetsifikatsiooni (aktiivne kandja tooni järgimine, kuni kandja kaob) |
&T0 või &T | Enesetest | Mudelipõhine enesetest mõne modemi puhul |
&U0 või &U | Trellis-koodi modulatsioon | Lubab V.32 TCM |
&U1 | Trellis-koodi modulatsioon | Keelab V.32 TCM |
&V0 või &V1 | Vaatab aktiivseid | (ja sageli salvestatud) seadistusprofiili seadistusi (või ATI4) |
&W0 või &W | Salvestab profiili | NVRAM korral (&W0, &W1 erinevate profiilide puhul). Mõningaid seadistusi ei saa salvestada. Neid sageli ei näita &V või ATI4 |
&Y0 või &Y | Valib voolu sisselülitamisel laaditava seadistuse | Laadib profiili 0 (vaikimisi) |
&Y1 | Valib voolu sisselülitamisel laaditava seadistuse | Laadib profiili 1 |
&Zn =x | Tarkvaraline lähtestamine ja salvestatud profiili n laadimine | Arvesta, et kõike real pärast käsku &Z asuvat ignoreeritakse |
Tabel B.3. Längkriipsu- ja protsendikäsud
Käsk | Kirjeldus | Kommentaarid |
---|---|---|
\A0 või \A | Märkides MNP bloki maksimaalne suurus | 64-märgiline maksimum |
\A1 | Märkides MNP bloki maksimaalne suurus | 128-märgiline maksimum |
\A2 | Märkides MNP bloki maksimaalne suurus | 192-märgiline maksimum |
\A3 | Märkides MNP bloki maksimaalne suurus | 256-märgiline maksimum |
%C0 või %C | Andmetihenduse lubamine/keelamine | Keelatud |
%C1 | Andmetihenduse lubamine/keelamine | MNP5 lubatud |
%C2 | Andmetihenduse lubamine/keelamine | V.42bis (BTLZ) lubatud |
%C3 | Andmetihenduse lubamine/keelamine | MNP5 & V.42bis (BTLZ) lubatud |
%D0 või %D | Andmetihendus | 512 BTLZ sõnastiku suurus |
%D1 | Andmetihendus | 1024 BTLZ sõnastiku suurus |
%D2 | Andmetihendus | 2048 BTLZ sõnastiku suurus |
%D3 | Andmetihendus | 4096 BTLZ sõnastiku suurus |
%E0 või %E1 | Paomeetod | KEELATUD |
%E1 | Paomeetod | +++AT meetod (vaikimisi) |
%E2 | Paomeetod | Break AT meetod |
%E3 | Paomeetod | MÕLEMAD meetodid lubatud |
%E4 | Paomeetod | Keelab OK +++ jaoks |
%E5 | Paomeetod | Lubab OK +++ jaoks |
\J0 või \J | DTE automaatmäära kohendamine | Keelatud |
\J1 | DTE automaatmäära kohendamine | DTE määr kohendatakse kandjale vastavaks. |
\N0 või \N | Ühenduse tüüp | Normaalne ühendus (vaata kirjeldust allpool) |
\N1 | Ühenduse tüüp | Otseühendus |
\N2 | Ühenduse tüüp | MNP automaatselt usaldusväärne ühendus |
\N3 | Ühenduse tüüp | Automaatselt usaldusväärne ühendus |
\N4 | Ühenduse tüüp | V.42bis usaldusväärne ühendus faasituvastusega |
\N5 | Ühenduse tüüp | V.42bis automaatselt usaldusväärne ühendus faasituvastusega |
\N6 | Ühenduse tüüp | V.42 usaldusväärne ühendus faasituvastusega |
\N7 | Ühenduse tüüp | V.42 automaatselt usaldusväärne ühendus faasituvastusega |
Otseühendus ongi lihtsalt otsene ühendus ilma igasuguse veaparanduse või andmetihenduseta. Sellisel juhul peaksid õigupoolest arvuti-modemi ja modemi-modemi kiirus olema ühesugused.
Normaalne ühendus kasutab (tark- või riistvaralist) vookontrolli saadetavate või vastuvõetavate andmete puhverdamiseks, et modem saaks andmeid saata teistsuguse kiirusega, kui neid saadab või võtab vastu arvuti. Näiteks arvuti võib saata andmeid kiirusega 57 kbps, kuid tihendust kasutades saadab modem vaid 28,8 kbps. Nii töötab enamik modemeid.
Usaldusväärne ühendus on normaalse ühenduse alaliik: kui mingil põhjusel ei saa andmetihendust või vookontrolli rakendada, ühendus katkestatakse (selles mõttes tagab taoline modem, et kõik ühendused on usaldusväärsed, sest kui nad seda ei ole, siis ühendus ju katkestatakse!)
Automaatselt usaldusväärne ühendus on enam-vähem sama, ainult et modem püüab usaldusväärse ühenduse loomiseks vajadusel uuesti läbi rääkida. Ka seda kasutab enamik modemeid.
Tabel B.4. S-registrid
Register | Vahemik | Vaikeväärtus | Funktsioon |
---|---|---|---|
S0 | Helinad 0-255 | 1-2 | Vastab helina numbrile. Ei vasta, kui on 0 |
S1 | Helinad 0-255 | 0 | Kui S0 on suurem kui 0, siis see register loendab sissetulevaid helinaid. |
S2 | 0-127 ASCII | 43 + | Paomärk käsurežiimi |
S2 | >127 | Ilma paomärgita | |
S3 | 0-127 ASCII | 13 CR | Kelgu tagastamise (CR) märk |
S4 | 0-127 ASCII | 10 LF | Reavahetuse (LF) märk |
S5 | 0-32, 127 ASCII | 8 BS | Backspace märk |
S6 | 2-255 sekundit | 2 | Kõnetooni ooteaeg (pimehelistamine, vaata Xn ) |
S7 | 1-255 sekundit | 30-60 | Kaugkandja ooteaeg |
S8 | 0-255 sekundit | 2 | Helistamisel kasutatava komapausi aeg |
S9 | 1-255 kümnendiksekundit | 6 | Tunnustamiseks nõutav kandja tuvastamise aeg |
S10 | 1-255 kümnendiksekundit | 7-14 | Aeg kandja kaotamise ja lahutamise vahel |
S11 | 50-255 millisekundit | 70-95 | Toonide kestvus ja vahe toonvalimisel |
S12 | 0-255 kümnendiksekundit | 50 | Pausi valveaeg +++ käsujadal |
S36 | Tagasilanguse võimaluse, kui veaparandus ebaõnnestub:
| 7 | Läbirääkimiste ebaõnnestumise käsitlemine |
S37 |
| 0 | Läbirääkimiste kiirus (esialgne tagasiside) |
Enamikul modemitel on kümneid või isegi sadu S-registreid, kuid ainult esimesed paarkümmend on enam-vähem standardsed. Neid muudetakse selliste käskudega, nagu ATSn
=N
ja uuritakse selliste käskudega, nagu ATSn
? (nt. AT S10
ütleb modemile, et lahutada ei tule 7 sekundi jooksul, kui teist modemit ei kuulda vastamas, ja tagastab viimati helistatud kordade arvu).=70
S1?
Kui sa ei leia oma piirkonnale reeglit, tuleb sul see ise kirjutada järgnevat malli eeskujuks võttes. Ära pelga, tegelikult on see üpris lihtne.
Ära unusta omaloodud reegleid saatmast ka KPPP hooldajale. Loodud reegli süntaksit saab kontrollida KPPP käsurea võtmega
ning see tuleb paigaldada kataloogi -r
reeglifail
${KDEDIR}/share/apps/kppp/Rules
või ${HOME}/.kde/share/apps/kppp/Rules
, enne kui seda saab dialoogis valida.
################################################################ # # Lahtiütlus/Litsents # Selle malli autoriõigus (c): Mario Weilguni <mweilguni@kde.org> # Selle litsents on sama, mis kppp paketil, # mis on osa # ################################################################ # # See on kppp näidisreeglistik. Seda võib kasutada mallina, # kui tekib vajadus luua oma reeglistik. Kui sa seda teed, # eemalda kõik kommentaarid ja lisa enda omad. See lubab # teistel kasutajatel hõlpsamini sinu reeglistikku kontrollida. # # Palun signeeri tariififail oma nime ja e-posti aadressiga, et # ma saaksin vajadusel sinuga ühendust võtta. # # MÄRKUS: selle reeglistiku reeglid ei ole iseenesest suuremat # väärt ning teenivad ainult näitlikustamise ülesannet # # MÄRKUS FAILINIMEDE KOHTA: # kui lood oma reeglistiku, kasuta failinimedes tühiku # asemel "_" ning laiendina ".rst # s.t. fail "Eesti kohalikud kõned" # --> tuleb salvestada kui "Eesti_kohalikud_kõned.rst" # # Tänan, Bernd Wuebben # wuebben@math.cornell.edu / wuebben@kde.org ################################################################ ################################################################ # # REEGLISTIKU NIMI. Seda ON VAJA arvestamiseks. # ################################################################ name=vaikimisi ################################################################ # Rahaühiku seadistused ################################################################ # Määrab Eesti krooni (EEK, võib olla ka kr) kasutatavaks # rahaühiku sümboliks (seda ei ole tingimata vaja, vaikimisi on "$") currency_symbol=EEK # Määrab rahaühiku sümboli positsiooni. # (ei ole hädavajalik, vaikimisi on "right" ehk paremal) currency_position=right # Määrab komakohtade arvu. # (ei ole hädavajalik, vaikimisi on "2" currency_digits=2 ################################################################ # Ühenduse seadistused ################################################################ # MÄRKUS: reeglid rakenduvad ülalt alla - # VIIMANE sobiv reegel on see, mida kasutatakse # maksumuse arvutamiseks. # Kõnealustamise tasu. Kui sinu operaator kõne alustamist # ei maksusta, määra "0" või muuda kommentaariks. per_connection=0.0 # Kõne minimaalne maksumus. Kui reaalse kõne maksumus # on sellest väiksem, kasutatakse siin määratud väärtust. minimum_costs=0.0 # Maksad 0,74 krooni esimese 180 sekundi ( 3 minuti) eest # sõltumata sellest, kas ühendus kestis 1 või 180 sekundit. # See reegel kehtib esimese 180 sekundi jooksul prioriteetsena # kõigi teiste reeglite, eriti vaikereegli ('default') ees. # Selle graafiline selgitus costgraphs.gif asub kppp # dokumentide katalogis. flat_init_costs=(0.74,180) # See on vaikereegel, mida kasutatakse siis, kui ükski muu # reegel ei sobi. Esimene komponent "0.1" on ühe "ühiku" # hind, "72" aga kestvus sekundites. # Seega tähendab siinne reegel: "Iga 72 sekundi järel lisatakse # arvele 0,1 EEK". default=(0.1, 72) # # Keerulisemad reeglid: # # "Esmaspäevast pühapäevani kell 12.00 AM kuni 11.59 PM # maksab iga 72 sekundit 0,2 EEK" on () between () use (0.2, 2) # Sama, mis eelmine on (monday..sunday) between () use (0.2, 2) # Sama, mis eelmine. Kasutada tuleb 24-tunnist esitust, muidu # ei toimi arvestus õigesti. (Näide: 15:00 = 3 pm) on (monday..sunday) between (0:00..23:59) use (0.2, 2) # Kehtib reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval 8 AM kuni 1 PM on (friday..monday) between (8:00..13:00) use(0.3,72) # TÄHELEPANU: on(monday..friday) between (21:00..5:00) use (0.4,2) # EI rakendu laupäeval 0:00-5:00, vaid ainult esmaspäev-reede, nagu kirjas. # Rakendub antud kuupäeval (jõulupühal) on (12/25) between () use (0.3,72) # Rakendub kuupäevade vahemikus ja ühel nädalapäeval on (12/25..12/27, 12/31, 07/04, monday) between () use (0.4, 72) # Rakendub lihavõttepühal on (easter) between () use (0.3,72) # Rakendub suurel reedel (lihavõtted - 2 päeva) on (easter-2) between () use (0.3,72) on (thursday) between (20:00..21:52) use (8.2, 1) # Parameetriga "on()" reeglid sõltuvad vaid reaalajast. # Reegli saab panna sõltuma ka ühenduses oldud sekunditest, # määrates selle kolmanda parameetrina "use()". # Oletame, et normaaltariif õhtul on 0,20 minutis ja see # väheneb 20% võrra pärast tunniajalist ühendust. Selline # reegel näeb välja nii: on () between (19:30..08:00) use (0.20, 60) on () between (19:30..08:00) use (0.16, 60, 3600) # Arvesta, et sarnaselt teistele rakendatakse neid reegleid # vastavalt nende järjekorrale.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team