KPPP käsiraamat
KPPP käsiraamat
Järgmine

KPPP käsiraamat

Lauri Watts

Tõlge eesti keelde: Marek Laane
Versioon 1.01.00 (2001-06-11)

Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".

Sissehelistaja KPPP on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist.


Peatükk 1. Sissejuhatus
Sissejuhatus
Eelmine
Järgmine

Peatükk 1. Sissejuhatus

Sissehelistaja KPPP on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist. See aitab automatiseerida ühenduse võtmist ISP-ga ning samas mugavalt kogu protsessi jälgida.

Ühendumise järel pakub KPPP rikkalikult statistikat ning hoiab silma peal võrgusolemise ajal.

Sisseehitatud terminal ja skriptide generaator võimaldavad ühenduse imelihtsalt seadistada. Ühenduse testimiseks ja seadistamiseks ei ole enam vaja täiendavat terminali, näiteks seyon või minicom.

KPPP pakub võimalust pidada täpset arvestust telefonikõnede maksumise üle.

Me loodame, et see sissehelistamisrakendus on sulle meele järgi ja lihtsustab sinu liikumist internetiradadel.

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 2. Võrkuminek lihtsal viisil
Võrkuminek lihtsal viisil
Eelmine
Järgmine

Peatükk 2. Võrkuminek lihtsal viisil

Mõned asjad, mida peaks teadma enne alustamist

Kui sul on suhteliselt uus Linux® distributsioon, võib suurem osa käsiraamatust tunduda tarbetu. KPPP pakub väikest, aga nutikat nõustajat, mis enamasti aitab sul hõlpsasti luua internetiühenduse kõigest paari minutiga.

Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaksid enne alustamist teadma järgmisi asju:

  • Oma ISP sissehelistamiskeskuse number.

  • Oma ISP poolt antud kasutajanimi ja parool.

  • ISP DNS serverid (piisab ühest, kuid kaks on parem).

ISP teenuste täielikuks kasutamiseks oleks kasulik teada ka selliseid asju:

  • Sisenevate kirjade serveri aadress (sageli on selleks pop.sinuISP.ee või mail.sinuISP.ee)

    Jõua selgusele ka selles, kas ISP kasutab POP3 või IMAP protokolli.

  • Väljuvate kirjade (SMTP) serveri aadress (see võib olla samane sisenevate kirjade serveriga või üsna sageli ka smtp.sinuISP.ee).

  • Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (üsna tõenäoliselt news.sinuISP.ee või nntp.sinuISP.ee).

  • Proxy serverid, mida sinu ISP kasutab.

Kogu see info võib leiduda paberites, mida ISP sulle lepingu sõlmimisel andis, vastasel juhul võib abi leida ISP tugitelefonilt.

Kui kõik mainitu on olemas ja tegemist on suhteliselt uue Linux® distributsiooniga, võib internetiühenduse rajamine olla imelihtne ja piirduda vaid KPPP nõustaja käivitamisega.

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 3. KPPP nõustaja
KPPP nõustaja
Eelmine
Järgmine

Peatükk 3. KPPP nõustaja

Nõustaja käivitamine

Nõustaja saab käivitada KPPP avadialoogist. Käivita KPPP K menüüst, kus see peaks leiduma alammenüüs Internet kirjena Sissehelistamisvahend.

Ilmub selline dialoog:


KPPP käivitusdialoog

KPPP käivitusdialoog


Tõenäoliselt ei ole sul esimesel korral mitte midagi seadistatud, seepärast sellest alustamegi.

Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupul Seadista....

Nõustaja pakub välja kolm võimalust: Nõustaja, Dialoog-seadistus ja Loobu


Nõustaja küsib, mida soovid teha

Nõustaja küsib, mida soovid teha


Loobu

Vali see, kui sa tõesti ei soovi praegu uut kontot looma asuda. Selle järel kaob dialoog ning ilmub tagasi sissehelistaja algdialoog.

Nõustaja

Kui sul on üsna tavaline modem ja sinu ISP on maa üks suuremaid, suudab nõustaja tõenäoliselt ilma vaevata rajada toimiva internetiühenduse. Proovi enne ühenduse käsitsiseadistamise juurde asumist seda võimalust.

Dialoog-seadistus

Kui nõustaja ei suutnud sind aidata või kui tahad kõiki asju ise teha, vali see võimalus. Nõustaja suudab praegu sind aidata ainult teatud vähese hulga riikide ja internetiteenuse pakkujate puhul.

Antud peatüki huvides eeldame, et valisid nõustaja. Dialoogil baseeruvat seadistamist kirjeldame hiljem.

Nõustaja kui selline
Nõustaja kui selline

Nõustaja kui selline

Esimesel dialoogil on natuke sissejuhatavat teksti, mis selgitab asju, mida sa õigupoolest pidanuks lugema juba käsiraamatu esimesest peatükist. Klõps nupul Järgmine viib siit edasi.

Teises dialoogis palutakse valida asukohamaa. Siin ei ole ära toodud kaugeltki kõiki maid ja kui sinu maad nimekirjas ei ole, tuleks vajutada nuppu Loobu, mille järel saab ühendus luua dialoogil baseeruva seadistamisega.

Järgmises dialoogis saad valida internetiteenuse pakkujate vahel, mida KPPP tunneb, vastavalt eelmises dialoogis valitud maale. Ka siin tuleks juhul, kui sinu ISP nimekirjast puudub, klõpsata nuppu Loobu ja asuda dialoogil baseeruva seadistamise kallale.

Seejärel palutakse anda internetiühenduseks vajalik kasutajanimi ja parool. Arvesta, et mõne ISP korral võib see erineda meilikonto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli, kas oled ikka õiged valinud. Jätkamiseks klõpsa nuppu Järgmine.

Järgmises dialoogis saab sisestada spetsiaalse helistamise prefiksi, kui seda vaja peaks olema - kui näiteks pead väljahelistamiseks numbri ette valima “0” või on sellist tavalise numbri ette valitavat koodi mingiks muuks puhuks vaja. Jätkamiseks klõpsa nuppu Järgmine.

Ja ongi kõik! Kui soovid mistahes valikut üle või ümber vaadata, saad nuppude Tagasi ja Järgmine abil dialoogides edasi-tagasi liikuda. Kui kõik on korras, klõpsa nuppu Lõpeta.

Mõistagi saab kõike siin määratut igal ajal muuta KPPP seadistustedialoogi abil.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 4. Ühenduse loomine dialoogide abil
Ühenduse loomine dialoogide abil
Eelmine
Järgmine

Peatükk 4. Ühenduse loomine dialoogide abil

Ühenduse loomine dialoogil baseeruva seadistamisega ei erine õigupoolest väga palju nõustaja kasutamisest.

Seadistustedialoogi saab avada sarnaselt nõustajale. Käivita KPPP K menüüst, kus see leidub alammenüüs Internet kirje all Sissehelistamisvahend.

Ilmub selline dialoog:


KPPP käivitusdialoog

KPPP käivitusdialoog


Tõenäoliselt sul esimesel korral kontot ei ole, seepärast hakkame seda nüüd looma.

Uue internetiühenduse seadistamise alustamiseks klõpsa nupul Seadista.

Seekord vali Dialoog-seadistus, misjärel ilmub selline dialoog:


Dialoog Uus konto

Dialoog Uus konto


Dialoog Uus konto koosneb järgmistest osadest:

Tavaliselt ei ole mitte kõiki ja kõike vaja täita, kuid allpool kirjeldame siiski kõiki võimalusi, mida siin kasutada saab.

Kaart Helistamine


Kaart Helistamine

Kaart Helistamine


Kaardil Helistamine on järgmised võimalused:

Ühenduse nimi:

Ühendusele tuleb anda nimi. See võib olla milline tahes, aga kui sul on enam kui üks konto, peab igaühel olema unikaalne nimi.

Telefoninumber:

Siin saab määrata telefoni, millele helistatakse. Numbri loetavamaks muutmiseks võib kasutada näiteks märki “-”. Kui kirjutad siia kooloniga eraldatult mitu numbrit (nt. 1111111:2222222:3333333), valib KPPP need üksteise järel, kui eelmine liin on hõivatud. Numbri lisamiseks klõpsa nuppu Lisa, selle eemaldamiseks nuppu Eemalda. Nuppudega üles ja alla saab muuta numbrite järjekorda.

Autentimine

Vali sobiv autentimismeetod, mida KPPP kasutab serverile sisselogimisel. Küsi seda oma teenusepakkujalt. Võimaluste PAP ja CHAP kasutamist kirjeldab Peatükk 7, PAP ja CHAP.

Parool jäetakse meelde

Selle valimisel jätab KPPP sinu parooli seansside vahel meelde.

Kohanda pppd argumente...

See avab pppd argumentide dialoogi. Selle abil saab lisada mis tahes lisaparameetreid, mida KPPP peaks pppd-le edastama. Parameetrite ülevaate leiab pppd manuaalileheküljelt, aga kui sa just väga täpselt ei tea, mida teed, peaksid vahest end talitsema ja seda dialoogi mitte kasutama.

Kaart IP
Kaart IP

Kaart IP


Konto IP kaart

Konto IP kaart


Dünaamiline IP aadress

Märgi see, kui sinu ISP kasutab dünaamilist IP aadressi omistamist. Sellisel juhul muutub sinu IP aadress iga uue ühenduse korral.

Staatiline IP aadress

Märgi see, kui sinu ISP on andnud sulle staatilise IP aadressi. Sellisel juhul tuleb ka anda see aadress väljal IP aadress ning vajaduse korral ka Alamvõrgu mask. Kui sa ei ole kindel, küsi seda oma ISP käest. Üldiselt kasutab valdav enamik ISP-sid dünaamiliselt omistatavaid aadresse ning selle võimaluse märkimine peaks enamasti olema õige samm.

Masina nimi seatakse IP aadressile vastavaks

Selle võimaluse valimisel seab KPPP sinu masina nime ja domeeni pärast ppp ühenduse edukat loomist.

Seda tehakse määratud nimeserverile päringut esitades, mis omistab ppp ühendusele IP.

See võimalus on kasulik ennekõike nende autonoomsete masinate korral, mis soovivad kasutada näiteks sellist protokolli nagu talk, mis nõuab, et masinanimi oleks täpselt sama sinu masina nimega internetis. See tühistab domeeni nime võimaluse kaardil DNS ning masina vaikeväärtused taastatakse alles siis, kui ppp ühendus on suletud.

See ei ole kasulik, kui soovid ainult internetis ringi hulkuda, e-posti kontrollida või jututoas lobiseda. Selle kõrvalmõjuks on kõigi uute ühenduste keelamine sinu X serveriga, mis tähendab, et ei ole võimalik avada uusi GUI rakendusi.

Lülita see sisse ainult juhul, kui oled absoluutselt kindel selle vajalikkuses.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Lüüs (gateway)
Kaart Lüüs (gateway)

Kaart Lüüs (gateway)


Konto kaart Lüüs (gateway)

Konto kaart Lüüs (gateway)


Vaikelüüs (gateway)

Selle märkimisel kasutab pppd sinu masina vaikelüüsi. See on ka vaikevalik.

Staatiline lüüs (gateway)

Selle märkimisel saad määrata lüüsi, mida kasutatakse vaikelüüsi asemel.

Sellele lüüsile määratakse vaikemarsruut (default route)

See peab peaaegu kindlasti olema märgitud (vaikimisi ongi).



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart DNS
Kaart DNS

Kaart DNS


Konto  DNS kaart

Konto DNS kaart


Domeeni nimi:

Siin saab määrata oma masina domeeninime. Nagu DNS aadresside puhul, taastatakse ka siin ühenduse lõpetamisel algne väärtus /etc/resolv.conf põhjal. Kui see jätta tühjaks, ei muudeta kuidagi domeeni nime, mille määrab /etc/resolv.conf

Häälestus:

Valikuteks on Automaatne (ISP annab ühendumisel automaatselt sulle DNS serveri aadressid) ja Käsitsi. Viimase valimisel saad kasutada välja DNS IP aadress.

DNS IP aadress

Seda saab kasutada ainult siis, kui eelmise võimaluse puhul on valitud Käsitsi. Kirjuta siia nimeserverid, mida ISP on sulle omistanud. Määrata tuleb vähemalt üks nimeserver, et OS suudaks lahendada inimsõbralikke IP aadresse, näiteks ftp.kde.org. DNS serveri aadress tuleb anda numbrilisena, nt. 128.231.231.233. Need aadressid lisatakse töötamise ajal faili /etc/resolv.conf.

Nupu Lisa abil saab lisada allolevasse nimekirja kõik vajalikud DNS serverite aadressid. Nupuga Eemalda saab kirjeid nimekirjast eemaldada.

Olemasolevad DNS serverid keelatakse ühenduse ajaks

Selle märkimisel lülitatakse ühenduse ajaks välja kõik DNS serverid, mis on kirjas failis /etc/resolv.conf.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Sisselogimisskript
Kaart Sisselogimisskript

Kaart Sisselogimisskript


Konto kaart Sisselogimisskript

Konto kaart Sisselogimisskript


Sellel kaardil saab luua oma ISP-le helistamiseks vastava skripti. Leidmaks, millises järjekorras ja milliseid tegevusi vaja läheb, saab kasutada miniterminali ja ISP antud infot.

Vali võimalus vasakul asuvast hüpikkastist ning lisa paremal asuvasse redigeerimiskasti antud tegevuse vajalikud parameetrid. Kasuta nuppu Lisa iga kirje lisamiseks skripti lõppu. Skript ise on näha dialoogi alumises osas. Nupu Lisa abil saab kirje lisada skripti suvalisse kohta, nupuga Eemalda saab skriptist rea kustutada.

Võimalikud on järgmised valikud:

Expect

KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist.

Send

KPPP saadab määratud stringi.

Scan

KPPP skaneerib määratud stringi sisendvoogu ja salvestab iga märgi stringi lõpust järgmise reavahetuseni sisepuhvrisse. Lõpus ja alguses olevad tühikumärgid jäetakse arvesse võtmata.

Save

Salvestab püsivalt varem skaneeritud stringi määratud registrisse. Praegu on ainuke kehtiv register password.

Pause

Paus määratud sekunditeks.

Hangup

KPPP saadab modemile käsu hangup (lahutab ühenduse).

Answer

KPPP seab modemi vastamise režiimi.

Timeout

Muudab vaikeaegumist dünaamiliselt määratud arvu sekundite võrra skripti rakendamise ajal. Aegumist võib käivitamise ajal vajadusel mitu korda muuta.

Prompt

Palub KPPP kasutajal sisestada stringi, andes määratud stringi vihjena. Kasutaja näeb, mida kirjutab. Kui määratud stringis on märk ##, asendatakse see sisemise skaneerimispuhvri sisuga, mis on salvestatud varasema käsuga scan.

PWPrompt

Palub KPPP kasutajal sisestada stringi, andes määratud stringi vihjena. Iga kasutaja kirjutatud märgi asemel näidatakse tärni.

ID

Kui KPPP peadialoogil on täidetud väli Kasutajanimi, saadetakse see nimi. Kui väli Kasutajanimi on täitmata , palutakse KPPP kasutajal anda nimi, kasutades määratud stringi vihjena. Kasutaja näeb, mida kirjutab. Teisel korral, näiteks teise korduse silmuses või tagasihelistamise autentimisel küsitakse nime sõltumata sellest, kas väli Kasutajanimi on täidetud või mitte.

Password

Kui KPPP peadialoogis on täidetud väli Parool, saadetakse see parool. Kui väli Parool ei ole täidetud, palutakse KPPP kasutajal parool anda, kasutades määratud stringi vihjena. Iga kirjutatav märk asendatakse tärninga. Teisel korral, näiteks teise korduse silmuses või tagasihelistamise autentimisel, küsitakse parooli sõltumata sellest, kas väli Parool on täidetud või mitte.

LoopStart

KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist. See string salvestatakse, et LoopEnd seda kasutada saaks.

LoopEnd

KPPP ootab määratud stringi vastuvõtmist silmusest väljumiseks. Kui esimesena võetakse vastu string, mille annab vastav LoopStart, käivitab see hüppe LoopStart järgsele reale, võimaldades kasutajanime/parooli stiilis paarisdialoogi kordamist.

Skriptide näited

Näide 4.1. Lihtne sisselogimisskript

See on näide lihtsast skriptist, mida ma kasutan oma ISP-ga ühendumisel

Expect      ID:                        # oodatakse, et antakse kasutajanimi: 
 Send        myid                       # siin tuleb myid asendada enda kasutajanimega
 Expect      word:                      # parooli ('password') ootamine
 Send        4u3fjkl                    # saadab minu parooli '4u3fjkl'
 Expect      granted                    # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'.
 Send        ppp                        # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse 
                                        # ISP poolelt.

Näide 4.2. Sisselogimisskript, mis küsib kasutajanime ja parooli ning tarvitab silmuseid.

See on sama konto skript, mille puhul küsitakse kasutajanime ja parooli. See skript küsib kasutajanime ja parooli iga kord sõltumata sellest, mis on kirjutatud või kirjutamata jäetud KPPP peadialoogi väljadele Kasutajanimi ja Parool.

Skript selgitab ka LoopEnd/LoopStart struktuuri kasutamist. Kui sisselogimisel läheb midagi valesti, näiteks kirjutatakse parool valesti, näitab ISP veateadet ja taaskäivitab kasutajanime/parooli silmuse, väljastades uuesti stringi Kasutajanimi:. Kui string Kasutajanimi: tabatakse enne seda, kui LoopEnd võtmesõna on analüüsitud, käivitab KPPP skripti uuesti alates reast pärast LoopStart võtmesõna.

LoopStart   ID:                        # oodatakse, et antakse kasutajanimi: 
 Prompt      Enter ID:                  # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle.
 Expect      word:                      # ootab parooli ('password')
 PWPrompt    Enter Password:            # Küsib minu käest parooli ja saadab selle.
 LoopEnd     granted                    # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'.
 Send        ppp                        # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse

Näide 4.3. Peadialoogis täitmata info küsimine.

See on skript, millega ma tegelikult oma ISP-ga ühendust võtan. See küsib kasutajanime ja parooli ainult juhul, kui neid ei ole määratud KPPP peadialoogi vastavatel väljadel.

LoopStart   ID:                        # oodatakse, et antakse kasutajanimi: 
 ID          Enter ID:                  # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle.
 Expect      word:                      # oodatakse parooli ('password')
 Password    Enter Password             # Küsib minu käest parooli ja saadab selle.
 LoopEnd     granted                    # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'.
 Send        ppp                        # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse
                                        # ISP poolel

Näide 4.4. Skript ISP jaoks, mis kasutab riistvaralist autentimist.

See on skript, mida ma kasutan ühendumiseks ISP-ga, mis kasutab mingit riistvaralist autentimist. Tavaliselt annab ISP sellisel juhul mingi jublaka (kiipkaardi kuvaga ja numbriklaviatuurile sarnaneva kalkulaatoriga) ning sa pead selle kasutamiseks teadma parooli. Pärast ISP numbri valimist esitatakse sulle "väljakutse". See tuleb kirjutada oma "jublakale" ja vastuseks saab dünaamilise parooli. Seejärel tuleb see parool sisestada.

LoopStart   ID:                        # oodatakse, et antakse kasutajanimi: 
 ID          Enter ID:                  # Küsib minu käest kasutajanime ja saadab selle.
 Scan        Challenge:                 # Skaneeritakse 'Challenge' olemasoleu ja salvestatakse kõik kuni järgmise reavahetuseni.
 Expect      Password:                  # oodatakse parooli ('password')
 Prompt      Your token is ## - Enter Password  # Küsib minu käest parooli ja saadab selle.
 LoopEnd     granted                    # Minu ISP saadab sisselogimise õnnestumisel teate 'Permission granted'.
 Send        ppp                        # See käivitab minu jaoks ppp ühenduse
                                        # ISP poolel

Näide 4.5. Scan ja Save kasutamine skriptis

Järgnev logi näitab fiktiivse ISP sisselogimisprotseduuri, kus pakutakse uus parool igal sisselogimisel. Uut parooli kontrollitakse ja see salvestatakse järgmiseks seansiks.

Mereääre ülikool
 
 Kasutajanimi:minukasutajanimi
 Parool: 
 Sinu parool järgmisel seansil on: YLeLfkZb
 Palun sisesta see kontrollimiseks.
 Kontroll:YLeLfkZb
 
 1 = telnet
 2 = SLIP
 3 = PPP
 
 Sinu valik:

KPPP võib selle vaevalise ülesande sinu eest enda peale võtta, vältides riski kaotada too tilluke paberitükike, millele oled üles tähendanud oma seekordse parooli. Järgneva skripti põhiosa ongi Scan/Save võtmesõnade kombinatsioon.

7 Expect      Login:                     # oodatakse sisselogimise viipa
 ID                                     # saadetakse kasutajanimi
 Expect      Password:                  # oodatakse parooliviipa
 Password                               # saadetakse parool
 Scan        is:                        # oodatakse '... järgmisel seansil on:' ja
                                        # skaneeritakse eelnevat parooli
 Save        password                   # salvestatakse uus parool järgmiseks sisselogimiseks
 Expect      Verification:              # oodatakse 'Kontroll:' ilmumist
 Password                               # saadetakse uus parool
 Expect      choice:                    # oodatakse viipa, mis võimaldab valida
                                        # erinevate võimaluste vahel (telnet, SLIP, PPP)
 Send        3                          # valitakse võimalus 3, s.t. PPP


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Käivitamine
Kaart Käivitamine

Kaart Käivitamine


Konto kaart Käivitamine

Konto kaart Käivitamine


Siin saab valida rakendused, mis käivitatakse ühenduse teatud hetkel. Need käivitatakse sinu tegeliku kasutajanimega, nii et käivitada ei ole võimalik rakendusi, mis nõuavad administraatori õigusi - kui sa muidugi ei kasuta sissehelistamist administraatorina (mis aga on kohe väga paljudel põhjustel asi, mida kuidagi ei saa soovitada!)

Anna kindlasti rakenduse täielik otsingutee, muidu ei leia KPPP seda üles.

Lisatavaid rakendusi saab määrata käivituma ühendumise neljal ajahetkel:

Enne ühendust

Käsk käivitatakse enne helistamise alustamist, nii et see juba käib, kui luuakse ühendus ISP-ga.

Pärast ühenduse loomist

Käsk käivitatakse alles pärast ühenduse edukat loomist.

Enne ühenduse katkestamist

Käsk käivitatakse veel ühenduse ajal enne modemi lahutamist.

Pärast ühenduse sulgemist

Käsk käivitatakse pärast ühenduse lõpetamist.

Näiteks võid panna leafnode käima kohe ühenduse loomisel või kontrollida meili. Samuti näiteks kontrollida, et kõik ootel meilid saadetakse enne ühenduse lõpetamist ära või rakendada pärast ühenduse lõpetamist “puhastusskripti”, mis korrastab logi ja tühjendab vahemälu.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Arvestus
Kaart Arvestus

Kaart Arvestus


Konto kaart Arvestus

Konto kaart Arvestus


Arvestuse lubamine märkimisel saab sisse lülitada telefonikõnede hinna arvestamise antud kontol.

Vali nimekirjast oma teenusepakkujale vastav reegel.

Kui sa seda ei leia, võid selle ka ise kirjutada, kopeerides sobiva malli, mille leiab lisast.

Viimane võimalus on Mahu arvestus.

Mahu arvestus

Mis on mahu arvestus?

Põhimõtteliselt tähendab see internetti saadetud ja sealt saadud baitide arvu. KPPP võib pidada arvet sisenevate baitide, väljuvate baitide või mõlema üle. Valik, mida kasutada, on sinu.

Miks peaks mahtu arvestama?

Paljud internetiteenuse pakkujad maksustavad oma kliente vastavalt baitidele. Veelgi levinum on see, et ISP pakub kindla summa eest välja mingi teatud limiidi ning nõuab lisaraha iga seda ületava megabaidi eest. KPPP näitab praegust mahtu ning võib aidata hoida arve võimalikult väiksena. Mõistagi, kui sinu arve aluseks ei ole ka maht, võid selle sisse lülitada puhtalt uudishimu rahuldamiseks.

Millist tüüpi mahu arvestus tuleks valida?

See sõltub peamiselt teenusepakkujast. Paljud arvestavad ainult seda, kui palju sa internetist alla laadid ja eiravad seda, kui palju sa ise saadad. Sellisel juhul tuleks valida Baite sisse. Kui pead maksma mõlemasuunalise liikluse eest, vali Baite sisse/välja. Baite välja on siin õigupoolest ainult täiuslikkuse huvides, sest meie teada ükski teenusepakkuja ainult seda küll ei arvesta. See võib olla siiski kasuks neile, kel töötab kodus veebi- või FTP-server.

Puudujäägid

Õnnetuseks on mahu arvestamisel ka üks puudujääk. KPPP arvestab nimelt ainult baite sõltumata nende päritolust. Paljud teenusepakkujad seavad piiri ainult internetikasutusele ega piira andmete liigutamist iseenda võrgus. Mõned teenusepakkujad seavad erinevad limiidid võrguliiklusele oma võrgus, oma riigis ja välismaal. Kui sa just veebis väga palju ei seikle ja leiad suurema osa vajalikke materjale enda ISP puhvrist (proxy cache), ei pea sa selle eest võib-olla eraldi maksmagi. KPPP aga ei tea, et need IP paketid on pärit puhvrist ning arvestab ka neid. Kui siinkirjeldatud vastab ka sinu olukorrale või sinu teenusepakkuja näiteks kasutab puhver-uudisteserverit (nntpcached või midagi sellist), siis annab KPPP ilmselt teada palju suuremast mahust kui see, mille eest sa maksma pead. Asja ilus pool on küll see, et KPPP ei hinda sinu arvet kunagi väiksemaks kui see tegelikult kujuneb. :-)



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 5. KPPP globaalsed seadistused
KPPP globaalsed seadistused
Eelmine
Järgmine

Peatükk 5. KPPP globaalsed seadistused

Siin tehtavad muutused mõjutavad kõiki KPPP kontosid.

Kaart Kontod


Kaart Kontod

Kaart Kontod


Selles dialoogis saab hallata kontosid. Kontode nimed on näha dialoogi vasakpoolses osas nimekirjas.

Konto kustutamiseks klõpsa nupul Kustuta. Sinu käest küsitakse enne kustutamist, kas sa seda tõesti soovid.

Kontost saab teha koopia klõpsuga nupul Kopeeri. See võib olla kasulik näiteks pereliikmetele eraldi kontode loomisel, kuigi tavaliselt oleks seda märksa mõttekam luua neile hoopis operatsioonisüsteemi eraldi kasutajakontod. Kuid võib-olla on sul ühel ja samal ISP-l mitu kontot ja soovid neid kõiki kasutada.

Klõps nupul Redigeeri... avab dialoogi, mida kirjeldati osas Dialoogil baseeruv seadistamine, kuid antud juhul on siin ette määratud valitud konto seadistused.

Klõps nupul Uus... pakub võimalust valida nõustaja või dialoogil baseeruva seadistamise vahel, mida on kirjeldatud eespool.

Kui valid konto ja arvestus on sisse lülitatud, on antud konto koguarvestus näha väljadel Ühenduse maksumus: ja Maht:.

Nende kõrval vasakul asuvad nupud Nulli... ja Vaata logisid.

Klõps nupul Nulli... seab ühenduse maksumuse ja mahu väärtuseks 0. Tavaliselt on seda mõttekas teha kord kuus või kvartalis, kui oled saanud telefoniarve ja selle tasunud. Mõlemat saab ka eraldi nullida valikuga, mis ilmub pärast nupule Nulli... vajutamist.

Klõps nupul Vaata logisid avab uue akna, kus näidatakse kõiki KPPP vahendusel tehtud kõnesid. Kui oled logisid säilitanud, võid kuude kaupa nende vahel edasi-tagasi liikuda. See on eriti kasulik, kui oled saanud üle mõistuse suure telefoniarve ja tahad jõuda selgusele, miks see nii suur on!

Kaart Seade
Kaart Seade

Kaart Seade


Kaart Seade

Kaart Seade


Siin saab valida ja seadistada modemi.

Modemi seade

Siin saab valida seadme, mis vastab sinu riistvarale.

/dev/ttys0

DOS-i või Windows® kasutajatele on see tuntud kui COM1. COM2 on /dev/ttys1 ja nii edasi. Need on seadmed, mida Linux® süsteemides tavaliselt kasutatakse.

/dev/cua0

Esimene jadaliin (COM1). COM2 on tavaliselt /dev/cua1 ja nii edasi. Neid seadmeid kasutavad tavaliselt BSD süsteemid, nimelt FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD. Ka vanemad Linux® süsteemid võivad neid kasutada, kuigi Linux® puhul hakkasid need mõni aeg tagasi kandma nime /dev/ttySx.

/dev/ttyI0

Linux® puhul tähendavad need sisemisi ISDN kaarte. Need seadmed emuleerivad tavalist Hayes-ühilduvat modemit. /dev/ttyI0 on esimene, /dev/ttyI1 teine ISDN kaart ja nii edasi. Need seadmed on kasutatavad ainult Linux® versioonis.

/dev/modem

Paljud Linux® distributsioonid loovad nimeviida, kus reaalsele modemile viitab /dev/modem. Selle kasutamist peaks vältima. Kasuta parem seadet, millele see viitab.

Vookontroll

Vali riistvaraline (CRTSCTS) või tarkvaraline (XON/XOFF) vookontroll või vookontrolli puudumine. Soovitatav on riistvaraline vookontroll.

Rea lõpp

Vali korrektne “Enter”-märgijada oma modemile. Enamik kasutab “CR/LF”, kuid mõnel modemil võib see teisiti olla. Kui sisselogimisskripti ajal esineb mingeid probleeme, proovi seda muuta.

Ühenduse kiirus

Vali nimekirjast ühenduse kiirus, mida sinu jadaport toetab. Arvesta, et jadaport toetab üldjuhul suuremat kiirust kui modem. Tõenäoliselt tuleks alustada suurima olemasoleva kiirusega ja seda kahandada vaid siis, kui ühendusel esineb probleeme.

Lukustusfaili kasutamine

Selle lubamisel loob KPPP lukustusfaili. Linux® puhul on selle asukoht kataloogis /var/lock. Selliste lukustusfailide olemasolust sõltuvad mõned rakendused, näiteks mgetty, ning KPPP ei tööta koos mgetty-ga, kui lukustusfail puudub. Kontrolli, et sa ei kasutaks võtit lock pppd puhul, kui soovid, et KPPP lukustaks modemi, sest pppd võti lock tähendab, et pppd püüab modemit lukustada. Et KPPP on selle juba lukustanud, ei suuda pppd seda teha ning KPPP annab teada veast pppd suri ootamatult.

Modemi aegumine

See on aeg sekundites, mida KPPP ootab modemilt vastuse CONNECT saamiseks. Enamasti peaks olema sobilik väärtus 30 sekundi kandis.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Modem
Kaart Modem

Kaart Modem


Kaart Modem

Kaart Modem


Ootamine kinnise tooni puhul

See on aeg, mida modem peaks ootama enne taasvalimist, kui on saanud kinnise tooni. Arvesta, et mõnel maal on mõned teenusepakkujad soovitanud või isegi nõudnud seda mitte liiga lühikeseks määrata.

Modemi helitugevus

Liuguriga saab määrata modemi helitugevuse. Vasakul servas on see nõrk, keskel keskmine ja paremal vali. Mõnel modemil tähendab nõrk heli sisuliselt heli keelamist, mõnel modemil on aga keskmine ja vali sisuliselt ühetugevused.

Modemi käsud

Selles dialoogis saab määrata kõiki spetsiaalseid käske, mis sobivad sinu modemile. Kui sul on Hayes-ühilduv modem, ei ole tõenäoliselt vaja ühtegi vaikeväärtust muuta, kuid igal juhul tasuks üle vaadata käsiraamatu lisa Hayesi käsud. Selles leiduv info võib vägagi kasuks tulla, kui sul tekib probleeme stabiilse ühenduse saamisel oma ISP modemitega. Kui tegemist on modemite lukustumisega, on eriti olulised käsud Viivitus enne Init'it ja Viivitus pärast Init'it. Need sunnivad KPPP tegema väikese pausi vahetult enne ja pärast initsialiseerimisstringi saatmist modemile. Viivitus enne Init'it saadab vaikimisi ka CR, kui sa ei ole just viivituse intervalliks määranud 0.

Esita modemile päring

Sellele nupule klõpsates palub KPPP modemil end "tutvustada". Edu korral näidatakse modemi vastust dialoogis. Sõltuvalt modemist võib see anda mingit infot, aga võib ka mitte anda.

Terminal

Nupu Terminal vajutamine avab miniterminali. Selle abil võib testida modemit ja katsetada läbirääkimiste protokolli ppp ühenduse initsialiseerimiseks ISP-ga. See tähendab, et nüüd puudub vajadus selliste terminalirakenduste järele, nagu minicom või Seyon.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Graaf
Kaart Graaf

Kaart Graaf


Kaart Graaf

Kaart Graaf


Siin saab määrata värve, mida KPPP graafil kasutab. On võimalik määrata erinev Tausta värv, Teksti värv, Sissetuleva andmevoo värv ja Väljamineva andmevoo värv.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Muud
Kaart Muud

Kaart Muud


Kaart Muud

Kaart Muud


Siin on mõned valikud, mis ei sobi kuhugi mujale, aga millest siiski võib kasu olla.

pppd versioon

pppd deemoni versioon sinu süsteemis.

pppd aegumine

KPPP ootab siin määratud aja pärast skripti ja pppd käivitamist, et pppd jõuaks luua kehtiva ppp ühenduse, enne kui loobub ja tapab pppd

Ühenduse ajal dokitakse paneelile

Selle valimisel dokitakse KPPP paneelile, kus seda näitab väike animeeritud ikoon. Hiire vasaku nupu klõpsuga ikoonil saab taastada KPPP akna. Hiire parema nupu klõpsuga avaneb menüü, mille abil saab akna taastada, lasta näidata võrguliikluse statistikat või ühenduse sulgeda. See võimalus käib üle võimalusest Ühenduse saamisel minimeeritakse aken.

Ühenduse katkemisel helistatakse automaatselt uuesti

Selle valimine sunnib KPPP ühendust uuesti proovima, kui see katkeb.

Tiitliribal näidatakse aega

See paneb KPPP näitama ühenduse aega KPPP akna tiitliribal, kui oled võrgus.

X serveri töö lõpetamisel katkestatakse ühendus

Selle märkimine sunnib KPPP sulgema ppp ühenduse, lahutama modemi ja lõpetama arvestuse, kui X server töö lõpetab. See on kasulik siis, kui kipud unustama X serveri töö lõpetamisel, et oled veel võrgus, või ka siis, kui sa lihtsalt ei viitsi käsitsi seanssi lõpetada. Kui sa ei soovi, et KPPP lahutaks modemi X serveri töö lõpetamisel, peaks kasti märkimata jätma. Pane tähele, et kui oled lubanud arvestuse ning seda võimalust ära ei märgi, tekib sul logifailidesse lõpetamata arvestuse kirje igal sellisel juhul, kui X server lõpetab oma töö ja KPPP samuti.

Ühenduse katkestamisel väljutakse

Lubamisel lõpetab KPPP internetiühenduse katkestamisel töö. Kui on sisse lülitamata, jääb KPPP avatuks ka pärast ühenduse katkestamist.

Ühenduse saamisel minimeeritakse aken

Selle valimisel minimeeritakse KPPP pärast ühenduse loomist. Ühenduse aega näidatakse tegumiribal.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kaart Info
Kaart Info

Kaart Info

Info näitab KPPP versiooni, litsentsi ja teavet autori(te) kohta.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 6. KPPP ja turvalisus
KPPP ja turvalisus
Eelmine
Järgmine

Peatükk 6. KPPP ja turvalisus

See osa on mõeldud peamiselt administraatoritele (root), kõrgendatud turvanõuetega isikutele või ka lihtsalt neile, keda huvitab sügavamalt asja tehniline külg. Kui Linux® on kasutusel ainult kodus, ei ole erilist vajadust seda osa lugeda, kuigi mõistagi on ka siin paar-kolm asja, mida võiks kõrva taha panna.

KPPP ligipääsu piiramine

Süsteemiadministraator võib piirata nende isikute arvu, kes saavad KPPP-d kasutada. Seda saab teha kahel moel.

Ligipääsu piiramine grupiõigustega

Loo uus grupp (näiteks helistajad) ja lisa sinna kõik kasutajad, kes on luba KPPP-d kasutada. Seejärel anna käsureal korraldus:

# chown root.helistajad /opt/kde/bin/kppp
# chmod 4750 /opt/kde/bin/kppp

See eeldab, et KDE on paigaldatud kataloogi /opt/kde ja et uue grupi nimi on helistajad.

Ligipääsu piiramine KPPP vahenditega

Enne millegi ettevõtmist kontrollib KPPP, kas on olemas fail /etc/kppp.allow. Kui see on olemas, on ainult selles nimetatud kasutajatel lubatud välja helistada. See fail peab olema kõigile loetav, kuid mõistagi MITTE kirjutatav. Tunnistatakse ainult kasutajanimesid, nii et selles failis pole võimalik kasutada UID-d. Üks väike näide:

# /etc/kppp.allow
# selliseid kommentaariridu eiratakse,
# nagu ka tühje ridu

pets
karl
maali

Toodud näites on ainult kasutajatel pets, karl ja maali lubatud välja helistada, samuti kõigil kasutajatel, kelle UID on 0 (seega ei pea administraatorit (root) failis eraldi ära märkima).

KPPP on SUID bitiga? Ja kuhu jääb siis turvalisus?
KPPP on SUID bitiga? Ja kuhu jääb siis turvalisus?

KPPP on SUID bitiga? Ja kuhu jääb siis turvalisus?

Tegelikult on vist võimatu kirjutada sissehelistajat ilma SUID bitita, mis oleks ühtaegu turvaline ega valmistaks kogemusteta kasutajatele ületamatuid raskusi. KPPP kasutab turvaprobleemide puhul järgmist strateegiat.

  • Kohe pärast rakenduse käivitamist KPPP haruneb.

  • Ülemprotsess, mis tegeleb kõigi GUI operatsioonidega (näiteks suhtlemine kasutajaga), loobub pärast harunemist SUID staatusest ja töötab tavaliste kasutaja õigustega.

  • Allutatud protsess säilitab privileegid ning vastutab kõigi tegevuste eest, mis nõuavad administraatori (root) privileege. Et see oleks turvaline, ei kutsuta välja ei KDE ega Qt™ teeke, vaid esitatakse ainult lihtsaid teegi väljakutseid. Selle protsessi lähtekood on väike (umbes 500 rida) ja väga hästi dokumenteeritud, nii et soovi korral saavad kõik kontrollida, ega selles turvaauke leidu.

  • Ülem- ja allutatud protsess suhtlevad standardse UNIX® IPC vahendusel.

Selle suurepärase koodijupi kirjutamise eest kuulub eriline tänu Harri Portenile. Me arvasime, et see on võimatu, kuid tema tuli sellega toime vaid nädalaga.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 7. PAP ja CHAP
PAP ja CHAP
Eelmine
Järgmine

Peatükk 7. PAP ja CHAP

Alates versioonist 0.9.1 toetab KPPP vahetult kõige sagedamini kasutatavat PAP autentimise vormi.

PAP ja KPPP

PAP-i kasutamiseks on kaks erinevat võimalust.

Kliendipoolne autentimine

Seda varianti kasutavad paljud kommerts-ISP-d. Põhimõtteliselt tähendab see, et sinul (või õigemini sinu arvutil) tuleb end autentida ISP PPP serveris. PPP server aga ei pea end sinu arvutile autentima. See ei mõjuta eriti turvalisust, sest sa ju tead, millisele arvutiga sa äsja ühendust võtsid.

Kui ISP annab sulle kasutajanime ja parooli ning ütleb, et peaksid kasutama PAP autentimist, tuleb valida just see variant.

Kahepoolne autentimine

Sarnaneb ülalkirjeldatuga, kuid sel juhul nõuab sinu arvuti ISP PPP serverilt samuti autentimist. Ühenduse rajamiseks tuleb sellisel juhul valida Skriptil baseeruv, mitte PAP, ning sul tuleb käsitsi redigeerida faili /etc/ppp/pap-secrets. Kuigi KPPP ei paku sellele variandile sisseehitatud tuge, on ühenduse loomine siiski üsna lihtne.

KPPP ettevalmistamine PAP-i jaoks

  1. Kontrolli, et failis /etc/ppp/options (ning failis ˜/.ppprc, kui see on olemas) ei sisaldu järgmisi argumente:

    • +pap

    • -pap

    • papcrypt

    • +chap

    • +chap

    • +ua

    • remotename

    On väheusutav, et mõni neist seal juba oleks, aga et selles kindel olla, kontrolli üle.

  2. Käivita KPPP

  3. Klõpsa nuppu Seadista

  4. Vali konto, millega soovid PAP-i kasutada, ja klõpsa nuppu Redigeeri

  5. Vali kaart Helistamine

  6. Vali hüpikkastist Autentimine PAP.

  7. Kui sa ei soovi parooli iga kord kirjutada, kui ühendust võtad, märgi ära kast Parool jäetakse meelde. See salvestab parooli faili, nii et kontrolli, et keegi ei pääseks sinu kontole ligi.

  8. Ongi kõik. Sulge dialoog, kirjuta kasutajanimi ja parool, mille ISP on sulle andnud, ja klõpsa nuppu Ühenda.

Teine meetod PAP-i ja CHAP-i kasutamiseks KPPP-ga
Teine meetod PAP-i ja CHAP-i kasutamiseks KPPP-ga

Teine meetod PAP-i ja CHAP-i kasutamiseks KPPP-ga

See osa põhineb Keith Browni meilil ning selgitab, kuidas panna KPPP tööle tavalise PAP- või CHAP-kontoga. Kui sinu ISP on sulle just äsja andnud konto kasutajanime ja parooli, võid tõenäoliselt selle osa vahele jätta ja kasutada vaid eelmises osas toodud juhiseid.

PAP paistab esmapilgul palju keerulisem, kui ta tegelikult on. Server (masin, millega sa ühendust võtad) palub põhimõtteliselt kliendil (sinu masinal) autentida ennast PAP-i vahendusel. Klient (pppd) otsib määratud failis kirjet, mis sisaldab sobivat serverinime ja antud ühendusele sobivat kliendinime ning saadab siis parooli, mille ta leidis. Ja ongi kõik!

Nüüd aga vaatame, kuidas see teoks saab. Eeldame, et kasutusel on pppd versioon 2.2.x või uuem ja konfiguratsioonifailid asuvad tavapäraselt kataloogis /etc/ppp.

Oletame veel, et internettipääsu pakub sulle universum.ee, et sinu kasutajanimi on kasutajauss ja parool uhhuu

Kõigepealt tuleb kõik see lisada faili /etc/ppp/pap-secrets. Antud kirje peaks välja nägema nii:

KASUTAJANIMI    SERVERINIMI     PAROOL

Seega lisa failile /etc/ppp/pap-secrets järgmine rida ja seejärel salvesta fail:

kasutajauss     universum           uhhuu

Märkus

Serveri nimeks võib olla suvaline nimi eeldusel, et sedasama nime kasutatakse pppd argumentides, nagu kohe selgitame. Siin on see lühendatud kujule universum, kuid seda kasutatakse pelgalt korrektse parooli tuvastamiseks.

Nüüd tuleb luua KPPP-s ühendus. Põhimõte on sarnane mistahes ühenduse loomisega, nii et me ei lasku siin üksikasjadesse. Tasub mainida vahest, et tuleks kontrollida, et /etc/ppp/options on tühi, samuti ei tuleks luua sisselogimisskripti.

KPPP seadistustedialoogis kaardi Helistamine allosas on nupp pppd argumendid. Klõps sellel avab redigeerimisdialoogi. Siin saab sisestada väärtused, mis saadetakse pppd-le käsurea argumentidena ning mitme väärtuse argumendi korral tuleb iga väärtus sisestada nimekirja eraldi kirjena ja õiges järjekorras.

Tegelikult võid esmalt sisestada mistahes argumendid, aga seejärel lisa argumendid, mida pppd kasutab PAP autentimise käsitlemisel. Antud näites lisame (just sellises järjekorras) user, kasutajauss, remotename ja universum.

user teatab pppd-le, millist kasutajanime peab ta otsima failis pap-secrets ja seejärel serverile saatma. remotename kasutab pppd vastava kirje leidmiseks failis pap-secrets, nii et see võib olla mistahes, peaasi, et see sobiks kokku kirjega failis pap-secrets.

See ongi kõik. Nüüd peaksid suutma rajada ühenduse serveriga PAP autentimist kasutades. CHAP on üsna sarnane. Linux® võrguadministraatori käsiraamat tutvustab lähemalt faili chap-secrets vormingut ning kasutatavaid pppd argumente, ülejäänu aga ei tohiks raskusi valmistada.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 8. Modemite trikid ja nõuanded
Modemite trikid ja nõuanded
Eelmine
Järgmine

Peatükk 8. Modemite trikid ja nõuanded

See osa peaks juhatama sisse kardetud ja (aga mitte nii) keerulisse modemite “optimeerimise” maailma. Siin kirjeldatavad käsud vastavad kõik Hayesi AT standardile, kuid mitte kõik modemid pole võrdsed, nii et sinu tulemused ei pruugi just samasugused olla.

Modemiseansid

Modemiseanss võimaldab modemiga vahetult suhelda: sina annad korralduse ja tema vastab. Modemiseansi käivitamiseks, kui ühendust parajasti ei ole, klõpsa nuppu Seadista ning seejärel kaardil Modem nuppu Terminal. See avab akna modemi interaktiivseks seadistamiseks. Anna näiteks käsk ATZ (lähtestab modemi). Vastuseks peaks tulema OK. Seansi saab lõpetada menüükäsuga Fail-> Sulge.

Modemiprofiilid
Modemiprofiilid

Modemiprofiilid

Üks põhjus, miks võib mõtet olla modemile käske otse saata, tekib siis, kui sul on modemiseadistus, mida soovid tallel hoida, mitte aga määrata kasutamiseks iga ühenduse korral. Selleks pakuvad hea võimaluse modemiprofiilid. Modemil võib olla salvestatud mitu profiili numbritega 0,1... AT&V näitab neid kõiki. Vaikeprofiil on tavaliselt 0 (seda saab muuta käsuga AT&Y). Parajasti kasutatavat profiili nimetatakse “aktiivseks” profiiliks.

Kui muudad seadistust, muudetakse aktiivset profiili. Käsk ATZ paneb modemi laadima vaikeprofiili, kustutades kõik tehtud muudatused. Muudatuste salvestamiseks ava profiil, mida tahad muuta, käsuga ATZn (kus n on profiili number). Tee soovitud muudatused ja salvesta need käsuga AT&Wn. Kui soovid, et kppp kasutaks just sulle meelepärast profiili, muuda modemi initsialiseerimisstringi (Seadistus Modem Modemi käsud Initsialiseerimise käsustring). Näiteks ATZ1 sunnib kppp modemi lähtestama ja kasutama profiili #1.

Kui soovid modemi lähtestada, et jõuda tagasi konkreetsesse käivitushetke, kasuta käsku AT&F&W aktiivse profiili asendamiseks vaikeväärtustega ning nende salvestamiseks vaikeprofiilina.

Näited profiili muutmisest on järgmises osas



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Modemi sunniviisiline lahutamine
Modemi sunniviisiline lahutamine

Modemi sunniviisiline lahutamine

Vahel võib juhtuda, et KPPP ei suuda modemit korralikult lahutada. See on kõige tõenäolisemalt tingitud KPPP ja modemi seadistuste sobimatusest. Standardmodem kasutab lahutamise sooritamiseks kaht meetodit: Command ja DTR. Käsumeetod (Command) saadab modemile paostringi, mis seab selle käsurežiimi, ning annab seejärel lahutamiskäsu (ATH).

Väljaspool KPPP-d, näiteks pppd paketti käsitsi seadistades, on sageli kasulik pruukida käsumeetodit, et saaks väljuda terminaliseansist ja seejärel käivitada pppd ilma modemit lahutamata. Ülejäänud olukordades on enamasti eelistatav DTR meetod, kuivõrd see on lihtsam.

DTR (AT&Dn) meetod

DTR meetod sunnib modemi lahutama alati, kui KPPP lõpetab modemi kasutamise. Kui kasutad modemiseanssi ja esitad olekupäringu käsuga AT&V ning näed aktiivse profiili seadistuste seas kirjet &D0, on DTR lahutamismeetod keelatud. DTR meetodi lubamiseks kasuta nuppu Terminal modemiseansi alustamiseks ja seejärel:

ATZ # lähtestab vaikeprofiili seadistused
AT&D2  # Määrab lahutamismeetodiks DTR-i
AT&W  # Salvestab vaikeprofiili

Kuidas DTR meetod toimib

Kui Data Terminal Ready (DTR) liin jadaliinil arvuti ja modemi vahel esile tõuseb, lahutatakse modem. Kui KPPP avab jadapordi, liigub DTR liin alla, mida välisel modemil võib näha DTR (või TR) tulukese süttimise järgi. Kui TR tuluke kustub (sest KPPP sulges jadapordi või juhtus midagi veel hullemat!), modem lahutatakse.

Käsumeetod

Teine viis sundida modem ühenduse ajal lahutama (kasutatakse AT&Dn, kus n ei ole 2) on panna modem tunnustama käsku seansi ajal. Et lahutamine toimuks korrektselt, ava modemiseanss ja määra valveaeg üsna lühikeseks umbes nii:

ATZ
ATS12=5
AT&W

Seejärel kasuta modemi käskude sektsioonis liugurit Valveaeg panemaks seda sobima registriga (S12 väärtusele 5). Nüüd peaks modem korrektselt lahutama.

Kuidas käsumeetod toimib

Kui kohalik modem on ühendatud kaugmodemiga, on see “ühendatud” olekus, kus kõik saadavad märgid edastatakse kaugmodemile ilma neid tõlgendamata. Et modem tunnustaks märke käskudena, tuleb modem seada käsuolekusse. Sellega saab hakkama paokood.

Paokood määratakse kolme ajavahemikuna, mille pikkuseks on S12 viiekümnendiksekundites.

  • Vaikne (peab kestma enam kui S12/50 sekundit)

  • Paomärk (määratud registriga S2, vaikimisi “+”), mis kordub kolm korda (vähem kui S12/50 sekundit nende vahel).

  • Vaikne (peab kestma enam kui S12/50 sekundit)

Kui modem on käsuolekus, saab talle käske saata. Lahutamiseks saada käsk ATH. Paokoodi ja lahutamisstringi, mida KPPP kasutab, näidatakse modemi käskude dialoogis. Need peaksid sobima sinu modemile.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Toonvalimise kiirendamine
Toonvalimise kiirendamine

Toonvalimise kiirendamine

Kui kasutad toonvalimist, saab valimiseks kuluvat aega muuta registri S11 abil. See määrab valimisel iga tooni saatmiseks kasutatava kestuse (sajandiksekundites). Vaikimisi on see 95 (peaaegu terve sekund!) Kui kiiresti valida saab, sõltub sinu telefonifirma lülitusseadmetest. Minimaalne kestus on 50 ehk peaaegu kaks korda kiiremini, mis enamasti peaks ka toimima.

ATZ        # lähtestab vaikeprofiili seadistustele
ATS11=50   # kiireim valimisvõimalus, kui see ei toimi, suurenda väärtust
AT&W   # salvestab vaikeprofiili


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 9. KPPP seadistamine tagasihelistamiseks
KPPP seadistamine tagasihelistamiseks
Eelmine
Järgmine

Peatükk 9. KPPP seadistamine tagasihelistamiseks

Selle peatüki allikaks on Martin Häfneri materjal

UNIX® või Linux® tagasihelistamisserver

See osa tutvustab sissejuhatavalt UNIX® (Linux®) tagasihelistamist ning seda, kuidas seadistada KPPP ühenduma UNIX® tagasihelistamisserveriga, eriti aga skriptil baseeruva Linux® tagasihelistamisserveriga

Sissejuhatus tagasihelistamisse

Tagasihelistamise kasutamiseks on mitu põhjust. Mõned neist on järgmised:

  • Kohaliku võrgu turvalisuse suurendamine

  • Väliste kaastöötajate kulude kahandamine

  • Telefoniarvete kontrollimine, kui kõnesid hinnatakse ärikuludena

Mõtle: keegi helistab sinu numbrile serveril ja murrab sinu parooli lahti. Jah, milleks üldse oma internetiühendusel tulemüüri hoida, kui ligipääs võrgule nii lihtne on?

Tagasihelistamistarkvara päris tavaliselt sinu nime ja katkestab siis ühenduse. Seejärel helistatakse sulle tagasi, tavaliselt numbril, mis on salvestatud serveri andmebaasi. Klient võtab kõne vastu ja jätkab rahulikult sissehelistamisteenuse kasutamist. Server pärib nüüd kasutajanime ja parooli, teades, et tegemist on sellega, kes sa ütlesid end esimese kõne ajal olevat - või vähemalt, et see keegi asub selles kohas, kus ta ütles end esimese kõne ajal asuvat. Rajatakse normaalne ühendus ja käivitatakse pppd.

Tekib suur küsimus: kuidas panna klient telefoni vastu võtma, kui server tagasi helistab? Kas selleks on vaja erilist rakendust, näiteks mgetty? Vastus: ei, mingit erilist klientrakendust ei ole vaja. Üldiselt võib tagasihelistamisühenduseks kasutada enam-vähem iga klienti, isegi täiesti tavalist terminali, näiteks minicom.

Piisab vaid sellest, et anda modemile käsk AutoAnswer, mis vastab kõnele, kui modem saab signaali RING. Seda saab teha järgmise modemikäsuga:

AT&SO=1

See annab modemile korralduse kõne vastu võtta pärast ühekordset signaali RING.

Sarnaselt paljudele klientrakendustele kontrollib KPPP, kas server on ühenduse sulgenud, ning peatab aktiivse seansi, kui tuvastab signaali NO CARRIER. Siin peitubki tagasihelistamise ainus tõeline probleem. Signaal NO CARRIER tuvastatakse mõistagi hetkel, mil tagasihelistamisserver kõne katkestab. Seepärast kasutavad mõned serverid spetsiaalset sisselogimisrakendust. Kuidas probleem lahendada? Modemile tuleb anda korraldus tunnustada kogu aeg signaali CARRIER UP (mis ei tekita mingeid probleeme, kui annad kliendile korralduse kõne katkestada). Seda saab teha järgmise käsuga:

AT&C0

Kui soovid seda testida, kasuta esmalt tavalist terminali, näiteks minicom, ja võta kõne oma tagasihelistamisserverile, et näha, mis juhtub.

KPPP seadistamine

Teooria on nüüd läbi, aga kuidas panna KPPP sellist ühendust tunnistama ja käsitlema?

See on õigupoolest üsna lihtne.

  1. Kõigepealt anna modemile korraldus ühendusi vastu võtta ning mitte peatada läbirääkimisi, kui tagasihelistamisserver kõne esimesel korral katkestab. Mõlemat võimalust saab määrata KPPP seadistustedialoogi kaardil Modem, kui lisada võimalusele Numbrivalimise käsustring string AT&C0S0=1DT

    Midagi muud KPPP seadistustes muuta ei tule. Kui modemi initsialiseerimisel ja lähtestamisel esineb probleeme, uuri lähemalt osa Probleemid.

  2. Mõtle nüüd korraks serveri peale. Arvesta, et UNIX®, Windows® ja Macintoshi operatsioonisüsteemid lõpetavad erinevalt rida tekstifailis ning seetõttu ka sisselogimisprotseduuris. Kui võtab ühendust Windows® serveriga, kasuta CR/LF, UNIX® serveri korral CR ja Macintoshi serveri puhul LF

  3. Käesolevate juhiste juures eeldame, et kasutad helistamiseks Linux® tagasihelistamispaketti tavalise sisselogimisega (mitte PAP või midagi sellist).

    Määra konto seadistustedialoogis kaardil Helistamine autentimise võimaluseks Skriptil baseeruv

  4. Nüüd tuleb luua sisselogimisskript. Sisselogimisskriptide loomine ja redigeerimine on üks KPPP vaimustavaid võimalusi. Selle leiab dialoogi Konto redigeerimine kaardil Sisselogimisskript.

    Antud näites tuleb kasutajal kasutajaxyz helistamisel pruukida järgnevat skripti. Tagasihelistamisserveril on juba olemas nimed ja vastavad telefoninumbrid, nii et turvalisuse huvides vali telefoninumber aliasega.

    Iga rea puhul vali dialoogis vasakul paiknevast hüpikkastist vajalik kriteerium ning kirjuta tegevus sellest paremal asuvasse tekstikasti. Klõpsuga nupul Lisa saad iga rea skripti lisada. Keskel asuva nupuga Lisa saab rea lisada suvalisse kohta skriptis (vaikimisi lisatakse see lõppu) ning nupuga Eemalda rea kustutada, kui juhtusid vea tegema.

    Kogu skript peaks välja nägema umbes nii (küll ilma kommentaarideta, mis siin algavad märgiga #)

    Expect       ogin:           # pea meeles, et me kasutame tavalist terminalis sisselogimist
    ID           ""              # kppp saadab peadialoogis määratud
    kasutajanime
    Expect       for kasutajaxyz:    # näidatakse saadaolevate numbrite nimekirja,
    kust kasutaja peaks ühe valima 
    Send         kasutajaxyz-home    # kasutaja soovib tagasihelistamist
    oma kodusel numbril
    Expect       ogin:           # Tagasihelistamisprotsess on käimas,
    uus ühendus ja sestap ka uus sisselogimine.
    ID
    Expect       assword:        # Nüüd saada oma parool
    Expect       >            # Oota käsuviipa (selle
    viiba vorm võib erineda)
    Send         start_ppp       # see käsk käivitab pppd
    

    Pärast sisselogimissoovi ootamist saadab kasutaja oma kasutajanime ja ootab sellele kasutajale kättesaadavate telefoninumbrite nimekirja. Seejärel ütleb ta serverile, millisel pakutavatest numbritest tuleks tagasi helistada. KPPP võib selleks dialoogi avada, kui sinu asukoht sageli muutub, nt. kui oled müügiagent ja elad peamiselt hotellides. Seejärel ootab server autentimiseks kasutajanime ja parooli, kuid enne seda lõpetab kõne ja helistab tagasi. Nüüd saadetakse autentimisinfo, KPPP ootab käsurea viipa ning käivitab siis väikese skripti (antud näites nimega start_ppp), mis käivitab serveril pppd.

    start_ppp skript näeb välja umbes selline:

    #!/bin/sh
    stty -echo
    exec /usr/sbin/pppd -detach silent modem
    

    Mõistagi ei ole selles käsiraamatus ruumi ega võimalust kirjeldada PPP serveri seadistamist. Täpsemat infot leiab soovi korral pppd manuaalilehekülgedelt. Tagasihelistamisserveri suurepärane kirjeldus aga leidub veebiaadressil http://ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de/~mh/callback

Kõik muud asjad, näiteks pppd või IP seadistused, töötavad nagu tavaliselt ning kõne jaoks ei ole vaja mingit erilist tarkvara.

Märkus

KPPP tagasihelistamisrakendus ja muud rakendused, näiteks mgetty või mingi muu faxgetty võivad töötada ühel ja samal jadapordil. Sissehelistamisel probleeme ei teki, sest KPPP loob lukustusfaili, mis ütleb getty-rakendusele, et liini kasutab parajasti mingi muu rakendus (antud juhul siis mõistagi KPPP).

Probleemid

KPPP tagasihelistamisrežiimil on siiski ka mõningaid teadaolevaid probleeme:

  • Modemit automaatseks vastamiseks initsialiseerides tuleb modem lähtestada pärast ühenduse sulgemist. Vastasel juhul jätkab modem liini hõivamist, mis ei ole sugugi hea mõte, kui see liin on sinu ainus ja/või peamine telefoniliin.

  • KPPP-l võib olla mõningaid pisiprobleeme liini jagamisel teiste rakendustega, näiteks mgetty. Kui mgetty töötab samal modemiliinil, ei suuda KPPP modemit korrektselt initsialiseerida.

  • KPPP ei suuda pakkuda viipa teatud kasutaja sisendile skriptil baseeruva sisselogimise ajal. Kui kasutad ülaltoodud näidisskripti, küsib KPPP õnnetuseks kasutajanime ka teist korda, kui tagasihelistamisserver seda nõuab. Sellest hädast võib lahti saada oma kasutajanime otse sisselogimisskripti kirjutades (see ei ole küll eriti kena, aga vähemalt toimib...)

Serveritarkvara internetis

Linux® tagasihelistamisserveri tarkvara leidub paljudes kohtades.

Kuulus mgetty on väga võimas rakendus, mis suudab toime tulla ka tagasihelistamisühendustega. Kirjelduse, kuidas mgetty selliseks ülesandeks seadistada, on kirja pannud Colin McKinnon ja see asub aadressil http://www.dyer.demon.co.uk/slug/tipscrip.htm.

Linux® jaoks on ka juba kasutamisvalmis pakett aadressil http://www.icce.rug.nl/docs/programs/callback/callback.html. Seda paketti hooldab Frank B. Brokken . Selle seadistamine on küll loogiline, aga mitte just väga lihtne, mistõttu ma kirjutasin selle kohta lühikese sissejuhatuse, mis asub aadressil http://ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de/~mh/callback/, kus on ka veidi üldisemalt räägitud sissehelistamisest üldse.

Windows® NT RAS tagasihelistamine
Windows® NT RAS tagasihelistamine

Windows® NT RAS tagasihelistamine

Windows® NT kasutab täiesti teistsugust lähenemist kui äsjakirjeldatu. NT nõuab lausa PPP protokolli laienduse kasutamist, mis kanab nime CBCP (Call Back Control Protocol). pppd toetab seda protokolli, kuid selleks tuleb pppd uuesti kompileerida. Kui kellelgi on õnnestunud edukalt võtta ühendust NT tagasihelistamisserveriga, võiks sellest ka mulle teada anda.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 10. Küsimused ja vastused
Küsimused ja vastused
Eelmine
Järgmine

Peatükk 10. Küsimused ja vastused

10.1. Küsimused helistamise kohta
10.1.1. KPPP ei hakka kuidagi tööle. KPPP ütleb, et pppd suri ära või et aeg sai otsa. Mida see tähendab?
10.1.2. pppd suri - kaugsüsteemilt soovitakse enda autentimist...
10.1.3. pppd sureb Linuxi kerneliga 2.4.x
10.1.4. Miks KPPP teatab Modemi "avamine" ebaõnnestus?
10.1.5. Miks KPPP teatab, et ei suuda luua modemi lukustusfaili?
10.1.6. Miks KPPP on paigaldatud SETUID bitiga?
10.1.7. Mida ette võtta, kui KPPP lihtsalt mitte midagi ei tee ja ees on teade Expecting OK?
10.1.8. Ühendusega on kõik korras, aga ühtegi rakendust ei saa käivitada!
10.1.9. KPPP teatab ühenduse edukast loomisest, kuid Konqueror ütleb Tundmatu server serveri_nimi ja Netscape Serveril puudub DNS kirje.
10.1.10. Kuidas panna KPPP saatma \n või \r?
10.1.11. Mida ette võtta, et KPPP ei kurdaks enam: Lukustusfaili pole võimalik luua?
10.1.12. Miks minu modem valimisel nii kõva lärmi teeb?
10.1.13. Keerasin modemi heli välja ja kontrollisin ka modemi käske, aga valimisel kostab ikka hirmus müra. Miks?
10.1.14. KPPP teatab jätkuvalt ebatavalisest modemi kiirusest, näiteks 115200 või 57600?
10.1.15. Miks teatab KPPP: Tundmatu kiirus?
10.1.16. Minu ühendus on aeglane
10.1.17. Minu ühenduse kiirus on VÄGA-VÄGA aeglane!
10.1.18. Minu telefoniliin nõuab pulss-, mitte toonvalimist (või vastupidi). Kuidas seda muuta?
10.2. Küsimused telefonikõnede maksumuse arvestamise kohta
10.2.1. Kuidas kirjutada telefonikõnede maksumuse arvestamise reeglifail?
10.2.2. Kirjutasin oma piirkonna telefonikõnede maksumuse reeglid. Kuhu tuleks fail saata, et ka teised seda kasutada saaks?
10.2.3. Kas telefonikõnede reeglifailis võivad esineda ka murrulised ajaühikud, näiteks "(0.17, 45.5)"?
10.2.4. Minu maal on teisigi liikuvaid pühi lisaks lihavõtetele
10.3. Küsimused logifailide kohta
10.3.1. Näen teadet Serial line is looped back. Mida see veel tähendab?
10.3.2. Logis seisab Signal 15
10.3.3. Aga mida tähendab Receive serial link is not 8-bit clean?
10.3.4. Ja mis on can't locate module ppp-compress?

10.1. Küsimused helistamise kohta

10.1.1. KPPP ei hakka kuidagi tööle. KPPP ütleb, et pppd suri ära või et aeg sai otsa. Mida see tähendab?
10.1.2. pppd suri - kaugsüsteemilt soovitakse enda autentimist...
10.1.3. pppd sureb Linuxi kerneliga 2.4.x
10.1.4. Miks KPPP teatab Modemi "avamine" ebaõnnestus?
10.1.5. Miks KPPP teatab, et ei suuda luua modemi lukustusfaili?
10.1.6. Miks KPPP on paigaldatud SETUID bitiga?
10.1.7. Mida ette võtta, kui KPPP lihtsalt mitte midagi ei tee ja ees on teade Expecting OK?
10.1.8. Ühendusega on kõik korras, aga ühtegi rakendust ei saa käivitada!
10.1.9. KPPP teatab ühenduse edukast loomisest, kuid Konqueror ütleb Tundmatu server serveri_nimi ja Netscape Serveril puudub DNS kirje.
10.1.10. Kuidas panna KPPP saatma \n või \r?
10.1.11. Mida ette võtta, et KPPP ei kurdaks enam: Lukustusfaili pole võimalik luua?
10.1.12. Miks minu modem valimisel nii kõva lärmi teeb?
10.1.13. Keerasin modemi heli välja ja kontrollisin ka modemi käske, aga valimisel kostab ikka hirmus müra. Miks?
10.1.14. KPPP teatab jätkuvalt ebatavalisest modemi kiirusest, näiteks 115200 või 57600?
10.1.15. Miks teatab KPPP: Tundmatu kiirus?
10.1.16. Minu ühendus on aeglane
10.1.17. Minu ühenduse kiirus on VÄGA-VÄGA aeglane!
10.1.18. Minu telefoniliin nõuab pulss-, mitte toonvalimist (või vastupidi). Kuidas seda muuta?
10.1.1.

KPPP ei hakka kuidagi tööle. KPPP ütleb, et pppd suri ära või et aeg sai otsa. Mida see tähendab?

Lugesid ikka hoolikalt käsiraamatut? Aga vaatame veel kord üle kõige sagedasemad põhjused:

  • Klõpsa nupul Üksikasjad. KPPP näitab väljavõtteid PPP logiteadetest (see ei pruugi toimida mitte-Linux® süsteemides ega isegi mitte mõne Linux® distributsiooni korral). Logi põhjal peaks olema võimalik viga üles leida.

  • Kontrolli, et pppd on tõesti pppd binaarfail, mitte skript

  • Kontrolli, et pppd on setuid root. Selle saab seada käsuga chmod u+s pppd, kui oled administraatori (root).

  • Kontrolli, et fail /etc/ppp/options on olemas ja et selles ei ole konfliktseid kirjeid. Kui milleski kahtled, jäta see fail tühjaks.

  • Kontrolli, et sa ei kasuta võtit lock pppd argumendina (seadme lukustamise eest kannab hoolt KPPP ise).

  • Eemalda võti lock nii failist /etc/ppp/options kui failist ˜/.ppprc!

  • Nimeviida /dev/modem kasutamine võib põhjustada konflikte. Kõrvalda see potentsiaalne probleemide allikas reaalset seadet kasutades, st. /dev/cuaX või /dev/ttySX.

    Märkus

    COM1 võrdub ttyS0, COM2 ttyS1 ja nii edasi.

  • Kontrolli õigusi. Kui midagi on valesti, proovi esmalt käivitada administraatorina ja kui kõik korralikult töötab, anna ohutumad õigused, kui sa tunned, et KPPP töötamine setuid root ei ole päris õige (nagu ei olegi!). Väga kohane viis selleks on luua grupp modem.

  • Vahest käivitasid pppd liiga vara, st. enne kui kaugserver oli valmis pidama läbirääkimisi PPP ühenduse rajamise üle. Kui kasutad sisselogimisskripti, võiksid sisseehitatud terminali abil kontrollida oma sisselogimisprotseduuri. Mõned teenusepakkujad nõuavad tavalise käsu Send või Send ppp saatmist PPP alustamiseks. Mõned kasutajad on aga teatanud, et nad on pidanud isegi skriptile lisama Pause 1 või Pause 2, et lahendada ajastuskonflikti.

Kui miski ei paista aitavat, võid oma süsteemilogist saada mõningat silumisinfot käsuga:

# tail /var/log/messages
10.1.2.

pppd suri - kaugsüsteemilt soovitakse enda autentimist...

Tüüpiline veateade süsteemilogis:

pppd[699]: The remote system is required to authenticate itself
pppd[699]: but I couldn't find any suitable secret (password) for it to use to do so.
pppd[699]: (None of the available passwords would let it use an IP address.)

Minu arvates võib sellel olla kaks põhjust:

  • /etc/ppp/options sisaldab võtit auth. Pane selle ette kommentaarimärk # ja proovi uuesti.

  • Süsteemil on juba vaikemarsruut. Kas oled kohtvõrgu seadistanud? Sellisel juhul käituvad pppd uuemad versioonid nii, nagu oleks määratud auth. Sellest ülesaamiseks võid lisada kppp seadistustedialoogis pppd argumentidesse noauth. Teine võimalus on kohtvõrk sissehelistamiseks välja lülitada. Ma oleksin tänulik, kui keegi suudaks pakkuda välja lahenduse, kuidas need kaks võrguühendust rahumeelselt koos toimida võiksid.

10.1.3.

pppd sureb Linuxi kerneliga 2.4.x

Tüüpilised veateated süsteemilogis:

pppd[1182]: pppd 2.3.11 started by user, uid 500 
pppd[1182]: ioctl(PPPIOCGFLAGS): Invalid argument 
pppd[1182]: tcsetattr: Invalid argument 
pppd[1182]: Exit. 

Paigalda pppd 2.4.0b1 või uuem. Rohkem infot annab kerneliga kaasasolev fail Documentation/Changes.

10.1.4.

Miks KPPP teatab Modemi "avamine" ebaõnnestus?

See tähendab, et KPPP-l puuduvad õigused avada modemi seadet või et oled dialoogi kaardil Modem valinud vale seadme. Kõigepealt kontrolli, et valitud oleks õige modemi seade. Kui oled kindel, et see on õige, pead andma KPPP-le õiguse modemi seadmele ligi pääseda ning muuta faili /etc/resolv.conf, kui soovid, et KPPP seadistaks DNS korrektselt. Kui julged lasta KPPP-l töötada setuid root, peaks ligipääsuprobleemid olema lahendatud, kui sa ei suuda hästi aru saada, millised õigused parajasti peaksid kehtima. KPPP-le setuid root õiguste andmiseks:

% su root
# chown root:root $KDEDIR/bin/kppp
# chmod +s $KDEDIR/bin/kppp
# exit
10.1.5.

Miks KPPP teatab, et ei suuda luua modemi lukustusfaili?

Enamasti tähendab see, et KPPP on paigaldatud ilma SETUID bitita ning sinul ehk isikul, kes KPPP käivitab, ei ole ligipääsuõigust lukustusfaili kataloogile, mis vaikimisi on /var/lock. Nii on see näiteks Red Hat® süsteemides. Kontrolli modemidialoogi. Lahendus on lihtne: käivita KPPP SETUID, kui saad seda lubada, anna tavakasutajatele kirjutusõigus kataloogi /var/lock või loo modemigrupp, millel on ligipääsuõigus kataloogile /var/lock.

10.1.6.

Miks KPPP on paigaldatud SETUID bitiga?

Kui sa veidigi tunned UNIX® süsteemide haldamist, siis tead, et SETUID bitti ei ole tegelikult väga vajagi. Loo lihtsalt grupp modem, lisa sellesse kõik kasutajad, kellel peaks olema õigus modemit kasutada, ning muuda modemi seade sellele grupile loetavaks/kirjutatavaks. Kui soovid, et DNS seadistused KPPP-s töötaksid, peab ka fail /etc/resolv.conf olema sellele grupile loetav/kirjutatav. Sama kehtib failide /etc/ppp/pap-secrets ja /etc/ppp/chap-secrets kohta, kui soovid kasutada sisseehitatud PAP-i või CHAP-i toetust.

KPPP meeskond on viimasel ajal näinud palju vaeva muutmaks KPPP setuid-turvaliseks. Aga see, kuidas paigaldada, on siiski sinu enda otsustada.

Tasuks tutvuda ka osaga Turvalisus.

10.1.7.

Mida ette võtta, kui KPPP lihtsalt mitte midagi ei tee ja ees on teade Expecting OK?

Oled sa puutunud CR/LF seadistusi? Proovi variante CR, LF või CR/LF.

Teine võimalus on see, et sinu modem vajab veidi aega initsialiseerimisele reageerimiseks. Ava kaardil Modem dialoog Modemi käsud ning muuda väärtusi Viivitus enne Init'it ja Viivitus pärast Init'it. Vaata, kas nende märgatav suurendamine annab tulemusi, ning vajaduse korral muuda neid veel.

10.1.8.

Ühendusega on kõik korras, aga ühtegi rakendust ei saa käivitada!

Tõenäoliselt oled sisse lülitanud võimaluse Masina nimi seatakse IP aadressile vastavaks ja X serveril on tekkinud probleemid selle uue nimega masinaga suhtlemisel. Kui sul seda võimalust tõesti peaks vaja minema (tõenäoliselt aga ei lähe), tuleb sul paraku omal käel vajalik autentimine ette võtta. Enne ühenduse loomist antud käsk xhost + peaks probleemi lahendama, kuid arvesta, et see tähendab olulist turvariski, sest nii saab sisuliselt igaüks ligipääsu sinu X serverile.

10.1.9.

KPPP teatab ühenduse edukast loomisest, kuid Konqueror ütleb Tundmatu server serveri_nimi ja Netscape® Serveril puudub DNS kirje.

Proovi mõnda serverit pingida selle IP numbri järgi, nt. ping 195.0.254.76. Kui see on edukas, siis edasi:

  • Kontrolli, kas oled andnud KPPP-le vähemalt ühe DNS aadressi.

  • Kontrolli faili /etc/host.conf sisu. Seal peaks olema umbes selline rida: order hosts, bind. Võtmesõna bind soovitab lahendusteegil esitada aadressi otsingu päring nimeserverile. Kui sellist rida ei ole, lisa see.

10.1.10.

Kuidas panna KPPP saatma \n või \r?

Saada lihtsalt tühi string, nagu järgnevas skriptis:

Send                            # saadab tühja stringi
Expect           ID:            
Send             itsme
Expect           word:
Send             forgot
Expect           granted
Send             ppp
10.1.11.

Mida ette võtta, et KPPP ei kurdaks enam: Lukustusfaili pole võimalik luua?

See juhtub siis, kui sul ei ole õigusi luua lukustusfaili. Kui otsustad lukustusfaili kasutada, peab sul olema selle kataloogis (tavaliselt /var/lock) kirjutusõigus. See ei ole mõistagi probleem, kui oled andnud KPPP-le setuid õigused. Palun tutvu osaga Lukustusfailid.

10.1.12.

Miks minu modem valimisel nii kõva lärmi teeb?

Klõpsa nupul Seadista ja vali kaart Modem. Modemi helitugevuse väärtusi on kolm: väljas, keskmine ja vali. Enamikul modemitel on keskmine ja vali tegelikult ühesugused. Kui selle muutmine tulemusi ei anna, kontrolli, et modemile on määratud korrektsed seadistused dialoogis Seadista, Modem, Modemi käsud.

10.1.13.

Keerasin modemi heli “välja” ja kontrollisin ka modemi käske, aga valimisel kostab ikka hirmus müra. Miks?

Helitugevuse initsialiseerimisstring võib kaotsi minna, kui modem ei suuda sammu pidada kiirusega, millega KPPP talle korraldusi jagab. Suurenda dialoogis Seadista, Modem, Modemi käsud Viivitus pärast Init'it väärtust.

10.1.14.

KPPP teatab jätkuvalt ebatavalisest modemi kiirusest, näiteks “115200” või “57600”?

Paljud modemid annavad vaikimisi teada vaid jadaliini, mitte aga telefoniliini kiiruse. Neid modemeid saab panna liini tegelikku kiirust teatama teatud käskude lisamisega modemi initsialiseerimis- või valimisstringi. Paljude modemite puhul on selliseks käsuks ATW2. Kui soovid selle lisada valimisstringi (mis tavaliselt algab käsuga ATD), peaks uus valimisstring olema ATW2D.

10.1.15.

Miks teatab KPPP: “Tundmatu kiirus”?

Uuematel modemitel on sageli väga keerulised ühendusteated, näiteks CONNECT LAP.M/V42.bis/115000:RX/31200:TX, ning KPPP ei suuda sellist teadet korrektselt analüüsida. Lülita sisse võimalus Logiakna näitamine ja näedki ühenduse kiirust.

10.1.16.

Minu ühendus on aeglane

Kui modemi kiirus sind ei rahulda, kontrolli, et ühenduse kiirus (võimalus Seadista, Seade, Ühenduse kiirus) oleks 57600 või suurem. Samuti kontrolli, kas jadaport toetab suuremat kiirust. Paljud vanemad i486 süsteemid ei tööta korralikult, kui kiiruseks on määratud 115200. Kui sul on vana 8250 UART kiip, siis kohe kindlasti mitte. Kui sul on aga 16550 või 16550A, peaks see kiirus küll valutult kätte tulema.

Lisaks sellele võiks uurida modemi käsiraamatut ja vaadata, kas seal on juttu initsialiseerimisstringist, mis tagab suure kiiruse.

10.1.17.

Minu ühenduse kiirus on VÄGA-VÄGA aeglane!

Kui andmeid pudeneb vaid paar baiti sekundis, tuleks üle kontrollida riistvara. Kui näiteks hiire liigutamine suurendab andmete liigutamise kiirust, on kohe kindlasti tegemist riistvara probleemiga!

Mõningat infot jadapordi kohta leiab käsuga setserial -a /dev/ttySx. Kontrollida tasub katkestuste võimalikku konflikti süsteemi muude komponentidega. KDE juhtimiskeskuse moodul Info võib samuti teatud abi anda.

10.1.18.

Minu telefoniliin nõuab pulss-, mitte toonvalimist (või vastupidi). Kuidas seda muuta?

Tuleb muuta modemi valimisstringi. Peaaegu kõik modemid toetavad järgmisi AT käske:

ATDT

Määrab toonvalimise

ATDP

Määrab pulssvalimise

10.2. Küsimused telefonikõnede maksumuse arvestamise kohta

10.2.1. Kuidas kirjutada telefonikõnede maksumuse arvestamise reeglifail?
10.2.2. Kirjutasin oma piirkonna telefonikõnede maksumuse reeglid. Kuhu tuleks fail saata, et ka teised seda kasutada saaks?
10.2.3. Kas telefonikõnede reeglifailis võivad esineda ka murrulised ajaühikud, näiteks "(0.17, 45.5)"?
10.2.4. Minu maal on teisigi liikuvaid pühi lisaks lihavõtetele
10.2.1.

Kuidas kirjutada telefonikõnede maksumuse arvestamise reeglifail?

Järgi KPPP-ga kaasa pandud reeglifaili TEMPLATE eeskuju. See peaks asuma kataloogis $KDEDIR/doc/HTMLsinu_keel/kppp. KPPP võtmega -r saab kontrollida loodud reeglifaili süntaksi korrektsust.

10.2.2.

Kirjutasin oma piirkonna telefonikõnede maksumuse reeglid. Kuhu tuleks fail saata, et ka teised seda kasutada saaks?

10.2.3.

Kas telefonikõnede reeglifailis võivad esineda ka murrulised ajaühikud, näiteks "(0.17, 45.5)"?

Jah, võivad küll. Kuid üldiselt ei tasuks kasutada ebatavaliselt pisikesi ajaühikuid, mis jäävad alla kümnendiksekundi, sest see suurendab CPU koormust - kuigi uuema CPU puhul seda nüüd vaevalt tähele paneb.

10.2.4.

Minu maal on teisigi “liikuvaid” pühi lisaks lihavõtetele

Sellisel juhul tuleb kirjutada uus kood, mis võimaldab antud püha välja arvutada. Vaata eeskujuks ruleset.cpp ja jäljenda lihavõtete (“easter”) eeskuju. Seejärel saada uuendused ka mulle!

10.3. Küsimused logifailide kohta

10.3.1. Näen teadet Serial line is looped back. Mida see veel tähendab?
10.3.2. Logis seisab Signal 15
10.3.3. Aga mida tähendab Receive serial link is not 8-bit clean?
10.3.4. Ja mis on can't locate module ppp-compress?
10.3.1.

Näen teadet Serial line is looped back. Mida see veel tähendab?

Lühike vastus: sa ei ole käivitanud PPP tarkvara partnersüsteemis.

10.3.2.

Logis seisab Signal 15

Kui näed järgnevaid ridu, oled ilmselt saanud KPPP-lt aegumisteate. KPPP ootas PPP liidese ilmumist ning loobus pärast määratud ajavahemikku. Seejärel sai pppd signaali töö lõpetada ja selle signaali numbriks oligi 15, st. SIGTERM.


pppd[26921]: pppd 2.3.5 started by me, uid 500
pppd[26921]: Using interface ppp0
pppd[26921]: Connect: ppp0 <--> /dev/ttyS0
pppd[26921]: Terminating on signal 15.
pppd[26921]: Connection terminated.
pppd[26921]: Exit.
10.3.3.

Aga mida tähendab Receive serial link is not 8-bit clean?

PPP deemon sattus ärevusse sellest, et kõigil saadud andmetel oli biti 8 väärtuseks null. Enamasti tähendab see, et PPP kaugserver veel ei tööta. Sul võib siiski veel ees seista sisselogimisviip, mis kajastab kõiki andmeid, mida saatis pppd.

10.3.4.

Ja mis on can't locate module ppp-compress?

Kas näed järgmisi teateid?


modprobe: can't locate module ppp-compress-21 
modprobe: can't locate module ppp-compress-26 
modprobe: can't locate module ppp-compress-24

Lisa nüüd read:


alias ppp-compress-21 bsd_comp 
alias ppp-compress-24 ppp_deflate 
alias ppp-compress-26 ppp_deflate 

failile /etc/conf.modules.

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 11. Autorid ja litsents
Autorid ja litsents
Eelmine
Järgmine

Peatükk 11. Autorid ja litsents

KPPP

KPPP aluseks on Jay Painteri ezppp 0.6. Kuid peaaegu kõik on KPPP puhul ümber kirjutatud, nii et tegelikult on ezppp-l ja KPPP-l praegu üsna vähe ühist.

Esialgsed arendajad:

  • Bernd Johannes Wuebben

  • Mario Weilguni

  • Harri Porten (praegune hooldaja)

Suur tänu järgmistele inimestele, kes aitasid kaasa KPPP koodi juures

  • Jesus Fuentes Saaveda : mitmete võimaluste rakendamine ja üldse palju head.

  • Markus Wuebben : ATI päringu dialoog

  • Peter Silva : hüpikdialoogid ja muu

  • Martin A. Brown

  • Martin Häfner : tagasihelistamise osa.

  • Olaf Kirch : sissejuhatus failideskriptori müsteeriumi.

Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Lauri Watts , kuigi see tugineb suurel määral Bernd Johannes Wuebbeni algupärandile

Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.

Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisa A. Paigaldamine
Paigaldamine
Eelmine
Järgmine

Lisa A. Paigaldamine

KPPP hankimine

KPPP on osa KDE projektist http://www.kde.org/.

KPPP asub paketis kdenetwork KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.

Kompileerimine ja paigaldamine
Kompileerimine ja paigaldamine

Kompileerimine ja paigaldamine

Et KPPP oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KPPP baaskataloogis järgmised käsud:

% ./configure
% make
% make install

Kuna KPPP kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Arvuti ettevalmistamine PPP ühenduseks
Arvuti ettevalmistamine PPP ühenduseks

Arvuti ettevalmistamine PPP ühenduseks

Järgnevad osad sisaldavad veidi üldist infot mitmesuguste operatsioonisüsteemide kohta, kus KPPP võib töötada. Alltoodud saitidel võib leida täiendavat infot ppp protokolli, pppd ja võrgu ning interneti kohta üldiselt:

Linux® süsteemi ettevalmistamine PPP jaoks

Et KPPP (või õigemini pppd) saaks töötada, peab kernelile olema kompileeritud ppp toetus. Kui seda ei ole, hangi pppd uusim versioon suvalisest Linux® arhiivist (näiteks ftp://sunsite.unc.edu/pub/Linux/system/Network/serial/ppp/) ja kompileeri kernel ppp toetusega.

Kuigi see võib tunduda hirmuäratavana, on asi tegelikult üsna lihtne, nii et ära karda. Kindlasti ära unusta pärast seda paigaldamast pppd-d.

Kui sa ei ole kindel, kas kernelil on ppp tugi või mitte, anna käsureal korraldus dmesg ja otsi midagi sellist:


PPP: version 2.3.0 (demand dialing)
TCP compression code copyright 1989 Regents of the University of California
PPP Dynamic channel allocation code copyright 1995 Caldera, Inc.
PPP line discipline registered

KPPP püüab ise tuvastada, kas kernelil on PPP tugi. Kui seda ei ole, antakse sellest kohe KPPP käivitamisel teada.

Linux® 2.x kerneli korral peab pppd deemon olema versiooniga 2.3 või uuem. Süsteemis oleva versiooni saab teada, kui anda käsureal korraldus pppd --version. pppd deemonitel tegelikult puudub --version, kuid selle võtme kasutamine paneb pppd deemoni andma veateadet ning näitama võtme nimekirja ja muud infot, sealhulgas pppd deemoni versiooni.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisa B. Hayesi modemikäsustik
Hayesi modemikäsustik
Eelmine
Järgmine

Lisa B. Hayesi modemikäsustik

Siin kirjeldatakse Hayesi käsustikku. Enamik modemeid järgib suurel määral siintoodud käske. Kui oled oma modemi käsiraamatu kaotanud või kui sul seda polegi olnud, võib siinne lisa päris kasuks tulla. Mina näiteks leidsin siit, kuidas oma modemi heli välja lülitada: ATM0 -- ja lõpuks ometi valitses vaikus!

Modemi initsialiseerimisstring koosneb reast käskudest. See valmistab modemi ette suhtlemiseks, määrates selliseid asju, nagu helistamisrežiim, ooteajad, hõivatud signaali tuvastamine ja veel palju muud. Uuemad modemikommunikatsiooni rakendused lähtestavad initsialisatsioonistringi juba sinu eest vastavalt sellele, millise menüüvõimaluse valid, mille sisse lülitad jne..

Aastaid kujutasid Hayesi modemid endast standardit. Kuigi modemite tootjaid on tunduvalt juurde tulnud, rakendab enamik siiski vähemalt osaliselt Hayesi standardit. Siin toome ära kõige olulisema osa Hayesi käskudest (neid nimetatakse ka “AT” käskudeks). Hayesi käsustikku võib jagada neljaks:

Elementaarkäsustik

Suurtäht ja sellele järgnev number, näiteks M1.

Laiendatud käsustik

&” (ampersand) ja suurtäht ning number. See kujutab endast elementaarkäsustiku laiendust. Näide: &M1. Pane tähele, et M1 ja &M1 ei ole mitte üks ja sama.

Tootjate käsustik

Tavaliselt algavad längkriipsu (“\”) või protsendimärgiga (“%”). Need käsud erinevad tugevasti vastavalt modemite tootjate suvale, mistõttu siin on neist ära toodud vaid mõned.

Registrikäsud

Sr=n, kus r on muudetava registri number ja n omistatav uus väärtus.

Register” tähendab arvutiinimeste keeles spetsiaalset füüsilist asukohta mälus. Modemitel on tavaliselt natuke omaenda mälu. Seda käsustikku kasutatakse väärtuste sisestamiseks konkreetsesse registrisse (ehk paika mälus). Register salvestab erilise “muutuja”, mida kasutab modem ja kommunikatsioonitarkvara. Näiteks S7=60 annab arvutile korralduse “Määra register #7 väärtuseks 60”.

Märkus

Kuigi suurem osa käskudest on defineeritud tähe ja numbri kombinatsiooniga (L0, L1 jne.), on nulli kasutamine lisavõimalus. Toodud näite korral on L0 sama, mis L. Pea seda alltoodud tabelit uurides hästi meeles!

Nüüd mõningad kõige tähtsamad märgid, mis modemi initsialiseerimisstringis esineda võivad. Üldjuhul ei tuleks neid muuta.

AT

Teatab modemile, et järgneb modemikäsk. See peab seisma iga käsurea alguses.

Z

Taastab modemi vaikeväärtused

, (koma)

Sunnib tarkvara sekundiks pausi tegema. Käsku , võib anda ka mitu korda järjest. Näiteks ,,,, sunnib tarkvara tegema neljasekundilise pausi. (Pausi kestvust valitseb register S8).

^M

Saadab modemile lõpetava kelgu tagastamise märgi. See on juhtkood, mida enamik kommunikatsioonitarkvarast tõlgendab “kelgu tagastamisena”.

Hayesi elementaarkäsustik

Tähestiku järjekorras:

Tabel B.1. Hayesi elementaarkäsustik

KäskKirjeldusKommentaarid
A0 või AVastab sissetulevale kõnele 
A/Kordab viimast käskuSelle ette ei käi AT.
B0 või BKõneläbirääkimisedV32 Mode/CCITT vastusejada
B1KõneläbirääkimisedBell 212A vastusejada
B2KõneläbirääkimisedSelgitav/vaikne režiim vastamisel
DHelistab

Helistab järgnevale numbrile ja alustab läbirääkimisi.

P

Pulssvalimine

T

Toonvalimine

W

Ootab teist kutsumistooni

,

Paus registris S8 määratud ajaks (tavaliselt 2 sekundit)

;

Jääb pärast valimist käsurežiimi.

!

Ümberlülitus (toru ärapanek pooleks sekundiks nagu kõne suunamisel).

L

Valib viimase numbri

E0 või EIlma kajataVastuste kaja ei saadeta arvutile
E1KajaSaadab käsud ka arvutile (nii et kasutaja näeb, mida kirjutab)
H0HargilolekHargil - lahutatud
H1HargilolekHargilt ära
I0 või IInfo või päringSee käsk sõltub väga tugevasti mudelist. I0 tagastab tavaliselt numbri või koodi, suuremad numbrid sageli ka huvitavamat infot.
L0 või LValjuhääldi helitugevus. Helitugevuse reguleerimise nuppudega modemitel neid võimalusi ei kasutata.Väljas või nõrk heli
L1 Nõrk heli
L2 Keskmine heli
L3 Vali heli
M0 või MValjuhääldi väljasM3 on ka üsna levinud paljudel brändidel
M1 Valjuhääldi sees kuni kaugpartneri tuvastamiseni (st. teise modemi kuulmiseni)
M2 Valjuhääldi on alati sees (andmete heli on kuulda pärast signaali CONNECT)
N0 või NTagasiside kiirusTagasiside ainult S37 määratud kiirusel
N1 Tagasiside suurima kiirusega, mis on suurem kui S37 määratu
O0 või ONaaseb võrgurežiimiVaata ka X1, sest valimistooni tuvastus võib olla aktiveeritud.
O1 Naaseb võrgurežiimi pärast taandamisjada
Q0 või Q1Vaikne režiimVäljas - näidatakse tulemuskoode, kasutaja näeb vastuseid käskudele (nt. OK)
Q1Vaikne režiimSees - tulemuskoode ei näidata, kasutaja vastuseid ei näe.
Sn? Registri Sn sisu päring
Sn=rSalvestabSalvestab väärtuse r registris Sn
V0 või VSelgitav režiimTulemuskoodid arvudena
V1 Tulemuskoodid inglise keeles (nt. CONNECT, BUSY, NO CARRIER jne.)
X0 või XSmartmodemHayes Smartmodem 300 ühilduvad tulemuskoodid
X1 Tavaliselt lisab elementaarsetele tulemuskoodidele ühenduskiiruse, nt. CONNECT 1200
X2 Tavaliselt lisab kõnetooni tuvastamise (väldib pimevalimist ja vahel väldib AT0)
X3 Tavaliselt lisab hõivatud signaali tuvastamise
X4 Tavaliselt lisab nii hõivatud signaali kui kõnetooni tuvastamise
Z0 või ZLähtestabLähtestab modemi salvestatud väärtustele. Mitme profiili puhul kasuta vastavalt Z0, Z1 jne. See on sama, mis &F tehase vaikeväärtus modemitel, millel puudub NVRAM ("non-volatile" mälu ehk selline mälu, mis hoiab andmeid ka voolu all olemata)
Hayesi laiendatud käsustik
Hayesi laiendatud käsustik

Hayesi laiendatud käsustik

Ampersand-käsud

Tabel B.2. Hayesi laiendatud käsustik

KäskKirjeldusKommentaarid
&B0 või &BTaandamisparameetridKeelab automaattaandamise funktsiooni
&B1TaandamisparameetridLubab automaattaandamise funktsiooni
&B2TaandamisparameetridLubab automaattaandamise, kuid lahutab kõne, kui liin ei parane registris S7 määratud aja jooksul
&C0 või &C1Kandja tuvastamineSignaal on alati sees
&C1Kandja tuvastamineMärgib kaugkandjat (tavaliselt vaikimisi sees)
&D0 või &DData Terminal Ready (DTR)Signaali ignoreeritakse (see sõltub modemist, igatahes tuleks selle kohta otsida lisainfot oma modemi käsiraamatust!)
&D1Data Terminal Ready (DTR)Kui DTR läheb sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse, läheb modem käsurežiimi (ainult mõne modemi puhul)
&D2Data Terminal Ready (DTR)Mõned modemid lahutavad, kui DTR läheb sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse (tavaliselt on see vaikimisi sees)
&D3Data Terminal Ready (DTR)Lahutab, lähtestab modemi ja naaseb käsurežiimi DTR järgi
&F0 või &FTehase vaikeväärtused

Üldised Hayesiga ühilduvad vaikeväärtused.

Tavaliselt on seda kasulik initsialiseerimisstringis tarvitada, sest &F1-&F3 seadistused võivad modemiti erineda ning tõeliselt suuri ühendusprobleeme tekitada (sest sa ei tea kunagi täpselt, mida õigupoolest teeb tootja X &F2).

Teisalt maksab proovida ka teisi allpool toodud võimalusi: paljud probleemid lahenevad, kui lisada initsialiseerimisstringi lihtsalt &F2 või midagi sellist. Kui sa aga alles lood initsialiseerimisstringi, on parem alustada lihtsalt käsuga &F ja mitte kasutada “kohandatud” vaikeväärtuste vormi.

&F1Tehase vaikeväärtusedTehase vaikeväärtused IBM PC-ga ühilduvale kasutajale
&F2Tehase vaikeväärtusedTehase vaikeväärtused Macile tarkvaralise tagasisidega
&F3Tehase vaikeväärtusedTehase vaikeväärtused Macile riistvaralise tagasisidega
&G0 või &GValvetoonidKeelab valvetoonid
&K0 või &KKohalik vookontrollKeelab kohaliku vookontrolli
&K1Kohalik vookontrollLubab RTS/CTS riistvaralise kohaliku vookontrolli
&K2Kohalik vookontrollLubab XON/XOFF tarkvaralise kohaliku vookontrolli
&K3Kohalik vookontrollLubab RTS/CTS riistvaralise kohaliku vookontrolli
&K4Kohalik vookontrollLubab XON/XOFF tarkvaralise kohaliku vookontrolli
&L0 või &LHelistamisrežiimValib helistamisrežiimi
&M0 või &MVeakontrolli režiimValib asünkroonse mitte-EC režiimi (sama, mis &Q0)
&P0 või &PPulssvalimise suheUSA/Kanada pulssvalimine, suhe 39%/61%
&P1Pulssvalimise suheBriti/Hongkongi pulssvalimine, suhe 33%/67%
&Q0 või &QVeakontrolli režiimAsünkroonne mitte-EC režiim. Andmeid ei puhverdata. ASB on keelatud.
&Q5Veakontrolli režiimValib V.42 EC operatsiooni (nõuab vookontrolli)
&Q6Veakontrolli režiimAsünkroonne režiim ja ASB (nõuab vookontrolli)
&Q8Veakontrolli režiimValib alternatiivse EC protokolli (MNP)
&Q9Veakontrolli režiimTingimuslik andmetihendus: V.42bis = jah, MNP5 = ei.
&S0 või &SDSR tegevus on valitudAlati sees (vaikimisi)
&S1DSR tegevus on valitudJärgib EIA spetsifikatsiooni (aktiivne kandja tooni järgimine, kuni kandja kaob)
&T0 või &TEnesetestMudelipõhine enesetest mõne modemi puhul
&U0 või &UTrellis-koodi modulatsioonLubab V.32 TCM
&U1Trellis-koodi modulatsioonKeelab V.32 TCM
&V0 või &V1Vaatab aktiivseid(ja sageli salvestatud) seadistusprofiili seadistusi (või ATI4)
&W0 või &WSalvestab profiiliNVRAM korral (&W0, &W1 erinevate profiilide puhul). Mõningaid seadistusi ei saa salvestada. Neid sageli ei näita &V või ATI4
&Y0 või &YValib voolu sisselülitamisel laaditava seadistuseLaadib profiili 0 (vaikimisi)
&Y1Valib voolu sisselülitamisel laaditava seadistuseLaadib profiili 1
&Zn=xTarkvaraline lähtestamine ja salvestatud profiili n laadimineArvesta, et kõike real pärast käsku &Z asuvat ignoreeritakse


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Längkriipsu- ja protsendikäsud
Längkriipsu- ja protsendikäsud

Längkriipsu- ja protsendikäsud

Tabel B.3. Längkriipsu- ja protsendikäsud

KäskKirjeldusKommentaarid
\A0 või \AMärkides MNP bloki maksimaalne suurus64-märgiline maksimum
\A1Märkides MNP bloki maksimaalne suurus128-märgiline maksimum
\A2Märkides MNP bloki maksimaalne suurus192-märgiline maksimum
\A3Märkides MNP bloki maksimaalne suurus256-märgiline maksimum
%C0 või %CAndmetihenduse lubamine/keelamineKeelatud
%C1Andmetihenduse lubamine/keelamineMNP5 lubatud
%C2Andmetihenduse lubamine/keelamineV.42bis (BTLZ) lubatud
%C3Andmetihenduse lubamine/keelamineMNP5 & V.42bis (BTLZ) lubatud
%D0 või %DAndmetihendus512 BTLZ sõnastiku suurus
%D1Andmetihendus1024 BTLZ sõnastiku suurus
%D2Andmetihendus2048 BTLZ sõnastiku suurus
%D3Andmetihendus4096 BTLZ sõnastiku suurus
%E0 või %E1PaomeetodKEELATUD
%E1Paomeetod+++AT meetod (vaikimisi)
%E2PaomeetodBreak AT meetod
%E3PaomeetodMÕLEMAD meetodid lubatud
%E4PaomeetodKeelab OK +++ jaoks
%E5PaomeetodLubab OK +++ jaoks
\J0 või \JDTE automaatmäära kohendamineKeelatud
\J1DTE automaatmäära kohendamineDTE määr kohendatakse kandjale vastavaks.
\N0 või \NÜhenduse tüüpNormaalne ühendus (vaata kirjeldust allpool)
\N1Ühenduse tüüpOtseühendus
\N2Ühenduse tüüpMNP automaatselt usaldusväärne ühendus
\N3Ühenduse tüüpAutomaatselt usaldusväärne ühendus
\N4Ühenduse tüüpV.42bis usaldusväärne ühendus faasituvastusega
\N5Ühenduse tüüpV.42bis automaatselt usaldusväärne ühendus faasituvastusega
\N6Ühenduse tüüpV.42 usaldusväärne ühendus faasituvastusega
\N7Ühenduse tüüpV.42 automaatselt usaldusväärne ühendus faasituvastusega

Otseühendus ongi lihtsalt otsene ühendus ilma igasuguse veaparanduse või andmetihenduseta. Sellisel juhul peaksid õigupoolest arvuti-modemi ja modemi-modemi kiirus olema ühesugused.

Normaalne ühendus kasutab (tark- või riistvaralist) vookontrolli saadetavate või vastuvõetavate andmete puhverdamiseks, et modem saaks andmeid saata teistsuguse kiirusega, kui neid saadab või võtab vastu arvuti. Näiteks arvuti võib saata andmeid kiirusega 57 kbps, kuid tihendust kasutades saadab modem vaid 28,8 kbps. Nii töötab enamik modemeid.

Usaldusväärne ühendus on normaalse ühenduse alaliik: kui mingil põhjusel ei saa andmetihendust või vookontrolli rakendada, ühendus katkestatakse (selles mõttes tagab taoline modem, et kõik ühendused on usaldusväärsed, sest kui nad seda ei ole, siis ühendus ju katkestatakse!)

Automaatselt usaldusväärne ühendus on enam-vähem sama, ainult et modem püüab usaldusväärse ühenduse loomiseks vajadusel uuesti läbi rääkida. Ka seda kasutab enamik modemeid.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

S-registrid
S-registrid

S-registrid

Tabel B.4. S-registrid

RegisterVahemikVaikeväärtusFunktsioon
S0Helinad 0-2551-2Vastab helina numbrile. Ei vasta, kui on 0
S1Helinad 0-2550Kui S0 on suurem kui 0, siis see register loendab sissetulevaid helinaid.
S20-127 ASCII43 +Paomärk käsurežiimi
S2>127 Ilma paomärgita
S30-127 ASCII13 CRKelgu tagastamise (CR) märk
S40-127 ASCII10 LFReavahetuse (LF) märk
S50-32, 127 ASCII8 BSBackspace märk
S62-255 sekundit2Kõnetooni ooteaeg (pimehelistamine, vaata Xn)
S71-255 sekundit30-60Kaugkandja ooteaeg
S80-255 sekundit2Helistamisel kasutatava komapausi aeg
S91-255 kümnendiksekundit6Tunnustamiseks nõutav kandja tuvastamise aeg
S101-255 kümnendiksekundit7-14Aeg kandja kaotamise ja lahutamise vahel
S1150-255 millisekundit70-95Toonide kestvus ja vahe toonvalimisel
S120-255 kümnendiksekundit50Pausi valveaeg +++ käsujadal
S36

Tagasilanguse võimaluse, kui veaparandus ebaõnnestub:

  • 0 - lahutab

  • 1 - rajab otseühenduse

  • 3 - rajab normaalse ühenduse

  • 4 - rajab MNP ühenduse, kui võimalik, vastasel korral lahutab

  • 5 - rajab MNP ühenduse, kui võimalik, vastasel korral otseühenduse.

  • 7 - rajab MNP ühenduse, kui võimalik, vastasel korral normaalse ühenduse

7Läbirääkimiste ebaõnnestumise käsitlemine
S37
  • 1 = 300 bps

  • 5 = 1200 bps

  • 6 = 2400 bps

  • 7 = 1200/75 bps (v.23 režiim)

  • 8 = 4800 bps

  • 9 = 9600 bps

  • 10 = 12000 bps

  • 11 = 14400 bps

  • 12 = 7200 bps

0Läbirääkimiste kiirus (esialgne tagasiside)

Enamikul modemitel on kümneid või isegi sadu S-registreid, kuid ainult esimesed paarkümmend on enam-vähem standardsed. Neid muudetakse selliste käskudega, nagu ATSn=N ja uuritakse selliste käskudega, nagu ATSn? (nt. AT S10=70 S1? ütleb modemile, et lahutada ei tule 7 sekundi jooksul, kui teist modemit ei kuulda vastamas, ja tagastab viimati helistatud kordade arvu).



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisa C. Telefoniarve arvestamise malli näidis
Telefoniarve arvestamise malli näidis
Eelmine

Lisa C. Telefoniarve arvestamise malli näidis

Kui sa ei leia oma piirkonnale reeglit, tuleb sul see ise kirjutada järgnevat malli eeskujuks võttes. Ära pelga, tegelikult on see üpris lihtne.

Ära unusta omaloodud reegleid saatmast ka KPPP hooldajale. Loodud reegli süntaksit saab kontrollida KPPP käsurea võtmega -r reeglifail ning see tuleb paigaldada kataloogi ${KDEDIR}/share/apps/kppp/Rules või ${HOME}/.kde/share/apps/kppp/Rules, enne kui seda saab dialoogis valida.

################################################################
#
# Lahtiütlus/Litsents
# Selle malli autoriõigus (c): Mario Weilguni <mweilguni@kde.org>
# Selle litsents on sama, mis kppp paketil, 
# mis on osa 
#
################################################################
#
# See on kppp näidisreeglistik. Seda võib kasutada mallina,
# kui tekib vajadus luua oma reeglistik. Kui sa seda teed,
# eemalda kõik kommentaarid ja lisa enda omad. See lubab
# teistel kasutajatel hõlpsamini sinu reeglistikku kontrollida.
# 
# Palun signeeri tariififail oma nime ja e-posti aadressiga, et
# ma saaksin vajadusel sinuga ühendust võtta.
#
# MÄRKUS: selle reeglistiku reeglid ei ole iseenesest suuremat
#       väärt ning teenivad ainult näitlikustamise ülesannet
#
# MÄRKUS FAILINIMEDE KOHTA:
#        kui lood oma reeglistiku, kasuta failinimedes tühiku
#        asemel "_" ning laiendina ".rst 
#           s.t. fail "Eesti kohalikud kõned"
#          --> tuleb salvestada kui "Eesti_kohalikud_kõned.rst"
#
# Tänan, Bernd Wuebben
# wuebben@math.cornell.edu / wuebben@kde.org
################################################################


################################################################
#
# REEGLISTIKU NIMI. Seda ON VAJA arvestamiseks.
#
################################################################
name=vaikimisi

################################################################
# Rahaühiku seadistused
################################################################

# Määrab Eesti krooni (EEK, võib olla ka kr) kasutatavaks
# rahaühiku sümboliks (seda ei ole tingimata vaja, vaikimisi on "$")
currency_symbol=EEK

# Määrab rahaühiku sümboli positsiooni.
# (ei ole hädavajalik, vaikimisi on "right" ehk paremal)
currency_position=right 

# Määrab komakohtade arvu.
# (ei ole hädavajalik, vaikimisi on "2"
currency_digits=2



################################################################
# Ühenduse seadistused
################################################################

# MÄRKUS: reeglid rakenduvad ülalt alla - 
#       VIIMANE sobiv reegel on see, mida kasutatakse
#       maksumuse arvutamiseks.

# Kõnealustamise tasu. Kui sinu operaator kõne alustamist
# ei maksusta, määra "0" või muuda kommentaariks.
per_connection=0.0


# Kõne minimaalne maksumus. Kui reaalse kõne maksumus
# on sellest väiksem, kasutatakse siin määratud väärtust.
minimum_costs=0.0


# Maksad 0,74 krooni esimese 180 sekundi ( 3 minuti) eest
# sõltumata sellest, kas ühendus kestis 1 või 180 sekundit.
# See reegel kehtib esimese 180 sekundi jooksul prioriteetsena
# kõigi teiste reeglite, eriti vaikereegli ('default') ees.
# Selle graafiline selgitus costgraphs.gif asub kppp
# dokumentide katalogis.
flat_init_costs=(0.74,180)

# See on vaikereegel, mida kasutatakse siis, kui ükski muu
# reegel ei sobi. Esimene komponent "0.1" on ühe "ühiku"
# hind, "72" aga kestvus sekundites.
# Seega tähendab siinne reegel: "Iga 72 sekundi järel lisatakse
# arvele 0,1 EEK".
default=(0.1, 72)

#
# Keerulisemad reeglid:
#

# "Esmaspäevast pühapäevani kell 12.00 AM kuni 11.59 PM
# maksab iga 72 sekundit 0,2 EEK"
on () between () use (0.2, 2)

# Sama, mis eelmine
on (monday..sunday) between () use (0.2, 2)

# Sama, mis eelmine. Kasutada tuleb 24-tunnist esitust, muidu
# ei toimi arvestus õigesti. (Näide: 15:00 = 3 pm)
on (monday..sunday) between (0:00..23:59) use (0.2, 2)

# Kehtib reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval 8 AM kuni 1 PM
on (friday..monday) between (8:00..13:00) use(0.3,72)

# TÄHELEPANU:
on(monday..friday) between (21:00..5:00) use (0.4,2)
# EI rakendu laupäeval 0:00-5:00, vaid ainult esmaspäev-reede, nagu kirjas.

# Rakendub antud kuupäeval (jõulupühal)
on (12/25) between () use (0.3,72)

# Rakendub kuupäevade vahemikus ja ühel nädalapäeval
on (12/25..12/27, 12/31, 07/04, monday) between () use (0.4, 72)

# Rakendub lihavõttepühal
on (easter) between () use (0.3,72)

# Rakendub suurel reedel (lihavõtted - 2 päeva)
on (easter-2) between () use (0.3,72)

on (thursday) between (20:00..21:52) use (8.2, 1)


# Parameetriga "on()" reeglid sõltuvad vaid reaalajast.
# Reegli saab panna sõltuma ka ühenduses oldud sekunditest,
# määrates selle kolmanda parameetrina "use()".
# Oletame, et normaaltariif õhtul on  0,20 minutis ja see
# väheneb 20% võrra pärast tunniajalist ühendust. Selline
# reegel näeb välja nii:

on () between (19:30..08:00) use (0.20, 60)
on () between (19:30..08:00) use (0.16, 60, 3600)

# Arvesta, et sarnaselt teistele rakendatakse neid reegleid
# vastavalt nende järjekorrale.
Eelmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Järgmine
 


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team