Selles peatükis püüame anda ülevaate uudistegruppide maailmast ja selle asukatest. Kui sa ei ole kunagi varem söandanud sellesse maailma astuda, võivad mõned kombed tunduda veidratena ning tekitada võib-olla isegi võõrastust. Kuid ole rahulik, tegelikult ei ole asi sugugi nii hull. Usenet on koht, kus saavad kokku kõikvõimalikud normaalsed ja mitte-nii-normaalsed inimesed. Just seal levitavad nad äärmiselt palju igasugust vajalikku infot, kuid ka igasuguseid kuulujutte ja muid asju, mis neile vähegi korda lähevad. Viiteid üksikasjalikumatele ja põhjalikematele aruteludele Useneti üle leiab osast Täiendavaid ressursse Võrgu-uudistelugeja võtab ühendust uudisteserveriga ja võimaldab ligipääsu selle sisule. &knode; on just selline uudistelugeja, kus võid lugeda uudiseid ja ise artikleid postitada, samal ajal kui uudistelugeja on pidevalt serveriga ühenduses. Võrguta uudistelugeja võtab serveriga ühendust ja tõmbab sealt ainult uute artiklite päised. Seejärel ühendus katkestatakse ja sul on võimalus märkida ära artiklid, mille vastu suuremat huvi tunned. Järgmisel ühendusel tõmbab uudistelugeja alla märgitud artiklid ja saadab ära sinu vahepeal kirjutatud artiklid. Artiklite lugemise või kirjutamise ajal ühendus puudub. Uudistegruppe võib käsitleda avalike teadetetahvlite ja foorumitena, kus osaleda on lubatud kõigil. Uudistegruppi postitatud artikleid võivad lugeda kõik, kes vastavat uudistegruppi tellivad. Ja tavaliselt on kõigil lubatud artikleid uudistegruppi postitada. Uudised on uudistegrupis avaldatud artiklid. Lõim tähendab mingi konkreetse teema ümber puhkenud diskussiooni uudistegrupis. Uudistegruppides saab omavahel kokku ja suhtleb palju erinevaid inimesi. Üldiselt peetakse viisakaks järgida mõningaid käitumisreegleid, mille põhialuseid nüüd tutvustamegi. Enne küsimuse esitamist tutvu uudistegrupi KKK-ga (Korduma Kippuvad Küsimused, FAQ) ja esita oma küsimus alles siis, kui sa sealt vastust ei leia. Diskussiooni sekkudes pea kindlasti meeles, et sinu vastust saavad lugeda kõik, kes selle vastu vaid huvi tunnevad. Seepärast ära ütle midagi sellist, mida sa ei ütleks silmast silma kohtudes. Püüa vältida solvanguid. Väldi ristpostitamist. Ära esita küsimust mitmesse uudistegruppi, kui sa täpselt ei tea, kus see esitada. Küsi seda ühes uudistegrupis ja kui see ei ole õige koht, öeldakse sulle, kus seda tasub küsida. Vormista oma artiklid korrektselt. Kellelegi ei meeldi lugeda arvukate kirjavigadega artiklit, kuigi selle sisu võib olla äärmiselt huvitav. Käsitle oma artikleid nagu iga muud kirjatööd, mis esindab sind ja annab teistele sinu kohta mingi arusaama. Sinu artiklit lugedes tehakse nagunii selle põhjal järeldusi ka sinu enda kohta ja vaid sina ise saad hoolt kanda, et need järeldused õiged oleks. Pea meeles, et keegi ei näe muiet, mis tekkis sinu näole iroonilist lauset kirja panes. See võib olla naljakas sulle, aga keegi võib seda vägagi tõsiselt võtta. Emotsioonide väljendamine nõuab suurt oskust. Oluline reegel: kasuta vastamisel või oma artikli kirjutamisel kõigile arusaadavat keelt ja mõisteid. Vaevalt tasub üllatuda, et Useneti kõige levinum keel on inglise keel. Siiski on olemas spetsiaalsed harud näiteks saksakeelsete (de.*), prantsuskeelsete (fr.*), eestikeelsete (ee.*) ja veel paljudes keeltes uudistegruppidega. Kui grupi valitsevat keelt ei ole kohe võimalik kindlaks määrata, siis uuri esmalt lähemalt selle artikleid või grupi võimalikku kirjeldust gruppide nimekirjas. Lisaks sellele on Usenet ajapikku arendanud välja ka päris oma keele, aga õnneks on selle omandamine üsna lihtne. Uudiseid lugedes võid aeg-ajalt sattuda esmapilgul arusaamatute ja kummalistena näivate täheühendite peale. Näiteks võib mõni vastus olla vaid selline: RTFM Ja kõik. Kummaline ja arusaamatu, aga siiski täiesti mõistetav. Peaaegu alati on sellisel juhul tegemist akronüümi ehk lühendiga. Mõistagi on märksa etem mõned tähed ära jätta, kui üht ja sama (pikemat) lauset ikka ja jälle uuesti kirjutada. Aga mida siis RTFM tähendab? Selle kirjapanija soovitab enne küsimuse esitamist uudistegruppi teha tutvust käsiraamatu, dokumentatsiooni või KKK-ga. Täpsemalt: (R)ead (T)he (F)ucking (M)anual ehk Loe seda kuramuse käsiraamatut. BTW, see on küll asi, mida peaksid kõrva taha panema. Oot-oot, mida see BTW veel tähendab? Taas üks sageli esinev lühend, mis tähendab (B)y (T)he (W)ay ehk muide. Eks ole, kui sa sellest aru saad, on see iseenesestmõistetav. Et sa ei peaks pidevalt pead murdma, mida miski tähendab, toome siin ära sagedamini kasutatavaid akronüüme selgitava tabeli. See tabel ei püüagi olla kõikehõlmav, selle aluseks on Martin Imlau nimekiri. Lühend Tähendus <g> irvitus (grin) AAMOF Tegelikult (as a matter of fact) ACK Tunnustus (acknowledge) AFAIK Minu teada (as far as I know) AFAIR Minu mäletamist mööda (as far as I remeber) AWGTHTGTTA Kas tõesti veel kord? (Are we going to have to go through this again?) ASAP Nii ruttu kui võimalik (as soon as possible) BFN Nägemiseni! (bye for now!) BTW Muide (by the way) BYKT Aga seda sa ju teadsid (but you knew that) CMIIW Paranda mind, kui ma eksin (correct me if I'm wrong) CU Nägemiseni! (see you!) CU2 Nägemiseni! (see you too!) CYL Nägemiseni! (see you later!) DAU Saksakeelne lühend kõige rumalama kasutaja kohta (Dümmster anzunehmender User) EOD Diskussiooni lõpp (end of discussion) ESOSL Lõputud totrad naerupursked (endless snorts of stupid laughter) FYI Teadmiseks (for your information) GOK Jumal seda teab (God only knows) HAND Kena päeva! (have a nice day!) HTH Loodetavasti see atiab (hope that helps) HSIK Kust mina peaksin teadma? (How should I know?) IAE Igatahes (in any event) IANAL Mina pole jurist (I am not a lawyer) IIRC Kui ma õigesti mäletan (if I remember correctly) IMCO Minu kindlat arvamust mööda (in my considered opinion) IMHO Minu tagasihoidlikku arvamust mööda (in my humble opinion) IMNSHO Minu mitte nii tagasihoidlikku arvamust mööda (in my not so humble opinion) INPO Suvalises järjekorras (in no particular order) IOW Teisisõnu (in other words) LMAO Surnuks naerdes (laughing my ass off) LOL Valjusti naerdes (laughing out loudly) NAK Tunnustamata (not acknowledged) NBD Pisiasi (no big deal) NFW Mitte mingil juhul (no fucking way) ROTFL Naerdes põrandal vääneldes (rolling on the floor, laughing) RTFM Loe seda kuramuse käsiraamatut (read the fucking manual) SCNR Vabandust, ei suutnud hoiduda (sorry, could not resist) TIA Ette tänades (thanks in advance) Veel üks veider asi. Mida ometi tähendab märgikogum ;-)? Pööra pea viltu, nii et ekraani vasak serv oleks ülemine. Said aru? On ju naeratav nägu? Seda kutsutakse ka emotikoniks. Emotikone kasutatakse sageli miimika väljendamiseks, mida muidu ju Useneti vestlustes näha ei ole. (Aga kõigele on ju olemas asendus, eks? ;-) Meilis või uudisteartiklis on emotsioone üsna keeruline väljendada. Sinu naljana mõeldud kommentaari võib mõni selle lugeja võtta väga tõsiselt ja see võib tuua kaasa täiesti soovimatu vastureaktsiooni. Seepärast on päris hea mõte kasutada emotikone. Emotikone on terve hulk ja kõik nad väljendavad mitmesuguseid emotsioone. Enamasti on nende lahtimõtestamine üsna lihtne: kalluta pead ja mõtle, et sinu ees on inimese nägu. PLONK! kõlab nagu mingi koomiline heli. Ja seda see õigupoolest ongi. Selle lugeja saab teada, et ta lisati just äsja uudistelugeja tapafaili. Tavaliselt tähendab see, et PLONK! saaja on saatjal maksa üle kopsu ajanud. PLONK! kõlab nagu heli, kui saaja nimi langeb kivina tapafaili sügavustesse ja saatja ta igaveseks unustab.