Martin Maierhofer

m.maierhofer@tees.ac.uk

MarekLaane

bald@online.ee

Tõlge eesti keelde 2001-11-29 0.03.01 &ktimemon; on KDE töölaua keskkonna süsteemi monitor KDE ktimemon süsteemi monitor timemon &ktimemon; on pisike rakendus, mis jälgib sinu arvuti süsteemi koormust. See näitab tulpi, mis sisaldavad infot CPU, mälu ja saale, samuti kettaruumi kasutamise ja kontekstilüliti aktiivsuse kohta. KDE vaimus toetab ka see rakendus seadistamist graafilise kasutajaliidesega. Samuti on toetatud dokkimine, &ie; infot kujutatakse süsteemi paneelil. Praegu toetab &ktimemon; piiratud arvul süsteeme: &Linux;-põhised paigaldused proc-failisüsteemiga, &Solaris;-põhised paigaldused kstat-teegiga ja Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhised paigaldused süsteemse väljakutsega table(2). Abi rakenduse portimisel teistele platvormidele on äärmiselt teretulnud. &ktimemon; on käivitatav käsurealt või &kde; menüüst start (alammenüü Utiliidid). Kui pooldad käsurida, tunnustab &ktimemon; tavapäraseid &X-Window; võtmeid, näiteks -geometry. &ktimemon; on seansiteadlik, &ie; ta hoiab silma peal praegusel olekul (värvid &etc;) ning taastab need kasutaja järgmisel sisselogimisel. &ktimemon;i käivitamise järel ilmub aknake, mis näitab operatsioonisüsteemilt kogutud infot. Kui liigutad hiire &ktimemon;i akna kohale ja jätad mõneks hetkeks seisma, ilmub väike kohtspikker (&ie; pisike hüpikaken). See sisaldab numbrilist infot tulpadel esitatud süsteemi parameetrite kohta. Kohtspikri saab ka välja lülitada (vaata täpsemalt peatükist Seadistamine). &ktimemon; pakub välja kaks erinevat süsteemiinfo näitamise režiimi. Nagu selgitab peatükk Seadistamine, võib hiirenuppe siduda erinevate tegevustega. Vaikimisi on hiire vasak nupp mõeldud režiimi vahetama, &ie; tehes &HVN;ga klõpsu &ktimemon;i aknas, asendub selle normaalne režiim (vaikeseisund) vaatega laiendatud režiim ja vastupidi. Kui käivitad &ktimemon;i esimest korda, näitab see infot CPU hetkeaktiivsuse ning mälu ja saaleala kasutuse kohta. Selle näitamiseks kasutatakse kolme tulbaga graafikut, mida värskendatakse regulaarselt (vaikimisi iga 0,5 sekundi järel, kuid seda on võimalik muuta, vaata lähemalt peatükist Seadistamine). Kolm tulpa kujutavad (vasakult paremale): CPU kasutus. &ktimemon; näitab tulbal kolme erinevat värvi, mis kujutavad CPU erinevates režiimides kulutatud aega. Alt üles on need: kernel, kasutaja ja alandatud prioriteediga kasutaja (viisakas) - kuna &Solaris; ei tundu toetavat statistikat "viisaka" režiimi jaoks, siis näitab tulba ülemine osa nende süsteemide puhul aega, mis kulub ooterežiimis. Vahemik tulba tipust akna ülaservani näitab protsentuaalselt CPU jõudeaega. Mälukasutus. Sarnaselt CPU kasutuse tulbale koosneb ka see kolmest alamväljast, mis kujutavad (ülalt alla) protsessidele, I/O puhverdamisele ja vahemälule kuluvat mälu. Süsteemides, mille aluseks on Digital &UNIX;, näitab keskmine osa mitteaktiivset mälu (&ie; mälu, mis on eraldatud ja mida ei ole teatud aeg kasutatud), ning &Solaris;-põhistes süsteemides ei ole keskmine osa üldse kasutusel ja ülemine osa näitab kerneli mälukasutust. Ka selle tulba puhul näitab vahemik tulbatipu ja akna ülaserva vahel vaba mälu hulka. Saalekasutus. See tulp koosneb ainult ühest väljast, mis näitab saaleala hetkekasutust võrreldes süsteemi kogusaalealaga. Klõpsates &ktimemon;i aknas hiire selle klahviga, millele on omistatud režiimilüliti ülesanne, muutub vaade laiendatud režiimiks. Selles režiimis näitavad kolm tulpa muid süsteemi näitajaid. Vasakult paremale: Segmenteerimisaktiivus. See tulp koosneb kahest osast, millest alumine näitab viimase diskreetimisvahemiku jooksul kirjutatud mälulehekülgede hulka ning ülemine vastavalt loetud lehekülgede hulka. Saalimisaktiivsus. Teine tulp näitab samasugust infot saalimisaktiivsuse suhtes. Konteksti lülitid. Ka see tulp koosneb ainult ühest väljast, mis osutab konteksti lülituste arvule viimase intervalli jooksul. Et puudub loomulik skaleerimisviis info esitamiseks, mida näidatakse laiendatud režiimis, kasutab &ktimemon; vaikimisi automaatset skaleerimist (seda selgitatakse lähemalt tavaliste küsimuste peatükis). Siiski on võimalik skaleerimist ka täpsustada, mille kohta vaata peatükki Seadistamine. Pane tähele, et mõlemad tulbakomplektid kasutavad ühesuguseid värve, &ie; värvivalik normaalses režiimis on samasugune, mida kasutatakse info edastamiseks laiendatud režiimis (vaata ka peatükist Seadistamine, kuidas muuta värvivalikut). Vaikimisi toob klõps &HPN;ga esile hüpikmenüü, &ie; tehes hiire parema klahviga klõpsu kusagil &ktimemon;i aknas, ilmub hüpikmenüü, mille sisu selgitatakse järgmistes lõikudes. Menüüelement Seadistused... avab seadistustedialoogi. Selle võimalusi tutvustatakse lähemalt peatükis Seadistamine. Menüükäsu Dokitud paneelile valimine vahetab &ktimemon;i tavalist esitust (&ie; normaalne aken) ja paneelile asetatud esitust, kus aken õigupoolest kaob ja &ktimemon; haarab enda alla tillukese osa paneelist. Kui suuruse erinevus kõrvale jätta, käitub paneelitud &ktimemon; samamoodi nagu suurem vend. &help.menu.documentation; Menüükäsk Horisontaalsed tulbad muudab &ktimemon;i vertikaalsed tulbad horisontaalseks ja vastupidi. Ega sellel mingit vahet ei olegi, aga seda oli lihtne teha ;-) Menüükäsk Välju - oh üllatust!!! - on mõeldud &ktimemon;i sulgemiseks. Ühtlasi salvestatakse selle hetkeseis (⪚ värviskeem, akna suurus, kas on paneelitud või mitte) ning uuel käivitamisel see taastatakse. Info hetkeseisu kohta salvestatakse failis $HOME/.kde/share/config/ktimemonrc, kus $HOME tähistab kasutaja kodukataloogi. Kui see fail kustutatakse, käivitub &ktimemon; järgmisel korral vaikeolekus. &ktimemon;i saab seadistada üsna selgesti mõistetavas dialoogis (vaata ka Seadistuste menüü kirjeldust). Paneelil Üldine saab määrata diskreetimissageduse ning skaleerimise tingimused (vaata ka laiendatud režiimi kirjeldust). Kui märgitud on kast Automaatne skaleerimine (seda seletatakse lähemalt peatükis KKK), ei saa skaleerimise tingimusi redigeerida, sest sellisel juhul määrab &ktimemon; need automaatselt. Paneelil Värvid saab tulpade värve kohandada just enda maitsele sobivaks. Tulemust saab kohe näha väikesel näidistulbal. Paneelil Käitumine saab määrata hiirenupu kasutamist. Klõpsu hiirenupuga &ktimemon;i aknas võib ignoreerida, see võib vahetada režiimi (vaata ka Režiimid), avada kontekstimenüü (vaata ka Menüü) või käivitada välise protsessi. Viimase jaoks antud käsku tõlgendab tavaline shell, &ie; siin saab kasutada shellikäske, keskkonnamuutujaid &etc; Paneelil Käitumine on ka märkekast, millega saab keelata või lubada tulpade arvulist infot esitavate kohtspikrite automaatse näitamise (vaata ka Põhitõed). Milliseid operatsioonisüsteeme &ktimemon; toetab? &ktimemon; toetab &Linux;-põhiseid /proc-failisüsteemiga süsteeme, &Solaris;-põhiseid kstat teegiga süsteeme ning Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhiseid süsteemse väljakutsega table(2) süsteeme. Kuid ainult &Linux; on põhjalikult testitud; kui sul tekib probleeme &Solaris;/Digital &UNIX; portidega, võta kindlasti minuga ühendust. Väga oodatud on igasugune panus &ktimemon;i rakendamiseks muudel platvormidel. Võta palun minuga ühendust aadressil m.maierhofer@tees.ac.uk, kui soovid portida &ktimemon;i mõnele muule &UNIX; platvormile. Kuidas toimib automaatne skaleerimine? Hea küsimus. Et puudub igasugune mõistlik võimalus määrata skaleerimistegurit segmenteerimis/saaleoperatsioonidele ning konteksti lülititele (erinevalt ⪚ mälukasutusest, kus saab aluseks võtta mälu kogusuuruse), kasutab &ktimemon; poolintelligentset (hm, nojah...) automaatset skaleerimist. See toimib nii: Iga tulbaga (neid on lähemalt kirjeldatud laiendatud režiimi peatükis) on seotud teatud skaleerimistegur. Nende algväärtused on eelnevalt kindlaks määratud. Iga kord, kui võetakse uus väärtus, püütakse seda võrrelda ja skaleerida vastava teguriga. Kui väärtust on võimalik esitada teguriga määratud skaalal, ei juhtu midagi (&ie; väikseid muutusi peegeldab tulba kõrguse muutumine). Kui skaleeritav väärtus on liiga suur või liiga väike, et seda saaks esitada praeguse skaleerimisteguriga, kohandatakse skaalat, nii et uus väärtus hõlmab vastavalt märksa enam või vähem ruumi tulpgraafikus. Nii on järjestikustel muutustel hea võimalus saada esitatud suhtelisena praeguse väärtuse suhtes, ilma et tuleks muuta skaalat ennast. Miks ilmub veateade diagnostic output from child command? Kui siduda hiirenupu klõps välise rakenduse käivitamisega (seda on kirjeldatud peatükis Seadistamine), ei kontrolli &ktimemon; määratud käsu õigsust, vaid püüab truult rakendada määratut, olgu see lihtne käsk või seotud shellikäskude, keskkonnamuutujate ja muu sellisega. Et kasutaja saaks mingitki tagasisidet, jälgib &ktimemon; shelli väljundit stderr ning annab selle sisu kasutajale teada. See võib olla päris kasulik, kui käsku ei saa täita, kuid üsna tüütu, kui rakendatud käsk saadab väljundisse stderr iseenesest süütut diagnostikat. Lihtne ja elegantne lahendus on lisada käsu lõppu 2>/dev/null, mis suunab diagnostikasõnumid teadete nirvaanasse ning peatab hüpikakende esilekargamise. &ktimemon; põhineb minu venna loodud Xt versioonil. Suur tänu Tobe Tobenile ttoben@artis.uni-oldenburg.de, Cristian Tibirnale ctibirna@gch.ulaval.ca, Dirk A. Muellerile dmuell@rhrk.uni-kl.de, Mark Krischerile krischem@amp.com ja Lubos Lunakile l.lunak@sh.cvut.cz veateatede, paranduste, kommentaaride ja ettepanekute eest. Tõlge eesti keelde Marek Laane bald@online.ee &underGPL;