Autoriõigus © 2004, 2005 KDE dokumentatsiooni meeskond
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KDE üldine kasutaja käsiraamat
Palun anna kõigist käsiraamatuga seotud probleemidest teada aadressil (kde-doc-english AT kde.org)
.
Sisukord
Tabelite nimekiri
Näidete nimekiri
Sisukord
Käesolev kasutaja käsiraamat püüab anda ülevaate kogu KDEst ja selle kasutamisest. Me eeldame, et sul on paigaldatud standardne KDE töökeskkond koos kõigi vajalike tarkvarapakettidega. Käsiraamatust peaks leidma kõige kiiremini abi KDE lihtsamate seadistamisküsimuste või vajaduse korral sooritada teatud levinumaid ülesandeid.
See peaks olema esimene ja tegelikult ka ainus koht, kust leida vastused KDE kasutamisel tekkivatele küsimustele.
See peaks olema kiirtutvustus, kuidas sooritada teatud levinumaid ülesandeid. Enamasti ei ole rakenduse kasutamiseks vaja teada kõiki selle seadistamise võimalusi. Siit leiab sammude kaupa juhised, mis peaks kehtima kõigis tavapärastes situatsioonides. Samuti osutame täiendava info asukohtadele, kui käesolev käsiraamat siiski ei peaks andma vastust mõnele konkreetsele probleemile.
Käsiraamat pakub mõningaid nippe ja soovitusi KDE kõige kasulikemate ja muljetavaldavamate võimaluste kohta, mis aitavad sul kokku hoida nii aega kui vaeva.
Käsiraamat ei ole mingil juhul mõeldud konkreetsete rakenduste käsiraamatute asenduseks. Kui sul esineb mõnes rakenduses seadistamisel või kasutamisel probleeme, mida käesolevas raamatus ei kajastata, soovitame soojalt uurida vastava rakenduse enda käsiraamatut. Siiski osutame me ka siin, kust saab vajaduse korral abi leida.
Võimalik, et oled paigaldanud KDE-väliseid rakendusi, mida me vahest isegi käesolevas käsiraamatus ära märgime, kuid üldiselt kajastame siin ainult neid rakendusi, mis kuuluvad vahetult KDE koosseisu. See ei tähenda muidugi, nagu me alahindaks muid rakendusi - vastupidi, paljud neist on vägagi head, töökindlad ja lihtsalt suurepärased.
Käsiraamat ei kajasta spetsiifiliselt ühtki distributsiooni ning käsitleb KDE vaikepaigaldust. Võimalik, et sinu distributsiooni looja või ka sa ise oled midagi muutnud ja kohandanud, mistõttu käesolevas käsiraamatus toodud soovitused on ainult üldise iseloomuga. Nii võib olla näiteks vajalik näidetes toodud failide asukohti muuta, kui need asuvad sinu paigalduses kuskil mujal.
Me kasutame käsiraamatus teatud vorminduskonventsioone, et alati oleks selge, millest käib jutt:
Teksti tüüp | Stiil | Näide |
---|---|---|
Graafilise kasutajaliidese (GUI) tekst (nuppudel jne.) | Helehall taust | Seadistused |
Klahvinimetused | Rasvane kiri | Ctrl |
Menüükirjed | “Menüü nimetus”->“Menüü element” | -> |
Kiirklahvid (tuleb vajutada korraga) | “Muuteklahv”+“Toiminguklahv” | Ctrl+Q |
Tekst, mida pead ise sisestama | Rasvane kiri, fikseeritud laiusega font | ls -al kde/ |
Tekst, mida võid vajaduse korral asendada | Roheline kaldkiri | kasutaja |
Tuleb kasuks, kui tead järgmisi süsteemseid asukohti:
KDE paigaldab omaenda kataloogipuu, mille asukoha saab leida käsuga kde-config
. Keskkonnamuutujates osutatakse selle kataloogile kui $--prefix
KDEDIRS
(või ka $KDEDIR
).
Keskkonnamuutuja $KDEHOME
osutab kataloogile, kus KDE otsib kasutaja määratud seadistusi. Kui seda ei ole määratud, kasutatakse vaikimisi asukohta ~/.kde
.
Anname siinkohal ülevaate kasutaja käsiraamatu sisust:
Osa II, “Töölaud” sisaldab sissejuhatust KDE kõige põhilisematesse kasutamisvõtetesse, näiteks “Aknad ja kuidas neid kasutada”, ning ülevaadet vahenditest, mida kasutatakse kõigis KDE rakendustes, näiteks “Failide avamine ja salvestamine”. Kui KDE või üldse arvutid on sinu jaoks veel segane, tasuks selle osaga põhjalikumalt tutvuda.
Osa III, “KDE komponendid” tutvustab mõningaid KDE olulisi komponente ja nende omavahelisi suhteid. KDE multimeedia- ja võrguvõimalused on äärmiselt suured ja me ei suuda neid siinkohal ammendavalt käsitleda, kuid käsiraamatu selles osas saab neist siiski vähemalt mingisuguse ülevaate. Osa lõpetavad väikesed juhised selle kohta, kuidas KDEd veel veidi paremini oma käe järgi timmida (Peatükk 16, KDE sisemusse piiludes).
Osa IV, “KDE ja internet” annab ülevaate KDE internetirakendustest. KDE pakub võimsat veebilehitsejat Konqueror, kõigi võimalustega e-posti klienti KMail, uudistegruppide lugejat KNode ja veel hulka rakendusi, mis muudavad interneti kasutamise hõlpsamaks ning efektiivsemaks. Käsiraamatu selles osas tutvustame nende rakenduste häälestamist ja seadistamist.
Osa VI, “KDE administraatoritele” kujutab endast ülevaadet KDE mõningatest võimalustest, mida tasub kõrva taha panna mitmekasutajasüsteemi looval administraatoril. Samuti leidub siin infot, mis võib tulla kasuks neile, kes tarvitavad KDEd süsteemi ainsa kasutajana: kuhu salvestatakse konfiguratsioonifailid, millised keskkonnamuutujad mõjutavad KDEd ja nii edasi. KDE KIOSKi raamistik võimaldab administraatoritel piirata kasutaja tegevusvabadust KDEs. See võib olla kasulik mitmel juhul, aga eriliselt tasuks seda tähele panna näiteks internetikohvikute ja muude valdavalt ühiskasutuses olevate masinate haldajatel.
Sisukord
“Töölaud” tähistab seda pilti ekraanil, mida sa näed KDE käivitamise järel. See näeb välja umbes selline (sinu süsteemis võib mõni asi veidi teistmoodi olla, aga põhimõtteliselt ei tohiks vahet olla):
Heidame pilgu töölaua tähtsamatele osadele:
Suurema osa ekraanist hõlmab taust. Üldiselt asub seal mingi pilt, mida tavaliselt nimetatakse “taustapildiks” ja mida sa saad muuta, et KDE näeks välja just selline, nagu soovid.
Üleval vasakus nurgas asub kaks ikooni: Prügikast ja Kodukataloog. Neil klõpsates avatakse vastavalt kataloog Prügikast
ja sinu kodukataloog. Töölauale võib ikoone mõistagi juurde lisada, et saaksid oma lemmikrakenduse või mõne eemaldatava andmekandja avada kõigest ühe klõpsuga.
All paikneb KDE paneel, mis kannab ka nime “Kicker”. Paneel võimaldab mitmel moel KDEd paremini ära kasutada. Sellel asub menüü. millest saab avada kõiki arvutisse paigaldatud KDE rakendusi, seal on näha parajasti töötavad rakendused, samuti kellaaeg ja veel palju muud. Täpsemalt räägib KDE paneelist Peatükk 3, Paneel ja töölaud.
Kõige põhilisem KDM-i ja startkde kohta.
KDEsse saab sisse logida kahel viisil: graafiliselt ja käsurealt. Vaatame lühidalt mõlemat võimalust.
Kui näed arvuti käivitamise järel umbes sellist pilti, nagu allpool näidatud, on võimalik graafiliselt sisse logida. Kirjuta lihtsalt oma kasutajanimi tekstikasti Kasutajanimi ja parool tekstikasti Parool. Parooli kirjutamise ajal ei näidata, tõenäoliselt näed ainult tärne. Kui oled vajaliku info sisestanud, klõpsa nupule ning KDE käivitubki. Nähtavale ilmub KDE stardiekraan, mis näitab, kuidas edeneb KDE käivitamine. Mõne hetke pärast peakski KDE olema kasutamisvalmis.
Kui eelistad sisse logida käsurealt, saad KDEsse sisse logida käsuga startx. Lisa rida exec startkde
oma kodukataloogis paiknevasse faili .xinitrc
(loo see, kui seda ei ole), salvesta fail ja anna seejärel käsk startx. Nüüd peaks KDE käivituma täpselt samamoodi nagu graafilise sisselogimise korral.
Kui soovid KDE kasutamise mingil põhjusel lõpetada, oleks mõttekas ennast ka välja logida. Lihtsaim viis selleks on klõpsata ekraani vasakus alumises nurgas asuvale menüüle ja valida seal kirje . Nähtavale ilmub dialoog Kasutaja kasutajanimi
seansi lõpetamine. Kinnitamaks oma siirast soovi välja logida, klõpsa nupule . Kui aga muudad meelt ja tahad siiski KDEs edasi tegutseda, klõpsa nupule .
Lisainfo
KDE graafilise sisselogimishalduri kdm kasutamisest ja seadistamisest kõneleb rakenduse enda põhjalik käsiraamat. Selle leiab KDE abikeskuses, samuti saab seda lugeda, kui sisestada Konquerori asukoharibale help:/kdm
.
Suuremal osa rakendustest on oma põhjalik kasutaja käsiraamat, mida on võimalik avada mitmel moel:
Vajutades rakenduses viibides klahvi F1
Menüükäsuga ->
KIO mooduli vahendusel Konqueroris. Selleks kirjuta lihtsalt asukohareale käsk help:/
Rakenduse nimi
Internetis aadressil http://docs.kde.org
Paljud rakendused pakuvad ka kontekstipõhist abi, sageli isegi kahel kujul: kohtspikrid ning “Mis see on?” abitekstid.
Kohtspikrid on pisikesed infoaknad või -mullid, mida näeb siis, kui viid hiirekursori ilma klõpsamata mõne elemendi kohale.
KDE kasutab kohtspikreid väga usinasti, et pakkuda kasutajatele võimalikult igakülgset abi ekraanil nähtava kohta. Nii näitab näiteks enamik rakenduste nuppe kohtspikris oma nime, kui hiirekursor nende kohale viia ja hetkeks seisma jätta.
Kohtspikritel on veel üks funktsioon, mis ei ole otseselt seotud abiga. Failihalduris Konqueror ja töölaual võivad kohtspikrid edastada ka infot faili kohta. Seda nimetatakse tavaliselt “metainfoks”.
Metainfot näitavatest kohtspikritest räägib lähemalt failihaldurit Konqueror tutvustav osa.
“Mis see on?” abitekstid on tavaliselt põhjalikumad kui kohtspikrid. “Mis see on?” abiteksti saab näha kahel moel:
Klõpsates akna tiitiliribal nuppu
Vajutades klahvikombinatsiooni Shift-F1
Kursor võtab seejärel küsimärgiga noole kuju. Kui klõpsad sellega elemendil, mille kohta soovid rohkem infot, ilmubki väike aken, mis annab teada, milleks antud element hea on.
KDE pakub mitmeid meililiste, mis võivad anda sulle abi ja juhiseid töölaua kasutamisel ning seadistamisel.
Mõningad kasulikumad meililistid on järgmised:
Selle meililisti huvikeskmes on OS-ist sõltumatud küsimused ja arutelud KDE kasutamise teemadel. Konkreetsete operatsioonisüsteemidega seotud küsimusi ei ole mõtet siin esitada. Sellesse meililisti sobib näiteks küsimus “Kuidas muuta KWordi dokumentide veerist?”, aga mitte “Kuidas panna UnixOS X.Y KDEs printer tööle?” Siin esitatavad küsimused ja arutelud peavad pakkuma huvi kõigile KDE kasutajatele, mitte aga vaid ühe operatsioonisüsteemi KDE kasutajatele.
Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde.
Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/.
Selle meililisti huvikeskmes on küsimused ja arutelud KDE kasutamise kohta Linux® all. Siinsed küsimused ja arutelud puudutavad kõike, millega võib silmitsi seista KDE kasutaja Linux® süsteemis. Seetõttu sobib siin esitada ka näiteks küsimust “Kuidas panna KDEs tööle võrguprinter LinuxDistro X.Y korral?” Kui eelistad jälgida KDE kohta esitatavaid küsimusi ja arutelusid, mis ei oleks spetsiifilised teatud OS-ile, kasuta palun KDE üldist kasutajate meililisti.
Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde-linux.
Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/.
KDE tuge ja võimalust üldisemaks vestluseks pakub kanal #kde Freenode'i võrgus (irc.freenode.net). Seda saab kasutada suvalise KDE IRC kliendiga, sealhulgas näiteks rakendustega konversation, KSirc ja Kopete. Täpsemalt räägib IRC kasutamisest “IRC”.
Ressursse, millest sul võib kasu olla on veelgi ning mõned neist toomegi ära allpool:
Iga KDE rakendus töötab oma aknas, mõned rakendused isegi mitmes aknas. Aknaid saab mitmel moel korraldada ja seada ning töölauale paigutada, et sul oleks mugavam nendes töötada. Selline näeb välja tavaline aken:
Kui soovid mõnda akent kasutada, peab see olema aktiivne. Aken muutub automaatselt aktiivseks, kui sa selle avad, nii et kui käivitada rakendus, saab seda ka kohe kasutama hakata. Korraga saab aktiivne olla ainult üks aken. Aktiivne aken on see, milles sa saad parajasti tööd teha, ning seda eristab teistest akendest erinevat värvi tiitliriba (KDE vaiketeemas on aktiivse akna tiitliriba helesinine
ja mitteaktiivse akna tiitliriba hall
).
Kui soovid töötada mõnes muus aknas, pead selle aktiivseks tegema. Seda saab teha kahel moel:
Tee hiire
nuppga klõps aknal, mida soovid aktiivseks muuta. Aken muutub aktiivseks ja tuuakse esiplaanile, kui seda peaks katma mõni muu aken.Vajuta alla klahv Alt ja seejärel vajuta klahvi Tab (ära klahvi Alt vabasta). Nähtavale ilmub väike dialoog, kus on ära toodud kõik olemasolevad aknad, mille seast üks, parajasti aktiivne, on esile tõstetud. Muule aknale saab liikuda klahvi Tab vajutades (ja samal ajal kogu aeg klahvi Alt all hoides). Kui vabastad klahvi Alt, muutub aktiivseks aken, mis parajasti oli dialoogis esile tõstetud.
Kõige lihtsam viis aknaid töölaual korraldada on neid liigutada. Aknaid võib liigutada nii, et nad kattuvad teiste akendega, või ka nii, et näha on terve aken. Aknaid saab liigutada kolmel moel:
Klõpsa hiire
nuppga akna tiitliribal ja hoia nupp all. Liiguta hiirekursorit ja aken liigub sellega kaasa. Lase hiirenupp lahti ning aken jääb kohta, kuhu sa selle lohistasid.Ava aknamenüü ehk akna tiitliriba kõige vasakpoolsem nupp (nagu näitab pilt) ja vali . Hiirekursor liigub aktiivse akna keskele ja hiirt liigutades saad ka akent liigutada. Kui oled viinud akna soovitud kohta, klõpsa hiire nuppga ja aken jääb uude kohta paigale.
Vajuta alla klahv Alt ja hiire nupp, kui hiirekursor on akna kohal, mida soovid liigutada. Hiirekursor võtab kompassi kuju ning hiirt liigutades saad nüüd ka akent liigutada. Kui oled jõudnud aknaga vajalikku kohta, vabasta hiirenupp. See on eriti kasulik võimalus siis, kui akna tiitliriba peaks olema ekraanilt väljas ja sa ei saa teisi meetodeid kasutada.
Aknaid võib muuta suuremaks või väiksemaks, laiemaks või kõrgemaks kahel viisil - just nii, nagu sulle rohkem meeldib:
Vii hiirekursor akna piirde kohale (see on siinsel pildil helesinine). Kursor võtab kahe otsaga noole kuju. Klõpsa ja lohista hiirt ning akna serv järgib hiirekursori liikumist, muutes akna vastavalt suuremaks või väiksemaks. Kui klõpsad akna ülemisele või alumisele piirdele, saad lohistades muuta akna kõrgust. Paremat või vasakut piiret lohistades saad kohendada akna laiust. Kui soovid korraga muuta nii kõrgust kui laiust, vii hiirekursor akna nurka ja kui see võta diagonaalse kahe otsaga noole kuju, klõpsa ning lohista.
Akna tiitliriba vasakpoolseimal nupul klõpsates avaneb aknamenüü. Vali ja hiirekursor võtab kahe otsaga noole kuju. Hiirt liigutades saadki akna suurust muuta. Kui oled saavutanud vajalikud mõõtmed, klõpsa hiire nuppga.
Kui sa ei näe parajasti aknapiiret ega aknamenüüd avavat nuppu, aitab sind hädast välja kombinatsioon Alt ja hiire nupp. Hoia klahvi Alt ja lohista hiire nuppga. Aken muudab suurust. Kui oled saavutanud vajaliku suuruse, vabasta lihtsalt hiire nupp.
Kui tahad lihtsalt muuta akna võimalikult suureks, et see hõlmaks kogu ekraani, kasuta nuppu , mis on tiitliribal paremalt teine. Klõps sellele nupule hiire nuppga annab aknale maksimaalse suuruse igas suunas, klõps hiire nuppga või hiire nuppga vastavalt püst- või rõhtsuunas.
Kui tahad hoida rakenduse avatuna, aga ei soovi, et see töölaual ruumi võtaks, võid selle minimeerida või varjata. Akna minimeerimiseks klõpsa nupule , mis on tiitliribal paremalt kolmas. Aken kaob, kuid rakendus ise jääb tööle ning vastav kirje ilmub paneeli tegumiribale. Kui soovid uuesti akent näha, klõpsa selle kirjele tegumiribal. Samuti saab akna uuesti aktiveerida kiirklahviga Alt+Tab (sellest räägib lähemalt “Akende vahel lülitumine”).
Akna varjamine on minimeerimisega suhteliselt sarnane, kuid sel juhul jääb aknast nähtavale ainult tiitliriba. Akna varjamiseks tee selle tiitliribal topeltklõps. Akna taastamiseks tee tiitliribal uuesti topeltklõps.
Mõnikord võib tekkida tahtmine avada terve rida aknaid, aga neid ka kõiki näha. Kaskaadi seadmise korral paigutab KDE aknad automaatselt üksteise peale alates ekraani ülemisest vasakust nurgast. Selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual hiire nuppga ja vali .
Kui soovid aknaid korrastada, üritab KDE kasutada töölaual ruumi võimalikult hästi ära ja näidata igast aknast maksimaalselt palju. Kui sul näiteks on avatud neli akent ja valid nende korrastamise käsu, siis seatakse nad kõik töölaua nurkadesse sõltumata sellest, kus nad varem paiknesid. Ka selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual hiire nuppga ning vali .
Kui lõpetad rakenduse kasutamise, oleks mõistlik see sulgeda ja ühes sellega muidugi ka rakenduse aken kinni panna. Ka seda saab teha mitmel moel:
Klõpsa akna tiitliriba kõige parempoolsemal nupul. Kui näiteks redigeerisid rakenduses mingit dokumenti, küsitakse sinu käest, kas soovid dokumenti tehtud muudatused da, need da või da oma rakenduse sulgemise käsust ja aken endiselt avatuks jätta.
Menüükäsu -> peale lastakse sul salvestamata muudatuste korral samuti valida mise, mise ja mise vahel.
Hiire KDE paneelil Kickeril vajalikule aknale klõpsates ning käsku valides küsitakse samuti, kas soovid salvestada aknas muudetud dokumente.
nupugaKa kiirklahvi Alt+F4 kasutamisel ilmub salvestamata muudatuste korral dialoog, mis pärib, kas soovid need salvestada.
kstart
Lihtsaima viisi akende kasutamist KDEs põhjalikumalt kontrollida pakub vähetuntud tööriist kstart, mis kuulub KDE koosseisu alates versioonist 2.1. kstart võimaldab juhtida rakenduse ja aknahalduri koostööd. Seda käsku kasutatakse tavaliselt levinumate rakenduste spetsiaalse käitumise määramiseks, kuid selle abil saab ka edukalt kasutada töölaual KDE-väliseid rakendusi.
kstart'i kasutamine on lihtne: tuleb lihtsalt käsureale kirjutada kstart
ja selle järele vajalikud võtmed. Vaatame näitena, kuidas kasutada kstart'i KCalc'i akna käitumise kohendamiseks. Kasutame sellist käsku:
%
kstart
--ontop
--alldesktops
kcalc
Selles käsus peaks kõik olema väga selge: KCalc'i aken on alati teiste akende peal ja see asetseb kõigil töölaudadel. Otseselt ei saa vahest käsust välja lugeda seda, et see toimib kõigis NET-iga ühilduvates keskkondades, mitte ainult KDEs.
Rakendusele, mille väljakutsumiseks kasutatakse kstart'i, saab edastada ka kõiki tavapäraseid argumente, näiteks:
%
kstart
--skiptaskbar
--desktop
1 xmessage'Tere, maailm!'
Selle käsuga näidatakse teksti Tere, maailm!
rakendusega xmessage ning määratakse kindlaks, et akent näidatakse esimesel virtuaalsel töölaual ja et seda ei näidata tegumiribal. Asjaolu, et programm on kirjutatud Xt tööriistakomplekti kasutades ega ole loomu poolest KDE rakendus, ei sega kstart'i põrmugi. Loodetavasti selgitas see näide, et kstart sobib edukalt KDE-väliste rakenduste muretuks kasutamiseks töölaual.
Ehkki kstart'i võib kasutada konkreetsete aknaseadistuste määramiseks, lubab KDE neid - nagu paljusid muidki asju - muuta ka otse programmi enda aknas. Selleks vali lihtsalt tiitliriba vasakpoolseim nupp (või vajuta kiirklahvi Alt+F3, kui vajalik aken on fookuses) ning vali sealt käsk -> Nagu näed, saad seal muuta väga paljusid asju alates akna avamisaegsest geomeetriast kuni selleni, kas aknal on piire või mitte.
Olles tutvunud sellega, kuidas kohendada akna dekoratsioone, vaatame veel üht töölaua aspekti, nimelt süsteemset salve. Süsteemne salv on ala, kus rakendusi esindavad tillukesed aknad. Enamasti kasutatakse seda info näitamiseks või mitmesuguste käskude kiireks kasutamiseks. Aken, millel on lubatud olla süsteemses salves, kaob tavaliselt tegumiribalt, kui see minimeeritakse, ning nähtavale ilmub hoopis ikoon süsteemses salves. Enamasti on süsteemse salve ikoonid ja muud sellega seotud võimalused spetsiaalselt rakendusele lisatud, kuid nagu akna dekoratsioonide puhul, pakub ka siin KDE välja oma abistava käe programmi ksystraycmd näol.
Võtame taas tavalise rakenduse KCalc ja muudame selle süsteemse salve rakenduseks. Seda saab teha üheainsa lihtsa käsuga:
%
ksystraycmd
--title
'kcalc' kcalc
Salves näidatav ikoon on määratud akna vihjetes ning seda uuendatakse, kui ikoon muutub. Akna tiitlit näidatakse kohtspikrina, kui viid hiire ikooni kohale. ksystraycmd järgib KDE tavapärast käitumist: sihtakent saab näidata ja peita klõpsuga süsteemse salve ikoonile, ikoonil on ka tavapärane kontekstimenüü.
ksystraycmd'i muude võimaluste näitlikustamiseks kasutame keerukamat näidet: Konsole aken, mis jälgib faili .xsession-errors
(see on logifail, kuhu pannakse kirja kõik, mis toimub sinu töölaual). Kõigepealt vaatame lihtsalt, kuidas me saame seda vaadata:
%
konsole
--icon
log--caption
'X Log' \--nomenubar
--notabbar
--noframe
\-e
tail -f ~/.xsession-errors
Võtmeid --caption
ja --icon
kasutavad kõik KDE rakendused. Selliste globaalsete võtmete nimekirja saab näha iga rakenduse korral võtmetega --help-kde
ja --help-qt
. Toodud näites andsime Konsole aknale tiitliks 'X Log' ning ikooniks “log”. Neid võtmeid saab kasutada kõigis KDE rakendustes ja, nagu mainitud, ksystraycmd võtab neid süsteemse salve ikooni luues arvesse. Võti -e
on Konsolele eripärane, andes käsu käivitada käsk less. Näivale keerulisusele vaatamata võime selle akna programmi ksystraycmd abil hõlpsasti süsteemsesse salve liigutada:
%
ksystraycmd
--hidden
--title
'X Log' \ konsole --icon log --caption 'XLog' \ --nomenubar --notabbar --noframe \ -e tail -f .xsession-errors
See senistest kõige keerulisem näitekäsk sisaldab ka võtit --hidden
, mille korral käsk käivitatakse ainult süsteemse salve ikooni näidates. See jõuab juba lähedale meie sihile tagada kiire ligipääs logifailile, kuid me saame asja veelgi paremaks muuta, kui käivitame konsooliprotsessi ainult selle nähtavuse korral. Selleks mõeldud käsk on selline:
%
ksystraycmd
--startonshow
\ --icon
log--tooltip
'X Log' \ konsole --icon log --caption 'X Log' \ --nomenubar --notabbar --noframe \ -e tail -f ~/.xsession-errors
Võtme --startonshow
lisamine annab programmile ksystraycmd korraldse alustada tööd ainult süsteemse salve ikooni näitamisega (nagu ka võti --hidden
) ja oodata enne sihtkäsu käivitamise, kuni kasutaja aktiveerib süsteemse salve ikooni. Me kasutasime ka võtit --quitonhide
, mis annab programmile ksystraycmd korralduse sihtmärk kustutada, kui selle aken peidetakse. Nende kahe võtmega saab tagada, et Konsole süsteemse salve ikoon ei raiska ressursse, kui me seda ei kasuta. Sihtakna loomine ja hävitamine sel viisil tõkestab ksystraycmd'i tavapärase ikooni ja tiitli kasutamise, mistõttu meil tuleb vahetult määrata ka ikoon ja kohtspikker.
Kõigis toodud näidetes kasutasime programme kstart ja ksystraycmd täpsustamaks, millist akent me soovime mõjutada. Kui me just teisiti ei määra, eeldavad need programmid, et selleks on esimene ilmuv aken. Enamasti see ka sobib, sest me käivitame samal ajal rakenduse, aga see ei sobi sugugi, kui enam-vähem korraga ilmub palju aknaid (nagu näiteks sisselogimisel). Käskude töökindluse suurendamiseks saab kasutada võtit --window
. See määrab ära sihtakna tiitli. Järgnevas näites kasutame võtit --window
tagamaks, et see mõjutab konkreetset konsooliakent:
%
kstart
--iconify
--window
'kstart_me' konsole --caption 'kstart_me' -e tail -f ~/.xsession-errors
Me kasutasime siin järeleproovitud viisi määrata nii programmi kstart kui ka sihtrakenduse tiitel. Nii ongi enamasti kõige mõistlikum kasutada programme kstart ja ksystraycmd. Võtit --window
toetab nii kstart kui ksystraycmd
ning selleks võib olla nii regulaaravaldis (nt. “window[0-9]” kui ka konkreetne tiitel. (Märkus: regulaaravaldised on väga võimas vajaliku mustri leidmise vahend, mida kasutab kogu KDE.)
Vahel ei jagu lihtsalt arvutiekraanil enam ruumi. Kui kasutad korraga mitut rakendust ja sulle tundub, et arvukad aknad kipuvad üksteist segama, pakub lahenduse välja virtuaalsete töölaudade kasutamine. Vaikimisi on KDEs neli virtuaalset töölauda, mis kõik on otsekui omaette ekraan: igaühel saab eraldi ja iseseisvalt avada aknaid, neid liigutada, isegi erinevaid taustu ja ikoone kasutada. Kui sa tead näiteks, mis on virtuaalsed terminalid, siis ei tohiks KDE virtuaalsete töölaudade mõistmine raskusi valmistada.
Mõnele muule virtuaalsele töölauale liikumiseks kasuta kiirklahvi Ctrl+Tab täpselt samamoodi, nagu kasutad akende vahel liikumiseks kiirklahvi Alt+Tab (vt. “Akende vahel lülitumine”): hoia all klahv Ctrl ja vajuta klahvi Tab. Ilmub väike aken, kus on näha erinevad virtuaalsed töölauad. Parajasti aktiivne on esile tõstetud. Klahvi Ctrl vabastades lülitub KDE esiletõstetud virtuaalsele töölauale. Muu töölaua valimiseks vajuta klahvi Ctrl all hoides mitu korda klahvi Tab. Näed, kuidas vastavalt tõstetakse esile uus virtuaalne töölaud. Kui oled jõudnud töölauani, millele soovid lülituda, vabasta klahv Ctrl.
Konqueror lihtsate seadistustega
KDE sisaldab väga võimsat ja võimalusterohket failihaldurit Konqueror, millega saab mida tahes ette võtta failidega nii sinu arvutis, kohtvõrgus või isegi internetis. Konquerori kõigi võimaluste kirjeldamiseks napib siin ruumi, mistõttu anname neist ainult põgusa ülevaate. Kui soovid täpsemalt teada saada, mida kõike Konqueror teha suudab, uuri Konquerori käsiraamatut, mille saad avada Konqueroris menüükäsuga -> või siis KIO mooduli vahendusel, kui kirjutad Konquerori asukohareale käsu help:/konqueror
.
Kui avad failihalduri Konqueror esmakordselt, näed kaht paneeli: paremal asub kataloogivaade, vasakul külgriba. Kataloogivaade näitab kõiki antud kataloogis asuvaid elemente ikoonidena (need võivad olla nii failid kui ka alamkataloogid). Paljude failitüüpide korral saab kasutada “eelvaatlust”, mis võimaldab näha faili ilma selleks uut rakendust avamata. Faili eelvaatluseks jäta hiirekursor mõneks hetkeks failinime kohale seisma. Seejärel ilmub hüpikaken, mis näitab faili sisu ja veel üht-teist kasulikku, näiteks faili suurust ja selle omanikku.
Iga elementi saab avada selle ikoonile klõpsates (piisab ühekordsest klõpsust – vaikimisi ei kasuta KDE topeltklõpsu avamiseks). Kataloogid avatakse samas aknas, failid vastavalt nende tüübile mõnes rakenduses või kui seda ei ole määratud, küsib failihaldur sinu käest, millist rakendust kasutada. Kui sul ei näiteks määratud tekstitöötluse rakendust avama Microsoft® Wordi dokumente, küsib failihaldur, millise rakendusega neid avada.
Eelnevasse kataloogi saad tagasi minna klõpsuga ikoonile Tagasi, klõps ikoonile Üles viib aga sind kataloogipuus ühe astme võrra kõrgemale.
Konquerori külgriba
Kataloogide vahel liikumine ainult kataloogivaates võib vahel keerukaks osutuda. Külgriba pakub välja teatud otseteed ja erifunktsioonid, mis muudavad lihtsamaks leida kiiresti üles vajalikud asjad.
Külgriba vasakus servas on teatud hulk nuppe, mida tähistavad erinevad ikoonid:
Kuna failihaldur Konqueror on ühtlasi ka väga võimas veebilehitseja, pakub see välja järjehoidjate kasutamise võimaluse. Siin leiab samasuguse struktuuri nagu menüüs .
Seejärel näitab külgriba kõiki sinu arvutile tuntud seadmeid. Need võivad olla füüsilised seadmed — näiteks kõvaketas, CD-ROM või disketiseade — või virtuaalsed “kettad” — mäiteks võrguressursid või kõvaketta partitsioonid.
Konqueror jätab meelde külastatud veebileheküljed ja näitab neid puukujulisena kas kuupäeva või tähestiku järgi järjestatuna. Järjestuse saab valida hiire parema nupu klõpsuga ikoonile Ajalugu ja ilmuvast menüüst kirjet valides. Klõpsuga kirjele (nt. www.kde.org) klõpsates näitab Konqueror külastatud veebilehekülge. Klõpsuga dokumendile (nt. index.html) avatakse see kataloogivaates.
Hiire parema nupu klõpsuga ajalookirjele, näiteks ->, avaneb veidi teistsugune kontekstimenüü, milles leiab ka kirje , mille valimisel avab Konqueror saidi uues aknas.
Külgriba ikoon Kodukataloog näitabki sinu kodukataloogi. Selles on näha kõik kodukataloogi alamkataloogid. Mõnele neist klõpsates avatakse see kataloogivaates. Ka siin saab kasutada kataloogide kontekstimenüüd, luues näiteks uusi alamkatalooge ja nii edasi.
Lohista muusikafail (näiteks MP3, Ogg- või .wav
-fail) külgribale ja seda hakatakse kohe mängima.
Uudistejälgija näitab kohandatavat uudisteallikate nimekirja. Uue uudisteallika lisamiseks klõpsa hiire parema nupuga seadistamisnupule või mõnele uudisteallika kirjele (nt. KDE News, mis tavaliselt peaks olema juba eelnevalt nimekirjas).
Siin saab lehitseda teenuseid, mida pakuvad muud võrgus olevad arvutid. Selleks peab olema käivitatud Lisa deemon. Võrgulehitseja võimaldab näha rida teenuseid. Siin saab hõlpsasti lehitseda SMB ressursse, HTTP-lehekülgi või ka edastada faile turvalise FISH-protokolli vahendusel.
UNIX®-süsteemides on kõik korraldatud puukujulisse failisüsteemi. Sellel peab olema ka oma juur ning selle ikooniga saabki seda näha. Juurkataloog sarnaneb põhimõtteliselt kodukataloogiga, ainult et siin näidatakse kõiki failisüsteemi katalooge, mitte ainult sinu kodukataloogi.
See kujutab endast omamoodi "kõike ülejäänut". Ürita siin lehitseda erinevaid elemente. Kui audio CD on sinu CD- või DVD-seade, saad uurida kõike sellel leiduvat ja veelgi enam ette võtta audio CD brauseriga (see võimaldab isegi audiofaile tihendada ja neid kõvakettale salvestada).
Ainult ühe ikooni valimiseks hoia all klahv Ctrl ja klõpsa vajalikul ikoonil. Kui soovid valida mitu ikooni, hoia all klahv Ctrl ja klõpsa kõigil vajalikel ikoonidel. Kui oled ühe või enam ikooni valinud, saad nendega teha seda, mida soovid. Kui tahad neid liigutada või kopeerida, vali ikoonid ja lohista seejärel (hiire vasakut nuppu all hoides) vajalikku asukohta. Hiirenuppu vabastades ilmub hüpikmenüü, kus saab valida elementide mise, mise või mise vahel. Mõistagi võib ka kogu operatsioonist da.
Valitud elementidega saab veel palju muud ette võtta, kui teha neil klõps hiire parema nupuga ja valida vajalik kirje ilmuvast hüpikmenüüst. (Valikud sõltuvad tublisti valitud failide tüübist - selles seisabki “kontekstimenüü” mõte).
Nagu mainitud, saab faile või katalooge ka linkida. See tähendab, et lingitud fail või kataloog on näha ja käitub täpselt samamoodi uues asukohas, kuid ei võta seal peaaegu üldse ruumi. Kui sul on näiteks väga palju dokumente, aga ainult mõningaid neist kasutad regulaarselt, võid nad koondada omaette kataloogi ja luua sellesse viidad.
Enne seda, kui fail KDE failihalduris kustutatakse, liigutatakse see kataloogi Prügikast
, mis annab sulle võimaluse fail tagasi saada, kui kustutasid selle eksikombel. Prügikast näitab kõiki kustutatud elemente. Seal saab valida selle, mida soovid taastada, ning liigutada see tagasi algsesse asukohta (sellest räägib lähemalt “Ikoonid”). Prügikastile hiire parema nupuga klõpsates ja käsku valides kustutatakse selles leiduvad failid lõplikult.
Lisainfo
Konquerori arvukatest omadustest ja võimalustest räägib märksa põhjalikumalt Konquerori käsiraamat. Sellega saab tutvuda KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/konqueror
sisestades.
Kicker on KDE töökeskkonna rakenduste käivitamise paneel. Vaikimisi asub see ekraani alumises servas ja hõlmab selle terves laiuses, kuid seda saab soovi korral muuta. Kicker on omamoodi kõik-ühes (või vähemalt peaaegu kõik-ühes) vahend kõige jaoks, mida sa soovid kiiresti kasutada. Lisaks
icon menüüle, mille abil saab rakendusi käivitada, võivad Kickeril tegutseda veel mitmed dokitud apletid, näiteks pager, tegumiriba või kell, ja mitmed laiendused, näiteks alampaneelid. Valikute rohkust arvestades tekib sul kindlasti soov Kickerit oma käe järgi seada ning järgmises osas kirjeldamegi, kuidas paneelile just meelepärane välimus ja omadused anda.
KDE esmakäivitusel näeb Kickeril menüü kõrval mõningaid ikoone. Neile klõpsates saab käivitada vastavad rakendused. Et näha, mis rakenduse mingi ikoon käivitab, vii hiirekursor ikooni kohal ja hoia seda seal seni, kuni ilmub kohtspikker (tilluke hüpikaken), mis annab teada, millise rakendusega on tegemist.
Vaikimisi pakutavad ikoonid ei pruugi sugugi esindada rakendusi, mida sina kõige sagedamini kasutad, mistõttu neid on võimalik eemaldada ja lisada ikoonid rakenduste tarbeks, mida sul tõesti vaja läheb. Ikooni eemaldamiseks tee ikoonil klõps hiire Eemalda nupp rakendus
. Uue ikooni lisamiseks klõpsa hiire nupuga paneeli tühjal alal ning vali menüüst . Selle valimisel avaneb menüü koopia, kus leiad kõik KDE rakendused. Näiteks muusikamängija JuK lisamiseks vali ->->. Ikoon ilmub paneelile kohta, kus tegid klõpsu hiire nupuga.
Kickerile võib lisaks rakendusi käivitavatele ikoonidele lisada muidki asju. Kõik need leiab samast menüüst, mida äsja kirjeldasime, ainult et valida tuleks siis vastavalt kas või . Aknas Apleti lisamine leiduvad elemendid on pisikesed rakendused või programmid, mis võivad täiesti rahulikult tegutseda ainult paneelil ega vajagi suuremat ruumi. Üks selliseid aplette on näiteks töölaua pager, mis näitab hästi pisikesena iga sinu virtuaalset töölauda (rohkem infot virtuaalsete töölaudade kohta annab “Mitme töölaua kasutamine”). Mõnele muule virtuaalsele töölauale saab seejärel lülituda lihtsalt pageril vastavale kujutisele klõpsates.
Kickeri aplette tutvustab põhjalikumalt Kickeri käsiraamat. Selle lugemiseks kirjuta lihtsalt help:/kicker
Konquerori asukoharibale.
Süsteemne salv on koht, kus saab hoida rakendusi ja programme, mis töötavad, aga mida ei ole parajasti aktiivselt vaja. Seal näidatakse näiteks mitmeid muusikamängijaid, sest need on just sellised rakendused, mida sa soovid arvatavasti töös hoida, aga samas ei taha, et need ekraanil väärtuslikku ruumi võtaksid. Selleks asetatakse nende ikoon süsteemsesse salve.
Kui teed sellisel ikoonil klõpsu hiire
nupuga, ilmub hüpikmenüü, kus näeb mõningaid rakenduse valikuid (näiteks muusikamängija puhul Esita, Paus, Peata...).Ikoonile hiire
nupuga klõpsates avatakse rakenduse peaaken. Hiirekursorit mõneks hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näiteks muusikamängijate puhul näitab esitatavat pala ja võib-olla veel mingit infot. Üldiselt toetavad süsteemse salve kasutamist muusikamängijad, IRC kliendid, päevakava korraldajad ja muud sellised rakendused.Enamasti saab selliste rakenduste korral määrata, kas soovid lasta süsteemse salve ikooni näidata või mitte. Pikemalt räägib süsteemse salve kasutamise nippidest ja trikkidest “Süsteemne salv”.
Tegumiriba on paneeli element, mis näitab kirjet iga avatud akna kohta. Tegumiriba saab kasutada akende vahel liikumiseks: klõpsa lihtsalt selle akna kirjel, mida soovid kasutada. Tegumiriba kirjed kajastavad aknaid kõigil virtuaalsetel töölaudadel, näidates muu hulgas ka minimeeritud aknaid.
Sageli tekib vajadus liigutada mingit teksti või objekti ühest kohast teise. Samuti võib kergesti tekkida vajadus mingit teksti korrata. Sellisel juhul võetakse kasutusele niinimetatud lõikepuhver. Sellel on kaks veidi erinevat kasutusviisi, mida tehnilises keelepruugis kannavad nimetust “valikupuhver” ja “lõikepuhver”. Vaatame nüüd mõlemat.
Selle meetodi korral kopeeritakse tekst ühest kohast teise hiirt kasutades. See käib nii:
Vali tekst, mida soovid kopeerida.
Klõpsa hiire
nuppga kohas, kuhu soovid teksti kopeerida. See võib olla nii samas programmis, kus sa teksti kopeerisid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses.Selle meetodi korral saab teksti kopeerida või “lõigata” (viimane tähendab teksti eemaldamist ühest kohast ja liigutamist mingisse muusse kohta). Seda saab teha kas hiire ja menüükäskude või klaviatuuri abil. Toome siin ära mõlemad viisid, esmalt menüükäsu ja siis kiirklahvi, mis sooritab täpselt sama operatsiooni:
-> (Ctrl+X)
Teksti liigutamine (“lõikamine”)
Vali tekst, mida soovid lõigata.
Vali käsk -> (Ctrl+X) ning tekst eemaldatakse selle praegusest asukohast.
Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk -> (Ctrl+V) ning tekst ilmub kohta, kuhu olid viinud kursori.
Teksti kopeerimine ühest kohast teise käib üsna samamoodi:
Teksti kopeerimine
Vali tekst, mida soovid kopeerida.
Vali käsk -> (Ctrl+C) ja tekst kopeeritakse lõikepuhvrisse.
Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk -> (Ctrl+V).
Eespool kirjeldatud juhised käisid vaikimisi kasutatava lõikepuhvri kohta. Rakendus Klipper, mille võid samuti apletina paneelile lisada (seda, kuidas kuidas lisamine käib, selgitab “Kickeri seadistamine”), pakub veel mõningaid mugavaid lõikepuhvri võimalusi, näiteks lõikepuhvri ajalugu, ning võimaldab ka valida, kas kasutatakse lõikepuhvri või valikupuhvri moodi käitumist. Täpsemalt räägib sellest Klipperi käsiraamat.
Lisainfo
Rohkem infot KDE paneeli Kickeri kohta leiab KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker
.
Klipperi käsiraamat kirjeldab KDE täiustatud lõikepuhvrirakenduse kõiki kasutamisvõimalusi. Seda võib lugeda KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/klipper
.
Lisainfo
Rohkem infot KDE paneeli Kickeri kohta leiab Kicker käsiraamatust, millega saab tutvuda KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker
.
KDE võimaldab rakendusi mitmel moel käivitada:
Vali vajalik kirje menüüst.
Käivita rakendus Konsoleist või klõpsa menüül ja vali (või kui eelistad kiirklahvi, siis selleks on Alt+F2).
Loo viit töölauale või kasuta Kickeri kiirkäivitajat.
menüü toimib enam-vähem samamoodi nagu Windows® Start-menüü, kuid menüüs on rakendused jagatud rühmadesse vastavalt nende funktsioonile, näiteks ja . Need omakorda jagunevad alamkategooriateks, näiteks , ja . Alamkategooriates paiknevad konkreetsete rakenduste käivitusprogrammide viidad, millele klõpsates vastav rakendus käivitataksegi.
Kõigil rakendustel ei pruugi siiski menüüs oma kirjet olla. Kõvakettalt muude (peamiselt KDE-väliste) rakenduste otsimiseks klõpsa menüüle, vali ja kirjuta sinna kappfinder
. Kappfinderis klõpsa nupule , mille järel sinu kõvakettalt otsitakse rakendusi. Märgi iga leitud rakenduse juures asuv kastike, kui soovid selle lisada menüüsse, ning klõpsa siis nupule ja . Seejärel võid näha menüüs leitud rakendusi vastavates kategooriates.
Rakenduste käivitajaid saab asetada ka otse töölauale. Uue käivitaja loomiseks klõpsa töölaual hiire ->. Kirjuta ilmuvas KDesktopi omaduste dialoogis rakenduse nimi vastavale väljale kaardil Üldine. Hammasratast näitavale nupule klõpsates saab rakendusele valida ka sobivama ikooni. Klõpsa kaardile Rakendus ning kirjuta väljale Kirjeldus rakenduse lühiiseloomustus või midagi muud, mis võimaldab rakenduse üheselt tuvastada. Väljale Käsk kirjuta rakendust käivitatava faili nimi (see on tõstutundlik) ning kui soovid või kui on vaja, siis ka käsule lisatavad argumendid. Klõpsa nupule ning uus rakenduse käivitaja lisataksegi töölauale. Tee sellel topeltklõps ning rakendus käivitataksegi.
nupuga ja valiRakenduse käivitamiseks Konsole abil klõpsa menüül ja vali ->->. Kui Konsole aken nähtavale ilmub, kirjuta sinna lihtsalt käivitatava raeknduse nimi (pea meeles, et bash ehk käskude tõlgendaja, mida Konsole vaikimisi kasutab, on tõstutundlik) ning vajuta klahvi Enter. Kui sa ei ole päris kindel, kuidas rakenduse nimi peab välja nägema, kirjuta paar esimest tähte ja vajuta klahvi Tab. Klahvile Tab vajutamise järel üritab bash (mida Konsole kasutab) ära arvata, millist rakendust soovid käivitada. Kui Konsole leiab enam kui ühe sobiva rakenduse, näitab ta sulle kõigi nende nimesid. Kirjuta neist vajaliku nimi ja vajuta rakenduse käivitamiseks klahvile Enter.
Millist viisi sa ei kasutaks, on rakenduse käivitamine KDEs igal juhul väga lihtne. Alates menüüst kuni Konsoleni on kõik rakendused ühe-kahe hiireklõpsu või klahvivajutuse kaugusel.
Lisainfo
Kickeri käsiraamatus leiab rohkem infot menüü sisse- või väljalülitamise, rakenduste kiirkäivitusnuppudena lisamise ning menüü rakenduste kategooriatesse korraldamise võimaluste kohta. Kickeri käsiraamatuga saab tutvuda kas KDE abikeskuses või KIO mooduli vahendusel Konqueroris, kui kirjutada seal asukohareale käsk help:/kicker
.
KDE võimaldab faile avada või salvestada alati ühesuguse lihtsa dialoogiga. Peaaegu kõigis KDE rakendustes leiduvad käsud -> ja -> (ja/või ).
Dialoog koosneb kolmest kuni viiest osast. Ülemises osas leiab liikumis- ja seadistamisvõimalused. Keskmises osas näidatakse ikoonidena faile (seda nimetataksegi ikoonivaateks). Alumises osas saab failinime määrata või muuta või neid filtreerida ning kasutada nuppe või .
Lisaks neile saab näidata lasta veel kaht lisapiirkonda: kiirjuurdepääse paneel ja eelvaatluse paneel.
KDE rakendused on loodud nii, et need oleks võimalikult kasutajasõbralikud ka “külmast peast”, kuid need pakuvad siiski arvukaid võimalusi muuta enam-vähem kõike, võimaldades sul KDE tööle panna just oma vajaduste ja soovide kohaselt. Lisaks seadistustele, mis puudutavad kogu KDEd (vt Peatükk 5, KDE juhtimiskeskus), on kõigil rakendustel oma seadistusvõimalused, mida saab kasutada menüükäsuga ->. See menüükäsk kehtib kõigi KDE rakenduste korral, nii et selle leidmine ei tohiks tekitada raskusi.
Seadistustedialoogi vasakus servas asub tavaliselt seadistustekategooriate nimekiri. Neist mõnele klõpsates näeb dialoogi parempoolses osas vastava kategooria seadistamisvõimalusi. Neid muutes saadki muuta rakenduse välimust, käitumist, omadusi ja nii edasi.
Kui oled soovitud muudatused teinud, saad need salvestada ja seadistustedialoogi sulgeda klõpsuga nupule . Kui soovid näha muudatuste toimet, aga ei taha dialoogi sulgeda, klõpsa nupule . See on üsna kasulik, kui sa ei ole päris kindel, kas tehtud muudatused ikka tõepoolest vastavad sinu soovidele: et dialoog jääb lahti, saad kohe muudatused tühistada või midagi muud muuta.
Kui leiad, et ei soovi tegelikult midagi muuta, klõpsa dialoogi sulgemiseks midagi muutmata nupule .
Enamik KDE rakendusi pakub välja teatud valiku kiirklahve, millega saab sooritada rakenduse olulisemaid toiminguid. Kui sulle ei meeldi vaikimisi pakutavad kiirklahvid või lähevad need konflikti mõne muu (näiteks KDE-välise) rakenduse kiirklahvidega, saad neid muuta, valides menüükäsu ->. See avab antud rakenduse kiirklahvide seadistamise dialoogi. Selgitame selle kasutamist Konqueroris käsule kiirklahvi lisades, mille järel saame huvitava veebisaidi aadressi saata e-kirjaga oma sõpradele kõigest ühe või kahe klahvivajutusega:
Ava Konquerori kiirklahvide seadistamise dialoog nii, nagu eespool kirjeldatud.
Klõpsa ülemises nimekirjakastis kirjele Saada viida aadress... (see asub üsna nimekirja lõpus sektsioonis Konqueror).
Vali allolevas sektsioonis Valitud toimingu kiirklahv valik Kohandatud, sest me kavatseme anda sellele toimingule omaloodud kiirklahvi.
Avaneb väike kiirklahvi sisestamise dialoog. Vajuta klahve Ctrl+E (või mis tahes muid klahve, millega soovid edaspidi antud toimingut ette võtta) ning dialoog kaob. “Klahviikoon” dialoogi Kiirklahvide seadistamine allosas näitab nüüd uut kiirklahvi.
Kui tegid vea või otsustad valida mõne muu kiirklahvi, klõpsa lihtsalt kehtivat kiirklahvi näitavale ikoonile. Ilmub uuesti kiirklahvi sisestamise dialoog, kus uue kiirklahvi valimiseks piisab vajalikele klahvidele vajutamisest.
Peaaegu kõigil KDE rakendustel on akna ülaosas, menüüriba all vähemalt üks tööriistariba. Tööriistaribal paiknevad ikoonid ehk nupud, mis tähistavad levinumaid toiminguid ja seadistusi. Näiteks KMaili akna tööriistaribal on nupud Uus kiri, Kontrolli posti ja nii edasi. Kõik need toimingud on sellised, mida antud rakenduses sageli ette võetakse, seepärast ongi nad paigutatud lisaks menüüle ka tööriistaribale (Uus kiri on menüüs ->, Kontrolli posti aga menüüs ->).
Sugugi alati ei ole kõik inimesed aga ühel meelel, millised toimingud on üldlevinud (mina näiteks ei kasuta kunagi tööriistariba nuppu Uus kiri, vaid hoopis kiirklahvi Ctrl+N). Kui soovid, et su ekraani ei risustaks asjad, mida sa ei vaja, saad tööriistariba oma käe järgi seada. Lisaks sellele saab määrata ka seda, milliseid tööriistaribasid üldse näidatakse ja kuidas neid näidatakse.
Kõige lihtsam kohandamisvõimalus on mõistagi selle määramine, kas tööriistariba üldse näidatakse. Enamikul rakendustel on menüükäsk ->, mida valides avaneb alammenüü, kus saab otsustada, milliseid tööriistaribasid näidata ja milliseid mitte. Konqueroril on näiteks neli tööriistariba: Peamine, Ekstra, Asukoht ja Järjehoidjad. Üsna mõistlik on ruumi kokkuhoidmiseks keelata järjehoidjate riba näitamine. Selleks klõpsa menüül , vali ja eemalda märge kirje eest (seda saab teha lihtsalt kirjel klõpsates).
Kui menüüd ei peaks olema, võib klõpsata hiire nupuga otse tööriistaribale ja valida ilmuvast kontekstimenüüst alammenüü .
Seesama kontekstimenüü, mille saad avada hiire nupu klõpsuga tööriistaribal, võimaldab kohandada oma äranägemise järgi ka muid tööriistariba omadusi:
Tööriistariba asukoht, millega selle võib ülevalt menüüriba alt liigutada akna vasakusse, paremasse või alumisse serva.
Tööriistariba asukoht, millega selle saab panna “hõljuma” omaette aknas, mida saab rakendusest sõltumatult liigutada.
Tööriistariba asukoht, millega riba kärbitakse pisikeseks triipudega ikoonikeseks, millel topeltklõpsu tehes saab tööriistariba taas nähtavale tuua (see erineb mõnevõrra tööriistariba mittenäitamisest, sest selle taasnäitamine on natuke lihtsam).
Teksti paiknemine tööriistariba ikoonide kõrval või all või üldse ainult teksti näitamine ikoonidel asemel.
Ikoonide suurus (kui näidatakse ikka neid, mitte ainult teksti).
Kuna tööriistariba on mõeldud toimingute jaoks, mida sageli ette võetakse, ei ole mõtet seal näidata ikoone, mida üldse ei kasutata (näiteks Lõika). Samuti võib juhtuda, et sa tahaksid väga seal näha ikooni Lõika, aga rakendus ei paku seda vaikimisi. Siin astub mängu võimalust tööriistaribade seadistustedialoog — see võimaldab sul täielikult kontrollida, mis ribal asub ja mis mitte.
Vali rakenduse menüüst -> või tööriistariba enda kontekstimenüüst käsk . See avab tööriistaribade seadistamise dialoogi, mis koosneb liitkastist, kus saab valida, millist tööriistariba seadistada, ning kahest nimekirjast — ühes saadaolevad toimingud, teises juba tööriistaribal esinevad toimingud.
Tihtipeale on kõikvõimalikke toiminguid (näiteks Aktiveeri kaart 12) palju rohkem kui ühelegi tööriistaribale ära mahub. Tööriistaribade kohandamise dialoog on hea võimalus sellistest toimingutest aimu saada. Toiminguid saab lohistada ühest nimekirjast teise, nende järjekorda muuta või vahetada välja ikoon, millega neid tööriistaribal näidatakse. Dialoogis saab toimingud, mida sa ei soovi tööriistaribal näha, lohistada valitud toimingute nimekirjast võimalike toimingute nimekirja ning vastupidi - võimalike toimingute nimekirjast saab need toimingud, mida sul tarvis läheb, lohistada valitud toimingute nimekirja. Klõpsuga nupule rakendatakse tehtud muudatused otsekohe ning tööriistaribad muudavad välimust.
Liigutamisel võivad tööriistariba valitud toimingute nimekirja jääda asjatult alles teatud spetsiaalsed elemendid:
eraldajad, mida on kaht tüüpi:
jooneraldaja on näha joonena kahe toiminguikooni vahel
eraldaja on näha suurema vahemaana kahe toiminguikooni vahel
<Liitmine> on spetsiaalne element, mis võimaldab pluginatel ja muudel rakenduse laetavatel elementidel lisada tööriistaribale oma toiminguid. Enamasti ei ole mõttekas seda elementi eemaldada, sest seda ei saa niisama lihtsalt tagasi.
Toimingute nimekiri: neid on mitut laadi (näiteks Konqueroris viewmode_toolbar) ning ka need tähistavad toiminguid, mida lisavad näiteks pluginad.
Kui klõpsad valitud toimingute nimekirjas mõnele kirjele, näed kohe ka selle kirjeldust. Seda lugedes saad paremini otsustada, kas antud toimingu eemaldamine tööriistaribalt on ikka hea mõte või mitte.
Kui sulle ei peaks meeldima lohistamine, asub dialoogi keskel neli nuppu, mille abil saab saab valitud toimingu ühest nimekirjast teise või antud nimekirjas üles- või allapoole liigutada. Kindlasti on olemas ka võimalus taastada rakenduse vaikimisi tööriistaribad, kui oled näiteks kogemata eemaldanud mõne olulise toimingu (näiteks <Liitmine>), aga ma ei tea, kuidas see käib.
Sisukord
KDE juhtimiskeskus
KDE juhtimiskeskus on koht, kus saab muuta äärmiselt paljusid asju, mis mõjutavad kogu sinu KDE töökeskkonda. Selle saab avada menüüst kirje alt või käsurealt käsuga kcontrol
.
Seadistusvõimalused on jagatud mitmesse suuremasse kategooriasse, mis kõik sisaldavad mitut alamkategooriat. Seadistustedialoogi avamiseks klõpsa põhikategooria ees seisvale nupule + ning selle avanedes juba konkreetse seadistustedialoogi nimele. Seejärel näed dialoogi paremal ja saad seal kõike omatahtsi sättida. Muudatused jõustuvad alles siis, kui klõpsad nupule . Kui muudad midagi, aga siis leiad, et varasemad seadistused olid ikka paremad, saad need taastada klõpsuga nupule .
Kui soovid mõne dialoogi kohta rohkem infot saada, klõpsa kaardile Abi. Samuti võib tutvuda KDE juhtimiskeskuse käsiraamatuga, mille saab avada menüükäsuga ->.
Siin saab muuta KDE töölaua ja rakenduste väljanägemist.
Selles dialoogis saab määrata värvi või pildi, mida kasutatakse sinu töölaua taustana. Seadistada saab nii kõiki virtuaalseid töölaudu kui ka ainult üht konkreetset. KDE pakub omalt poolt terve rea taustapilte, kuid sa võid kasutada ka omaenda pilte.
Siin saab muuta KDE rakenduste värve. KDE pakub terve rea värviskeeme, neile saab lisa otsida veebisaidilt kde-look.org. Samuti võib luua päris omaenda värviskeemi. Siin saab muuta ka kontrasti ning otsustada, kas ühtlasema välimuse huvides rakendada KDE värve ka KDE-välistele rakendustele.
Siin saab määrata KDE rakenduste fontide seadistusi. Samuti saab muuta antialiase võimalusi, sealhulgas määrata, milliste fontide korral ei tuleks antialiast kasutada.
Selles dialoogis saab valida ikooniteema ja muuta muid ikoonidega seotud asju. Samuti saab siin tõmmata uusi ikooniteemasid veebisaidilt kde-look.org ning need kohe ka paigaldada. Soovi korral võib ikooniteema ka eemaldada, valides selle nimekirjast ja klõpsates eemaldamisnupule. Ikoonide suurust on võimalik erinevates KDE kasutamiskohtades muuta, ikoonidel saab kasutada teatud efekte.
Siin saab valida, millist tagasisidet antakse rakenduse käivitamisel kursorit muutes ja/või tegumiribal. Samuti saab määrata tagasiside kestuse. Nii näidatakse näiteks põrkavat kursorit vaikimisi 30 sekundit või kuni rakenduse käivitumiseni.
Siin saab määrata ekraanisäästjaga seotud asju. Võimalik on valida aeg, mille järel ekraanisäästja käivitatakse, samuti lasta ekraani taaskasutamiseks küsida parooli.
Siin saab paigaldada, eemaldada ja testida käivitusekraani, mida näidatakse KDE käivitamise ajal. Täiendavaid käivitusekraane saab tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org.
Siin saab muuta vidinate stiili. KDE pakub välja terve rea stiile, neid saab juurde tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. Siin saab ka sisse või välja lülitada mitmeid liidesevalikuid: läbipaistvad menüüd, ikoonide näitamine nuppudel ja kohtspikrite näitamine. Erinevatel stiilidel on seadistustevalikute hulk erinev.
Siin saab luua ja hallata teemasid, mis koosnevad sinu personaliseeritud seadistustest. Teema ühendab endas töölaua tausta, värve, KDE vidinate stiili, ikoone, fonte ja kasutatavat ekraanisäästjat. Siin saad salvestada oma lemmikust “väljanägemise” ning seda kõigest ühe hiireklõpsuga kohe ka rakendada.
Siin saab seadistada akna dekoratsioone. Muuta saab nii stiili kui ka nuppude asetust. Erinevatel akna dekoratsioonidel on seadistusvalikute hulk erinev.
Lisainfo
Kui sa ei leia KDE juhtimiskeskuses millegi seadistamise võimalust, võib olla vajalik konfiguratsioonifaili redigeerimine käsitsi. Sellest räägib põhjalikumalt “Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi”.
Kui sulle meeldib pühendada aega oma KDE töölaua välimusele, leiad hulganisti teemasid ja stiile veebileheküljelt kde-look.org.
Siin saab seadistada oma KDE töölaua välimust ja käitumist.
Siin saab seadistada oma töölaua käitumist, näiteks ikoonide näitamist töölaual, kohtspikrite näitamist ja ikoonide paigutust. Samuti saab siin määrata, milliste failitüüpide korral soovid töölaual näha eelvaatlust ja milliste seadmete korral peaks nende ikoonid töölaual näha olema.
Siin saab määrata, mitut virtuaalset töölauda soovid kasutada, ning soovi korral neile oma nime anda, Vaikimisi kasutab KDE nelja virtuaalset töölauda, kuid neid võib olla kuni 20. Samuti saab siin sisse lülitada võimaluse liikuda virtuaalsete töölaudade vahel hiirerattaga kerides.
Siin saab muuta Kickeri ja muude KDE paneelidega seotud valikuid, sealhulgas nende suurust, asukohta, pikkust ja peitmist. Samuti võib muuta paneeli välimust: läbipaistvus, taustapildid, ikoonide suurendamine. Siin saab määrata veel mitmeid asju, näiteks ka seda, milliseid rakendusi peaks näitama menüü.
Tegumiriba moodulis saab seadistada tegumiribaga seotud asju: kas näidata kõigi töölaudade aknaid, kas koondada ühe rakenduse erinevad aknad ühe nupu alla, milliseid toiminguid saab teha hiirenuppudega.
Siin saab seadistada KDE aknahalduriga KWin seotud valikuid. KWin on peaaegu igati seadistatav, võimaldades määrata ka näiteks akende fokuseerimisega seotud asju. Samuti saab siin siduda teatud aknatoiminguid klahvide ning hiirenuppudega.
See on rohkem täppishäälestuseks mõeldud moodul, kus saab määrata konkreetsete akende käitumise üksikasju. Nii saab siin valida, millises asukohas ekraanil teatud aknad avatakse ja kas neid näidatakse tegumiribal või pager'il. Aknaid saab valida rakenduste järgi või isegi nende rolli järgi rakendustes.
Siin saab seadistada asju, mis on seotud interneti ja üldse võrgu kasutamisega KDEs.
Siin saab täpsemalt häälestada teatud võrguvõimalusi, näiteks serveriühenduste aegumisväärtusi. Üldiselt oleks mõttekas jätta siin kehtima vaikeväärtused, kui sa ei ole just täiesti kindel. et tead täpselt, miks ja mida muudad.
Töölaua jagamine võimaldab kutsuda sul kedagi jagama enda seanssi või laseb sul kuskilt mujalt enda masinale sisse logida. Seejärel saab kasutada oma töölaua juhtimiseks üle võrgu mõnda VNC-klienti, näiteks KDE enda kaugtöölauaühendust. See on äärmiselt kasulik võimalus näiteks siis, kui soovid, et keegi sind mingi ülesande täitmisel abistaks, või tahad ise sellist abi kellelegi osutada.
Siin saab luua ja hallata ühenduste kutseid ning määrata soovimatute ühenduste jaoks turvareeglid. Samuti saab siin määrata, kas näidatakse ka taustapilti, ning millises pordis teenust jälgitakse.
Failide jagamise moodul võimaldab seadistada Samba (Microsoft® Windows®) ja NFS (UNIX®) failide jagamist. Siin muudatuste tegemiseks on vaja teada administraatori (root) parooli. Siin saab määrata, millistel kasutajatel on õigus faile jagada ilma administraatori paroolita, millistel aga mitte. Samuti saab siin määrata, milliseid katalooge välja jagatakse, mis tüüpi jagamisega on tegemist ja kellel on õigus neid väljajagatud katalooge vaadata või kasutada.
Siin saab seadistada kohtvõrgu lehitsemise võimalusi Konqueroris. Konqueror saab sulle näidata mitmesuguseid võrguressursse ning hallata mujalasuvaid faile täpselt nii, nagu asuks need sinu enda masinas. Sul on võimalik lasta meelde jätta kasutajanimi ja parool, mida vajad Windows® jagatud ressursside (Samba) kasutamiseks. Samuti saad määrata, milliseid võrguressursse sa üldse soovid lehitseda (näiteks FTP, NFS ja SMB).
Selles moodulis saab seadistada UNIX® talk-deemoniga seotud valikuid. See on äärmiselt lihtne kohtvõrgu vestlusprogramm, mis töötab terminalis. Muu hulgas saad siin tööle panna 'automaatvastaja', mis saadab sulle e-postiga edasi sulle saadetud sõnumid, samuti on võimalik lasta sõnumeid kuhugi mujale edasi suunata.
Siin saab panna KDE ühendust looma puhverserveriga, mitte aga otse internetiga. Ka siin on mõttekas jätta kehtima vaikeväärtused, kui sa just väga täpselt ei tea, miks ja mida muudad. Kui sul on vaja puhverserverit kasutada, peaks sinu võrguadministraator ütlema, mida ja kuidas selles moodulis ette võtta.
Samba seadistamise moodul vajab administraatori (root
) parooli. See on täpsemaks häälestuseks mõeldud vahend, millega saab määrata Samba turvalisust, jagatud ressursse, kasutajaid ja printereid lihtsa graafilise liidese abil. See on väga võimas abivahend, mis lubab seadistada kõike alates lihtsast failide ja printerite jagamisest kuni Samba serveri kasutamiseni Windows® NT domeenikontrollerina.
Siin saab seadistada teenuste tuvastamise ZeroConfiga. Nii võib näiteks läbi lehitseda oma kohtvõrgu, kasutades multicast-DNS-i.
Selles moodulis saab seadistada Konquerori kui veebilehitseja võimalusi. Need on asjad, mida veebilehitsejate juures ikka seadistatakse: suhtumine küpsistesse, vahemälu ja ajaloo seadistused, kiirklahvid, pluginad, fondid.
Siin saab luua erinevaid profiile oma traadita võrgu kaardi tarbeks, et mitme võrguga ühendudes kiiresti seadistusi vahetada. Samuti saab siin valida, milline profiil laetakse KDE käivitamisel.
Siin saab KDEd täpsemalt häälestada, näiteks määrata failide seoseid ja failide avamisel vaikimisi kasutatavaid rakendusi.
Komponentide valija võimaldab valida vaikerakendused, mida kasutatakse erinevate teenuste puhul. Siin saab määrata vaikimisi kasutatava e-posti kliendi, põimitud tekstiredaktori, kiirsuhtlusprogrammi, terminaliemulaatori ja veebilehitseja. Kui eelistad kasutada näiteks rakendusi Xterm, Vim ja Mozilla, siis siin saadki määrata need oma vaikimisi kasutatavateks rakendusteks.
Siin saab seadistada failide seoseid, see tähendab, sa saad valida failitüübi ja seostada selle mingi rakendusega, milles antud tüüpi failid seejärel avatakse. Samuti saab igale failitüübile valida seda tähistava ikooni, ning otsustada, kas antud tüüpi failid avatakse eraldi rakenduses või põimitult rakendusega, kus sa neid avada proovid.
Siin saab seadistada Konquerori kui failihalduri võimalusi, sealhulgas fonte ja nende suurust, eelvaatlust mitmesuguste võrguprotokollide kasutamise puhul ning kontekstimenüüsid. Konqueror on väga võimas ja igati seadistatav failihaldusvahend, millel on terve hulk erinevaid valikuid. Täpsemalt räägib sellest Konquerori käsiraamat.
Siin saab seadistada seda, kuidas kasutab Konqueror mälu. Mälukasutuse minimeerimine võimaldab määrata, kas Konquerori uued aknad tuleb avada omaette protsessidena või võib kõik Konquerori aknad koondada ühe protsessi raamesse. See mõjutab ka mälukasutust. Samuti saab määrata, kas Konqueror laaditakse vaikimisi juba KDE käivitamisel - sisselülitamise korral kulub hiljem käivitamiseks palju vähem aega.
Veel kirjutamata
Teenuste halduri moodul näitab nimekirja teenustest, mis käivitatakse nõudmise peale. Teine nimekiri näitab teenuseid, mida kasutaja saab ise juhtida. Esimese nimekirja teenuseid ei saa kuidagi muuta, teise nimekirja omasid võib aga nii käsitsi käivitada ja peatada kui ka määrata nende käivitamise või see keelata KDE käivitamise ajal.
Siin saab määrata, kuidas käsitleb KDE seansse. Sa võid lasta KDEl viimase seansi meelde jätta ning taastada rakendused ja muud seadistused järgmise sisselogimise ajal. Samuti võib teatud rakendused taastamisest kõrvale jätta või ka üldse loobuda seansi taastamise võimaluse kasutamisest.
Selles moodulis saab seadistada KDE õigekirja kontrollimise võimalusi. Sa saad valida, millist õigekirja kontrollimise programmi kasutada, milliseid vigu kontrollida ja millist sõnaraamatut kasutatakse vaikimisi. KDE toetab nii programmi ASpell kui ka ISpell.
Selles moodulis saab seadistada rakenduse Vim kasutamist põimitava komponendina. Selleks peab olema paigaldatud rakenduse GVim või KVim mõni uuem versioon. Siin saab seadistada nii redaktori välimust kui sa seda, millist vim-binaarfaili kasutada.
Siin saab seadistada mitmesuguste välisseadmetega, näiteks klaviatuuri ja juhtpuldiga seotud asju.
Siin saab muuta monitori ekraani suurust, orientatsiooni ja värskendamissagedust. Samuti saab määrata, kas rakendada need seadistused kohe KDE käivitamisel. Kaardil Voolutarve saab seadistada monitori voolutarbega seotud võimalusi, näiteks energiasäästmist ja väljalülitamist.
Siin saab seadistada oma juhtpuldi ja testida, kas see töötab korrektselt. Samuti saab siin juhtpulti kalibreerida ning määrata juhtpuldiseadme käsitsi, kui seda mingil põhjusel automaatselt ei suudeta tuvastada.
Selles moodulis saab määrata klaviatuuri põhiomadusi: klahvivajutuste viivitus ja sagedus ning millises olekus on NumLock KDE käivitumisel.
Siin saab seadistada hiirega seotud asju. Võimalik on muuta nuppude järjekorda, kerimissuunda vahetada või hiireklõpsude tagajärge muuta. Samuti saab kursoriteemasid eelvaatluses vaadelda, paigaldada ja valida. Kaardil Muud saab hiireseadistusi veelgi täpsemalt kindlaks määrata.
Selles dialoogis saab seadistada printereid ja mitmesuguseid trükkimissüsteeme. Siin saab lisada kohalikke ja võrguprintereid, kontrollida parajasti käimasolevaid trükitöid ning uurida printerite omadusi.
Selles osas on üksainus moodul: Sülearvuti aku. Siin saab seadistada rakenduse Klaptopdaemon akumonitori välimust ja käitumist. Sa võid valida erinevat täitumist tähistavad ikoonid ning lasta teatud sündmuste korral märguandeid näidata. Kui aku peaks tühjenema kriitilise tasemeni, saab lasta deemonil sülearvuti passiivsesse seisundisse panna või ka välja lülitada, et vältida andmete kaotamist.
Selles osas saab seadistada nii riigi ja keelega seotud asju kui ka mitmeid võimalusi, mis aitavad paremini hakkama saada puuetega inimestel.
Siin saab seadistada valikuid, mis lihtsustavad kuulmishäiretega või nende inimeste probleeme, kel on raskusi klaviatuuri kasutamisega. Nii saab näiteks süsteemse piiksu asemel näidata visuaalset signaali, vilgutades ekraani või vahetades ekraani värvid. Samuti saab muuta klaviatuuri kasutamise võimalusi (näiteks kleepuvad klahvid või aeglased klahvid).
Selles moodulis saab muuta sinu asukohaga seotud asju: keel, rahaühik, kuupäevavorming. Kui soovid kasutada rohkem keeli, paigalda arvutisse vastavad kde-i18n-tarkvarapaketid.
Siin saab määrata rakenduste ja käskude käivitamiseks vajalikke toiminguid - hiirežeste ja kiirklahve.
Selles moodulis saab seadistada klaviatuuripaigutuse vahetamise utiliiti Kxkbd, mis kasutab ära X Window System® xkb-laiendust. See võimaldab süsteemse salve ikooni või kiirklahvi abil hõlpsasti klaviatuuripaigutusi vahetada. Siin saab klaviatuuripaigutused üldse sisse lülitada või keelata ning neid lisada. Siin saab kõike veelgi täpsemalt häälestada, näiteks määrata paigutuste lülitamise globaalselt, rakenduste või isegi akende kaupa.
Siin saab seadistada KDE globaalseid kiirklahve. Võimalik on valida mitme eelnevalt määratud kiirklahviskeemi seast, mis tuleb kasuks, kui oled varem kasutanud mõnda muud töökeskkonda, näiteks Windows® või Mac® OS. Soovi korral saad aga luua oma skeemi ning muuta ka muuteklahve.
Siin saab seadistada turvalisuse ja privaatsusega seotud asju, näiteks krüptograafia kasutamine, KDE turvalaeka lubamine, identiteedi määramine ning vahemälu haldamine.
Selles moodulis saab seadistada SSL-i kasutamist enamikus KDE rakendustes, samuti hallata oma isiklikke sertifikaate ning teadaolevaid sertifitseerimiskeskusi.
Siin saab muuta KDE turvalaeka seadistusi.
KDE turvalaeka sihiks on pakkuda turvalist paroolide ja veebivormide andmete salvestamise paika. Erinevad paroolid võib paigutada erinevatesse laegastesse, mida kõiki saab avada ainult ülemparooliga (seda ei tohi kunagi unustada!). Vaikimisi kannab turvalaegas nime "kdewallet", sul on aga võimalik luua uus laegas kohalike paroolide tarbeks või kasutada vaikimisi laegast kõigi andmete jaoks sektsioonis "Turvalaeka automaatne valik".
Sellised KDE rakendused, nagu Konqueror, KMail ja Kopete teevad KDE turvalaekaga täielikult koostööd. Kõik nad küsivad vähemalt ühe korra luba turvalaekale ligipääsuks. Sul on võimalik määrata mitmesuguseid ligipääsutasandeid, näiteks "alati lubatud", "alati keelatud" jne. Kui soovid ligipääsutasandit muuta, saab seda teha kaardil "Kasutamise kontroll", kustutades rakenduse kirje ja valides uue eelistuse järgmisel korral, kui rakendus soovib laekale ligi pääseda.
KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamiseks märgi kast KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamine. Märke eemaldamine kastist lülitab KDE turvalaeka kasutamise sinu süsteemis välja.
Vaikimisi jäetakse KDE turvalaegas lahti, kuni kasutaja lõpetab seansi, kuid seda saab muuta sektsioonis Turvalaeka sulgemine, kus saab määrata, et laegas suletakse, kui seda pole teatud aeg kasutatud, kui käivitub ekraanisäästja või kui lõpetab töö viimane seda kasutanud rakendus.
Et sul võib olla mitu laegast, saab sektsioonis Turvalaeka automaatne valik määrata, millise laekaga KDE käivitada.
KDE turvalaeka ikoon on vaikimisi näha süsteemses salves, kuid selle saab ka peita. Eemalda märge kastist Haldurit näidatakse paneelil, kui soovid, et seda üldse ei näidataks, või märgi kast Viimase turvalaeka sulgemisel peidetakse paneeliikoon, kui soovid selle peita alles siis, kui kõik laekad on suletud. Mainitud kirjed leiab sektsioonist Turvalaeka haldur.
Siin saab määrata, millist reeglit antud turvalaeka puhul KDE rakendustes kasutada.
Siin saab muuta isiklikku infot, mida kasutatakse e-posti ja tekstitöötluse rakendustes. Sisselogimiseks kasutatava parooli saab muuta klõpsuga nupule
Siin saab kustutada jäljed, mida KDE jätab süsteemi, näiteks käskude ajaloo või brauseri vahemälu.
Siin saab seadistada mitmeid süsteemi puudutavaid asju, nagu alglaadur ja kernel ning määrata kindlaks mõned põhimõttelised asjad. Enamik dialooge nõuab muudatuste tegemiseks sinu käest administraatori (root) parooli.
Kui kasutad leivnud alglaadurit LiLo, saad seda siin seadistada. Võimalik on määrata alglaaduri asukoht, LiLo alglaadimisekraani näitamise aeg, samuti lisada või muuta alglaadimisnimekirjas olevaid kerneli laadepilte.
Selles moodulis saab seadistada süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Määrata saab nii kuupäeva, kellaaja kui ka ajavööndi. Siinmääratu kehtib kogu süsteemis.
Siin saab seadistada nii isiklikke kui ka süsteemseid fonte. Võimalik on paigaldada uusi fonte, kustutada vanu ning vaadata eelvaatluses paigaldatud fonte. Vaikimisi näidatakse siin isiklikke fonte. Kui soovid muuta süsteemseid fonte, klõpsa nupule .
Siin saab muuta IBM Thinkpadi sülearvuti spetsiaalseid nuppe. Selle kasutamiseks on vajalik moodul “nvram”.
Kui sul töötab KDE Linux®i keskkonnas, siis selle KDE juhtimiskeskuse mooduliga saab luua või muuta Linux®i kerneli konfiguratsioonifaile. See sobib siiski ainult kernelitele, mille versioon on vähem kui 2.5.
Selles moodulis saab seadistada KDE sisselogimishaldurit kdm. kdm on väga võimas ja paljude valikutega sisselogimishaldur. See toetab kasutajate lülitamist, sisselogimist graafilisse keskkonda võrgust ning selle välimust saab mitmel moel muuta. Täpsemalt räägib sellest kõigest kdm-i enda käsiraamat.
Selles dialoogis saab määrata mõningaid vaikimisi asukohti, kus hoitakse teatud olulisi faile. Töölaud sisaldab kõiki sinu töölaual paiknevaid faile. Autostart kataloogis on failid või viidad failidele, mis käivitatakse automaatselt kohe KDE käivitamise ajal. Dokumendid on koht, kuhu KDE rakendused oma dokumente vaikimisi salvestavad ja kust nad neid vaikimisi avavad.
Selles moodulis saab seadistada Sony Vaio sülearvutite spetsiifilisi omadusi. Kui sul on Sony Vaio, tuleks dialoogi kasutamiseks paigaldada “sonypi” draiver.
Alljärgnevalt tutvustame lühidalt mõningaid KDE baasrakendusi. Kõigi nende kohta täpsema info saamiseks tuleks kasutada vastavaid viitu.
KDE failihaldur, veebilehitseja, FTP klient ja veel palju muud. Konqueror pakub kasutamisvõimalusi kogu uusimale KDE tehnoloogiale alates KIO moodulitest (mille ülesanne on lihtsustada ligipääsu failidele) kuni erinevate komponentide põimimisele, mis muudab selle universaalseks näitamisrakenduseks, mille sees on võimalik vaadata paljusid asju alates pildifailidest kuni dokumentideni.
Veebilehekülg: http://konqueror.org
Käsiraamatuga tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/konqueror
või otsi see üles KDE abikeskuses.
KDE võimas, mitme vaate kasutamise võimalusega tekstiredaktor. Kate sobib suurepäraselt sellisteks asjadeks nagu veebilehekülje HTML-lähteteksti uurimine või ka koodi kirjutamine C++, PHP või XML keeles, sest redaktoril on väga tõhus süntaksi esiletõstmise mootor ja see suudab koodi voltida. Kate on väga kiire rakendus, mis võib ka hiiglaslikud tekstifailid avada paari sekundiga, ning samas avada terve hulga dokumente korraga või ühe ja sama dokumendi mitmes vaates.
Veebilehekülg: http://kate.kde.org
KDE X'i terminali emulaator. Nagu paljud KDE rakendused, on ka Konsole äärmiselt kohandatav: sa võid luua omaenda seansid või ka avada Linux® konsooliseansid, shelliseansid, samuti standardsed root
ja sudo seansid.
Veebilehekülg: http://konsole.kde.org
Kasutaja käsiraamat Peatükk 13, Konsole sissejuhatus
KDE paneel, mida saab kasutada parajasti avatud rakenduste juhtimiseks, ühelt töölaualt teisele liikumiseks, kiirkäivitusnuppudega rakenduste töölepanekuks ja veel paljuks muuks.
Mõningate seadistuste muutmisest kõneleb Peatükk 3, Paneel ja töölaud.
Võimsa DCOP-i (Desktop COmmunications Protocol ehk töölaua kommunikatsiooniprotokoll) graafiline kasutajaliides (GUI). DCOP on ulatuslik protokoll KDE rakenduste protsessidevahelise kommunikatsiooni tagamiseks. Seda kasutavad aina rohkem nii KDE programmeerijad kui ka tavalised kasutajad, kes soovivad luua näiteks mõne skripti või siis SuperKaramba teema.
Kasutaja käsiraamatus “Skriptid ja töölaud” ja “KDialog”
Muu dokumentatsioon: http://developer.kde.org/documentation/library/kdeqt/dcop.html
KDE töökeskkonna juhtimiskeskus. Siin saab muuta mustmiljon asja alates teemadest, fontidest ja ekraanisäästjatest kuni interneti turvalise kasutamiseni ja süsteemi haldamiseni.
KDE abisüsteem lubab uurida nii UNIX® põhilisi abilehekülgi (man- või info-leheküljed) kui ka KDE enda dokumentatsiooni, mille on valmistanud KDE dokumentatsiooni meeskond või rakenduste autorid. Siin on võimalik tutvuda kõigi KDE rakenduste käsiraamatutega.
Täpsemat infot KDE dokumentatsiooni meeskonna, sellega liitumise ning üldse KDE abistamise kohta annab veebilehekülg http://kde.org/documentation
Lisainfo
http://kde-apps.org - suurim kogu KDE rakendusi, mida on valmistanud kõrvalseisjad.
Võib-olla oled juba märganud, et väga palju infot saab hankida vastavate rakenduste käsiraamatutest, millega saab tutvuda kas KIO mooduli vahendusel Konqueroris (s.t. kirjutades asukoharibale help:/
) või siis KDE abikeskuses.rakendus
Samuti võib leida üht-teist vajalikku ja kasulikku KDE veebileheküljelt http://kde.org.
KDE PIM (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur) on KDE alamprojekt, mille eesmärk on pakkuda rakenduste komplekti oma personaalse info haldamiseks. Sel on mitu komponenti, mida saab aga koondada ühe katusrakenduse alla: selleks on isikliku info haldur Kontact. Toome siin ära selle mõne populaarsema komponendi ehk siis haldurisse põimitud rakenduse kirjelduse.
See on katusrakendus, mille hõlma all saavad üheskoos tegutseda ülejäänud KDE PIM rakendused. Siia saab koondada kõik KDE PIM rakendused ning nende vahel hõlpsasti liikuda. Samuti pakub see kokkuvõttelehekülge, kus saab ühe pilguga ülevaate kõigi kasutatavate komponentide sündmustest ja infost.
Veebilehekülg: http://kontact.kde.org
Käsiraamatuga tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/kontact
või otsi see üles KDE abikeskuses.
E-posti komponent. KMail toetab täielikult IMAP-it, POP3 ja SMTP-d. Võimalik on kirju signeerida ja krüptida, samuti saab kasutada päris mitmeid rämpspostivastaseid abivahendeid. Kirjade koostamisel saab tarvitada õigekirja kontrollija abi, soovi korral saab lasta HTML-kirju näidata nii, nagu need on loodud, samuti pakub KMail väga mitmekülgset otsimistööriista.
Veebilehekülg: http://kmail.kde.org
Igati kohandatav päevakava korraldaja, mis kujutab endast isikliku info halduse kalendrikomponenti. KOrganizer võimaldab hallata sündmusi ja ülesandeid, anda vajalikest asjadest märku, eksportida andmeid veebi, vahetada andmeid võrgus, kasutada grupitöö võimalusi, importida ja eksportida kalendrifaile ja veel palju muud.
Veebilehekülg: http://korganizer.kde.org
Kontaktide komponent. KDE aadressiraamat võimaldab oma kontakte tõhusalt ja mugavalt hallata: neid saab hõlpsasti eksportida ja importida väga suurest hulgas muudest aadressiraamatute vormingutest, samuti liita andmed sujuvalt KDE kiirsuhtlusrakendusega Kopete. Lisaks sellele on toetatud kõikvõimalikud kodeeringud, mis lubab näha originaalis kas või sinu Jaapani sõprade andmeid. Samuti saab rakenduses kasutada väga mitmekülgset otsimistööriista.
Mugav tööriist kõigi oma digitaalsete märkmepaberite haldamiseks. Neid saab lasta näidata töölaual, “lohistada” e-kirjadesse, trükkida või isegi vaadata siis, kui Kontact on juba suletud.
Veebilehekülg: http://pim.kde.org/components/knotes.php
Uudistegruppide komponent. See vastab GNSKA (The Good Net-Keeping Seal of Approval) reeglitele ning pakub MIME ja mitme serveri kasutamise tuge.
Veebilehekülg: http://knode.sourceforge.net/
Väike ja kiire rakendus, mis näitab uudistekanalite pakutavaid uudiseid. See toetab kõiki levinumaid RSS ja Atom-uudistekanalite versioone. Kasulikeks lisavõimalusteks on otsing artiklite pealkirjades, võimalus paigutada kanaleid omaloodud kataloogidesse ning määrata arhiveerimise tingimusi.
Veebilehekülg: http://akregator.sourceforge.net
Lisainfo
Rohkem infot leiab aadressidelt http://kontact.kde.org ja http://kdepim.kde.org.
KDE pakub mitmeid võrguga seotud rakendusi, millest mõnda allpool kirjeldame.
Rohkete võimalustega suurepärane IM- ehk kiirsuhtlusklient, mis toetab arvukate protokollide kasutamist, sealhulgas MSN®, Yahoo® ja AIM®. Kopete võib tõmmata vestluskaaslaste näidatavaid pilte, määrata neile selliseid nimesid, nagu sina seda soovid, ning ühel ja samal ajal hoida töös mitmeid IM-seansse. Kopete on väga hästi laiendatav ning pakub juba praegu rohkelt pluginaid, mis aitavad otsida varasemate vestluste ajaloos, tutvuda kasutajate statistikaga või ka panna iga kontakti kohta kirja teatud, sulle vajalikke märkmeid.
Veebilehekülg: http://kopete.kde.org
Protokolli DICT graafiline kasutajaliides (GUI). See lubab sul otsida sõnaraamatute andmebaasis sõna või väljendit ning näitab seejärel sobivaid tähendusi.
DICT'i arendajate veebilehekülg: http://www.dict.org/bin/Dict.
Allalaadimiste haldur, mis töötab edukalt ka Konquerori sees. KGet võimaldab allalaadimisi rühmitada, neid peatada ja taasalustada ning veel palju muud.
Veebilehekülg: http://kget.sourceforge.net
Lisainfo
Veel mitmeid KDE võrgurakendusi pakub KDE niinimetatud Extragear: vaata “Võrk” (“KDE Extrageari komponendid” alajaotus).
Selle alla kuuluvad kõik KOffice'i rakendused. Neist annab ülevaate Peatükk 23, KOffice'i komponentide ülevaade.
KDE pakub mitmeid graafikaga seonduvaid rakendusi alates PDF-failide näitajatest kuni ekraanipiltide tegemiseks mõeldud rakendusteni. Allpool kirjeldame neist mõningaid.
Väike ja mugav rakendus värvipalettide redigeerimiseks, aga ka värvide valimiseks ja neile nime andmiseks. Värve saab valida nende RGB kuueteistkümnendkoodi järgi, tohutu hulga rakenduse pakutavate erinevate värvide seast või ka vajalikku värvi otse oma töölaualt haarates.
KDE võimas PDF-failide näitaja, mille aluseks on xpdf. KPDF võimaldab mitmel moel dokumentides otsida (standardne otsimisdialoog, pisipiltide filtreerimine jne.) ning pakub veel mitmeid võimalusi, näiteks dokumentide ettelugemine.
Veebilehekülg: http://kpdf.kde.org
Pildinäitaja, mis toetab paljusid pildifailide tüüpe, sealhulgas JPEG, GIF, PNG, TIFF ja veel paljusid teisi. Kview on täielikult lõimitud ülejäänud KDEga ning seda saab kasutada näiteks Konqueroris, et vaadata pildifaile oma kõvakettal või ka FTP- või veebiserveris, mida võimaldab URL-i avamise tugi. Lisaks sellele saab pilte teatud elementaarsel moel töödelda, näiteks suurendada või vähendada, pöörata ja peegeldada.
Veebilehekülg: http://www.ph.unimelb.edu.au/~ssk/kde/kview/
Rakendus ekraanipiltide tegemiseks. See võib jäädvustada kogu töölaua, konkreetse akna või valitud piirkonna. Pilte saab salvestada mitmesse vormingusse, sealhulgas JPG ja PNG.
Lihtne ja hõlpsasti kasutatav joonistamisrakendus, mille abil saab ise joonistada (näiteks diagramme teha või ka vabakäejoonistusi valmistada), pilte töödelda ning ikoone muuta.
Veebilehekülg: http://kolourpaint.sourceforge.net
Asjalik skaneerimisrakendus kooka; aitab sul edukalt toime tulla enamiku oluliste skaneerimisparameetrite määramisega, leida salvestamiseks sobiliku pildifaili vormingu ning hallata skaneeritud pilte.
Veebilehekülg: http://kooka.kde.org
Lisainfo
Veel mitmeid KDE graafikarakendusi pakub KDE niinimetatud Extragear: vaata “Graafika” (“KDE Extrageari komponendid” alajaotus).
Toome allpool ära mõne multimeediarakenduse lühikirjelduse.
KDE hõlpsasti kasutatav muusikamängija. JuK seab rõhu esitusnimekirjale ja metaandmetele, mis lubab kiiresti leida vajalikud asjad dünaamilistes esitusnimekirjades. Mõned omadused: CD kaanepiltide tõmbamine Google® piltide seast, koostöös MusicBrainz'iga failide tuvastamine interneti abil, mitme audiotaustaprogrammi kasutamise võimalus, sealhulgas aRts, GStreamer ja aKode.
Veebilehekülg: http://developer.kde.org/~wheeler/juk.html
See rakendus lubab muuta helikaardi helitugevust ning toetab mitme audiodraiveri kasutamist. Iga mikseriseadet tähistab helitugevuse liugur, samuti on võimalik konkreetseid mikseriseadmeid summutada ja veel üht-teist teha.
Meediamängija, millele ei ole võõrad WAV-, Ogg Vorbis- ega ka DivX kodeeringus AVI- ja muud meediafailide vormingud. Noatun lubab kasutada mitmesuguseid audioefekte, graafilist ekvalaiserit, paljusid pluginaid, töötab võrgus ning laseb oma välimust igati kohandada.
Veebilehekülg: http://noatun.kde.org
Lisainfo
Veel mitmeid KDE multimeediarakendusi pakub KDE niinimetatud Extragear: vaata “Multimeedia” (“KDE Extrageari komponendid” alajaotus).
Terve rida rakendusi on otseselt seotud KDE projektiga, kuid ei kuulu KDE põhidistributsiooni hulka. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest olulisemad on see, et need rakendused dubleerivad mõnda juba olemasolevat rakendust või on siis lihtsalt väga spetsiifilised. Vahest kõige olulisem on aga see, et arendajad ise ei soovi mõnikord enda rakendust pakkuda koos KDEga, vaid tahavad säilitada võimaluse tuua uus versioon välja omaenda ajakava järgi. Siiski tunnustab KDE Extrageari rakendusi ning mõnedki neist on muutunud päris populaarseks.
Väga võimas muusikamängija, mis suudab esitada MP3-, WAV- ja OGG-faile ning veel paljusid muid failitüüpe. Siin ei jagu ruumi kõigi amaroKi omaduste üleslugemiseks, kuid mainida tasuks kindlasti seda, et amaroK oskab automaatselt võrgust tõmmata plaatide kaanepilte, laulusõnu ning pakub esteetiliselt suurepäraseid visualiseeringuid. Nagu ülejäänud KDE, on ka amaroK igati kohandatav, seda saab juhtida skriptidega ning selle kontekstisirvijat saab oma soovide järgi mutua CSS-i kasutades. amaroK toetab ka mitmeid taustaprogramme, sealhulgas GStreamer, xine, NMM, MAS, aKode ja aRts.
Veebilehekülg: http://amarok.kde.org
Käsiraamatu vaatamiseks kirjuta Konquerori asukoharibale help:/amarok
või uuri seda KDE abikeskuses. Kui sul ei peaks olema amaroK paigaldatud, saab käsiraamatut lugeda ka internetis sellel leheküljel.
KDE väga võimas CD/DVD kirjutamise rakendus. K3b abil saab luua andmeid, videod ja audiot sisaldavad CD-sid (seda võimaldavad WAV, MP3, FLAC ja Ogg Vorbise pluginad). Salvestada ja laadida saab ka kirjutamisprojekte, toetatud on CD-de rippimine ning soovi korral saab ka CD/DVD koopia valmistada.
Ingliskeelne kokkuvõte: http://extragear.kde.org/apps/k3b/
Veebilehekülg: http://k3b.org
Fotohaldusrakendus, millega saab mugavalt korraldada ja importida digifotosid. Arvukate võimaluste hulka kuuluvad fotode sildistamine, paljud pluginad ning igakülgne kommenteerimine. digiKam võib ära kasutada ka KIPI-t (KDE Image Plugin Interface ehk KDE pildipluginaliides), millega annab oma panuse ühise pluginate infrastruktuuri loomisse, mis lubab pildipluginaid ühiselt kasutada paljudel KDE graafikarakendustel (näiteks Gwenview, ShowImg ja KimDaBa).
Veebilehekülg: http://digikam.org
Veel üks võimas pildinäitaja, mis suudab piltide laadimisel ja salvestamisel kasutada kõiki pildivorminguid, mida KDE tunneb, aga ka näidata rakenduse GIMP pildifaile (*.xcf). Gwenview oskab pilte teatud määral töödelda (pööramine, peegeldamine) ning täiel määral ära kasutada KIO mooduleid (see lubab näiteks kasutada pilte FTP vahendusel). Lisaks sellele saab rakenduses pruukida ka mitmeid failihalduse käske (kopeerimine, asetamine, liigutamine, kustutamine).
Veebilehekülg: http://gwenview.sourceforge.net/
Paljude võimalustega KDE tarbeks loodud pildinäitaja, mis oskab näidata paljusid pildivorminguid, sealhulgas JPEG, PNG, [animeeritud] GIF ja MNG. Rakendus koosneb puukujulisest paneelist, kataloogi/eelvaatluse paneelist ning vaatepaneelist. Soovi korral saab (suurema) vaatepaneeli ja (väiksema) kataloogi/eelvaatluse paneeli vahetada. Rakendus pakub võimalust pilte või nende eelvaatlust vaadata mitmest kataloogist ning otsida identseid pilte. Samuti kuuluvad ShowImg võimaluste hulka täisekraani kasutamine, suurendamine, sortimine, lohistamine Konqueroris ja tihendatud arhiivides leiduvate piltide tugi.
Veebilehekülg: http://www.jalix.org/projects/showimg/
KimDaBa (KDE IMage DAtaBAse ehk KDE piltide andmebaas) üritab pakkuda käepärase lahenduse, kuidas korraldada oma sadu või isegi tuhandeid pilte. Piltide märgistamise huvides optimeeritud KimDaBa suudab vajaliku pildi üles leida sõna otseses mõttes mõne sekundiga.
Veebilehekülg: http://ktown.kde.org/kimdaba/
Kõigi võimalustega IRC klient, mis toetab kanalite kaupa kodeeringuid, failide alla- ja üleslaadimist ning vajaduse korral ka peatamist ja taasalustamist, hüüdnimede automaatselt lõpetamist ja esiletõstmist, samuti saab seda tihedalt lõimida Kontacti ja ülejäänud KDEga.
Veebilehekülg: http://konversation.kde.org
KDE kasutajaliides võimsale P2P failijagamisprogrammile MLDonkey. Rakendus on igati seadistatav, näitab reaalajas graafiliselt internetiliikluse mahtu, statistikat ja veel palju muud.
Veebilehekülg: http://kmldonkey.org/
See rakendus näitab iga võrguliidest ikoonina süsteemses salves. Kohtspikrid ja infodialoog annavad liideste kohta täiendavat infot. Passiivsed hüpikaknad annavad teada liidestel asetleidvatest muutustest, samuti pakub rakendus võrguliikluse graafilise esitamise abivahendit.
Lihtne, aga peaaegu ideaalne rakendus, millega graafiliselt näidata, millele kulub sinu kettaruum. Filelight näitab seda infot kogu failisüsteemi kontsentriliste segmentidena.
Veebilehekülg: http://www.methylblue.com/filelight/
KDE retseptide tööriist, millega saab hõlpsasti kasutatavas liideses hallata oma retseptide andmebaasi. Rakendus toetab igati nii koostisosade kui ka koguste lisamist ja eemaldamist, aitab koostada dieeti, oskab välja arvutada kalorite, vitamiinide, süsivesinike sisaldust jne. Lisaks sellele on rakendus väga paindlik ja lubab ennast mitmel moel laiendada.
Veebilehekülg: http://http://krecipes.sourceforge.net
Lisainfo ja viidad
Tasuks rõhutada, et eeltoodu on vaid põgus ülevaade sellest, mida KDE Extragear pakub. Kõigi rakenduste ja abivahenditega tutvumiseks külasta veebilehekülge http://extragear.kde.org, kus on näha kõigi rakenduste lühikokkuvõte (seda küll inglise keeles).
Enamiku rakenduste käsiraamatuid võib lugeda internetis: http://docs.kde.org.
Mainida tasub ka seda, et veel rohkem [kõrvalseisjate loodud] KDE rakendusi leiab aadressilt http://kde-apps.org.
Et KDE saaks mõnda seadet, olgu see eemaldatav või mitte, üldse kasutada, peab seadme esmalt ühendama. Pärast ühendamist saab KDE seadmelt kogu vajaliku info: kuidas seda lugeda, kuidas sellele kirjutada ja nii edasi.
Vaatame nüüd, kuidas seadet ühendada. Seadmete kasutamist kontrollib operatsioonisüsteem, mistõttu peab just operatsioonisüsteem pakkuma vajalikke tööriistu. KDE võib seadmeid ka automaatselt ühendada, kasutades selleks HAL-i (Hardware Abstraction Layer). Sinu distributsioonis on tõenäoliselt HAL-i kasutamine automaatselt sisse lülitatud. Kui see ei peaks nii olema, uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni.
Andmekandjate ehk seadmete nimekirja nägemiseks on mitmeid võimalusi. Kasuta sellist, mis sulle kõige rohkem meeldib:
Kirjuta media:/
või system:/media
Konquerori asukohareale.
Liigu nimekirjani klõpsuga Konquerori liikumispaneeli kaardile Teenused ja sealt kirjet Andmekandjad valides.
Vali Konqueroris menüükäsk ->.
Klõpsa töölaual ikoonile Süsteem ja klõpsa ilmuvas aknas ikoonile Andmekandjad.
Asukoht Andmekandjad (protokoll media:/) näitab kõiki seadmeid, mida KDE ära tunneb, kaasa arvatud kõvaketas, CD- ja DVD-seadmed ning USB- and Firewire-seadmed - seda muidugi eeldusel, et sinu distributsioon annab neist KDE-le korrektselt teada.
KDE võib panna ka seadmeikoone töölaual näitama. Selleks vali KDE juhtimiskeskuses Töölaud+Käitumine ja seal kaart Seadmeikoonid. Näidata võib lasta nii ühendatud kui lahutatud seadmeid või siis lasta ikooni luua ainult seadme tuvastamisel ja automaatselt ühendamisel (kui automaatne ühendamine on mõistagi korrektselt seadistatud), jättes selleks lahutatud seadmete kastid märkimata.
Alates KDE versioonist 3.5 on võimalik seadmeid automaatselt ühendada, mis tähendab, et piisab vaid eemaldatava seadme sisestamisest. KDE avab selle peale dialoogi, mis pärib kasutajalt “Mida soovid ette võtta?” Seadmete avamisel pakutavate valikute nimekirja seadistamiseks ava KDE juhtimiskeskus ja seal kaart Välisseadmed+Andmekandjad. Seal saabki seadmete nimekirja programme lisada või neid eemaldada.
Automaatne ühendamine toimib ainult siis, kui dbus, hal ja udev on paigaldatud ning kernel vajalikult seadistatud. Kontrollimaks, kas need on süsteemi paigaldatud, uuri protsessitabelit KSysguardis ja vaata, kas seal leiduvad sellised kirjed nagu hald, dbus-deamon ja udevd. KDE ei paku neid omalt poolt, seda peab tegema sinu distributsioon.
Lisainfo
HOWTO: setting up D-BUS and HAL with KDE's media ioslave edit (kogukonna veetud HOWTO KDE wikis, ingliskeelne)
http://www.freedesktop.org/wiki/Software/halHAL - Hardware Abstraction Layer
Kui sinu süsteem ei paku automaatse ühendamise võimalust, ühendab ja lahutab KDE seadmeid, mille korral kasutajal on selline õigus. Kui seade on ühendatud juurpartitsioonina (st. /
) ja sa logid KDE-sse tavalise kasutajana, ei saa KDE seda ühendada ega lahutada ilma vastavaid õigusi hankimata. Seadme ühendamisõiguseid saab näha failis /etc/fstab
.
Seadme ühendamiseks ja lahutamiseks käsitsi tuleb KDE-s lihtsalt teha klõps hiire nupuga vastava seadme ikoonil asukohas media:/ või töölaual ning valida käsk või . Eemaldatavaid seadmeid saab lahutada käsuga . Siiski ootab KDE, et seade oleks kirjas failis /etc/fstab.
aRtsi sissejuhatus
Esituse häälestamine, seadmete jagamine
KDE pakub mitut muusikamängijat, mille omadused mõnevõrra kattuvad, kuid mille stiil on päris erinev.
Noatun on KDE vaikimisi muusikamängija. Sellel on igati kohandatav kasutajaliides, sealhulgas mitme stiiliga esitusnimekirja haldur, ning hulk pluginaid, mis pakuvad erinevaid graafilisi kasutajaliideseid (GUI), visualiseeringuid ja muid võimalusi.
Noatun kuulub paketti kdemultimedia.
JuK on korraga andmekandjate haldur, esitusnimekirjade haldur ja metaandmete sildistaja. See pakub äärmiselt tõhusa võimaluse hallata kõiki oma muusikafaile, luua ja hallata esitusnimekirju ning hallata muusikafailide metaaandmete silte.
Seda saab ühtviisi hästi kasutada nii põhilise muusikamängijana kui ka lugude nimekirjade ja failide haldamiseks, mida kasutatakse mõnes muus rakendused.
JuK kuulub paketti kdemultimedia.
Kaboodle on nii-öelda ühe-pala-mängija. See tähendab, et ta hakkab tööle, mängib faili ette ja lõpetab tegevuse. Kaboodle on kasulik näiteks siis, kui soovid kiiresti kuulata mingit lugu ilma parajasti muust meediamängijast lugude nimekirja hankimata.
Kaboodle kuulub paketti kdemultimedia.
amaroK on väga menukas kolmanda poole rakendus. Selle peaks leidma oma distributsiooni tarkvarapakettide seast.
Enamik KDE filmimängijaid, näiteks Kaffeine ja KMPlayer, suudavad samuti väga edukalt muusikat esitada.
Tavaline viis rippida audio CD MP3- või Ogg-failideks on kasutada omaette rakendust, näiteks iTunes®, Winamp või KDE KAudioCreator. Aga kui alati ainult tavapärasega piirduda, pole üldse lõbus! Seepärast tutvustame siin, kuidas saaksite end tunda tõelise ässana, rippides CD-sid... eee, ässade kombel ;-)
Mida meil nüüd vaja läheb? Puhas KDE ilma igasuguste lisanditeta suudab CD ilusasti rippida. Aga kodeerimiseks on vaja ka sobivaid koodekeid. Praegu on toetatud Ogg Vorbise, MP3 ja FLAN-i vorming. Neis vormingutes kodeerimise võimaldamiseks tuleb paigaldada vastavalt libogg, lame ja flac. Kuidas paigaldamine täpselt käib, sõltub distributsioonist, nii et uuri vastavat dokumentatsiooni.
Kui oled vajalikud koodekid paigaldanud, ava KDE juhtimiskeskus, seal -> ning säti kaartidel kõik nii, nagu sulle meeldib. Sovi korral võib jätta kehtima vaikeväärtused, aga vähemalt tasuks üle vaadata, millised need on. Samuti vaata läbi -> ja muuda sealgi kõik selliseks, nagu sulle meeldib. Kui sa ei peaks teadma, siis CDDB tähendab CD-de andmebaasi (CD DataBase). See võimaldab KDEl tõmmata sinu CD-de kohta esitaja, albumi ja radade infot internetist. Neid metaandmeid kasutatakse ka siltide lisamiseks MP3- või Ogg-failidele, mida kodeerima asud.
Võtame nüüd pikemalt mõtlemata selle laheda asja ette! Kõigepealt lükka seadmesse plaat, mida soovid rippida (no muidu ju ei saa kuidagi!). Seejärel ava Konqueror ja selle navigeerimispaneelil kaart Teenused. Navigeerimispaneel paikneb akna vasakus servas, nagu näitab siinne pilt. Kui seda ei ole näha, siis saab selle esile manada klahvi F9 vajutades.
Nüüd klõpsa audio CD brauseril ja mõne hetke pärast näed aknasse ilmumas hulka katalooge. Kui selleks kulub rohkem aega, siis tähendab see, et samal ajal üritatakse hankida CD kohta varem määratud CDDB andmebaasist.
Siinsel pildil on näha Ogg Vorbise kataloog. See näitab kõiki palu Ogg-vormingus ja isegi nende failisuurusi! Hmm, aga samas teavad ju kõik, et tavalistel audio CD-del ei ole mingeid Ogg-vormingus radu. Mida see siis tähendab?
Kõik kataloogid, mida audio CD brauser näitab, on virtuaalsed. Need näitavad CD sisu niiöelda erinevate filtritega. Kui avad Ogg Vorbise kataloogi, näed CD sisu sellisena, nagu see oleks salvestatud Ogg-vormingus. Võid vaadata ka teistesse kataloogidesse ja leida seal CD sisu MP3-, flac- ja wav-vormingus. Sa näed isegi failide umbkaudset suurust, kui need antud vormingusse kodeerida.
Kuidas siis CD rippida ja kodeerida? Ega siin palju mõelda ei ole. Otsusta ainult, millises vormingus tahad faile näha, ava vastav kataloog ning kopeeri lihtsalt failid vajalikku kataloogi oma kõvakettal. Ja ongi kõik! KDE hakkab faile rippima ja kodeerima otse lennult! Kui kopeerid mõne faili kataloogist Kogu CD, saad terve CD rippida üheainsa voona.
Lisainfo
Rakenduse amaroK veebileheküljel http://amarok.sf.net leiab värskeimaid uudiseid ja infot amaroKi kohta.
KDE salvestab info sinu isiklike seadistuste kohta mitmesse erinevasse kohta:
Peidetud kataloog .kde
(pane tähele alguses olevat punkti), mis asub sinu kodukataloogis, sisaldab palju KDE seadistustega faile. Mõned olulisemad alamkataloogid: .kde/share/config
sisaldab üksikute rakenduste seadistustefaile, .kde/Autostart
sisaldab viitu rakendustele, mis käivitatakse KDE käivitamisel, ja .kde/share/apps/kabc
sisaldab sinu aadressiraamatut.
Keskkonnamuutujad KDEDIR
ja KDEDIRS
annavad KDEle teada, kuhu failid on salvestatud. Tavaliselt on tarvis ainult määrata muutuja KDEDIR
väärtuseks kataloog, kuhu KDE on paigaldatud, kuid võib juhtuda, et oled mõned KDE rakendused kuhugi mujale paigaldanud. Sellisel juhul tuleks kasutada muutujaat KDEDIRS
. Määra muutujas KDEDIRS
komadega eraldatult kõik kataloogid, mis sisaldavad KDE rakendusi. Kui sul on näiteks KDE rakendusi nii kataloogis /usr/local/kde
kui ka /home/phil/kde
, võid kasutada käsku export KDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde
(kui kasutad bash-i) või setenv KDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde
(kui kasutad sh'd).
Lisainfo
Osa VI, “KDE administraatoritele” sisaldab rohkem infot KDE kasutatavate kataloogide kohta.
UNIX® operatsioonisüsteemide korral on sageli süsteemis erinevaid kasutajaid, kellel võivad olla erinevad õigused. Väga levinud on see, et ühes masinas on korraga tavalise kasutaja konto, kelle failid paiknevad enamasti kataloogis /home/kasutajanimi
, kui ka administraatori konto (root
). Administraator, root
ehk 'Super User' on õigustega, mis lubab tal muuta mis tahes faili terves süsteemis.
Kuigi seetõttu on süsteemi haldamise ülesandeid võimalik üsna lihtsalt täita, tähendab see ka seda, et administraatorile ei kehti mingid piirangud. See aga tähendab seda, et ka mõni näiliselt pisike viga võib tekitada süsteemile ränka kahju.
Mõned operatsioonisüsteemid, kus KDE töötab, võimaldavad administraatori (root
) graafilist sisselogimist. Siiski ei peaks kunagi logima KDEsse administraatorina (root
).Kui sa seda siiski teed, on su süsteem rünnakutele märksa avatum, eriti kui veel liigud internetis ringi administraatorina (root
), ning võimalus, et sa teed oma süsteemile kahju, on palju suurem.
Mõned Linux® distributsioonid on üritanud selle vastu võidelda nii ägedalt, et on üldse administraatori (root
) kontost loobunud ning kasutavad selle asemel programmi sudo võimalusi. Siiski on sudo ja su turvalisuse mõttes peaaegu ühesugused ning seepärast ka sisuliselt ühesuguste tugevate ja nõrkade külgedega.
Kui sul peaks siiski olema vajalik käivitada mõni programm administraatori ehk 'Super Useri' õigustes, on igal juhul soovitatav kasutada programmi KDE su. Anna Konsoles või minikäsureal (Alt+F2) käsk kdesu
ning see käivitataksegi administraatori õigustes. rakendus
Isegi siis, kui oled määranud süsteemi kasutama programmi sudo või kui sul on distributsioon, mis kasutab programmi sudo (näiteks Kubuntu™), on ikkagi soovitatav kasutada programmi KDE su. Arendajad on selle kallal vaeva näinud, et see toimiks nii nagu vaja. Igatahes tasub tähele panna, et kunagi ei tohiks käivitada rakendusi käsuga sudo rakendus
, et neid administraatori (root
) õigustes tööle panna: see võib muuta ebasoovitavalt programmide konfiguratsioonifailide õiguseid. Graafiliste rakenduste käivitamine administraatori (root
) õigustes on eriti halb mõte, kuid kui seda siiski vaja peaks olema, on KDE su kõige turvalisem lahendus.
Lisainfo
Alates versioonist 3.3 pakub KDE seansihaldussüsteemi, mis võimaldab ühel ja samal arvutil lülituda ühelt kasutajakontolt teisele. Sa jääd ise sisselogituks, samas saab aga nt. sinu õde, vend, abikaasa, naaber või keegi muu korraks kiigata oma postkasti. Varem tuli sul selleks välja logida (see tähendas ka nt. rakenduste sulgemist ja dokumentide salvestamist) ning teisel kasutajal seejärel sisse logida.
Nüüd on aga seansi lülitamine peaaegu sama lihtne kui virtuaalse töölaua vahetamine.
Seansside lülitamine: kuidas see käib
menüü sisaldab nüüd uut kirjet. Menüü allosas näed kirjet . Selles on käsk aktiivse seansi lukustamiseks ja uue seansi käivitamiseks, mis tähendab, et sinu töölaual käivitub ekraanisäästja ning mõne hetke pärast saab - nagu ikka - KDM-i kasutades ennast sisse logida. Kirje valimisel jäetakse aga isegi ekraanisäästja käivitamine vahele.
Kui oled käivitanud mitu seanssi, saad nende vahel lülituda kiirklahvidega Ctrl+Alt+F7 või F8 ja nii edasi (siintoodu on tavaliselt vaikeväärtus) või — mis veelgi mugavam — valida vajaliku seansi nimekirjast, mida näeb alammenüüs .
Kui oled aktiveerinud ekraanisäästja ning mõni muu kasutaja soovib sisse logida, tuleb tal lihtsal klõpsata nuppu ning logida end uude seanssi.
Kui sinu ees on kdm ja sa soovid lülituda mõnele muule aktiivsele seansile, klõpsa nuppu ja vali , mis on põhimõtteliselt samasuguste võimalustega, nagu eespool kirjeldatud.
kpf pakub lihtsat failide jagamise võimalust HTTP (hüperteksti edastamise protokoll) protokolli vahendusel. See on sama protokoll, mida veebileheküljed kasutavad andmete edastamiseks sinu veebilehitsejale. kpf on rangelt avalik failiserver, mis tähendab, et jagatud failidele ei laiene mingid piirangud: mida sa otsustad jagada, on kättesaadav kõigile.
kpf on mõeldud failide jagamiseks sõpradega, mitte aga täiemahuliseks veebiserveriks nagu näiteks Apache. kpf on loodud failide muretuks jagamiseks sõpradega, kellega samal ajal vesteldakse IRC-s (“jututoas”).
kpf töötab apletina paneelil (Kicker). See tähendab, et rakendus vajab ekraanil väga vähe ruumi ja on alati silma all. kpf apleti käivitamiseks klõpsa hiire nupuga Kickeril ja vali menüükäsk , mis avab dialoogi Apleti lisamine. Vali Avalik failiserver ja klõpsa nupule .
kpf aluspõhimõtteks on jagatud kataloogid. Sa võid valida ühe või ka mitu kataloogi, mida soovid välja jagada, ning sellega muudad kõigile kättesaadavaks kõik antud kataloogides ja nende alamkataloogides paiknevad failid.
Palun ole väga ettevaatlik, kui valid, milliseid katalooge välja jagada. Arvesta, et kõik kataloogi ja selle alamkataloogide failid, kaasa arvatud “peidetud” failid (või “punktiga” failid, kui kasutada friikide kõnepruuki) on kättesaadavad kogu maailmale. Sestap ära jaga katalooge, kus leidub sulle olulist infot, näiteks paroolid, krüptovõtmed, aadressiraamat, organisatsiooni sisedokumendid jne..
Kui kpf töötab, võid näha otsekui augus asuvat nelinurkset apletti, mille ikoon sarnaneb õhupalliga. See õhupall on näha siis, kui parajasti ei jaga ühtegi kataloogi.
Kataloogi väljajagamiseks klõpsa hiire Selle valimisel ilmub “nõustaja”, mis esitab mõne lihtsa küsimuse. Neile vastates saadki määrata, millist kataloogi soovid jagada.
nupuga õhupallil. Ilmub kontekstimenüü üheainsa kirjega:Katalooge saab jagada ka teisel moel - nimelt on kpf põimitud otse Konquerori.
Kui oled avanud Konquerori ja seal mõne kataloogi, klõpsa hiire nupuga kataloogi vabal alal ning ava dialoog “Omadused”. Paigaldamisel lisab kpf sellele kaardi Jagamine. Kui kpf ei tööta, küsitakse sinu käest, kas panna see tööle. Klõpsuga nupule saadad signaali kpf apletile, mis annab teada, et soovid lisada uue jagatud kataloogi.
Täpsemat infot, näiteks selle kohta, kuidas jagada erinevatele inimestele erinevaid katalooge, leiab kpf-i käsiraamatust.
Selle osa aluseks on LISa README-fail, mille on kirjutanud Alexander Neundorf.
KDE pakub võimsat serverit nimetusega “kohtvõrgu info server” (LAN Information Server, LISa) ja selle lähisugulast “piiratud kohtvõrgu info server” (Restricted LAN Information Server, resLISa), mis tuvastavad sinu kohtvõrgus CIFS- ja muud serverid ning teevad üldiselt sedasama, mida teeb “Võrgunaabrus” Microsoft®Windows® korral.
Lisa sõltub ainult TCP/IP pinust, nii et selle töötamiseks ei ole vajalik Samba seadistus, küll aga pakett samba ise. Masinate leidmiseks kohtvõrgus tuleb määrata seadistustefailis IP-aadresside vahemik, mida Lisa kontrollib. Lisa deemoni käivitamisel saadab see ICMP kaja päringu kõigile seadistustefailis määratud IP-aadressidele ja ootab vastust.
Lisa deemon vajab sokli avamiseks administraatori õigusi, kuid kui sokkel on loodud, loobutakse kohe administraatori õigustest.
Lisa võib käivitada ka käsuga nmblookup "*"
.
Kui sul pole programmi nmblookup, leiab selle aadressilt http://www.samba.org või sinu distributsiooni pakutavate tarkvarapakettide seast
"*"
saadab võrku leviteate ning iga masin, kus töötab Samba teenus, vastab sellele kinnitusega, et on valmis ühendusi vastu võtma.Kui sinu firma võrgus valitsevad väga ranged reeglid selle osas, millised pordid võivad ja millised ei või olla avatud, on ilmselt muude võrgus asuvate masinatega suhtlemiseks mõttekas võtta kasutusele ResLisa. Et ResLisa ei saa esitada päringut kogu võrgule või aadressivahemikule, tuleb seadistustefaili iga masin nimepidi eraldi lisada. Praegu on võimalik sinna lisada kuni 64 masinat.
ResLisa annab infot ainult üle UNIX® domeeni sokli, st. mitte üle võrgu. Sokli nimi on /tmp/resLISa-
, mistõttu ühes masinas võib ResLisa käivitada ka mitu kasutajat.SinuKasutajanimi
Käivitamisel parsib Lisa esmalt seadistustefaili kasutajate kodukataloogis ($
). Kui seda faili ei ole, otsib Lisa süsteemset seadistustefaili (HOME
/.lisarc/etc/lisarc
). Toome näite seadistustefaili kohta:
PingAddresses = 192.168.100.0/255.255.255.0;192.168.100.10-192.168.199.19;192.168.200.1;
PingNames = my_host1;my_host2 #Masinad nimepidi (vajalik resLISa jaoks)
AllowedAddresses = 192.168.0.0/255.255.0.0
BroadcastNetwork = 192.168.100.0/255.255.255.0
SearchUsingNmblookup = 1 #Üritatakse kasutada ka nmblookup'i
FirstWait = 30 #30 sajandiksekundit
SecondWait = -1 #Proovitakse ainult üks kord
#SecondWait = 60 #Proovitakse kaks korda ja oodatakse 0.6 sekundit
UpdatePeriod = 300 #Uuendamine iga 300 sekundi järel
DeliverUnnamedHosts = 0 #Nimeta masinaid ei avaldata
MaxPingsAtOnce = 256 #Saadetakse kuni 256 ICMP kaja päringut korraga
Lisa seadistamine on võimalik ka graafiliselt, kui valida menüüs ->->. Selle valiku kasutamiseks tuleb aga Lisa käivitada käsureal võtmega -K
.
Lisainfo
Kõigi käsureavõtmete täieliku nimekirja ja näited leiab Lisa käsiraamatust, mille lugemiseks ava Konqueroris asukoht help:/lisa
.
Eeldusel, et kõik on eelnevalt seadistatud: kuidas panna printer korralikult tööle, vajadusel viidata käsiraamatule (kui peaks esinema probleeme)
Fontide seadistamine on KDEs väga lihtne. Ava juhtimiskeskus (->), vali puuvaates Süsteem ja selle all Fontide paigaldaja.
Fondid jagunevad kaheks: isiklikud ja globaalsed. Isiklikud fondid on kättesaadavad ainult kasutajale, globaalsed aga kõigile. Kui avad Fontide paigaldaja, avatakse see isiklike ehk personaalsete fontidega (seda näeb ribal Asukoht:). Kui klõpsad nupule ning annad administraatori (root
) parooli, avaneb globaalne režiim, kus on võimalik muuta kõigile kasutajatele kättesaadavaid fonte.
Muus osas ei ole mainitud kahel fonditüübil mingit vahet.
Keskel asub fontide nimekiri. Klõpsuga mõnele fondile näidatakse selle eelvaatlust. Ülal asuva tööriistariba nuppudega saab liikuda ülemkataloogi, vaadet värskendada või muuta.
Soovi korral võid seada oma fondid mitmesse kataloogi, et hiljem saaks vähema vaevaga just vajaliku fondi üles leida.
Fondi paigaldamiseks klõpsa nupule Ilmuvas failidialoogis saab valida vajaliku fondi.
Teine võimalus on lohistada fondid Konquerorist otse nimekirja. Fondi eemaldamiseks klõpsa fondi nimel hiire nupuga ja vali menüükäsk .
Seadistamine (antialias)
KFontinst ja KFontView peaks siin ka äramärkimist leidma, sest neil ei paista mingit dokumentatsiooni olevat.
KDE töölaua välimuse muutmine on päris lihtne ja paindlik, seda saab teha kas välimuse erinevaid komponente muutes või mõnda olemasolevat teemat kasutades. Alljärgnevalt selgitame, millised KDE osad on muudetavad ja kuidas neid muuta.
Töölaua taust, mida tihtipeale nimetatakse taustapildiks, võimaldab näidata töölaual teatud pilte. Tausta saab seadistada KDE juhtimiskeskuses või klõpsates hiire nupuga töölauale ja valides Seadista töölauda...
KDE võimaldab valida ühe pildi või piltide slaidiseansi näitamise või ka mitte pilti näidata. Kui valida Pilt puudub, kasutatakse töölaual värvi. Samuti saab valida, kas kasutada ühesugust tausta kõigil virtuaalsetel töölaudadel või erinevaid. Selleks tuleb rippmenüüst valida Kõigil töölaudadel või vajaliku töölaua nimi.
Täiendavaid taustapilte võib alla laadida klõpsuga paremal paiknevale nupule või saidi kde-look.org taustapiltide (Wallpapers) sektsioonist.
KDE juhtimiskeskuse värviseadistused võimaldavad määrata värve, mida kasutatakse akna mitmesugustel elementidel, näiteks tiitliribad, taust, tekst, nupud. Akna iga elemendi värvi saab muuta, kui valida rippmenüüst element ja seejärel värv. Siis tuleb muudatused salvestada klõpsuga nupule Sellega salvestatakse seadistused värviskeemifaili. Värviskeemifailid on tekstifailid laiendiga .kcsrc
, mis sisaldavad kirjeid akna kõigi vidinate ja nende värvide kohta RGB-vormingus. Hõlpus on lisada ka allalaaditud värviskeeme, klõpsates nupule ja valides vajaliku .kcsrc
-faili. Värviskeemid võimaldavad tentud muudatused mugavalt faili salvestada, samuti võib valida mõne eelmääratud värviskeemi, mis võtab vajaduse muuta iga akna elementi eraldi.
Täiendavaid värviskeeme leiab saidi kde-look.org värviskeemide (Color Schemes) sektsioonist.
Ikoonid on faile ja katalooge tähistavad pildid. Ikooniteema sisaldab pilte, mis tähistavad toiminguid, faile, seadmeid ja rakendusi. Ikooniteemasid saab väga hõlpsalt hallata KDE juhtimiskeskuse ikoonide moodulis. Vali lihtsalt meelepärane ikooniteema ja klõpsa nupule . Uue ikooniteema paigaldamiseks tuleb klõpsata nupule ja valida vajalik ikooniteema arhiivifail. Eelnevalt ei ole vaja arhiivifaili lahti pakkida. Õigupoolest tunnistabki ikoonide moodul ainult arhiveeritud ikooniteemasid. Ikooniteema eemaldamiseks vali nimekirjas teema ja klõpsa nupule . Pane tähele, et eemaldada ei saa teemat, mida parajasti kasutad, enne seda tuleb lülituda mõnele muule teemale. Samuti ei saa eemaldada ikooniteemasid, mille on paigaldanud administraator (root
) või sinu distributsiooni paketihaldur.
Täiendavaid ikooniteemasid leiab saidi kde-look.org ikooniteemade (Icon Themes) sektsioonist.
KDE vaikimisi käivitusekraan
Käivitusekraan on animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse pärast sisselogimist KDE laadimise ajal. Igal kasutajal võib olla erinev käivitusekraan. Kasutajad saavad oma käivitusekraani muuta KDE juhtimiskeskuse käivitusekraani moodulis. Vali meelepärane käivitusekraan ja klõpsa nupule . Milline see välja hakkab nägema, võid testida klõpsuga nupule . Uue käivitusekraaniteema paigaldamine on väga lihtne. Klõpsa nupule ja vali vajalik käivitusekraani arhiivifail. Seda ei ole vaja eelnevalt lahti pakkida. Ka käivitusekraani eemaldamine on väga lihtne: vali käivitusekraan ja klõpsa nupule . Pane tähele, et sa ei saa eemaldada käivitusekraane, mille on paigaldanud administraator (root
) või sinu distributsiooni paketihaldur.
Täiendavaid käivitusekraaniteemasid leiab saidi kde-look.org käivitusekraanide (Splash Screens) sektsioonist. Pane tähele, et mõni käivitusekraan võib vajada konkreetse KSplashi mootori paigaldamist.
KDE akna dekoratsioonid võimaldavad muuta akna piirete, tiitliribade ja nuppude välimust. Mõni akna dekoratsioon kasutab isegi selliseid efekte nagu läbipaistvus. Akna dekoratsioon peab kõige sellega toime tulema ilma kiirust ja jõudlust ohtu seadmata. Seepärast pakutakse akna dekoratsioone lähtekoodina, mis tuleb ise kompileerida, või binaarpakettidena, mis tuleb ise paigaldada. Põhimõtteliselt on akna dekoratsioonid pluginad või pisiprogrammid, mis annavad KDE aknahaldurile KWin teada, kuidas aknaraame kuvada.
Uue akna dekoratsiooni lisamiseks tuleb see lähtekoodist kompileerida. Kui sinu distributsioonile või süsteemile on olemas binaarpakett, tuleb see paigaldada distributsiooni tarkvarahalduri abil. Viimase kohta annab täpsemat teavet distributsiooni dokumentatsioon. Kui akna dekoratsioon on paigaldatud, saab seda hallata KDE juhtimiskeskuse akna dekoratsioonide moodulis. Akna dekoratsioonide kaardil on paigaldatud dekoratsioonid näha rippmenüüs. Vali sealt meelepärane ja klõpsa nupule . Erinevatel akna dekoratsioonidel on erinevad võimalused ja sätted. Uuri neid omal käel. Nuppude kaart võimaldab määrata akna tiitliriba nuppude sätteid. Nuppude ümberkorraldamiseks, lisamiseks ja eemaldamiseks märgi kast Kohandatud tiitliriba nuppude asetuse kasutamine. Nupu lisamiseks tiitliribale lohista see nimekirjast tiitliriba eelvaatluse alale. Nupu eemaldamiseks lohista see tiitliriba eelvaatluse alast nimekirja. Nuppude ümberkorraldamiseks lohista neid tiitliriba eelvaatluses.
Ehkki enamik akna dekoratsioone tuleb kompileerida lähtekoodist, pakub KDE ka teist tüüpi, nimelt pikselrasterpildipõhiseid akna dekoratsioone. See tähendab, et nende teemade korral on kasutatud pisikesi pikselrasterpilte. KDE pakub kohe välja pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni nimetusega IceWM. Veel üks pikselrasterpildipõhine akna dekoratsioon on deKorator, mille leiab saidilt kde-look.org. Paigaldamise kohta uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. Pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni eeliseks on võimalus valmistada suhteliselt lihtsalt teemasid, kasutades pilte ja redigeerides konfiguratsioonifaile. Miinuseks on jõudluse teatud vähenemine, mis küll kiiremates süsteemides jääb peaaegu märkamata.
IceWM teema paigaldamiseks vali IceWM akna dekoratsioon ja klõpsa kirjelduse alas nupule Ava KDE IceWM teema kataloog. See avab Konquerori akna asukohas $
. Paki oma IceWM teema sellesse kataloogi lahti. Seejärel lisatakse teema IceWM teemade nimekirja. Vali meelepärane teema ja klõpsa nupule .KDEHOME
/share/apps/kwin/icewm-themes
deKoratori teema lisamiseks pärast selle paigaldamist vali akna dekoratsioonide nimekirjast deKorator ja mine kaardile Teemad. Klõpsa nupule ja vali deKoratori teema arhiivifail. Kontrolli, et deKoratori teema versioon ühtib süsteemi paigaldatud deKoratori versiooniga. Kui teema on lisatud, vali meelepärane teema ja klõpsa nupule . Efekti rakendamiseks klõpsa nupule .
Täiendavaid akna dekoratsioone leiab saidi kde-look.orgNative KDE 3.x ja Native KDE 3.2+ sektsioonidest. IceWM ja deKoratori akna dekoratsioonidel on akna dekoratsioone kategoorias (Window Decorations) omaette sektsioon.
Graafilise kasutajaliidese põhielemendid on vidinad: nupud, kerimisribad, kaardid, menüüd. Vidinastiil on plugin või pisiprogramm, mis annab KDE-le teada, kuidas vidinaid kuvada. Et vidinad on liidese põhielemendid, kasutatakse neid sageli ja nad peavad kiiresti reageerima. Seepärast tuleb ka vidinastiile kompileerida lähtekoodist või paigaldada binaarpaketina, nagu ka akna dekoratsioone. Kuidas lähtekoodi kompileerimine või binaarpaketi paigaldamine täpselt käib, selgitab sinu distributsiooni dokumentatsioon.
Kui vidinastiil on paigaldatud, lisatakse see KDE juhtimiskeskuse stiilide mooduli saadaolevate stiilide nimekirja. Stiilide kaardil saab nimekirjast valida vidinastiili ja stiili , kui stiil seda võimaldab. Erinevatel stiilidel on erinevad võimalused. Valitud stiili eelvaatlust näeb kaardi alumises osas. Efektide kaardil saab määrata teatud vidinate, näiteks liitkastide ja kohtspikrite visuaalseid efekte. Tööriistaribade kaardil saab määrata teatud tööriistaribade välimuse sätteid.
Täiendavaid vidinastiile leiab saidi kde-look.org KDE teemade/stiilide (Themes/Styles) kategooria mitmest alamsektsioonist. Pane tähele, et stiile pakutakse lähtekoodina või binaarpaketina. KDE teemafaile ei ole olemas.
KDE võimaldab salvestada töölaua välimusse tehtud muudatused faili, kasutades selleks KDE juhtimiskeskuse teemahaldurit. Kui oled töölaua oma käe järgi sobivaks seadnud, klõpsa nupule Sisesta teema vajalikud üksikasjad, näiteks nimi, autor, versioon jne. Kui oled valmis, klõpsa nupule . Seejärel lisatakse teema saadaolevate teemade nimekirja ja salvestatakse sinu KDE teema seadistused. KDE teema fail (laiendiga .kth
) annab KDE-le teada, milliseid akna dekoratsioone, stiili või värviskeemi antud teema korral kasutada. Välisest allikast pärit KDE teema lisamiseks klõpsa nupule ja vali KDE teema fail. Teema eemaldamine käib lihtsalt klõpsuga nupule . Kui oled teemat muutnud, pead looma uue nimega teema või eemaldama eelnevalt varasema versiooni, kui soovid endiselt kasutada sama nime.
KDE teemas salvestatakse ja kasutatakse järgmisi elemente:
Taust
Ekraanisäästja
Ikooniteema
Süsteemi märguanded
Värviskeem
Kursoriteema
Akna dekoratsioon
Konquerori tausta fail (failihaldus)
Paneeli taust
Stiil
Fondid
KDE teema kasutamisel või paigaldamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see määrab ainult seda, milliseid ülanimetatud elemente kasutada. KDE teema hõlmab endas ainult süsteemi märguandeid, töölaua tausta, paneeli tausta, Konquerori tausta ja värviskeemi. Teised komponendid tuleb paigaldada eraldi, kui neid ei paku juba KDE ise.
KDE teemasid leiab saidi kde-look.org teemade/stiilide (Themes/Styles) sektsiooni teemahalduri (Theme-Manager) alamsektsioonist.
Töölaua tausta pilt või värv
(.kcsrc
) Seadistustefail, mis määrab, millist värvi millise vidina korral kasutada
Pildid, mis tähistavad rakendusi, faile, seadmeid jne.
Animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse sisselogimise järel KDE laadimise ajal
Pluginad või pisiprogrammid, mis annavad aknahaldurile teada, kuidas kuvada aknaraame
Plugin või pisiprogramm, mis annab KDE-le teada, kuidas kuvada vidinaid
Fail laiendiga .kth
, mis sisaldab juhiseid, milliseid seadistusi graafilise kasutajaliidese komponentide puhul kasutada
Graafilise kasutajaliidese põhielemendid: nupud, kerimisribad, menüüd, kaardid jne.
Erakordselt lühike sissejuhatus shelli kasutamisse
Hädaabitoimingud: hulluks läinud rakenduste tapmine jne
SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad
Mõned nipid ja trikid
Konsole on X Window süsteemi terminaliemulaator. Selle aluseks on põhimõtteliselt DEC-i VT100 ja selle arvukad järeltulijad. Konsole – seda võib nimetada ka shelliks – on oluline Linux® ja UNIX® masinate tööriist, mis võimaldab oma tööd teha kiiresti ja tõhusalt.
Hädaabitoimingud:
Linux® ja UNIX® süsteemides töötab iga protsess iseseisvalt omaenda mäluruumis, et see ei saaks kogemata üle kirjutada mõne muu protsessi mälu, kui sel pole just administraatori (root
) õigusi. Kui mõnda protsessi tabab KDEs krahh, siis ei ole vaja muret tunda, et see tekitab häda mõnele muule aktiivsele protsessile.
Süsteemi kõigi protsesside jälgimiseks kasuta Konsoles käske top või ps. Need programmid võimaldavad vähese vaevaga leida ja tappa hangunud või muul moel vigaseid protsesse.
Toome näite signaalide kasutamise kohta Konsoles. Oletame, et Konqueror elas üle krahhi ja jättis töötama protsessi nspluginviewer, mis võtab enda alla 12% masina mälust ja 10% protsessori koormusest. Kasuta käsu top juures võtit k protsessi tapmiseks. Sinu käest päritakse seejärel protsessi ID-d (PID) ning seda, milline signaal tapmiseks saata. Rohkem infot signaalide kohta, millega töötavaid protsesse tappa, leiab signaalide manuaalist (anna Konsoles käsk man signal või Konqueroris #signal
).
SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad.
Kui kasutad Konsolet kaughalduseks, tasuks pruukida Konsole “seansi” võimalusi. Selleks vali menüükäsk ->. Ilmuvas dialoogis vali kaart ja anna uuele seansile nimi. Sellest saab nüüd vaikeseanss, mis avatakse Konsole käivitamisel.
Konsole väljakutsumisel loetakse ja käivitatakse kõik bash'i käsud ja KDE spetsiifilised muutujad, mis on kirjas failis ~/.bashrc
või ~/.bash_profile
. Kasutaja keskkonnale on eelistatud seadistustefail ~/.bash_profile
, käske printenv või env saab kasutada kõigi parajasti kehtivate muutujate vaatamiseks. Muutuja määramiseks shellis kasuta vormingut VARNAME=väärtus
. Kõiki muutujaid, mida saab määrata KDEs, tutvustab wiki.
Mõned nipid ja trikid
Konsole seansi ümbernimetamiseks kasuta kiirklahvi Ctrl+Alt+S ja anna uus nimi.
Kui tekib vajadus panna mõni KDE rakendus tööle administraatori (root
) õigustes, kasuta käsku KDE su võtmega -c
, näiteks nii: kdesu
(võti -c -n
RAKENDUS
-n
takistab KDEl parool meelde jätmast).
Lisainfo
Kõigist Konsole võimalustest räägib põhjalikult Konsole käsiraamat. Seda saab lugeda KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/konsole
kirjutades.
KDE õpiprojekt kdeedu pakub lastele, perekondadele ja õpetajatele mõningaid õpirakendusi. Need aitavad parandada keeleoskust ja lihvida sõnavara (näiteks KVocTrain ja KWordQuiz). Loodusteaduslikud rakendused, näiteks väga võimas KStars (tähistaeva uurimise rakendus) ja Kig (interaktiivne geomeetria) aitavad paremini toime tulla reaalainetega. Lõbu ja lusti pakub, aga samas arendab ka käteosavust klaviatuuril kirjutama õppimise rakendus KTouch. Õpetajaid abistab ülesannete loomisel KEduca. Täieliku nimekirja KDE õpirakendustest leiab KDE-Edu veebileheküljelt, siin toome ära vaid mõne rakenduse lühitutvustuse.
Rakenduste käsiraamatutega tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/<rakendusenimi>
või otsi need üles KDE abikeskuses.
Hõlpsasti kasutatav klassikalise poomismängu rakendus. Sa võid valida mõne konkreetse teema sõnad, samuti erinevate raskusastmete vahel. Rakendus toetab praegu 24 keelt, mistõttu sobib päris edukalt keeleoskuse arendamiseks väga paljudele maailma lastele (aga miks ka mitte täiskasvanutele).
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/khangman
See rakendus on mõeldud abistamaks uute keelte tähestiku tundmaõppimisel, seejärel aga lihtsamate silpide omandamisel. Sobib eriti hästi lastele või ka üldse kõigile, kes soovivad tundma õppida mõne võõrkeele tähestikku. Toetatud on üsna paljude keelte tähestikud.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klettres
Lihtne mälu treenimise mäng, milles tuleb rakenduse näidatavate tähtede järgi ära arvata neist moodustatav sõna. Tähed on segi aetud ning sul tuleb ära arvata, millise sõna saab neist moodustada.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kanagram
Lihtne rakendus hispaania keele tegusõnade tundmaõppimiseks ja harjutamiseks. Rakendus näitab verbi ja ajavormi ning kasutaja peab sisestama selle vormid. Rakendus parandab vajaduse korral sinu vead ning annab teada, kui edukas sa olid. Kasutajal on võimalik muuta tegusõnade nimekirja, kusjuures rakendus oskab ise moodustada korrapäraste ja tähtsamate tegusõnagruppide verbide vormid; ebareeglipäraste verbide vormid tuleb siiski ise sisestada.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kverbos
Päris suurte võimaluste sõnavara harjutamise rakendus, mis kasutab sähvikuid. Veebist saab alla laadida ja rakenduses kasutada täiendavaid sõnavarafaile.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kvoctrain
Jaapani keele tundmaõppimise ja harjutamise rakendus. Otsida ja filtreerida saab nii inglis- kui jaapanikeelseid sõnu, kasutades selleks sõnaraamatuprotokolle Edict ja Kanjidic. Lisaks sellele võimaldab Kiten kasutada üsna võimsat otsingutööriista, jätab otsingud meelde ning pakub ka võimalusi keelt mitmel moel omandada.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kiten
Ladina keele tundmaõppimise rakendus. See koosneb sõnavara, grammatika ja tegusõnade sektsioonist. Lisaks sellele pakub rakendus ka üsna põhjalikku ülevaatesektsiooni, kus saab keelega põhjalikumalt tutvuda.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/klatin
Mitu rakendust aitavad sul omandada matemaatika ja geomeetria põhitõdesid.
See rakendus aitab parandada murdudega arvutamise oskuseid. Erinevate ülesandetüüpide sekka kuuluvad kahe murru summa leidmine, murdude teisendamine kümnendmurdudeks, murdude võrdlemine ja nii edasi.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kbruch
Väga võimas interaktiivse geomeetria rakendus. See sobib suurepäraselt õpetajatele, kes soovivad arvutis graafikuid valmistada, ja õpilastele, kes tahavad põhjalikumalt tutvust teha graafikute ja kõveratega. Toetatud võimaluste üleslugemine läheks liiga pikale, kuid igatahes saab sellega luua väga mitmesuguseid asju alates paraboolidest ja hüperboolidest kuni ellipsiteni.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kig
See rakendus aitab sul paremini omandada protsentidega arvutamise võtteid. Ülesandeid on mitut tüüpi ning erineva raskusastmega, nii et nad sobivad üsna mitmesuguste kogemustega kasutajatele.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kpercentage
Matemaatiliste funktsioonide graafilise esitamise rakendus, mis kasutab väga võimsat parserit. Erinevaid funktsioone võib lasta korraga joonistada ning neid soovi korral kombineerida sootuks uute funktsioonide loomiseks. KmPlot toetab nii parameeter- kui ka polaarkoordinaatidega antud funktsioone. Joonistamiseks on mitmeid võimalusi ning jooniseid saab ka välja trükkida just sellises mõõtkavas nagu vaja.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kmplot
KDE töölaua planetaarium. See näitab tähistaeva täpset graafilist simulatsiooni mis tahes maakera punktis mis tahes ajal. Näha on 130 000 tähte, 13 000 Päikesesüsteemi välist objekti, kõik planeedid, Päike ja Kuu ning tuhanded komeedid ja asteroidid.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kstars
Rohkete võimaluste keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabel, mis näitab põhjalikku infot kõigi elementide kohta. Lisaks põhiomadustele saab tutvuda ka elementide omaduste, aatomimudeli ja energeetiliste parameetritega ning vaadata ka, milline element välja näeb.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kalzium
Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/keduca
Masinakirja õppimise rakendus. KTouch näitab ekraanil klaviatuuri ning muudab klahvide värvi, kui sa neid vajutad. Ekraanile ilmub tekst, mis sul tuleb sisestada. Rakendusega on kaasas mitu harjutusfaili, mida saab kasutada erineva raskusastmega.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/ktouch
Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kwordquiz
Programmeerimiskeele Logo tundmaõppimise rakendus, mis võimaldab õppida programmeerima mitmes keeles.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/kturtle
KGeography on KDE geograafia õpirakendus. Selles saab maakaarte sirvida, klõpsates kaardile näeb vastava üksuse nime. Samuti saab ette võtta mitut laadi viktoriine, kus rakendus näitab mõnda üksust või selle pealinna ja palub ära arvata näiteks, mis on antud üksuse pealinn või vastupidi.
blinKen on KDE 'Simon says' tüüpi mäng. Mängija peab õiges järjekorras meelde jätma vilkuvate tulukeste jada ja seda siis kordama.
Veebilehekülg: http://edu.kde.org/blinken
KDE-Edu veebileheküljel http://edu.kde.org leiab uudiseid ja infot KDE õpirakenduste kohta.
KDEAP (KDE Accessibility Project ehk KDE hõlbustusprojekt) on seadnud sihiks, et KDE kui töökeskkond oleks kasutamiskõlblik kõigile kasutajatele, ka neile, kes kannatavad mõne füüsilise vaeguse käes. Lisaks mitmesugustele hõlbustusvõimalustele juhtimiskeskuses pakub KDE veel mitut hõlbustusvahendit, mis kuuluvad paketi KDE-Accessibility koosseisu. Võimalik, et see pakett ei ole sinu arvutisse paigaldatud - sellisel juhul saab selle alla laadida järgmiselt aadressilt:
Rohkem infot leiab KDE hõlbustuse koduleheküljelt.
KMouseTool on KDE rakendus, mis klõpsab sinu eest hiirt. KMouseTool töötab igasuguse hiire või muu osutusseadmega.
Lisainfo
MouseTooli veebilehekülg: http://mousetool.com
KMagnifier (või kmag, kui kasutada selle UNIX® nime) on väike rakendus, mis suurendab ekraani osa. See suurendab kas hiirekursori piirkonnas asuvat ekraaniosa või kasutaja määratud piirkonda. Lisaks saab ka suurendatud osa pildi soovi korral kõvakettale salvestada.
Lisainfo
Veebilehekülg: http://kmag.sourceforge.net
KMouth on KDE rakendus, mis võimaldab neil, kel endal puudub võimalus kõnelda, lasta enda eest rääkida arvutil (nt. tummad või hääle kaotanud isikud). Rakendusega saab sisestada teksti ning see kõneleb seejärel sisestatud laused. Samuti on toetatud kasutaja määratud fraasiraamatud.
Lisainfo
KTTS on KDE rakendus teksti muutmiseks kuuldavaks kõneks. Alates KDE versioonist 3.4 saab kasutada rakendust KTTS mis tahes teksti kõnelemiseks KDE lõikepuhvrist Klipper, mis tahes klaartekstifaili kõnelemiseks (redaktoris Kate või muul moel), mis tahes HTML-lehekülje teksti kõnelemiseks Konqueroris ja veel mitmel muul moel.
KTTS käivitamiseks tuleb esmalt tööle panna KDE teksti kõneks muutmise haldur kttsmgr.
Lisainfo
KDE konfiguratsioonifaile on väga lihtne redigeerida isegi lihtsa tekstiredaktoriga (näiteks Kate), sest need kujutavad endast lihtsaid tekstifaile.
Tekstifaili näide:
[General] AutoSave=1 LastFile=/var/tmp/test.txt
Kasutajate isiklikud konfiguratsioonifailid asuvad kataloogis .kde/share/config
(.kde
asemel võib seista ka midagi muud vastavalt keskkonnamuutuja $KDEHOME
määratlusele), globaalsed konfiguratsioonifailid aga KDE paigalduse asukohas alamkataloogis share/config
(selle asukoha leiab käsuga kde-config --prefix). Failinimede lõpus seisab tavaliselt rc (sellele ei eelne punkti), näiteks kopeterc
.
Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi kujutab endast riski sinu KDE stabiilsusele. Rakendused ei kontrolli tavaliselt konfiguratsioonifailide sisu. See tähendab, et kui midagi on valesti, ei pruugi konfiguratsioon tööle hakata ja rakendust võib tabada krahh.
Seepärast olgu sinu esimeseks reegliks enne konfiguratsioonifaili redigeerimist teha sellest varukoopia. See on kõige mõistlikum salvestada kuhugi mujale kui kataloogi .kde
(või muusse keskkonnamuutjaga $KDEHOME
määratud kataloogi). Varukoopiatest on sageli kasu ka muudel juhtudel: nii võib näiteks mõni suurem krahh hävitada KDE olulised konfiguratsioonifailid (näiteks sinu KMaili seadistused, mida sisaldab fail kmailrc
). Selliseid suuri krahhe ei tohiks üldiselt küll ette tulla, aga päris välistada ei ole neid paraku ka võimalik.
Miks peaks üldse konfiguratsioonifailides midagi muutma? Kindlasti läheb seda vaja, kui soovid rakendada KIOSK-i režiimi. Võib-olla palub mõni arendaja sul midagi proovida, mis aitaks mõne rakenduse probleeme lahendada. Vahest soovid mõnest probleemist vabaneda ilma tervet .kde
kataloogi eemaldamata. Aga võib-olla soovid hoopis heita pilgu KDE sisemusse.
Mis ka ei ole põhjus, oletame siinkohal, et sa tahad mingit konfiguratsioonifaili käsitsi muutma hakata.
Enne seda tuleks kindlasti kontrollida, et seda kasutav rakendus ei tööta. Kui tegemist on mõne tähtsama konfiguratsioonifailiga, oleks mõttekas redigeerimine ette võtta üldse väljaspool KDE töökeskkonda.
Oled valmis? Tee siis failist varukoopia (seda ei tasu kindlasti unustada!), käivita meelepärane tekstiredaktor (oletame, et selleks on Kate) ja ava fail (ava see kindlasti UTF-8 kodeeringus; Kate näitab seda kui “utf8”).
Nüüd on sinu ees umbes selline fail:
[Group] Key1=Value1 Key2=Value2 Key3=Value3
Seejärel võid seda muutma asuda (aga ole ettevaatlik!) ning siis salvestada (kontrolli taas, et salvestaksid UTF-8 kodeeringus).
Pärast seda tasub testida rakendust. Kui see ei tööta enam korralikult, sulge rakendus ja asenda muudetud fail varasemaga, millest tegid varukoopia.
Lisainfo
Osa VI, “KDE administraatoritele” pakub rohkem infot KDE kataloogistruktuuri koha, aidates sul leida faili, mida soovid redigeerida.
KDE pakub DCOP-i ehk töölaua kommunikatsiooniprotokolli (Desktop COmmunications Protocol) näol välja võimsa protsessidevahelise kommunikatsioonisüsteemi. DCOP-i abil saab kontrollida KDE väga paljusid tahke käsurealt või enda lemmikskriptikeeles kirja pandud skriptiga. Samuti saab selle abil infot KDE rakenduste käest: nii on mitmel KDE meediamängijal oma meetodid, millega saab rakenduse käest hankida teavet parajasti esitatava pala kohta.
Üldiselt pakuvad kõik KDE rakendused ühe või enamgi DCOP-liidese, mis omakorda pakub meetodid (või, kui sulle rohkem meeldib, siis funktsioonid), mida mõni teine rakendus võib välja kutsuda. See tähendab, et DCOP-i kasutamise esimene samm on leida vajalikule ülesandele sobilik meetod. Kõige lihtsam on seda teada saada DCOP-i meetodite graafilise kasutajaliidese kdcop abil.
Käivita kdcop Konsolest või minikäsurealt (see on aken, mis avaneb kiirklahviga Alt+F2). kdcop näitab puukujuliselt korraldatuna parajasti töötavaid rakendusi, mis pakuvad DCOP-liidest. Üldiselt nõuab sobiva meetodi leidmine puus mõningast otsimist, kuid tasuks tähele panna, et liides “(vaikimisi)” sisaldab enamasti kõige sagedamini kasutatavaid funktsioone.
Testimaks, et funktsioon teeb seda, mis vaja, tee topeltklõps kirjel setColor. Värvi c
määramiseks klõpsa värvivalija nupul ja vali värv. Märgi kast, millega määrad, et tegemist on värviga A. Klõpsa nupule OK ning taustavärv ongi määratud.
DCOP meetodi kasutamiseks oma lemmikskriptikeeles võib pruukida kas DCOP seoseid, kui moodul kdebindings neid pakub, või kutsuda välja käsureaprogramm dcop. Lihtsamate vajaduste rahuldamiseks piisab lihtsalt programmi dcop väljakutsumisest. DCOP meetodi väljakutsumiseks käsurealt tuleb määrata rakendus ja liides, millele meetod kuulub, meetod ise ning argumendid kujul, mis sobib kokku shelliga.
Määrata tuleb rakendus, liides ja meetod (just selles järjekorras) ning nende järel argumendid samas järjekorras, nagu neid esitab kdcop. dcop pakub veel hulga võtmeid, millega võimaldab tutvuda käsk dcop
.--help
Aitab teooriast - vaatame nüüd näidet:
Näide 16.1. Taustavärvi muutmise skript DCOP-iga
Käsureaprogrammi dcop ja pisukese Perli abiga loome lihtsa skripti, mis tasapisi vahetab töölaua tausta spektri erinevate värvide vastu.
Kõigepealt otsime rakendusega kdcop üles sobiva meetodi. Antud juhul ei ole meil palju otsida: vajalik meetod on ->->. Argumente funktsiooni tagastustüüpi näidatakse C++ keeles. Meetodi setColor
argumendid on värv c
, mis määrab kindlaks uue taustavärvi, ning tõeväärtus (tõene või väär) isColorA
, mis määrab kindlaks, kas värv on esimene või teine (sellest on abi üleminekute jaoks ja muudelgi puhkudel).
Kasutamaks meetodit setColor
käsureal läheb meil vaja järgmist käsku:
%
dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#ffffff' false
Värvi määramiseks pruukisime 16-süsteemis RGB-väärtust, nagu seda kasutab HTML. Pane tähele, et seda ümbritsevad ühekordsed jutumärgid, et shell ei hakkaks omamoodi tõlgendama märki #.
Värvi 16-süsteemis RGB-väärtuse leidmiseks ava mõnes KDE rakenduses värvivalija dialoog (näiteks KDE juhtimiskeskuses ->), vali vajalik värv ning kasuta väärtust, mida näitab tekstikast HTML.
See ongi kõik, mida me DCOP-ist vajame, nii et nüüd tuleb veel lihtsalt skript valmis kirjutada. Alljärgnev on (äärmiselt!) lihtne variant:
$min=49; # Minimum value of R, G, or B colour $max=174; # Maximum value of R, G, or B colour $step=5; # Amount to step colour by on each step $sleeptime=15; # Interval in seconds between each step @start = ($max, $min, $min); @colour = @start; while (1) { foreach (0..5) { my $which = $_ % 3; # Which colour (R, G or B) to change my $updown = $_ % 2; # Whether to increase or decrease the colour value do { if ($updown == 0) { $colour[$which]+=$step; } if ($updown == 1) { $colour[$which]-=$step; } my $dcopcall=sprintf "dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#%x%x%x' true\n", @colour; system($dcopcall); sleep $sleeptime; } while (($colour[$which] >= $min) and ($colour[$which] <= $max)); } }
Kui käivitad skripti ilma täiendavate argumentideta, vahetab see taustavärvi läbi kogu spektri seni, kuni skripti töö lõpetatakse. Voilà!
Perl ei ole mõistagi ainus keel, milles DCOP-i jaoks skripte kirjutada—kui eelistad shelliskripti, saab ka seda teha:
Näide 16.2. Tausta määramine internetist
Järgnev skript hangib põhipildi koomiksist “User Friendly” ja seab selle töölaua taustapildiks, kasutades ära tavalisi tööriistu ja veidi DCOP-i abi:
#!/bin/sh COMICURL=`wget -qO - http://www.userfriendly.org/static/index.html | \ grep Latest | sed -e "s,.*SRC=\",," -e "s,\" >.*,,"` TMPFILE=`mktemp /tmp/$0.XXXXXX` || exit 1 wget -q -O $TMPFILE $COMICURL dcop kdesktop KBackgroundIface setWallpaper $TMPFILE 1
Esimene rida pärast #!/bin/sh kasutab programmi wget ja veidi regulaaravaldiste maagilisi võimeid hankimaks pilt koomiksi pealehekülje HTML-lähtekoodist. Teine ja kolmas rida tõmbavad pildi internetist ning lõpuks seab dcop selle taustapildiks.
Paljudel klaviatuuridel on tänapäeval lisaklahve, millele ei ole vaikimisi omistatud ühtegi toimingut.
“Multimeediaklahvid” tekitavad enamasti signaali ja neile saab omistada mingi kiirkorralduse nagu igale muule klahvile. Mõningaid klahve aga ei tuvastata ning nendele vajutamisel dialoogis Kiirklahvide seadistamine ei juhtu mitte midagi.
Mõnel IBM-i sülearvutil on näiteks täiendavad vasakule ja paremale osutava noolega klahvid, mis näevad välja nagu lehekülg vasakule ja lehekülg paremale.
Käsuga xev saab teada klahvide koodi. Antud juhul on neiks 233 ja 234.
Vali klahvisümbolid. Tervet rida sümboleid vaikimisi ei kasutata, nii et valik peaks olema päris suur. Nende nimekirja leiab failist /usr/X11R6/include/X11/keysymdef.h
(sinu süsteemis võib see küll asuda kuskil mujal).
Loo oma kodukataloogi fail .Xmodmap
ja lisa sinna järgmised read:
keycode 233 = Next_Virtual_Screen keycode 234 = Prev_Virtual_Screen
Käivita käsk xmodmap
~/.Xmodmap
Nüüd võid uuesti käivitada käsu xev. Peaksid nägema, et nüüd on ka neil klahvidel oma klahvisümbolid. Seejärel on neile võimalik omistada toiminguid nagu igale muule klahvile.
Lisainfo
Käsu xev manuaalilehekülje saab avada Konqueroris man:/xev
või terminalis man xev
sisestades.
Enamikule töölaua või rakenduste toimingutele on kiirklahvid juba eelnevalt omistatud. Kui seda aga pole või kui oled loonud mingi omaenda toimingu, siis saad ka sellele kiirklahvi määrata.
Lisaks eelmainitule võib sul tekkida tahtmine omistada senikasutamata klahv näiteks mõnele skriptile või DCOP-käsule. Me omistame siinses näites kaks lisatud klahvi (vt. “Kiirklahvide lisamine KDE-le”), millega liikuda eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale, kahele funktsioonile, milleks sul läheb vaja DCOP-i (vt. “Skriptid ja töölaud”).
Seda saab kergesti teha nii:
Ava KDE juhtimiskeskus, vali Hõlbustus ja seal Aktiveerimistoimingud
Vali
Anna uuele toimingule nimi, nt. Järgmine virtuaalne töölaud
Vali toimingu tüübiks Kiirklahv -> Käsk/URL (lihtne)
Vajuta kaardil Kiirklahv nupule, millega soovid käsu käivitada. Antud juhul tuleks siis vajutada klahvi, millel on järgmise lehekülje pilt. Klahvikujutisele peaks ilmuma Next_Virtual_Screen.
Määra kaardil Käsu/URL-i seadistused käsk: dcop kwin default nextDesktop
Korda sedasama klahviga Prev_Virtual_Screen, mille puhul käsk on siis dcop kwin default previousDesktop
.
Seejärel peaks klahvi Prev_Virtual_Screen või Next_Virtual_Screen vajutamine viima sind vastavalt eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale.
Mõistagi võib mis tahes toimingule omistada mis tahes vaba klahvi.
Lisainfo
Põhjalikumalt selgitab seda kõik kiirklahvide (KHotKeys) dokumentatsioon, millega saab tutvuda KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada seal help:/khotkeys
;.
KDebugDialog ei ole vaikimisi menüüs, see tuleb käivitada shellist või mini-käsurealt käsuga kdebugdialog
. KDebugDialog avab akna, milles on üles loetud kõik silumispiirkonnad. Iga piirkonna ees on märkekast, mida märkides või millest märget eemaldades saab KDE antud osa silumisväljundi sisse või välja lülitada.
Silumispiirkonnad on järjestatud numbrite, mitte tähestiku järgi, mistõttu näiteks kio (127) on eespool kui artskde (400). Numbrid ulatuvad kuskile 200 000 kanti, aga reaalselt on silumispiirkondi 400. Vajaliku piirkonna leidmiseks ei pea mõistagi nimekirja läbi kerima. Dialoogi ülaosas on tekstiväli, millele saad sisestada vajaliku piirkonna nime või kas või osagi sellest. Näidatavate kirjete nimekirja hakatakse kohe filtreerima, et see vastaks sinu sisestatud tekstile - kui nt. kirjutad k
, nimekiri veel väga palju ei muutu, aga näiteks kont
peaks näitama juba ainult Kontacti silumispiirkondi. Väga kiiresti saab silumisväljundi sisse või välja lülitada nuppudega ja , millest esimene paneb KDE väljastama tohutut kogust silumisväljundit, teise korral see aga puudub peaaegu täielikult.
Täisrežiimis, mille saab avada käsuga kdebugdialog
, on näha ikka samad silumispiirkonnad, aga hüpikkastist saab korraga valida neist vaid ühe. Seejärel saab eraldi määrata erinevat laadi väljundi - informatsioon, hoiatus, viga ja fataalne viga - andmise või mitteandmise ning iga tüübi korral ka määrata, kuhu väljund saadetakse. Valikud on järgmised:--fullmode
Fail: sel juhul tuleks sisestada ka faili nimi. See kirjutatakse sinu kodukataloogi (keskkonnamuutujaga $HOME
määratud kataloogi).
Sõnumiboks: iga silumisteadet näidatakse infodialoogina. Selles tuleb klõpsata , et rakendus saaks edasi töötada.
Shell: see on vaikevõimalus. Teated saadetakse standardveaväljundisse (stderr) ning on näha kas shelliaknas, kus rakendus käivitati, või failis .xsession-errors
.
Syslog: selle korral saadetakse kõik silumisteated süsteemse logi programmile, mis neid oma reeglite kohaselt edasi töötleb.
Puudub: selle korral ei väljastata mingeid seda tüüpi teateid.
Fataalsete vigade korral antud teadete puhul ei ole enamasti mõistlik valida puudumist või süsteemset logi, sest sel juhul sa teadet ei näe ning fataalse veaga silmitsi sattunud rakendus sulgub, ilma et et sa aimaksidki, miks nii juhtus. Seda, kas rakendus fataalsete vigade korral suletakse, saab muidugi määrata ka märkekastiga Fataalsete vigade puhul katkestatakse — vaikimisi on see sisse lülitatud. Samas on fataalse vea tekkimisel rakenduse krahh nagunii kõige tõenäolisem, mis juhtuda saab.
Sisukord
KDE võimaldab internetti kasutada kõigeks, mida vaid vajad: veeb, e-post, Useneti uudistegrupid ja nii edasi. Kuid enne seda, kui neid KDE võimalusi kasutama hakata, tuleb luua internetiühendus. Siin selgitamegi, kuidas see käib.
Kui kasutad “sissehelistamist” (see tähendab, lood internetiühenduse telefoniliiniga ühendatud modemit kasutades), tasuks kõigepealt seadistada KDE sissehelistamisrakendus KPPP. Kui see tundub raske, siis ei tasu muretseda: KPPP pakub välja korraliku seadistamisnõustaja, mis enamasti oskab ise ära arvata, mida ja kuidas on internetiühenduse loomiseks vaja ning jätab sinu mureks ainult kinnituste jagamise. Sellest nüüd täpsemalt räägimegi.
Kui kasutad püsiühendust või tagab sinu internetiühenduse kohtvõrk, on asjad vähemalt KDE seisukohalt veelgi lihtsamad. Kui oled loonud ühenduse oma Linux®i võiUNIX®-i distributsiooni vahendeid kasutades, tagab ka KDE sulle silmapilkselt ühenduse.
Kui sul on mõni uuem Linux®i distributsioon, võib ülejäänud tekst tunduda isegi ülearusena. KPPP pakub välja pisikese, kuid taipliku nõustaja, mis enamasti lubab sul internetiühenduse luua vaid paari minutiga.
Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaks enne alustamist teadma järgmisi asju:
ISP sissehelistamisnumber.
ISP antud kasutajanimi ja parool.
ISP DNS- ehk nimeserverid (piisab ühest, kuid kaks on parem).
Lisaks sellele oleks oma ISP kõigi teenuste ärakasutamiseks mõttekas teada ka selliseid asju:
Sisenevate kirjade serveri aadress (tihtipeale on see pop.sinuISPnimi.ee
või mail.sinuISPnimi.ee
)
Samuti tasuks selgitada, kas ISP kasutab POP3 protokolli või IMAP-it.
Väljuvate kirjade serveri (SMTP) aadress (see võib olla sama, mis sisenevate kirjade server, samuti võib see sageli olla näiteks smtp.sinuISPnimi.ee
).
Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (tihtipeale news.sinuISPnimi.ee
või nntp.sinuISPnimi.ee
).
Kõikvõimalikud puhverserverid, mida sinu ISP kasutab.
Kogu see info peaks leiduma paberitel, mida sa said oma ISP-ga lepingut sõlmides. Kui see nii ei ole, helista oma ISP abitelefonile ja küsi seda otse nende käest.
Kui sul on kogu see info olemas ja tegemist on suhteliselt uue Linux®i distributsiooniga, leiad kindlasti, et internetiühenduse loomiseks pole vaja muud, kui lihtsalt KPPP nõustaja käivitamist.
Nõustaja saab käivitada KPPP avadialoogist. Käivita KPPP -menüüst, kus leiad selle alammenüüst kirje all .
Ilmub järgmine dialoog:
KPPP avadialoog
Tõenäoliselt ei ole esmakäivitamisel seal ühtki kirjet. Vaatame, kuidas neid lisada.
Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupule .
Nõustaja pakub välja kolm valikut: , ja .
Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta
Klõpsa sellele, kui sa tõesti ei soovi parajasti uut kontot luua. Dialoog kaob seejärel ning sinu ette ilmub taas algdialoog.
Kui sul on standardne ja levinud modem ning sa kasutad oma maa mõne suurema ISP teenuseid, suudab nõustaja tõenäoliselt internetiühenduse väga kiiresti luua. Proovi kõigepealt just nõustajat, enne kui hakkad (või oled sunnitud hakkama) ühendust käsitsi looma.
Kui nõustaja ei peaks suutma sind aidata või kui soovid kõike oma käe järgi ise seada, vali see võimalus. Nõustaja on praegu kasutatav ainult teatud valiku riikide ja internetiteenuse pakkujate korral.
Siinkohal eeldame, et valisid , ning käsitsi seadistamist kirjeldame veidi hiljem.
Esimene dialoog näitab ainult sissejuhatavat teksti, mis kattub sellega, mida lugesid käesoleva peatüki alguses. Klõpsa edasiliikumiseks nupule .
Teine dialoog palub valida maa, kus sa elad või asud. Siin ei ole kaugeltki kõiki riike ja kui sinu riiki nimekirjas ei leidu, tuleks klõpsata nupule . Sel juhul tuleb internetiühendus luua käsitsi.
Järgmises dialoogis näidatakse valitud riigi internetiteenuse pakkujaid (neid, mida KPPP tunneb). Ka siin tuleb öelda, et kui sa ei näe nimekirjas oma ISP-d, klõpsa nupule ja seadista internetiühendus käsitsi.
Seejärel palutakse sul sisestada oma internetiühenduse kasutajatunnus ja parool. Palun arvesta, et mõne ISP puhul võib see erineda sinu e-posti konto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli igaks juhuks need eelnevalt üle. Jätkamiseks klõpsa nupule .
Nüüd saad sisestada sissehelistamisel numbri ette valitava numbri või numbrid, kui seda peaks vaja olema - näiteks võib olla vajalik väljahelistamiseks valida ette “0” või siis lülitada mingi prefiksiga kutsumine välja. Jätkamiseks klõpsa nupule .
Ja ongi kõik! Kui soovid midagi üle vaadata, saad nuppudega ja dialoogis edasi-tagasi liikuda. Kui kõik tundub olevat õige, klõpsa nupule ning internetiühendus ongi loodud.
Kui see siiski ei aidanud, tasuks tutvuda KPPP käsiraamatuga kas KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/kppp
sisestades.
KDE pakub võimsat ja hõlpsasti kasutatavat e-posti klienti, mille nimeks on KMail. See võimaldab sul oma e-kirju kiiresti nii saata, saada kui ka korraldada. Kui siiski peaks esinema mingeid probleeme, leiab neile arvatavasti vastuse KMaili põhjalikust käsiraamatust.
Paljud e-posti seadistused võivad märgatavalt erineda vastavalt sellele, milline on sinu süsteem, sinu ISP parameetrid või kohaliku võrgu ülesehitus. Igal juhul tuleb enne e-posti kasutamist kindlaks määrata teatuid asjad:
Selle annab sulle ISP või süsteemiadministraator.
Kasutajanimi on tihtipeale e-posti aadressi “@”-märgile eelnev osa, aga mõnikord ka midagi muud - küsi seda oma ISP või süsteemiadministraatori käest.
Ka selle info peaks sulle teatama ISP. Kui sa seda siiski ei tea, võiks proovida kasutada aadressi smtp.
.sinu-ISP-nimi
.ee
Kui sa seda ei tea, võiks proovida kasutada imap.
IMAP-i või sinu-ISP-nimi
.eepop.
POP3 korral.sinu-ISP-nimi
.ee
Kui eespool mainitud info on olemas, võid hakata KMaili tööks seadistama. Käivita KMail menüüst (selle leiab alammenüüst või, kui soovid, võid kasutada ka mõnda meetodit, mida kirjeldab “Rakenduste käivitamine”). Kui KMail on käivitatud, vali menüükäsk -> Nüüd kirjeldamegi KMaili seadistustedialoogi.
Kaardi Identiteedid seadistused peaksid olema seletamatagi selged. Vali vaikimisi identiteet ja klõpsa nupule Kirjuta väljale Sinu nimi enda täielik nimi (nt. Juhan Juurikas
). Lisaks sellele võid vajaduse või soovi korral täita ka välja Organisatsioon.
Seejärel kirjuta väljale E-posti aadress oma e-posti aadress (nt. juhan@kuskil.ee
).
Rohkem ei ole sellel kaardil midagi vaja teha, kui sa ei soovi just kasutada mõningaid lisavõimalusi (krüptoseadistused, allkiri jne.). Neist võimalustest räägib lähemalt KMaili käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule ja võta ette järgmine kaart.
Klõpsa kaardi Võrk ikoonil, millega saab avada võrguseadistuste dialoogi. Siin saab määrata, kuidas KMail e-kirju saadab ja vastu võtab. Paremal pool on näha kaks kaarti: Saatmine ja Vastuvõtmine. Vajalikud on mõlemad, seepärast vaatamegi neid lähemalt:
Kaardil Saatmine saab määrata kindlaks e-kirjade saatmise viisi. Nimekirjakasti esimene kirje tähistab vaikimis e-kirjade saatmise viisi. Nupuga saab valida kaks erinevat viisi: SMTP ja Sendmail. sendmail® tähendab siinkohal kohalikku tarkvara seadistamist — üldiselt peetakse seda päris raskeks seadistada, nii et kui sul pole veel toimivat sendmail®i, vali parem SMTP ning anna selle väljal Nimi meelepärane nimetus (nt. Minu e-posti konto
) ja väljal Server serveri nimi ja domeen (nt. smtp.teenusepakkuja.ee
). Välja Port võib arvatavasti muutmata jätta (vaikimisi seisab seal 25
).
Muude valikute põhjaliku kirjelduse annab KMail käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule ja ava seejärel kaart Vastuvõtmine.
Konto määramiseks, millega e-kirju vastu võtta, klõpsa kaardil Vastuvõtmine nupule Seejärel saad määrata oma e-posti konto tüübi. Enamasti peaks sobima POP3 või IMAP. Kui sul läheb vaja mõnda muud tüüpi, uuri KMaili käsiraamatut.
Seejärel ilmub dialoog Konto lisamine. Kõigepealt määra väljal Nimi kindlaks oma konto nimi. See võib olla just selline, nagu ise soovid. Väljad Kasutajanimi, Parool ja Server tuleb täita infoga, mis peaks sul juba varem olemas olema. Enamasti ei ole väljal Port vaja midagi muuta.
Nüüd oled valmis e-kirju nii saatma kui saama. IMAP-i korral ava lihtsalt oma kaustad KMaili peaakna kaustapuus. KMail võtab seejärel serveriga ühendust ja näitab leitud kirju. POP3 korral kasuta menüükäsku ->.
Esmalt võiksid saata kirja iseendale, et kontrollida, kas kõik toimib korralikult. Kirja saatmiseks vajuta kiirklahvi Ctrl+N, klõpsa ikoonile Uus kiri või vali menüükäsk -> Avaneb kirja koostamise aken. Kirjuta väljale Kellele: omaenda e-posti aadress ja kirjuta midagi ka väljale Subjekt. Saada kiri teele menüükäsuga ->.
Uute kirjade kontrollimiseks vali menüükäsk ->. Peaakna alumises paremas nurgas ilnmub nähtavale edenemisriba, mis näitab, kui palju kirju tõmmatakse. Kui saad kirja, mille äsja kirjutasid, on kõik korras. Kui aga saad testimise ajal mingeid veateateid, kontrolli, kas võrguühendus ikka töötab. Samuti võiks sellisel juhul üle vaadata oma seadistused (->).
Lisainfo
KMaili käsiraamat sisaldab põhjalikku ülevaadet kõigist rakenduste võimalustest, seadistustest ja nii edasi. Seda võib lugeda KDE abikeskuses või käsku help:/kmail
Konquerori asukoharibale sisestades.
KMaili veebilehekülg http://kmail.kde.org sisaldab värskeimaid uudiseid, mitmesuguseid nippe ja trikke ning palju muud.
Veebilehitseja sissejuhatus
Interneti kiirkorraldused on Konquerori tõeliselt suurepärased abimehed: kui sa oled neid kasutama harjunud, ei oska sa enam ettegi kujutada, et ilma nendega oleks võimalik hakkama saada.
Selgitamaks, mida õigupoolest interneti kiirkorraldused tähendavad, ava Konqueror ja kirjuta asukoharibale gg:kde
.
Selle peale otsib Google üles leheküljed, kus esineb sõna KDE.
Selliseid kiirkorraldusi on terve hulk: ggl:
(Google'i "Äkki mul veab"), bug:
(bugs.kde.org) ja nii edasi.
Kiirkorralduste täieliku nimekirja nägemiseks vali Konquerori menüüst käsk ja seejärel Veebi kiirkorraldused. Seal näed kõiki defineeritud kiirkorraldusi. Sa võid luua ise uusi korraldusi, olemasolevaid muuta või mittevajalikke kustutada. Kui määrad vaikimisi otsingumootori, ei pea sa enam õigupoolest kiirkorraldust kirjutamagi. Kui näiteks valid selleks Google'i, siis piisab, kui kirjutad asukoharibale kde
ning Google asubki kohe sõna “KDE” otsima.
Väljal Võtmesõna eraldaja saad määrata, kas võtmesõna tuleks eraldada kooloniga (gg: kde
) või tühikuga (gg kde
).
Interneti kiirkorralduste veel üks vahva omadus on see, et neid saab kasutada ka dialoogis Käsu käivitamine. Ava see dialoog ( menüü abil või kiirklahviga Alt+F2), kirjuta sinna kiirkorraldus, nt. gg: kde
ja vajuta klahvi Enter. Seepeale avatakse automaatselt Konqueror ning Google hakkab otsima sõna KDE.
Näide 19.1. Omaenda stiili kasutamine veebilehekülgedel
Veebileheküljed kasutavad kõikvõimalikke värve ja fonte ning mõnigi kord ei anna need üheskoos just parimat tulemust. Kui sul peaks näiteks olema nägemispuue, võib olla päris võimatu lugeda teatud tausta- ja tekstivärvi kombinatsiooni kasutavaid veebilehekülgi. Konqueror võimaldab sul valida just sulle sobivad värvid ja rakendada neid kõigil veebilehekülgedel. See käib nii:
Ava Konqueror ja vali menüükäsk ->
Ilmuvas seadistustedialoogis vali vasakus servas kaart Laaditabelid.
Märgi ära valik Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit, ava seejärel kaart Kohandamine ja vali seal sellised seadistused, nagu soovid.
Sulge kõik Konquerori aknad (kindluse mõttes võib isegi KDE taaskäivitada). Kui sa nüüd need uuesti avad, peaks valitud seadistused juba kõikjal kehtima.
Useneti uudisegrupid on foorumid, kuhu saab postitada sõnumeid väga paljudel teemadel: siit leiad peaaegu iga teema, mis sulle meeldib - ja palju sellistki, mis ei meeldi! Ehkki Usenet pole enam nii populaarne kui varem, sest tekkinud ja levinud on veebifoorumid ja muu selline, on see endiselt väga kasulik asjandus. KDE pakub omalt poolt võimsa Useneti uudiste lugeja KNode.
Rakenduse KNode leiab menüü alammenüüst : käivitamiseks vali seal .
Seejärel peaks töölauale ilmuma KNode peaaken. Esmakäivitamisel avatakse kõigepealt seadistustedialoog.
KNode pärast esimest käivitamist
Seadistustedialoogi esimene lehekülg võimaldab määrata isiklikku infot:
Isikliku info sisestamine
Kirjuta väljale Nimi oma nimi. See lisatakse hiljem saatja nimena, kui saadad uudistegruppidesse artikleid, ning seda näevad seal ka kõik teised.
Välja Nimi täitmine on kohustuslik.
E-posti aadressi kasutatakse samuti sinu saadetud uudisteartiklite juures, st. artikli autori tegeliku aadressina koos tegeliku nimega (mille määrasid väljal Nimi).
Välja E-posti aadress täitmine on kohustuslik.
Nüüd tuleb KNodele selgeks teha, kust ta uudised hangib ja kuhu ta hiljem sinu artiklid saadab. Paremal asuvas puuvaates on kirje Kontod. Klõpsa sellel hiirega. Vali kõigepealt kaart Uudised, sest uudistekonto on antud rakenduse juures ju esmatähtis. Esialgu on kontode nimekiri tühi.
Uue konto loomiseks klõpsa nupule Ilmub selline dialoog:
Dialoog Uus konto
Väljale Nimi võid kirjutada, mida tahad: seda näidatakse hiljem kaustapuus. Siia võib sisestada näiteks oma internetiteenuse pakkuja nime. Meie näites kirjutame siia Minu uudistekonto
.
Järgmine väli on Server. Erinevalt väljast Nimi on siia sisestatud tekst väga oluline. Uudisteserveri nimi on kindel suurus. Sa peaksid selle teada saama oma internetiteenuse pakkujalt. Kui sa uudisteserveri nime siiski ei tea, tuleb sul see järgi küsida, sest ilma selleta ei ole võimalik uudiseid hankida. Kui sinu internetiteenuse pakkuja ise uudisteserverit ei pea, võid kasutada ka avalikke servereid (tihtipeale pakuvad neid näiteks ülikoolid).
Meie näites on siia väljale kirjutatud
, aga mõistagi asenda see oma tegeliku uudisteserveri nimega.news.server.com
Arvatavasti ei ole vajadust muuta siin antud vaikeväärtust.
Vahel võib tekkida soov vastata mõne artikli autorile otse, ilma vastust uudistegruppi saatmata - näiteks kui soovid teha mõne väga isikliku kommentaari või parandada mõne piinliku vea. Selleks tuleb seadistustedialoogis määrata e-posti konto, mida saab teha kaardil E-post. Ilmub selline dialoog:
E-posti konto loomine
E-posti serveri nimi (aadress) tuleb sisestada nii, nagu selle on sulle andnud sinu internetiteenuse pakkuja või süsteemiadministraator. Põhimõtteliselt ongi vaja siin sisestada ainult e-posti serveri nimi väljale Server.
Meie näites on selleks
, aga mõistagi asenda see oma tegeliku e-posti serveri nimega.mail.server.com
Ka siin ei ole tõenäoliselt vaja muuta väljal Port näidatavat vaikeväärtust.
Lisainfo
Peamine KDE tugigrupp Usenetis on comp.windows.x.kde. Muudest ressurssidest KDE kohta abi otsimisel kõneleb “Abi saamine”.
Gmane kujutab endast paljude meililistide Useneti kasutajaliidest, kaasa arvatud enamikule KDE meililistidest, nii et neid saab ka KNodega lugeda.
Vaikimisi kasutatakse KDEs kiirsuhtluseks spetsiaalset IM-klienti Kopete. See on mitut protokolli kasutav IM-klient, mis tähendab, et see suudab toime tulla mitme erineva protokolliga, sealhulgas MSN, Jabber, AOL ja IRC. Sellel on veel mitmeid tulusaid omadusi, näiteks KDE aadressiraamatu toetus, metakontaktid, krüptimise toetus ja nii edasi.
KDE kiirsuhtlusklient Kopete.
Käivita Kopete peamenüüst (tavaliselt asub see alammenüüs "Internet"). Käivitamise järel näed akent, mille tiitliribale on kirjutatud Kopete ja mille ülaosas asuvad menüü- ja tööriistariba, nende all aga sinu kontaktid. Kontode lisamiseks vali menüü ja sealt . Kaarti Kontod valides näed kõiki oma kontosid (algul neid mõistagi ei ole) ning nuppe, mis võimaldavad kontosid lisada või olemasolevaid muuta või eemaldada. Klõpsuga nupule ilmub nõustaja, mis aitab sul määratleda uue konto. Kui oled konto lisanud, saad selle aktiveerida klõpsuga vastavale ikoonile Kopete peaakna allosas. Seejärel peaksid ka kõik antud kontoga seotud kontaktid aknas nähtavale ilmuma.
Metakontaktid on üks selliseid Kopete omadusi, mis võib-olla algul tekitab segadust, aga mida tundma õppides sa lihtsalt ei saa jätta seda kasutamata. Põhimõtteliselt tähendab metakontakt seda, et ühe võrgu (näiteks MSN) kontakt seotakse kontaktiga mõnes muus võrgus. See on eriti kasulik siis, kui ühel isikul on konto mitmes võrgus. Sel juhul võid temaga vestelda, ilma et peaksid vaevama pead sellega, millist kontot ta parajasti kasutab. Samuti saab metakontaktidele anda omaette nime, mis tähendab, et tead alati, kellega on tegemist - inimesed kasutavad sageli erinevatel kontodel erinevaid nimesid ja pealegi on selline omaloodud nimi palju etem kui näiteks see, mida tahab lasta sul näha mõni selline, kelle arvates on hästi tore tutvustada end kõigile MSN-i kasutajatele kui “=EF=81=8A”.
Metakontaktid võimaldavad veel mitmeid tulusaid asju, näiteks sidumist aadressiraamatu kirjetega. Vt. “E-posti ja kiirsuhtluse sidumine”
Internet Relay Chat (IRC) on märksa vanem kui enamik teisi IM-süsteeme ning seda kasutatakse seniajani väga palju. Peamiselt on see mõeldud rühmavestlusteks paljude inimeste osavõtul niinimetatud kanalitel ehk jututubades, kuid võimalik on ka vahetu suhtlus konkreetse isikuga.
Kanal #kde asub Freenode'i IRC serveris, mis pakub välja interaktiivse keskkonna võrgukoostöös valmivate projektide koordineerimiseks ja tugiteenusteks, sealhulgas ja eriti olulisema ka sellistele projektidele, mis on seotud vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga, mille hulka kuulub ka KDE.
Kuigi ka Kopetel on IRC plugin ning ta tuleb nii kanalite kui hüüdnimedega hästi toime, võivad pikaajalisemad IRC kasutajad eelistada spetsiaalset klienti, milleks on Konversation. See toetab selliseid võimalusi, nagu operaatoristaatuse andmine ja võtmine, väljaviskamine, hõlpus hüüdnime vahetamine, spetsiaalne paroolide ja kutsete toetus ja veel palju muud, mida IRC "vanad kalad" soovivad meelsasti näha. Samuti tuleb see palju paremini toime väga suurte kanalitega (näiteks #debian). Kui oled juba varem kasutanud mõnda spetsiaalset IRC-klienti, ei tohiks Konversationi kasutamine mingeid raskusi valmistada.
Kas ka sinuga on nii juhtunud? Saad e-kirja ja tahad sellele kohe vastata - ja mitte kirjaga, vaid kohe päris otse. Seejärel lülitud kiirsuhtluskliendile ja/või IRC-kliendile ning uurid, kas vajalik isik on parajasti MSN-i, Jabberi või IRC võrgus. Alates KDE 3.3-st on see palju lihtsam. Selgitame seda lähemalt:
Vajalik on KMaili, KDE aadressiraamatu ja Kopete olemasolu (Konversation võib ka ära kuluda). Kontrolli, et KMail on korralikult seadistatud ja et ka Kopete on korralikult seadistatud kasutama IRC, Jabberi ja/või MSN-i ja/või mis tahes muud protokolli.
Kui saad mõnelt vajalikult kontaktilt e-kirja, tuleb kontakt kõigepealt aadressiraamatusse lisada. Selleks klõpsa hiire parema nupuga aadressil ja vali menüükäsk .
Kui tead, millist hüüdnime kasutaja näiteks IRC-s kasutab, võta ette Kopete. Vali menüükäsk ->. Märgi nõustaja allservas kast KDE aadressiraamatu kasutamine ning klõpsa siis nupule . Vali kontaktile aadressiraamatust kirje ja klõpsa nupule . Nüüd saad määrata kontakti näidatava nime ja grupi, kuhu Kopete selle lisab. Järgmisel kaardil vali kasutatav protokoll, kui sul peaks neid mitu kasutusel olema. Valida võib ka enam kui ühe protokolli. Sõltuvalt protokollist võidakse esitada veel mõned küsimused.
Kuigi valisid aadressiraamatu kasutamise, ei seo Kopete kontakti automaatselt aadressiraamatuga. Seepärast vali kontakt ja seejärel menüükäsk ->. Märgi kaardil Üldine kast Aadressiraamatu kirjega. Klõpsa nupule ... ja vali kontakt. Sulge mõlemad aknad.
Nüüd ava aadressiraamat ja vali kontakt. Näed, et selle juurde on tekkinud lisaväli Kohalolek, mille järel ongi kohalolek kirjas. Seda uuendatakse automaatselt, kui kontakt läheb eemale, võrgust ära, tuleb võrku ja nii edasi. Nüüd ava taas KMail, vali mõni muu kiri ja seejärel taas algne kiri (see tähendab: laadi aktiivne kiri uuesti). Nüüd näed, et e-posti aadressi taga on näha ka kontakti olek.
Kui soovid kirja saatjaga vestelda, klõpsa KMailis aadressil hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Vestle kasutades... Käivitub kiirsuhtlemisrakendus ja saadki hakata vestlema.
Sisukord
Lisaks muule on KDE projekt loonud täiemahulise kontoritööpaketi nimetusega KOffice, mis järgib täielikult standardeid ja sulandub hästi KDE töökeskkonda. Käesoleva osa kirjutamisel oli eeskujuks KOfficei versioon 1.4.
KOffice on tihedalt põimitud kontoritööpakett, mis kasutab täiel määral ära KDE tehnoloogiat. Sellel on tublisti eeliseid põimimise, võimaluste, jõudluse, tuttavliku välimuse jms. mõttes. Kasutada saab kõiki selliseid tehnoloogiaid, nagu DCOP. KIO, KParts.
Eriti just KParts-tehnoloogia laiendamine KOfficei komponentidele muudab selle väga paindlikuks, lubades põimida dokumentidesse teisi dokumente.
Et suur osa tehnoloogiast on juba KDE-s niigi olemas, ei pea KOffice seda omal käel teostama, mis muudab paketi suhteliselt väikseks ning kiirendab tunduvalt rakenduste käivitamise aega ja vähendab nende mälukulu. Seepärast sobib KOffice hästi ka vanemale riistvarale, mis võib mõnel juhul tähendada tublit kokkuhoidu.
KOffice on väga suurte võimalustega kontoritööpakett. See ei piirdu ainult teksti- ja tabelitöötluse ning esitlustega, vaid selle komponendid lubavad ka pilte töödelda, vooskeeme koostada, äriraporteid luua, andmebaase hallata ning projektihaldusega tegelda. Komponentide paindliku põimimise tõttu saab omaette rakendustena kasutada ka skeemide ja diagrammide, samuti valemite loomise rakendust.
Nagu näed, pakub KOffice arvukalt omadusi, mis rikastavad sinu kontoritöövõimalusi. Samuti on paketil igati KDE vaimule vastav välimus ning selle kasutamine ei erine märgatavalt muudest kontoritööpakettidest, mis muudab KOfficei kindlasti sinu heaks kaaslaseks igapäevatöös.
Alljärgnev nimekiri toob ära vaid olulisemad KOffice'i omadused. KOffice tervikuna on liiga suur, et seda oleks võimalik ühtaegu ammendavalt ja lühidalt kirjeldada.
KOffice'i omadused
Igakülgne toetumine KDE-le, mis võimaldab ära kasutada kõiki tehnoloogiaid.
Täielik põimumine KDE-ga, mis on oluline eriti ärikeskkonnas.
KDE tehnoloogiad, sealhulgas dokumentide asukoha abstraheerimine, DCOP-skriptid, komponentide ja pluginate kasutamine...
Täielik komponentide põimimine.
Väike mälukasutus, kiire käivitumine, paketi väike suurus.
Arvukalt võimalusi, palju erinevaid komponente.
Tundlik ja ilus välimus, mida on lihtne omaks võtta ja selgeks saada.
Standardite järgimine: kasutusel on OASIS-e OpenDocument failivorming.
Kontoritööpaketile on päris oluline järgida võimalikult palju standardeid, eriti just failivormingute osas. OASIS-e OpenDocument failivormingu spetsifikatsioon on kontoritöörakendustele mõeldud avatud standard. See vorming levib aina rohkem ning seda kasutab ka OpenOffice.org, mis tähendab, et selle kontoritööpaketi kasutajatega ei tohiks failide vahetamisel probleeme tekkida.
Ametlike standardite järgimine on alati hea, kuid ärikeskkonnas võib see olla isegi eluliselt vajalik.
KOffice'i koosseisu kuulub ka selliseid komponente, mida OASIS-e spetsifikatsioon ei hõlma, kuid kõik komponendid, mida see hõlmab, kasutavad ka OASIS-e OpenDocument failivormingut.
Pane tähele, et kõik komponendid põimuvad väga hästi omavahel. Nii võib näiteks arvutustabel sisaldada nii diagramme kui esitlusi, raporteid kui ka isegi tekstidokumente. Sisuliselt võib iga komponent sisaldada mis tahes muud komponenti.
See on peamiselt mõeldud teksti töötlemiseks, kuid sel on ka mitmeid küljendamisrakendustele iseloomulikke jooni. Nende kombinatsioon pakub võimalusi luua huvipakkuva välimusega dokumente.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kword/
Tabelitöötluse komponent. KSpread on skriptide kasutamise võimalusega tabelitöötlusrakendus, mis toetab nii tabelikujulisi töölehti kui ka keerukate valemite ja statistiliste funktsioonide kasutamist. Arvukate omaduste hulka kuuluvad hüperlingid, lahtriandmete sobivuse kontroll seadistatavate hoiatuste ja toimingutega, skriptide kasutamise võimalus ning lahtrite mitmekülgne kohandamine.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kspread/
Esitluskomponent. Sellega saab luua ekraaniesitlusi või kujundada ja trükkida kilesid. Arvukate omaduste hulka kuuluvad piltide ja lõikepiltide põimimine, objektide lihtne töötlemine ning võimalus luua HTML- või XML-slaidiseansse.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kpresenter/
Vooskeemide komponent. Soovi korral saab kasutada täiendavaid trafaretikogusid, lisavõimalusi pakub pluginaraamistik ning luua saab isegi UML-skeeme.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kivio/
Vektorgraafikarakendus.
Joonistamis- ja pilditöötluskomponent. Krita pakub nii hõlpsasti kasutavaid ja lõbusaid joonistamisvõimalusi kui ka väga võimsaid võimalusi, näiteks 16-bitiste piltide, CMYK-i ja isegi OpenEXR HDR-piltide toetus.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/krita/
Hea abivahend äriraportite loomiseks, milleks saab kasutada väga võimsat raportikujundajat. Arvukate omaduste hulka kuuluvad trükkimine PostScriptis, täielik kontroll fontide, värvide, teksti joondamise ja mähkimise üle ning avatud raportidefinitsioonide failid (kus paigutus on salvestatud XML-ina).
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kugar/
Projektihalduse komponent, mis võimaldab projekte planeerida ja nende täitmist jälgida.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kplato/
Andmehalduse komponent. Selle abil saab luua andmebaasiskeeme, lisada andmeid, sooritada päringuid ja andmeid töödelda. Andmetele vajaliku välimuse andmiseks saab luua vorme. Kõik andmebaasiobjektid - tabelid, päringud ja vormid - salvestatakse andmebaasi, mis muudab väga lihtsalt andmete ja paigutuse jagamise.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kexi/ ja http://kexi-project.org
Diagrammide loomise komponent. Seda saab kasutada diagrammi lisamiseks KOffice'i muudesse komponentidesse. See on väga lihtsalt kasutatav ja igati kohandatav rakendus, milles saab muuta paljusid parameetreid ja diagrammide välimust.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kchart/
Valemiredaktor, mis pakub põhilisi sisestamisvõimalusi ja abifunktsioone teistele KOffice'i rakendustele. Mitmete võimaluste hulka kuuluvad intelligentne kursori haldamine, võimas tagasivõtmise toetus ning korralik süntaksi esiletõstmise tugi.
Veebilehekülg: http://www.koffice.org/kformula/
Lisainfo
Peamine veebilehekülg: http://www.koffice.org.
Igal KOffice'i komponendil on oma käsiraamat. Need pakuvad uusimat infot KOffice'i vastava komponendi kohta ning KOffice'i paremaks tundmaõppimiseks tasuks neid uurida. Käsiraamatuid saab lugeda KIO mooduli vahendusel Konqueroris (selleks kirjuta asukoharibale help:/
) või KDE abikeskuses. Tublisti leiab infot ka veebileheküljelt http://www.koffice.org.rakendus
Peamine internetiressursside asupaik on http://www.koffice.org.
Samast leiab ka infot kasutajate ja arendajate meililistide kohta ning muid, ennekõike arendajatele mõeldud ressursse.
Kexi projektil on ka omaette veebilehekülg aadressil http://www.kexi-project.org .
KOffice'i võimalusi saab hõlpsasti laiendada pluginate abil. Nende loomine ei ole väga keeruline ning nendega saab sageli oma igapäevatööd kergendada. Ennekõike pakuvad need arvatavasti huvi ärikeskkonnas, kus soovitakse muuta KOffice just oma vajadustele vastavaks. Olemasolevate pluginatega saab tutvuda või üldist sissejuhatust lugeda arendajate saidil. KDE arendajate üldine veebilehekülg asub aadressil http://developer.kde.org.
Sisukord
KDE määratleb failisüsteemi hierarhia, mida kasutab nii KDE keskkond kui ka kõik KDE rakendused. Üldiselt salvestab KDE kõik failid kindla struktuuriga kataloogipuusse.
Vaikimisi kasutab KDE kaht kataloogipuud:
Süsteemsel tasandil (näiteks /opt/kde3
)
Kasutaja tasandil kasutaja kodukataloogis (tavaliselt ~/.kde
)
Süsteemiadministraator võib muidugi luua täiendavaid kataloogipuid. Neid saab näiteks kasutada profiilideks.
SuSE® Linux® näiteks kasutab:
$
HOME
/.kde
/opt/kde3
(see on SuSE®-le omane, teistes distributsioonides võib see olla /usr
või /usr/kde3
)
/etc/opt/kde3
(see on SuSE® lisatud)
Kui oled paigaldanud tööriista KIOSK Admin versiooni 0.7 või uuema, saad kasutatavaid kataloogipuid kontrollida käsuga kiosktool-kdedirs
.--check
KDE ja KDE rakendused otsivad faile KDE kataloogipuid läbi uurides. Seda tehakse kindlas eelistusjärjekorras. Kui fail esineb mitmes kataloogipuus, eelistatakse viimases puus esinevat faili. Tavaliselt eelistatakse kasutaja kodukataloogis asuvat puud. Sellesse kataloogipuusse kirjutatakse ka muudatused.
Info leidmiseks MIME tüübi text/plain
kohta uuritakse järgmisi faile:
$
HOME
/.kde/share/mimelnk/text/plain.desktop
/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop
/etc/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop
Kui kasutaja midagi muudab, kirjutatakse see faili $
HOME
/.kde/share/mimelnk/text/plain.desktop
Seadistusfailidega on asjad veidi teisiti. Kui kataloogipuudes leitakse mitu sama nimega konfiguratsioonifaili, kombineeritakse nende sisu. Ka siin on oluline kataloogipuude eelistusjärjekord. Kui kaks faili määratlevad ühe ja sama seadistusvõtme erinevalt, siis kasutatakse suurema eelistusega failis leiduvat väärtust.
Oletame, et on kaks faili järgmise sisuga:
$HOME
/.kde/share/config/foobar
Color=red Shape=circle
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
Color=blue Position=10,10
Failide sisu ühendatakse, nii et tulemus on selline:
Color=red Shape=circle Position=10,10
KDEHOME
~/.kde
KDEROOTHOME
/root/.kde
KDEDIR
/opt/kde3
, /usr
, /usr/kde3
KDEDIRS
/opt/kde3
, /usr
, /usr/kde3
KDEDIR
.Neid ei pea määrama, väga hästi sobivad ka vaikeväärtused.
KDE 2 ja KDE 3 korraga? Kasuta $KDEDIR
KDE 2 ja $KDEDIRS
KDE 3 jaoks.
Näiteks ülikoolitöötajal võivad olla sellised seadistused:
KDEHOME='~/.kde3' KDEROOTHOME='/root/.kde3' KDEDIRS='/opt/kde_staff:/opt/kde3'
Eeltoodud näites sisaldas /opt/kde_staff
töötajatele mõeldud täiendavad seadistusi ja rakendusi. “Kasutaja profiilid” võimaldavad seda kataloogi kasutada ainult kindlatel isikutel, mitte aga teistel. Lisa järgmine kirje faili /etc/kderc
:
[Directories-staff] prefixes=/opt/kde_staff
Sellega luuakse profiil “staff”, mis lisab kataloogipuu /opt/kde_staff
. (Pane tähele, et SuSE® Linux® kasutab /etc/kde3rc
, mitte aga /etc/kderc
.) Nüüd, kus meil on nimega profiil, saame seda omistada konkreetsetele kasutajatele.
Profiilide seostamiseks kasutajatega tuleb failis /etc/kderc
määrata seosefail:
[Directories] userProfileMapFile=/etc/kde-user-profile
Nüüd saab profiili omistada kas kasutajanime või UNIX® grupi järgi, millesse antud kasutaja kuulub.
Profiili "staff" omistamiseks kõigile kasutajale, kes kuuluvad UNIX® gruppi staff_members, lisa järgmised read faili /etc/kde-user-profile
:
[General] groups=staff_members [Groups] staff_members=staff
Profiili võib omistada ka konkreetsele kasutajale:
[Users] bastian=staff
Igal KDE kasutataval kataloogipuul on kindel kataloogistruktuur. Teatud puule ebavajalikud või lihtsalt mittekasutatavad kataloogid võib siiski välja jätta. Näiteks ajutiste failide jaoks mõeldud kataloogid leiab tavaliselt ainult kataloogipuus $
, mitte aga teistes.KDEHOME
Arhitektuurist (OS-i ja protsessori tüübist) sõltuvad kataloogid:
bin
KDE käivitatavate failide jaoks.
lib
KDE teekide jaoks.
lib/kde3
See kataloog sisaldab komponente, pluginaid ja muid käitusajal laaditavaid objekte, mida kasutavad KDE 3.x
rakendused.
Jagatud kataloogid: ei sõltu arhitektuurist, neid võib kasutada erineva arhitektuuriga.
share/applnk
KDE menüü .desktop
-failid (vana)
share/applications
KDE menüü .desktop
-failid (alates KDE 3.2)
share/apps
Sisaldab rakendusespetsiifilisi andmefaile. Igal rakendusel on siin oma alamkataloog, kuhu on salvestatud täiendavad andmefailid.
share/config
Seadistustefailid. Tavaliselt on nende nimeks rakenduse nimi, millele on lisatud tähed “rc”. Erijuhtum on kdeglobals
: seda faili kasutavad kõik KDE rakendused.
share/config/session
Seda kataloogi kasutatakse seansihalduseks ja see esineb tavaliselt ainult kataloogipuus $
. Seansi lõppedes salvestavad KDE rakendused siia oma oleku. Failinimed koosnevad rakenduse nimest, millele on lisatud arv. Seansihaldur ksmserver salvestab nende arvude viited seanssi faili KDEHOME
ksmserverrc
salvestades.
share/doc/HTML
Selles kataloogis leidub KDE rakenduste dokumentatsioon. See on korraldatud keelte ja rakenduste järgi. Tavaliselt on selles kataloogis vähemalt kaks faili: index.docbook
sisaldab dokumentatsiooni vormindamata DocBook-vormingus ning index.cache.bz2
sisaldab sama dokumentatsiooni bzip2-tihendusega HTML-vormingus. HTML-versiooni kasutab KDE abikeskus. Kui HTML-versioon puudub, regenereerib KDE abikeskus selle DocBook-versioonist, kuid see nõuab üsna palju aega.
share/icons
Sellesse kataloogi on salvestatud ikoonid. Need on korraldatud teemade, mõõtmete ja kasutusala järgi.
share/mimelnk
Selles kataloogis on .desktop
-failid, mis kirjeldavad MIME tüüpe. KDE kasutab MIME tüüpe failitüübi tuvastamiseks.
share/services
Selles kataloogis on .desktop
-failid, mis kirjeldavad teenuseid. Teenused on nagu rakendused, kuid tavaliselt käivitavad neid teised rakendused, mitte kasutaja ise. Teenuseid ei ole näha KDE menüüs.
share/servicetypes
Selles kataloogis on .desktop
-failid, mis kirjeldavad teenusetüüpe. Teenusetüüp tähistab tavaliselt teatud programmiliidest. Rakendused ja teenused määravad oma
>.desktop
-failides ära teenusetüübid, mida nad pakuvad.
share/sounds
Selles kataloogis on helifailid.
share/templates
Selles kataloogis on erinevat tüüpi failide loomiseks mõeldud mallid. Mall koosneb .desktop
-failist, mis kirjeldab faili ja sisaldab viidet failile alamkataloogis .source
. Selle kataloogi malle näeb alammenüüs töölaual ning failisirvijas. Kui kasutaja valib menüüst malli, kopeeritakse selle lähtefail.
share/wallpapers
Selles kataloogis on pildid, mida saab kasutada taustapildina.
On kolm masinapõhist kataloogi, mis tavaliselt kujutavad endast viita mõnele muule asukohale. Kui neid ei ole veel olemas, luuakse järgmised viidad ja kataloogid utiliidiga lnusertemp:
$KDEHOME
/socket-$MASINANIMI
Tavaliselt /tmp/ksocket-$
. Seda kasutatakse erinevate UNIX® soklite jaoks.KASUTAJA
/
$KDEHOME
/tmp-$MASINANIMI
Tavaliselt /tmp/kde-$
. Seda kasutatakse ajutiste failide jaoks.KASUTAJA
/
$KDEHOME
/cache-$MASINANIMI
Tavaliselt /var/tmp/kdecache-$
. Seda kasutatakse puhverdatud failide jaoks.KASUTAJA
/
Et kataloogides /tmp
ja /var/tmp
on kõigil kirjutamisõigus, on võimalik, et mõni mainitud kataloogidest on juba olemas, aga selle omanik on mõni teine kasutaja. Sel juhul loob utiliit lnusertemp uue kataloogi alternatiivse nime ja lingiga.
KDE kasutab lihtsaid tekstipõhiseid faile kõigi seadistustefailide jaoks. Need koosnevad gruppidesse seatud võtmete ja väärtuste paaridest. Kõik KDE seadistustefailid kasutavad UTF-8 kodeeringut, mis lubab laiendada ASCII võimalusi.
Grupi algust tähistab nurksulgudesse seatud grupinimi. Kõik sellele järgnevad võtme-väärtusepaarid kuuluvad antud gruppi. Grupp lõpeb kas uue grupi alguse või faili lõpuga. Kirjed faili alguses, millele ei eelne grupinime, kuuluvad vaikimisi gruppi.
Järgnev näide toob ära kahest grupist koosneva seadistustefaili. Esimene grupp sisaldab võtmeid LargeCursor
ja SingleClick
, teine grupp võtmeid Show hidden files
ja Sort by
:
[KDE] LargeCursor=false SingleClick=true
[KFileDialog Settings] Show hidden files=false Sort by=Name
Kirjed grupis koosnevad võrdusmärgiga eristatud võtmest ja väärtusest. Võti võib sisaldada tühikuid ning sellele võivad järgneda nurksulgudesse seatud valikud. Võrdusmärgi järel seisab kirje väärtus. Tühimärke mõlemal pool võrdusmärki ning väärtuse järel eiratakse. Täpsemalt öeldes on vorming järgmine:
kirje
=väärtus
Kui väärtus peab sisaldama tühikut alguses või lõpus, tuleb selleks kasutada längkriipsu, millele järgneb “s”.
Längkriipsuga saab veel mitut asja määrata, nimelt:
\s tähistab tühikut
\t tähistab tabeldusmärki
\r tagasijooksumärki
\n tähistab reavahetusmärki (uus rida)
\\ tähistab längkriipsu ennast
Järgnevas näites algab kirje Caption
väärtus kahe tühikuga, kirje Description
sisaldab aga kolme tekstirida. Ridade eraldamiseks kasutatakse längkriipsu abil esitatavaid reavahetusmärke.
[Preview Image] Caption=\s My Caption Description=This is\na very long\ndescription.
Tühje ridu seadistustefailides eiratakse, samuti ridu, mille alguses seisavad trellid (“#”). Viimast kasutatakse enamasti kommentaaride lisamiseks konfiguratsioonifailidesse. Tasub märkida, et kui KDE rakendus uuendab seadistustefaili, kommentaare ei säilitata.
Erinevate KDE kataloogipuude alamkataloogis share/config
võib olla mitu ühenimelist seadistustefaili. Sel juhul kombineeritakse nende kõigi info võtmehaaval. Kui üks ja sama võti on defineeritud mitmes failis, siis kasutatakse selle faili väärtust, mis seisab eelistusjärjekorras eespool. Kõige ees seisavad alati $
seadistustefailid. Kui teatud grupi võti on mitu korda defineeritud ühes ja samas failis, kasutatakse viimase kirje väärtust.KDEHOME
Kui $
sisaldab: HOME
/.kde/share/config/foobar
[MyGroup] Color=red Shape=circleja
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
sisaldab [MyGroup] Color=blue Position=10,10on tulemus järgmine:
[MyGroup] Color=red Shape=circle Position=10,10
Kui $
sisaldab HOME
/.kde/share/config/foobar
[MyGroup] Color=red Shape=circle [MyGroup] Color=greenja
/opt/kde_staff/share/config/foobar
sisaldab [MyGroup] Color=purple Position=20,20ja
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
sisaldab [MyGroup] Color=blue Position=10,10on tulemus järgmine:
[MyGroup] Color=green Shape=circle Position=20,20
Et kasutajad ei saaks tühistada vaikeseadistusi, võib need märkida muudetamatuks. Seadistusi saab muuta muudetamatuks ühekaupa, grupiti või ka failiti. Ühe kirje võib lukustada võtme järele [$i]
lisades, nt.:
Color[$i]=blue
Kirjete grupi võib lukustada grupi nime järele [$i]
lisades, nt.:
[MyGroup][$i]
Terve faili lukustamiseks alusta faili eraldi reaga [$i]
, st.:
[$i]
Kui $
sisaldab: HOME
/.kde/share/config/foobar
[MyGroup] Color=red Shape=circleja
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
sisaldab: [MyGroup][$i] Color=blue Position=10,10on tulemus järgmine:
[MyGroup] Color=blue Position=10,10
Kui $
sisaldab: HOME
/.kde/share/config/foobar
[MyGroup] Color=red Shape=circleja
/opt/kde_staff/share/config/foobar
sisaldab [MyGroup] Color=purple Shape=rectangleja
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
sisaldab [MyGroup][$i] Color=blue Position=10,10on tulemus järgmine:
[MyGroup] Color=purple Shape=rectangle Position=10,10
Niinimetatud “shelli laiendamise” võimalustega saab määrata märksa dünaamilisemaid vaikeväärtuseid. Sel juhul saab seadistusvõtme väärtuse luua keskkonnamuutuja väärtuse või shellikäsu väljundi põhjal. Seadistuskirjete shelli laiendamise võimaluste kasutamiseks peab võtmele järgnema [$e]. Tavaliselt kirjutatakse laiendatud vorm pärast esimest kasutamist kasutaja konfiguratsioonifaili. Selle vältimiseks on soovitatav seadistuskirje lukustada, lisades selleks võtme järele [$ie]. Sel juhul ei saa muidugi ka kasutaja seda muuta.
Järgnevas näites määratakse kirje Host
väärtus programmi hostname väljundi põhjal. Tagamaks seda, et väärtus määratakse alati dünaamiliselt, on seadistus ka lukustatud.
Kirje Email
väärtus määratakse keskkonnamuutujate $USER
ja $HOST
väärtuste alusel. Kui kasutaja jaan
on ennast loginud süsteemi jaani_masin
, on tulemuseks väärtus jaan@jaani_masin
. See seadistus ei ole lukus.
[Mail Settings] Host[$ie]=$(hostname) Email[$e]=${USER}@${HOST}
Enamikku seadistuskirjeid saab märgistada keelekoodiga. Sel juhul kasutatakse vajaliku võtme väärtuse leidmiseks keelt, mille kasutaja on oma töölaua jaoks valinud. Kui valitud on vaikimisi keel (Ameerika inglise keel) või valitud keelele pole vastavat indeksit, kasutatakse indeksita võtmekirjet.
Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption
väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et
), on kirje väärtus “Minu pealdis”. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust “My Caption”.
[Preview Image] Caption=My Caption Caption[et]=Minu pealdis
Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption
väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et
), on kirje väärtus “Minu pealdis”. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust “My Caption”.
[Preview Image] Caption=My Caption Caption[et]=Minu pealdis
Varasemal ajal ei olnud seadistustefailis esineda võivad kirjed üldjuhul dokumenteeritud. Alates KDE 3.2 on asi muutunud. Kataloogis $
leiab failid, mis kirjeldavad seadistustefaili võimalikke kirjeid. Neid kasutab võimaluse korral KDE uus seadistusteredaktor.KDEDIR
/share/config.kcfg
Toome ühe näite XML-konfiguratsioonifaili kohta:
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE kcfg SYSTEM "http://www.kde.org/standards/kcfg/1.0/kcfg.dtd">
<kcfg>
<kcfgfile name="korganizerrc"/>
<group name="General">
<entry type="Bool" key="Auto Save">
<label>Enable automatic saving of calendar</label>
<default>true</default>
</entry>
<entry type="Int" key="Auto Save Interval">
<default>10</default>
</entry>
</group>
</kcfg>
Sellega on võrdväärne:
[General] Auto Save=false Auto Save Interval=25
Töötab alati administraatori (root
) õigustes! Kasutab faile $
ja KDEDIR
/share/config/kdmrc/etc/X11/xdm/Xservers
. Viimases on umbes sellised kirjed:
:0 local /usr/X11R6/bin/X :0 vt07
Asjakohased käivitamisfailid on järgmised:
[X-*-Core] sektsioon failis kdmrc |
Seadistus - /etc/X11/xdm/Xsetup |
Kasutaja sisestab kasutajanime ja parooli |
Käivitamine - /etc/X11/xdm/Xstartup - valmistumine administraatori õigustes |
Seanss - /etc/X11/xdm/Xsession - käivitab seansi kasutaja õigustes |
= KDE seansi korral: kde või startkde |
= Olemasolu korral ~/.xsession või ~/.xinitrc |
Lähtestamine - /etc/X11/xdm/Xreset - pärast seansi lõppu |
KDE käivitamine algab skriptiga startkde
. Enamasti kutsub selle välja kuvahaldur (kdm) pärast kasutaja autentimist. Skriptis startkde
on kaks väga tähtsat rida:
LD_BIND_NOW=true kdeinit +kcminit +knotify and kwrapper ksmserver $KDEWM
Esimene rida käivitab ülemprotsessi kdeinit. Protsessi kdeinit kasutatakse kõigi muude kde; protsesside käivitamiseks. Käsu ps aux
väljundis näeb seda kujul: kdeinit: Running...
. Argumendid, mida näeb kdeinit'i järel, on täiendavalt käivitatavate protsesside nimed. Sümbol + tähendab, et kdeinit peab ootama, kuni protsess on lõpetanud. kdeinit käivitab ka protsessid dcopserver, klauncher ja kded.
Teine rida annab protsessile kdeinit korralduse käivitada seansihalduri protsess ksmserver. Seansihaldur määrab seansi eluea. Kui protsess töö lõpetab, logitakse kasutaja välja.
Kõik KDE taustaprotsessid on kasutajapõhised: erinevalt süsteemsetest deemonitest ei jagata neid kasutajate vahel. Nad on unikaalsed nii kasutajate järgi kui ka X-serveri kuva järgi. Need protsessid on järgmised:
Töölaua kommunikatsioon
Üldine teenustedeemon.
Käivitab vajaduse korral Sycoca andmebaasi uuendamise
Initsialiseerimisteenus
Täpsemalt räägib sellest “kcminit”.
Rakenduste käivitaja (see ei ole sama, mis Alt+F2 dialoog!)
Täpsemalt räägib sellest “klauncher”.
Kasutaja märguanded.
Täpsemalt räägib sellest “knotify”.
Seansihaldus
Täpsemalt räägib sellest “KSMServer”.
Protsess kdeinit käivitab kõik teised KDE programmid. kdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka kdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $
.KDEDIR
/lib/kde3
Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi kdeinit
. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top -c
või ps aux
:
%
ps
aux
waba 23184 0.2 2.1 23428 11124 ? S 21:41 0:00 kdeinit: Running... waba 23187 0.1 2.1 23200 11124 ? S 21:41 0:00 kdeinit: dcopserver --nosid waba 23189 0.2 2.4 25136 12496 ? S 21:41 0:00 kdeinit: klauncher waba 23192 0.7 2.8 25596 14772 ? S 21:41 0:00 kdeinit: kded waba 23203 0.8 3.4 31516 17892 ? S 21:41 0:00 kdeinit: knotify
kdeinit: Running...
tähistab ülemprotsessi kdeinit. Ülejäänud protsessid on käivitatud KLM-idena.
kdeinit käivitab esmakordsel käivitumisel protsessid dcopserver, klauncher ja kded, samuti kõik muud programmid, mis on määratud skriptiga startkde (tavaliselt kcminit ja knotify).
dcopserver on deemon, mis tagab kõigile KDE rakendustele protsessidevahelise kommunikatsiooni (DCOP). DCOP on iseenesest kasutatav käsureatööriista dcop abil. DCOP on eluliselt vajalik kõigile KDE rakendustele.
Mõned asjakohased failid:
$HOME
/.DCOPserver_$HOSTNAME
_$DISPLAY
nt. .DCOPserver_linux__0
. Seda kontrollib $DCOPAUTHORITY
.
/tmp/.ICE-unix/dcoppid
-arv
nt. dcop7634-1069677856
. See on fail, millele viitab ülaltoodud DCOPserver
-fail.
$HOME
/.ICEauthority
Autentimisinfo, mida kontrollib $ICEAUTHORITY
.
kcminit paneb käivitamise ajal tööle initsialiseerimisteenused. Initsialiseerimisteenuseid määratlevad rakenduste või teenuste .desktop-failid real X-KDE-Init
:
[Desktop Entry] Encoding=UTF-8 Exec=kcmshell energy Icon=energy_star Type=Application X-KDE-Library=energy X-KDE-Init=energy
Initsialiseerimisteenuseid kasutatatakse üldjuhul riistvara initsialiseerimisel kasutaja määratud seadistuste põhjal.
Käsuga kcminit
saab näha kõiki initsialiseerimisteenuseid ning käsuga --list
kcminit
käivitada konkreetse teenuse. Sellest on abi näiteks käivitamisprobleemide selgitamisel.teenus
klauncher on deemon, mis vastutab KDE teenuste aktiveerimise eest. See töötab uute protssesside käivitamisel tihedalt käsikäes ülemprotsessiga kdeinit. KDE rakendused suhtlevad uute rakenduste või teenuste käivitamiseks klauncher'iga DCOP-i vahendusel.
Hästi on tuntud veateade: KLauncher could not be reached via DCOP
, mis osutab kas tõsisele probleemile dcopserver'iga või klauncher'i krahhile.
klauncher'i saab taaskäivitada, kui käivitada kdeinit uuesti konsooliaknast. Igal juhul tasuks eelnevalt kontrollida, et $HOME
, $DISPLAY
ja mitmesugused muutujad $KDEDIR(S)
on korrektselt määratud!
ksmserver on KDE seansihaldur. Käivitamisel paneb seansihaldur tööle automaatselt käivitatavad rakendused ja taastab eelnenud seansi rakendused. Automaatselt käivitatavaid rakendusi tähistavad .desktop
-failid kataloogis $
. Selle, kas rakendus automaatselt käivitada või mitte, saab määrata vastava tingimusega kirje KDEDIR
/share/autostartX-KDE-autostart-condition
näol .desktop
-failis.
Näiteks fail ktip.desktop
sisaldab:
X-KDE-autostart-condition=ktiprc:TipOfDay:RunOnStart:true
See tähendab, et konfiguratsioonifailis ktiprc
kontrollitakse kirje RunOnStart
olemasolu sektsioonis [TipOfDay]
. Kui sellist kirjet pole, võetakse tingimuse väärtuseks 'tõene' (true
), mis tähendab, et ktip on üks automaatselt käivitatavaid rakendusi.
Mõned rakendused, mida ksmserver automaatselt käivitab, on järgmised:
KDE töölaud
KDE paneel
Päeva nõuande programm
Utiliit süsteemi teadete edastamiseks kasutajale
Paneelile dokitud lõikepuhvriutiliit
Eesseisvatest sündmustest ja kohtumistest märku andev utiliit
kdesktop käivitab omakorda rakendused, mis leiduvad kataloogis $
. kdesktop avab automaatselt kõik selles kataloogis leiduvad failid, kaasa arvatud dokumendid, binaarfailid või rakendused KDEHOME
/Autostart.desktop
-failide kujul.
KDE seansihaldur taastab ka varasema seansi. Seanss koosneb nii rakendustest kui ka rakendustespetsiifilisest infost, mis kajastab rakenduste olekut seansi salvestamise hetkel. Seansid on salvestatud seadistustefaili ksmserverrc
, mis sisaldab viiteid rakendusespetsiifilisele olekuinfole. Viimane on salvestatud kataloogi $
. KWin'i olekuinfo sisaldab kõigi rakenduste akende olekuinfot varasemas seansis. KDEHOME
/share/config/session
Mõned olulisemad keskkonnamuutujad, mida KDE kasutab:
KDEDIR
Peab olema määratud, kui ei ole määratud KDEDIRS
, ning viitama KDE paigalduspuu juurele. Võimaldab KDE-l leida oma andmeid, näiteks ikoone, menüüsid ja teeke.
KDEDIRS
Tühistab muutuja KDEDIR
ning võimaldab määrata mitu kataloogi, kust KDE oma andmeid otsib. Abiks, kui tahad paigaldada või pead paigaldama mõned programmid muu prefiksiga kui ülejäänud KDE.
$KDEHOME
Kui pole määratud, kasutab KDE kataloogi ~/.kde
kataloogina, kuhu salvestada personaalsed andmed.
KDEROOTHOME
Kui pole määratud, kasutab KDE kataloogi ~root/.kde
kataloogina, kuhu salvestada administraatori (root
) personaalsed andmed. See muutuja võeti kasutusele, et KDE ei kirjutaks kogemata kasutaja andmeid administraatori õigustes üle, kui kasutaja käivitab KDE programmi pärast programmiga su endale administraatori (root
) õiguste võtmist.
KDEWM
Kui keskkonnamuutuja KDEWM
on määratud, kasutatakse seda KWin'i asemel KDE aknahaldurina startkde skriptis.
KDE_LANG
Tühistab KDE keeleseadistuse, nt. KDE_LANG=fr kprogram &
käivitab programmi prantsuskeelse tõlkega, kui vajalikud failid on paigaldatud.
KDE_MULTIHEAD
Kui anda sellele muutujale väärtuseks true
(tõene), siis tähendab see, et KDE töötab multihead-süsteemis.
KDE_FORK_SLAVES
(Alates KDE 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab KIO-moodulid panna lähtuma otseselt rakenduse protsessist. Vaikimisi käivitab KIO-moodulid klauncher/kdeinit. See on abiks, kui KIO-moodul peab töötama samas keskkonnas rakendusega. Nii on näiteks rakenduse Clearcase puhul.
KDE_HOME_READONLY
Selle muutuja määramisel on kodukataloog ühendatud ainult lugemisõigusega.
KDE_NO_IPV6
(Alates KDE 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab keelata IPv6 toetuse ja IPv6 DNS-otsingud.
KDE_IS_PRELINKED
(Alates KDE 3.2) Selle muutuja määramisel on KDE binaarfailid ja teegid eellingitud. See lülitab protsessi kdeinit välja.
KDE_UTF8_FILENAMES
Selle keskkonnamuutuja määramisel eeldab KDE, et kõik failinimed on sõltumata aktiivsest lokaadist UTF-8 kodeeringus.
KDE_FULL_SESSION
(Alates KDE 3.2) See määratakse KDE käivitumisel automaatselt tõeseks ning kasutatakse nt. teatamiseks Konquerorile, et see peab jääma ka pärast sulgemist mällu juhuks, kui seda edaspidi vaja läheb. Kui muutuja pole määratud, lõpetab Konqueror pärast sulgemist täielikult oma töö (nt. KDE su teeb seda, see on kasuks ka silumisel).
KDESYCOCA
Võimaldab määrata genereeritud KDE süsteemse konfiguratsiooni puhvrifaili asukoha ja nime.
KDETMP
Võimaldab määrata /tmp
asemel muu asukoha, kuhu KDE salvestab oma ajutisi faile.
KDEVARTMP
Võimaldab määrata /var/tmp
asemel muu asukoha, kuhu KDE salvestab oma muutuvaid faile.
XDG_DATA_HOME
(Alates KDE 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised andmefailid. Vaikimisi on $
.HOME
/.local/share
XDG_DATA_DIRS
(Alates KDE 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse andmefaile lisaks $
baaskataloogile. Vaikimisi XDG_DATA_HOME
/usr/local/share/:/usr/share/
.
KDE lisab omalt poolt ka $KDEDIRS
ja profiilide asukohad. Kasutatakse .desktop
- ja .directory
-menüüfailide jaoks. .desktop
-failid on kataloogis $
. XDG_DATA_DIRS
/applications.directory
.failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/desktop-directories.
XDG_CONFIG_HOME
(Alates KDE 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised seadistustefailid. Vaikimisi on $
.HOME
/.config
XDG_CONFIG_DIRS
(Alates KDE 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse seadistustefaile lisaks $
baaskataloogile. Vaikimisi XDG_CONFIG_HOME
/etc/xdg
. KDE lisab omalt poolt ka $KDEDIRS
ja profiilide asukohad. Kasutatakse .menu
- kirjelduste jaoks kataloogis $
. XDG_CONFIG_DIRS
/menus
kdeinit käivitab kõik teised KDE programmid. kdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka kdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $
.KDEDIR
/lib/kde3
Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi kdeinit
. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top -c
või ps aux
:
%
ps aux | grep bastian
bastian 26061 0.0 2.2 24284 11492 ? S 21:27 0:00 kdeinit: Running... bastian 26064 0.0 2.2 24036 11524 ? S 21:27 0:00 kdeinit: dcopserver bastian 26066 0.1 2.5 26056 12988 ? S 21:27 0:00 kdeinit: klauncher bastian 26069 0.4 3.2 27356 16744 ? S 21:27 0:00 kdeinit: kded bastian 26161 0.2 2.7 25344 14096 ? S 21:27 0:00 kdeinit: ksmserver bastian 26179 1.1 3.4 29716 17812 ? S 21:27 0:00 kdeinit: kicker bastian 26192 0.4 3.0 26776 15452 ? S 21:27 0:00 kdeinit: klipper bastian 26195 1.0 3.5 29200 18368 ? S 21:27 0:00 kdeinit: kdesktop
Nagu oled vahest märganud, on sel üks kõrvalefekt, mis muudab keeruliseks tappa probleeme tekitavat protsessi:
%
killall kdesktop
kdesktop: no process killed
Mõistagi on sel juhul ahvatlev kasutada käsku killall kdeinit
, aga kõigi kdeinit'i protsesside tapmine tähendab tegelikult kogu KDE töö lõpetamist. Totaalset hävitamist niisiis!
Sellest aitab üle kaks lihtsat lahendust:
%
kdekillall kdesktop
või vana hea%
kill 26195
kdekillall kuulub KDE SDK-paketi koosseisu.
KDE kasutab mitut laadi ikoone:
Dokumendid
Veebisaitide lingid (.desktop
-faili kasutades)
Rakenduste lingid (.desktop
-faili kasutades)
Seadmed: kettad, partitsioonid ja välisseadmed:
Otseselt .desktop
-faili kasutades
Automaatselt IO-mooduli devices:// vahendusel
Tootjaspetsiifilised (nt. SuSE® Minu arvuti)
Veebisaitide lingid .desktop
-faili kasutades: ->->. Ikooni saab muuta dialoogis Omadused. Tulemuseks on .desktop
-fail:
[Desktop Entry] Encoding=UTF-8 Icon=/opt/kde3/share/apps/kdesktop/pics/ksslogo.png Type=Link URL=http://www.kde.org/
Rakenduste lingid .desktop
-faili kasutades: ->->. Üksikasjad tuleb ise anda. Lohistamine KDE menüüst: kas kopeerimine või linkimine (palju lihtsam).
[Desktop Entry]Encoding=UTF-8 GenericName=IRC Client
GenericName[af]=Irc Kliët GenericName[de]=IRC Programm ... GenericName[zu]=Umthengi we IRC
SwallowExec=
Name=KSirc Name[af]=Ksirc Name[de]=KSirc ...
![]() | Trafarett |
![]() | Tõlgitud üldine kirjeldus, ei kasutata töölaual |
![]() | Pärand, võib eemaldada |
![]() | Tõlgitud nimi, nagu see esineb töölaual |
Töölaua ikoonid
... Name[zu]=Ksirc MimeType=Exec=ksirc %i %m
Icon=ksirc
TerminalOptions=
Path=
Type=Application
Terminal=0
X-KDE-StartupNotify=true
X-DCOP-ServiceType=Multi
Categories=Qt;KDE;Network
![]()
Käsu järele võib lisada mitmeid kohatäitjaid, mis programmi käivitamisel asendatakse tegelike väärtustega:
Üks failinimi; kasutatakse faili kukutamisel ikoonile või failiseostega.
Failide nimekiri; kasutatakse rakenduste korral, mis võivad korraga avada mitu kohalikku faili.
Üks URL; kui rakendus suudab ise käsitleda nt. FTP või HTTP URL-e, vastasel juhul KDE.
URL-ide nimekiri; kõigepealt laaditakse fail alla ja edastatakse kohalik fail rakendusele (!!).
Avatava faili kataloog; abiks, kui rakendus eeldab muidu faili oma töökataloogis.
Kataloogide nimekiri; pole eriti praktiline.
Ikoon; ka --icon
; KDE kasutab tegumiribal ikooni, mille määrab rida Icon
=.
Miniikoon; pärand.
Pealdis; ka ka --caption
; KDE kasutab tegumiribal nime, mille määrab rida Name
=.
Näited:
Exec
-rida: ksirc %iExec
-rida: cd %d; kedit $(basename %f)Töölaua ikoone saab määrata mitmes kohas:
~/Desktop
: kopeeritud asukohast /etc/skel/Desktop
$
(ühendatud)KDEDIR
/apps/kdesktop/Desktop
$
(kopeeritud)KDEDIR
/apps/kdesktop/DesktopLinks
Seadmete ikoonid (dünaamiliselt ühendatud)
Distributsioonispetsiifilised: SUSE Linux kopeerib teatud ikoonid failis startkde.theme asukohast /opt/kde3/share/config/SuSE/default/
KDE 3.2 võttis kasutusele ühtse menüüvormingu (http://freedesktop.org/Standards/menu-spec/).
Enne KDE 3.2:
Kataloogistruktuur asukohas share/applnk
Kataloogistruktuur tähistab menüüstruktuuri
Iga .desktop
-fail tähistab üht rakendust
KDE 3.2 tingimustes oli struktuuri üsna raske ümber korraldada, mistõttu uus menüüvorming:
Määrab struktuuri ühes .menu-failis
Tugineb kategooriatele
On ühine GNOME-le ja KDE-le
Toetab ka applnk-stiilis menüüsid
Näide applications.menu
põhjal:
<Menu>
<Name>Office</Name>
<Directory>suse-office.directory</Directory>
<Include>
<Filename>Acrobat Reader.desktop</Filename>
<Filename>kde-kpresenter.desktop</Filename>
<Filename>kde-kword.desktop</Filename>
</Include>
<Menu>
Menüükirje 3 rakendusega:
/usr/share/applications/Acrobat Reader.desktop
/opt/kde3/share/applications/kde/kpresenter.desktop
/opt/kde3/share/applications/kde/kword.desktop
.menu
-failid kirjeldavad menüüstruktuuri. Need on salvestatud kataloogidesse $
ja KDEDIR
/etc/xdg/menus/etc/xdg/menus
. Sinna on salvestatud süsteemne menüüstruktuur, mida kontrollib $XDG_CONFIG_DIRS
. $
salvestab kasutajate muudatused menüüstruktuuri, seda kontrollib $HOME
/.config/menusXDG_CONFIG_HOME
. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.
.desktop
-failid kirjeldavad rakendusi ja on salvestatud kataloogidesse $
, KDEDIR
/share/applications/usr/share/applications
, /usr/local/share/applications
. Need on süsteemsed rakenduste .desktop
-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS
.
$
sisaldab kasutajaspetsiifilisi HOME
/.local/applications.desktop
-faile ja kasutajaspetsiifilisi muudatusi. Seda kontrollib $XDG_DATA_HOME
. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.
.directory
-failid kirjeldavad alammenüüsid ja on salvestatud kataloogidesse $
, KDEDIR
/share/desktop-directories/usr/share/desktop-directories
, /usr/local/share/desktop-directories
. Need on süsteemsed menüüde .directory
-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS
. Kasutajaspetsiifilised muudatused on salvestatud kataloogi $
. Neid kontrollib $HOME
/.local/desktop-directoriesXDG_DATA_HOME
. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.
Näide applications.menu
põhjal:
<Menu>
<Name>Art</Name>
<Directory>suse-edutainment-art.directory</Directory>
<Include>
<Category>X-SuSE-Art</Category>
</Include>
</Menu>
Art
on menüü sisemine nimi. suse-edutainment-art.directory
määrab menüü nime ja ikooni ning see menüü sisaldab kõiki rakendusi, mille kategooriaks on X-SuSE-Art
, nt.:
Categories=Qt;KDE;Education;X-SuSE-Art
suse-edutainment-art.directory
määrab selle menüü nime ja ikooni:
[Desktop Entry] Name=Art and Culture Icon=kcmsystem
Rakendusi, mida ei ole menüüs, ei ole olemas ka teiste rakenduste või failiseoste jaoks: kui eemaldad rakenduse menüüst, eeldab KDE et sa ei soovi seda kasutada.
Kui sa ei soovi rakendust menüüs näha, sea nad menüüsse .hidden
või spetsiaalsesse menüüsse võtmega
NoDisplay=true
.directory
-failis$
sisaldab faili KDEDIR
/etc/xdg/menus/applications-merged/kde-essential.menu
, mis sisaldab teatud olulisi menüüsid, mida tavaliselt KDE menüüs endas ei näidata:
Juhtimiskeskusel on peidetud menüü Seadistused, mille sisu määrab kde-settings.menu
ja mille ikooni ja nime määrab kde-settings.directory
Infokeskusel on peidetud menüü Informatsioon, mille sisu määrab kde-information.menu
ja mille ikooni ja nime määrab kde-information.directory
Ekraanisäästjatel on peidetud menüü Süsteem/Ekraanisäästjad, mille sisu määrab kde-screensavers.menu
ja mille ikooni ja nime määrab kde-system-screensavers.directory
. $
sisaldab: KDEDIR
/share/desktop-directories/kde-system-screensavers.directory
NoDisplay=true
KDE toetab endiselt ka vanas stiilis menüüsid, mille puhul kataloogistruktuur on määratud kataloogides $
(süsteemne) ja KDEDIR
/share/applnk$
(kasutajaspetsiifiline). Seda järgitakse juhul, kui HOME
/.kde/share/applnk.desktop
-failis ei ole Categories
= rida. Sel juhul määravad kategooriad asukoha menüüs.
KSycoca puhverdab menüüstruktuuri ja info kõigi saadaolevate rakenduste kohta. Andmebaasi saab värskendada programmiga kbuildsycoca
. Andmebaasi enda asukoht on /var/tmp/kdecache-${
. Seda uuendab automaatselt KDED, seda kontrollitakse KDE sisselogimise ajal ning seansi ajal jälgib seda KDED, USER
}/ksycoca
Muudatuste jälgimise keelamiseks (see võib tekitada probleeme näiteks NFS-i kasutamisel) lisa järgmine rida faili kdedrc
:
[General] CheckSycoca=false
Regenereerimise pealesundimiseks anna käsk touch $
.KDEDIR
/share/services/update_ksycoca
KMenuEdit on mõeldud üksikkasutaja vajaduste rahuldamiseks. Menüüstruktuuri muudatusi salvestab ~/.config/menus/applications-kmenuedit.menu
, rakenduste muudatusi ~/.local/share/applications/
ja alammenüüde (ikoon, nimi) muudatusi ~/.local/share/desktop-directories/
. KIOSK'i haldur kasutab KMenuEdit'it ning kopeerib mainitud muudatused profiili- või süsteemsetesse asukohtadesse.
KDE paneel kannab ka nime Kicker. See on modulaarne ja koosneb järgmistest komponentidest:
Apletid
Rakenduste nupud
Spetsiaalsed nupud
Vaikimisi sisaldab paneel järgmisi aplette:
Peiler - näitab virtuaalseid töölaudu
Tegumiriba
Süsteemne salv
Kell
KDE menüü
Töölaua nupp
Ruumi korral lisatakse veel mitmeid rakenduste nuppe:
Kodu(kataloogi) nupp
Brauseri nupp
KMaili nupp
Failiseosed seostavad failitüübi ühe või enama rakendusega. Failitüüp määratakse kindlaks selle MIME tüübi põhjal. MIME tüübid, mida KDE tunneb, on salvestatud kataloogi $
ning iga rakenduse KDEDIR
/share/mimelnk.desktop
-fail sisaldab MIME tüüpide nimekirja, mida antud rakendus toetab.
kview.desktop
:
MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; image/x-bmp;image/png;image/x-ico;image/x-portable-bitmap; image/x-portable-pixmap;image/x-portable-greymap; image/tiff;image/jp2
kuickshow.desktop
:
MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg; image/png;image/tiff;image/x-bmp;image/x-psd;image/x-eim; image/x-portable-bitmap;image/x-portable-pixmap; image/x-portable-greymap
Mõlemad võivad avada tüübi image/gif. Kumba siis kasutatakse .gif
-faili avamisel?
Suurima eelistusega rakendust! kview.desktop
sisaldab
InitialPreference=3aga
kuickshow.desktop
sisaldab InitialPreference=6Seepärast avab KuickShow
.gif
-file. Kuidas panna KView neid vaikimisi avama?
Kasutaja saab muuta failiseoseid KDE juhtimiskeskuses. Muudatused salvestatakse faili $
. Sama seadistuse kasutamiseks enam kui ühe kasutaja jaoks tuleb see salvestada kasutaja profiili kataloogi või globaalsesse KDE konfiguratsioonifailide kataloogi.HOME
/.kde/share/config/profilerc
KDE lukustamisomadused sisaldavad järgmisi olulisemaid võimalusi:
Muudetamatud valikud võimaldavad administraatoril määrata vaikeseadistusi, mida kasutaja ei saa muuta.
Kui konfiguratsioonivalik muudetakse muudetamatuks, ei arvestata enam kasutaja varasemaid määratlusi antud valiku puhul.
Valikuid saab kontrollida kas kirjete, kirjete gruppide või ka tervete failide kaupa.
Kui fail või grupp on muudetamatu, on kõik antud faili või grupi võtmed muudetamatud, kaasa arvatud need, mille puhul ei ole administraator vaikeväärtust määranudki.
Rakendused toetavad muudetamatute valikute kasutamist üsna erinevalt. Ehkki kasutaja ei saa muudetamatuid konfiguratsioonivalikuid püsivalt muuta, on ometi võimalik, et ta näeb siiski kasutajaliideses sellist võimalust.
KDE rakenduste keskmes seisab toimingute kontseptsioon. Toiminguid saab ette võtta mitmel moel: tavaliselt menüüriba, mõne tööriistariba või kiirklahvi vahendusel. Toiming on näiteks käsk Salvesta document. Toimingu sisemist nime teades saab sellele piiranguid seada. Kui toiming on piiratud, ei näe seda enam menüü- või tööriistaribal. Toimingu Salvesta document sisemine nimi on action/file_save
. Lukustamisraamistik pakub ka abstraktsemaid piiranguid, millega saab keelata funktsioone, mis hõlmavad mitut toimingut. Selle näiteks on toimingu shell_access
piirang, mis keelab igasuguse funktsionaalsuse, mis võimaldaks kasutajal tarvitada UNIX® shelli.
Näide 27.1. Kasutaja ligipääsu piiramine shellile
Kasutaja ligipääsu piiramiseks shellile ja seeläbi käsurea võimalustele tuleb piirata toimingut shell_access
, lisades failile kdeglobals
:
[KDE Action Restrictions] shell_access=false
Kuna see mõjutab KDE menüüd ja olemasolevaid rakendusi, tuleb seejärel ette võtta SyCoCa andmebaasi värskendamine:
touch $KDEDIR
/share/services/update_ksycoca
Nüüd logi uuesti KDE-sse sisse ja kontrolli üle järgmised asjad:
menüü
Konqueroris ->
Käsukäivitaja Alt+F2
Täieliku dokumentatsiooni saadaolevate toimingute kohta toob ära http://www.kde.org/areas/sysadmin/.
Siinkohal loetleme mõned huvipakkuvamad toimingud:
action/options_configure
Käsk menüüs
action/help_report_bug
Käsk menüüs
action/kdesktop_rmb
hiire
nuppga töölaual klõpsates avanev menüü.action/kicker_rmb
hiire
nuppga paneelil klõpsates avanev menüü.user/root
Peidab kõik toimingud või rakendused, mis nõuavad administraatori (root
) õigusi.
shell_access
Peidab kõik toimingud ja rakendused, mis võimaldavad ligipääsu shellile.
print/system
Keelab võimaluse valida trükkimissüsteemi.
lock_screen
Määrab, kas kasutaja saab ekraani lukustada.
start_new_session
Määrab, kas kasutaja saab alustada teist X'i seanssi (vaata ka kdm)
opengl_screensavers
Määrab, kas kasutaja saab kasutada OpenGL ekraanisäästjaid.
manipulatescreen_screensavers
Lubab ekraanisäästjaid, mis ei peida kogu ekraani.
URL-idele saab kehtestada kolme laadi piiranguid:
Määrab, kas kataloogi on lubatud siseneda.
Määrab, kas teatud URL-e tohib avada.
Määrab, kas üks URL võib avada teise URL-i (olgu automaatselt või hüperlingina).
Reegleid kontrollitakse selles järjekorras, milles need on määratud. Viimane reegel, mis URL-i kohta kehtib, määrab, kas URL-ile pääseb ligi või mitte.
Järgnevad reeglid keelavad avada http ja https URL-e väljaspool .meiefirma.ee
:
[KDE URL Restrictions] rule_count=2 rule_1=open,,,,http,,,false rule_2=open,,,,http,*.meiefirma.ee,,true
![]() | Esimesed neli koma jätavad arvestamata teatud URL-i päritolu valikukriteeriumid. Neid läheb vaja ainult ümbersuunamise reeglite puhul. |
![]() |
|
![]() |
|
Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa enam sirvida katalooge kohalikus failisüsteemis, mis asuvad väljaspool tema $HOME
kataloogi:
[KDE URL Restrictions] rule_count=2 rule_1=list,,,,file,,,false rule_2=list,,,,file,,$HOME,true
![]() |
|
![]() |
|
$HOME
ja $TMP
on spetsiaalsed väärtused, mis tähistavad kasutaja kodukataloogi ja kasutaja KDE ajutiste failide kataloogi, nt. /tmp/kde-bastian
.
Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa avada kohalikke faile, mis pole tema $HOME
kataloogis:
[KDE URL Restrictions] rule_count=3 rule_1=open,,,,file,,,false rule_2=open,,,,file,,$HOME,true rule_3=open,,,,file,,$TMP,true
![]() |
|
![]() |
|
![]() |
|
Ümbersuunamisvalik määra, kas teatud asukoha dokumendid võivad automaatselt või käsitsi hüperlingi abil viidata teatud muule asukohale. Üldise turvalisuse huvides on juba eelnevalt määratud teatud vaikereeglid. Näiteks ei tohi internetis asuvad dokumendid viidata kohalikult salvestatud dokumentidele.
Kui näiteks soovid anda intranetiserverile www.minufirma.ee
võimaluse viidata kohalikele failidele, võid lisada järgmise reegli:
[KDE URL Restrictions] rule_count=1 rule_1=redirect,http,www.minufirma.ee,,file,,,true
Protokolle pole vaja tingimata nimepidi üles lugeda, neid võib määrata ka tervete rühmadena. Selleks on defineeritud järgmised grupid:
Protokollid, mis võimaldavad ligipääsu kohalikult salvestatud infole, näiteks file:/, man:/, fonts:/, floppy:/
Levinud internetiprotokollid, näiteks http ja ftp
Info protokollide kohta on talletatud *.protocol
-failides kataloogis $
.KDEDIR
/share/services
Kirje Class
= defineerib grupi, kuhu protokoll kuulub: grep
Class=
$
KDEDIR
/share/services/*.protocol
Üldised reeglid:
:local protokollid võivad viidata suvalisele protokollile
Alati on lubatud viidata :internet protokollile
Mitte kõik protokollid ei kuulu gruppi (näiteks fish:/)
KDE kasutab seadistusmooduleid KDE keskkonna mitmesuguste aspektide seadistamiseks. Seadistusmooduleid näeb juhtimiskeskuses, rakenduse seadistusdialoogis või mõlemal pool.
Puhverserveri seadistusmoodul on juhtimiskeskuses, kuid kuulub ka Konquerori dialoogi Konquerori seadistamine koosseisu.
Konkreetseid seadistusmooduleid saab käivitada käsuga kcmshell moodul
Puhveserveri mooduli käivitamiseks anna käsk:
kcmshell kde-proxy.desktop
kcmshell proxy
Mitte kõigil rakendustel pole seadistusmooduleid: sageli on seadistusdialoog rakenduse lahutamatu osa.
Rangelt võttes on kõik seadistusmoodulid KDE menüü elemendid.
Moodulitel, mida näeb juhtimiskeskuses, on üldjuhul .desktop
-fail kataloogis $
ning need seab peidetud menüüsse KDEDIR
/share/applications/kdekde-settings.menu
ja on kaasatud failist kde-essential.menu
.
kbuildsycoca --menutest
2> /dev/null | grep Settings-Modules
Rakendusespetsiifilistel moodulitel on üldjuhul .desktop
-fail kataloogis $
, mis vastab peidetud menüüle .hidden ja on kaasatud <KDELegacyDirs/> tulemusel.KDEDIR
/share/applnk/.hidden
kbuildsycoca --menutest
2> /dev/null | grep .hidden
Alates KDE 3.3 on juhtimiskeskust võimalik redigeerida rakendusega kcontroledit. kcontroledit töötab samamoodi nagu kmenuedit, muudatused kehtivad ainult aktiivsele kasutajale. Muudatuste kehtestamiseks kõigile kasuta rakendust kiosktool.
Üksikuid seadistusmooduleid saab keelata, kui lisada järgmine tekst failile kdeglobals
:
[KDE Control Module Restrictions]
mooduli-ID
=false
Näiteks puhverserveri mooduli keelamiseks peab see olema selline:
[KDE Control Module Restrictions] kde-proxy.desktop=false
Kontrolli juhtimiskeskuses ja dialoogis Konquerori seadistamine, ega puhverserveri moodulit enam näha pole.
Töölaua jagamine võrgus lubab kuskil mujal asuvatel kasutajatel näha ja isegi kontrollida aktiivse kasutaja töölauda. Kaugkasutaja peab selleks olema saanud vastava kutse, võimalik on luua ka parooliga kaitstud püsikutseid. See on ideaalne võimalus tugimeeskondadele või administraatoritele kasutada kasutaja töölauda, et aidata tema probleeme lahendada või juhendada teda mingite ülesannete täitmisel
Töölaua jagamine võrgus käib kahe rakenduse abil: Desktop Sharing (KDE kaugkaadripuhver, VNC-server) ja Remote Desktop Connection (KDE kaugtöölauaühendus; VNC-kclient).
Desktop Sharing-d võib iga kasutaja tarvitada kutsete loomiseks ja haldamiseks. Kutsega luuakse ühekordne parool, mis lubab kutse saajal ühenduda sinu töölauaga. Vaikimisi kehtib see ainult ühe eduka ühenduse jaoks ning aegub tunni aja pärast, kui seda ei kasutata.
Sisenevate ühendustega tegeleb KDED kinetd-moodul. Nägemaks, kas see töötab, anna käsk dcop kded kinetd services
. Desktop Sharing ootab vaikimisi ühendusi pordis 5900. Kui saabub sisenev ühendus, ilmub dialoog, mis pärib, kas aktiivne kasutaja soovib seda lubada.
Töölaua kommunikatsiooni protokoll DCOP (Desktop COmmunication Protocol) on lihtne protsessidevahelise suhtlemise mehhanism. DCOP võimaldab kasutajal suhelda parajasti töötavate programmidega. KDE pakub kaht programmi DCOP-i kasutamiseks: käsureaprogramm dcop ja graafilise kasutajaliidesega kdcop.
Mõned märkused dcop'i kasutamise kohta:
dcop [võtmed] [rakendus [objekt [funktsioon [arg1] [arg2] ... ] ] ]
Rakendused, mis võivad avada korraga enam kui ühe akna, antakse kujul <rakendus>-PID
Kõik argumendid on tõstutundlikud: setFullScreen ja setfullscreen on erinevad funktsioonid.
Regulaaravaldise elementi * saab kasutada rakenduse ja objekti argumentides.
%
dcop
konqueror-16006 konsole-8954kon*
Toome mõned näidiskäsud ja nende väljundi:
%
dcop
konsole-8954konsole*
Töötab üks Konsool töötab PID-iga 8954.
%
dcop
KBookmarkManager-.../share/apps/kfile/bookmarks.xml KBookmarkManager-.../share/apps/konqueror/bookmarks.xml KBookmarkNotifier KDebug MainApplication-Interface konsole (default) konsole-mainwindow#1 ksycoca session-1 session-2 session-3 session-4konsole-8954
Siin on näha, et töötab neli seanssi.
%
dcop
QCStringList interfaces() QCStringList functions() int sessionCount() QString currentSession() QString newSession() QString newSession(QString type) QString sessionId(int position) void activateSession(QString sessionId) void nextSession() void prevSession() void moveSessionLeft() void moveSessionRight() bool fullScreen() void setFullScreen(bool on) ASYNC reparseConfiguration()konsole-8954
konsole
Siin on Konsooli põhiprogrammi võtmed.
%
dcop
QCStringList interfaces() QCStringList functions() bool closeSession() bool sendSignal(int signal) void clearHistory() void renameSession(QString name) QString sessionName() int sessionPID() QString schema() void setSchema(QString schema) QString encoding() void setEncoding(QString encoding) QString keytab() void setKeytab(QString keyboard) QSize size() void setSize(QSize size)konsole-8954
session-1
Siin on esimese seansi seesion-1 võtmed.
%
dcop
konsole-8954
konsole
setFullScreen
true
See paneb Konsooli tööle täisekraanirežiimis.
Kui rakendusi/objekte on üle ühe, siis millist kasutada? Kuidas viide hankida?
%
echo
DCOPRef(konsole-7547,konsole)$KONSOLE_DCOP
%
dcop
session-6$KONSOLE_DCOP
newSession
%
dcopstart
konsole-9058 #!/bin/sh konsole=$(dcopstart konsole-script) session=$(dcop $konsole konsole currentSession) dcop $konsole $session renameSession Local session=$(dcop $konsole konsole newSession) dcop $konsole $session renameSession Remote session=$(dcop $konsole konsole newSession) dcop $konsole $session renameSession Code dcop $konsole $session sendSession 'cd /minu/töökataloog'konsole
KDE dialooge võib tööle panna ka omaenda skriptidega, mis võimaldab ühendada UNIX® shelli skriptivõimalused KDE kasutamishõlpsusega.
kdialog --msgbox 'Sulle on uus kiri!'
kdialog --title 'Uus kiri'
--msgbox 'Sulle on uus kiri!'
KDialog'i komponendi võib asendada võtit --caption
kasutades
kdialog --title 'Uus kiri'
--msgbox 'Sulle on uus kiri!'
--dontagain minufail:minuvoti
Salvestab selle, kas uuesti näidata, faili $
, kirjutades sinna järgmised read:KDEHOME
/share/config/minufail
[Notification Messages] minuvoti=false
Võtme --msgbox
asemel võib vajaduse korral kasutada võtmeid --sorry
ja --error
. Näide: kdialog --sorry 'Võrk ei ole kättesaadav'
või kdialog --error 'Postkasti avamine ebaõnnestus'
.
Samuti võib luua teatekaste, milles saab anda jaatava või eitava vastuse.
kdialog --yesno 'Kas luua
internetiühendus?'
echo $?
Tagastatav väärtus | Tähendus |
---|---|
0 | Jah, OK, Jätka |
1 | Ei |
2 | Loobu |
Salvesta kindlasti tulemus muutujana, kui sa ei kasuta seda otseselt. Järgmine käsk täidab $? uue väärtusega. Ka siin saab kasutada võtit --dontagain
, mis jätab meelde kasutaja valiku ning tagastab selle järgmistel kordadel, näitamata enam dialoogi.
Veel variante:
--warningyesno
nagu --yesno
, aga teistsuguse ikooniga.
--warningcontinuecancel
Nuppudega ja .
--warningyesnocancel
Nuppudega , ja . Näide:
kdialog --warningyesnocancel 'Kas salvestada
tehtud muudatused?'
kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi"
Tulemus saadetakse standardväljundisse (stdout), et edastada see muutujale, mida saab kasutada kujul name=$(kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi")
. Viimane argument pole kohustuslik, sellega saab lihtsalt dialoogis väärtuse juba ette anda.
password
=$(kdialog --password "Sisesta parool:"
)
Võti --dontagain
ei toimi koos võtmetega --inputbox
ja --password
.
Siin on kaks dialoogi, mis lubavad kasutajal valida nimekirjast:
--menu
Kasutaja saab valida nimekirjast ühe elemendi.
--checklist
Kasutaja saab valida nimekirjast ühe või enam elemendi.
city
=$(kdialog --menu "Vali linn" a London b Madrid c Pariis d Berliin
)
$city
on a, b, c või d.
city
=$(kdialog --checklist "Vali linnad" a London off b Madrid on c Pariis on d Berliin off
)
Madrid ja Pariis on eelnevalt ära valitud. Tulemus valitud Madridi ja Pariisiga on "b" "c".
Kui lisada võti --separate-output
, seatakse b ja c eraldi ridadele, mis muudab tulemuse töötlemise lihtsamaks.
file=$(kdialog --getopenfilename $HOME) file=$(kdialog --getopenfilename $HOME "*.png *.jpg|Pildifailid") file=$(kdialog --getsavefilename $HOME/SaveMe.png) file=$(kdialog --getexistingdirectory $HOME)
Ma otsisin tükk aega oma väikekontori jaoks PIM-lahendust, mis lubaks andmeid jagada, et ka minu sekretär saaks kasutada minu kontakte, kohtumisi ja muud sellist. Et ma olen KDE kasutaja, kuulsin Kroupware projektist ja ootasin, kuni see valmib. Aga kui ma nägin, kui keeruline on Kolabi serveri (projekti serveripool) versiooni 1.0 arhitektuur ja seadistamine, loobusin selle kasutamise mõttest ja jäin ootama, et vahest on Kolab 2.0 veidigi lihtsam. Igatahes minu vajaduste jaoks oli Kolab selgelt liiast. Õnneks leidsin aga KDE Wikis ühe IRC vestluse katke, kus räägiti andmete jagamise võimalusest ilma Kolabit kasutama. Hmm, see tundus huvitav!
Väikese kontori ja väikeste vajaduste jaoks saab panna andmeid jagama Kontacti, ilma et oleks vaja hakata paigaldama Kolabi serverit või mõnda muud grupitöö taustaporgrammi. See töötab lihtsalt IMAP-serveriga, mille seadistamine on üsna lihtne.
Minu stsenaariumis on kasutusel Debiani ebastabiilne versioon ja KDE 3.4. Ma pääsen Kontactile ja teistele toredatele GNU/Linuxi rakendustele Windowsist ligi Cygwin/X abil ja ootan samal ajal aega, mil Wine projekt pakub lõpuks ometi võimalust kasutada neid väheseid Windowsi programme, mida mul vaja läheb ja millele GNU/Linuxis ei ole asendust. Igatahes praegu on minu sihiks jagada oma kontakte, sündmusi, ülesandeid ja märkmeid enda sekretäriga.
Järgnev definitsioon on veidi muudetud kujul pärit e-teatmikust:
Internet Message Access Protocol ehk interneti sõnumipöördusprotokoll. Protokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu e-posti serveris hoitavatele e-kirjadele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. IMAP võimaldab kirjade kirjutamist, kustutamist, ümbernimetamist, saabunud uute kirjade lugemist jne., kuid ei võimalda kirjade saatmist. Selleks on vajalik eraldi protokoll.
Nii võib seda pidada andmehoidlaks. Selle kasutamiseks on vajalik IMAP-server, näiteks Cyrus, Courier või UW.
Kolab võimaldab jagada andmeid erinevate klientide vahel. Nii saab näiteks sinu sekretär kasutada Outlooki, samal ajal, kui sa ise kasutad Kontacti.
Sul tule selleks seadistada liides, mis kannab hoolt kasutajate haldamise, e-posti konto seadistuste, tsentraalsete LDAP-i konfiguratsiooniandmete ja aadressiraamatuserveri, rämpsposti ja viiruste filtreerimise, puhkuseskriptide, vaba/hõivatud nimekirjade haldamise, ressursside (ruumid, autod( haldamise, gruppide, postiloendite, kutsete automaatse edastamise jne. eest.
Kuid esialgne seadistamine võib olla päris raske. Minusuguste algajate jaoks tähendab see väga pikka ja masendavat košmaari ning liiga keerukat pusimist, et kõik üldse kuidagi tööle hakkaks. Sestap on minusugustele palju parem lahendus IMAP.
Minu valikuks on Cyrus, mis on ka Kolabi tarkvarakomplekti koosseisus, nii et kui ma kunagi peaksin Kolabile üle minema, on mul vähemalt midagi käpas.
Alustame siis paigaldamise ja seadistamisega!
Võta endale administraatori (root
) õigused.
#apt-get install cyrus21-imapd cyrus21-common cyrus21-admin cyrus21-client sasl-bin sasl2-bin
Installing cyrus21-imapd...
Paigaldusprogramm küsib midagi otsimisaadressi kohta, millest ma aru ei saa... Vajutan lihtsalt Enter.
Paigaldusprogramm lõi ka kasutaja cyrus
, mis paikneb (automaatselt loodud) gruois sasl
, mis on kõigi cyruse failide “omanik”. Lõpuks saab käsuga ps -A
näha mõningaid uusi protsesse: cyrmaster ja notifyd.
Cyruse seadistamise suuremaks probleemiks on autentimine, sest see pole kaugeltki lihtne, mina aga olen alles algaja ega tea just väga hästi, mida ja kuidas teha.
Cyrus võib kasutada erinevaid SASL (Simple Authentication and Security Layer ehk lihtne Autentimis- ja turbekiht) mehhanisme. Vaikimisi on selleks sasldb (see salvestab kasutajanimed ja paroolid SASL salajasse faili sasldb
), kuid toetatud on ka getpwent, kerberos4, kerberos5, PAM, rimap, shadow ja LDAP.
Et ma ei soovi teistsuguseud kasutajaid/paroole kui need, millega pääseb ligi minu Linux® masinasse, valin “shadow” mehhanismi, et Cyrus kasutaks autentimiseks Linux® paroole.
Selleks tuleb SASL-ile öelda, et paroolide autentimiseks on vaja kasutada meetodit saslauthd, ning seejärel panna saslauthd kasutama autentimiseks “shadow” (või “getpwent”) mehhanismi.
Olgu, hakkame siis peale!
Muuda administraatorina (root
) kasutaja cyrus
Linuxi parooli:
# passwd cyrus
Anna parool, mis sulle meeldib (ja mida sa ka meelde suudad jätta). Antud juhul valime cyruse administraatori parooliks “cyrus”.
# vi /etc/imapd.conf
sasl_pwcheck_method:saslauthd
vaikeväärtuseauxprop
asemel
eemalda märk #
rea eest:
#admins: cyrus
nii saad hallata cyruse sisselogimist kasutajana cyrus
# vi /etc/default/saslauthd
Eemalda kommentaar rea eest:
# START=yes
(muidu ei käivitu saslauthd arvuti käivitamise ajal isegi siis, kui seda määrab mõni /etc/rcx.d
!)
ja MECHANISMS="pam"
asemel kirjuta MECHANISMS="shadow"
, et algkäivituse ajal käivitataks käsk saslauthd -a
.shadow
Kui oled redaktorist väljunud, käivita sasl ja cyrus uuesti.
Testime IMAP-it:
su
$cyrus
imtest
-m login -p imap localhost
Sinu käest oodatakse kasutaja cyrus
parooli, nii et sisesta see nüüd.
Kui kasutaja cyrus
autenditakse, ilmuvad järgmised read:
S: L01 OK User logged in
Authenticated.
Väljumiseks kirjuta . logout
(st. punkt tühik “logout”).
Nüüd lisa kasutaja groupware
ja määra talle tavalisi süsteemi tööriistu kasutades parool. See kasutaja peab olema privileegideta grupis, näiteks nobody
ning talle pole vaja shelli ega kodukataloogi.
Nüüd tuleb luua kasutaja ja IMAP ka cyruses:
#cyradm
pärast administraatorist kasutaja--user cyrus localhost
cyrus
parooli sisestamist näed viipalocalhost>
localhost>
cm
user.groupware
localhost>
lm
näitab äsja loodud postkastiuser.groupware (\HasNoChildren))
localhost>
quit
Saadaolevaid käske näeb käsuga help
.
Seda, mis toimus, saad kontrollida nii:
#ls
-l
/var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware
total 12 -rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 29 20:55 cyrus.cache -rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header -rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 29 20:55 cyrus.index
Nüüd saad luua ühenduse IMAP-kliendiga kasutajana groupware
ning näed sisenevate kirjade kausta (INBOX
).
IMAP protokollis on postkasti INBOX
valimine omamoodi maagiline sõna, “alias” ülaltoodud kataloogistruktuurile. Kasutaja näeb kirjet INBOX
, IMAP aga seondab selle kataloogi- ja failistruktuuris asukohaga /var/spool/cyrus/mail/...
Ma võtan oma PC-st GNU/Linuxi serveriga (omamoodi "must kast" ilma monitori ja klaviatuurita) ühendust kahest Windows® 2000 PC-st Cygwin/X vahendusel, kasutades neid X Window serverina (lähitulevikus loodan asendada mõlemad mini-itx õhukeste klientidga, mis kasutavad LTSP-d). Selle seadistuse korral kasutab iga kasutaja Kontacti samas masinas, kuhu on paigaldatud töötav Cyrus (localhost).
Et Kontact töötaks IMAP-iga, tuleb ette võtta järgmised sammud:
Luua IMAP-konto Cyruses libakasutajale groupware
(juba tehtud!)
Luua ja seadistada IMAP-konto KMailis sellele kasutajale sisselogimiseks
Kasutada KDE ressursse, et Kontacti komponendid saaksid kasutada andmeid, mida nad hangivad IMAP-i allikast
Lülitada sisse grupitöö kasutamise võimalus ja luua vastavad IMAP INBOX
'i alamkaustad (kui neid veel pole)
Nautida Kontacti ja andmete jagamist Cyruse IMAP-iga
Logi selleks KDEsse sisse esimene “reaalse kasutaja” kontoga, kellele tahad anda grupitöö võimaluse.
Loome nüüd KMailis IMAP-konto.
Käivita Kontact ja vali E-post (KMaili komponent). Vali menüüst ->+Kontod+Vastuvõtmine ja klõpsa nupule Sinu käest päritakse, millist tüüpi konto luua. Vali Lahutatud IMAP (mitte lihtsalt IMAP). Seejärel sisesta kaardil Üldine järgmised andmed:
office_gwdata
Nimi, mida kasutatakse kausta “local” jaoks, mis osutab antud IMAP-kontole.
groupware
Cyruse kasutaja, kelle oleme valinud kõigi oma andmete “omanikuks”
Kasutaja groupware
parool.
localhost
Pane tähele, et meie näites töötab Kontacti klient samas masinas IMAP-serveriga
143
Vaikeväärtus
Märgi ära kast IMAP parool salvestatakse, nii ei küsita sinu käest seda Kontacti järgmise kasutamise ajal. Märgi ära ka kast Uute kirjade regulaarne kontrollimne ja määra aeg minutites.
Sellega lõime lahutatud IMAP-i konto. See tähendab, et grupitöö andmete koopia salvestatakse “kohalikult” kliendile (kodukataloogi) ja seda sünkroniseeritakse alati, kui klient ühenduse loob. See tundub esmapilgul vähetõhus, sest andmeid dubleeritakse sel moel lausa mitmekordselt (st. kui sul on 10 kasutajad, kes tarvitavad Kontacti, on sul 10+1 korda andmeid), kuid see on ainus viis, kuidas asjad kiiresti käivad, sest igal ühendusel peab Kontact tõmbama kõik andmed ning KOrganizer ja KDE aadressiraamat neid tõlgendama. Kui kasutad “lahutatud IMAP-it”. salvestatakse andmed kohapeal ning saadetakse ainult “delta” (st. andmed, mida on muudetud).
Teiselt poolt aga, kui kasutajatel töötab KOrganizer samas masinas, kus töötab ka IMAP-server, tundub mõistlik tarvitada ruumi kokkuhoidmiseks IMAP-it (seda nimetatakse ka “ühendatud IMAP-iks”), sest sel juhul ei ole liikumiskiirus probleemiks. Paraku ei ole see antud juhul kasutatav, sest Kontact ei uuenda automaatselt kausta Kalender “ühendatud IMAP-is”, nii et sa ei pruugi teada saada, kui keegi mõne sündmuse lisab (sul tuleb käsitsi lülituda KMailile ja klõpsata kaustal Kalender). Lisaks näed alguses, kui kaustu Kalender loetakse, et andmete uuendamine käib ikka väga aeglaselt.
Nüüd tuleb panna Kontact kasutama IMAP-it oma erinevate komponentide andmeallikana. Vali menüüst ja anna ilmuvas dialoogis käsk kcmshell kresources
. Vali rippmenüüst Kontaktid, klõpsa nupule ja vali Aadressiraamat IMAP-serveris (KMaili vahendusel). Seejärel vali ilmunud uus rida ja klõpsa nupule . Tee sedasama kirjetega Kalender ja Märkmed.
Nüüd tuleb KMailis (ja seeläbi terves Kontactis) sisse lülitada grupitöö kasutamise võimalus:
Vali menüüst ->+Muud+Grupitöö
Märgi kast IMAP ressursside kasutamise lubamine
Vali grupitöö kaustade keeleks inglise keel (seda juhul, kui sul on juba kaustu IMAP-serveris, mis on loodud mõne teise programmiga, mis kasutab mõnda muud keelt)
Nüüd võta ette Ressurssikaustad paiknevad kaustas ja vali kausta office_gwdata alamkaust Inbox
Jäta kast Grupitöö kaustad peidetakse praegu märkimata, et näeksid, mis toimub. Hiljem saad dialoogi naasta ja selle märkida, kui oled aru saanud, mis toimus.
Kui klõpsad OK, näed teadet: KMail loob nüüd soovitud grupitöökaustad alamkaustadena kaustas Inbox
Kui sa seda ei soovi, klõpsa ning IMAP ressurss jääb mitteaktiivseks. Nii et klõpsa pigem (see juhtub ainult esimesel korral esimese “reaalse kasutajaga”). Näed kohe, et KMail kaustapuusse luuakse office_gwdata+Inbox alla järgmised kaustad:
Kalender |
Kontaktid |
Märkmed |
Ülesanded |
Päevik |
Nüüd võid anda käsu:
# ls-l /var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware/
drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kalender drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kontaktid drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Päevik drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Märkmed drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Ülesanded -rw------- 1 cyrus mail 4 Oct 31 15:28 cyrus.cache -rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header -rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 31 15:28 cyrus.index
Nagu näed, ei ole office_gwdata Inbox salvestatud mitte Kontacti kasutaja kodukataloogi, vaid IMAP-i kasutaja groupware
kataloogi.
Nüüd on Kontact grupitööks valmis. Kui KMaili IMAP-konto tüübiks oli “lahutatud”, näitab kalendrirakenduse ressursiaken kirjet IMAP ressurss kolme alamkirjega, mis osutavad kohalikele failidele. Rakendus Kontaktid aga ei näita kirje IMAP ressurss mingeid alamkirjeid.
Nüüd võid logida KDEsse sisse mõne teise kasutajanime alla ja seadistada tema Kontacti kliendi samamoodi:
Ava Kontact ja lisa e-posti komponendis IMAP-konto, määrates serveriks, arvuti, kus töötab Cyruse server (minu näites on selleks 192.168.1.3
).
Märgi kindlasti ära kast Uute kirjade regulaarne kontrollimine ja määra minutites intervall. Dialoogi sulgedes ei küsita sinu käest alamkaustade loomise kohta (sest need on juba IMAP-serveris) ning sa näed neid kohe kaustapuus.
Lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus, et saaksid salvestada andmeid IMAP-serverisse.
Pea meeles, et “lahutatud IMAP-i” korral saadetakse andmed kliendilt IMAP-serverisse ainult siis, kui klient sellega uute kirjade kontrollimiseks ühenduse loob. Nii et kui sinu Kontacti klientidel on kirjade regulaarse kontrollimise intervalliks määratud näiteks 5 minutit, siis kõige halvemal juhul saavad nad sündmustest teada 10-minutilise viivitusega.
Arvesta, et mulle on väidetud, et märkmete IMAP-teostus Kontactis on enne versiooni 1.01 katki, nii et alljärgnev sel juhul ei kehti. Kui sa neid siiski kasutada soovid, pead tarvitama eespool tutvustatud seadistust.
Eelnevas seadistuses oli meil üks “libakasutaja” groupware
, mida kasutasid kõik “reaalsed” Kontacti kasutajad (st. tony
, rohn
, amanda
jne.) antud kasutaja nime ja parooliga IMAP-kontos. Sel moel on aga igal reaalsel kasutajal teistega ühesugused lugemis- ja kirjutamisõigused, sest kõik võtavad just ühe ja sellesama kasutajana groupware
ühendust IMAP-serveriga.
Mõningate kasutajate ligipääsu piiramiseks (reeglina neile ainult lugemisõiguse võimaldamiseks) võib kasutada ACL-e (Access Control List ehk ligipääsunimekiri).
Vali KMailis office_gwdata sisenevate kirjade kausta mõni alamkaust, näiteks Kalender ja tee selle nimel klõps hiire parema nupuga. Vali OmadusedLigipääsukontroll. Siin saad määrata kasutajad, kes antud kaustale ligi pääsevad, ning sellegi, mida nad selles teha tohivad.
Lihtsalt eksperimenteerimise huvides anname õiguse “Kõik” kasutajale mary
Cyruse tasandil (PC-s, kus töötab IMAP-server cyrus, mis kasutab oma cyruse tööriistu) tuleb meil kõigepealt lisada kasutaja mary
, et IMAP teda üldse tunnustaks, milleks loome talle IMAP-i kausta.
Seejärel logime GNU/Linuxisse kasutajana mary
ja avame Kontacti. Samamoodi nagu eespool näidatud, loome IMAP-konto KMailis samade andmetega, kuid ühe konkreetse kasutaja jaoks (libakasutaja groupware
ja tema parooli asemel kasutame nime mary
ja tema parooli.
Nüüd näeme KMaili kaustapuus sellist struktuuri: ->->->. Kontrolli kirju (->) ning “office_gwdata” alla tekib ka kaust “sisenevad”.
Nüüd lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus ning anna kastis Ressurssikaustad paiknevad kaustas , mis on “office_gwdata” alamkaust.
Nüüd on “office_gwdata” all kaks haru:
“sisenevad”, kus on alamkaustad Kalender, Kontaktid, Märkmed, Ülesanded ja Päevik, mis on salvestatud mary
IMAP-kausta IMAP-serveris
“kasutaja” alamkaustaga “groupware” ja alamkaustadega, millele mary
on saanud ligipääsuõiguse (antud juhul Kalendrid ja Ülesanded)
Klõpsa hiire kasutaja” kaustale “Kalender” ja kontrolli, kas selle tüüp (sisu) on ikka kalender (kui pole, siis määra see) ja kas “kasutaja” kausta “Ülesanded” tüübiks on ülesanded.
nuppga “Nüüd on kalendris kaks IMAP-ressurssi, kuhu kirjutada, nii et kui lood uue sündmuse, küsitakse sinu käest, millist neist kasutada (või kui jätad kasutamiseks ka kohaliku ressursi, on sul neid isegi kolm!).
Pead liikuma kalendris all vasakul asuvasse väiksesse aknasse, mis näitab saadaolevaid ressursse ning eemaldama märke nende eest, mis sinu tahtmist mööda ei pea osutama asukohale .groupware.directory (vaata ressursside asukohanimetuse lõppu).
Mina olen ainult algaja ning eelnevgi jutt nõudis minu käest ainult aega ja tahet. Teadmiste eest pean aga tänama mitmeid Freenode'i kanalitel tegutsevaid isikuid, kes ilmutasid suurt asjatundlikkust, kannatlikkust ja abivalmidust.
Erilist tänu väärivad:
Cyruse IMAP-i puudutavate osade eest kanalil #cyrus:
[protagonist] Andy Morgan (morgan AT orst.edu)
[plixed] Okke Timm (okke.timm AT web.de)
Kontacti puudutavate osade eest kanalil #kontact:
[till] Till Adam (adam AT kde.org)
[dfaure] David Faure (faure AT kde.org)
[mdouhan] Matt Douhan (matt AT fruitsalad.org)
Suur tänu teile kõigile!
Ah jaa, ja mina olen siis [markit] Marco Menardi (mmenaz AT mail.com)
Viited
KDE: http://www.kde.org
Kontacti veebilehekülg: http://www.kontact.org
Kroupware projekt: http://www.kroupware.org
KDE kogukonna Wiki: http://wiki.kde.org
Wine projekt: http://www.winehq.org
Cygwin/X projekt: http://x.cygwin.com
LTSP projekt: http://www.ltsp.org
Sisukord
KDE koosseisu kuulub palju rakendusi, mis sageli algavad või vähemalt sisaldavad k-tähte. Üldiselt peaksid nimed olema vähemalt inglise keele oskajatele mõistetavad, kuid mõnikord võib siiski tekkida raskusi sobiva leidmisega. Eriti neil, kes on varem kasutanud selliseid operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows® või Apple Macintosh®, võib olla keerukas leida vajalikuks tegevuseks õige rakendus. Allpool toodud tabelis ongi ära näidatud KDE rakendused koos nende paiknemisega menüüs ning vastetega Win/Mac-süsteemis.
Tabel 30.1. Võrdlustabel
Asukoht menüüs | KDE rakendus | Windows® vste | Macintosh® vaste | Märkused | |
---|---|---|---|---|---|
Failihaldur | Konqueror (kodukataloog) | Windows Explorer | Integreeritud failihaldur, sisu näitaja/esitaja ja veebilehitseja | ||
Süsteemi ja kasutaja seadistused | KDE juhtimiskeskus | Juhtpaneel | |||
Kontor | Kontoritööpakett:
|
|
| ||
Isikliku info haldus:
|
| MS Outlook | Isikliku info haldur on Kontact, millesse saab põimida kõik muud KDE PIM rakendused. | ||
Internet | Veebilehitseja | Konqueror | MS Internet Explorer | Safari | Integreeritud failihaldur, veebilehitseja, FTP-haldur ja universaalne esitamisrakendus. |
Kiirsuhtlus | Kopete
| MSN Messenger | Kõikehõlmav mitmevõrgutoetusega kiirsuhtlustarkvara | ||
Vestlus (IRC) | KSirc | mIRC | |||
Multimeedia | Muusika/audio | JuK | Windows® Media Player | ||
CD/DVD kirjutamine | K3b | Nero | |||
Videomängija | Noatun | Windows® Media Player | |||
Audio CD rippimine | KAudioCreator | ||||
Heli juhtimine | KMix | ||||
Süsteem | Süsteemse infokeskus | KInfoCenter | |||
Terminal | Konsole | CMD | |||
Kasutajate haldur | KUser | Kasutajate haldur | |||
Tarkvara haldur | KPackage | Lisa/Eemalda programme | |||
Abivahendid | Arhiveerija | Ark | WinZip | ||
Paroolihaldur | KWallet | ||||
Tekstiredaktor | Kate | Notepad |
Lisainfo
Veel väga palju KDE rakendusi pakub KDE niinimetatud Extragear (vt. Peatükk 7, KDE Extrageari rakendused), samuti veebilehekülg http://kde-apps.org.
Üks kahest põhilisest rakenduse juhtimise viisist KDEs on rakenduse menüüde kasutamine. Need võimaldavad pruukida enam-vähem kõiki käske, mida võib rakenduses vaja minna. Et oleks lihtsam meelde jätta, kus miski menüüs asub, ning uusi rakendusi kergemini tundma õppida, kasutavad menüüd üpris standardset paigutust. See tähendab, et kui oled ühese rakenduses selgeks saanud, kuidas faili avada, siis ei valmista sulle faili avamine raskusi enam üheski KDE rakenduses. Vaatame nüüd standardse menüü üle:
Menüü
See avab vastavalt rakendusel uue tühja dokumendi. Näiteks Kate (KDE võimas tekstiredaktor) korral luuakse uus tühi tekstifail.
Käsk avab KDE “Faili avamise” dialoogi, kus saab valida faili, mida soovid antud rakenduses avada. “Faili avamise” dialoog on samuti standardiseeritud ja näeb ühtmoodi välja kõigis KDE rakendustes. Sellest dialoogis on pikemalt juttu mujal.
Pane tähele, et selle menüükirje järel seisab kolm punkti (...). See tähendab, et seda kirjet valides avaneb mingisugune dialoog. Kui muudad dialoogis midagi, rakenduvad muudatused pärast seda, kui oled klõpsanud nupule . Sa võid kõiki muudatusi muidugi ka ignoreerida ja dialoogi sulgeda klõpsuga nupule .
Selle menüükäsuga saab salvestada kõik parajasti avatud faili tehtud muudatused. Kui see on esimene kord faili salvestada, ilmub KDE “Faili salvestamise” dialoog, kus sul tuleb määrata faili nimi ja salvestamise asukoht.
Menüükäsuga saab parajasti avatud faili salvestada muu nimega. Ilmub “Faili salvestamise” dialoog, kus saad, nagu tavaliselt, valida nime ja salvestamise asukoha. Pane tähele, et kui oled salvestanud faili käsuga , on rakenduse aknas edasiseks tegevuseks sinu ees juba uus fail. Kui teed sellesse muudatusi ja need salvestad, salvestatakse muudatused uude faili, mitte esialgsesse. Selgitame seda näitega:
Sa töötad parajasti failiga tere.txt
, mis sisaldab teksti “Tere, maailm!”
Nüüd kasutad menüükäsku faili salvestamiseks uue nimega uustere.txt
.
Nüüd lisad faili teksti “Rõõm näha!” ja kasutad menüükäsku uue lause salvestamiseks.
uustere.txt
tekst “Tere, maailm! Rõõm näha!”, failis tere.txt
aga endiselt ainult “Tere, maailm!” See menüükäsk avab KDE “trükkimisdialoogi”, mis on valmis trükkima sinu parajasti avatud dokumenti. Selle dialoogi võimaluste kohta annab rohkem infot “Trükkimine rakendustest”.
See menüükäsk sulgeb parajasti avatud dokumendi. Kui oled teinud sellesse pärast viimast salvestamist muudatusi, küsitakse sinu käest, kas soovid neid salvestada. Võid valida kas või . Kui sa aga ei soovi tegelikult veel faili sulgeda, vali .
Selle käsuga saab kogu rakenduse sulgeda. Kui sul on selles avatud salvestamata muudatustega faile, küsitakse sinu käest, kas soovid need salvestada.
Menüü
Selle menüükäsuga saab tagasi võtta rakenduses viimati ettevõetud toimingu. Kui näiteks kustutasid tekstirea, siis käsk toob selle taas tagasi.
Selle menüükäsuga saab uuesti sooritada toimingu, mille võtsid tagasi menüükäsuga . Kui näiteks tõid (nagu ülaltoodu näites) käsuga uuesti tagasi kustutatud tekstirea, siis käsk kustutab taas sellesama rea.
Selle menüükäsuga saab lõigata parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest “Lõikepuhvri kasutamine”.
Selle menüükäsuga saab kopeerida parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest “Lõikepuhvri kasutamine”.
Selle menüükäsuga saab lisada lõikepuhvri sisu aktiivsesse dokumenti. Lõikepuhvri sisu lisatakse kohta, kus asub parajasti kursor.
Selle menüükäsuga saab valida kogu aktiivse dokumendi.
See menüükäsk avab dialoogi Teksti otsimine, mille abil saab aktiivses dokumendis otsida konkreetset sõna või fraasi.
Selle menüükäsuga saab leida selle teksti järgmise esinemiskoha, mida otsisid viimati käsuga
Menüü
Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduses kasutatavaid kiirklahve. Vaata “Kiirklahvide seadistamine”.
Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse tööriistaribal näidatavaid nuppe. Vaata “Tööriistaribade seadistamine”.
Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse kasutatavaid märguandeid (helid, veateated jne.). Vaata “Märguannete seadistamine”.
Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta seadistusi, mis mõjutavad antud rakenduse käitumist tervikuna.
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab
KApp
abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi
kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KApp
elemendil,
avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab
elemendi funktsiooni.
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.
Probleemid, mis ei ole
Hangunud rakendused (kuidas neid tappa)
Asjad, mis ei avane
Hirmutav krahhide dialoog
Vigadest teadaandmine
Muud ressursid
Valesti seadistatud võrk võib sageli põhjustada KDE rakenduste aeglast käivitumist või eriti halval juhul isegi üldse takistada nende käivitamist. Sinu masinas töötaval X-Serveril on väga võimas kliendi/serveriliides, mis on ühtlasi võrguteadlik.
X kasutab masinanime nii unikaalse autoriseerimisvõtme loomiseks kui ka teadmaks, kuhu (selleks on keskkonnamuutuja $DISPLAY
) saata reaalselt kujutatavad aknad. Kui sinu arvuti ei tea oma nime, kulutab see ääretult palju aega iseenda uurimiseks, mida saab hõlpsasti vältida, kui anda masinale teada, mis ta nimi siis on.
Kontrolli faili /etc/hosts
, kus peab kohe alguses, pärast kommentaare olema kohaliku masina (localhost) kirje, mis näeb välja umbes selline.
127.0.0.1 localhost
Sa peaksid lisama sinna ka oma arvuti täielikult kvalifitseeritud domeeninime, lühinime ja IP-aadressi, kui tegemist on staatilise IP-ga. Kui sinu IP-aadressi eraldab dünaamiliselt DHCP, võid kasutada lihtsalt loopback-seadme aadressi.
127.0.0.1 hal.btl hal (for dhcp) 192.168.0.1 hal.btl hal (static)
Kontrolli, et sinu tulemüür ei oleks nii suurte piirangutega, mis takistab pakettide saatmist loopback-seadmele. Kui näiteks IPTables'is on antud seadmele INPUT
-ahela vaikereegliks seatud midagi muud kui ACCEPT
, võib see tekitada X'ile probleeme. Selle kontrollimiseks anna käsk:
%
iptables-save
|
greplo
-A
INPUT
-i
lo
-j
ACCEPT
Reegel
peaks alati toimima, kui ei esine just muid valesti seatud reegleid (näiteks -A
INPUT
-i
lo
-j
ACCEPT
DROP
OUTPUT
-ahelas).
Vahel võib juhtuda, et tahad rakendust käivitada, aga oodatud aken ei avanegi. Selgitame seda siin veidi küsimuste-vastuste vormis ja näitame, mida ette võtta asja parandamiseks.
Kui jah - näiteks kui klõpsad ikoonile töölaual, mis varem avas rakenduse - , siis ei peitu probleem ilmselt käivitamises kui sellises.
Kui aga tavaliselt käivitada rakenduse näiteks Kickeri ikoonilt, nüüd aga proovisid seda teha töölaua ikoonilt, siis võib midagi viltu olla näiteks käivitamiskäsuga.
Kirjutamata
Põhiinfo inimeste julgustamiseks ise KDE arendamises kaasa lööma, tutvustus, millised on võimalused ja kuidas algust teha.
KDE autoriõigus: KDE meeskond.
Käesoleva käsiraamatu autoriõigus 2006: KDE dokumentatsiooni meeskond. Konkreetsed autorid on järgmised:
(tomalbers AT kde.nl)
Kirjutas “E-posti ja kiirsuhtluse sidumine”.
(bastian AT kde.org)
Kirjutas märkmed, millest sai Osa VI, “KDE administraatoritele”.
(gbell72 AT rogers.com)
Kirjutas “Võrk ja Windows”.
Kirjutas Peatükk 13, Konsole sissejuhatus.
(garycramblitt AT comcast.net)
Kirjutas Peatükk 15, Hõlbustus.
(faure AT kde.org)
Kirjutas “Kiirklahvide lisamine KDE-le”.
(goutte AT kde.org)
(francisg AT gmail.com)
Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi.
Kirjutas “KDE kasutamine administraatorina”.
Kirjutas “KTTS - tekst kõneks”.
Kirjutas Peatükk 6, KDE baasrakendused.
Kirjutas Peatükk 7, KDE Extrageari rakendused.
Kirjutas ümber Peatükk 14, KDE õpirakendused.
Kirjutas Peatükk 30, Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega.
(groot AT kde.org)
Kirjutas “Tööriistaribade seadistamine”.
Kirjutas “KDebugDialog - KDE silumisväljundi kontrollimine”.
(jes.hall AT kdemail.net)
Kirjutas “Välimus & teemad”.
Kirjutas “Töölaud”.
Kirjutas “Võrk”.
Kirjutas “KDE komponendid”.
Kirjutas “Välisseadmed”.
Kirjutas “Sülearvuti energia juhtimine”.
Kirjutas “Hõlbustus”.
Kirjutas “Võrk ja X”.
(annma AT kde.org)
Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi.
(rich AT kde.org)
Kirjutas rakenduste kstart ja ksystraycmd osad.
(p.s.nuttall AT dur.ac.uk)
Kirjutas Peatükk 21, Sissejuhatus kiirsuhtlusse.
(s.a.robson AT sms.ed.ac.uk)
Tegi pildid järgmistele osadele: “Muusika mängimine”, “Audio CD-de rippimine KDEs”, “Failihaldur” ja Peatükk 15, Hõlbustus.
(phil AT kde.org)
Korrektuur ja vigade parandused.
Kirjutas “Sisse- ja väljalogimine”.
Kirjutas “Lõikepuhvri kasutamine”.
Kirjutas “Rakenduste seadistamine”.
Kirjutas Peatükk 32, Standardsed menüükirjed.
Vormistas osaliselt Osa VI, “KDE administraatoritele”.
(antrix AT gmail.com)
Kirjutas “Audio CD-de rippimine KDEs”.
(robert_angie AT ozemail.com.au)
Kirjutas “Rakenduste käivitamine”.
(carlosdgtorres AT gmail.com)
(titeuf AT ph34rus.org)
Kirjutas “Fontide paigaldamine ja seadistamine”.
(lauri AT kde.org)
Pani kirja üldstruktuuri.
Kirjutas “Abi saamine”.
Vormistas osaliselt Osa VI, “KDE administraatoritele”.
(christian.weickhmann AT gmx.de)
Kirjutas “Failihaldur”.
Kirjutas “Seansside lülitamine”.
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team