KDE kasutaja käsiraamat
KDE kasutaja käsiraamat
Järgmine

KDE kasutaja käsiraamat

KDE dokumentatsiooni meeskond

Tõlge eesti keelde: Marek Laane
Versioon 0.0.1 (2004-06-16)

Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".

KDE üldine kasutaja käsiraamat

Palun anna kõigist käsiraamatuga seotud probleemidest teada aadressil .


Sisukord

I. Sissejuhatus
1. Tere tulemast lugema KDE kasutaja käsiraamatut!
Käsiraamatu eesmärgid
Mida käsiraamatust ei leia?
Raamatus kasutatavad konventsioonid
Süsteemsed asukohad
Ülevaade ehk “Käsiraamat ja kõik, mis selle sees
II. Töölaud
2. Põhitõed
Sisse- ja väljalogimine
Graafiline sisselogimine
Sisselogimine käsurealt
Väljalogimine
Abi saamine
Kasutaja käsiraamatud
Kohtspikrid ja “Mis see on?” abitekstid
Meililistid, uudistegrupid ja IRC
Muud ressursid
Aknad ja kuidas neid kasutada
Akende kasutamise põhitõed
Akende kasutamisest põhjalikumalt
Mitme töölaua kasutamine
Failihaldur
Sissejuhatus
Kataloogid
Liikumispaneel ehk “külgriba
Ikoonid
Viidad ja kiirklahvid
Prügikast
3. Paneel ja töölaud
KDE paneel Kicker
Kickeri seadistamine
Paneeliikoonide kohandamine
Aplettide ja muude asjade lisamine
Süsteemne salv
Paneelielementide eemaldamine
Tegumiriba
Lõikepuhvri kasutamine
Valikupuhver
Lõikepuhver
Lõikepuhvri muud võimalused
Lisainfo
4. Rakendused ja dokumendid
Rakenduste käivitamine
Rakenduste juhtimine
Failide avamine ja salvestamine
Failidialoog
Rakenduste seadistamine
Rakenduse seadistamine
Kiirklahvide seadistamine
Märguannete seadistamine
Tööriistaribade seadistamine
III. KDE komponendid
5. KDE juhtimiskeskus
Välimus & teemad
Töölaud
Võrk
KDE komponendid
Välisseadmed
Sülearvuti energia juhtimine
Hõlbustus
Turvalisus ja privaatsus
Süsteem
6. KDE baasrakendused
Põhiasjad
Isikliku info haldamine
Võrk
Kontoritöö
Graafika
Multimeedia
7. KDE Extrageari rakendused
KDE Extrageari komponendid
Multimeedia
Graafika
Võrk
Abivahendid
Lisainfo
8. KDE ja multimeedia
Eemaldatavad kettad
Automaatne ühendamine
Ühendamine
Muusika mängimine
Muusikamängijad
Audio CD-de rippimine KDEs
Koostisosad
Retsept
Filmide esitamine
9. KDE kui mitmekasutajatöölaud
Sinu KDE konto
KDE kasutamine administraatorina
Seansside lülitamine
10. KDE ja võrk
Failide jagamine
Failide jagamine rakendusega kpf
Võrk ja Windows
Kuidas see töötab
resLISa
Seadistamine
Jagatud seansid
11. Graafika, trükkimine ja fondid
Printeri seadistamine
Trükkimine rakendustest
PDF-failid
Fontide paigaldamine ja seadistamine
Graafika loomine
12. KDE töölaua välimuse kohandamine
Taust
Värvid
Ikoonid
Käivitusekraan
Akna dekoratsioonid
Stiil
KDE teema
Sõnaraamat
13. Konsole sissejuhatus
14. KDE õpirakendused
Keeleoskuse parandamine
Matemaatika
Loodusteadus
Õpetamisvahendid
Mitmesugust
Lisainfo
15. Hõlbustus
KMouseTool
KMagnifier
KMouth
KTTS - tekst kõneks
16. KDE sisemusse piiludes
Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi
Sissejuhatus
Varukoopiad
Redigeerimine
Skriptid ja töölaud
Kiirklahvide lisamine KDE-le
Uute toimingute kiirklahvide lisamine
KDebugDialog - KDE silumisväljundi kontrollimine
Põhiasjad
KDebugDialog täisrežiimis
IV. KDE ja internet
17. Internetiühenduse loomine
Internetiühendus lihtsalt ja kergelt
Mõned asjad, mida tuleks enne alustamist teada
KPPP nõustaja
Nõustaja käivitamine.
Ülejäänud nõustaja
18. E-kirjade põhitõed
Info, mida läheb vaja enne alustamist
Identiteedi loomine
Konto loomine
Kirjade saatmine
Kirjade vastuvõtmine
Seadistuste testimine
19. Konqueror
Interneti kiirkorraldused
Veebilehitsemise täppishäälestus
20. Useneti uudised
Isiklikud seadistused
Uudistekonto seadistamine
E-posti konto loomine
21. Sissejuhatus kiirsuhtlusse
Kuidas alustada
Metakontaktid
IRC
E-posti ja kiirsuhtluse sidumine
V. Kontoritöö
22. KOffice'i sissejuhatus
Ülevaade
Omadused
OASIS-e OpenDocument failivorming
23. KOffice'i komponentide ülevaade
24. Edasine info
Rakenduste käsiraamatud
Intenetiressursid
Pluginate arendamine
VI. KDE administraatoritele
25. KDE seestpoolt
Ülevaade
Kataloogistruktuur
Kataloogi määratlemine
Kasutaja profiilid
Kataloogistruktuuri kokkuvõte
Arhitektuurispetsiifilised kataloogid
Jagatud kataloogid
Masinaspetsiifilised kataloogid
Konfiguratsioonifailid
KDE käivitamisest
kdm
KDE käivitamisskript: startkde
Taustaprotsessid
kdeinit
dcopserver
kcminit
klauncher
knotify
KSMServer
Keskkonnamuutujad
kdeinit'i müsteerium
26. KDE kohandamine
Töölaua ikoonid
Veebileheküljed
Rakendused
Võtme Exec roll .desktop-failides
Seadmed
Kus defineerida?
KDE menüü
Toimimise põhimõtted
Salvestamise asukohad
Levinud probleemid
Olulised menüüd
Vanas stiilis menüüd
KSycoca
KMenuEdit
KDE paneel
Failiseosed
27. KDE lukustamine
Toimimise põhialused
Muudetamatud konfiguratsioonivalikud
Toimingute piirangud
URL-ide piirangud
Seadistusmoodulid
28. Mugav administraator
Töölaua jagamine võrgus
KDE oma kätega - iseenda tööriistade loomine
DCOP
KDialog
29. Andmete jagamine Kontactis IMAP-i abil
Sissejuhatus
Mis on IMAP?
Kolab või IMAP?
IMAP-serveri Cyrus seadistamine
Kontacti klientide seadistamine
Ainult lugemisõiguse andmine
Autorid
Lisalugemist
VII. Muud tööriistad
30. Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega
31. Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik
32. Standardsed menüükirjed
33. Mõistete sõnastik
34. Probleemide lahendamine
Võrk ja X
Kui rakendus ei käivitu
35. KDEle kaasaaitamine
A. Autorid ja litsents
Autorid
Litsents
Aineregister

Tabelite nimekiri

30.1. Võrdlustabel
Osa I. Sissejuhatus
Sissejuhatus
Eelmine
Järgmine

Sissejuhatus

Peatükk 1. Tere tulemast lugema KDE kasutaja käsiraamatut!
Tere tulemast lugema KDE kasutaja käsiraamatut!

Peatükk 1. Tere tulemast lugema KDE kasutaja käsiraamatut!

Käesolev kasutaja käsiraamat püüab anda ülevaate kogu KDEst ja selle kasutamisest. Me eeldame, et sul on paigaldatud standardne KDE töökeskkond koos kõigi vajalike tarkvarapakettidega. Käsiraamatust peaks leidma kõige kiiremini abi KDE lihtsamate seadistamisküsimuste või vajaduse korral sooritada teatud levinumaid ülesandeid.

Käsiraamatu eesmärgid

See peaks olema esimene ja tegelikult ka ainus koht, kust leida vastused KDE kasutamisel tekkivatele küsimustele.

See peaks olema kiirtutvustus, kuidas sooritada teatud levinumaid ülesandeid. Enamasti ei ole rakenduse kasutamiseks vaja teada kõiki selle seadistamise võimalusi. Siit leiab sammude kaupa juhised, mis peaks kehtima kõigis tavapärastes situatsioonides. Samuti osutame täiendava info asukohtadele, kui käesolev käsiraamat siiski ei peaks andma vastust mõnele konkreetsele probleemile.

Käsiraamat pakub mõningaid nippe ja soovitusi KDE kõige kasulikemate ja muljetavaldavamate võimaluste kohta, mis aitavad sul kokku hoida nii aega kui vaeva.

Mida käsiraamatust ei leia?
Mida käsiraamatust ei leia?

Mida käsiraamatust ei leia?

Käsiraamat ei ole mingil juhul mõeldud konkreetsete rakenduste käsiraamatute asenduseks. Kui sul esineb mõnes rakenduses seadistamisel või kasutamisel probleeme, mida käesolevas raamatus ei kajastata, soovitame soojalt uurida vastava rakenduse enda käsiraamatut. Siiski osutame me ka siin, kust saab vajaduse korral abi leida.

Võimalik, et oled paigaldanud KDE-väliseid rakendusi, mida me vahest isegi käesolevas käsiraamatus ära märgime, kuid üldiselt kajastame siin ainult neid rakendusi, mis kuuluvad vahetult KDE koosseisu. See ei tähenda muidugi, nagu me alahindaks muid rakendusi - vastupidi, paljud neist on vägagi head, töökindlad ja lihtsalt suurepärased.

Käsiraamat ei kajasta spetsiifiliselt ühtki distributsiooni ning käsitleb KDE vaikepaigaldust. Võimalik, et sinu distributsiooni looja või ka sa ise oled midagi muutnud ja kohandanud, mistõttu käesolevas käsiraamatus toodud soovitused on ainult üldise iseloomuga. Nii võib olla näiteks vajalik näidetes toodud failide asukohti muuta, kui need asuvad sinu paigalduses kuskil mujal.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Raamatus kasutatavad konventsioonid
Raamatus kasutatavad konventsioonid

Raamatus kasutatavad konventsioonid

Me kasutame käsiraamatus teatud vorminduskonventsioone, et alati oleks selge, millest käib jutt:

Teksti tüüpStiilNäide
Graafilise kasutajaliidese (GUI) tekst (nuppudel jne.)Helehall taustSeadistused
KlahvinimetusedRasvane kiriCtrl
MenüükirjedMenüü nimetus”->“Menüü elementFail->Välju
Kiirklahvid (tuleb vajutada korraga)Muuteklahv”+“ToiminguklahvCtrl+Q
Tekst, mida pead ise sisestamaRasvane kiri, fikseeritud laiusega fontls -al kde/
Tekst, mida võid vajaduse korral asendadaRoheline kaldkirikasutaja



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Süsteemsed asukohad
Süsteemsed asukohad

Süsteemsed asukohad

Tuleb kasuks, kui tead järgmisi süsteemseid asukohti:

KDE prefiks

KDE paigaldab omaenda kataloogipuu, mille asukoha saab leida käsuga kde-config --prefix. Keskkonnamuutujates osutatakse selle kataloogile kui $KDEDIRS (või ka $KDEDIR).

KDE kasutaja seadistused

Keskkonnamuutuja $KDEHOME osutab kataloogile, kus KDE otsib kasutaja määratud seadistusi. Kui seda ei ole määratud, kasutatakse vaikimisi asukohta ~/.kde.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Ülevaade ehk “Käsiraamat ja kõik, mis selle sees”
Ülevaade ehk “Käsiraamat ja kõik, mis selle sees

Ülevaade ehk “Käsiraamat ja kõik, mis selle sees

Anname siinkohal ülevaate kasutaja käsiraamatu sisust:

Osa II, “Töölaud” sisaldab sissejuhatust KDE kõige põhilisematesse kasutamisvõtetesse, näiteks “Aknad ja kuidas neid kasutada”, ning ülevaadet vahenditest, mida kasutatakse kõigis KDE rakendustes, näiteks “Failide avamine ja salvestamine”. Kui KDE või üldse arvutid on sinu jaoks veel segane, tasuks selle osaga põhjalikumalt tutvuda.

Osa III, “KDE komponendid” tutvustab mõningaid KDE olulisi komponente ja nende omavahelisi suhteid. KDE multimeedia- ja võrguvõimalused on äärmiselt suured ja me ei suuda neid siinkohal ammendavalt käsitleda, kuid käsiraamatu selles osas saab neist siiski vähemalt mingisuguse ülevaate. Osa lõpetavad väikesed juhised selle kohta, kuidas KDEd veel veidi paremini oma käe järgi timmida (Peatükk 16, KDE sisemusse piiludes).

Osa IV, “KDE ja internet” annab ülevaate KDE internetirakendustest. KDE pakub võimsat veebilehitsejat Konqueror, kõigi võimalustega e-posti klienti KMail, uudistegruppide lugejat KNode ja veel hulka rakendusi, mis muudavad interneti kasutamise hõlpsamaks ning efektiivsemaks. Käsiraamatu selles osas tutvustame nende rakenduste häälestamist ja seadistamist.

Osa VI, “KDE administraatoritele” kujutab endast ülevaadet KDE mõningatest võimalustest, mida tasub kõrva taha panna mitmekasutajasüsteemi looval administraatoril. Samuti leidub siin infot, mis võib tulla kasuks neile, kes tarvitavad KDEd süsteemi ainsa kasutajana: kuhu salvestatakse konfiguratsioonifailid, millised keskkonnamuutujad mõjutavad KDEd ja nii edasi. KDE KIOSKi raamistik võimaldab administraatoritel piirata kasutaja tegevusvabadust KDEs. See võib olla kasulik mitmel juhul, aga eriliselt tasuks seda tähele panna näiteks internetikohvikute ja muude valdavalt ühiskasutuses olevate masinate haldajatel.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa II. Töölaud
Töölaud
Eelmine
Järgmine

Töölaud

Peatükk 2. Põhitõed
Põhitõed

Peatükk 2. Põhitõed

Töölaud tähistab seda pilti ekraanil, mida sa näed KDE käivitamise järel. See näeb välja umbes selline (sinu süsteemis võib mõni asi veidi teistmoodi olla, aga põhimõtteliselt ei tohiks vahet olla):


Töölaua vaikevälimus

Heidame pilgu töölaua tähtsamatele osadele:

  • Suurema osa ekraanist hõlmab taust. Üldiselt asub seal mingi pilt, mida tavaliselt nimetatakse “taustapildiks ja mida sa saad muuta, et KDE näeks välja just selline, nagu soovid.

  • Üleval vasakus nurgas asub kaks ikooni: Prügikast ja Kodukataloog. Neil klõpsates avatakse vastavalt kataloog Prügikast ja sinu kodukataloog. Töölauale võib ikoone mõistagi juurde lisada, et saaksid oma lemmikrakenduse või mõne eemaldatava andmekandja avada kõigest ühe klõpsuga.

  • All paikneb KDE paneel, mis kannab ka nime “Kicker”. Paneel võimaldab mitmel moel KDEd paremini ära kasutada. Sellel asub K menüü. millest saab avada kõiki arvutisse paigaldatud KDE rakendusi, seal on näha parajasti töötavad rakendused, samuti kellaaeg ja veel palju muud. Täpsemalt räägib KDE paneelist Peatükk 3, Paneel ja töölaud.

Sisse- ja väljalogimine

Philip Rodrigues

Kõige põhilisem KDM-i ja startkde kohta.

KDEsse saab sisse logida kahel viisil: graafiliselt ja käsurealt. Vaatame lühidalt mõlemat võimalust.

Graafiline sisselogimine

Kui näed arvuti käivitamise järel umbes sellist pilti, nagu allpool näidatud, on võimalik graafiliselt sisse logida. Kirjuta lihtsalt oma kasutajanimi tekstikasti Kasutajanimi ja parool tekstikasti Parool. Parooli kirjutamise ajal ei näidata, tõenäoliselt näed ainult tärne. Kui oled vajaliku info sisestanud, klõpsa nupule Logi sisse ning KDE käivitubki. Nähtavale ilmub KDE stardiekraan, mis näitab, kuidas edeneb KDE käivitamine. Mõne hetke pärast peakski KDE olema kasutamisvalmis.

Sisselogimine käsurealt

Kui eelistad sisse logida käsurealt, saad KDEsse sisse logida käsuga startx. Lisa rida exec startkde oma kodukataloogis paiknevasse faili .xinitrc (loo see, kui seda ei ole), salvesta fail ja anna seejärel käsk startx. Nüüd peaks KDE käivituma täpselt samamoodi nagu graafilise sisselogimise korral.

Väljalogimine

Kui soovid KDE kasutamise mingil põhjusel lõpetada, oleks mõttekas ennast ka välja logida. Lihtsaim viis selleks on klõpsata ekraani vasakus alumises nurgas asuvale K menüüle ja valida seal kirje Logi välja. Nähtavale ilmub dialoog Kasutaja kasutajanimi seansi lõpetamine. Kinnitamaks oma siirast soovi välja logida, klõpsa nupule Lõpeta aktiivne seanss. Kui aga muudad meelt ja tahad siiski KDEs edasi tegutseda, klõpsa nupule Loobu.

Lisainfo

  • KDE graafilise sisselogimishalduri kdm kasutamisest ja seadistamisest kõneleb rakenduse enda põhjalik käsiraamat. Selle leiab KDE abikeskuses, samuti saab seda lugeda, kui sisestada Konquerori asukoharibale help:/kdm.

Abi saamine
Abi saamine

Abi saamine

Lauri Watts

Kasutaja käsiraamatud

Suuremal osa rakendustest on oma põhjalik kasutaja käsiraamat, mida on võimalik avada mitmel moel:

  • Vajutades rakenduses viibides klahvi F1

  • Menüükäsuga Abi->Rakenduse nimi

  • Käsiraamatut KDE abikeskuses üles otsides

  • KIO mooduli vahendusel Konqueroris. Selleks kirjuta lihtsalt asukohareale käsk help:/Rakenduse nimi

  • Internetis aadressil http://docs.kde.org

Kohtspikrid ja “Mis see on?” abitekstid

Paljud rakendused pakuvad ka kontekstipõhist abi, sageli isegi kahel kujul: kohtspikrid ning “Mis see on?” abitekstid.

Kohtspikrid

Kohtspikrid on pisikesed infoaknad või -mullid, mida näeb siis, kui viid hiirekursori ilma klõpsamata mõne elemendi kohale.

KDE kasutab kohtspikreid väga usinasti, et pakkuda kasutajatele võimalikult igakülgset abi ekraanil nähtava kohta. Nii näitab näiteks enamik rakenduste nuppe kohtspikris oma nime, kui hiirekursor nende kohale viia ja hetkeks seisma jätta.

Kohtspikritel on veel üks funktsioon, mis ei ole otseselt seotud abiga. Failihalduris Konqueror ja töölaual võivad kohtspikrid edastada ka infot faili kohta. Seda nimetatakse tavaliselt “metainfoks”.

Metainfot näitavatest kohtspikritest räägib lähemalt failihaldurit Konqueror tutvustav osa.

Mis see on?

Mis see on?” abitekstid on tavaliselt põhjalikumad kui kohtspikrid. “Mis see on?” abiteksti saab näha kahel moel:

  • Klõpsates akna tiitiliribal nuppu ?

  • Vajutades klahvikombinatsiooni Shift-F1

Kursor võtab seejärel küsimärgiga noole kuju. Kui klõpsad sellega elemendil, mille kohta soovid rohkem infot, ilmubki väike aken, mis annab teada, milleks antud element hea on.

Meililistid, uudistegrupid ja IRC

Meililistid

KDE pakub mitmeid meililiste, mis võivad anda sulle abi ja juhiseid töölaua kasutamisel ning seadistamisel.

Mõningad kasulikumad meililistid on järgmised:

KDE kasutajate meililist

Selle meililisti huvikeskmes on OS-ist sõltumatud küsimused ja arutelud KDE kasutamise teemadel. Konkreetsete operatsioonisüsteemidega seotud küsimusi ei ole mõtet siin esitada. Sellesse meililisti sobib näiteks küsimus “Kuidas muuta KWordi dokumentide veerist?”, aga mitte “Kuidas panna UnixOS X.Y KDEs printer tööle?” Siin esitatavad küsimused ja arutelud peavad pakkuma huvi kõigile KDE kasutajatele, mitte aga vaid ühe operatsioonisüsteemi KDE kasutajatele.

Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde.

Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/.

KDE-Linux® meililist

Selle meililisti huvikeskmes on küsimused ja arutelud KDE kasutamise kohta Linux® all. Siinsed küsimused ja arutelud puudutavad kõike, millega võib silmitsi seista KDE kasutaja Linux® süsteemis. Seetõttu sobib siin esitada ka näiteks küsimust “Kuidas panna KDEs tööle võrguprinter LinuxDistro X.Y korral?” Kui eelistad jälgida KDE kohta esitatavaid küsimusi ja arutelusid, mis ei oleks spetsiifilised teatud OS-ile, kasuta palun KDE üldist kasutajate meililisti.

Selle meililistiga saab ühineda aadressil https://mail.kde.org/mailman/listinfo/kde-linux.

Meililisti arhiivi leiab aadressilt http://lists.kde.org/.

IRC

KDE tuge ja võimalust üldisemaks vestluseks pakub kanal #kde Freenode'i võrgus (irc.freenode.net). Seda saab kasutada suvalise KDE IRC kliendiga, sealhulgas näiteks rakendustega konversation, KSirc ja Kopete. Täpsemalt räägib IRC kasutamisest IRC.

Muud ressursid

Ressursse, millest sul võib kasu olla on veelgi ning mõned neist toomegi ära allpool:

dot.kde.org

See veebilehekülg kujutab endast otsimisvõimalusega KDE uudistesaiti, kus leiab ohtrasti infot KDE maailmas toimuva kohta.

kde-look.org

Ülivõimas KDE silmailu ressurss, mis pakub ohtrasti teemasid, aknadekoratsioone, taustapilte, hiirekursorieemasid ja ikoone, mida kasutada oma KDE töökeskkonnas. Pane tähele, et samal saidil leiab ka howto-sektsiooni, kus saab teada, kuidas enamikku asju paigaldada.

wiki.kde.org

KDE ametlik Wiki. Siit leiab rohkelt infot kõige kohta alates korduma kippuvatest küsimustest ja HOWTO-dest kuni nippide ja trikkideni. Wikit ei tuleks siiski pidada konkreetsete rakenduste käsiraamatute või KDE ametliku dokumentatsiooni asenduseks.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Aknad ja kuidas neid kasutada
Aknad ja kuidas neid kasutada

Aknad ja kuidas neid kasutada

Philip Rodrigues

Akende kasutamise põhitõed

Iga KDE rakendus töötab oma aknas, mõned rakendused isegi mitmes aknas. Aknaid saab mitmel moel korraldada ja seada ning töölauale paigutada, et sul oleks mugavam nendes töötada. Selline näeb välja tavaline aken:


Tavaline aken

Akende vahel lülitumine

Kui soovid mõnda akent kasutada, peab see olema aktiivne. Aken muutub automaatselt aktiivseks, kui sa selle avad, nii et kui käivitada rakendus, saab seda ka kohe kasutama hakata. Korraga saab aktiivne olla ainult üks aken. Aktiivne aken on see, milles sa saad parajasti tööd teha, ning seda eristab teistest akendest erinevat värvi tiitliriba (KDE vaiketeemas on aktiivse akna tiitliriba helesinine ja mitteaktiivse akna tiitliriba hall).

Kui soovid töötada mõnes muus aknas, pead selle aktiivseks tegema. Seda saab teha kahel moel:

  • Tee hiire vasak nuppga klõps aknal, mida soovid aktiivseks muuta. Aken muutub aktiivseks ja tuuakse esiplaanile, kui seda peaks katma mõni muu aken.

  • Vajuta alla klahv Alt ja seejärel vajuta klahvi Tab (ära klahvi Alt vabasta). Nähtavale ilmub väike dialoog, kus on ära toodud kõik olemasolevad aknad, mille seast üks, parajasti aktiivne, on esile tõstetud. Muule aknale saab liikuda klahvi Tab vajutades (ja samal ajal kogu aeg klahvi Alt all hoides). Kui vabastad klahvi Alt, muutub aktiivseks aken, mis parajasti oli dialoogis esile tõstetud.

Akende liigutamine

Kõige lihtsam viis aknaid töölaual korraldada on neid liigutada. Aknaid võib liigutada nii, et nad kattuvad teiste akendega, või ka nii, et näha on terve aken. Aknaid saab liigutada kolmel moel:

  • Klõpsa hiire vasak nuppga akna tiitliribal ja hoia nupp all. Liiguta hiirekursorit ja aken liigub sellega kaasa. Lase hiirenupp lahti ning aken jääb kohta, kuhu sa selle lohistasid.

  • Ava aknamenüü ehk akna tiitliriba kõige vasakpoolsem nupp (nagu näitab pilt) ja vali Liiguta. Hiirekursor liigub aktiivse akna keskele ja hiirt liigutades saad ka akent liigutada. Kui oled viinud akna soovitud kohta, klõpsa hiire vasak nuppga ja aken jääb uude kohta paigale.


    Aknamenüü
  • Vajuta alla klahv Alt ja hiire vasak nupp, kui hiirekursor on akna kohal, mida soovid liigutada. Hiirekursor võtab kompassi kuju ning hiirt liigutades saad nüüd ka akent liigutada. Kui oled jõudnud aknaga vajalikku kohta, vabasta hiirenupp. See on eriti kasulik võimalus siis, kui akna tiitliriba peaks olema ekraanilt väljas ja sa ei saa teisi meetodeid kasutada.

Akende suuruse muutmine

Aknaid võib muuta suuremaks või väiksemaks, laiemaks või kõrgemaks kahel viisil - just nii, nagu sulle rohkem meeldib:

  • Vii hiirekursor akna piirde kohale (see on siinsel pildil helesinine). Kursor võtab kahe otsaga noole kuju. Klõpsa ja lohista hiirt ning akna serv järgib hiirekursori liikumist, muutes akna vastavalt suuremaks või väiksemaks. Kui klõpsad akna ülemisele või alumisele piirdele, saad lohistades muuta akna kõrgust. Paremat või vasakut piiret lohistades saad kohendada akna laiust. Kui soovid korraga muuta nii kõrgust kui laiust, vii hiirekursor akna nurka ja kui see võta diagonaalse kahe otsaga noole kuju, klõpsa ning lohista.

  • Akna tiitliriba vasakpoolseimal nupul klõpsates avaneb aknamenüü. Vali Muuda suurust ja hiirekursor võtab kahe otsaga noole kuju. Hiirt liigutades saadki akna suurust muuta. Kui oled saavutanud vajalikud mõõtmed, klõpsa hiire vasak nuppga.

  • Kui sa ei näe parajasti aknapiiret ega aknamenüüd avavat nuppu, aitab sind hädast välja kombinatsioon Alt ja hiire parem nupp. Hoia klahvi Alt ja lohista hiire parem nuppga. Aken muudab suurust. Kui oled saavutanud vajaliku suuruse, vabasta lihtsalt hiire parem nupp.

Kui tahad lihtsalt muuta akna võimalikult suureks, et see hõlmaks kogu ekraani, kasuta nuppu Maksimeeri, mis on tiitliribal paremalt teine. Klõps sellele nupule hiire vasak nuppga annab aknale maksimaalse suuruse igas suunas, klõps hiire keskmine nuppga või hiire parem nuppga vastavalt püst- või rõhtsuunas.

Akende peitmine

Kui tahad hoida rakenduse avatuna, aga ei soovi, et see töölaual ruumi võtaks, võid selle minimeerida või varjata. Akna minimeerimiseks klõpsa nupule Minimeeri, mis on tiitliribal paremalt kolmas. Aken kaob, kuid rakendus ise jääb tööle ning vastav kirje ilmub paneeli tegumiribale. Kui soovid uuesti akent näha, klõpsa selle kirjele tegumiribal. Samuti saab akna uuesti aktiveerida kiirklahviga Alt+Tab (sellest räägib lähemalt “Akende vahel lülitumine”).

Akna varjamine on minimeerimisega suhteliselt sarnane, kuid sel juhul jääb aknast nähtavale ainult tiitliriba. Akna varjamiseks tee selle tiitliribal topeltklõps. Akna taastamiseks tee tiitliribal uuesti topeltklõps.

Akende seadmine kaskaadi

Mõnikord võib tekkida tahtmine avada terve rida aknaid, aga neid ka kõiki näha. Kaskaadi seadmise korral paigutab KDE aknad automaatselt üksteise peale alates ekraani ülemisest vasakust nurgast. Selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual hiire keskmine nuppga ja vali Aknad kaskaadi.

Akende korrastamine

Kui soovid aknaid korrastada, üritab KDE kasutada töölaual ruumi võimalikult hästi ära ja näidata igast aknast maksimaalselt palju. Kui sul näiteks on avatud neli akent ja valid nende korrastamise käsu, siis seatakse nad kõik töölaua nurkadesse sõltumata sellest, kus nad varem paiknesid. Ka selle võimaluse kasutamiseks klõpsa töölaual hiire keskmine nuppga ning vali Korrasta aknad.

Akende sulgemine

Kui lõpetad rakenduse kasutamise, oleks mõistlik see sulgeda ja ühes sellega muidugi ka rakenduse aken kinni panna. Ka seda saab teha mitmel moel:

  • Klõpsa akna tiitliriba kõige parempoolsemal nupul. Kui näiteks redigeerisid rakenduses mingit dokumenti, küsitakse sinu käest, kas soovid dokumenti tehtud muudatused salvestada, need unustada või loobuda oma rakenduse sulgemise käsust ja aken endiselt avatuks jätta.

  • Menüükäsu Fail->Välju peale lastakse sul salvestamata muudatuste korral samuti valida salvestamise, unustamise ja loobumise vahel.

  • Hiire parema nupuga KDE paneelil Kickeril vajalikule aknale klõpsates ning käsku Sulge valides küsitakse samuti, kas soovid salvestada aknas muudetud dokumente.

  • Ka kiirklahvi Alt+F4 kasutamisel ilmub salvestamata muudatuste korral dialoog, mis pärib, kas soovid need salvestada.

Akende kasutamisest põhjalikumalt

kstart

kstart

Richard J. Moore

Lihtsaima viisi akende kasutamist KDEs põhjalikumalt kontrollida pakub vähetuntud tööriist kstart, mis kuulub KDE koosseisu alates versioonist 2.1. kstart võimaldab juhtida rakenduse ja aknahalduri koostööd. Seda käsku kasutatakse tavaliselt levinumate rakenduste spetsiaalse käitumise määramiseks, kuid selle abil saab ka edukalt kasutada töölaual KDE-väliseid rakendusi.

kstart'i kasutamine on lihtne: tuleb lihtsalt käsureale kirjutada kstart ja selle järele vajalikud võtmed. Vaatame näitena, kuidas kasutada kstart'i KCalc'i akna käitumise kohendamiseks. Kasutame sellist käsku:

% kstart --ontop --alldesktops kcalc

Selles käsus peaks kõik olema väga selge: KCalc'i aken on alati teiste akende peal ja see asetseb kõigil töölaudadel. Otseselt ei saa vahest käsust välja lugeda seda, et see toimib kõigis NET-iga ühilduvates keskkondades, mitte ainult KDEs.

Rakendusele, mille väljakutsumiseks kasutatakse kstart'i, saab edastada ka kõiki tavapäraseid argumente, näiteks:

% kstart
--skiptaskbar --desktop
1 xmessage'Tere, maailm!'

Selle käsuga näidatakse teksti Tere, maailm! rakendusega xmessage ning määratakse kindlaks, et akent näidatakse esimesel virtuaalsel töölaual ja et seda ei näidata tegumiribal. Asjaolu, et programm on kirjutatud Xt tööriistakomplekti kasutades ega ole loomu poolest KDE rakendus, ei sega kstart'i põrmugi. Loodetavasti selgitas see näide, et kstart sobib edukalt KDE-väliste rakenduste muretuks kasutamiseks töölaual.

Muud spetsiaalsed aknaseadistused

Ehkki kstart'i võib kasutada konkreetsete aknaseadistuste määramiseks, lubab KDE neid - nagu paljusid muidki asju - muuta ka otse programmi enda aknas. Selleks vali lihtsalt tiitliriba vasakpoolseim nupp (või vajuta kiirklahvi Alt+F3, kui vajalik aken on fookuses) ning vali sealt käsk Muud->Spetsiaalsed aknaseadistused... Nagu näed, saad seal muuta väga paljusid asju alates akna avamisaegsest geomeetriast kuni selleni, kas aknal on piire või mitte.

Süsteemne salv

Richard J. Moore

Olles tutvunud sellega, kuidas kohendada akna dekoratsioone, vaatame veel üht töölaua aspekti, nimelt süsteemset salve. Süsteemne salv on ala, kus rakendusi esindavad tillukesed aknad. Enamasti kasutatakse seda info näitamiseks või mitmesuguste käskude kiireks kasutamiseks. Aken, millel on lubatud olla süsteemses salves, kaob tavaliselt tegumiribalt, kui see minimeeritakse, ning nähtavale ilmub hoopis ikoon süsteemses salves. Enamasti on süsteemse salve ikoonid ja muud sellega seotud võimalused spetsiaalselt rakendusele lisatud, kuid nagu akna dekoratsioonide puhul, pakub ka siin KDE välja oma abistava käe programmi ksystraycmd näol.

Võtame taas tavalise rakenduse KCalc ja muudame selle süsteemse salve rakenduseks. Seda saab teha üheainsa lihtsa käsuga:

% ksystraycmd --title 'kcalc' kcalc

Salves näidatav ikoon on määratud akna vihjetes ning seda uuendatakse, kui ikoon muutub. Akna tiitlit näidatakse kohtspikrina, kui viid hiire ikooni kohale. ksystraycmd järgib KDE tavapärast käitumist: sihtakent saab näidata ja peita klõpsuga süsteemse salve ikoonile, ikoonil on ka tavapärane kontekstimenüü.



Veel ksystraycmd'i kasutamisest

Richard J. Moore

ksystraycmd'i muude võimaluste näitlikustamiseks kasutame keerukamat näidet: Konsole aken, mis jälgib faili .xsession-errors (see on logifail, kuhu pannakse kirja kõik, mis toimub sinu töölaual). Kõigepealt vaatame lihtsalt, kuidas me saame seda vaadata:

% konsole --icon
log --caption 'X Log' \ 
--nomenubar --notabbar
--noframe \ 
-e tail -f ~/.xsession-errors

Võtmeid --caption ja --icon kasutavad kõik KDE rakendused. Selliste globaalsete võtmete nimekirja saab näha iga rakenduse korral võtmetega --help-kde ja --help-qt. Toodud näites andsime Konsole aknale tiitliks 'X Log' ning ikooniks “log”. Neid võtmeid saab kasutada kõigis KDE rakendustes ja, nagu mainitud, ksystraycmd võtab neid süsteemse salve ikooni luues arvesse. Võti -e on Konsolele eripärane, andes käsu käivitada käsk less. Näivale keerulisusele vaatamata võime selle akna programmi ksystraycmd abil hõlpsasti süsteemsesse salve liigutada:

% ksystraycmd
--hidden --title 'X Log' \
konsole --icon log --caption 'XLog' \ 
--nomenubar --notabbar --noframe \ 
-e tail -f .xsession-errors

See senistest kõige keerulisem näitekäsk sisaldab ka võtit --hidden, mille korral käsk käivitatakse ainult süsteemse salve ikooni näidates. See jõuab juba lähedale meie sihile tagada kiire ligipääs logifailile, kuid me saame asja veelgi paremaks muuta, kui käivitame konsooliprotsessi ainult selle nähtavuse korral. Selleks mõeldud käsk on selline:

% ksystraycmd --startonshow \
 --icon log --tooltip 'X Log' \ 
konsole --icon log --caption 'X Log' \
--nomenubar --notabbar --noframe \
-e tail -f ~/.xsession-errors

Võtme --startonshow lisamine annab programmile ksystraycmd korraldse alustada tööd ainult süsteemse salve ikooni näitamisega (nagu ka võti --hidden) ja oodata enne sihtkäsu käivitamise, kuni kasutaja aktiveerib süsteemse salve ikooni. Me kasutasime ka võtit --quitonhide, mis annab programmile ksystraycmd korralduse sihtmärk kustutada, kui selle aken peidetakse. Nende kahe võtmega saab tagada, et Konsole süsteemse salve ikoon ei raiska ressursse, kui me seda ei kasuta. Sihtakna loomine ja hävitamine sel viisil tõkestab ksystraycmd'i tavapärase ikooni ja tiitli kasutamise, mistõttu meil tuleb vahetult määrata ka ikoon ja kohtspikker.

Töökindluse parandamine

Richard J. Moore

Kõigis toodud näidetes kasutasime programme kstart ja ksystraycmd täpsustamaks, millist akent me soovime mõjutada. Kui me just teisiti ei määra, eeldavad need programmid, et selleks on esimene ilmuv aken. Enamasti see ka sobib, sest me käivitame samal ajal rakenduse, aga see ei sobi sugugi, kui enam-vähem korraga ilmub palju aknaid (nagu näiteks sisselogimisel). Käskude töökindluse suurendamiseks saab kasutada võtit --window. See määrab ära sihtakna tiitli. Järgnevas näites kasutame võtit --window tagamaks, et see mõjutab konkreetset konsooliakent:

% kstart --iconify --window 'kstart_me' konsole
--caption 'kstart_me' -e tail -f
~/.xsession-errors

Me kasutasime siin järeleproovitud viisi määrata nii programmi kstart kui ka sihtrakenduse tiitel. Nii ongi enamasti kõige mõistlikum kasutada programme kstart ja ksystraycmd. Võtit --window toetab nii kstart kui ksystraycmd ning selleks võib olla nii regulaaravaldis (nt.window[0-9]” kui ka konkreetne tiitel. (Märkus: regulaaravaldised on väga võimas vajaliku mustri leidmise vahend, mida kasutab kogu KDE.)

Mitme töölaua kasutamine

Vahel ei jagu lihtsalt arvutiekraanil enam ruumi. Kui kasutad korraga mitut rakendust ja sulle tundub, et arvukad aknad kipuvad üksteist segama, pakub lahenduse välja virtuaalsete töölaudade kasutamine. Vaikimisi on KDEs neli virtuaalset töölauda, mis kõik on otsekui omaette ekraan: igaühel saab eraldi ja iseseisvalt avada aknaid, neid liigutada, isegi erinevaid taustu ja ikoone kasutada. Kui sa tead näiteks, mis on virtuaalsed terminalid, siis ei tohiks KDE virtuaalsete töölaudade mõistmine raskusi valmistada.

Virtuaalsete töölaudade lülitamine

Mõnele muule virtuaalsele töölauale liikumiseks kasuta kiirklahvi Ctrl+Tab täpselt samamoodi, nagu kasutad akende vahel liikumiseks kiirklahvi Alt+Tab (vt. “Akende vahel lülitumine”): hoia all klahv Ctrl ja vajuta klahvi Tab. Ilmub väike aken, kus on näha erinevad virtuaalsed töölauad. Parajasti aktiivne on esile tõstetud. Klahvi Ctrl vabastades lülitub KDE esiletõstetud virtuaalsele töölauale. Muu töölaua valimiseks vajuta klahvi Ctrl all hoides mitu korda klahvi Tab. Näed, kuidas vastavalt tõstetakse esile uus virtuaalne töölaud. Kui oled jõudnud töölauani, millele soovid lülituda, vabasta klahv Ctrl.

Aknad ja virtuaalsed töölauad

Aknaid saab ühelt virtuaalselt töölaual teisele liigutada aknamenüüs oleva käsuga Töölauale. Vali seal lihtsalt töölaud, kuhu soovid akna liigutada. Akna saab asetada ka kõigile virtuaalsetele töölaudadele, kui valida käsk Kõik töölauad.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Failihaldur
Failihaldur

Failihaldur

Christian Weickhmann


Konqueror lihtsate seadistustega


Sissejuhatus

KDE sisaldab väga võimsat ja võimalusterohket failihaldurit Konqueror, millega saab mida tahes ette võtta failidega nii sinu arvutis, kohtvõrgus või isegi internetis. Konquerori kõigi võimaluste kirjeldamiseks napib siin ruumi, mistõttu anname neist ainult põgusa ülevaate. Kui soovid täpsemalt teada saada, mida kõike Konqueror teha suudab, uuri Konquerori käsiraamatut, mille saad avada Konqueroris menüükäsuga Abi->Konquerori käsiraamat või siis KIO mooduli vahendusel, kui kirjutad Konquerori asukohareale käsu help:/konqueror.

Kataloogid

Kui avad failihalduri Konqueror esmakordselt, näed kaht paneeli: paremal asub kataloogivaade, vasakul külgriba. Kataloogivaade näitab kõiki antud kataloogis asuvaid elemente ikoonidena (need võivad olla nii failid kui ka alamkataloogid). Paljude failitüüpide korral saab kasutada “eelvaatlust”, mis võimaldab näha faili ilma selleks uut rakendust avamata. Faili eelvaatluseks jäta hiirekursor mõneks hetkeks failinime kohale seisma. Seejärel ilmub hüpikaken, mis näitab faili sisu ja veel üht-teist kasulikku, näiteks faili suurust ja selle omanikku.

Iga elementi saab avada selle ikoonile klõpsates (piisab ühekordsest klõpsust – vaikimisi ei kasuta KDE topeltklõpsu avamiseks). Kataloogid avatakse samas aknas, failid vastavalt nende tüübile mõnes rakenduses või kui seda ei ole määratud, küsib failihaldur sinu käest, millist rakendust kasutada. Kui sul ei näiteks määratud tekstitöötluse rakendust avama Microsoft® Wordi dokumente, küsib failihaldur, millise rakendusega neid avada.

Eelnevasse kataloogi saad tagasi minna klõpsuga ikoonile Tagasi, klõps ikoonile Üles viib aga sind kataloogipuus ühe astme võrra kõrgemale.

Liikumispaneel ehk “külgriba


Konquerori külgriba


Kataloogide vahel liikumine ainult kataloogivaates võib vahel keerukaks osutuda. Külgriba pakub välja teatud otseteed ja erifunktsioonid, mis muudavad lihtsamaks leida kiiresti üles vajalikud asjad.

Külgriba vasakus servas on teatud hulk nuppe, mida tähistavad erinevad ikoonid:

Järjehoidjad

Kuna failihaldur Konqueror on ühtlasi ka väga võimas veebilehitseja, pakub see välja järjehoidjate kasutamise võimaluse. Siin leiab samasuguse struktuuri nagu menüüs Järjehoidjad.

Seadmed

Seejärel näitab külgriba kõiki sinu arvutile tuntud seadmeid. Need võivad olla füüsilised seadmed — näiteks kõvaketas, CD-ROM või disketiseade — või virtuaalsed “kettad” — mäiteks võrguressursid või kõvaketta partitsioonid.

Ajalugu

Konqueror jätab meelde külastatud veebileheküljed ja näitab neid puukujulisena kas kuupäeva või tähestiku järgi järjestatuna. Järjestuse saab valida hiire parema nupu klõpsuga ikoonile Ajalugu ja ilmuvast menüüst kirjet Sorteeri valides. Klõpsuga kirjele (nt. www.kde.org) klõpsates näitab Konqueror külastatud veebilehekülge. Klõpsuga dokumendile (nt. index.html) avatakse see kataloogivaates.

Hiire parema nupu klõpsuga ajalookirjele, näiteks www.kde.org->index.html, avaneb veidi teistsugune kontekstimenüü, milles leiab ka kirje Uus aken, mille valimisel avab Konqueror saidi uues aknas.

Kodukataloog

Külgriba ikoon Kodukataloog näitabki sinu kodukataloogi. Selles on näha kõik kodukataloogi alamkataloogid. Mõnele neist klõpsates avatakse see kataloogivaates. Ka siin saab kasutada kataloogide kontekstimenüüd, luues näiteks uusi alamkatalooge ja nii edasi.

Külgriba meediafailide mängija

Lohista muusikafail (näiteks MP3, Ogg- või .wav-fail) külgribale ja seda hakatakse kohe mängima.

Uudistejälgija

Uudistejälgija näitab kohandatavat uudisteallikate nimekirja. Uue uudisteallika lisamiseks klõpsa hiire parema nupuga seadistamisnupule või mõnele uudisteallika kirjele (nt. KDE News, mis tavaliselt peaks olema juba eelnevalt nimekirjas).

Võrk

Siin saab lehitseda teenuseid, mida pakuvad muud võrgus olevad arvutid. Selleks peab olema käivitatud Lisa deemon. Võrgulehitseja võimaldab näha rida teenuseid. Siin saab hõlpsasti lehitseda SMB ressursse, HTTP-lehekülgi või ka edastada faile turvalise FISH-protokolli vahendusel.

Juurkataloog

UNIX®-süsteemides on kõik korraldatud puukujulisse failisüsteemi. Sellel peab olema ka oma juur ning selle ikooniga saabki seda näha. Juurkataloog sarnaneb põhimõtteliselt kodukataloogiga, ainult et siin näidatakse kõiki failisüsteemi katalooge, mitte ainult sinu kodukataloogi.

Teenused

See kujutab endast omamoodi "kõike ülejäänut". Ürita siin lehitseda erinevaid elemente. Kui audio CD on sinu CD- või DVD-seade, saad uurida kõike sellel leiduvat ja veelgi enam ette võtta audio CD brauseriga (see võimaldab isegi audiofaile tihendada ja neid kõvakettale salvestada).

Ikoonid

Ainult ühe ikooni valimiseks hoia all klahv Ctrl ja klõpsa vajalikul ikoonil. Kui soovid valida mitu ikooni, hoia all klahv Ctrl ja klõpsa kõigil vajalikel ikoonidel. Kui oled ühe või enam ikooni valinud, saad nendega teha seda, mida soovid. Kui tahad neid liigutada või kopeerida, vali ikoonid ja lohista seejärel (hiire vasakut nuppu all hoides) vajalikku asukohta. Hiirenuppu vabastades ilmub hüpikmenüü, kus saab valida elementide liigutamise, kopeerimise või linkimise vahel. Mõistagi võib ka kogu operatsioonist loobuda.

Valitud elementidega saab veel palju muud ette võtta, kui teha neil klõps hiire parema nupuga ja valida vajalik kirje ilmuvast hüpikmenüüst. (Valikud sõltuvad tublisti valitud failide tüübist - selles seisabki “kontekstimenüü” mõte).

Viidad ja kiirklahvid

Nagu mainitud, saab faile või katalooge ka linkida. See tähendab, et lingitud fail või kataloog on näha ja käitub täpselt samamoodi uues asukohas, kuid ei võta seal peaaegu üldse ruumi. Kui sul on näiteks väga palju dokumente, aga ainult mõningaid neist kasutad regulaarselt, võid nad koondada omaette kataloogi ja luua sellesse viidad.

Prügikast

Enne seda, kui fail KDE failihalduris kustutatakse, liigutatakse see kataloogi Prügikast, mis annab sulle võimaluse fail tagasi saada, kui kustutasid selle eksikombel. Prügikast näitab kõiki kustutatud elemente. Seal saab valida selle, mida soovid taastada, ning liigutada see tagasi algsesse asukohta (sellest räägib lähemalt “Ikoonid”). Prügikastile hiire parema nupuga klõpsates ja käsku Tühjenda prügikast valides kustutatakse selles leiduvad failid lõplikult.

Lisainfo

  • Konquerori arvukatest omadustest ja võimalustest räägib märksa põhjalikumalt Konquerori käsiraamat. Sellega saab tutvuda KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/konqueror sisestades.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 3. Paneel ja töölaud
Paneel ja töölaud

Peatükk 3. Paneel ja töölaud

Philip Rodrigues

KDE paneel Kicker

Kicker on KDE töökeskkonna rakenduste käivitamise paneel. Vaikimisi asub see ekraani alumises servas ja hõlmab selle terves laiuses, kuid seda saab soovi korral muuta. Kicker on omamoodi kõik-ühes (või vähemalt peaaegu kõik-ühes) vahend kõige jaoks, mida sa soovid kiiresti kasutada. Lisaks K icon menüüle, mille abil saab rakendusi käivitada, võivad Kickeril tegutseda veel mitmed dokitud apletid, näiteks pager, tegumiriba või kell, ja mitmed laiendused, näiteks alampaneelid. Valikute rohkust arvestades tekib sul kindlasti soov Kickerit oma käe järgi seada ning järgmises osas kirjeldamegi, kuidas paneelile just meelepärane välimus ja omadused anda.

Kickeri seadistamine
Kickeri seadistamine

Kickeri seadistamine

Paneeliikoonide kohandamine

KDE esmakäivitusel näeb Kickeril K menüü kõrval mõningaid ikoone. Neile klõpsates saab käivitada vastavad rakendused. Et näha, mis rakenduse mingi ikoon käivitab, vii hiirekursor ikooni kohal ja hoia seda seal seni, kuni ilmub kohtspikker (tilluke hüpikaken), mis annab teada, millise rakendusega on tegemist.

Vaikimisi pakutavad ikoonid ei pruugi sugugi esindada rakendusi, mida sina kõige sagedamini kasutad, mistõttu neid on võimalik eemaldada ja lisada ikoonid rakenduste tarbeks, mida sul tõesti vaja läheb. Ikooni eemaldamiseks tee ikoonil klõps hiire parema nupuga ja vali ilmuvast hüpikmenüüst käsk Eemalda nupp rakendus. Uue ikooni lisamiseks klõpsa hiire parema nupuga paneeli tühjal alal ning vali menüüst Lisa rakendus paneelile. Selle valimisel avaneb K menüü koopia, kus leiad kõik KDE rakendused. Näiteks muusikamängija JuK lisamiseks vali Lisa rakendus paneelile->Multimeedia->JuK. Ikoon ilmub paneelile kohta, kus tegid klõpsu hiire parema nupuga.

Aplettide ja muude asjade lisamine

Kickerile võib lisaks rakendusi käivitavatele ikoonidele lisada muidki asju. Kõik need leiab samast menüüst, mida äsja kirjeldasime, ainult et valida tuleks siis vastavalt kas Lisa aplett paneelile või Lisa uus paneel. Aknas Apleti lisamine leiduvad elemendid on pisikesed rakendused või programmid, mis võivad täiesti rahulikult tegutseda ainult paneelil ega vajagi suuremat ruumi. Üks selliseid aplette on näiteks töölaua pager, mis näitab hästi pisikesena iga sinu virtuaalset töölauda (rohkem infot virtuaalsete töölaudade kohta annab “Mitme töölaua kasutamine”). Mõnele muule virtuaalsele töölauale saab seejärel lülituda lihtsalt pageril vastavale kujutisele klõpsates.

Kickeri aplette tutvustab põhjalikumalt Kickeri käsiraamat. Selle lugemiseks kirjuta lihtsalt help:/kicker Konquerori asukoharibale.

Süsteemne salv

Simon Vermeersch

Süsteemne salv on koht, kus saab hoida rakendusi ja programme, mis töötavad, aga mida ei ole parajasti aktiivselt vaja. Seal näidatakse näiteks mitmeid muusikamängijaid, sest need on just sellised rakendused, mida sa soovid arvatavasti töös hoida, aga samas ei taha, et need ekraanil väärtuslikku ruumi võtaksid. Selleks asetatakse nende ikoon süsteemsesse salve.

Kui teed sellisel ikoonil klõpsu hiire parema nupuga, ilmub hüpikmenüü, kus näeb mõningaid rakenduse valikuid (näiteks muusikamängija puhul Esita, Paus, Peata...).

Ikoonile hiire vasaku nupuga klõpsates avatakse rakenduse peaaken. Hiirekursorit mõneks hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näiteks muusikamängijate puhul näitab esitatavat pala ja võib-olla veel mingit infot. Üldiselt toetavad süsteemse salve kasutamist muusikamängijad, IRC kliendid, päevakava korraldajad ja muud sellised rakendused.

Enamasti saab selliste rakenduste korral määrata, kas soovid lasta süsteemse salve ikooni näidata või mitte. Pikemalt räägib süsteemse salve kasutamise nippidest ja trikkidest “Süsteemne salv”.

Paneelielementide eemaldamine

Aplette ja muid erielemente saab paneelilt eemaldada aplettide vasakus servas paikneval sangal nähtava noole abil. Klõpsa noolel ja vali Eemalda apleti nimi.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Tegumiriba
Tegumiriba

Tegumiriba

Tegumiriba on paneeli element, mis näitab kirjet iga avatud akna kohta. Tegumiriba saab kasutada akende vahel liikumiseks: klõpsa lihtsalt selle akna kirjel, mida soovid kasutada. Tegumiriba kirjed kajastavad aknaid kõigil virtuaalsetel töölaudadel, näidates muu hulgas ka minimeeritud aknaid.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lõikepuhvri kasutamine
Lõikepuhvri kasutamine

Lõikepuhvri kasutamine

Philip Rodrigues

Sageli tekib vajadus liigutada mingit teksti või objekti ühest kohast teise. Samuti võib kergesti tekkida vajadus mingit teksti korrata. Sellisel juhul võetakse kasutusele niinimetatud lõikepuhver. Sellel on kaks veidi erinevat kasutusviisi, mida tehnilises keelepruugis kannavad nimetust “valikupuhver” ja “lõikepuhver”. Vaatame nüüd mõlemat.

Valikupuhver

Selle meetodi korral kopeeritakse tekst ühest kohast teise hiirt kasutades. See käib nii:

  1. Vali tekst, mida soovid kopeerida.

  2. Klõpsa hiire keskmine nuppga kohas, kuhu soovid teksti kopeerida. See võib olla nii samas programmis, kus sa teksti kopeerisid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses.

Kui sul on kolme nupuga hiir, on see imelihtne, aga kui ei ole, ei ole samuti asjad lootusetud! Sellisel juhul saad klõpsu hiire keskmine nuppga matkida, kui vajutad korraga alla mõlemad oma hiire nupud.

Lõikepuhver

Selle meetodi korral saab teksti kopeerida või “lõigata” (viimane tähendab teksti eemaldamist ühest kohast ja liigutamist mingisse muusse kohta). Seda saab teha kas hiire ja menüükäskude või klaviatuuri abil. Toome siin ära mõlemad viisid, esmalt menüükäsu ja siis kiirklahvi, mis sooritab täpselt sama operatsiooni:

Redigeerimine->Lõika (Ctrl+X)

Teksti liigutamine (“lõikamine”)

  1. Vali tekst, mida soovid lõigata.

  2. Vali käsk Redigeerimine->Lõika (Ctrl+X) ning tekst eemaldatakse selle praegusest asukohast.

  3. Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk Redigeerimine->Aseta (Ctrl+V) ning tekst ilmub kohta, kuhu olid viinud kursori.

Teksti kopeerimine ühest kohast teise käib üsna samamoodi:

Teksti kopeerimine

  1. Vali tekst, mida soovid kopeerida.

  2. Vali käsk Redigeerimine->Kopeeri (Ctrl+C) ja tekst kopeeritakse lõikepuhvrisse.

  3. Vii kursor kohta, kuhu soovid teksti asetada. See võib olla samas rakenduses, kus sa teksti lõikasid, või ka hoopis mõnes muus rakenduses. Vali käsk Redigeerimine->Aseta (Ctrl+V).

Lõikepuhvri muud võimalused

Eespool kirjeldatud juhised käisid vaikimisi kasutatava lõikepuhvri kohta. Rakendus Klipper, mille võid samuti apletina paneelile lisada (seda, kuidas kuidas lisamine käib, selgitab Kickeri seadistamine”), pakub veel mõningaid mugavaid lõikepuhvri võimalusi, näiteks lõikepuhvri ajalugu, ning võimaldab ka valida, kas kasutatakse lõikepuhvri või valikupuhvri moodi käitumist. Täpsemalt räägib sellest Klipperi käsiraamat.

Lisainfo

  • Rohkem infot KDE paneeli Kickeri kohta leiab KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker.

  • Klipperi käsiraamat kirjeldab KDE täiustatud lõikepuhvrirakenduse kõiki kasutamisvõimalusi. Seda võib lugeda KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/klipper.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisainfo
Lisainfo

Lisainfo

Lisainfo

  • Rohkem infot KDE paneeli Kickeri kohta leiab Kicker käsiraamatust, millega saab tutvuda KDE abikeskuses või Konqueroris, kui sisestada selle asukoharibale help:/kicker.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 4. Rakendused ja dokumendid
Rakendused ja dokumendid

Peatükk 4. Rakendused ja dokumendid

Rakenduste käivitamine

Robert Stoffers

KDE võimaldab rakendusi mitmel moel käivitada:

  • Vali vajalik kirje K menüüst.

  • Käivita rakendus Konsoleist või klõpsa K menüül ja vali Käivita käsk... (või kui eelistad kiirklahvi, siis selleks on Alt+F2).

  • Loo viit töölauale või kasuta Kickeri kiirkäivitajat.

K menüü toimib enam-vähem samamoodi nagu Windows® Start-menüü, kuid K menüüs on rakendused jagatud rühmadesse vastavalt nende funktsioonile, näiteks Multimeedia ja Kontoritöö. Need omakorda jagunevad alamkategooriateks, näiteks Heli, Video ja Graafika. Alamkategooriates paiknevad konkreetsete rakenduste käivitusprogrammide viidad, millele klõpsates vastav rakendus käivitataksegi.

Kõigil rakendustel ei pruugi siiski K menüüs oma kirjet olla. Kõvakettalt muude (peamiselt KDE-väliste) rakenduste otsimiseks klõpsa K menüüle, vali Käivita käsk ja kirjuta sinna kappfinder. Kappfinderis klõpsa nupule Skaneeri, mille järel sinu kõvakettalt otsitakse rakendusi. Märgi iga leitud rakenduse juures asuv kastike, kui soovid selle lisada K menüüsse, ning klõpsa siis nupule Rakenda ja Sulge. Seejärel võid näha K menüüs leitud rakendusi vastavates kategooriates.

Rakenduste käivitajaid saab asetada ka otse töölauale. Uue käivitaja loomiseks klõpsa töölaual hiire parema nupuga ja vali Loo uus->Viit rakendusele. Kirjuta ilmuvas KDesktopi omaduste dialoogis rakenduse nimi vastavale väljale kaardil Üldine. Hammasratast näitavale nupule klõpsates saab rakendusele valida ka sobivama ikooni. Klõpsa kaardile Rakendus ning kirjuta väljale Kirjeldus rakenduse lühiiseloomustus või midagi muud, mis võimaldab rakenduse üheselt tuvastada. Väljale Käsk kirjuta rakendust käivitatava faili nimi (see on tõstutundlik) ning kui soovid või kui on vaja, siis ka käsule lisatavad argumendid. Klõpsa nupule OK ning uus rakenduse käivitaja lisataksegi töölauale. Tee sellel topeltklõps ning rakendus käivitataksegi.

Rakenduse käivitamiseks Konsole abil klõpsa K menüül ja vali Süsteem->Terminalid->Konsool. Kui Konsole aken nähtavale ilmub, kirjuta sinna lihtsalt käivitatava raeknduse nimi (pea meeles, et bash ehk käskude tõlgendaja, mida Konsole vaikimisi kasutab, on tõstutundlik) ning vajuta klahvi Enter. Kui sa ei ole päris kindel, kuidas rakenduse nimi peab välja nägema, kirjuta paar esimest tähte ja vajuta klahvi Tab. Klahvile Tab vajutamise järel üritab bash (mida Konsole kasutab) ära arvata, millist rakendust soovid käivitada. Kui Konsole leiab enam kui ühe sobiva rakenduse, näitab ta sulle kõigi nende nimesid. Kirjuta neist vajaliku nimi ja vajuta rakenduse käivitamiseks klahvile Enter.

Millist viisi sa ei kasutaks, on rakenduse käivitamine KDEs igal juhul väga lihtne. Alates K menüüst kuni Konsoleni on kõik rakendused ühe-kahe hiireklõpsu või klahvivajutuse kaugusel.

Lisainfo

  • Kickeri käsiraamatus leiab rohkem infot K menüü sisse- või väljalülitamise, rakenduste kiirkäivitusnuppudena lisamise ning K menüü rakenduste kategooriatesse korraldamise võimaluste kohta. Kickeri käsiraamatuga saab tutvuda kas KDE abikeskuses või KIO mooduli vahendusel Konqueroris, kui kirjutada seal asukohareale käsk help:/kicker.

Rakenduste juhtimine
Rakenduste juhtimine

Rakenduste juhtimine

Tööriistariba standardpaigutus

Kiirklahvid



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Failide avamine ja salvestamine
Failide avamine ja salvestamine

Failide avamine ja salvestamine

Christian Weickhmann

KDE võimaldab faile avada või salvestada alati ühesuguse lihtsa dialoogiga. Peaaegu kõigis KDE rakendustes leiduvad käsud Fail-> Ava ja Fail->Salvesta (ja/või Salvesta kui...).

Failidialoog



Dialoog koosneb kolmest kuni viiest osast. Ülemises osas leiab liikumis- ja seadistamisvõimalused. Keskmises osas näidatakse ikoonidena faile (seda nimetataksegi ikoonivaateks). Alumises osas saab failinime määrata või muuta või neid filtreerida ning kasutada nuppe Salvesta või Ava.

Lisaks neile saab näidata lasta veel kaht lisapiirkonda: kiirjuurdepääse paneel ja eelvaatluse paneel.

1

Kolme liikumisnupu (üks kataloog üles, tagasi ja edasi) ning uue kataloogi nupu kõrval asub nupp Järjehoidjad. Siia saab lisada kõik kataloogid, mida sagedamini külastada, et dialoogi avades kohe neisse suunduda. Mutrivõtmega ikooni all on peidus mitmed käsud, millega saab faile sortida nime, kuupäeva või suuruse järgi ning lasta näidata või peita mainitud kaks lisapaneeli. Selle kõrval on ikoon, millega saab luua uue kataloogi, ning päris paremas servas saab valida faili kodeeringu.

2

Ikoonivaade asub dialoogi keskosas. Enamiku liikumiskäske leiab ka kontekstimenüüst, mille avamiseks klõpsa ikoonidel või vaate taustal hiire parema nupuga.

3

Dialoogi allosas paikneb aadressiväli, mis sisaldab valitud faili nime või kuhu sa saad selle kirjutada, ning vahest dialoogi võimsaim tööriist - filter. Viimane võimaldab ikoonivaates näidata ainult selliseid elemente, mis vastavad siinmääratud tingimustele. Ürita näiteks välja filtreerida kõik failid, mille nimes esineb “minu”, kirjutades selleks filtriväljale *minu*.

4

Kiirjuurdepääsu paneel (selle saab nähtavale tuua klahviga F9 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) pakub mugava võimaluse kasutada otseteid sagedamini kasutamist leidvate asukohtade juurde kõvakettal või isegi internetis. Paneelil on juba eelnevalt paika pandud mõned levinumad asukohad, näiteks sinu kodukataloog. Klõpsa mis tahes elemendile hiire parema nupuga selle seadistamiseks või paneeli tühjale alale uue otseteekirje lisamiseks. Klõpsu peale avaneb kontekstimenüü, kus saab valida ikooni suuruse ning kirje lisamise, muutmise või ümbernimetamise võimaluse. Vali Lisa kirje. Seejärel ilmub dialoog, kuhu tuleb kirjutada uue kirje kirjeldus, määrata asukoht (selle saab määrata ka kaustakujulisele ikoonile klõpsates ja ilmuvast dialoogist vajalikku asukohta valides) ja valida seda tähistav sümbol suure hulga sümbolite seast, mida näed pärast klõpsu vaikesümbolile (tavaliselt lihtsalt kaustakujuline ikoon) avanevas dialoogis.

5

Eelvaatluse ala (selle saab nähtavale tuua klahviga F11 või dialoogi ülaosas paikneva mutrivõtmekujulise ikooni abil) võimaldab näha peaaegu kõigi failisüsteemis leiduvate failide eelvaatlust. Pilte näidatakse siin pisipiltidena. Eelvaatlust saab kasutada ka helifailide (näiteks MP3-, Ogg- või Wave-failid), tekstifailide (nii tavaline tekstigfail kui ka PDF- ja HTML-failid) ning isegi videofailide (MPG-, AVI- ja muud failid) korral.

Märkus

Arvesta, et suurte failide puhul võib eelvaatlus aega võtta (nt. kui tuleb suuri pilte väiksemaks skaleerida). Automaatse eelvaatluse saab välja lülitada eelvaatluse ala allosas asuvast kastis Automaatne eelvaatlus märget eemaldades. Sellele vaatamata saad ka pärast seda näha konkreetsete failide eevaatlust: selleks tuleb vaid klõpsata nupule Eelvaatlus. Samuti saab välja lülitada eelvaatluse teatud suurust ületavatele failidele. Selleks ava KDE juhtimiskeskus, vali KDE komponendid+Failihaldur, ava kaart Eelvaatlused ja metafailid ning muuda väärtust Maks. faili suurus.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Rakenduste seadistamine
Rakenduste seadistamine

Rakenduste seadistamine

Philip Rodrigues

Rakenduse seadistamine

KDE rakendused on loodud nii, et need oleks võimalikult kasutajasõbralikud ka “külmast peast”, kuid need pakuvad siiski arvukaid võimalusi muuta enam-vähem kõike, võimaldades sul KDE tööle panna just oma vajaduste ja soovide kohaselt. Lisaks seadistustele, mis puudutavad kogu KDEd (vt Peatükk 5, KDE juhtimiskeskus), on kõigil rakendustel oma seadistusvõimalused, mida saab kasutada menüükäsuga Seadistused->Rakenduse nimi seadistamine. See menüükäsk kehtib kõigi KDE rakenduste korral, nii et selle leidmine ei tohiks tekitada raskusi.

Seadistustedialoogi vasakus servas asub tavaliselt seadistustekategooriate nimekiri. Neist mõnele klõpsates näeb dialoogi parempoolses osas vastava kategooria seadistamisvõimalusi. Neid muutes saadki muuta rakenduse välimust, käitumist, omadusi ja nii edasi.

Kui oled soovitud muudatused teinud, saad need salvestada ja seadistustedialoogi sulgeda klõpsuga nupule OK. Kui soovid näha muudatuste toimet, aga ei taha dialoogi sulgeda, klõpsa nupule Rakenda. See on üsna kasulik, kui sa ei ole päris kindel, kas tehtud muudatused ikka tõepoolest vastavad sinu soovidele: et dialoog jääb lahti, saad kohe muudatused tühistada või midagi muud muuta.

Kui leiad, et ei soovi tegelikult midagi muuta, klõpsa dialoogi sulgemiseks midagi muutmata nupule Loobu.

Kiirklahvide seadistamine

Enamik KDE rakendusi pakub välja teatud valiku kiirklahve, millega saab sooritada rakenduse olulisemaid toiminguid. Kui sulle ei meeldi vaikimisi pakutavad kiirklahvid või lähevad need konflikti mõne muu (näiteks KDE-välise) rakenduse kiirklahvidega, saad neid muuta, valides menüükäsu Seadistused->Kiirklahvide seadistamine. See avab antud rakenduse kiirklahvide seadistamise dialoogi. Selgitame selle kasutamist Konqueroris käsule Saada viida aadress... kiirklahvi lisades, mille järel saame huvitava veebisaidi aadressi saata e-kirjaga oma sõpradele kõigest ühe või kahe klahvivajutusega:

  1. Ava Konquerori kiirklahvide seadistamise dialoog nii, nagu eespool kirjeldatud.

  2. Klõpsa ülemises nimekirjakastis kirjele Saada viida aadress... (see asub üsna nimekirja lõpus sektsioonis Konqueror).

  3. Vali allolevas sektsioonis Valitud toimingu kiirklahv valik Kohandatud, sest me kavatseme anda sellele toimingule omaloodud kiirklahvi.

  4. Avaneb väike kiirklahvi sisestamise dialoog. Vajuta klahve Ctrl+E (või mis tahes muid klahve, millega soovid edaspidi antud toimingut ette võtta) ning dialoog kaob. “Klahviikoon” dialoogi Kiirklahvide seadistamine allosas näitab nüüd uut kiirklahvi.

  5. Kui tegid vea või otsustad valida mõne muu kiirklahvi, klõpsa lihtsalt kehtivat kiirklahvi näitavale ikoonile. Ilmub uuesti kiirklahvi sisestamise dialoog, kus uue kiirklahvi valimiseks piisab vajalikele klahvidele vajutamisest.

Märguannete seadistamine

Midagi menüükäsu Seadistused->Märguannete seadistamine... kohta.

Tööriistaribade seadistamine

Adriaan de Groot

Peaaegu kõigil KDE rakendustel on akna ülaosas, menüüriba all vähemalt üks tööriistariba. Tööriistaribal paiknevad ikoonid ehk nupud, mis tähistavad levinumaid toiminguid ja seadistusi. Näiteks KMaili akna tööriistaribal on nupud Uus kiri, Kontrolli posti ja nii edasi. Kõik need toimingud on sellised, mida antud rakenduses sageli ette võetakse, seepärast ongi nad paigutatud lisaks menüüle ka tööriistaribale (Uus kiri on menüüs Kirjad->Uus kiri, Kontrolli posti aga menüüs Fail->Kontrolli posti).

Sugugi alati ei ole kõik inimesed aga ühel meelel, millised toimingud on üldlevinud (mina näiteks ei kasuta kunagi tööriistariba nuppu Uus kiri, vaid hoopis kiirklahvi Ctrl+N). Kui soovid, et su ekraani ei risustaks asjad, mida sa ei vaja, saad tööriistariba oma käe järgi seada. Lisaks sellele saab määrata ka seda, milliseid tööriistaribasid üldse näidatakse ja kuidas neid näidatakse.

Tööriistaribade välimuse kohandamine

Kõige lihtsam kohandamisvõimalus on mõistagi selle määramine, kas tööriistariba üldse näidatakse. Enamikul rakendustel on menüükäsk Seadistused->Tööriistaribad, mida valides avaneb alammenüü, kus saab otsustada, milliseid tööriistaribasid näidata ja milliseid mitte. Konqueroril on näiteks neli tööriistariba: Peamine, Ekstra, Asukoht ja Järjehoidjad. Üsna mõistlik on ruumi kokkuhoidmiseks keelata järjehoidjate riba näitamine. Selleks klõpsa menüül Seadistused, vali Tööriistaribad ja eemalda märge kirje Järjehoidjariba eest (seda saab teha lihtsalt kirjel klõpsates).

Kui menüüd Seadistused ei peaks olema, võib klõpsata hiire parema nupuga otse tööriistaribale ja valida ilmuvast kontekstimenüüst alammenüü Tööriistaribad.

Seesama tööriistariba kontekstimenüü, mille saad avada hiire parema nupu klõpsuga tööriistaribal, võimaldab kohandada oma äranägemise järgi ka muid tööriistariba omadusi:

  • Tööriistariba asukoht, millega selle võib ülevalt menüüriba alt liigutada akna vasakusse, paremasse või alumisse serva.

  • Tööriistariba asukoht, millega selle saab panna “hõljuma” omaette aknas, mida saab rakendusest sõltumatult liigutada.

  • Tööriistariba asukoht, millega riba kärbitakse pisikeseks triipudega ikoonikeseks, millel topeltklõpsu tehes saab tööriistariba taas nähtavale tuua (see erineb mõnevõrra tööriistariba mittenäitamisest, sest selle taasnäitamine on natuke lihtsam).

  • Teksti paiknemine tööriistariba ikoonide kõrval või all või üldse ainult teksti näitamine ikoonidel asemel.

  • Ikoonide suurus (kui näidatakse ikka neid, mitte ainult teksti).

Tööriistariba ikoonide kohandamine

Kuna tööriistariba on mõeldud toimingute jaoks, mida sageli ette võetakse, ei ole mõtet seal näidata ikoone, mida üldse ei kasutata (näiteks Lõika). Samuti võib juhtuda, et sa tahaksid väga seal näha ikooni Lõika, aga rakendus ei paku seda vaikimisi. Siin astub mängu võimalust tööriistaribade seadistustedialoog — see võimaldab sul täielikult kontrollida, mis ribal asub ja mis mitte.

Vali rakenduse menüüst Seadistused->Tööriistaribade seadistamine või tööriistariba enda kontekstimenüüst käsk Tööriistaribade seadistamine. See avab tööriistaribade seadistamise dialoogi, mis koosneb liitkastist, kus saab valida, millist tööriistariba seadistada, ning kahest nimekirjast — ühes saadaolevad toimingud, teises juba tööriistaribal esinevad toimingud.

Tihtipeale on kõikvõimalikke toiminguid (näiteks Aktiveeri kaart 12) palju rohkem kui ühelegi tööriistaribale ära mahub. Tööriistaribade kohandamise dialoog on hea võimalus sellistest toimingutest aimu saada. Toiminguid saab lohistada ühest nimekirjast teise, nende järjekorda muuta või vahetada välja ikoon, millega neid tööriistaribal näidatakse. Dialoogis saab toimingud, mida sa ei soovi tööriistaribal näha, lohistada valitud toimingute nimekirjast võimalike toimingute nimekirja ning vastupidi - võimalike toimingute nimekirjast saab need toimingud, mida sul tarvis läheb, lohistada valitud toimingute nimekirja. Klõpsuga nupule OK rakendatakse tehtud muudatused otsekohe ning tööriistaribad muudavad välimust.

Liigutamisel võivad tööriistariba valitud toimingute nimekirja jääda asjatult alles teatud spetsiaalsed elemendid:

  • eraldajad, mida on kaht tüüpi:

    • jooneraldaja on näha joonena kahe toiminguikooni vahel

    • eraldaja on näha suurema vahemaana kahe toiminguikooni vahel

  • <Liitmine> on spetsiaalne element, mis võimaldab pluginatel ja muudel rakenduse laetavatel elementidel lisada tööriistaribale oma toiminguid. Enamasti ei ole mõttekas seda elementi eemaldada, sest seda ei saa niisama lihtsalt tagasi.

  • Toimingute nimekiri: neid on mitut laadi (näiteks Konqueroris viewmode_toolbar) ning ka need tähistavad toiminguid, mida lisavad näiteks pluginad.

Kui klõpsad valitud toimingute nimekirjas mõnele kirjele, näed kohe ka selle kirjeldust. Seda lugedes saad paremini otsustada, kas antud toimingu eemaldamine tööriistaribalt on ikka hea mõte või mitte.

Kui sulle ei peaks meeldima lohistamine, asub dialoogi keskel neli nuppu, mille abil saab saab valitud toimingu ühest nimekirjast teise või antud nimekirjas üles- või allapoole liigutada. Kindlasti on olemas ka võimalus taastada rakenduse vaikimisi tööriistaribad, kui oled näiteks kogemata eemaldanud mõne olulise toimingu (näiteks <Liitmine>), aga ma ei tea, kuidas see käib.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa III. KDE komponendid
KDE komponendid
Eelmine
Järgmine

KDE komponendid

Peatükk 5. KDE juhtimiskeskus
KDE juhtimiskeskus

Peatükk 5. KDE juhtimiskeskus


KDE juhtimiskeskus

KDE juhtimiskeskus


KDE juhtimiskeskus on koht, kus saab muuta äärmiselt paljusid asju, mis mõjutavad kogu sinu KDE töökeskkonda. Selle saab avada K menüüst kirje alt Juhtimiskeskus või käsurealt käsuga kcontrol.

Seadistusvõimalused on jagatud mitmesse suuremasse kategooriasse, mis kõik sisaldavad mitut alamkategooriat. Seadistustedialoogi avamiseks klõpsa põhikategooria ees seisvale nupule + ning selle avanedes juba konkreetse seadistustedialoogi nimele. Seejärel näed dialoogi paremal ja saad seal kõike omatahtsi sättida. Muudatused jõustuvad alles siis, kui klõpsad nupule Rakenda. Kui muudad midagi, aga siis leiad, et varasemad seadistused olid ikka paremad, saad need taastada klõpsuga nupule Vaikeväärtused.

Kui soovid mõne dialoogi kohta rohkem infot saada, klõpsa kaardile Abi. Samuti võib tutvuda KDE juhtimiskeskuse käsiraamatuga, mille saab avada menüükäsuga Abi->KDE juhtimiskeskuse käsiraamat.

Välimus & teemad

J Hall

Siin saab muuta KDE töölaua ja rakenduste väljanägemist.

Taust

Selles dialoogis saab määrata värvi või pildi, mida kasutatakse sinu töölaua taustana. Seadistada saab nii kõiki virtuaalseid töölaudu kui ka ainult üht konkreetset. KDE pakub omalt poolt terve rea taustapilte, kuid sa võid kasutada ka omaenda pilte.

Värvid

Siin saab muuta KDE rakenduste värve. KDE pakub terve rea värviskeeme, neile saab lisa otsida veebisaidilt kde-look.org. Samuti võib luua päris omaenda värviskeemi. Siin saab muuta ka kontrasti ning otsustada, kas ühtlasema välimuse huvides rakendada KDE värve ka KDE-välistele rakendustele.

Fondid

Siin saab määrata KDE rakenduste fontide seadistusi. Samuti saab muuta antialiase võimalusi, sealhulgas määrata, milliste fontide korral ei tuleks antialiast kasutada.

Ikoonid

Selles dialoogis saab valida ikooniteema ja muuta muid ikoonidega seotud asju. Samuti saab siin tõmmata uusi ikooniteemasid veebisaidilt kde-look.org ning need kohe ka paigaldada. Soovi korral võib ikooniteema ka eemaldada, valides selle nimekirjast ja klõpsates eemaldamisnupule. Ikoonide suurust on võimalik erinevates KDE kasutamiskohtades muuta, ikoonidel saab kasutada teatud efekte.

Käivitamise tagasiside

Siin saab valida, millist tagasisidet antakse rakenduse käivitamisel kursorit muutes ja/või tegumiribal. Samuti saab määrata tagasiside kestuse. Nii näidatakse näiteks põrkavat kursorit vaikimisi 30 sekundit või kuni rakenduse käivitumiseni.

Ekraanisäästja

Siin saab määrata ekraanisäästjaga seotud asju. Võimalik on valida aeg, mille järel ekraanisäästja käivitatakse, samuti lasta ekraani taaskasutamiseks küsida parooli.

Käivitusekraan

Siin saab paigaldada, eemaldada ja testida käivitusekraani, mida näidatakse KDE käivitamise ajal. Täiendavaid käivitusekraane saab tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org.

Stiil

Siin saab muuta vidinate stiili. KDE pakub välja terve rea stiile, neid saab juurde tõmmata veebisaidilt http://www.kde-look.org. Siin saab ka sisse või välja lülitada mitmeid liidesevalikuid: läbipaistvad menüüd, ikoonide näitamine nuppudel ja kohtspikrite näitamine. Erinevatel stiilidel on seadistustevalikute hulk erinev.

Teemahaldur

Siin saab luua ja hallata teemasid, mis koosnevad sinu personaliseeritud seadistustest. Teema ühendab endas töölaua tausta, värve, KDE vidinate stiili, ikoone, fonte ja kasutatavat ekraanisäästjat. Siin saad salvestada oma lemmikust “väljanägemise” ning seda kõigest ühe hiireklõpsuga kohe ka rakendada.

Akna dekoratsioonid

Siin saab seadistada akna dekoratsioone. Muuta saab nii stiili kui ka nuppude asetust. Erinevatel akna dekoratsioonidel on seadistusvalikute hulk erinev.

Lisainfo

  • Kui sa ei leia KDE juhtimiskeskuses millegi seadistamise võimalust, võib olla vajalik konfiguratsioonifaili redigeerimine käsitsi. Sellest räägib põhjalikumalt “Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi”.

  • Kui sulle meeldib pühendada aega oma KDE töölaua välimusele, leiad hulganisti teemasid ja stiile veebileheküljelt kde-look.org.

Töölaud
Töölaud

Töölaud

J Hall

Siin saab seadistada oma KDE töölaua välimust ja käitumist.

Käitumine

Siin saab seadistada oma töölaua käitumist, näiteks ikoonide näitamist töölaual, kohtspikrite näitamist ja ikoonide paigutust. Samuti saab siin määrata, milliste failitüüpide korral soovid töölaual näha eelvaatlust ja milliste seadmete korral peaks nende ikoonid töölaual näha olema.

Virtuaalsed töölauad

Siin saab määrata, mitut virtuaalset töölauda soovid kasutada, ning soovi korral neile oma nime anda, Vaikimisi kasutab KDE nelja virtuaalset töölauda, kuid neid võib olla kuni 20. Samuti saab siin sisse lülitada võimaluse liikuda virtuaalsete töölaudade vahel hiirerattaga kerides.

Paneelid

Siin saab muuta Kickeri ja muude KDE paneelidega seotud valikuid, sealhulgas nende suurust, asukohta, pikkust ja peitmist. Samuti võib muuta paneeli välimust: läbipaistvus, taustapildid, ikoonide suurendamine. Siin saab määrata veel mitmeid asju, näiteks ka seda, milliseid rakendusi peaks näitama K menüü.

Tegumiriba

Tegumiriba moodulis saab seadistada tegumiribaga seotud asju: kas näidata kõigi töölaudade aknaid, kas koondada ühe rakenduse erinevad aknad ühe nupu alla, milliseid toiminguid saab teha hiirenuppudega.

Akende käitumine

Siin saab seadistada KDE aknahalduriga KWin seotud valikuid. KWin on peaaegu igati seadistatav, võimaldades määrata ka näiteks akende fokuseerimisega seotud asju. Samuti saab siin siduda teatud aknatoiminguid klahvide ning hiirenuppudega.

Akende seadistused

See on rohkem täppishäälestuseks mõeldud moodul, kus saab määrata konkreetsete akende käitumise üksikasju. Nii saab siin valida, millises asukohas ekraanil teatud aknad avatakse ja kas neid näidatakse tegumiribal või pager'il. Aknaid saab valida rakenduste järgi või isegi nende rolli järgi rakendustes.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Võrk
Võrk

Võrk

J Hall

Siin saab seadistada asju, mis on seotud interneti ja üldse võrgu kasutamisega KDEs.

Ühenduse seadistused

Siin saab täpsemalt häälestada teatud võrguvõimalusi, näiteks serveriühenduste aegumisväärtusi. Üldiselt oleks mõttekas jätta siin kehtima vaikeväärtused, kui sa ei ole just täiesti kindel. et tead täpselt, miks ja mida muudad.

Töölaua jagamine

Töölaua jagamine võimaldab kutsuda sul kedagi jagama enda seanssi või laseb sul kuskilt mujalt enda masinale sisse logida. Seejärel saab kasutada oma töölaua juhtimiseks üle võrgu mõnda VNC-klienti, näiteks KDE enda kaugtöölauaühendust. See on äärmiselt kasulik võimalus näiteks siis, kui soovid, et keegi sind mingi ülesande täitmisel abistaks, või tahad ise sellist abi kellelegi osutada.

Siin saab luua ja hallata ühenduste kutseid ning määrata soovimatute ühenduste jaoks turvareeglid. Samuti saab siin määrata, kas näidatakse ka taustapilti, ning millises pordis teenust jälgitakse.

Failide jagamine

Failide jagamise moodul võimaldab seadistada Samba (Microsoft® Windows®) ja NFS (UNIX®) failide jagamist. Siin muudatuste tegemiseks on vaja teada administraatori (root) parooli. Siin saab määrata, millistel kasutajatel on õigus faile jagada ilma administraatori paroolita, millistel aga mitte. Samuti saab siin määrata, milliseid katalooge välja jagatakse, mis tüüpi jagamisega on tegemist ja kellel on õigus neid väljajagatud katalooge vaadata või kasutada.

Kohtvõrgu lehitsemine

Siin saab seadistada kohtvõrgu lehitsemise võimalusi Konqueroris. Konqueror saab sulle näidata mitmesuguseid võrguressursse ning hallata mujalasuvaid faile täpselt nii, nagu asuks need sinu enda masinas. Sul on võimalik lasta meelde jätta kasutajanimi ja parool, mida vajad Windows® jagatud ressursside (Samba) kasutamiseks. Samuti saad määrata, milliseid võrguressursse sa üldse soovid lehitseda (näiteks FTP, NFS ja SMB).

Kohtvõrgu chat

Selles moodulis saab seadistada UNIX® talk-deemoniga seotud valikuid. See on äärmiselt lihtne kohtvõrgu vestlusprogramm, mis töötab terminalis. Muu hulgas saad siin tööle panna 'automaatvastaja', mis saadab sulle e-postiga edasi sulle saadetud sõnumid, samuti on võimalik lasta sõnumeid kuhugi mujale edasi suunata.

Puhverserver

Siin saab panna KDE ühendust looma puhverserveriga, mitte aga otse internetiga. Ka siin on mõttekas jätta kehtima vaikeväärtused, kui sa just väga täpselt ei tea, miks ja mida muudad. Kui sul on vaja puhverserverit kasutada, peaks sinu võrguadministraator ütlema, mida ja kuidas selles moodulis ette võtta.

Samba

Samba seadistamise moodul vajab administraatori (root) parooli. See on täpsemaks häälestuseks mõeldud vahend, millega saab määrata Samba turvalisust, jagatud ressursse, kasutajaid ja printereid lihtsa graafilise liidese abil. See on väga võimas abivahend, mis lubab seadistada kõike alates lihtsast failide ja printerite jagamisest kuni Samba serveri kasutamiseni Windows® NT domeenikontrollerina.

Teenuste tuvastamine

Siin saab seadistada teenuste tuvastamise ZeroConfiga. Nii võib näiteks läbi lehitseda oma kohtvõrgu, kasutades multicast-DNS-i.

Veebilehitseja

Selles moodulis saab seadistada Konquerori kui veebilehitseja võimalusi. Need on asjad, mida veebilehitsejate juures ikka seadistatakse: suhtumine küpsistesse, vahemälu ja ajaloo seadistused, kiirklahvid, pluginad, fondid.

Traadita võrk

Siin saab luua erinevaid profiile oma traadita võrgu kaardi tarbeks, et mitme võrguga ühendudes kiiresti seadistusi vahetada. Samuti saab siin valida, milline profiil laetakse KDE käivitamisel.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KDE komponendid
KDE komponendid

KDE komponendid

J Hall

Siin saab KDEd täpsemalt häälestada, näiteks määrata failide seoseid ja failide avamisel vaikimisi kasutatavaid rakendusi.

Komponentide valija

Komponentide valija võimaldab valida vaikerakendused, mida kasutatakse erinevate teenuste puhul. Siin saab määrata vaikimisi kasutatava e-posti kliendi, põimitud tekstiredaktori, kiirsuhtlusprogrammi, terminaliemulaatori ja veebilehitseja. Kui eelistad kasutada näiteks rakendusi Xterm, Vim ja Mozilla, siis siin saadki määrata need oma vaikimisi kasutatavateks rakendusteks.

Failide seosed

Siin saab seadistada failide seoseid, see tähendab, sa saad valida failitüübi ja seostada selle mingi rakendusega, milles antud tüüpi failid seejärel avatakse. Samuti saab igale failitüübile valida seda tähistava ikooni, ning otsustada, kas antud tüüpi failid avatakse eraldi rakenduses või põimitult rakendusega, kus sa neid avada proovid.

Failihaldur

Siin saab seadistada Konquerori kui failihalduri võimalusi, sealhulgas fonte ja nende suurust, eelvaatlust mitmesuguste võrguprotokollide kasutamise puhul ning kontekstimenüüsid. Konqueror on väga võimas ja igati seadistatav failihaldusvahend, millel on terve hulk erinevaid valikuid. Täpsemalt räägib sellest Konquerori käsiraamat.

KDE jõudlus

Siin saab seadistada seda, kuidas kasutab Konqueror mälu. Mälukasutuse minimeerimine võimaldab määrata, kas Konquerori uued aknad tuleb avada omaette protsessidena või võib kõik Konquerori aknad koondada ühe protsessi raamesse. See mõjutab ka mälukasutust. Samuti saab määrata, kas Konqueror laaditakse vaikimisi juba KDE käivitamisel - sisselülitamise korral kulub hiljem käivitamiseks palju vähem aega.

KDE ressurside seadistamine

Veel kirjutamata

Teenuste haldur

Teenuste halduri moodul näitab nimekirja teenustest, mis käivitatakse nõudmise peale. Teine nimekiri näitab teenuseid, mida kasutaja saab ise juhtida. Esimese nimekirja teenuseid ei saa kuidagi muuta, teise nimekirja omasid võib aga nii käsitsi käivitada ja peatada kui ka määrata nende käivitamise või see keelata KDE käivitamise ajal.

Seansihaldur

Siin saab määrata, kuidas käsitleb KDE seansse. Sa võid lasta KDEl viimase seansi meelde jätta ning taastada rakendused ja muud seadistused järgmise sisselogimise ajal. Samuti võib teatud rakendused taastamisest kõrvale jätta või ka üldse loobuda seansi taastamise võimaluse kasutamisest.

Õigekirja kontroll

Selles moodulis saab seadistada KDE õigekirja kontrollimise võimalusi. Sa saad valida, millist õigekirja kontrollimise programmi kasutada, milliseid vigu kontrollida ja millist sõnaraamatut kasutatakse vaikimisi. KDE toetab nii programmi ASpell kui ka ISpell.

Vim komponendi seadistamine

Selles moodulis saab seadistada rakenduse Vim kasutamist põimitava komponendina. Selleks peab olema paigaldatud rakenduse GVim või KVim mõni uuem versioon. Siin saab seadistada nii redaktori välimust kui sa seda, millist vim-binaarfaili kasutada.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Välisseadmed
Välisseadmed

Välisseadmed

J Hall

Siin saab seadistada mitmesuguste välisseadmetega, näiteks klaviatuuri ja juhtpuldiga seotud asju.

Monitor

Siin saab muuta monitori ekraani suurust, orientatsiooni ja värskendamissagedust. Samuti saab määrata, kas rakendada need seadistused kohe KDE käivitamisel. Kaardil Voolutarve saab seadistada monitori voolutarbega seotud võimalusi, näiteks energiasäästmist ja väljalülitamist.

Juhtpult

Siin saab seadistada oma juhtpuldi ja testida, kas see töötab korrektselt. Samuti saab siin juhtpulti kalibreerida ning määrata juhtpuldiseadme käsitsi, kui seda mingil põhjusel automaatselt ei suudeta tuvastada.

Klaviatuur

Selles moodulis saab määrata klaviatuuri põhiomadusi: klahvivajutuste viivitus ja sagedus ning millises olekus on NumLock KDE käivitumisel.

Hiir

Siin saab seadistada hiirega seotud asju. Võimalik on muuta nuppude järjekorda, kerimissuunda vahetada või hiireklõpsude tagajärge muuta. Samuti saab kursoriteemasid eelvaatluses vaadelda, paigaldada ja valida. Kaardil Muud saab hiireseadistusi veelgi täpsemalt kindlaks määrata.

Printerid

Selles dialoogis saab seadistada printereid ja mitmesuguseid trükkimissüsteeme. Siin saab lisada kohalikke ja võrguprintereid, kontrollida parajasti käimasolevaid trükitöid ning uurida printerite omadusi.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Sülearvuti energia juhtimine
Sülearvuti energia juhtimine

Sülearvuti energia juhtimine

J Hall

Selles osas on üksainus moodul: Sülearvuti aku. Siin saab seadistada rakenduse Klaptopdaemon akumonitori välimust ja käitumist. Sa võid valida erinevat täitumist tähistavad ikoonid ning lasta teatud sündmuste korral märguandeid näidata. Kui aku peaks tühjenema kriitilise tasemeni, saab lasta deemonil sülearvuti passiivsesse seisundisse panna või ka välja lülitada, et vältida andmete kaotamist.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Hõlbustus
Hõlbustus

Hõlbustus

J Hall

Selles osas saab seadistada nii riigi ja keelega seotud asju kui ka mitmeid võimalusi, mis aitavad paremini hakkama saada puuetega inimestel.

Hõlbustus

Siin saab seadistada valikuid, mis lihtsustavad kuulmishäiretega või nende inimeste probleeme, kel on raskusi klaviatuuri kasutamisega. Nii saab näiteks süsteemse piiksu asemel näidata visuaalset signaali, vilgutades ekraani või vahetades ekraani värvid. Samuti saab muuta klaviatuuri kasutamise võimalusi (näiteks kleepuvad klahvid või aeglased klahvid).

Riik - regioon & keel

Selles moodulis saab muuta sinu asukohaga seotud asju: keel, rahaühik, kuupäevavorming. Kui soovid kasutada rohkem keeli, paigalda arvutisse vastavad kde-i18n-tarkvarapaketid.

Aktiveerimistoimingud

Siin saab määrata rakenduste ja käskude käivitamiseks vajalikke toiminguid - hiirežeste ja kiirklahve.

Klaviatuuri paigutus

Selles moodulis saab seadistada klaviatuuripaigutuse vahetamise utiliiti Kxkbd, mis kasutab ära X Window System® xkb-laiendust. See võimaldab süsteemse salve ikooni või kiirklahvi abil hõlpsasti klaviatuuripaigutusi vahetada. Siin saab klaviatuuripaigutused üldse sisse lülitada või keelata ning neid lisada. Siin saab kõike veelgi täpsemalt häälestada, näiteks määrata paigutuste lülitamise globaalselt, rakenduste või isegi akende kaupa.

Kiirklahvid

Siin saab seadistada KDE globaalseid kiirklahve. Võimalik on valida mitme eelnevalt määratud kiirklahviskeemi seast, mis tuleb kasuks, kui oled varem kasutanud mõnda muud töökeskkonda, näiteks Windows® või Mac® OS. Soovi korral saad aga luua oma skeemi ning muuta ka muuteklahve.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Turvalisus ja privaatsus
Turvalisus ja privaatsus

Turvalisus ja privaatsus

Anne-Marie Mahfouf

Javier Martín Diez

reviewer: Rocco Stanzione

Siin saab seadistada turvalisuse ja privaatsusega seotud asju, näiteks krüptograafia kasutamine, KDE turvalaeka lubamine, identiteedi määramine ning vahemälu haldamine.

Krüpto

Selles moodulis saab seadistada SSL-i kasutamist enamikus KDE rakendustes, samuti hallata oma isiklikke sertifikaate ning teadaolevaid sertifitseerimiskeskusi.

KDE turvalaegas

Siin saab muuta KDE turvalaeka seadistusi.

KDE turvalaeka sihiks on pakkuda turvalist paroolide ja veebivormide andmete salvestamise paika. Erinevad paroolid võib paigutada erinevatesse laegastesse, mida kõiki saab avada ainult ülemparooliga (seda ei tohi kunagi unustada!). Vaikimisi kannab turvalaegas nime "kdewallet", sul on aga võimalik luua uus laegas kohalike paroolide tarbeks või kasutada vaikimisi laegast kõigi andmete jaoks sektsioonis "Turvalaeka automaatne valik".

Sellised KDE rakendused, nagu Konqueror, KMail ja Kopete teevad KDE turvalaekaga täielikult koostööd. Kõik nad küsivad vähemalt ühe korra luba turvalaekale ligipääsuks. Sul on võimalik määrata mitmesuguseid ligipääsutasandeid, näiteks "alati lubatud", "alati keelatud" jne. Kui soovid ligipääsutasandit muuta, saab seda teha kaardil "Kasutamise kontroll", kustutades rakenduse kirje ja valides uue eelistuse järgmisel korral, kui rakendus soovib laekale ligi pääseda.

Turvalaeka valikud

KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamiseks märgi kast KDE turvalaeka alamsüsteemi lubamine. Märke eemaldamine kastist lülitab KDE turvalaeka kasutamise sinu süsteemis välja.

Vaikimisi jäetakse KDE turvalaegas lahti, kuni kasutaja lõpetab seansi, kuid seda saab muuta sektsioonis Turvalaeka sulgemine, kus saab määrata, et laegas suletakse, kui seda pole teatud aeg kasutatud, kui käivitub ekraanisäästja või kui lõpetab töö viimane seda kasutanud rakendus.

Et sul võib olla mitu laegast, saab sektsioonis Turvalaeka automaatne valik määrata, millise laekaga KDE käivitada.

KDE turvalaeka ikoon on vaikimisi näha süsteemses salves, kuid selle saab ka peita. Eemalda märge kastist Haldurit näidatakse paneelil, kui soovid, et seda üldse ei näidataks, või märgi kast Viimase turvalaeka sulgemisel peidetakse paneeliikoon, kui soovid selle peita alles siis, kui kõik laekad on suletud. Mainitud kirjed leiab sektsioonist Turvalaeka haldur.

Kasutamise kontroll

Siin saab määrata, millist reeglit antud turvalaeka puhul KDE rakendustes kasutada.

Parool ja kasutajakonto

Siin saab muuta isiklikku infot, mida kasutatakse e-posti ja tekstitöötluse rakendustes. Sisselogimiseks kasutatava parooli saab muuta klõpsuga nupule Muuda parooli...

Privaatsus

Siin saab kustutada jäljed, mida KDE jätab süsteemi, näiteks käskude ajaloo või brauseri vahemälu.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Süsteem
Süsteem

Süsteem

J Hall

Siin saab seadistada mitmeid süsteemi puudutavaid asju, nagu alglaadur ja kernel ning määrata kindlaks mõned põhimõttelised asjad. Enamik dialooge nõuab muudatuste tegemiseks sinu käest administraatori (root) parooli.

Alglaadur (LiLo)

Kui kasutad leivnud alglaadurit LiLo, saad seda siin seadistada. Võimalik on määrata alglaaduri asukoht, LiLo alglaadimisekraani näitamise aeg, samuti lisada või muuta alglaadimisnimekirjas olevaid kerneli laadepilte.

Kuupäev & kellaaeg

Selles moodulis saab seadistada süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Määrata saab nii kuupäeva, kellaaja kui ka ajavööndi. Siinmääratu kehtib kogu süsteemis.

Fontide paigaldaja

Siin saab seadistada nii isiklikke kui ka süsteemseid fonte. Võimalik on paigaldada uusi fonte, kustutada vanu ning vaadata eelvaatluses paigaldatud fonte. Vaikimisi näidatakse siin isiklikke fonte. Kui soovid muuta süsteemseid fonte, klõpsa nupule Administraatori režiim.

IBM Thinkpad sülearvuti

Siin saab muuta IBM Thinkpadi sülearvuti spetsiaalseid nuppe. Selle kasutamiseks on vajalik moodul “nvram”.

Linuxi kernel

Kui sul töötab KDE Linux®i keskkonnas, siis selle KDE juhtimiskeskuse mooduliga saab luua või muuta Linux®i kerneli konfiguratsioonifaile. See sobib siiski ainult kernelitele, mille versioon on vähem kui 2.5.

Sisselogimise haldur

Selles moodulis saab seadistada KDE sisselogimishaldurit kdm. kdm on väga võimas ja paljude valikutega sisselogimishaldur. See toetab kasutajate lülitamist, sisselogimist graafilisse keskkonda võrgust ning selle välimust saab mitmel moel muuta. Täpsemalt räägib sellest kõigest kdm-i enda käsiraamat.

Asukohad

Selles dialoogis saab määrata mõningaid vaikimisi asukohti, kus hoitakse teatud olulisi faile. Töölaud sisaldab kõiki sinu töölaual paiknevaid faile. Autostart kataloogis on failid või viidad failidele, mis käivitatakse automaatselt kohe KDE käivitamise ajal. Dokumendid on koht, kuhu KDE rakendused oma dokumente vaikimisi salvestavad ja kust nad neid vaikimisi avavad.

Sony Vaio sülearvuti

Selles moodulis saab seadistada Sony Vaio sülearvutite spetsiifilisi omadusi. Kui sul on Sony Vaio, tuleks dialoogi kasutamiseks paigaldada “sonypi” draiver.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 6. KDE baasrakendused
KDE baasrakendused

Peatükk 6. KDE baasrakendused

Francis Giannaros

Alljärgnevalt tutvustame lühidalt mõningaid KDE baasrakendusi. Kõigi nende kohta täpsema info saamiseks tuleks kasutada vastavaid viitu.

Põhiasjad

Konqueror

KDE failihaldur, veebilehitseja, FTP klient ja veel palju muud. Konqueror pakub kasutamisvõimalusi kogu uusimale KDE tehnoloogiale alates KIO moodulitest (mille ülesanne on lihtsustada ligipääsu failidele) kuni erinevate komponentide põimimisele, mis muudab selle universaalseks näitamisrakenduseks, mille sees on võimalik vaadata paljusid asju alates pildifailidest kuni dokumentideni.

  • Veebilehekülg: http://konqueror.org

  • Käsiraamatuga tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/konqueror või otsi see üles KDE abikeskuses.

Kate

KDE võimas, mitme vaate kasutamise võimalusega tekstiredaktor. Kate sobib suurepäraselt sellisteks asjadeks nagu veebilehekülje HTML-lähteteksti uurimine või ka koodi kirjutamine C++, PHP või XML keeles, sest redaktoril on väga tõhus süntaksi esiletõstmise mootor ja see suudab koodi voltida. Kate on väga kiire rakendus, mis võib ka hiiglaslikud tekstifailid avada paari sekundiga, ning samas avada terve hulga dokumente korraga või ühe ja sama dokumendi mitmes vaates.

Konsole

KDE X'i terminali emulaator. Nagu paljud KDE rakendused, on ka Konsole äärmiselt kohandatav: sa võid luua omaenda seansid või ka avada Linux® konsooliseansid, shelliseansid, samuti standardsed root ja sudo seansid.

Kicker

KDE paneel, mida saab kasutada parajasti avatud rakenduste juhtimiseks, ühelt töölaualt teisele liikumiseks, kiirkäivitusnuppudega rakenduste töölepanekuks ja veel paljuks muuks.

kdcop

Võimsa DCOP-i (Desktop COmmunications Protocol ehk töölaua kommunikatsiooniprotokoll) graafiline kasutajaliides (GUI). DCOP on ulatuslik protokoll KDE rakenduste protsessidevahelise kommunikatsiooni tagamiseks. Seda kasutavad aina rohkem nii KDE programmeerijad kui ka tavalised kasutajad, kes soovivad luua näiteks mõne skripti või siis SuperKaramba teema.

KDE juhtimiskeskus

KDE töökeskkonna juhtimiskeskus. Siin saab muuta mustmiljon asja alates teemadest, fontidest ja ekraanisäästjatest kuni interneti turvalise kasutamiseni ja süsteemi haldamiseni.

KDE abikeskus

KDE abisüsteem lubab uurida nii UNIX® põhilisi abilehekülgi (man- või info-leheküljed) kui ka KDE enda dokumentatsiooni, mille on valmistanud KDE dokumentatsiooni meeskond või rakenduste autorid. Siin on võimalik tutvuda kõigi KDE rakenduste käsiraamatutega.

Lisainfo

  • http://kde-apps.org - suurim kogu KDE rakendusi, mida on valmistanud kõrvalseisjad.

  • Võib-olla oled juba märganud, et väga palju infot saab hankida vastavate rakenduste käsiraamatutest, millega saab tutvuda kas KIO mooduli vahendusel Konqueroris (s.t. kirjutades asukoharibale help:/rakendus) või siis KDE abikeskuses.

  • Samuti võib leida üht-teist vajalikku ja kasulikku KDE veebileheküljelt http://kde.org.

Isikliku info haldamine
Isikliku info haldamine

Isikliku info haldamine

Francis Giannaros

KDE PIM (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur) on KDE alamprojekt, mille eesmärk on pakkuda rakenduste komplekti oma personaalse info haldamiseks. Sel on mitu komponenti, mida saab aga koondada ühe katusrakenduse alla: selleks on isikliku info haldur Kontact. Toome siin ära selle mõne populaarsema komponendi ehk siis haldurisse põimitud rakenduse kirjelduse.

Kontact

See on katusrakendus, mille hõlma all saavad üheskoos tegutseda ülejäänud KDE PIM rakendused. Siia saab koondada kõik KDE PIM rakendused ning nende vahel hõlpsasti liikuda. Samuti pakub see kokkuvõttelehekülge, kus saab ühe pilguga ülevaate kõigi kasutatavate komponentide sündmustest ja infost.

  • Veebilehekülg: http://kontact.kde.org

  • Käsiraamatuga tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/kontact või otsi see üles KDE abikeskuses.

KMail

E-posti komponent. KMail toetab täielikult IMAP-it, POP3 ja SMTP-d. Võimalik on kirju signeerida ja krüptida, samuti saab kasutada päris mitmeid rämpspostivastaseid abivahendeid. Kirjade koostamisel saab tarvitada õigekirja kontrollija abi, soovi korral saab lasta HTML-kirju näidata nii, nagu need on loodud, samuti pakub KMail väga mitmekülgset otsimistööriista.

KOrganizer

Igati kohandatav päevakava korraldaja, mis kujutab endast isikliku info halduse kalendrikomponenti. KOrganizer võimaldab hallata sündmusi ja ülesandeid, anda vajalikest asjadest märku, eksportida andmeid veebi, vahetada andmeid võrgus, kasutada grupitöö võimalusi, importida ja eksportida kalendrifaile ja veel palju muud.

KDE aadressiraamat

Kontaktide komponent. KDE aadressiraamat võimaldab oma kontakte tõhusalt ja mugavalt hallata: neid saab hõlpsasti eksportida ja importida väga suurest hulgas muudest aadressiraamatute vormingutest, samuti liita andmed sujuvalt KDE kiirsuhtlusrakendusega Kopete. Lisaks sellele on toetatud kõikvõimalikud kodeeringud, mis lubab näha originaalis kas või sinu Jaapani sõprade andmeid. Samuti saab rakenduses kasutada väga mitmekülgset otsimistööriista.

KNotes

Mugav tööriist kõigi oma digitaalsete märkmepaberite haldamiseks. Neid saab lasta näidata töölaual, “lohistada” e-kirjadesse, trükkida või isegi vaadata siis, kui Kontact on juba suletud.

KNode

Uudistegruppide komponent. See vastab GNSKA (The Good Net-Keeping Seal of Approval) reeglitele ning pakub MIME ja mitme serveri kasutamise tuge.

Akregator

Väike ja kiire rakendus, mis näitab uudistekanalite pakutavaid uudiseid. See toetab kõiki levinumaid RSS ja Atom-uudistekanalite versioone. Kasulikeks lisavõimalusteks on otsing artiklite pealkirjades, võimalus paigutada kanaleid omaloodud kataloogidesse ning määrata arhiveerimise tingimusi.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Võrk
Võrk

Võrk

KDE pakub mitmeid võrguga seotud rakendusi, millest mõnda allpool kirjeldame.

Kopete

Rohkete võimalustega suurepärane IM- ehk kiirsuhtlusklient, mis toetab arvukate protokollide kasutamist, sealhulgas MSN®, Yahoo® ja AIM®. Kopete võib tõmmata vestluskaaslaste näidatavaid pilte, määrata neile selliseid nimesid, nagu sina seda soovid, ning ühel ja samal ajal hoida töös mitmeid IM-seansse. Kopete on väga hästi laiendatav ning pakub juba praegu rohkelt pluginaid, mis aitavad otsida varasemate vestluste ajaloos, tutvuda kasutajate statistikaga või ka panna iga kontakti kohta kirja teatud, sulle vajalikke märkmeid.

KDict

Protokolli DICT graafiline kasutajaliides (GUI). See lubab sul otsida sõnaraamatute andmebaasis sõna või väljendit ning näitab seejärel sobivaid tähendusi.

KGet

Allalaadimiste haldur, mis töötab edukalt ka Konquerori sees. KGet võimaldab allalaadimisi rühmitada, neid peatada ja taasalustada ning veel palju muud.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kontoritöö
Kontoritöö

Kontoritöö

Selle alla kuuluvad kõik KOffice'i rakendused. Neist annab ülevaate Peatükk 23, KOffice'i komponentide ülevaade.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Graafika
Graafika

Graafika

KDE pakub mitmeid graafikaga seonduvaid rakendusi alates PDF-failide näitajatest kuni ekraanipiltide tegemiseks mõeldud rakendusteni. Allpool kirjeldame neist mõningaid.

KColorEdit

Väike ja mugav rakendus värvipalettide redigeerimiseks, aga ka värvide valimiseks ja neile nime andmiseks. Värve saab valida nende RGB kuueteistkümnendkoodi järgi, tohutu hulga rakenduse pakutavate erinevate värvide seast või ka vajalikku värvi otse oma töölaualt haarates.

KPDF

KDE võimas PDF-failide näitaja, mille aluseks on xpdf. KPDF võimaldab mitmel moel dokumentides otsida (standardne otsimisdialoog, pisipiltide filtreerimine jne.) ning pakub veel mitmeid võimalusi, näiteks dokumentide ettelugemine.

KView

Pildinäitaja, mis toetab paljusid pildifailide tüüpe, sealhulgas JPEG, GIF, PNG, TIFF ja veel paljusid teisi. Kview on täielikult lõimitud ülejäänud KDEga ning seda saab kasutada näiteks Konqueroris, et vaadata pildifaile oma kõvakettal või ka FTP- või veebiserveris, mida võimaldab URL-i avamise tugi. Lisaks sellele saab pilte teatud elementaarsel moel töödelda, näiteks suurendada või vähendada, pöörata ja peegeldada.

KSnapshot

Rakendus ekraanipiltide tegemiseks. See võib jäädvustada kogu töölaua, konkreetse akna või valitud piirkonna. Pilte saab salvestada mitmesse vormingusse, sealhulgas JPG ja PNG.

KolourPaint

Lihtne ja hõlpsasti kasutatav joonistamisrakendus, mille abil saab ise joonistada (näiteks diagramme teha või ka vabakäejoonistusi valmistada), pilte töödelda ning ikoone muuta.

Kooka

Asjalik skaneerimisrakendus kooka; aitab sul edukalt toime tulla enamiku oluliste skaneerimisparameetrite määramisega, leida salvestamiseks sobiliku pildifaili vormingu ning hallata skaneeritud pilte.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Multimeedia
Multimeedia

Multimeedia

Toome allpool ära mõne multimeediarakenduse lühikirjelduse.

JuK

KDE hõlpsasti kasutatav muusikamängija. JuK seab rõhu esitusnimekirjale ja metaandmetele, mis lubab kiiresti leida vajalikud asjad dünaamilistes esitusnimekirjades. Mõned omadused: CD kaanepiltide tõmbamine Google® piltide seast, koostöös MusicBrainz'iga failide tuvastamine interneti abil, mitme audiotaustaprogrammi kasutamise võimalus, sealhulgas aRts, GStreamer ja aKode.

KMix

See rakendus lubab muuta helikaardi helitugevust ning toetab mitme audiodraiveri kasutamist. Iga mikseriseadet tähistab helitugevuse liugur, samuti on võimalik konkreetseid mikseriseadmeid summutada ja veel üht-teist teha.

Noatun

Meediamängija, millele ei ole võõrad WAV-, Ogg Vorbis- ega ka DivX kodeeringus AVI- ja muud meediafailide vormingud. Noatun lubab kasutada mitmesuguseid audioefekte, graafilist ekvalaiserit, paljusid pluginaid, töötab võrgus ning laseb oma välimust igati kohandada.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 7. KDE Extrageari rakendused
KDE Extrageari rakendused

Peatükk 7. KDE Extrageari rakendused

Francis Giannaros

Terve rida rakendusi on otseselt seotud KDE projektiga, kuid ei kuulu KDE põhidistributsiooni hulka. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest olulisemad on see, et need rakendused dubleerivad mõnda juba olemasolevat rakendust või on siis lihtsalt väga spetsiifilised. Vahest kõige olulisem on aga see, et arendajad ise ei soovi mõnikord enda rakendust pakkuda koos KDEga, vaid tahavad säilitada võimaluse tuua uus versioon välja omaenda ajakava järgi. Siiski tunnustab KDE Extrageari rakendusi ning mõnedki neist on muutunud päris populaarseks.

KDE Extrageari komponendid

Multimeedia

amaroK

Väga võimas muusikamängija, mis suudab esitada MP3-, WAV- ja OGG-faile ning veel paljusid muid failitüüpe. Siin ei jagu ruumi kõigi amaroKi omaduste üleslugemiseks, kuid mainida tasuks kindlasti seda, et amaroK oskab automaatselt võrgust tõmmata plaatide kaanepilte, laulusõnu ning pakub esteetiliselt suurepäraseid visualiseeringuid. Nagu ülejäänud KDE, on ka amaroK igati kohandatav, seda saab juhtida skriptidega ning selle kontekstisirvijat saab oma soovide järgi mutua CSS-i kasutades. amaroK toetab ka mitmeid taustaprogramme, sealhulgas GStreamer, xine, NMM, MAS, aKode ja aRts.

  • Veebilehekülg: http://amarok.kde.org

  • Käsiraamatu vaatamiseks kirjuta Konquerori asukoharibale help:/amarok või uuri seda KDE abikeskuses. Kui sul ei peaks olema amaroK paigaldatud, saab käsiraamatut lugeda ka internetis sellel leheküljel.

K3b

KDE väga võimas CD/DVD kirjutamise rakendus. K3b abil saab luua andmeid, videod ja audiot sisaldavad CD-sid (seda võimaldavad WAV, MP3, FLAC ja Ogg Vorbise pluginad). Salvestada ja laadida saab ka kirjutamisprojekte, toetatud on CD-de rippimine ning soovi korral saab ka CD/DVD koopia valmistada.

Graafika

digiKam

Fotohaldusrakendus, millega saab mugavalt korraldada ja importida digifotosid. Arvukate võimaluste hulka kuuluvad fotode sildistamine, paljud pluginad ning igakülgne kommenteerimine. digiKam võib ära kasutada ka KIPI-t (KDE Image Plugin Interface ehk KDE pildipluginaliides), millega annab oma panuse ühise pluginate infrastruktuuri loomisse, mis lubab pildipluginaid ühiselt kasutada paljudel KDE graafikarakendustel (näiteks Gwenview, ShowImg ja KimDaBa).

Gwenview

Veel üks võimas pildinäitaja, mis suudab piltide laadimisel ja salvestamisel kasutada kõiki pildivorminguid, mida KDE tunneb, aga ka näidata rakenduse GIMP pildifaile (*.xcf). Gwenview oskab pilte teatud määral töödelda (pööramine, peegeldamine) ning täiel määral ära kasutada KIO mooduleid (see lubab näiteks kasutada pilte FTP vahendusel). Lisaks sellele saab rakenduses pruukida ka mitmeid failihalduse käske (kopeerimine, asetamine, liigutamine, kustutamine).

ShowImg

Paljude võimalustega KDE tarbeks loodud pildinäitaja, mis oskab näidata paljusid pildivorminguid, sealhulgas JPEG, PNG, [animeeritud] GIF ja MNG. Rakendus koosneb puukujulisest paneelist, kataloogi/eelvaatluse paneelist ning vaatepaneelist. Soovi korral saab (suurema) vaatepaneeli ja (väiksema) kataloogi/eelvaatluse paneeli vahetada. Rakendus pakub võimalust pilte või nende eelvaatlust vaadata mitmest kataloogist ning otsida identseid pilte. Samuti kuuluvad ShowImg võimaluste hulka täisekraani kasutamine, suurendamine, sortimine, lohistamine Konqueroris ja tihendatud arhiivides leiduvate piltide tugi.

KimDaBa

KimDaBa (KDE IMage DAtaBAse ehk KDE piltide andmebaas) üritab pakkuda käepärase lahenduse, kuidas korraldada oma sadu või isegi tuhandeid pilte. Piltide märgistamise huvides optimeeritud KimDaBa suudab vajaliku pildi üles leida sõna otseses mõttes mõne sekundiga.

Võrk

Konversation

Kõigi võimalustega IRC klient, mis toetab kanalite kaupa kodeeringuid, failide alla- ja üleslaadimist ning vajaduse korral ka peatamist ja taasalustamist, hüüdnimede automaatselt lõpetamist ja esiletõstmist, samuti saab seda tihedalt lõimida Kontacti ja ülejäänud KDEga.

KMldonkey

KDE kasutajaliides võimsale P2P failijagamisprogrammile MLDonkey. Rakendus on igati seadistatav, näitab reaalajas graafiliselt internetiliikluse mahtu, statistikat ja veel palju muud.

KNemo

See rakendus näitab iga võrguliidest ikoonina süsteemses salves. Kohtspikrid ja infodialoog annavad liideste kohta täiendavat infot. Passiivsed hüpikaknad annavad teada liidestel asetleidvatest muutustest, samuti pakub rakendus võrguliikluse graafilise esitamise abivahendit.

Abivahendid

Filelight

Lihtne, aga peaaegu ideaalne rakendus, millega graafiliselt näidata, millele kulub sinu kettaruum. Filelight näitab seda infot kogu failisüsteemi kontsentriliste segmentidena.

Krecipes

KDE retseptide tööriist, millega saab hõlpsasti kasutatavas liideses hallata oma retseptide andmebaasi. Rakendus toetab igati nii koostisosade kui ka koguste lisamist ja eemaldamist, aitab koostada dieeti, oskab välja arvutada kalorite, vitamiinide, süsivesinike sisaldust jne. Lisaks sellele on rakendus väga paindlik ja lubab ennast mitmel moel laiendada.

Lisainfo
Lisainfo

Lisainfo

Lisainfo ja viidad

  • Tasuks rõhutada, et eeltoodu on vaid põgus ülevaade sellest, mida KDE Extragear pakub. Kõigi rakenduste ja abivahenditega tutvumiseks külasta veebilehekülge http://extragear.kde.org, kus on näha kõigi rakenduste lühikokkuvõte (seda küll inglise keeles).

  • Enamiku rakenduste käsiraamatuid võib lugeda internetis: http://docs.kde.org.

  • Mainida tasub ka seda, et veel rohkem [kõrvalseisjate loodud] KDE rakendusi leiab aadressilt http://kde-apps.org.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 8. KDE ja multimeedia
KDE ja multimeedia

Peatükk 8. KDE ja multimeedia

Eemaldatavad kettad

Edward Haven

Et KDE saaks mõnda seadet, olgu see eemaldatav või mitte, üldse kasutada, peab seadme esmalt ühendama. Pärast ühendamist saab KDE seadmelt kogu vajaliku info: kuidas seda lugeda, kuidas sellele kirjutada ja nii edasi.

Vaatame nüüd, kuidas seadet ühendada. Seadmete kasutamist kontrollib operatsioonisüsteem, mistõttu peab just operatsioonisüsteem pakkuma vajalikke tööriistu. KDE võib seadmeid ka automaatselt ühendada, kasutades selleks HAL-i (Hardware Abstraction Layer). Sinu distributsioonis on tõenäoliselt HAL-i kasutamine automaatselt sisse lülitatud. Kui see ei peaks nii olema, uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni.

Andmekandjate ehk seadmete nimekirja nägemiseks on mitmeid võimalusi. Kasuta sellist, mis sulle kõige rohkem meeldib:

  • Kirjuta media:/ või system:/media Konquerori asukohareale.

  • Liigu nimekirjani klõpsuga Konquerori liikumispaneeli kaardile Teenused ja sealt kirjet Andmekandjad valides.

  • Vali Konqueroris menüükäsk Liikumine->Andmekandjad.

  • Klõpsa töölaual ikoonile Süsteem ja klõpsa ilmuvas aknas ikoonile Andmekandjad.

Asukoht Andmekandjad (protokoll media:/) näitab kõiki seadmeid, mida KDE ära tunneb, kaasa arvatud kõvaketas, CD- ja DVD-seadmed ning USB- and Firewire-seadmed - seda muidugi eeldusel, et sinu distributsioon annab neist KDE-le korrektselt teada.

KDE võib panna ka seadmeikoone töölaual näitama. Selleks vali KDE juhtimiskeskuses Töölaud+Käitumine ja seal kaart Seadmeikoonid. Näidata võib lasta nii ühendatud kui lahutatud seadmeid või siis lasta ikooni luua ainult seadme tuvastamisel ja automaatselt ühendamisel (kui automaatne ühendamine on mõistagi korrektselt seadistatud), jättes selleks lahutatud seadmete kastid märkimata.

Automaatne ühendamine

Alates KDE versioonist 3.5 on võimalik seadmeid automaatselt ühendada, mis tähendab, et piisab vaid eemaldatava seadme sisestamisest. KDE avab selle peale dialoogi, mis pärib kasutajalt “Mida soovid ette võtta?” Seadmete avamisel pakutavate valikute nimekirja seadistamiseks ava KDE juhtimiskeskus ja seal kaart Välisseadmed+Andmekandjad. Seal saabki seadmete nimekirja programme lisada või neid eemaldada.

Automaatne ühendamine toimib ainult siis, kui dbus, hal ja udev on paigaldatud ning kernel vajalikult seadistatud. Kontrollimaks, kas need on süsteemi paigaldatud, uuri protsessitabelit KSysguardis ja vaata, kas seal leiduvad sellised kirjed nagu hald, dbus-deamon ja udevd. KDE ei paku neid omalt poolt, seda peab tegema sinu distributsioon.

Lisainfo

Ühendamine

Kui sinu süsteem ei paku automaatse ühendamise võimalust, ühendab ja lahutab KDE seadmeid, mille korral kasutajal on selline õigus. Kui seade on ühendatud juurpartitsioonina (st. /) ja sa logid KDE-sse tavalise kasutajana, ei saa KDE seda ühendada ega lahutada ilma vastavaid õigusi hankimata. Seadme ühendamisõiguseid saab näha failis /etc/fstab.

Seadme ühendamiseks ja lahutamiseks käsitsi tuleb KDE-s lihtsalt teha klõps hiire parema nupuga vastava seadme ikoonil asukohas media:/ või töölaual ning valida käsk Ühenda või Lahuta. Eemaldatavaid seadmeid saab lahutada käsuga Eemalda seade. Siiski ootab KDE, et seade oleks kirjas failis /etc/fstab.

Muusika mängimine
Muusika mängimine

Muusika mängimine

Lauri Watts

aRtsi sissejuhatus

Esituse häälestamine, seadmete jagamine

Muusikamängijad

KDE pakub mitut muusikamängijat, mille omadused mõnevõrra kattuvad, kuid mille stiil on päris erinev.

Noatun

Noatun on KDE vaikimisi muusikamängija. Sellel on igati kohandatav kasutajaliides, sealhulgas mitme stiiliga esitusnimekirja haldur, ning hulk pluginaid, mis pakuvad erinevaid graafilisi kasutajaliideseid (GUI), visualiseeringuid ja muid võimalusi.

Noatun kuulub paketti kdemultimedia.



JuK

JuK on korraga andmekandjate haldur, esitusnimekirjade haldur ja metaandmete sildistaja. See pakub äärmiselt tõhusa võimaluse hallata kõiki oma muusikafaile, luua ja hallata esitusnimekirju ning hallata muusikafailide metaaandmete silte.

Seda saab ühtviisi hästi kasutada nii põhilise muusikamängijana kui ka lugude nimekirjade ja failide haldamiseks, mida kasutatakse mõnes muus rakendused.

JuK kuulub paketti kdemultimedia.



Kaboodle

Kaboodle on nii-öelda ühe-pala-mängija. See tähendab, et ta hakkab tööle, mängib faili ette ja lõpetab tegevuse. Kaboodle on kasulik näiteks siis, kui soovid kiiresti kuulata mingit lugu ilma parajasti muust meediamängijast lugude nimekirja hankimata.

Kaboodle kuulub paketti kdemultimedia.



amaroK

amaroK on väga menukas kolmanda poole rakendus. Selle peaks leidma oma distributsiooni tarkvarapakettide seast.



Enamik KDE filmimängijaid, näiteks Kaffeine ja KMPlayer, suudavad samuti väga edukalt muusikat esitada.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Audio CD-de rippimine KDEs
Audio CD-de rippimine KDEs

Audio CD-de rippimine KDEs

Deepak Sarda

Tavaline viis rippida audio CD MP3- või Ogg-failideks on kasutada omaette rakendust, näiteks iTunes®, Winamp või KDE KAudioCreator. Aga kui alati ainult tavapärasega piirduda, pole üldse lõbus! Seepärast tutvustame siin, kuidas saaksite end tunda tõelise ässana, rippides CD-sid... eee, ässade kombel ;-)

Koostisosad

Mida meil nüüd vaja läheb? Puhas KDE ilma igasuguste lisanditeta suudab CD ilusasti rippida. Aga kodeerimiseks on vaja ka sobivaid koodekeid. Praegu on toetatud Ogg Vorbise, MP3 ja FLAN-i vorming. Neis vormingutes kodeerimise võimaldamiseks tuleb paigaldada vastavalt libogg, lame ja flac. Kuidas paigaldamine täpselt käib, sõltub distributsioonist, nii et uuri vastavat dokumentatsiooni.

Kui oled vajalikud koodekid paigaldanud, ava KDE juhtimiskeskus, seal Heli->Audioplaadid ning säti kaartidel kõik nii, nagu sulle meeldib. Sovi korral võib jätta kehtima vaikeväärtused, aga vähemalt tasuks üle vaadata, millised need on. Samuti vaata läbi Heli->CDDB ülekanded ja muuda sealgi kõik selliseks, nagu sulle meeldib. Kui sa ei peaks teadma, siis CDDB tähendab CD-de andmebaasi (CD DataBase). See võimaldab KDEl tõmmata sinu CD-de kohta esitaja, albumi ja radade infot internetist. Neid metaandmeid kasutatakse ka siltide lisamiseks MP3- või Ogg-failidele, mida kodeerima asud.



Retsept

Võtame nüüd pikemalt mõtlemata selle laheda asja ette! Kõigepealt lükka seadmesse plaat, mida soovid rippida (no muidu ju ei saa kuidagi!). Seejärel ava Konqueror ja selle navigeerimispaneelil kaart Teenused. Navigeerimispaneel paikneb akna vasakus servas, nagu näitab siinne pilt. Kui seda ei ole näha, siis saab selle esile manada klahvi F9 vajutades.



Nüüd klõpsa audio CD brauseril ja mõne hetke pärast näed aknasse ilmumas hulka katalooge. Kui selleks kulub rohkem aega, siis tähendab see, et samal ajal üritatakse hankida CD kohta varem määratud CDDB andmebaasist.

Siinsel pildil on näha Ogg Vorbise kataloog. See näitab kõiki palu Ogg-vormingus ja isegi nende failisuurusi! Hmm, aga samas teavad ju kõik, et tavalistel audio CD-del ei ole mingeid Ogg-vormingus radu. Mida see siis tähendab?



Kõik kataloogid, mida audio CD brauser näitab, on virtuaalsed. Need näitavad CD sisu niiöelda erinevate filtritega. Kui avad Ogg Vorbise kataloogi, näed CD sisu sellisena, nagu see oleks salvestatud Ogg-vormingus. Võid vaadata ka teistesse kataloogidesse ja leida seal CD sisu MP3-, flac- ja wav-vormingus. Sa näed isegi failide umbkaudset suurust, kui need antud vormingusse kodeerida.

Kuidas siis CD rippida ja kodeerida? Ega siin palju mõelda ei ole. Otsusta ainult, millises vormingus tahad faile näha, ava vastav kataloog ning kopeeri lihtsalt failid vajalikku kataloogi oma kõvakettal. Ja ongi kõik! KDE hakkab faile rippima ja kodeerima otse lennult! Kui kopeerid mõne faili kataloogist Kogu CD, saad terve CD rippida üheainsa voona.



Lisainfo

  • Rakenduse amaroK veebileheküljel http://amarok.sf.net leiab värskeimaid uudiseid ja infot amaroKi kohta.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Filmide esitamine
Filmide esitamine

Filmide esitamine

Sissejuhatus aRtsi xine-pluginasse

Alternatiivid (kaffeine, kmplayer)



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 9. KDE kui mitmekasutajatöölaud
KDE kui mitmekasutajatöölaud

Peatükk 9. KDE kui mitmekasutajatöölaud

Sinu KDE konto

KDE salvestab info sinu isiklike seadistuste kohta mitmesse erinevasse kohta:

  • Peidetud kataloog .kde (pane tähele alguses olevat punkti), mis asub sinu kodukataloogis, sisaldab palju KDE seadistustega faile. Mõned olulisemad alamkataloogid: .kde/share/config sisaldab üksikute rakenduste seadistustefaile, .kde/Autostart sisaldab viitu rakendustele, mis käivitatakse KDE käivitamisel, ja .kde/share/apps/kabc sisaldab sinu aadressiraamatut.

  • Keskkonnamuutujad KDEDIR ja KDEDIRS annavad KDEle teada, kuhu failid on salvestatud. Tavaliselt on tarvis ainult määrata muutuja KDEDIR väärtuseks kataloog, kuhu KDE on paigaldatud, kuid võib juhtuda, et oled mõned KDE rakendused kuhugi mujale paigaldanud. Sellisel juhul tuleks kasutada muutujaat KDEDIRS. Määra muutujas KDEDIRS komadega eraldatult kõik kataloogid, mis sisaldavad KDE rakendusi. Kui sul on näiteks KDE rakendusi nii kataloogis /usr/local/kde kui ka /home/phil/kde, võid kasutada käsku export KDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad bash-i) või setenv KDEDIR=/usr/local/kde,/home/phil/kde (kui kasutad sh'd).

Lisainfo

KDE kasutamine administraatorina
KDE kasutamine administraatorina

KDE kasutamine administraatorina

Francis Giannaros

UNIX® operatsioonisüsteemide korral on sageli süsteemis erinevaid kasutajaid, kellel võivad olla erinevad õigused. Väga levinud on see, et ühes masinas on korraga tavalise kasutaja konto, kelle failid paiknevad enamasti kataloogis /home/kasutajanimi, kui ka administraatori konto (root). Administraator, root ehk 'Super User' on õigustega, mis lubab tal muuta mis tahes faili terves süsteemis.

Kuigi seetõttu on süsteemi haldamise ülesandeid võimalik üsna lihtsalt täita, tähendab see ka seda, et administraatorile ei kehti mingid piirangud. See aga tähendab seda, et ka mõni näiliselt pisike viga võib tekitada süsteemile ränka kahju.

Mõned operatsioonisüsteemid, kus KDE töötab, võimaldavad administraatori (root) graafilist sisselogimist. Siiski ei peaks kunagi logima KDEsse administraatorina (root).Kui sa seda siiski teed, on su süsteem rünnakutele märksa avatum, eriti kui veel liigud internetis ringi administraatorina (root), ning võimalus, et sa teed oma süsteemile kahju, on palju suurem.

Mõned Linux® distributsioonid on üritanud selle vastu võidelda nii ägedalt, et on üldse administraatori (root) kontost loobunud ning kasutavad selle asemel programmi sudo võimalusi. Siiski on sudo ja su turvalisuse mõttes peaaegu ühesugused ning seepärast ka sisuliselt ühesuguste tugevate ja nõrkade külgedega.

Kui sul peaks siiski olema vajalik käivitada mõni programm administraatori ehk 'Super Useri' õigustes, on igal juhul soovitatav kasutada programmi KDE su. Anna Konsoles või minikäsureal (Alt+F2) käsk kdesu rakendus ning see käivitataksegi administraatori õigustes.

Isegi siis, kui oled määranud süsteemi kasutama programmi sudo või kui sul on distributsioon, mis kasutab programmi sudo (näiteks Kubuntu™), on ikkagi soovitatav kasutada programmi KDE su. Arendajad on selle kallal vaeva näinud, et see toimiks nii nagu vaja. Igatahes tasub tähele panna, et kunagi ei tohiks käivitada rakendusi käsuga sudo rakendus, et neid administraatori (root) õigustes tööle panna: see võib muuta ebasoovitavalt programmide konfiguratsioonifailide õiguseid. Graafiliste rakenduste käivitamine administraatori (root) õigustes on eriti halb mõte, kuid kui seda siiski vaja peaks olema, on KDE su kõige turvalisem lahendus.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Seansside lülitamine
Seansside lülitamine

Seansside lülitamine

Christian Weickhmann

Alates versioonist 3.3 pakub KDE seansihaldussüsteemi, mis võimaldab ühel ja samal arvutil lülituda ühelt kasutajakontolt teisele. Sa jääd ise sisselogituks, samas saab aga nt. sinu õde, vend, abikaasa, naaber või keegi muu korraks kiigata oma postkasti. Varem tuli sul selleks välja logida (see tähendas ka nt. rakenduste sulgemist ja dokumentide salvestamist) ning teisel kasutajal seejärel sisse logida.

Nüüd on aga seansi lülitamine peaaegu sama lihtne kui virtuaalse töölaua vahetamine.

Seansside lülitamine: kuidas see käib

Kasutaja lülitamise menüü

K menüü sisaldab nüüd uut kirjet. Menüü allosas näed kirjet Kasutaja lülitamine. Selles on käsk aktiivse seansi lukustamiseks ja uue seansi käivitamiseks, mis tähendab, et sinu töölaual käivitub ekraanisäästja ning mõne hetke pärast saab - nagu ikka - KDM-i kasutades ennast sisse logida. Kirje Käivita uus seanss valimisel jäetakse aga isegi ekraanisäästja käivitamine vahele.

Kui oled käivitanud mitu seanssi, saad nende vahel lülituda kiirklahvidega Ctrl+Alt+F7 või F8 ja nii edasi (siintoodu on tavaliselt vaikeväärtus) või — mis veelgi mugavam — valida vajaliku seansi nimekirjast, mida näeb alammenüüs Kasutaja lülitamine.

Kasutaja lülitamine ekraanisäästjaga

Kui oled aktiveerinud ekraanisäästja ning mõni muu kasutaja soovib sisse logida, tuleb tal lihtsal klõpsata nuppu Lülita kasutaja... ning logida end uude seanssi.

Seansi lülitamine kdm-is

Kui sinu ees on kdm ja sa soovid lülituda mõnele muule aktiivsele seansile, klõpsa nuppu Menüü ja vali Kasutaja lülitamine, mis on põhimõtteliselt samasuguste võimalustega, nagu eespool kirjeldatud.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 10. KDE ja võrk
KDE ja võrk

Peatükk 10. KDE ja võrk

Failide jagamine

Lauri Watts

Failide jagamine rakendusega kpf

kpf pakub lihtsat failide jagamise võimalust HTTP (hüperteksti edastamise protokoll) protokolli vahendusel. See on sama protokoll, mida veebileheküljed kasutavad andmete edastamiseks sinu veebilehitsejale. kpf on rangelt avalik failiserver, mis tähendab, et jagatud failidele ei laiene mingid piirangud: mida sa otsustad jagada, on kättesaadav kõigile.

kpf on mõeldud failide jagamiseks sõpradega, mitte aga täiemahuliseks veebiserveriks nagu näiteks Apache. kpf on loodud failide muretuks jagamiseks sõpradega, kellega samal ajal vesteldakse IRC-s (“jututoas”).

kpf töötab apletina paneelil (Kicker). See tähendab, et rakendus vajab ekraanil väga vähe ruumi ja on alati silma all. kpf apleti käivitamiseks klõpsa hiire parema nupuga Kickeril ja vali menüükäsk Lisa aplett paneelile..., mis avab dialoogi Apleti lisamine. Vali Avalik failiserver ja klõpsa nupule Lisa paneelile.

kpf aluspõhimõtteks on jagatud kataloogid. Sa võid valida ühe või ka mitu kataloogi, mida soovid välja jagada, ning sellega muudad kõigile kättesaadavaks kõik antud kataloogides ja nende alamkataloogides paiknevad failid.

Märkus

Palun ole väga ettevaatlik, kui valid, milliseid katalooge välja jagada. Arvesta, et kõik kataloogi ja selle alamkataloogide failid, kaasa arvatud “peidetud” failid (või “punktiga” failid, kui kasutada friikide kõnepruuki) on kättesaadavad kogu maailmale. Sestap ära jaga katalooge, kus leidub sulle olulist infot, näiteks paroolid, krüptovõtmed, aadressiraamat, organisatsiooni sisedokumendid jne..

Kui kpf töötab, võid näha otsekui augus asuvat nelinurkset apletti, mille ikoon sarnaneb õhupalliga. See õhupall on näha siis, kui parajasti ei jaga ühtegi kataloogi.

Kataloogi väljajagamiseks klõpsa hiire parema nupuga õhupallil. Ilmub kontekstimenüü üheainsa kirjega: Uus server... Selle valimisel ilmub “nõustaja”, mis esitab mõne lihtsa küsimuse. Neile vastates saadki määrata, millist kataloogi soovid jagada.

Katalooge saab jagada ka teisel moel - nimelt on kpf põimitud otse Konquerori.

Kui oled avanud Konquerori ja seal mõne kataloogi, klõpsa hiire parema nupuga kataloogi vabal alal ning ava dialoog “Omadused”. Paigaldamisel lisab kpf sellele kaardi Jagamine. Kui kpf ei tööta, küsitakse sinu käest, kas panna see tööle. Klõpsuga nupule OK saadad signaali kpf apletile, mis annab teada, et soovid lisada uue jagatud kataloogi.

Täpsemat infot, näiteks selle kohta, kuidas jagada erinevatele inimestele erinevaid katalooge, leiab kpf-i käsiraamatust.

Võrk ja Windows
Võrk ja Windows

Võrk ja Windows

Gardner Bell

Selle osa aluseks on LISa README-fail, mille on kirjutanud Alexander Neundorf.

KDE pakub võimsat serverit nimetusega “kohtvõrgu info server” (LAN Information Server, LISa) ja selle lähisugulast “piiratud kohtvõrgu info server” (Restricted LAN Information Server, resLISa), mis tuvastavad sinu kohtvõrgus CIFS- ja muud serverid ning teevad üldiselt sedasama, mida teeb “VõrgunaabrusMicrosoft®Windows® korral.

Kuidas see töötab

Lisa sõltub ainult TCP/IP pinust, nii et selle töötamiseks ei ole vajalik Samba seadistus, küll aga pakett samba ise. Masinate leidmiseks kohtvõrgus tuleb määrata seadistustefailis IP-aadresside vahemik, mida Lisa kontrollib. Lisa deemoni käivitamisel saadab see ICMP kaja päringu kõigile seadistustefailis määratud IP-aadressidele ja ootab vastust.

Märkus

Lisa deemon vajab sokli avamiseks administraatori õigusi, kuid kui sokkel on loodud, loobutakse kohe administraatori õigustest.

Lisa võib käivitada ka käsuga nmblookup "*".

Märkus

Kui sul pole programmi nmblookup, leiab selle aadressilt http://www.samba.org või sinu distributsiooni pakutavate tarkvarapakettide seast

. Samba käsk nmblookup "*" saadab võrku leviteate ning iga masin, kus töötab Samba teenus, vastab sellele kinnitusega, et on valmis ühendusi vastu võtma.

resLISa

Kui sinu firma võrgus valitsevad väga ranged reeglid selle osas, millised pordid võivad ja millised ei või olla avatud, on ilmselt muude võrgus asuvate masinatega suhtlemiseks mõttekas võtta kasutusele ResLisa. Et ResLisa ei saa esitada päringut kogu võrgule või aadressivahemikule, tuleb seadistustefaili iga masin nimepidi eraldi lisada. Praegu on võimalik sinna lisada kuni 64 masinat.

Märkus

ResLisa annab infot ainult üle UNIX® domeeni sokli, st. mitte üle võrgu. Sokli nimi on /tmp/resLISa-SinuKasutajanimi, mistõttu ühes masinas võib ResLisa käivitada ka mitu kasutajat.

Seadistamine

Käivitamisel parsib Lisa esmalt seadistustefaili kasutajate kodukataloogis ($HOME/.lisarc). Kui seda faili ei ole, otsib Lisa süsteemset seadistustefaili (/etc/lisarc). Toome näite seadistustefaili kohta:

PingAddresses = 192.168.100.0/255.255.255.0;192.168.100.10-192.168.199.19;192.168.200.1;
PingNames = my_host1;my_host2    #Masinad nimepidi (vajalik resLISa jaoks)
AllowedAddresses = 192.168.0.0/255.255.0.0
BroadcastNetwork = 192.168.100.0/255.255.255.0
SearchUsingNmblookup = 1         #Üritatakse kasutada ka nmblookup'i
FirstWait = 30                   #30 sajandiksekundit
SecondWait = -1                  #Proovitakse ainult üks kord
#SecondWait = 60                 #Proovitakse kaks korda ja oodatakse 0.6 sekundit
UpdatePeriod = 300               #Uuendamine iga 300 sekundi järel
DeliverUnnamedHosts = 0          #Nimeta masinaid ei avaldata
MaxPingsAtOnce = 256             #Saadetakse kuni 256 ICMP kaja päringut korraga

Lisa seadistamine on võimalik ka graafiliselt, kui valida K menüüs KDE juhtimiskeskus->Võrk->Kohtvõrgu lehitsemine. Selle valiku kasutamiseks tuleb aga Lisa käivitada käsureal võtmega -K.

Lisainfo

  • Kõigi käsureavõtmete täieliku nimekirja ja näited leiab Lisa käsiraamatust, mille lugemiseks ava Konqueroris asukoht help:/lisa.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Jagatud seansid
Jagatud seansid

Jagatud seansid

Töölaua jagamine rakendusega KRFB ja muu selline



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 11. Graafika, trükkimine ja fondid
Graafika, trükkimine ja fondid

Peatükk 11. Graafika, trükkimine ja fondid

Printeri seadistamine

Eeldusel, et kõik on eelnevalt seadistatud: kuidas panna printer korralikult tööle, vajadusel viidata käsiraamatule (kui peaks esinema probleeme)

Trükkimine rakendustest
Trükkimine rakendustest

Trükkimine rakendustest

Trükkimine KDE rakendustest

Trükkimine KDE-välistest rakendustest



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

PDF-failid
PDF-failid

PDF-failid

Kuidas salvestada PDF-fail

PDF-failide vaatamine



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Fontide paigaldamine ja seadistamine
Fontide paigaldamine ja seadistamine

Fontide paigaldamine ja seadistamine

Simon Vermeersch

Fontide seadistamine on KDEs väga lihtne. Ava juhtimiskeskus (K menüü->Juhtimiskeskus), vali puuvaates Süsteem ja selle all Fontide paigaldaja.

Fondid jagunevad kaheks: isiklikud ja globaalsed. Isiklikud fondid on kättesaadavad ainult kasutajale, globaalsed aga kõigile. Kui avad Fontide paigaldaja, avatakse see isiklike ehk personaalsete fontidega (seda näeb ribal Asukoht:). Kui klõpsad nupule Administraatori režiim ning annad administraatori (root) parooli, avaneb globaalne režiim, kus on võimalik muuta kõigile kasutajatele kättesaadavaid fonte.

Muus osas ei ole mainitud kahel fonditüübil mingit vahet.

Keskel asub fontide nimekiri. Klõpsuga mõnele fondile näidatakse selle eelvaatlust. Ülal asuva tööriistariba nuppudega saab liikuda ülemkataloogi, vaadet värskendada või muuta.

Soovi korral võid seada oma fondid mitmesse kataloogi, et hiljem saaks vähema vaevaga just vajaliku fondi üles leida.

Fondi paigaldamiseks klõpsa nupule Lisa fondid... Ilmuvas failidialoogis saab valida vajaliku fondi.

Teine võimalus on lohistada fondid Konquerorist otse nimekirja. Fondi eemaldamiseks klõpsa fondi nimel hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Kustuta.

Seadistamine (antialias)

KFontinst ja KFontView peaks siin ka äramärkimist leidma, sest neil ei paista mingit dokumentatsiooni olevat.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Graafika loomine
Graafika loomine

Graafika loomine

Kuidas luua graafikat KDE rakendustega... (noh, vahest ka millegi muuga)



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 12. KDE töölaua välimuse kohandamine
KDE töölaua välimuse kohandamine

Peatükk 12. KDE töölaua välimuse kohandamine

Juan Carlos Torres

KDE töölaua välimuse muutmine on päris lihtne ja paindlik, seda saab teha kas välimuse erinevaid komponente muutes või mõnda olemasolevat teemat kasutades. Alljärgnevalt selgitame, millised KDE osad on muudetavad ja kuidas neid muuta.

Taust

Töölaua taust, mida tihtipeale nimetatakse taustapildiks, võimaldab näidata töölaual teatud pilte. Tausta saab seadistada KDE juhtimiskeskuses või klõpsates hiire parema nupuga töölauale ja valides Seadista töölauda...

KDE võimaldab valida ühe pildi või piltide slaidiseansi näitamise või ka mitte pilti näidata. Kui valida Pilt puudub, kasutatakse töölaual värvi. Samuti saab valida, kas kasutada ühesugust tausta kõigil virtuaalsetel töölaudadel või erinevaid. Selleks tuleb rippmenüüst valida Kõigil töölaudadel või vajaliku töölaua nimi.

Täiendavaid taustapilte võib alla laadida klõpsuga paremal paiknevale nupule Hangi uusi taustapilte või saidi kde-look.org taustapiltide (Wallpapers) sektsioonist.

Värvid
Värvid

Värvid

KDE juhtimiskeskuse värviseadistused võimaldavad määrata värve, mida kasutatakse akna mitmesugustel elementidel, näiteks tiitliribad, taust, tekst, nupud. Akna iga elemendi värvi saab muuta, kui valida rippmenüüst element ja seejärel värv. Siis tuleb muudatused salvestada klõpsuga nupule Salvesta skeem... Sellega salvestatakse seadistused värviskeemifaili. Värviskeemifailid on tekstifailid laiendiga .kcsrc, mis sisaldavad kirjeid akna kõigi vidinate ja nende värvide kohta RGB-vormingus. Hõlpus on lisada ka allalaaditud värviskeeme, klõpsates nupule Impordi skeem... ja valides vajaliku .kcsrc-faili. Värviskeemid võimaldavad tentud muudatused mugavalt faili salvestada, samuti võib valida mõne eelmääratud värviskeemi, mis võtab vajaduse muuta iga akna elementi eraldi.

Täiendavaid värviskeeme leiab saidi kde-look.org värviskeemide (Color Schemes) sektsioonist.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Ikoonid
Ikoonid

Ikoonid

Ikoonid on faile ja katalooge tähistavad pildid. Ikooniteema sisaldab pilte, mis tähistavad toiminguid, faile, seadmeid ja rakendusi. Ikooniteemasid saab väga hõlpsalt hallata KDE juhtimiskeskuse ikoonide moodulis. Vali lihtsalt meelepärane ikooniteema ja klõpsa nupule Rakenda. Uue ikooniteema paigaldamiseks tuleb klõpsata nupule Paigalda uus teema... ja valida vajalik ikooniteema arhiivifail. Eelnevalt ei ole vaja arhiivifaili lahti pakkida. Õigupoolest tunnistabki ikoonide moodul ainult arhiveeritud ikooniteemasid. Ikooniteema eemaldamiseks vali nimekirjas teema ja klõpsa nupule Eemalda teema. Pane tähele, et eemaldada ei saa teemat, mida parajasti kasutad, enne seda tuleb lülituda mõnele muule teemale. Samuti ei saa eemaldada ikooniteemasid, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur.

Täiendavaid ikooniteemasid leiab saidi kde-look.org ikooniteemade (Icon Themes) sektsioonist.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Käivitusekraan
Käivitusekraan

Käivitusekraan


KDE vaikimisi käivitusekraan

KDE vaikimisi käivitusekraan


Käivitusekraan on animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse pärast sisselogimist KDE laadimise ajal. Igal kasutajal võib olla erinev käivitusekraan. Kasutajad saavad oma käivitusekraani muuta KDE juhtimiskeskuse käivitusekraani moodulis. Vali meelepärane käivitusekraan ja klõpsa nupule Rakenda. Milline see välja hakkab nägema, võid testida klõpsuga nupule Test. Uue käivitusekraaniteema paigaldamine on väga lihtne. Klõpsa nupule Lisa... ja vali vajalik käivitusekraani arhiivifail. Seda ei ole vaja eelnevalt lahti pakkida. Ka käivitusekraani eemaldamine on väga lihtne: vali käivitusekraan ja klõpsa nupule Eemalda. Pane tähele, et sa ei saa eemaldada käivitusekraane, mille on paigaldanud administraator (root) või sinu distributsiooni paketihaldur.

Täiendavaid käivitusekraaniteemasid leiab saidi kde-look.org käivitusekraanide (Splash Screens) sektsioonist. Pane tähele, et mõni käivitusekraan võib vajada konkreetse KSplashi mootori paigaldamist.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Akna dekoratsioonid
Akna dekoratsioonid

Akna dekoratsioonid

KDE akna dekoratsioonid võimaldavad muuta akna piirete, tiitliribade ja nuppude välimust. Mõni akna dekoratsioon kasutab isegi selliseid efekte nagu läbipaistvus. Akna dekoratsioon peab kõige sellega toime tulema ilma kiirust ja jõudlust ohtu seadmata. Seepärast pakutakse akna dekoratsioone lähtekoodina, mis tuleb ise kompileerida, või binaarpakettidena, mis tuleb ise paigaldada. Põhimõtteliselt on akna dekoratsioonid pluginad või pisiprogrammid, mis annavad KDE aknahaldurile KWin teada, kuidas aknaraame kuvada.

Uue akna dekoratsiooni lisamiseks tuleb see lähtekoodist kompileerida. Kui sinu distributsioonile või süsteemile on olemas binaarpakett, tuleb see paigaldada distributsiooni tarkvarahalduri abil. Viimase kohta annab täpsemat teavet distributsiooni dokumentatsioon. Kui akna dekoratsioon on paigaldatud, saab seda hallata KDE juhtimiskeskuse akna dekoratsioonide moodulis. Akna dekoratsioonide kaardil on paigaldatud dekoratsioonid näha rippmenüüs. Vali sealt meelepärane ja klõpsa nupule Rakenda. Erinevatel akna dekoratsioonidel on erinevad võimalused ja sätted. Uuri neid omal käel. Nuppude kaart võimaldab määrata akna tiitliriba nuppude sätteid. Nuppude ümberkorraldamiseks, lisamiseks ja eemaldamiseks märgi kast Kohandatud tiitliriba nuppude asetuse kasutamine. Nupu lisamiseks tiitliribale lohista see nimekirjast tiitliriba eelvaatluse alale. Nupu eemaldamiseks lohista see tiitliriba eelvaatluse alast nimekirja. Nuppude ümberkorraldamiseks lohista neid tiitliriba eelvaatluses.

Ehkki enamik akna dekoratsioone tuleb kompileerida lähtekoodist, pakub KDE ka teist tüüpi, nimelt pikselrasterpildipõhiseid akna dekoratsioone. See tähendab, et nende teemade korral on kasutatud pisikesi pikselrasterpilte. KDE pakub kohe välja pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni nimetusega IceWM. Veel üks pikselrasterpildipõhine akna dekoratsioon on deKorator, mille leiab saidilt kde-look.org. Paigaldamise kohta uuri lähemalt oma distributsiooni dokumentatsiooni. Pikselrasterpildipõhise akna dekoratsiooni eeliseks on võimalus valmistada suhteliselt lihtsalt teemasid, kasutades pilte ja redigeerides konfiguratsioonifaile. Miinuseks on jõudluse teatud vähenemine, mis küll kiiremates süsteemides jääb peaaegu märkamata.

IceWM teema paigaldamiseks vali IceWM akna dekoratsioon ja klõpsa kirjelduse alas nupule Ava KDE IceWM teema kataloog. See avab Konquerori akna asukohas $KDEHOME/share/apps/kwin/icewm-themes. Paki oma IceWM teema sellesse kataloogi lahti. Seejärel lisatakse teema IceWM teemade nimekirja. Vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Rakenda.

deKoratori teema lisamiseks pärast selle paigaldamist vali akna dekoratsioonide nimekirjast deKorator ja mine kaardile Teemad. Klõpsa nupule Paigalda uus teema ja vali deKoratori teema arhiivifail. Kontrolli, et deKoratori teema versioon ühtib süsteemi paigaldatud deKoratori versiooniga. Kui teema on lisatud, vali meelepärane teema ja klõpsa nupule Määra teema asukohad. Efekti rakendamiseks klõpsa nupule Rakenda.

Täiendavaid akna dekoratsioone leiab saidi kde-look.orgNative KDE 3.x ja Native KDE 3.2+ sektsioonidest. IceWM ja deKoratori akna dekoratsioonidel on akna dekoratsioone kategoorias (Window Decorations) omaette sektsioon.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Stiil
Stiil

Stiil

Graafilise kasutajaliidese põhielemendid on vidinad: nupud, kerimisribad, kaardid, menüüd. Vidinastiil on plugin või pisiprogramm, mis annab KDE-le teada, kuidas vidinaid kuvada. Et vidinad on liidese põhielemendid, kasutatakse neid sageli ja nad peavad kiiresti reageerima. Seepärast tuleb ka vidinastiile kompileerida lähtekoodist või paigaldada binaarpaketina, nagu ka akna dekoratsioone. Kuidas lähtekoodi kompileerimine või binaarpaketi paigaldamine täpselt käib, selgitab sinu distributsiooni dokumentatsioon.

Kui vidinastiil on paigaldatud, lisatakse see KDE juhtimiskeskuse stiilide mooduli saadaolevate stiilide nimekirja. Stiilide kaardil saab nimekirjast valida vidinastiili ja stiili seadistada, kui stiil seda võimaldab. Erinevatel stiilidel on erinevad võimalused. Valitud stiili eelvaatlust näeb kaardi alumises osas. Efektide kaardil saab määrata teatud vidinate, näiteks liitkastide ja kohtspikrite visuaalseid efekte. Tööriistaribade kaardil saab määrata teatud tööriistaribade välimuse sätteid.

Täiendavaid vidinastiile leiab saidi kde-look.org KDE teemade/stiilide (Themes/Styles) kategooria mitmest alamsektsioonist. Pane tähele, et stiile pakutakse lähtekoodina või binaarpaketina. KDE teemafaile ei ole olemas.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KDE teema
KDE teema

KDE teema

KDE võimaldab salvestada töölaua välimusse tehtud muudatused faili, kasutades selleks KDE juhtimiskeskuse teemahaldurit. Kui oled töölaua oma käe järgi sobivaks seadnud, klõpsa nupule Loo uus teema... Sisesta teema vajalikud üksikasjad, näiteks nimi, autor, versioon jne. Kui oled valmis, klõpsa nupule OK. Seejärel lisatakse teema saadaolevate teemade nimekirja ja salvestatakse sinu KDE teema seadistused. KDE teema fail (laiendiga .kth) annab KDE-le teada, milliseid akna dekoratsioone, stiili või värviskeemi antud teema korral kasutada. Välisest allikast pärit KDE teema lisamiseks klõpsa nupule Paigalda uus teema... ja vali KDE teema fail. Teema eemaldamine käib lihtsalt klõpsuga nupule Eemalda teema. Kui oled teemat muutnud, pead looma uue nimega teema või eemaldama eelnevalt varasema versiooni, kui soovid endiselt kasutada sama nime.

KDE teemas salvestatakse ja kasutatakse järgmisi elemente:

  • Taust

  • Ekraanisäästja

  • Ikooniteema

  • Süsteemi märguanded

  • Värviskeem

  • Kursoriteema

  • Akna dekoratsioon

  • Konquerori tausta fail (failihaldus)

  • Paneeli taust

  • Stiil

  • Fondid

KDE teema kasutamisel või paigaldamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see määrab ainult seda, milliseid ülanimetatud elemente kasutada. KDE teema hõlmab endas ainult süsteemi märguandeid, töölaua tausta, paneeli tausta, Konquerori tausta ja värviskeemi. Teised komponendid tuleb paigaldada eraldi, kui neid ei paku juba KDE ise.

KDE teemasid leiab saidi kde-look.org teemade/stiilide (Themes/Styles) sektsiooni teemahalduri (Theme-Manager) alamsektsioonist.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Sõnaraamat
Sõnaraamat

Sõnaraamat

Taust

Töölaua tausta pilt või värv

Värviskeem

(.kcsrc) Seadistustefail, mis määrab, millist värvi millise vidina korral kasutada

Ikoonid

Pildid, mis tähistavad rakendusi, faile, seadmeid jne.

Käivitusekraan

Animeeritud pilt või ekraan, mida näidatakse sisselogimise järel KDE laadimise ajal

Akna dekoratsioon

Pluginad või pisiprogrammid, mis annavad aknahaldurile teada, kuidas kuvada aknaraame

Stiil

Plugin või pisiprogramm, mis annab KDE-le teada, kuidas kuvada vidinaid

KDE teema

Fail laiendiga .kth, mis sisaldab juhiseid, milliseid seadistusi graafilise kasutajaliidese komponentide puhul kasutada

Vidinad

Graafilise kasutajaliidese põhielemendid: nupud, kerimisribad, menüüd, kaardid jne.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 13. Konsole sissejuhatus
Konsole sissejuhatus

Peatükk 13. Konsole sissejuhatus

Gardner Bell

Erakordselt lühike sissejuhatus shelli kasutamisse

Hädaabitoimingud: hulluks läinud rakenduste tapmine jne

SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad

Mõned nipid ja trikid

Konsole on X Window süsteemi terminaliemulaator. Selle aluseks on põhimõtteliselt DEC-i VT100 ja selle arvukad järeltulijad. Konsole – seda võib nimetada ka shelliks – on oluline Linux® ja UNIX® masinate tööriist, mis võimaldab oma tööd teha kiiresti ja tõhusalt.

Hädaabitoimingud:

Linux® ja UNIX® süsteemides töötab iga protsess iseseisvalt omaenda mäluruumis, et see ei saaks kogemata üle kirjutada mõne muu protsessi mälu, kui sel pole just administraatori (root) õigusi. Kui mõnda protsessi tabab KDEs krahh, siis ei ole vaja muret tunda, et see tekitab häda mõnele muule aktiivsele protsessile.

Süsteemi kõigi protsesside jälgimiseks kasuta Konsoles käske top või ps. Need programmid võimaldavad vähese vaevaga leida ja tappa hangunud või muul moel vigaseid protsesse.

Toome näite signaalide kasutamise kohta Konsoles. Oletame, et Konqueror elas üle krahhi ja jättis töötama protsessi nspluginviewer, mis võtab enda alla 12% masina mälust ja 10% protsessori koormusest. Kasuta käsu top juures võtit k protsessi tapmiseks. Sinu käest päritakse seejärel protsessi ID-d (PID) ning seda, milline signaal tapmiseks saata. Rohkem infot signaalide kohta, millega töötavaid protsesse tappa, leiab signaalide manuaalist (anna Konsoles käsk man signal või Konqueroris #signal).

SSH, seansid, keskkonnamuutujad, muud naljakad asjad.

Kui kasutad Konsolet kaughalduseks, tasuks pruukida Konsoleseansi” võimalusi. Selleks vali menüükäsk Seadistused->Konsole seadistamine. Ilmuvas dialoogis vali kaart Seansid ja anna uuele seansile nimi. Sellest saab nüüd vaikeseanss, mis avatakse Konsole käivitamisel.

Konsole väljakutsumisel loetakse ja käivitatakse kõik bash'i käsud ja KDE spetsiifilised muutujad, mis on kirjas failis ~/.bashrc või ~/.bash_profile. Kasutaja keskkonnale on eelistatud seadistustefail ~/.bash_profile, käske printenv või env saab kasutada kõigi parajasti kehtivate muutujate vaatamiseks. Muutuja määramiseks shellis kasuta vormingut VARNAME=väärtus. Kõiki muutujaid, mida saab määrata KDEs, tutvustab wiki.

Mõned nipid ja trikid

Konsole seansi ümbernimetamiseks kasuta kiirklahvi Ctrl+Alt+S ja anna uus nimi.

Kui tekib vajadus panna mõni KDE rakendus tööle administraatori (root) õigustes, kasuta käsku KDE su võtmega -c, näiteks nii: kdesu -c -n RAKENDUS (võti -n takistab KDEl parool meelde jätmast).

Lisainfo

  • Kõigist Konsole võimalustest räägib põhjalikult Konsole käsiraamat. Seda saab lugeda KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/konsole kirjutades.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 14. KDE õpirakendused
KDE õpirakendused

Peatükk 14. KDE õpirakendused

KDE õpiprojekt kdeedu pakub lastele, perekondadele ja õpetajatele mõningaid õpirakendusi. Need aitavad parandada keeleoskust ja lihvida sõnavara (näiteks KVocTrain ja KWordQuiz). Loodusteaduslikud rakendused, näiteks väga võimas KStars (tähistaeva uurimise rakendus) ja Kig (interaktiivne geomeetria) aitavad paremini toime tulla reaalainetega. Lõbu ja lusti pakub, aga samas arendab ka käteosavust klaviatuuril kirjutama õppimise rakendus KTouch. Õpetajaid abistab ülesannete loomisel KEduca. Täieliku nimekirja KDE õpirakendustest leiab KDE-Edu veebileheküljelt, siin toome ära vaid mõne rakenduse lühitutvustuse.

Rakenduste käsiraamatutega tutvumiseks anna Konquerori asukoharibal käsk help:/<rakendusenimi> või otsi need üles KDE abikeskuses.

Keeleoskuse parandamine

KHangMan

Hõlpsasti kasutatav klassikalise poomismängu rakendus. Sa võid valida mõne konkreetse teema sõnad, samuti erinevate raskusastmete vahel. Rakendus toetab praegu 24 keelt, mistõttu sobib päris edukalt keeleoskuse arendamiseks väga paljudele maailma lastele (aga miks ka mitte täiskasvanutele).

KLettres

See rakendus on mõeldud abistamaks uute keelte tähestiku tundmaõppimisel, seejärel aga lihtsamate silpide omandamisel. Sobib eriti hästi lastele või ka üldse kõigile, kes soovivad tundma õppida mõne võõrkeele tähestikku. Toetatud on üsna paljude keelte tähestikud.

Kanagram

Lihtne mälu treenimise mäng, milles tuleb rakenduse näidatavate tähtede järgi ära arvata neist moodustatav sõna. Tähed on segi aetud ning sul tuleb ära arvata, millise sõna saab neist moodustada.

KVerbos

Lihtne rakendus hispaania keele tegusõnade tundmaõppimiseks ja harjutamiseks. Rakendus näitab verbi ja ajavormi ning kasutaja peab sisestama selle vormid. Rakendus parandab vajaduse korral sinu vead ning annab teada, kui edukas sa olid. Kasutajal on võimalik muuta tegusõnade nimekirja, kusjuures rakendus oskab ise moodustada korrapäraste ja tähtsamate tegusõnagruppide verbide vormid; ebareeglipäraste verbide vormid tuleb siiski ise sisestada.

KVocTrain

Päris suurte võimaluste sõnavara harjutamise rakendus, mis kasutab sähvikuid. Veebist saab alla laadida ja rakenduses kasutada täiendavaid sõnavarafaile.

Kiten

Jaapani keele tundmaõppimise ja harjutamise rakendus. Otsida ja filtreerida saab nii inglis- kui jaapanikeelseid sõnu, kasutades selleks sõnaraamatuprotokolle Edict ja Kanjidic. Lisaks sellele võimaldab Kiten kasutada üsna võimsat otsingutööriista, jätab otsingud meelde ning pakub ka võimalusi keelt mitmel moel omandada.

KLatin

Ladina keele tundmaõppimise rakendus. See koosneb sõnavara, grammatika ja tegusõnade sektsioonist. Lisaks sellele pakub rakendus ka üsna põhjalikku ülevaatesektsiooni, kus saab keelega põhjalikumalt tutvuda.

Matemaatika
Matemaatika

Matemaatika

Mitu rakendust aitavad sul omandada matemaatika ja geomeetria põhitõdesid.

KBruch

See rakendus aitab parandada murdudega arvutamise oskuseid. Erinevate ülesandetüüpide sekka kuuluvad kahe murru summa leidmine, murdude teisendamine kümnendmurdudeks, murdude võrdlemine ja nii edasi.

Kig

Väga võimas interaktiivse geomeetria rakendus. See sobib suurepäraselt õpetajatele, kes soovivad arvutis graafikuid valmistada, ja õpilastele, kes tahavad põhjalikumalt tutvust teha graafikute ja kõveratega. Toetatud võimaluste üleslugemine läheks liiga pikale, kuid igatahes saab sellega luua väga mitmesuguseid asju alates paraboolidest ja hüperboolidest kuni ellipsiteni.

KPercentage

See rakendus aitab sul paremini omandada protsentidega arvutamise võtteid. Ülesandeid on mitut tüüpi ning erineva raskusastmega, nii et nad sobivad üsna mitmesuguste kogemustega kasutajatele.

KmPlot

Matemaatiliste funktsioonide graafilise esitamise rakendus, mis kasutab väga võimsat parserit. Erinevaid funktsioone võib lasta korraga joonistada ning neid soovi korral kombineerida sootuks uute funktsioonide loomiseks. KmPlot toetab nii parameeter- kui ka polaarkoordinaatidega antud funktsioone. Joonistamiseks on mitmeid võimalusi ning jooniseid saab ka välja trükkida just sellises mõõtkavas nagu vaja.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Loodusteadus
Loodusteadus

Loodusteadus

KStars

KDE töölaua planetaarium. See näitab tähistaeva täpset graafilist simulatsiooni mis tahes maakera punktis mis tahes ajal. Näha on 130 000 tähte, 13 000 Päikesesüsteemi välist objekti, kõik planeedid, Päike ja Kuu ning tuhanded komeedid ja asteroidid.

Kalzium

Rohkete võimaluste keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabel, mis näitab põhjalikku infot kõigi elementide kohta. Lisaks põhiomadustele saab tutvuda ka elementide omaduste, aatomimudeli ja energeetiliste parameetritega ning vaadata ka, milline element välja näeb.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Õpetamisvahendid
Õpetamisvahendid

Õpetamisvahendid

KEduca

Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Mitmesugust
Mitmesugust

Mitmesugust

KTouch

Masinakirja õppimise rakendus. KTouch näitab ekraanil klaviatuuri ning muudab klahvide värvi, kui sa neid vajutad. Ekraanile ilmub tekst, mis sul tuleb sisestada. Rakendusega on kaasas mitu harjutusfaili, mida saab kasutada erineva raskusastmega.

KWordQuiz

Sähvikute rakendus, mis lubab luua interaktiivseid teste. Rakendus võimaldab ka lisada servereid, kust tõmmata juba valmisteste. Toetatud on mitmed keeled.

KTurtle

Programmeerimiskeele Logo tundmaõppimise rakendus, mis võimaldab õppida programmeerima mitmes keeles.

KGeography

KGeography on KDE geograafia õpirakendus. Selles saab maakaarte sirvida, klõpsates kaardile näeb vastava üksuse nime. Samuti saab ette võtta mitut laadi viktoriine, kus rakendus näitab mõnda üksust või selle pealinna ja palub ära arvata näiteks, mis on antud üksuse pealinn või vastupidi.

blinKen

blinKen on KDE 'Simon says' tüüpi mäng. Mängija peab õiges järjekorras meelde jätma vilkuvate tulukeste jada ja seda siis kordama.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisainfo
Lisainfo

Lisainfo

  • KDE-Edu veebileheküljel http://edu.kde.org leiab uudiseid ja infot KDE õpirakenduste kohta.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 15. Hõlbustus
Hõlbustus

Peatükk 15. Hõlbustus

Gary Cramblitt

KDEAP (KDE Accessibility Project ehk KDE hõlbustusprojekt) on seadnud sihiks, et KDE kui töökeskkond oleks kasutamiskõlblik kõigile kasutajatele, ka neile, kes kannatavad mõne füüsilise vaeguse käes. Lisaks mitmesugustele hõlbustusvõimalustele juhtimiskeskuses pakub KDE veel mitut hõlbustusvahendit, mis kuuluvad paketi KDE-Accessibility koosseisu. Võimalik, et see pakett ei ole sinu arvutisse paigaldatud - sellisel juhul saab selle alla laadida järgmiselt aadressilt:

Rohkem infot leiab KDE hõlbustuse koduleheküljelt.

KMouseTool

KMouseTool on KDE rakendus, mis klõpsab sinu eest hiirt. KMouseTool töötab igasuguse hiire või muu osutusseadmega.

KMouseTool

Lisainfo

KMagnifier
KMagnifier

KMagnifier

KMagnifier (või kmag, kui kasutada selle UNIX® nime) on väike rakendus, mis suurendab ekraani osa. See suurendab kas hiirekursori piirkonnas asuvat ekraaniosa või kasutaja määratud piirkonda. Lisaks saab ka suurendatud osa pildi soovi korral kõvakettale salvestada.

KMag



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KMouth
KMouth

KMouth

KMouth on KDE rakendus, mis võimaldab neil, kel endal puudub võimalus kõnelda, lasta enda eest rääkida arvutil (nt. tummad või hääle kaotanud isikud). Rakendusega saab sisestada teksti ning see kõneleb seejärel sisestatud laused. Samuti on toetatud kasutaja määratud fraasiraamatud.

KMouthi esimene pilt

KMouthi teine pilt

KMouthi kolmas pilt



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KTTS - tekst kõneks
KTTS - tekst kõneks

KTTS - tekst kõneks

KTTS on KDE rakendus teksti muutmiseks kuuldavaks kõneks. Alates KDE versioonist 3.4 saab kasutada rakendust KTTS mis tahes teksti kõnelemiseks KDE lõikepuhvrist Klipper, mis tahes klaartekstifaili kõnelemiseks (redaktoris Kate või muul moel), mis tahes HTML-lehekülje teksti kõnelemiseks Konqueroris ja veel mitmel muul moel.

KTTS käivitamiseks tuleb esmalt tööle panna KDE teksti kõneks muutmise haldur kttsmgr.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 16. KDE sisemusse piiludes
KDE sisemusse piiludes

Peatükk 16. KDE sisemusse piiludes

Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi

Nicolas Goutte

Sissejuhatus

KDE konfiguratsioonifaile on väga lihtne redigeerida isegi lihtsa tekstiredaktoriga (näiteks Kate), sest need kujutavad endast lihtsaid tekstifaile.

Tekstifaili näide:

[General]
AutoSave=1
LastFile=/var/tmp/test.txt

Kasutajate isiklikud konfiguratsioonifailid asuvad kataloogis .kde/share/config (.kde asemel võib seista ka midagi muud vastavalt keskkonnamuutuja $KDEHOME määratlusele), globaalsed konfiguratsioonifailid aga KDE paigalduse asukohas alamkataloogis share/config (selle asukoha leiab käsuga kde-config --prefix). Failinimede lõpus seisab tavaliselt rc (sellele ei eelne punkti), näiteks kopeterc.

Hoiatus

Konfiguratsioonifailide redigeerimine käsitsi kujutab endast riski sinu KDE stabiilsusele. Rakendused ei kontrolli tavaliselt konfiguratsioonifailide sisu. See tähendab, et kui midagi on valesti, ei pruugi konfiguratsioon tööle hakata ja rakendust võib tabada krahh.

Varukoopiad

Seepärast olgu sinu esimeseks reegliks enne konfiguratsioonifaili redigeerimist teha sellest varukoopia. See on kõige mõistlikum salvestada kuhugi mujale kui kataloogi .kde (või muusse keskkonnamuutjaga $KDEHOME määratud kataloogi). Varukoopiatest on sageli kasu ka muudel juhtudel: nii võib näiteks mõni suurem krahh hävitada KDE olulised konfiguratsioonifailid (näiteks sinu KMaili seadistused, mida sisaldab fail kmailrc). Selliseid suuri krahhe ei tohiks üldiselt küll ette tulla, aga päris välistada ei ole neid paraku ka võimalik.

Redigeerimine

Miks peaks üldse konfiguratsioonifailides midagi muutma? Kindlasti läheb seda vaja, kui soovid rakendada KIOSK-i režiimi. Võib-olla palub mõni arendaja sul midagi proovida, mis aitaks mõne rakenduse probleeme lahendada. Vahest soovid mõnest probleemist vabaneda ilma tervet .kde kataloogi eemaldamata. Aga võib-olla soovid hoopis heita pilgu KDE sisemusse.

Mis ka ei ole põhjus, oletame siinkohal, et sa tahad mingit konfiguratsioonifaili käsitsi muutma hakata.

Enne seda tuleks kindlasti kontrollida, et seda kasutav rakendus ei tööta. Kui tegemist on mõne tähtsama konfiguratsioonifailiga, oleks mõttekas redigeerimine ette võtta üldse väljaspool KDE töökeskkonda.

Oled valmis? Tee siis failist varukoopia (seda ei tasu kindlasti unustada!), käivita meelepärane tekstiredaktor (oletame, et selleks on Kate) ja ava fail (ava see kindlasti UTF-8 kodeeringus; Kate näitab seda kui “utf8”).

Nüüd on sinu ees umbes selline fail:

[Group]
Key1=Value1
Key2=Value2
Key3=Value3

Seejärel võid seda muutma asuda (aga ole ettevaatlik!) ning siis salvestada (kontrolli taas, et salvestaksid UTF-8 kodeeringus).

Pärast seda tasub testida rakendust. Kui see ei tööta enam korralikult, sulge rakendus ja asenda muudetud fail varasemaga, millest tegid varukoopia.

Lisainfo

Skriptid ja töölaud
Skriptid ja töölaud

Skriptid ja töölaud

KDE pakub DCOP-i ehk töölaua kommunikatsiooniprotokolli (Desktop COmmunications Protocol) näol välja võimsa protsessidevahelise kommunikatsioonisüsteemi. DCOP-i abil saab kontrollida KDE väga paljusid tahke käsurealt või enda lemmikskriptikeeles kirja pandud skriptiga. Samuti saab selle abil infot KDE rakenduste käest: nii on mitmel KDE meediamängijal oma meetodid, millega saab rakenduse käest hankida teavet parajasti esitatava pala kohta.

Üldiselt pakuvad kõik KDE rakendused ühe või enamgi DCOP-liidese, mis omakorda pakub meetodid (või, kui sulle rohkem meeldib, siis funktsioonid), mida mõni teine rakendus võib välja kutsuda. See tähendab, et DCOP-i kasutamise esimene samm on leida vajalikule ülesandele sobilik meetod. Kõige lihtsam on seda teada saada DCOP-i meetodite graafilise kasutajaliidese kdcop abil.

Käivita kdcop Konsolest või minikäsurealt (see on aken, mis avaneb kiirklahviga Alt+F2). kdcop näitab puukujuliselt korraldatuna parajasti töötavaid rakendusi, mis pakuvad DCOP-liidest. Üldiselt nõuab sobiva meetodi leidmine puus mõningast otsimist, kuid tasuks tähele panna, et liides “(vaikimisi)” sisaldab enamasti kõige sagedamini kasutatavaid funktsioone.

Testimaks, et funktsioon teeb seda, mis vaja, tee topeltklõps kirjel setColor. Värvi c määramiseks klõpsa värvivalija nupul ja vali värv. Märgi kast, millega määrad, et tegemist on värviga A. Klõpsa nupule OK ning taustavärv ongi määratud.

DCOP meetodi kasutamiseks oma lemmikskriptikeeles võib pruukida kas DCOP seoseid, kui moodul kdebindings neid pakub, või kutsuda välja käsureaprogramm dcop. Lihtsamate vajaduste rahuldamiseks piisab lihtsalt programmi dcop väljakutsumisest. DCOP meetodi väljakutsumiseks käsurealt tuleb määrata rakendus ja liides, millele meetod kuulub, meetod ise ning argumendid kujul, mis sobib kokku shelliga.

Määrata tuleb rakendus, liides ja meetod (just selles järjekorras) ning nende järel argumendid samas järjekorras, nagu neid esitab kdcop. dcop pakub veel hulga võtmeid, millega võimaldab tutvuda käsk dcop --help.

Aitab teooriast - vaatame nüüd näidet:

Näide 16.1. Taustavärvi muutmise skript DCOP-iga

Käsureaprogrammi dcop ja pisukese Perli abiga loome lihtsa skripti, mis tasapisi vahetab töölaua tausta spektri erinevate värvide vastu.

Kõigepealt otsime rakendusega kdcop üles sobiva meetodi. Antud juhul ei ole meil palju otsida: vajalik meetod on kdesktop->KBackgroundIface->setColor. Argumente funktsiooni tagastustüüpi näidatakse C++ keeles. Meetodi setColor argumendid on värv c, mis määrab kindlaks uue taustavärvi, ning tõeväärtus (tõene või väär) isColorA, mis määrab kindlaks, kas värv on esimene või teine (sellest on abi üleminekute jaoks ja muudelgi puhkudel).

Kasutamaks meetodit setColor käsureal läheb meil vaja järgmist käsku:

% dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#ffffff' false

Värvi määramiseks pruukisime 16-süsteemis RGB-väärtust, nagu seda kasutab HTML. Pane tähele, et seda ümbritsevad ühekordsed jutumärgid, et shell ei hakkaks omamoodi tõlgendama märki #.

Värvi 16-süsteemis RGB-väärtuse leidmiseks ava mõnes KDE rakenduses värvivalija dialoog (näiteks KDE juhtimiskeskuses Välismus ja teemad->Värvid), vali vajalik värv ning kasuta väärtust, mida näitab tekstikast HTML.

See ongi kõik, mida me DCOP-ist vajame, nii et nüüd tuleb veel lihtsalt skript valmis kirjutada. Alljärgnev on (äärmiselt!) lihtne variant:

$min=49;  # Minimum value of R, G, or B colour
$max=174; # Maximum value of R, G, or B colour
$step=5;  # Amount to step colour by on each step
$sleeptime=15; # Interval in seconds between each step

@start = ($max, $min, $min);
@colour = @start;

while (1) {
        foreach (0..5) {
                my $which = $_ % 3; # Which colour (R, G or B) to change
                my $updown = $_ % 2; # Whether to increase or decrease the colour value
                do {
                        if ($updown == 0) { $colour[$which]+=$step; }
                        if ($updown == 1) { $colour[$which]-=$step; }
                        my $dcopcall=sprintf "dcop kdesktop KBackgroundIface setColor '#%x%x%x' true\n", @colour;
                        system($dcopcall);
                        sleep $sleeptime;
                        } while (($colour[$which] 
>= $min) and ($colour[$which] <= $max));
                }
}

Kui käivitad skripti ilma täiendavate argumentideta, vahetab see taustavärvi läbi kogu spektri seni, kuni skripti töö lõpetatakse. Voilà!

Perl ei ole mõistagi ainus keel, milles DCOP-i jaoks skripte kirjutada—kui eelistad shelliskripti, saab ka seda teha:

Näide 16.2. Tausta määramine internetist

Järgnev skript hangib põhipildi koomiksist “User Friendly” ja seab selle töölaua taustapildiks, kasutades ära tavalisi tööriistu ja veidi DCOP-i abi:

#!/bin/sh
COMICURL=`wget -qO - http://www.userfriendly.org/static/index.html | \
          grep Latest | sed -e "s,.*SRC=\",," -e "s,\"
>.*,,"`
TMPFILE=`mktemp /tmp/$0.XXXXXX` || exit 1
wget -q -O $TMPFILE $COMICURL
dcop kdesktop KBackgroundIface setWallpaper $TMPFILE 1

Esimene rida pärast #!/bin/sh kasutab programmi wget ja veidi regulaaravaldiste maagilisi võimeid hankimaks pilt koomiksi pealehekülje HTML-lähtekoodist. Teine ja kolmas rida tõmbavad pildi internetist ning lõpuks seab dcop selle taustapildiks.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kiirklahvide lisamine KDE-le
Kiirklahvide lisamine KDE-le

Kiirklahvide lisamine KDE-le

Paljudel klaviatuuridel on tänapäeval lisaklahve, millele ei ole vaikimisi omistatud ühtegi toimingut.

Multimeediaklahvid” tekitavad enamasti signaali ja neile saab omistada mingi kiirkorralduse nagu igale muule klahvile. Mõningaid klahve aga ei tuvastata ning nendele vajutamisel dialoogis Kiirklahvide seadistamine ei juhtu mitte midagi.

Mõnel IBM-i sülearvutil on näiteks täiendavad vasakule ja paremale osutava noolega klahvid, mis näevad välja nagu lehekülg vasakule ja lehekülg paremale.

  1. Käsuga xev saab teada klahvide koodi. Antud juhul on neiks 233 ja 234.

  2. Vali klahvisümbolid. Tervet rida sümboleid vaikimisi ei kasutata, nii et valik peaks olema päris suur. Nende nimekirja leiab failist /usr/X11R6/include/X11/keysymdef.h (sinu süsteemis võib see küll asuda kuskil mujal).

  3. Loo oma kodukataloogi fail .Xmodmap ja lisa sinna järgmised read:

    keycode 233 = Next_Virtual_Screen
    keycode 234 = Prev_Virtual_Screen
  4. Käivita käsk xmodmap ~/.Xmodmap

Nüüd võid uuesti käivitada käsu xev. Peaksid nägema, et nüüd on ka neil klahvidel oma klahvisümbolid. Seejärel on neile võimalik omistada toiminguid nagu igale muule klahvile.

Lisainfo

  • Käsu xev manuaalilehekülje saab avada Konqueroris man:/xev või terminalis man xev sisestades.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Uute toimingute kiirklahvide lisamine
Uute toimingute kiirklahvide lisamine

Uute toimingute kiirklahvide lisamine

Enamikule töölaua või rakenduste toimingutele on kiirklahvid juba eelnevalt omistatud. Kui seda aga pole või kui oled loonud mingi omaenda toimingu, siis saad ka sellele kiirklahvi määrata.

Lisaks eelmainitule võib sul tekkida tahtmine omistada senikasutamata klahv näiteks mõnele skriptile või DCOP-käsule. Me omistame siinses näites kaks lisatud klahvi (vt. “Kiirklahvide lisamine KDE-le”), millega liikuda eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale, kahele funktsioonile, milleks sul läheb vaja DCOP-i (vt. “Skriptid ja töölaud”).

Seda saab kergesti teha nii:

  1. Ava KDE juhtimiskeskus, vali Hõlbustus ja seal Aktiveerimistoimingud

  2. Vali Uus toiming

  3. Anna uuele toimingule nimi, nt. Järgmine virtuaalne töölaud

  4. Vali toimingu tüübiks Kiirklahv -> Käsk/URL (lihtne)

  5. Vajuta kaardil Kiirklahv nupule, millega soovid käsu käivitada. Antud juhul tuleks siis vajutada klahvi, millel on järgmise lehekülje pilt. Klahvikujutisele peaks ilmuma Next_Virtual_Screen.

  6. Määra kaardil Käsu/URL-i seadistused käsk: dcop kwin default nextDesktop

Korda sedasama klahviga Prev_Virtual_Screen, mille puhul käsk on siis dcop kwin default previousDesktop.

Seejärel peaks klahvi Prev_Virtual_Screen või Next_Virtual_Screen vajutamine viima sind vastavalt eelmisele või järgmisele virtuaalsele töölauale.

Mõistagi võib mis tahes toimingule omistada mis tahes vaba klahvi.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KDebugDialog - KDE silumisväljundi kontrollimine
KDebugDialog - KDE silumisväljundi kontrollimine

KDebugDialog - KDE silumisväljundi kontrollimine

Adriaan de Groot

Põhiasjad

KDebugDialog ei ole vaikimisi K menüüs, see tuleb käivitada shellist või mini-käsurealt käsuga kdebugdialog. KDebugDialog avab akna, milles on üles loetud kõik silumispiirkonnad. Iga piirkonna ees on märkekast, mida märkides või millest märget eemaldades saab KDE antud osa silumisväljundi sisse või välja lülitada.

Silumispiirkonnad on järjestatud numbrite, mitte tähestiku järgi, mistõttu näiteks kio (127) on eespool kui artskde (400). Numbrid ulatuvad kuskile 200 000 kanti, aga reaalselt on silumispiirkondi 400. Vajaliku piirkonna leidmiseks ei pea mõistagi nimekirja läbi kerima. Dialoogi ülaosas on tekstiväli, millele saad sisestada vajaliku piirkonna nime või kas või osagi sellest. Näidatavate kirjete nimekirja hakatakse kohe filtreerima, et see vastaks sinu sisestatud tekstile - kui nt. kirjutad k, nimekiri veel väga palju ei muutu, aga näiteks kont peaks näitama juba ainult Kontacti silumispiirkondi. Väga kiiresti saab silumisväljundi sisse või välja lülitada nuppudega Vali kõik ja Tühista kõik valikud, millest esimene paneb KDE väljastama tohutut kogust silumisväljundit, teise korral see aga puudub peaaegu täielikult.

KDebugDialog täisrežiimis

Täisrežiimis, mille saab avada käsuga kdebugdialog --fullmode, on näha ikka samad silumispiirkonnad, aga hüpikkastist saab korraga valida neist vaid ühe. Seejärel saab eraldi määrata erinevat laadi väljundi - informatsioon, hoiatus, viga ja fataalne viga - andmise või mitteandmise ning iga tüübi korral ka määrata, kuhu väljund saadetakse. Valikud on järgmised:

Fail: sel juhul tuleks sisestada ka faili nimi. See kirjutatakse sinu kodukataloogi (keskkonnamuutujaga $HOME määratud kataloogi).

Sõnumiboks: iga silumisteadet näidatakse infodialoogina. Selles tuleb klõpsata OK, et rakendus saaks edasi töötada.

Shell: see on vaikevõimalus. Teated saadetakse standardveaväljundisse (stderr) ning on näha kas shelliaknas, kus rakendus käivitati, või failis .xsession-errors.

Syslog: selle korral saadetakse kõik silumisteated süsteemse logi programmile, mis neid oma reeglite kohaselt edasi töötleb.

Puudub: selle korral ei väljastata mingeid seda tüüpi teateid.

Fataalsete vigade korral antud teadete puhul ei ole enamasti mõistlik valida puudumist või süsteemset logi, sest sel juhul sa teadet ei näe ning fataalse veaga silmitsi sattunud rakendus sulgub, ilma et et sa aimaksidki, miks nii juhtus. Seda, kas rakendus fataalsete vigade korral suletakse, saab muidugi määrata ka märkekastiga Fataalsete vigade puhul katkestatakse — vaikimisi on see sisse lülitatud. Samas on fataalse vea tekkimisel rakenduse krahh nagunii kõige tõenäolisem, mis juhtuda saab.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa IV. KDE ja internet
KDE ja internet
Eelmine
Järgmine

KDE ja internet

Peatükk 17. Internetiühenduse loomine
Internetiühenduse loomine

Peatükk 17. Internetiühenduse loomine

Lauri Watts

KDE võimaldab internetti kasutada kõigeks, mida vaid vajad: veeb, e-post, Useneti uudistegrupid ja nii edasi. Kuid enne seda, kui neid KDE võimalusi kasutama hakata, tuleb luua internetiühendus. Siin selgitamegi, kuidas see käib.

Kui kasutad “sissehelistamist” (see tähendab, lood internetiühenduse telefoniliiniga ühendatud modemit kasutades), tasuks kõigepealt seadistada KDE sissehelistamisrakendus KPPP. Kui see tundub raske, siis ei tasu muretseda: KPPP pakub välja korraliku seadistamisnõustaja, mis enamasti oskab ise ära arvata, mida ja kuidas on internetiühenduse loomiseks vaja ning jätab sinu mureks ainult kinnituste jagamise. Sellest nüüd täpsemalt räägimegi.

Kui kasutad püsiühendust või tagab sinu internetiühenduse kohtvõrk, on asjad vähemalt KDE seisukohalt veelgi lihtsamad. Kui oled loonud ühenduse oma Linux®i võiUNIX®-i distributsiooni vahendeid kasutades, tagab ka KDE sulle silmapilkselt ühenduse.

Internetiühendus lihtsalt ja kergelt

Mõned asjad, mida tuleks enne alustamist teada

Kui sul on mõni uuem Linux®i distributsioon, võib ülejäänud tekst tunduda isegi ülearusena. KPPP pakub välja pisikese, kuid taipliku nõustaja, mis enamasti lubab sul internetiühenduse luua vaid paari minutiga.

Sõltumata sellest, kas kasutad nõustajat või mitte, peaks enne alustamist teadma järgmisi asju:

  • ISP sissehelistamisnumber.

  • ISP antud kasutajanimi ja parool.

  • ISP DNS- ehk nimeserverid (piisab ühest, kuid kaks on parem).

Lisaks sellele oleks oma ISP kõigi teenuste ärakasutamiseks mõttekas teada ka selliseid asju:

  • Sisenevate kirjade serveri aadress (tihtipeale on see pop.sinuISPnimi.ee või mail.sinuISPnimi.ee)

    Samuti tasuks selgitada, kas ISP kasutab POP3 protokolli või IMAP-it.

  • Väljuvate kirjade serveri (SMTP) aadress (see võib olla sama, mis sisenevate kirjade server, samuti võib see sageli olla näiteks smtp.sinuISPnimi.ee).

  • Useneti uudiste (NNTP) serveri aadress (tihtipeale news.sinuISPnimi.ee või nntp.sinuISPnimi.ee).

  • Kõikvõimalikud puhverserverid, mida sinu ISP kasutab.

Kogu see info peaks leiduma paberitel, mida sa said oma ISP-ga lepingut sõlmides. Kui see nii ei ole, helista oma ISP abitelefonile ja küsi seda otse nende käest.

Kui sul on kogu see info olemas ja tegemist on suhteliselt uue Linux®i distributsiooniga, leiad kindlasti, et internetiühenduse loomiseks pole vaja muud, kui lihtsalt KPPP nõustaja käivitamist.

KPPP nõustaja
KPPP nõustaja

KPPP nõustaja

Nõustaja käivitamine.

Nõustaja saab käivitada KPPP avadialoogist. Käivita KPPP K-menüüst, kus leiad selle alammenüüst Internet kirje all KPPP (Interneti sissehelistamisrakendus).

Ilmub järgmine dialoog:


KPPP avadialoog

KPPP avadialoog


Tõenäoliselt ei ole esmakäivitamisel seal ühtki kirjet. Vaatame, kuidas neid lisada.

Klõpsa uue internetiühenduse loomiseks nupule Seadista.

Nõustaja pakub välja kolm valikut: Nõustaja, Käsitsi seadistamine ja Loobu.


Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta...

Nõustaja pärib, mida soovid ette võtta


Loobu

Klõpsa sellele, kui sa tõesti ei soovi parajasti uut kontot luua. Dialoog kaob seejärel ning sinu ette ilmub taas algdialoog.

Nõustaja

Kui sul on standardne ja levinud modem ning sa kasutad oma maa mõne suurema ISP teenuseid, suudab nõustaja tõenäoliselt internetiühenduse väga kiiresti luua. Proovi kõigepealt just nõustajat, enne kui hakkad (või oled sunnitud hakkama) ühendust käsitsi looma.

Käsitsi seadistamine

Kui nõustaja ei peaks suutma sind aidata või kui soovid kõike oma käe järgi ise seada, vali see võimalus. Nõustaja on praegu kasutatav ainult teatud valiku riikide ja internetiteenuse pakkujate korral.

Siinkohal eeldame, et valisid nõustaja, ning käsitsi seadistamist kirjeldame veidi hiljem.

Ülejäänud nõustaja

Esimene dialoog näitab ainult sissejuhatavat teksti, mis kattub sellega, mida lugesid käesoleva peatüki alguses. Klõpsa edasiliikumiseks nupule Järgmine.

Teine dialoog palub valida maa, kus sa elad või asud. Siin ei ole kaugeltki kõiki riike ja kui sinu riiki nimekirjas ei leidu, tuleks klõpsata nupule Loobu. Sel juhul tuleb internetiühendus luua käsitsi.

Järgmises dialoogis näidatakse valitud riigi internetiteenuse pakkujaid (neid, mida KPPP tunneb). Ka siin tuleb öelda, et kui sa ei näe nimekirjas oma ISP-d, klõpsa nupule Loobu ja seadista internetiühendus käsitsi.

Seejärel palutakse sul sisestada oma internetiühenduse kasutajatunnus ja parool. Palun arvesta, et mõne ISP puhul võib see erineda sinu e-posti konto kasutajanimest ja paroolist, nii et kontrolli igaks juhuks need eelnevalt üle. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine.

Nüüd saad sisestada sissehelistamisel numbri ette valitava numbri või numbrid, kui seda peaks vaja olema - näiteks võib olla vajalik väljahelistamiseks valida ette “0” või siis lülitada mingi prefiksiga kutsumine välja. Jätkamiseks klõpsa nupule Järgmine.

Ja ongi kõik! Kui soovid midagi üle vaadata, saad nuppudega Tagasi ja Järgmine dialoogis edasi-tagasi liikuda. Kui kõik tundub olevat õige, klõpsa nupule Lõpeta ning internetiühendus ongi loodud.

Kui see siiski ei aidanud, tasuks tutvuda KPPP käsiraamatuga kas KDE abikeskuses või Konqueroris asukoharibale help:/kppp sisestades.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 18. E-kirjade põhitõed
E-kirjade põhitõed

Peatükk 18. E-kirjade põhitõed

Daniel Naber

David Rugge

KDE pakub võimsat ja hõlpsasti kasutatavat e-posti klienti, mille nimeks on KMail. See võimaldab sul oma e-kirju kiiresti nii saata, saada kui ka korraldada. Kui siiski peaks esinema mingeid probleeme, leiab neile arvatavasti vastuse KMaili põhjalikust käsiraamatust.

Info, mida läheb vaja enne alustamist

Paljud e-posti seadistused võivad märgatavalt erineda vastavalt sellele, milline on sinu süsteem, sinu ISP parameetrid või kohaliku võrgu ülesehitus. Igal juhul tuleb enne e-posti kasutamist kindlaks määrata teatuid asjad:

Sinu e-posti aadress

Selle annab sulle ISP või süsteemiadministraator.

Sinu e-posti konto kasutajanimi ja parool

Kasutajanimi on tihtipeale e-posti aadressi “@”-märgile eelnev osa, aga mõnikord ka midagi muud - küsi seda oma ISP või süsteemiadministraatori käest.

Väljuvate kirjade (SMTP) serveri nimi ja muud üksikasjad

Ka selle info peaks sulle teatama ISP. Kui sa seda siiski ei tea, võiks proovida kasutada aadressi smtp.sinu-ISP-nimi.ee.

Sisenevate kirjade (IMAP või POP) serveri nimi ja muud üksikasjad

Kui sa seda ei tea, võiks proovida kasutada imap.sinu-ISP-nimi.ee IMAP-i või pop.sinu-ISP-nimi.ee POP3 korral.

Kui eespool mainitud info on olemas, võid hakata KMaili tööks seadistama. Käivita KMail K menüüst (selle leiab alammenüüst Internet või, kui soovid, võid kasutada ka mõnda meetodit, mida kirjeldab “Rakenduste käivitamine”). Kui KMail on käivitatud, vali menüükäsk Seadistused->KMaili seadistamine... Nüüd kirjeldamegi KMaili seadistustedialoogi.

Identiteedi loomine
Identiteedi loomine

Identiteedi loomine

Kaardi Identiteedid seadistused peaksid olema seletamatagi selged. Vali vaikimisi identiteet ja klõpsa nupule Muuda... Kirjuta väljale Sinu nimi enda täielik nimi (nt. Juhan Juurikas). Lisaks sellele võid vajaduse või soovi korral täita ka välja Organisatsioon.

Seejärel kirjuta väljale E-posti aadress oma e-posti aadress (nt. juhan@kuskil.ee).

Rohkem ei ole sellel kaardil midagi vaja teha, kui sa ei soovi just kasutada mõningaid lisavõimalusi (krüptoseadistused, allkiri jne.). Neist võimalustest räägib lähemalt KMaili käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja võta ette järgmine kaart.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Konto loomine
Konto loomine

Konto loomine

Klõpsa kaardi Võrk ikoonil, millega saab avada võrguseadistuste dialoogi. Siin saab määrata, kuidas KMail e-kirju saadab ja vastu võtab. Paremal pool on näha kaks kaarti: Saatmine ja Vastuvõtmine. Vajalikud on mõlemad, seepärast vaatamegi neid lähemalt:

Kirjade saatmine

Kaardil Saatmine saab määrata kindlaks e-kirjade saatmise viisi. Nimekirjakasti esimene kirje tähistab vaikimis e-kirjade saatmise viisi. Nupuga Lisa... saab valida kaks erinevat viisi: SMTP ja Sendmail. sendmail® tähendab siinkohal kohalikku tarkvara seadistamist — üldiselt peetakse seda päris raskeks seadistada, nii et kui sul pole veel toimivat sendmail®i, vali parem SMTP ning anna selle väljal Nimi meelepärane nimetus (nt. Minu e-posti konto) ja väljal Server serveri nimi ja domeen (nt. smtp.teenusepakkuja.ee). Välja Port võib arvatavasti muutmata jätta (vaikimisi seisab seal 25).

Muude valikute põhjaliku kirjelduse annab KMail käsiraamat. Klõpsa dialoogi sulgemiseks nupule OK ja ava seejärel kaart Vastuvõtmine.

Kirjade vastuvõtmine

Konto määramiseks, millega e-kirju vastu võtta, klõpsa kaardil Vastuvõtmine nupule Lisa... Seejärel saad määrata oma e-posti konto tüübi. Enamasti peaks sobima POP3 või IMAP. Kui sul läheb vaja mõnda muud tüüpi, uuri KMaili käsiraamatut.

Seejärel ilmub dialoog Konto lisamine. Kõigepealt määra väljal Nimi kindlaks oma konto nimi. See võib olla just selline, nagu ise soovid. Väljad Kasutajanimi, Parool ja Server tuleb täita infoga, mis peaks sul juba varem olemas olema. Enamasti ei ole väljal Port vaja midagi muuta.

Nüüd oled valmis e-kirju nii saatma kui saama. IMAP-i korral ava lihtsalt oma kaustad KMaili peaakna kaustapuus. KMail võtab seejärel serveriga ühendust ja näitab leitud kirju. POP3 korral kasuta menüükäsku Fail->Kontrolli posti.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Seadistuste testimine
Seadistuste testimine

Seadistuste testimine

Esmalt võiksid saata kirja iseendale, et kontrollida, kas kõik toimib korralikult. Kirja saatmiseks vajuta kiirklahvi Ctrl+N, klõpsa ikoonile Uus kiri või vali menüükäsk Kirjad->Uus kiri... Avaneb kirja koostamise aken. Kirjuta väljale Kellele: omaenda e-posti aadress ja kirjuta midagi ka väljale Subjekt. Saada kiri teele menüükäsuga Kirjad->Saada.

Uute kirjade kontrollimiseks vali menüükäsk Fail->Kontrolli posti. Peaakna alumises paremas nurgas ilnmub nähtavale edenemisriba, mis näitab, kui palju kirju tõmmatakse. Kui saad kirja, mille äsja kirjutasid, on kõik korras. Kui aga saad testimise ajal mingeid veateateid, kontrolli, kas võrguühendus ikka töötab. Samuti võiks sellisel juhul üle vaadata oma seadistused (Seadistused->KMaili seadistamine...).

Lisainfo

  • KMaili käsiraamat sisaldab põhjalikku ülevaadet kõigist rakenduste võimalustest, seadistustest ja nii edasi. Seda võib lugeda KDE abikeskuses või käsku help:/kmail Konquerori asukoharibale sisestades.

  • KMaili veebilehekülg http://kmail.kde.org sisaldab värskeimaid uudiseid, mitmesuguseid nippe ja trikke ning palju muud.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 19. Konqueror
Konqueror

Peatükk 19. Konqueror

Veebilehitseja sissejuhatus

Interneti kiirkorraldused

Simon Vermeersch

Interneti kiirkorraldused on Konquerori tõeliselt suurepärased abimehed: kui sa oled neid kasutama harjunud, ei oska sa enam ettegi kujutada, et ilma nendega oleks võimalik hakkama saada.

Selgitamaks, mida õigupoolest interneti kiirkorraldused tähendavad, ava Konqueror ja kirjuta asukoharibale gg:kde.

Selle peale otsib Google üles leheküljed, kus esineb sõna KDE.

Selliseid kiirkorraldusi on terve hulk: ggl: (Google'i "Äkki mul veab"), bug: (bugs.kde.org) ja nii edasi.

Kiirkorralduste täieliku nimekirja nägemiseks vali Konquerori menüüst käsk Seadistused ja seejärel Veebi kiirkorraldused. Seal näed kõiki defineeritud kiirkorraldusi. Sa võid luua ise uusi korraldusi, olemasolevaid muuta või mittevajalikke kustutada. Kui määrad vaikimisi otsingumootori, ei pea sa enam õigupoolest kiirkorraldust kirjutamagi. Kui näiteks valid selleks Google'i, siis piisab, kui kirjutad asukoharibale kde ning Google asubki kohe sõna “KDE” otsima.

Väljal Võtmesõna eraldaja saad määrata, kas võtmesõna tuleks eraldada kooloniga (gg: kde) või tühikuga (gg kde).

Interneti kiirkorralduste veel üks vahva omadus on see, et neid saab kasutada ka dialoogis Käsu käivitamine. Ava see dialoog (K menüü abil või kiirklahviga Alt+F2), kirjuta sinna kiirkorraldus, nt. gg: kde ja vajuta klahvi Enter. Seepeale avatakse automaatselt Konqueror ning Google hakkab otsima sõna KDE.

Veebilehitsemise täppishäälestus
Veebilehitsemise täppishäälestus

Veebilehitsemise täppishäälestus

Näide 19.1. Omaenda stiili kasutamine veebilehekülgedel

Veebileheküljed kasutavad kõikvõimalikke värve ja fonte ning mõnigi kord ei anna need üheskoos just parimat tulemust. Kui sul peaks näiteks olema nägemispuue, võib olla päris võimatu lugeda teatud tausta- ja tekstivärvi kombinatsiooni kasutavaid veebilehekülgi. Konqueror võimaldab sul valida just sulle sobivad värvid ja rakendada neid kõigil veebilehekülgedel. See käib nii:

  1. Ava Konqueror ja vali menüükäsk Seadistused->Konquerori seadistamine...

  2. Ilmuvas seadistustedialoogis vali vasakus servas kaart Laaditabelid.

  3. Märgi ära valik Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit, ava seejärel kaart Kohandamine ja vali seal sellised seadistused, nagu soovid.

  4. Sulge kõik Konquerori aknad (kindluse mõttes võib isegi KDE taaskäivitada). Kui sa nüüd need uuesti avad, peaks valitud seadistused juba kõikjal kehtima.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 20. Useneti uudised
Useneti uudised

Peatükk 20. Useneti uudised

Useneti uudisegrupid on foorumid, kuhu saab postitada sõnumeid väga paljudel teemadel: siit leiad peaaegu iga teema, mis sulle meeldib - ja palju sellistki, mis ei meeldi! Ehkki Usenet pole enam nii populaarne kui varem, sest tekkinud ja levinud on veebifoorumid ja muu selline, on see endiselt väga kasulik asjandus. KDE pakub omalt poolt võimsa Useneti uudiste lugeja KNode.

Rakenduse KNode leiab K menüü alammenüüst Internet: käivitamiseks vali seal KNode.

Seejärel peaks töölauale ilmuma KNode peaaken. Esmakäivitamisel avatakse kõigepealt seadistustedialoog.


KNode pärast esimest käivitamist

KNode pärast esimest käivitamist


Isiklikud seadistused

Seadistustedialoogi esimene lehekülg võimaldab määrata isiklikku infot:


Isikliku info sisestamine

Isikliku info sisestamine


Nimi

Kirjuta väljale Nimi oma nimi. See lisatakse hiljem saatja nimena, kui saadad uudistegruppidesse artikleid, ning seda näevad seal ka kõik teised.

Välja Nimi täitmine on kohustuslik.

E-posti aadress

E-posti aadressi kasutatakse samuti sinu saadetud uudisteartiklite juures, st. artikli autori tegeliku aadressina koos tegeliku nimega (mille määrasid väljal Nimi).

Välja E-posti aadress täitmine on kohustuslik.

Uudistekonto seadistamine
Uudistekonto seadistamine

Uudistekonto seadistamine

Nüüd tuleb KNodele selgeks teha, kust ta uudised hangib ja kuhu ta hiljem sinu artiklid saadab. Paremal asuvas puuvaates on kirje Kontod. Klõpsa sellel hiirega. Vali kõigepealt kaart Uudised, sest uudistekonto on antud rakenduse juures ju esmatähtis. Esialgu on kontode nimekiri tühi.

Uue konto loomiseks klõpsa nupule Lisa... Ilmub selline dialoog:


Dialoog Uus konto

Dialoog Uus konto


Nimi

Väljale Nimi võid kirjutada, mida tahad: seda näidatakse hiljem kaustapuus. Siia võib sisestada näiteks oma internetiteenuse pakkuja nime. Meie näites kirjutame siia Minu uudistekonto.

Server

Järgmine väli on Server. Erinevalt väljast Nimi on siia sisestatud tekst väga oluline. Uudisteserveri nimi on kindel suurus. Sa peaksid selle teada saama oma internetiteenuse pakkujalt. Kui sa uudisteserveri nime siiski ei tea, tuleb sul see järgi küsida, sest ilma selleta ei ole võimalik uudiseid hankida. Kui sinu internetiteenuse pakkuja ise uudisteserverit ei pea, võid kasutada ka avalikke servereid (tihtipeale pakuvad neid näiteks ülikoolid).

Meie näites on siia väljale kirjutatud news.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku uudisteserveri nimega.

Port

Arvatavasti ei ole vajadust muuta siin antud vaikeväärtust.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

E-posti konto loomine
E-posti konto loomine

E-posti konto loomine

Vahel võib tekkida soov vastata mõne artikli autorile otse, ilma vastust uudistegruppi saatmata - näiteks kui soovid teha mõne väga isikliku kommentaari või parandada mõne piinliku vea. Selleks tuleb seadistustedialoogis määrata e-posti konto, mida saab teha kaardil E-post. Ilmub selline dialoog:


E-posti konto loomine

E-posti konto loomine


Server

E-posti serveri nimi (aadress) tuleb sisestada nii, nagu selle on sulle andnud sinu internetiteenuse pakkuja või süsteemiadministraator. Põhimõtteliselt ongi vaja siin sisestada ainult e-posti serveri nimi väljale Server.

Meie näites on selleks mail.server.com, aga mõistagi asenda see oma tegeliku e-posti serveri nimega.

Port

Ka siin ei ole tõenäoliselt vaja muuta väljal Port näidatavat vaikeväärtust.

Lisainfo

  • Peamine KDE tugigrupp Usenetis on comp.windows.x.kde. Muudest ressurssidest KDE kohta abi otsimisel kõneleb “Abi saamine”.

  • Gmane kujutab endast paljude meililistide Useneti kasutajaliidest, kaasa arvatud enamikule KDE meililistidest, nii et neid saab ka KNodega lugeda.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 21. Sissejuhatus kiirsuhtlusse
Sissejuhatus kiirsuhtlusse

Peatükk 21. Sissejuhatus kiirsuhtlusse

Peter Nuttall

Tom Albers

Vaikimisi kasutatakse KDEs kiirsuhtluseks spetsiaalset IM-klienti Kopete. See on mitut protokolli kasutav IM-klient, mis tähendab, et see suudab toime tulla mitme erineva protokolliga, sealhulgas MSN, Jabber, AOL ja IRC. Sellel on veel mitmeid tulusaid omadusi, näiteks KDE aadressiraamatu toetus, metakontaktid, krüptimise toetus ja nii edasi.


KDE kiirsuhtlusklient Kopete.

KDE kiirsuhtlusklient Kopete.


Kuidas alustada

Käivita Kopete peamenüüst (tavaliselt asub see alammenüüs "Internet"). Käivitamise järel näed akent, mille tiitliribale on kirjutatud Kopete ja mille ülaosas asuvad menüü- ja tööriistariba, nende all aga sinu kontaktid. Kontode lisamiseks vali menüü Seadistused ja sealt Kopete seadistamine. Kaarti Kontod valides näed kõiki oma kontosid (algul neid mõistagi ei ole) ning nuppe, mis võimaldavad kontosid lisada või olemasolevaid muuta või eemaldada. Klõpsuga uue konto lisamise nupule ilmub nõustaja, mis aitab sul määratleda uue konto. Kui oled konto lisanud, saad selle aktiveerida klõpsuga vastavale ikoonile Kopete peaakna allosas. Seejärel peaksid ka kõik antud kontoga seotud kontaktid aknas nähtavale ilmuma.

Metakontaktid
Metakontaktid

Metakontaktid

Metakontaktid on üks selliseid Kopete omadusi, mis võib-olla algul tekitab segadust, aga mida tundma õppides sa lihtsalt ei saa jätta seda kasutamata. Põhimõtteliselt tähendab metakontakt seda, et ühe võrgu (näiteks MSN) kontakt seotakse kontaktiga mõnes muus võrgus. See on eriti kasulik siis, kui ühel isikul on konto mitmes võrgus. Sel juhul võid temaga vestelda, ilma et peaksid vaevama pead sellega, millist kontot ta parajasti kasutab. Samuti saab metakontaktidele anda omaette nime, mis tähendab, et tead alati, kellega on tegemist - inimesed kasutavad sageli erinevatel kontodel erinevaid nimesid ja pealegi on selline omaloodud nimi palju etem kui näiteks see, mida tahab lasta sul näha mõni selline, kelle arvates on hästi tore tutvustada end kõigile MSN-i kasutajatele kui “=EF=81=8A”.

Metakontaktid võimaldavad veel mitmeid tulusaid asju, näiteks sidumist aadressiraamatu kirjetega. Vt. “E-posti ja kiirsuhtluse sidumine”



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

IRC
IRC

IRC

Internet Relay Chat (IRC) on märksa vanem kui enamik teisi IM-süsteeme ning seda kasutatakse seniajani väga palju. Peamiselt on see mõeldud rühmavestlusteks paljude inimeste osavõtul niinimetatud kanalitel ehk jututubades, kuid võimalik on ka vahetu suhtlus konkreetse isikuga.

Kanal #kde asub Freenode'i IRC serveris, mis pakub välja interaktiivse keskkonna võrgukoostöös valmivate projektide koordineerimiseks ja tugiteenusteks, sealhulgas ja eriti olulisema ka sellistele projektidele, mis on seotud vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga, mille hulka kuulub ka KDE.

Kuigi ka Kopetel on IRC plugin ning ta tuleb nii kanalite kui hüüdnimedega hästi toime, võivad pikaajalisemad IRC kasutajad eelistada spetsiaalset klienti, milleks on Konversation. See toetab selliseid võimalusi, nagu operaatoristaatuse andmine ja võtmine, väljaviskamine, hõlpus hüüdnime vahetamine, spetsiaalne paroolide ja kutsete toetus ja veel palju muud, mida IRC "vanad kalad" soovivad meelsasti näha. Samuti tuleb see palju paremini toime väga suurte kanalitega (näiteks #debian). Kui oled juba varem kasutanud mõnda spetsiaalset IRC-klienti, ei tohiks Konversationi kasutamine mingeid raskusi valmistada.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

E-posti ja kiirsuhtluse sidumine
E-posti ja kiirsuhtluse sidumine

E-posti ja kiirsuhtluse sidumine

Kas ka sinuga on nii juhtunud? Saad e-kirja ja tahad sellele kohe vastata - ja mitte kirjaga, vaid kohe päris otse. Seejärel lülitud kiirsuhtluskliendile ja/või IRC-kliendile ning uurid, kas vajalik isik on parajasti MSN-i, Jabberi või IRC võrgus. Alates KDE 3.3-st on see palju lihtsam. Selgitame seda lähemalt:

Vajalik on KMaili, KDE aadressiraamatu ja Kopete olemasolu (Konversation võib ka ära kuluda). Kontrolli, et KMail on korralikult seadistatud ja et ka Kopete on korralikult seadistatud kasutama IRC, Jabberi ja/või MSN-i ja/või mis tahes muud protokolli.

Kui saad mõnelt vajalikult kontaktilt e-kirja, tuleb kontakt kõigepealt aadressiraamatusse lisada. Selleks klõpsa hiire parema nupuga aadressil ja vali menüükäsk Lisa aadressiraamatusse.

Kui tead, millist hüüdnime kasutaja näiteks IRC-s kasutab, võta ette Kopete. Vali menüükäsk Fail->Lisa kontakt. Märgi nõustaja allservas kast KDE aadressiraamatu kasutamine ning klõpsa siis nupule Järgmine. Vali kontaktile aadressiraamatust kirje ja klõpsa nupule Järgmine. Nüüd saad määrata kontakti näidatava nime ja grupi, kuhu Kopete selle lisab. Järgmisel kaardil vali kasutatav protokoll, kui sul peaks neid mitu kasutusel olema. Valida võib ka enam kui ühe protokolli. Sõltuvalt protokollist võidakse esitada veel mõned küsimused.

Kuigi valisid aadressiraamatu kasutamise, ei seo Kopete kontakti automaatselt aadressiraamatuga. Seepärast vali kontakt ja seejärel menüükäsk Redigeerimine->Omadused. Märgi kaardil Üldine kast Aadressiraamatu kirjega. Klõpsa nupule ... ja vali kontakt. Sulge mõlemad aknad.

Nüüd ava aadressiraamat ja vali kontakt. Näed, et selle juurde on tekkinud lisaväli Kohalolek, mille järel ongi kohalolek kirjas. Seda uuendatakse automaatselt, kui kontakt läheb eemale, võrgust ära, tuleb võrku ja nii edasi. Nüüd ava taas KMail, vali mõni muu kiri ja seejärel taas algne kiri (see tähendab: laadi aktiivne kiri uuesti). Nüüd näed, et e-posti aadressi taga on näha ka kontakti olek.

Kui soovid kirja saatjaga vestelda, klõpsa KMailis aadressil hiire parema nupuga ja vali menüükäsk Vestle kasutades... Käivitub kiirsuhtlemisrakendus ja saadki hakata vestlema.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa V. Kontoritöö
Kontoritöö
Eelmine
Järgmine

Kontoritöö

Raphael Langerhorst

Peatükk 22. KOffice'i sissejuhatus
KOffice'i sissejuhatus

Peatükk 22. KOffice'i sissejuhatus

Ülevaade

Lisaks muule on KDE projekt loonud täiemahulise kontoritööpaketi nimetusega KOffice, mis järgib täielikult standardeid ja sulandub hästi KDE töökeskkonda. Käesoleva osa kirjutamisel oli eeskujuks KOfficei versioon 1.4.

KOffice on tihedalt põimitud kontoritööpakett, mis kasutab täiel määral ära KDE tehnoloogiat. Sellel on tublisti eeliseid põimimise, võimaluste, jõudluse, tuttavliku välimuse jms. mõttes. Kasutada saab kõiki selliseid tehnoloogiaid, nagu DCOP. KIO, KParts.

Eriti just KParts-tehnoloogia laiendamine KOfficei komponentidele muudab selle väga paindlikuks, lubades põimida dokumentidesse teisi dokumente.

Et suur osa tehnoloogiast on juba KDE-s niigi olemas, ei pea KOffice seda omal käel teostama, mis muudab paketi suhteliselt väikseks ning kiirendab tunduvalt rakenduste käivitamise aega ja vähendab nende mälukulu. Seepärast sobib KOffice hästi ka vanemale riistvarale, mis võib mõnel juhul tähendada tublit kokkuhoidu.

KOffice on väga suurte võimalustega kontoritööpakett. See ei piirdu ainult teksti- ja tabelitöötluse ning esitlustega, vaid selle komponendid lubavad ka pilte töödelda, vooskeeme koostada, äriraporteid luua, andmebaase hallata ning projektihaldusega tegelda. Komponentide paindliku põimimise tõttu saab omaette rakendustena kasutada ka skeemide ja diagrammide, samuti valemite loomise rakendust.

Nagu näed, pakub KOffice arvukalt omadusi, mis rikastavad sinu kontoritöövõimalusi. Samuti on paketil igati KDE vaimule vastav välimus ning selle kasutamine ei erine märgatavalt muudest kontoritööpakettidest, mis muudab KOfficei kindlasti sinu heaks kaaslaseks igapäevatöös.

Omadused
Omadused

Omadused

Alljärgnev nimekiri toob ära vaid olulisemad KOffice'i omadused. KOffice tervikuna on liiga suur, et seda oleks võimalik ühtaegu ammendavalt ja lühidalt kirjeldada.

KOffice'i omadused

  • Igakülgne toetumine KDE-le, mis võimaldab ära kasutada kõiki tehnoloogiaid.

  • Täielik põimumine KDE-ga, mis on oluline eriti ärikeskkonnas.

  • KDE tehnoloogiad, sealhulgas dokumentide asukoha abstraheerimine, DCOP-skriptid, komponentide ja pluginate kasutamine...

  • Täielik komponentide põimimine.

  • Väike mälukasutus, kiire käivitumine, paketi väike suurus.

  • Arvukalt võimalusi, palju erinevaid komponente.

  • Tundlik ja ilus välimus, mida on lihtne omaks võtta ja selgeks saada.

  • Standardite järgimine: kasutusel on OASIS-e OpenDocument failivorming.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

OASIS-e OpenDocument failivorming
OASIS-e OpenDocument failivorming

OASIS-e OpenDocument failivorming

Kontoritööpaketile on päris oluline järgida võimalikult palju standardeid, eriti just failivormingute osas. OASIS-e OpenDocument failivormingu spetsifikatsioon on kontoritöörakendustele mõeldud avatud standard. See vorming levib aina rohkem ning seda kasutab ka OpenOffice.org, mis tähendab, et selle kontoritööpaketi kasutajatega ei tohiks failide vahetamisel probleeme tekkida.

Ametlike standardite järgimine on alati hea, kuid ärikeskkonnas võib see olla isegi eluliselt vajalik.

KOffice'i koosseisu kuulub ka selliseid komponente, mida OASIS-e spetsifikatsioon ei hõlma, kuid kõik komponendid, mida see hõlmab, kasutavad ka OASIS-e OpenDocument failivormingut.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 23. KOffice'i komponentide ülevaade
KOffice'i komponentide ülevaade

Peatükk 23. KOffice'i komponentide ülevaade

Pane tähele, et kõik komponendid põimuvad väga hästi omavahel. Nii võib näiteks arvutustabel sisaldada nii diagramme kui esitlusi, raporteid kui ka isegi tekstidokumente. Sisuliselt võib iga komponent sisaldada mis tahes muud komponenti.

KWord

See on peamiselt mõeldud teksti töötlemiseks, kuid sel on ka mitmeid küljendamisrakendustele iseloomulikke jooni. Nende kombinatsioon pakub võimalusi luua huvipakkuva välimusega dokumente.

KSpread

Tabelitöötluse komponent. KSpread on skriptide kasutamise võimalusega tabelitöötlusrakendus, mis toetab nii tabelikujulisi töölehti kui ka keerukate valemite ja statistiliste funktsioonide kasutamist. Arvukate omaduste hulka kuuluvad hüperlingid, lahtriandmete sobivuse kontroll seadistatavate hoiatuste ja toimingutega, skriptide kasutamise võimalus ning lahtrite mitmekülgne kohandamine.

KPresenter

Esitluskomponent. Sellega saab luua ekraaniesitlusi või kujundada ja trükkida kilesid. Arvukate omaduste hulka kuuluvad piltide ja lõikepiltide põimimine, objektide lihtne töötlemine ning võimalus luua HTML- või XML-slaidiseansse.

Kivio

Vooskeemide komponent. Soovi korral saab kasutada täiendavaid trafaretikogusid, lisavõimalusi pakub pluginaraamistik ning luua saab isegi UML-skeeme.

Karbon14

Vektorgraafikarakendus.

Krita

Joonistamis- ja pilditöötluskomponent. Krita pakub nii hõlpsasti kasutavaid ja lõbusaid joonistamisvõimalusi kui ka väga võimsaid võimalusi, näiteks 16-bitiste piltide, CMYK-i ja isegi OpenEXR HDR-piltide toetus.

Kugar

Hea abivahend äriraportite loomiseks, milleks saab kasutada väga võimsat raportikujundajat. Arvukate omaduste hulka kuuluvad trükkimine PostScriptis, täielik kontroll fontide, värvide, teksti joondamise ja mähkimise üle ning avatud raportidefinitsioonide failid (kus paigutus on salvestatud XML-ina).

KPlato

Projektihalduse komponent, mis võimaldab projekte planeerida ja nende täitmist jälgida.

Kexi

Andmehalduse komponent. Selle abil saab luua andmebaasiskeeme, lisada andmeid, sooritada päringuid ja andmeid töödelda. Andmetele vajaliku välimuse andmiseks saab luua vorme. Kõik andmebaasiobjektid - tabelid, päringud ja vormid - salvestatakse andmebaasi, mis muudab väga lihtsalt andmete ja paigutuse jagamise.

KChart

Diagrammide loomise komponent. Seda saab kasutada diagrammi lisamiseks KOffice'i muudesse komponentidesse. See on väga lihtsalt kasutatav ja igati kohandatav rakendus, milles saab muuta paljusid parameetreid ja diagrammide välimust.

KFormula

Valemiredaktor, mis pakub põhilisi sisestamisvõimalusi ja abifunktsioone teistele KOffice'i rakendustele. Mitmete võimaluste hulka kuuluvad intelligentne kursori haldamine, võimas tagasivõtmise toetus ning korralik süntaksi esiletõstmise tugi.

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 24. Edasine info
Edasine info

Peatükk 24. Edasine info

Rakenduste käsiraamatud

Igal KOffice'i komponendil on oma käsiraamat. Need pakuvad uusimat infot KOffice'i vastava komponendi kohta ning KOffice'i paremaks tundmaõppimiseks tasuks neid uurida. Käsiraamatuid saab lugeda KIO mooduli vahendusel Konqueroris (selleks kirjuta asukoharibale help:/rakendus) või KDE abikeskuses. Tublisti leiab infot ka veebileheküljelt http://www.koffice.org.

Intenetiressursid
Intenetiressursid

Intenetiressursid

Peamine internetiressursside asupaik on http://www.koffice.org.

Samast leiab ka infot kasutajate ja arendajate meililistide kohta ning muid, ennekõike arendajatele mõeldud ressursse.

Kexi projektil on ka omaette veebilehekülg aadressil http://www.kexi-project.org .



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Pluginate arendamine
Pluginate arendamine

Pluginate arendamine

KOffice'i võimalusi saab hõlpsasti laiendada pluginate abil. Nende loomine ei ole väga keeruline ning nendega saab sageli oma igapäevatööd kergendada. Ennekõike pakuvad need arvatavasti huvi ärikeskkonnas, kus soovitakse muuta KOffice just oma vajadustele vastavaks. Olemasolevate pluginatega saab tutvuda või üldist sissejuhatust lugeda arendajate saidil. KDE arendajate üldine veebilehekülg asub aadressil http://developer.kde.org.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa VI. KDE administraatoritele
KDE administraatoritele
Eelmine
Järgmine

KDE administraatoritele

Waldo Bastian

reviewer: Philip Rodrigues
Peatükk 25. KDE seestpoolt
KDE seestpoolt

Peatükk 25. KDE seestpoolt

Ülevaade

veel kirjutamata

Kataloogistruktuur
Kataloogistruktuur

Kataloogistruktuur

KDE määratleb failisüsteemi hierarhia, mida kasutab nii KDE keskkond kui ka kõik KDE rakendused. Üldiselt salvestab KDE kõik failid kindla struktuuriga kataloogipuusse.

Vaikimisi kasutab KDE kaht kataloogipuud:

  • Süsteemsel tasandil (näiteks /opt/kde3)

  • Kasutaja tasandil kasutaja kodukataloogis (tavaliselt ~/.kde)

Süsteemiadministraator võib muidugi luua täiendavaid kataloogipuid. Neid saab näiteks kasutada profiilideks.

SuSE® Linux® näiteks kasutab:

  • $HOME/.kde

  • /opt/kde3 (see on SuSE®-le omane, teistes distributsioonides võib see olla /usr või /usr/kde3)

  • /etc/opt/kde3 (see on SuSE® lisatud)

Kui oled paigaldanud tööriista KIOSK Admin versiooni 0.7 või uuema, saad kasutatavaid kataloogipuid kontrollida käsuga kiosktool-kdedirs --check.

KDE ja KDE rakendused otsivad faile KDE kataloogipuid läbi uurides. Seda tehakse kindlas eelistusjärjekorras. Kui fail esineb mitmes kataloogipuus, eelistatakse viimases puus esinevat faili. Tavaliselt eelistatakse kasutaja kodukataloogis asuvat puud. Sellesse kataloogipuusse kirjutatakse ka muudatused.

Info leidmiseks MIME tüübi text/plain kohta uuritakse järgmisi faile:

  • $HOME/.kde/share/mimelnk/text/plain.desktop

  • /opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop

  • /etc/opt/kde3/share/mimelnk/text/plain.desktop

Kui kasutaja midagi muudab, kirjutatakse see faili $HOME/.kde/share/mimelnk/text/plain.desktop

Seadistusfailidega on asjad veidi teisiti. Kui kataloogipuudes leitakse mitu sama nimega konfiguratsioonifaili, kombineeritakse nende sisu. Ka siin on oluline kataloogipuude eelistusjärjekord. Kui kaks faili määratlevad ühe ja sama seadistusvõtme erinevalt, siis kasutatakse suurema eelistusega failis leiduvat väärtust.

Oletame, et on kaks faili järgmise sisuga:

$HOME/.kde/share/config/foobar
Color=red
Shape=circle
/etc/opt/kde3/share/config/foobar
Color=blue
Position=10,10

Failide sisu ühendatakse, nii et tulemus on selline:

Color=red
Shape=circle
Position=10,10


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kataloogi määratlemine
Kataloogi määratlemine

Kataloogi määratlemine

Keskkonnamuutuja: KDEHOME
Näidisseadistused: ~/.kde
Kommentaar:
Keskkonnamuutuja: KDEROOTHOME
Näidisseadistused: /root/.kde
Kommentaar: Spetsiaalne muutuja, et administraator ei kirjutaks kasutaja $KDEHOME'i pärast käsu su kasutamist.
Keskkonnamuutuja: KDEDIR
Näidisseadistused: /opt/kde3, /usr, /usr/kde3
Kommentaar: Sõltub tootjast. Kasutab KDE 2. Kui pole määratud, kasutatakse kompileeritud vaikeväärtuseid.
Keskkonnamuutuja: KDEDIRS
Näidisseadistused: /opt/kde3, /usr, /usr/kde3
Kommentaar: Uus KDE 3-s. Võib olla mitu asukohta kooloniga eraldatult. Kui pole määratud, kasutatakse $KDEDIR.

Neid ei pea määrama, väga hästi sobivad ka vaikeväärtused.

KDE 2 ja KDE 3 korraga? Kasuta $KDEDIR KDE 2 ja $KDEDIRS KDE 3 jaoks.

Näiteks ülikoolitöötajal võivad olla sellised seadistused:

KDEHOME='~/.kde3'
KDEROOTHOME='/root/.kde3'
KDEDIRS='/opt/kde_staff:/opt/kde3'


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kasutaja profiilid
Kasutaja profiilid

Kasutaja profiilid

Eeltoodud näites sisaldas /opt/kde_staff töötajatele mõeldud täiendavad seadistusi ja rakendusi. “Kasutaja profiilid” võimaldavad seda kataloogi kasutada ainult kindlatel isikutel, mitte aga teistel. Lisa järgmine kirje faili /etc/kderc:

[Directories-staff]
prefixes=/opt/kde_staff

Sellega luuakse profiil “staff”, mis lisab kataloogipuu /opt/kde_staff. (Pane tähele, et SuSE® Linux® kasutab /etc/kde3rc, mitte aga /etc/kderc.) Nüüd, kus meil on nimega profiil, saame seda omistada konkreetsetele kasutajatele.

Profiilide seostamiseks kasutajatega tuleb failis /etc/kderc määrata seosefail:

[Directories]
userProfileMapFile=/etc/kde-user-profile

Nüüd saab profiili omistada kas kasutajanime või UNIX® grupi järgi, millesse antud kasutaja kuulub.

Profiili "staff" omistamiseks kõigile kasutajale, kes kuuluvad UNIX® gruppi staff_members, lisa järgmised read faili /etc/kde-user-profile:

[General]
groups=staff_members
[Groups]
staff_members=staff

Profiili võib omistada ka konkreetsele kasutajale:

[Users]
bastian=staff


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kataloogistruktuuri kokkuvõte
Kataloogistruktuuri kokkuvõte

Kataloogistruktuuri kokkuvõte

Igal KDE kasutataval kataloogipuul on kindel kataloogistruktuur. Teatud puule ebavajalikud või lihtsalt mittekasutatavad kataloogid võib siiski välja jätta. Näiteks ajutiste failide jaoks mõeldud kataloogid leiab tavaliselt ainult kataloogipuus $KDEHOME, mitte aga teistes.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Arhitektuurispetsiifilised kataloogid
Arhitektuurispetsiifilised kataloogid

Arhitektuurispetsiifilised kataloogid

Arhitektuurist (OS-i ja protsessori tüübist) sõltuvad kataloogid:

bin

KDE käivitatavate failide jaoks.

lib

KDE teekide jaoks.

lib/kde3

See kataloog sisaldab komponente, pluginaid ja muid käitusajal laaditavaid objekte, mida kasutavad KDE 3.x rakendused.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Jagatud kataloogid
Jagatud kataloogid

Jagatud kataloogid

Jagatud kataloogid: ei sõltu arhitektuurist, neid võib kasutada erineva arhitektuuriga.

share/applnk

KDE menüü .desktop-failid (vana)

share/applications

KDE menüü .desktop-failid (alates KDE 3.2)

share/apps

Sisaldab rakendusespetsiifilisi andmefaile. Igal rakendusel on siin oma alamkataloog, kuhu on salvestatud täiendavad andmefailid.

share/config

Seadistustefailid. Tavaliselt on nende nimeks rakenduse nimi, millele on lisatud tähed “rc”. Erijuhtum on kdeglobals: seda faili kasutavad kõik KDE rakendused.

share/config/session

Seda kataloogi kasutatakse seansihalduseks ja see esineb tavaliselt ainult kataloogipuus $KDEHOME. Seansi lõppedes salvestavad KDE rakendused siia oma oleku. Failinimed koosnevad rakenduse nimest, millele on lisatud arv. Seansihaldur ksmserver salvestab nende arvude viited seanssi faili ksmserverrc salvestades.

share/doc/HTML

Selles kataloogis leidub KDE rakenduste dokumentatsioon. See on korraldatud keelte ja rakenduste järgi. Tavaliselt on selles kataloogis vähemalt kaks faili: index.docbook sisaldab dokumentatsiooni vormindamata DocBook-vormingus ning index.cache.bz2 sisaldab sama dokumentatsiooni bzip2-tihendusega HTML-vormingus. HTML-versiooni kasutab KDE abikeskus. Kui HTML-versioon puudub, regenereerib KDE abikeskus selle DocBook-versioonist, kuid see nõuab üsna palju aega.

share/icons

Sellesse kataloogi on salvestatud ikoonid. Need on korraldatud teemade, mõõtmete ja kasutusala järgi.

share/mimelnk

Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad MIME tüüpe. KDE kasutab MIME tüüpe failitüübi tuvastamiseks.

share/services

Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenuseid. Teenused on nagu rakendused, kuid tavaliselt käivitavad neid teised rakendused, mitte kasutaja ise. Teenuseid ei ole näha KDE menüüs.

share/servicetypes

Selles kataloogis on .desktop-failid, mis kirjeldavad teenusetüüpe. Teenusetüüp tähistab tavaliselt teatud programmiliidest. Rakendused ja teenused määravad oma >.desktop-failides ära teenusetüübid, mida nad pakuvad.

share/sounds

Selles kataloogis on helifailid.

share/templates

Selles kataloogis on erinevat tüüpi failide loomiseks mõeldud mallid. Mall koosneb .desktop-failist, mis kirjeldab faili ja sisaldab viidet failile alamkataloogis .source. Selle kataloogi malle näeb alammenüüs Loo uus töölaual ning failisirvijas. Kui kasutaja valib menüüst malli, kopeeritakse selle lähtefail.

share/wallpapers

Selles kataloogis on pildid, mida saab kasutada taustapildina.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Masinaspetsiifilised kataloogid
Masinaspetsiifilised kataloogid

Masinaspetsiifilised kataloogid

On kolm masinapõhist kataloogi, mis tavaliselt kujutavad endast viita mõnele muule asukohale. Kui neid ei ole veel olemas, luuakse järgmised viidad ja kataloogid utiliidiga lnusertemp:

$KDEHOME/socket-$MASINANIMI

Tavaliselt /tmp/ksocket-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse erinevate UNIX® soklite jaoks.

$KDEHOME/tmp-$MASINANIMI

Tavaliselt /tmp/kde-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse ajutiste failide jaoks.

$KDEHOME/cache-$MASINANIMI

Tavaliselt /var/tmp/kdecache-$KASUTAJA/. Seda kasutatakse puhverdatud failide jaoks.

Et kataloogides /tmp ja /var/tmp on kõigil kirjutamisõigus, on võimalik, et mõni mainitud kataloogidest on juba olemas, aga selle omanik on mõni teine kasutaja. Sel juhul loob utiliit lnusertemp uue kataloogi alternatiivse nime ja lingiga.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Konfiguratsioonifailid
Konfiguratsioonifailid

Konfiguratsioonifailid

KDE kasutab lihtsaid tekstipõhiseid faile kõigi seadistustefailide jaoks. Need koosnevad gruppidesse seatud võtmete ja väärtuste paaridest. Kõik KDE seadistustefailid kasutavad UTF-8 kodeeringut, mis lubab laiendada ASCII võimalusi.

Grupi algust tähistab nurksulgudesse seatud grupinimi. Kõik sellele järgnevad võtme-väärtusepaarid kuuluvad antud gruppi. Grupp lõpeb kas uue grupi alguse või faili lõpuga. Kirjed faili alguses, millele ei eelne grupinime, kuuluvad vaikimisi gruppi.

Järgnev näide toob ära kahest grupist koosneva seadistustefaili. Esimene grupp sisaldab võtmeid LargeCursor ja SingleClick, teine grupp võtmeid Show hidden files ja Sort by:

[KDE]
LargeCursor=false
SingleClick=true
[KFileDialog Settings]
Show hidden files=false
Sort by=Name

Kirjed grupis koosnevad võrdusmärgiga eristatud võtmest ja väärtusest. Võti võib sisaldada tühikuid ning sellele võivad järgneda nurksulgudesse seatud valikud. Võrdusmärgi järel seisab kirje väärtus. Tühimärke mõlemal pool võrdusmärki ning väärtuse järel eiratakse. Täpsemalt öeldes on vorming järgmine:

kirje=väärtus

Kui väärtus peab sisaldama tühikut alguses või lõpus, tuleb selleks kasutada längkriipsu, millele järgneb “s”.

Längkriipsuga saab veel mitut asja määrata, nimelt:

  • \s tähistab tühikut

  • \t tähistab tabeldusmärki

  • \r tagasijooksumärki

  • \n tähistab reavahetusmärki (uus rida)

  • \\ tähistab längkriipsu ennast

Järgnevas näites algab kirje Caption väärtus kahe tühikuga, kirje Description sisaldab aga kolme tekstirida. Ridade eraldamiseks kasutatakse längkriipsu abil esitatavaid reavahetusmärke.

[Preview Image]
Caption=\s My Caption
Description=This is\na very long\ndescription.

Tühje ridu seadistustefailides eiratakse, samuti ridu, mille alguses seisavad trellid (“#”). Viimast kasutatakse enamasti kommentaaride lisamiseks konfiguratsioonifailidesse. Tasub märkida, et kui KDE rakendus uuendab seadistustefaili, kommentaare ei säilitata.

Erinevate KDE kataloogipuude alamkataloogis share/config võib olla mitu ühenimelist seadistustefaili. Sel juhul kombineeritakse nende kõigi info võtmehaaval. Kui üks ja sama võti on defineeritud mitmes failis, siis kasutatakse selle faili väärtust, mis seisab eelistusjärjekorras eespool. Kõige ees seisavad alati $KDEHOME seadistustefailid. Kui teatud grupi võti on mitu korda defineeritud ühes ja samas failis, kasutatakse viimase kirje väärtust.

Kui $HOME/.kde/share/config/foobar sisaldab:

[MyGroup]
Color=red
Shape=circle
ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab
[MyGroup]
Color=blue
Position=10,10
on tulemus järgmine:
[MyGroup]
Color=red
Shape=circle
Position=10,10

Kui $HOME/.kde/share/config/foobar sisaldab

[MyGroup]
Color=red
Shape=circle
[MyGroup]
Color=green
ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab
[MyGroup]
Color=purple
Position=20,20
ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab
[MyGroup]
Color=blue
Position=10,10
on tulemus järgmine:
[MyGroup]
Color=green
Shape=circle
Position=20,20

Et kasutajad ei saaks tühistada vaikeseadistusi, võib need märkida muudetamatuks. Seadistusi saab muuta muudetamatuks ühekaupa, grupiti või ka failiti. Ühe kirje võib lukustada võtme järele [$i] lisades, nt.:

Color[$i]=blue

Kirjete grupi võib lukustada grupi nime järele [$i] lisades, nt.:

[MyGroup][$i]

Terve faili lukustamiseks alusta faili eraldi reaga [$i], st.:

[$i]

Kui $HOME/.kde/share/config/foobar sisaldab:

[MyGroup]
Color=red
Shape=circle
ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab:
[MyGroup][$i]
Color=blue
Position=10,10
on tulemus järgmine:
[MyGroup]
Color=blue
Position=10,10

Kui $HOME/.kde/share/config/foobar sisaldab:

[MyGroup]
Color=red
Shape=circle
ja /opt/kde_staff/share/config/foobar sisaldab
[MyGroup]
Color=purple
Shape=rectangle
ja /etc/opt/kde3/share/config/foobar sisaldab
[MyGroup][$i]
Color=blue
Position=10,10
on tulemus järgmine:
[MyGroup]
Color=purple
Shape=rectangle
Position=10,10

Niinimetatud “shelli laiendamise” võimalustega saab määrata märksa dünaamilisemaid vaikeväärtuseid. Sel juhul saab seadistusvõtme väärtuse luua keskkonnamuutuja väärtuse või shellikäsu väljundi põhjal. Seadistuskirjete shelli laiendamise võimaluste kasutamiseks peab võtmele järgnema [$e]. Tavaliselt kirjutatakse laiendatud vorm pärast esimest kasutamist kasutaja konfiguratsioonifaili. Selle vältimiseks on soovitatav seadistuskirje lukustada, lisades selleks võtme järele [$ie]. Sel juhul ei saa muidugi ka kasutaja seda muuta.

Järgnevas näites määratakse kirje Host väärtus programmi hostname väljundi põhjal. Tagamaks seda, et väärtus määratakse alati dünaamiliselt, on seadistus ka lukustatud.

Kirje Email väärtus määratakse keskkonnamuutujate $USER ja $HOST väärtuste alusel. Kui kasutaja jaan on ennast loginud süsteemi jaani_masin, on tulemuseks väärtus jaan@jaani_masin. See seadistus ei ole lukus.

[Mail Settings] 
Host[$ie]=$(hostname)
Email[$e]=${USER}@${HOST}

Enamikku seadistuskirjeid saab märgistada keelekoodiga. Sel juhul kasutatakse vajaliku võtme väärtuse leidmiseks keelt, mille kasutaja on oma töölaua jaoks valinud. Kui valitud on vaikimisi keel (Ameerika inglise keel) või valitud keelele pole vastavat indeksit, kasutatakse indeksita võtmekirjet.

Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus “Minu pealdis”. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust “My Caption”.

[Preview Image]
Caption=My Caption
Caption[et]=Minu pealdis

Järgnevas näiteks sõltub kirje Caption väärtus keelest. Kui kasutaja on valinud oma keeleks eesti keele (keelekood et), on kirje väärtus “Minu pealdis”. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse väärtust “My Caption”.

[Preview Image]
Caption=My Caption
Caption[et]=Minu pealdis

Varasemal ajal ei olnud seadistustefailis esineda võivad kirjed üldjuhul dokumenteeritud. Alates KDE 3.2 on asi muutunud. Kataloogis $KDEDIR/share/config.kcfg leiab failid, mis kirjeldavad seadistustefaili võimalikke kirjeid. Neid kasutab võimaluse korral KDE uus seadistusteredaktor.

Toome ühe näite XML-konfiguratsioonifaili kohta:


<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE kcfg SYSTEM "http://www.kde.org/standards/kcfg/1.0/kcfg.dtd">
<kcfg>
    <kcfgfile name="korganizerrc"/>
    <group name="General">
         <entry type="Bool" key="Auto Save">
             <label>Enable automatic saving of calendar</label>
             <default>true</default>
         </entry>
         <entry type="Int" key="Auto Save Interval">
             <default>10</default>
         </entry>
    </group>
</kcfg>

Sellega on võrdväärne:

[General]
Auto Save=false
Auto Save Interval=25



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KDE käivitamisest
KDE käivitamisest

KDE käivitamisest

kdm

Töötab alati administraatori (root) õigustes! Kasutab faile $KDEDIR/share/config/kdmrc ja /etc/X11/xdm/Xservers. Viimases on umbes sellised kirjed:

:0 local /usr/X11R6/bin/X :0 vt07

Asjakohased käivitamisfailid on järgmised:

[X-*-Core] sektsioon failis kdmrc
Seadistus - /etc/X11/xdm/Xsetup
Kasutaja sisestab kasutajanime ja parooli
Käivitamine - /etc/X11/xdm/Xstartup - valmistumine administraatori õigustes
Seanss - /etc/X11/xdm/Xsession - käivitab seansi kasutaja õigustes
= KDE seansi korral: kde või startkde
= Olemasolu korral ~/.xsession või ~/.xinitrc
Lähtestamine - /etc/X11/xdm/Xreset - pärast seansi lõppu

KDE käivitamisskript: startkde

KDE käivitamine algab skriptiga startkde. Enamasti kutsub selle välja kuvahaldur (kdm) pärast kasutaja autentimist. Skriptis startkde on kaks väga tähtsat rida:

LD_BIND_NOW=true kdeinit +kcminit +knotify and kwrapper
ksmserver $KDEWM

Esimene rida käivitab ülemprotsessi kdeinit. Protsessi kdeinit kasutatakse kõigi muude kde; protsesside käivitamiseks. Käsu ps aux väljundis näeb seda kujul: kdeinit: Running.... Argumendid, mida näeb kdeinit'i järel, on täiendavalt käivitatavate protsesside nimed. Sümbol + tähendab, et kdeinit peab ootama, kuni protsess on lõpetanud. kdeinit käivitab ka protsessid dcopserver, klauncher ja kded.

Teine rida annab protsessile kdeinit korralduse käivitada seansihalduri protsess ksmserver. Seansihaldur määrab seansi eluea. Kui protsess töö lõpetab, logitakse kasutaja välja.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Taustaprotsessid
Taustaprotsessid

Taustaprotsessid

Kõik KDE taustaprotsessid on kasutajapõhised: erinevalt süsteemsetest deemonitest ei jagata neid kasutajate vahel. Nad on unikaalsed nii kasutajate järgi kui ka X-serveri kuva järgi. Need protsessid on järgmised:

dcopserver

Töölaua kommunikatsioon

kded

Üldine teenustedeemon.

Käivitab vajaduse korral Sycoca andmebaasi uuendamise

kcminit

Initsialiseerimisteenus

Täpsemalt räägib sellest “kcminit”.

klauncher

Rakenduste käivitaja (see ei ole sama, mis Alt+F2 dialoog!)

Täpsemalt räägib sellest klauncher.

knotify

Kasutaja märguanded.

Täpsemalt räägib sellest knotify.

ksmserver

Seansihaldus

Täpsemalt räägib sellest “KSMServer”.

kdeinit

Protsess kdeinit käivitab kõik teised KDE programmid. kdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka kdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $KDEDIR/lib/kde3.

Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi kdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top -c või ps aux:

%ps aux

waba     23184  0.2  2.1 23428 11124 ?        S    21:41   0:00 kdeinit: Running...
waba     23187  0.1  2.1 23200 11124 ?        S    21:41   0:00 kdeinit: dcopserver --nosid
waba     23189  0.2  2.4 25136 12496 ?        S    21:41   0:00 kdeinit: klauncher
waba     23192  0.7  2.8 25596 14772 ?        S    21:41   0:00 kdeinit: kded
waba     23203  0.8  3.4 31516 17892 ?        S    21:41   0:00 kdeinit:
knotify

kdeinit: Running... tähistab ülemprotsessi kdeinit. Ülejäänud protsessid on käivitatud KLM-idena.

kdeinit käivitab esmakordsel käivitumisel protsessid dcopserver, klauncher ja kded, samuti kõik muud programmid, mis on määratud skriptiga startkde (tavaliselt kcminit ja knotify).

dcopserver

dcopserver on deemon, mis tagab kõigile KDE rakendustele protsessidevahelise kommunikatsiooni (DCOP). DCOP on iseenesest kasutatav käsureatööriista dcop abil. DCOP on eluliselt vajalik kõigile KDE rakendustele.

Mõned asjakohased failid:

$HOME/.DCOPserver_$HOSTNAME_$DISPLAY

nt. .DCOPserver_linux__0. Seda kontrollib $DCOPAUTHORITY.

/tmp/.ICE-unix/dcoppid-arv

nt. dcop7634-1069677856. See on fail, millele viitab ülaltoodud DCOPserver-fail.

$HOME/.ICEauthority

Autentimisinfo, mida kontrollib $ICEAUTHORITY.

kcminit

kcminit paneb käivitamise ajal tööle initsialiseerimisteenused. Initsialiseerimisteenuseid määratlevad rakenduste või teenuste .desktop-failid real X-KDE-Init:

[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Exec=kcmshell energy
Icon=energy_star
Type=Application
X-KDE-Library=energy
X-KDE-Init=energy

Initsialiseerimisteenuseid kasutatatakse üldjuhul riistvara initsialiseerimisel kasutaja määratud seadistuste põhjal.

Käsuga kcminit --list saab näha kõiki initsialiseerimisteenuseid ning käsuga kcminit teenus käivitada konkreetse teenuse. Sellest on abi näiteks käivitamisprobleemide selgitamisel.

klauncher

klauncher on deemon, mis vastutab KDE teenuste aktiveerimise eest. See töötab uute protssesside käivitamisel tihedalt käsikäes ülemprotsessiga kdeinit. KDE rakendused suhtlevad uute rakenduste või teenuste käivitamiseks klauncher'iga DCOP-i vahendusel.

Hästi on tuntud veateade: KLauncher could not be reached via DCOP , mis osutab kas tõsisele probleemile dcopserver'iga või klauncher'i krahhile.

klauncher'i saab taaskäivitada, kui käivitada kdeinit uuesti konsooliaknast. Igal juhul tasuks eelnevalt kontrollida, et $HOME, $DISPLAY ja mitmesugused muutujad $KDEDIR(S) on korrektselt määratud!

knotify

knotify põhiülesanne on edastada helimärguanded heliserverile. See pakub ka alternatiivseid märguannete meetodeid.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KSMServer
KSMServer

KSMServer

ksmserver on KDE seansihaldur. Käivitamisel paneb seansihaldur tööle automaatselt käivitatavad rakendused ja taastab eelnenud seansi rakendused. Automaatselt käivitatavaid rakendusi tähistavad .desktop-failid kataloogis $KDEDIR/share/autostart. Selle, kas rakendus automaatselt käivitada või mitte, saab määrata vastava tingimusega kirje X-KDE-autostart-condition näol .desktop-failis.

Näiteks fail ktip.desktop sisaldab:

X-KDE-autostart-condition=ktiprc:TipOfDay:RunOnStart:true

See tähendab, et konfiguratsioonifailis ktiprc kontrollitakse kirje RunOnStart olemasolu sektsioonis [TipOfDay]. Kui sellist kirjet pole, võetakse tingimuse väärtuseks 'tõene' (true), mis tähendab, et ktip on üks automaatselt käivitatavaid rakendusi.

Mõned rakendused, mida ksmserver automaatselt käivitab, on järgmised:

kdesktop

KDE töölaud

Kicker

KDE paneel

ktip

Päeva nõuande programm

kwrited

Utiliit süsteemi teadete edastamiseks kasutajale

Klipper

Paneelile dokitud lõikepuhvriutiliit

kalarm

Eesseisvatest sündmustest ja kohtumistest märku andev utiliit

kdesktop käivitab omakorda rakendused, mis leiduvad kataloogis $KDEHOME/Autostart. kdesktop avab automaatselt kõik selles kataloogis leiduvad failid, kaasa arvatud dokumendid, binaarfailid või rakendused .desktop-failide kujul.

KDE seansihaldur taastab ka varasema seansi. Seanss koosneb nii rakendustest kui ka rakendustespetsiifilisest infost, mis kajastab rakenduste olekut seansi salvestamise hetkel. Seansid on salvestatud seadistustefaili ksmserverrc, mis sisaldab viiteid rakendusespetsiifilisele olekuinfole. Viimane on salvestatud kataloogi $KDEHOME/share/config/session. KWin'i olekuinfo sisaldab kõigi rakenduste akende olekuinfot varasemas seansis.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Keskkonnamuutujad
Keskkonnamuutujad

Keskkonnamuutujad

Mõned olulisemad keskkonnamuutujad, mida KDE kasutab:

$KDEDIR

Peab olema määratud, kui ei ole määratud KDEDIRS, ning viitama KDE paigalduspuu juurele. Võimaldab KDE-l leida oma andmeid, näiteks ikoone, menüüsid ja teeke.

$KDEDIRS

Tühistab muutuja KDEDIR ning võimaldab määrata mitu kataloogi, kust KDE oma andmeid otsib. Abiks, kui tahad paigaldada või pead paigaldama mõned programmid muu prefiksiga kui ülejäänud KDE.

$KDEHOME

Kui pole määratud, kasutab KDE kataloogi ~/.kde kataloogina, kuhu salvestada personaalsed andmed.

$KDEROOTHOME

Kui pole määratud, kasutab KDE kataloogi ~root/.kde kataloogina, kuhu salvestada administraatori (root) personaalsed andmed. See muutuja võeti kasutusele, et KDE ei kirjutaks kogemata kasutaja andmeid administraatori õigustes üle, kui kasutaja käivitab KDE programmi pärast programmiga su endale administraatori (root) õiguste võtmist.

$KDEWM

Kui keskkonnamuutuja KDEWM on määratud, kasutatakse seda KWin'i asemel KDE aknahaldurina startkde skriptis.

$KDE_LANG

Tühistab KDE keeleseadistuse, nt. KDE_LANG=fr kprogram & käivitab programmi prantsuskeelse tõlkega, kui vajalikud failid on paigaldatud.

$KDE_MULTIHEAD

Kui anda sellele muutujale väärtuseks true (tõene), siis tähendab see, et KDE töötab multihead-süsteemis.

$KDE_FORK_SLAVES

(Alates KDE 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab KIO-moodulid panna lähtuma otseselt rakenduse protsessist. Vaikimisi käivitab KIO-moodulid klauncher/kdeinit. See on abiks, kui KIO-moodul peab töötama samas keskkonnas rakendusega. Nii on näiteks rakenduse Clearcase puhul.

$KDE_HOME_READONLY

Selle muutuja määramisel on kodukataloog ühendatud ainult lugemisõigusega.

$KDE_NO_IPV6

(Alates KDE 3.2.3) Selle muutuja määramisega saab keelata IPv6 toetuse ja IPv6 DNS-otsingud.

$KDE_IS_PRELINKED

(Alates KDE 3.2) Selle muutuja määramisel on KDE binaarfailid ja teegid eellingitud. See lülitab protsessi kdeinit välja.

$KDE_UTF8_FILENAMES

Selle keskkonnamuutuja määramisel eeldab KDE, et kõik failinimed on sõltumata aktiivsest lokaadist UTF-8 kodeeringus.

$KDE_FULL_SESSION

(Alates KDE 3.2) See määratakse KDE käivitumisel automaatselt tõeseks ning kasutatakse nt. teatamiseks Konquerorile, et see peab jääma ka pärast sulgemist mällu juhuks, kui seda edaspidi vaja läheb. Kui muutuja pole määratud, lõpetab Konqueror pärast sulgemist täielikult oma töö (nt. KDE su teeb seda, see on kasuks ka silumisel).

$KDESYCOCA

Võimaldab määrata genereeritud KDE süsteemse konfiguratsiooni puhvrifaili asukoha ja nime.

$KDETMP

Võimaldab määrata /tmp asemel muu asukoha, kuhu KDE salvestab oma ajutisi faile.

$KDEVARTMP

Võimaldab määrata /var/tmp asemel muu asukoha, kuhu KDE salvestab oma muutuvaid faile.

$XDG_DATA_HOME

(Alates KDE 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised andmefailid. Vaikimisi on $HOME/.local/share.

$XDG_DATA_DIRS

(Alates KDE 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse andmefaile lisaks $XDG_DATA_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /usr/local/share/:/usr/share/.

KDE lisab omalt poolt ka $KDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .desktop- ja .directory-menüüfailide jaoks. .desktop-failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/applications. .directory.failid on kataloogis $XDG_DATA_DIRS/desktop-directories.

$XDG_CONFIG_HOME

(Alates KDE 3.2) Määrab baaskataloogi, mille suhtes salvestatakse kasutajaspetsiifilised seadistustefailid. Vaikimisi on $HOME/.config.

$XDG_CONFIG_DIRS

(Alates KDE 3.2) Määrab eelistuse järjekorras kataloogid, kust otsitakse seadistustefaile lisaks $XDG_CONFIG_HOME baaskataloogile. Vaikimisi /etc/xdg. KDE lisab omalt poolt ka $KDEDIRS ja profiilide asukohad. Kasutatakse .menu- kirjelduste jaoks kataloogis $XDG_CONFIG_DIRS/menus.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

kdeinit'i müsteerium
kdeinit'i müsteerium

kdeinit'i müsteerium

kdeinit käivitab kõik teised KDE programmid. kdeinit võib käivitada nii tavalisi programmide binaarfaile kui ka kdeinit'i laaditavaid mooduleid (KLM). KLM-id töötavad samamoodi nagu programmide binaarfailid, kuid neid saab märksa efektiivsemalt käivitada. KLM-id paiknevad kataloogis $KDEDIR/lib/kde3.

Miinuseks on see, et sel moel käivitatud programme näitab käskude top ja ps väljund kui protsessi kdeinit. Tegeliku programmi nime nägemiseks tuleb seepärast kasutada käsku top -c või ps aux:

% ps aux | grep bastian

bastian  26061  0.0  2.2 24284 11492 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: Running...
bastian  26064  0.0  2.2 24036 11524 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: dcopserver
bastian  26066  0.1  2.5 26056 12988 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: klauncher
bastian  26069  0.4  3.2 27356 16744 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: kded
bastian  26161  0.2  2.7 25344 14096 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: ksmserver
bastian  26179  1.1  3.4 29716 17812 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: kicker
bastian  26192  0.4  3.0 26776 15452 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: klipper
bastian  26195  1.0  3.5 29200 18368 ?       S    21:27   0:00 kdeinit: kdesktop

Nagu oled vahest märganud, on sel üks kõrvalefekt, mis muudab keeruliseks tappa probleeme tekitavat protsessi:

% killall kdesktop
kdesktop: no process killed

Mõistagi on sel juhul ahvatlev kasutada käsku killall kdeinit, aga kõigi kdeinit'i protsesside tapmine tähendab tegelikult kogu KDE töö lõpetamist. Totaalset hävitamist niisiis!

Sellest aitab üle kaks lihtsat lahendust:

% kdekillall kdesktop
või vana hea
% kill 26195

kdekillall kuulub KDE SDK-paketi koosseisu.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 26. KDE kohandamine
KDE kohandamine

Peatükk 26. KDE kohandamine

Töölaua ikoonid

KDE kasutab mitut laadi ikoone:

  • Dokumendid

  • Veebisaitide lingid (.desktop-faili kasutades)

  • Rakenduste lingid (.desktop-faili kasutades)

  • Seadmed: kettad, partitsioonid ja välisseadmed:

    • Otseselt .desktop-faili kasutades

    • Automaatselt IO-mooduli devices:// vahendusel

  • Tootjaspetsiifilised (nt. SuSE® Minu arvuti)

Veebileheküljed

Veebisaitide lingid .desktop-faili kasutades: Loo uus->Fail->Viit asukohale (URL). Ikooni saab muuta dialoogis Omadused. Tulemuseks on .desktop-fail:

[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Icon=/opt/kde3/share/apps/kdesktop/pics/ksslogo.png
Type=Link
URL=http://www.kde.org/

Rakendused

Rakenduste lingid .desktop-faili kasutades: Loo uus->Fail->Viit rakendusele. Üksikasjad tuleb ise anda. Lohistamine KDE menüüst: kas kopeerimine või linkimine (palju lihtsam).

[Desktop Entry]1
Encoding=UTF-8
GenericName=IRC Client2
GenericName[af]=Irc Kliët
GenericName[de]=IRC Programm
...
GenericName[zu]=Umthengi we IRC3
SwallowExec=4
Name=KSirc
Name[af]=Ksirc
Name[de]=KSirc
...
1

Trafarett

2

Tõlgitud üldine kirjeldus, ei kasutata töölaual

3

Pärand, võib eemaldada

4

Tõlgitud nimi, nagu see esineb töölaual

Töölaua ikoonid

...
Name[zu]=Ksirc
MimeType=1
Exec=ksirc %i %m2
Icon=ksirc3
TerminalOptions=4
Path=5
Type=Application6
Terminal=07
X-KDE-StartupNotify=true8
X-DCOP-ServiceType=Multi9
Categories=Qt;KDE;Network10
1

Toetatud MIME tüübid, ei kasutata töölaual

2

Käivitatav käsurida

3

Ikoon ikooniteemast või täielik asukoht

4

Kasutatakse ainult terminali vajaduse korral

5

Käsu töökataloog

6

Veel üks trafarett

7

Kasuta, kui on vaja terminali

8

Spetsiaalse käivitamiskursori näitamine; lülita välja, kui see ei toimi

9

Kas rakendus käivitus korralikult? Eemalda, kui ei käivitunud

10

KDE menüü kategooriad, ei kasutata töölaual

Võtme Exec roll .desktop-failides

Käsu järele võib lisada mitmeid kohatäitjaid, mis programmi käivitamisel asendatakse tegelike väärtustega:

%f

Üks failinimi; kasutatakse faili kukutamisel ikoonile või failiseostega.

%F

Failide nimekiri; kasutatakse rakenduste korral, mis võivad korraga avada mitu kohalikku faili.

%u

Üks URL; kui rakendus suudab ise käsitleda nt. FTP või HTTP URL-e, vastasel juhul KDE.

%U

URL-ide nimekiri; kõigepealt laaditakse fail alla ja edastatakse kohalik fail rakendusele (!!).

%d

Avatava faili kataloog; abiks, kui rakendus eeldab muidu faili oma töökataloogis.

%D

Kataloogide nimekiri; pole eriti praktiline.

%i

Ikoon; ka --icon; KDE kasutab tegumiribal ikooni, mille määrab rida Icon=.

%m

Miniikoon; pärand.

%c

Pealdis; ka ka --caption; KDE kasutab tegumiribal nime, mille määrab rida Name=.

Näited:

Exec-rida: ksirc %i
Käivitatav käsk: ksirc --icon ksirc
Exec-rida: cd %d; kedit $(basename %f)
Käivitatav käsk: cd /tmp; kedit file.txt

Seadmed

Seadmete lingid .desktop-faili kasutades: Loo uus -> Viit seadmele

Kus defineerida?

Töölaua ikoone saab määrata mitmes kohas:

  • ~/Desktop: kopeeritud asukohast /etc/skel/Desktop

  • $KDEDIR/apps/kdesktop/Desktop (ühendatud)

  • $KDEDIR/apps/kdesktop/DesktopLinks (kopeeritud)

  • Seadmete ikoonid (dünaamiliselt ühendatud)

  • Distributsioonispetsiifilised: SUSE Linux kopeerib teatud ikoonid failis startkde.theme asukohast /opt/kde3/share/config/SuSE/default/

KDE menüü
KDE menüü

KDE menüü

Toimimise põhimõtted

KDE 3.2 võttis kasutusele ühtse menüüvormingu (http://freedesktop.org/Standards/menu-spec/).

Enne KDE 3.2:

  • Kataloogistruktuur asukohas share/applnk

  • Kataloogistruktuur tähistab menüüstruktuuri

  • Iga .desktop-fail tähistab üht rakendust

KDE 3.2 tingimustes oli struktuuri üsna raske ümber korraldada, mistõttu uus menüüvorming:

  • Määrab struktuuri ühes .menu-failis

  • Tugineb kategooriatele

  • On ühine GNOME-le ja KDE-le

  • Toetab ka applnk-stiilis menüüsid

Näide applications.menu põhjal:


        <Menu>
            <Name>Office</Name>
            <Directory>suse-office.directory</Directory>
            <Include>
                <Filename>Acrobat Reader.desktop</Filename>
                <Filename>kde-kpresenter.desktop</Filename>
                <Filename>kde-kword.desktop</Filename>
            </Include>
        <Menu>

Menüükirje 3 rakendusega:

  • /usr/share/applications/Acrobat Reader.desktop

  • /opt/kde3/share/applications/kde/kpresenter.desktop

  • /opt/kde3/share/applications/kde/kword.desktop

Salvestamise asukohad

.menu-failid kirjeldavad menüüstruktuuri. Need on salvestatud kataloogidesse $KDEDIR/etc/xdg/menus ja /etc/xdg/menus. Sinna on salvestatud süsteemne menüüstruktuur, mida kontrollib $XDG_CONFIG_DIRS. $HOME/.config/menus salvestab kasutajate muudatused menüüstruktuuri, seda kontrollib $XDG_CONFIG_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.

.desktop-failid kirjeldavad rakendusi ja on salvestatud kataloogidesse $KDEDIR/share/applications, /usr/share/applications, /usr/local/share/applications. Need on süsteemsed rakenduste .desktop-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS.

$HOME/.local/applications sisaldab kasutajaspetsiifilisi .desktop-faile ja kasutajaspetsiifilisi muudatusi. Seda kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.

.directory-failid kirjeldavad alammenüüsid ja on salvestatud kataloogidesse $KDEDIR/share/desktop-directories, /usr/share/desktop-directories, /usr/local/share/desktop-directories. Need on süsteemsed menüüde .directory-failid, mida kontrollib $XDG_DATA_DIRS. Kasutajaspetsiifilised muudatused on salvestatud kataloogi $HOME/.local/desktop-directories. Neid kontrollib $XDG_DATA_HOME. Täpsemalt räägib sellest http://www.freedesktop.org/Standards/basedir-spec.

Näide applications.menu põhjal:


             <Menu>
                        <Name>Art</Name>
                        <Directory>suse-edutainment-art.directory</Directory>
                        <Include>
                                <Category>X-SuSE-Art</Category>
                        </Include>
                </Menu>

Art on menüü sisemine nimi. suse-edutainment-art.directory määrab menüü nime ja ikooni ning see menüü sisaldab kõiki rakendusi, mille kategooriaks on X-SuSE-Art, nt.:

Categories=Qt;KDE;Education;X-SuSE-Art

suse-edutainment-art.directory määrab selle menüü nime ja ikooni:

[Desktop Entry]
Name=Art and Culture
Icon=kcmsystem

Levinud probleemid

Rakendusi, mida ei ole menüüs, ei ole olemas ka teiste rakenduste või failiseoste jaoks: kui eemaldad rakenduse menüüst, eeldab KDE et sa ei soovi seda kasutada.

Kui sa ei soovi rakendust menüüs näha, sea nad menüüsse .hidden või spetsiaalsesse menüüsse võtmega

NoDisplay=true
.directory-failis

Olulised menüüd

$KDEDIR/etc/xdg/menus/applications-merged/ sisaldab faili kde-essential.menu, mis sisaldab teatud olulisi menüüsid, mida tavaliselt KDE menüüs endas ei näidata:

  • Juhtimiskeskusel on peidetud menüü Seadistused, mille sisu määrab kde-settings.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-settings.directory

  • Infokeskusel on peidetud menüü Informatsioon, mille sisu määrab kde-information.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-information.directory

  • Ekraanisäästjatel on peidetud menüü Süsteem/Ekraanisäästjad, mille sisu määrab kde-screensavers.menu ja mille ikooni ja nime määrab kde-system-screensavers.directory. $KDEDIR/share/desktop-directories/kde-system-screensavers.directory sisaldab:

    NoDisplay=true
    

Vanas stiilis menüüd

KDE toetab endiselt ka vanas stiilis menüüsid, mille puhul kataloogistruktuur on määratud kataloogides $KDEDIR/share/applnk (süsteemne) ja $HOME/.kde/share/applnk (kasutajaspetsiifiline). Seda järgitakse juhul, kui .desktop-failis ei ole Categories= rida. Sel juhul määravad kategooriad asukoha menüüs.

KSycoca

KSycoca puhverdab menüüstruktuuri ja info kõigi saadaolevate rakenduste kohta. Andmebaasi saab värskendada programmiga kbuildsycoca. Andmebaasi enda asukoht on /var/tmp/kdecache-${USER}/ksycoca. Seda uuendab automaatselt KDED, seda kontrollitakse KDE sisselogimise ajal ning seansi ajal jälgib seda KDED,

Muudatuste jälgimise keelamiseks (see võib tekitada probleeme näiteks NFS-i kasutamisel) lisa järgmine rida faili kdedrc:

[General]
CheckSycoca=false

Regenereerimise pealesundimiseks anna käsk touch $KDEDIR/share/services/update_ksycoca.

KMenuEdit

KMenuEdit on mõeldud üksikkasutaja vajaduste rahuldamiseks. Menüüstruktuuri muudatusi salvestab ~/.config/menus/applications-kmenuedit.menu, rakenduste muudatusi ~/.local/share/applications/ ja alammenüüde (ikoon, nimi) muudatusi ~/.local/share/desktop-directories/. KIOSK'i haldur kasutab KMenuEdit'it ning kopeerib mainitud muudatused profiili- või süsteemsetesse asukohtadesse.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

KDE paneel
KDE paneel

KDE paneel

KDE paneel kannab ka nime Kicker. See on modulaarne ja koosneb järgmistest komponentidest:

  • Apletid

  • Rakenduste nupud

  • Spetsiaalsed nupud

Vaikimisi sisaldab paneel järgmisi aplette:

  • Peiler - näitab virtuaalseid töölaudu

  • Tegumiriba

  • Süsteemne salv

  • Kell

ja järgmisi spetsiaalseid nuppe:
  • KDE menüü

  • Töölaua nupp

Ruumi korral lisatakse veel mitmeid rakenduste nuppe:

  • Kodu(kataloogi) nupp

  • Brauseri nupp

  • KMaili nupp



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Failiseosed
Failiseosed

Failiseosed

Failiseosed seostavad failitüübi ühe või enama rakendusega. Failitüüp määratakse kindlaks selle MIME tüübi põhjal. MIME tüübid, mida KDE tunneb, on salvestatud kataloogi $KDEDIR/share/mimelnk ning iga rakenduse .desktop-fail sisaldab MIME tüüpide nimekirja, mida antud rakendus toetab.

kview.desktop:

MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg;
image/x-bmp;image/png;image/x-ico;image/x-portable-bitmap;
image/x-portable-pixmap;image/x-portable-greymap;
image/tiff;image/jp2

kuickshow.desktop:

MimeType=image/gif;image/x-xpm;image/x-xbm;image/jpeg;
image/png;image/tiff;image/x-bmp;image/x-psd;image/x-eim;
image/x-portable-bitmap;image/x-portable-pixmap;
image/x-portable-greymap

Mõlemad võivad avada tüübi image/gif. Kumba siis kasutatakse .gif-faili avamisel?

Suurima eelistusega rakendust! kview.desktop sisaldab

InitialPreference=3
aga kuickshow.desktop sisaldab
InitialPreference=6
Seepärast avab KuickShow .gif-file.

Kuidas panna KView neid vaikimisi avama?

Kasutaja saab muuta failiseoseid KDE juhtimiskeskuses. Muudatused salvestatakse faili $HOME/.kde/share/config/profilerc. Sama seadistuse kasutamiseks enam kui ühe kasutaja jaoks tuleb see salvestada kasutaja profiili kataloogi või globaalsesse KDE konfiguratsioonifailide kataloogi.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 27. KDE lukustamine
KDE lukustamine

Peatükk 27. KDE lukustamine

Muudetamatud konfiguratsioonivalikud
Muudetamatud konfiguratsioonivalikud

Muudetamatud konfiguratsioonivalikud

KDE lukustamine

Muudetamatud valikud võimaldavad administraatoril määrata vaikeseadistusi, mida kasutaja ei saa muuta.

Kui konfiguratsioonivalik muudetakse muudetamatuks, ei arvestata enam kasutaja varasemaid määratlusi antud valiku puhul.

Valikuid saab kontrollida kas kirjete, kirjete gruppide või ka tervete failide kaupa.

Kui fail või grupp on muudetamatu, on kõik antud faili või grupi võtmed muudetamatud, kaasa arvatud need, mille puhul ei ole administraator vaikeväärtust määranudki.

Märkus

Rakendused toetavad muudetamatute valikute kasutamist üsna erinevalt. Ehkki kasutaja ei saa muudetamatuid konfiguratsioonivalikuid püsivalt muuta, on ometi võimalik, et ta näeb siiski kasutajaliideses sellist võimalust.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Toimingute piirangud
Toimingute piirangud

Toimingute piirangud

KDE rakenduste keskmes seisab toimingute kontseptsioon. Toiminguid saab ette võtta mitmel moel: tavaliselt menüüriba, mõne tööriistariba või kiirklahvi vahendusel. Toiming on näiteks käsk Salvesta document. Toimingu sisemist nime teades saab sellele piiranguid seada. Kui toiming on piiratud, ei näe seda enam menüü- või tööriistaribal. Toimingu Salvesta document sisemine nimi on action/file_save. Lukustamisraamistik pakub ka abstraktsemaid piiranguid, millega saab keelata funktsioone, mis hõlmavad mitut toimingut. Selle näiteks on toimingu shell_access piirang, mis keelab igasuguse funktsionaalsuse, mis võimaldaks kasutajal tarvitada UNIX® shelli.

Näide 27.1. Kasutaja ligipääsu piiramine shellile

Kasutaja ligipääsu piiramiseks shellile ja seeläbi käsurea võimalustele tuleb piirata toimingut shell_access, lisades failile kdeglobals:

[KDE Action Restrictions]
shell_access=false

Kuna see mõjutab KDE menüüd ja olemasolevaid rakendusi, tuleb seejärel ette võtta SyCoCa andmebaasi värskendamine:

touch $KDEDIR/share/services/update_ksycoca

Nüüd logi uuesti KDE-sse sisse ja kontrolli üle järgmised asjad:

  • K menüü

  • Konqueroris Tööriistad->Ava terminal

  • Käsukäivitaja Alt+F2

Täieliku dokumentatsiooni saadaolevate toimingute kohta toob ära http://www.kde.org/areas/sysadmin/.

Siinkohal loetleme mõned huvipakkuvamad toimingud:

action/options_configure

Käsk Seadistamine menüüs Seadistused

action/help_report_bug

Käsk Saada vearaport menüüs Abi

action/kdesktop_rmb

hiire parem nuppga töölaual klõpsates avanev menüü.

action/kicker_rmb

hiire parem nuppga paneelil klõpsates avanev menüü.

user/root

Peidab kõik toimingud või rakendused, mis nõuavad administraatori (root) õigusi.

shell_access

Peidab kõik toimingud ja rakendused, mis võimaldavad ligipääsu shellile.

print/system

Keelab võimaluse valida trükkimissüsteemi.

lock_screen

Määrab, kas kasutaja saab ekraani lukustada.

start_new_session

Määrab, kas kasutaja saab alustada teist X'i seanssi (vaata ka kdm)

opengl_screensavers

Määrab, kas kasutaja saab kasutada OpenGL ekraanisäästjaid.

manipulatescreen_screensavers

Lubab ekraanisäästjaid, mis ei peida kogu ekraani.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

URL-ide piirangud
URL-ide piirangud

URL-ide piirangud

URL-idele saab kehtestada kolme laadi piiranguid:

list

Määrab, kas kataloogi on lubatud siseneda.

open

Määrab, kas teatud URL-e tohib avada.

Redirect

Määrab, kas üks URL võib avada teise URL-i (olgu automaatselt või hüperlingina).

Reegleid kontrollitakse selles järjekorras, milles need on määratud. Viimane reegel, mis URL-i kohta kehtib, määrab, kas URL-ile pääseb ligi või mitte.

Järgnevad reeglid keelavad avada http ja https URL-e väljaspool .meiefirma.ee:

[KDE URL Restrictions]
rule_count=2
rule_1=open,,,,http,,,false
rule_2=open,,,,http,*.meiefirma.ee,,true
1

Esimesed neli koma jätavad arvestamata teatud URL-i päritolu valikukriteeriumid. Neid läheb vaja ainult ümbersuunamise reeglite puhul.

2

rule_1 keelab igasuguse http või https URL-i avamisel

3

rule_2 lubab igasuguse http ja https URL-i avamist domeenis .meiefirma.ee. Pane tähele, et metamärk * on lubatud ainult domeeni alguses.

Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa enam sirvida katalooge kohalikus failisüsteemis, mis asuvad väljaspool tema $HOME kataloogi:

[KDE URL Restrictions]
rule_count=2
rule_1=list,,,,file,,,false
rule_2=list,,,,file,,$HOME,true
1

rule_1 keelab sisenemise igasugusesse kohalikku kataloogi

2

rule_2 lubab siseneda kataloogidesse, mis kujutavad endast kasutaja $HOME kataloogi alamkatalooge.

$HOME ja $TMP on spetsiaalsed väärtused, mis tähistavad kasutaja kodukataloogi ja kasutaja KDE ajutiste failide kataloogi, nt. /tmp/kde-bastian.

Järgmised reeglid määravad, et kasutaja ei saa avada kohalikke faile, mis pole tema $HOME kataloogis:

[KDE URL Restrictions]
rule_count=3
rule_1=open,,,,file,,,false
rule_2=open,,,,file,,$HOME,true
rule_3=open,,,,file,,$TMP,true
1

rule_1 keelab igasuguste kohalike failide avamise

2

rule_2 lubab avada kasutajale kuuluvaid faile tema $HOME kataloogis.

3

rule_3 lubab avada faile kasutaja KDE ajutiste failide kataloogis. Seda vajavad teatud KDE rakendused, mis kõigepealt laadivad faili või dokumenti ajutiste failide kataloogi ja alles siis avavad selle rakenduses.

Ümbersuunamisvalik määra, kas teatud asukoha dokumendid võivad automaatselt või käsitsi hüperlingi abil viidata teatud muule asukohale. Üldise turvalisuse huvides on juba eelnevalt määratud teatud vaikereeglid. Näiteks ei tohi internetis asuvad dokumendid viidata kohalikult salvestatud dokumentidele.

Kui näiteks soovid anda intranetiserverile www.minufirma.ee võimaluse viidata kohalikele failidele, võid lisada järgmise reegli:

[KDE URL Restrictions]
rule_count=1
rule_1=redirect,http,www.minufirma.ee,,file,,,true

Protokolle pole vaja tingimata nimepidi üles lugeda, neid võib määrata ka tervete rühmadena. Selleks on defineeritud järgmised grupid:

:local

Protokollid, mis võimaldavad ligipääsu kohalikult salvestatud infole, näiteks file:/, man:/, fonts:/, floppy:/

:internet

Levinud internetiprotokollid, näiteks http ja ftp

Info protokollide kohta on talletatud *.protocol-failides kataloogis $KDEDIR/share/services.

Kirje Class= defineerib grupi, kuhu protokoll kuulub: grep Class= $KDEDIR/share/services/*.protocol

Üldised reeglid:

  • :local protokollid võivad viidata suvalisele protokollile

  • Alati on lubatud viidata :internet protokollile

  • Mitte kõik protokollid ei kuulu gruppi (näiteks fish:/)



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Seadistusmoodulid
Seadistusmoodulid

Seadistusmoodulid

KDE kasutab seadistusmooduleid KDE keskkonna mitmesuguste aspektide seadistamiseks. Seadistusmooduleid näeb juhtimiskeskuses, rakenduse seadistusdialoogis või mõlemal pool.

Puhverserveri seadistusmoodul on juhtimiskeskuses, kuid kuulub ka Konquerori dialoogi Konquerori seadistamine koosseisu.

Konkreetseid seadistusmooduleid saab käivitada käsuga kcmshell moodul

Puhveserveri mooduli käivitamiseks anna käsk:

  • kcmshell kde-proxy.desktop

  • kcmshell proxy

Märkus

Mitte kõigil rakendustel pole seadistusmooduleid: sageli on seadistusdialoog rakenduse lahutamatu osa.

Rangelt võttes on kõik seadistusmoodulid KDE menüü elemendid.

  • Moodulitel, mida näeb juhtimiskeskuses, on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $KDEDIR/share/applications/kde ning need seab peidetud menüüsse Settings-Modules kde-settings.menu ja on kaasatud failist kde-essential.menu.

    kbuildsycoca --menutest 2> /dev/null | grep Settings-Modules
  • Rakendusespetsiifilistel moodulitel on üldjuhul .desktop-fail kataloogis $KDEDIR/share/applnk/.hidden, mis vastab peidetud menüüle .hidden ja on kaasatud <KDELegacyDirs/> tulemusel.

    kbuildsycoca --menutest 2> /dev/null | grep .hidden
  • Alates KDE 3.3 on juhtimiskeskust võimalik redigeerida rakendusega kcontroledit. kcontroledit töötab samamoodi nagu kmenuedit, muudatused kehtivad ainult aktiivsele kasutajale. Muudatuste kehtestamiseks kõigile kasuta rakendust kiosktool.

Üksikuid seadistusmooduleid saab keelata, kui lisada järgmine tekst failile kdeglobals:

[KDE Control Module Restrictions]
mooduli-ID=false

Näiteks puhverserveri mooduli keelamiseks peab see olema selline:

[KDE Control Module Restrictions]
kde-proxy.desktop=false

Kontrolli juhtimiskeskuses ja dialoogis Konquerori seadistamine, ega puhverserveri moodulit enam näha pole.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 28. Mugav administraator
Mugav administraator

Peatükk 28. Mugav administraator

Töölaua jagamine võrgus

Töölaua jagamine võrgus lubab kuskil mujal asuvatel kasutajatel näha ja isegi kontrollida aktiivse kasutaja töölauda. Kaugkasutaja peab selleks olema saanud vastava kutse, võimalik on luua ka parooliga kaitstud püsikutseid. See on ideaalne võimalus tugimeeskondadele või administraatoritele kasutada kasutaja töölauda, et aidata tema probleeme lahendada või juhendada teda mingite ülesannete täitmisel

Töölaua jagamine võrgus käib kahe rakenduse abil: Desktop Sharing (KDE kaugkaadripuhver, VNC-server) ja Remote Desktop Connection (KDE kaugtöölauaühendus; VNC-kclient).

Desktop Sharing-d võib iga kasutaja tarvitada kutsete loomiseks ja haldamiseks. Kutsega luuakse ühekordne parool, mis lubab kutse saajal ühenduda sinu töölauaga. Vaikimisi kehtib see ainult ühe eduka ühenduse jaoks ning aegub tunni aja pärast, kui seda ei kasutata.

Sisenevate ühendustega tegeleb KDED kinetd-moodul. Nägemaks, kas see töötab, anna käsk dcop kded kinetd services. Desktop Sharing ootab vaikimisi ühendusi pordis 5900. Kui saabub sisenev ühendus, ilmub dialoog, mis pärib, kas aktiivne kasutaja soovib seda lubada.

KDE oma kätega - iseenda tööriistade loomine
KDE oma kätega - iseenda tööriistade loomine

KDE oma kätega - iseenda tööriistade loomine

DCOP

Töölaua kommunikatsiooni protokoll DCOP (Desktop COmmunication Protocol) on lihtne protsessidevahelise suhtlemise mehhanism. DCOP võimaldab kasutajal suhelda parajasti töötavate programmidega. KDE pakub kaht programmi DCOP-i kasutamiseks: käsureaprogramm dcop ja graafilise kasutajaliidesega kdcop.

Mõned märkused dcop'i kasutamise kohta:

  • dcop [võtmed] [rakendus [objekt [funktsioon [arg1] [arg2] ... ] ] ]

  • Rakendused, mis võivad avada korraga enam kui ühe akna, antakse kujul <rakendus>-PID

  • Kõik argumendid on tõstutundlikud: setFullScreen ja setfullscreen on erinevad funktsioonid.

  • Regulaaravaldise elementi * saab kasutada rakenduse ja objekti argumentides.

    % dcop kon*
    konqueror-16006
    konsole-8954
    

Toome mõned näidiskäsud ja nende väljundi:

% dcop konsole*
konsole-8954

Töötab üks Konsool töötab PID-iga 8954.

% dcop konsole-8954
KBookmarkManager-.../share/apps/kfile/bookmarks.xml
KBookmarkManager-.../share/apps/konqueror/bookmarks.xml
KBookmarkNotifier
KDebug
MainApplication-Interface
konsole (default)
konsole-mainwindow#1
ksycoca
session-1
session-2
session-3
session-4

Siin on näha, et töötab neli seanssi.

% dcop konsole-8954 konsole
QCStringList interfaces()
QCStringList functions()
int sessionCount()
QString currentSession()
QString newSession()
QString newSession(QString type)
QString sessionId(int position)
void activateSession(QString sessionId)
void nextSession()
void prevSession()
void moveSessionLeft()
void moveSessionRight()
bool fullScreen()
void setFullScreen(bool on)
ASYNC reparseConfiguration()

Siin on Konsooli põhiprogrammi võtmed.

% dcop konsole-8954 session-1
QCStringList interfaces()
QCStringList functions()
bool closeSession()
bool sendSignal(int signal)
void clearHistory()
void renameSession(QString name)
QString sessionName()
int sessionPID()
QString schema()
void setSchema(QString schema)
QString encoding()
void setEncoding(QString encoding)
QString keytab()
void setKeytab(QString keyboard)
QSize size()
void setSize(QSize size)

Siin on esimese seansi seesion-1 võtmed.

% dcop konsole-8954 konsole setFullScreen true

See paneb Konsooli tööle täisekraanirežiimis.

Kui rakendusi/objekte on üle ühe, siis millist kasutada? Kuidas viide hankida?

% echo $KONSOLE_DCOP
DCOPRef(konsole-7547,konsole)

% dcop $KONSOLE_DCOP newSession
session-6

% dcopstart konsole
konsole-9058


#!/bin/sh
konsole=$(dcopstart konsole-script)
session=$(dcop $konsole konsole currentSession)
dcop $konsole $session renameSession Local

session=$(dcop $konsole konsole newSession)
dcop $konsole $session renameSession Remote

session=$(dcop $konsole konsole newSession)
dcop $konsole $session renameSession Code
dcop $konsole $session sendSession 'cd /minu/töökataloog'

KDialog

KDE oma kätega - iseenda tööriistade loomine

KDE dialooge võib tööle panna ka omaenda skriptidega, mis võimaldab ühendada UNIX® shelli skriptivõimalused KDE kasutamishõlpsusega.

kdialog --msgbox 'Sulle on uus kiri!'
kdialog --title 'Uus kiri' --msgbox 'Sulle on uus kiri!'

KDialog'i komponendi võib asendada võtit --caption kasutades

kdialog --title 'Uus kiri' --msgbox 'Sulle on uus kiri!' --dontagain minufail:minuvoti

Salvestab selle, kas uuesti näidata, faili $KDEHOME/share/config/minufail, kirjutades sinna järgmised read:

[Notification Messages]
minuvoti=false

Võtme --msgbox asemel võib vajaduse korral kasutada võtmeid --sorry ja --error. Näide: kdialog --sorry 'Võrk ei ole kättesaadav' või kdialog --error 'Postkasti avamine ebaõnnestus'.

Samuti võib luua teatekaste, milles saab anda jaatava või eitava vastuse.

kdialog --yesno 'Kas luua
internetiühendus?' echo $?
Tagastatav väärtusTähendus
0Jah, OK, Jätka
1Ei
2Loobu

Salvesta kindlasti tulemus muutujana, kui sa ei kasuta seda otseselt. Järgmine käsk täidab $? uue väärtusega. Ka siin saab kasutada võtit --dontagain, mis jätab meelde kasutaja valiku ning tagastab selle järgmistel kordadel, näitamata enam dialoogi.

Veel variante:

--warningyesno

nagu --yesno, aga teistsuguse ikooniga.

--warningcontinuecancel

Nuppudega Jätka ja Loobu.

--warningyesnocancel

Nuppudega Jah, Ei ja Loobu. Näide:

kdialog --warningyesnocancel 'Kas salvestada
tehtud muudatused?'
kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi"

Tulemus saadetakse standardväljundisse (stdout), et edastada see muutujale, mida saab kasutada kujul name=$(kdialog --inputbox "Sisesta oma nimi:" "SinuNimi"). Viimane argument pole kohustuslik, sellega saab lihtsalt dialoogis väärtuse juba ette anda.

password=$(kdialog --password "Sisesta parool:")

Võti --dontagain ei toimi koos võtmetega --inputbox ja --password.

Siin on kaks dialoogi, mis lubavad kasutajal valida nimekirjast:

--menu

Kasutaja saab valida nimekirjast ühe elemendi.

--checklist

Kasutaja saab valida nimekirjast ühe või enam elemendi.

city=$(kdialog --menu "Vali linn" a London b Madrid c Pariis d Berliin)

$city on a, b, c või d.

city=$(kdialog --checklist "Vali linnad" a London off b Madrid on c Pariis on d Berliin off)

Madrid ja Pariis on eelnevalt ära valitud. Tulemus valitud Madridi ja Pariisiga on "b" "c".

Kui lisada võti --separate-output, seatakse b ja c eraldi ridadele, mis muudab tulemuse töötlemise lihtsamaks.

file=$(kdialog --getopenfilename $HOME)
file=$(kdialog --getopenfilename $HOME "*.png *.jpg|Pildifailid")
file=$(kdialog --getsavefilename $HOME/SaveMe.png)
file=$(kdialog --getexistingdirectory $HOME)


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 29. Andmete jagamine Kontactis IMAP-i abil
Andmete jagamine Kontactis IMAP-i abil

Peatükk 29. Andmete jagamine Kontactis IMAP-i abil

Marco Menardi

Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Sissejuhatus

Ma otsisin tükk aega oma väikekontori jaoks PIM-lahendust, mis lubaks andmeid jagada, et ka minu sekretär saaks kasutada minu kontakte, kohtumisi ja muud sellist. Et ma olen KDE kasutaja, kuulsin Kroupware projektist ja ootasin, kuni see valmib. Aga kui ma nägin, kui keeruline on Kolabi serveri (projekti serveripool) versiooni 1.0 arhitektuur ja seadistamine, loobusin selle kasutamise mõttest ja jäin ootama, et vahest on Kolab 2.0 veidigi lihtsam. Igatahes minu vajaduste jaoks oli Kolab selgelt liiast. Õnneks leidsin aga KDE Wikis ühe IRC vestluse katke, kus räägiti andmete jagamise võimalusest ilma Kolabit kasutama. Hmm, see tundus huvitav!

Väikese kontori ja väikeste vajaduste jaoks saab panna andmeid jagama Kontacti, ilma et oleks vaja hakata paigaldama Kolabi serverit või mõnda muud grupitöö taustaporgrammi. See töötab lihtsalt IMAP-serveriga, mille seadistamine on üsna lihtne.

Minu stsenaariumis on kasutusel Debiani ebastabiilne versioon ja KDE 3.4. Ma pääsen Kontactile ja teistele toredatele GNU/Linuxi rakendustele Windowsist ligi Cygwin/X abil ja ootan samal ajal aega, mil Wine projekt pakub lõpuks ometi võimalust kasutada neid väheseid Windowsi programme, mida mul vaja läheb ja millele GNU/Linuxis ei ole asendust. Igatahes praegu on minu sihiks jagada oma kontakte, sündmusi, ülesandeid ja märkmeid enda sekretäriga.

Mis on IMAP?
Mis on IMAP?

Mis on IMAP?

Järgnev definitsioon on veidi muudetud kujul pärit e-teatmikust:

Internet Message Access Protocol ehk interneti sõnumipöördusprotokoll. Protokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu e-posti serveris hoitavatele e-kirjadele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. IMAP võimaldab kirjade kirjutamist, kustutamist, ümbernimetamist, saabunud uute kirjade lugemist jne., kuid ei võimalda kirjade saatmist. Selleks on vajalik eraldi protokoll.

Nii võib seda pidada andmehoidlaks. Selle kasutamiseks on vajalik IMAP-server, näiteks Cyrus, Courier või UW.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kolab või IMAP?
Kolab või IMAP?

Kolab või IMAP?

Kolab võimaldab jagada andmeid erinevate klientide vahel. Nii saab näiteks sinu sekretär kasutada Outlooki, samal ajal, kui sa ise kasutad Kontacti.

Sul tule selleks seadistada liides, mis kannab hoolt kasutajate haldamise, e-posti konto seadistuste, tsentraalsete LDAP-i konfiguratsiooniandmete ja aadressiraamatuserveri, rämpsposti ja viiruste filtreerimise, puhkuseskriptide, vaba/hõivatud nimekirjade haldamise, ressursside (ruumid, autod( haldamise, gruppide, postiloendite, kutsete automaatse edastamise jne. eest.

Kuid esialgne seadistamine võib olla päris raske. Minusuguste algajate jaoks tähendab see väga pikka ja masendavat košmaari ning liiga keerukat pusimist, et kõik üldse kuidagi tööle hakkaks. Sestap on minusugustele palju parem lahendus IMAP.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

IMAP-serveri Cyrus seadistamine
IMAP-serveri Cyrus seadistamine

IMAP-serveri Cyrus seadistamine

Minu valikuks on Cyrus, mis on ka Kolabi tarkvarakomplekti koosseisus, nii et kui ma kunagi peaksin Kolabile üle minema, on mul vähemalt midagi käpas.

Alustame siis paigaldamise ja seadistamisega!

Võta endale administraatori (root) õigused.

# apt-get install cyrus21-imapd cyrus21-common cyrus21-admin cyrus21-client sasl-bin sasl2-bin 
Installing cyrus21-imapd...Paigaldusprogramm küsib midagi otsimisaadressi kohta, millest ma aru ei saa... Vajutan lihtsalt Enter.

Paigaldusprogramm lõi ka kasutaja cyrus, mis paikneb (automaatselt loodud) gruois sasl, mis on kõigi cyruse failide “omanik”. Lõpuks saab käsuga ps -A näha mõningaid uusi protsesse: cyrmaster ja notifyd.

Cyruse seadistamise suuremaks probleemiks on autentimine, sest see pole kaugeltki lihtne, mina aga olen alles algaja ega tea just väga hästi, mida ja kuidas teha.

Cyrus võib kasutada erinevaid SASL (Simple Authentication and Security Layer ehk lihtne Autentimis- ja turbekiht) mehhanisme. Vaikimisi on selleks sasldb (see salvestab kasutajanimed ja paroolid SASL salajasse faili sasldb), kuid toetatud on ka getpwent, kerberos4, kerberos5, PAM, rimap, shadow ja LDAP.

Et ma ei soovi teistsuguseud kasutajaid/paroole kui need, millega pääseb ligi minu Linux® masinasse, valin “shadow” mehhanismi, et Cyrus kasutaks autentimiseks Linux® paroole.

Selleks tuleb SASL-ile öelda, et paroolide autentimiseks on vaja kasutada meetodit saslauthd, ning seejärel panna saslauthd kasutama autentimiseks “shadow” (või “getpwent”) mehhanismi.

Olgu, hakkame siis peale!

Muuda administraatorina (root) kasutaja cyrus Linuxi parooli:

# passwd cyrus

Anna parool, mis sulle meeldib (ja mida sa ka meelde suudad jätta). Antud juhul valime cyruse administraatori parooliks “cyrus”.

# vi /etc/imapd.conf
sasl_pwcheck_method: saslauthd vaikeväärtuse auxprop asemel

eemalda märk # rea eest:

#admins: cyrus

nii saad hallata cyruse sisselogimist kasutajana cyrus

# vi /etc/default/saslauthd

Eemalda kommentaar rea eest:

# START=yes

(muidu ei käivitu saslauthd arvuti käivitamise ajal isegi siis, kui seda määrab mõni /etc/rcx.d!)

ja MECHANISMS="pam" asemel kirjuta MECHANISMS="shadow", et algkäivituse ajal käivitataks käsk saslauthd -a shadow.

Kui oled redaktorist väljunud, käivita sasl ja cyrus uuesti.

Testime IMAP-it:

su cyrus
$ imtest -m login -p imap localhost

Sinu käest oodatakse kasutaja cyrus parooli, nii et sisesta see nüüd.

Kui kasutaja cyrus autenditakse, ilmuvad järgmised read:

S: L01 OK User logged in
Authenticated.

Väljumiseks kirjuta . logout (st. punkt tühik “logout”).

Nüüd lisa kasutaja groupware ja määra talle tavalisi süsteemi tööriistu kasutades parool. See kasutaja peab olema privileegideta grupis, näiteks nobody ning talle pole vaja shelli ega kodukataloogi.

Nüüd tuleb luua kasutaja ja IMAP ka cyruses:

# cyradm --user cyrus localhost
pärast administraatorist kasutaja cyrus parooli sisestamist näed viipa localhost>
localhost> cm user.groupware
localhost> lm näitab äsja loodud postkasti
user.groupware (\HasNoChildren))
localhost> quit

Saadaolevaid käske näeb käsuga help.

Seda, mis toimus, saad kontrollida nii:

# ls -l /var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware
total 12
-rw------- 1 cyrus mail          4 Oct 29 20:55 cyrus.cache
-rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header
-rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 29 20:55 cyrus.index

Nüüd saad luua ühenduse IMAP-kliendiga kasutajana groupware ning näed sisenevate kirjade kausta (INBOX).

Märkus

IMAP protokollis on postkasti INBOX valimine omamoodi maagiline sõna, “alias” ülaltoodud kataloogistruktuurile. Kasutaja näeb kirjet INBOX, IMAP aga seondab selle kataloogi- ja failistruktuuris asukohaga /var/spool/cyrus/mail/...



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Kontacti klientide seadistamine
Kontacti klientide seadistamine

Kontacti klientide seadistamine

Ma võtan oma PC-st GNU/Linuxi serveriga (omamoodi "must kast" ilma monitori ja klaviatuurita) ühendust kahest Windows® 2000 PC-st Cygwin/X vahendusel, kasutades neid X Window serverina (lähitulevikus loodan asendada mõlemad mini-itx õhukeste klientidga, mis kasutavad LTSP-d). Selle seadistuse korral kasutab iga kasutaja Kontacti samas masinas, kuhu on paigaldatud töötav Cyrus (localhost).

Et Kontact töötaks IMAP-iga, tuleb ette võtta järgmised sammud:

  1. Luua IMAP-konto Cyruses libakasutajale groupware (juba tehtud!)

  2. Luua ja seadistada IMAP-konto KMailis sellele kasutajale sisselogimiseks

  3. Kasutada KDE ressursse, et Kontacti komponendid saaksid kasutada andmeid, mida nad hangivad IMAP-i allikast

  4. Lülitada sisse grupitöö kasutamise võimalus ja luua vastavad IMAP INBOX'i alamkaustad (kui neid veel pole)

  5. Nautida Kontacti ja andmete jagamist Cyruse IMAP-iga

Logi selleks KDEsse sisse esimene “reaalse kasutaja” kontoga, kellele tahad anda grupitöö võimaluse.

Loome nüüd KMailis IMAP-konto.

Käivita Kontact ja vali E-post (KMaili komponent). Vali menüüst Seadistused->KMaili seadistamine+Kontod+Vastuvõtmine ja klõpsa nupule Lisa... Sinu käest päritakse, millist tüüpi konto luua. Vali Lahutatud IMAP (mitte lihtsalt IMAP). Seejärel sisesta kaardil Üldine järgmised andmed:

Konto nimi: office_gwdata

Nimi, mida kasutatakse kausta “local” jaoks, mis osutab antud IMAP-kontole.

Kasutajanimi: groupware

Cyruse kasutaja, kelle oleme valinud kõigi oma andmete “omanikuks

Parool:

Kasutaja groupware parool.

Server: localhost

Pane tähele, et meie näites töötab Kontacti klient samas masinas IMAP-serveriga

Port: 143

Vaikeväärtus

Märgi ära kast IMAP parool salvestatakse, nii ei küsita sinu käest seda Kontacti järgmise kasutamise ajal. Märgi ära ka kast Uute kirjade regulaarne kontrollimne ja määra aeg minutites.

Sellega lõime lahutatud IMAP-i konto. See tähendab, et grupitöö andmete koopia salvestatakse “kohalikult” kliendile (kodukataloogi) ja seda sünkroniseeritakse alati, kui klient ühenduse loob. See tundub esmapilgul vähetõhus, sest andmeid dubleeritakse sel moel lausa mitmekordselt (st. kui sul on 10 kasutajad, kes tarvitavad Kontacti, on sul 10+1 korda andmeid), kuid see on ainus viis, kuidas asjad kiiresti käivad, sest igal ühendusel peab Kontact tõmbama kõik andmed ning KOrganizer ja KDE aadressiraamat neid tõlgendama. Kui kasutad “lahutatud IMAP-it”. salvestatakse andmed kohapeal ning saadetakse ainult “delta” (st. andmed, mida on muudetud).

Teiselt poolt aga, kui kasutajatel töötab KOrganizer samas masinas, kus töötab ka IMAP-server, tundub mõistlik tarvitada ruumi kokkuhoidmiseks IMAP-it (seda nimetatakse ka “ühendatud IMAP-iks”), sest sel juhul ei ole liikumiskiirus probleemiks. Paraku ei ole see antud juhul kasutatav, sest Kontact ei uuenda automaatselt kausta Kalenderühendatud IMAP-is”, nii et sa ei pruugi teada saada, kui keegi mõne sündmuse lisab (sul tuleb käsitsi lülituda KMailile ja klõpsata kaustal Kalender). Lisaks näed alguses, kui kaustu Kalender loetakse, et andmete uuendamine käib ikka väga aeglaselt.

Nüüd tuleb panna Kontact kasutama IMAP-it oma erinevate komponentide andmeallikana. Vali K menüüst Käivita käsk ja anna ilmuvas dialoogis käsk kcmshell kresources. Vali rippmenüüst Kontaktid, klõpsa nupule Lisa... ja vali Aadressiraamat IMAP-serveris (KMaili vahendusel). Seejärel vali ilmunud uus rida ja klõpsa nupule Kasuta standardressursina. Tee sedasama kirjetega Kalender ja Märkmed.

Nüüd tuleb KMailis (ja seeläbi terves Kontactis) sisse lülitada grupitöö kasutamise võimalus:

  1. Vali menüüst Seadistused->KMaili seadistamine+Muud+Grupitöö

  2. Märgi kast IMAP ressursside kasutamise lubamine

  3. Vali grupitöö kaustade keeleks inglise keel (seda juhul, kui sul on juba kaustu IMAP-serveris, mis on loodud mõne teise programmiga, mis kasutab mõnda muud keelt)

  4. Nüüd võta ette Ressurssikaustad paiknevad kaustas ja vali kausta office_gwdata alamkaust Inbox

    Jäta kast Grupitöö kaustad peidetakse praegu märkimata, et näeksid, mis toimub. Hiljem saad dialoogi naasta ja selle märkida, kui oled aru saanud, mis toimus.

  5. Kui klõpsad OK, näed teadet: KMail loob nüüd soovitud grupitöökaustad alamkaustadena kaustas Inbox

    Kui sa seda ei soovi, klõpsa Loobu ning IMAP ressurss jääb mitteaktiivseks. Nii et klõpsa pigem Jätka (see juhtub ainult esimesel korral esimese “reaalse kasutajaga”). Näed kohe, et KMail kaustapuusse luuakse office_gwdata+Inbox alla järgmised kaustad:

    Kalender
    Kontaktid
    Märkmed
    Ülesanded
    Päevik

    Nüüd võid anda käsu:

    # ls -l /var/spool/cyrus/mail/g/user/groupware/
    drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kalender
    drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Kontaktid
    drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Päevik
    drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Märkmed
    drwx------ 2 cyrus mail 144 Oct 31 16:36 Ülesanded
    -rw------- 1 cyrus mail      4 Oct 31 15:28 cyrus.cache
    -rw------- 1 cyrus mail 155 Oct 29 20:55 cyrus.header
    -rw------- 1 cyrus mail 76 Oct 31 15:28 cyrus.index

    Nagu näed, ei ole office_gwdata Inbox salvestatud mitte Kontacti kasutaja kodukataloogi, vaid IMAP-i kasutaja groupware kataloogi.

Nüüd on Kontact grupitööks valmis. Kui KMaili IMAP-konto tüübiks oli “lahutatud”, näitab kalendrirakenduse ressursiaken kirjet IMAP ressurss kolme alamkirjega, mis osutavad kohalikele failidele. Rakendus Kontaktid aga ei näita kirje IMAP ressurss mingeid alamkirjeid.

Nüüd võid logida KDEsse sisse mõne teise kasutajanime alla ja seadistada tema Kontacti kliendi samamoodi:

  1. Ava Kontact ja lisa e-posti komponendis IMAP-konto, määrates serveriks, arvuti, kus töötab Cyruse server (minu näites on selleks 192.168.1.3).

    Märgi kindlasti ära kast Uute kirjade regulaarne kontrollimine ja määra minutites intervall. Dialoogi sulgedes ei küsita sinu käest alamkaustade loomise kohta (sest need on juba IMAP-serveris) ning sa näed neid kohe kaustapuus.

  2. Lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus, et saaksid salvestada andmeid IMAP-serverisse.

Pea meeles, et “lahutatud IMAP-i” korral saadetakse andmed kliendilt IMAP-serverisse ainult siis, kui klient sellega uute kirjade kontrollimiseks ühenduse loob. Nii et kui sinu Kontacti klientidel on kirjade regulaarse kontrollimise intervalliks määratud näiteks 5 minutit, siis kõige halvemal juhul saavad nad sündmustest teada 10-minutilise viivitusega.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Ainult lugemisõiguse andmine
Ainult lugemisõiguse andmine

Ainult lugemisõiguse andmine

Märkus

Arvesta, et mulle on väidetud, et märkmete IMAP-teostus Kontactis on enne versiooni 1.01 katki, nii et alljärgnev sel juhul ei kehti. Kui sa neid siiski kasutada soovid, pead tarvitama eespool tutvustatud seadistust.

Eelnevas seadistuses oli meil üks “libakasutajagroupware, mida kasutasid kõik “reaalsedKontacti kasutajad (st. tony, rohn, amanda jne.) antud kasutaja nime ja parooliga IMAP-kontos. Sel moel on aga igal reaalsel kasutajal teistega ühesugused lugemis- ja kirjutamisõigused, sest kõik võtavad just ühe ja sellesama kasutajana groupware ühendust IMAP-serveriga.

Mõningate kasutajate ligipääsu piiramiseks (reeglina neile ainult lugemisõiguse võimaldamiseks) võib kasutada ACL-e (Access Control List ehk ligipääsunimekiri).

Vali KMailis office_gwdata sisenevate kirjade kausta mõni alamkaust, näiteks Kalender ja tee selle nimel klõps hiire parema nupuga. Vali OmadusedLigipääsukontroll. Siin saad määrata kasutajad, kes antud kaustale ligi pääsevad, ning sellegi, mida nad selles teha tohivad.

Lihtsalt eksperimenteerimise huvides anname õiguse “Kõik” kasutajale mary

Cyruse tasandil (PC-s, kus töötab IMAP-server cyrus, mis kasutab oma cyruse tööriistu) tuleb meil kõigepealt lisada kasutaja mary, et IMAP teda üldse tunnustaks, milleks loome talle IMAP-i kausta.

Seejärel logime GNU/Linuxisse kasutajana mary ja avame Kontacti. Samamoodi nagu eespool näidatud, loome IMAP-konto KMailis samade andmetega, kuid ühe konkreetse kasutaja jaoks (libakasutaja groupware ja tema parooli asemel kasutame nime mary ja tema parooli.

Nüüd näeme KMaili kaustapuus sellist struktuuri: office_gwdata->kasutaja->groupware->Kalender ja Ülesanded. Kontrolli kirju (Fail->Kontrolli posti) ning “office_gwdata” alla tekib ka kaust “sisenevad”.

Nüüd lülita sisse grupitöö kasutamise võimalus ning anna kastis Ressurssikaustad paiknevad kaustas sisenevad, mis on “office_gwdata” alamkaust.

Nüüd on “office_gwdata” all kaks haru:

  1. sisenevad”, kus on alamkaustad Kalender, Kontaktid, Märkmed, Ülesanded ja Päevik, mis on salvestatud mary IMAP-kausta IMAP-serveris

  2. kasutaja” alamkaustaga “groupware” ja alamkaustadega, millele mary on saanud ligipääsuõiguse (antud juhul Kalendrid ja Ülesanded)

Klõpsa hiire parem nuppga “kasutaja” kaustale “Kalender” ja kontrolli, kas selle tüüp (sisu) on ikka kalender (kui pole, siis määra see) ja kas “kasutaja” kausta “Ülesanded” tüübiks on ülesanded.

Nüüd on kalendris kaks IMAP-ressurssi, kuhu kirjutada, nii et kui lood uue sündmuse, küsitakse sinu käest, millist neist kasutada (või kui jätad kasutamiseks ka kohaliku ressursi, on sul neid isegi kolm!).

Pead liikuma kalendris all vasakul asuvasse väiksesse aknasse, mis näitab saadaolevaid ressursse ning eemaldama märke nende eest, mis sinu tahtmist mööda ei pea osutama asukohale .groupware.directory (vaata ressursside asukohanimetuse lõppu).



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Autorid
Autorid

Autorid

Mina olen ainult algaja ning eelnevgi jutt nõudis minu käest ainult aega ja tahet. Teadmiste eest pean aga tänama mitmeid Freenode'i kanalitel tegutsevaid isikuid, kes ilmutasid suurt asjatundlikkust, kannatlikkust ja abivalmidust.

Erilist tänu väärivad:

  • Cyruse IMAP-i puudutavate osade eest kanalil #cyrus:

    • [protagonist] Andy Morgan

    • [plixed] Okke Timm

  • Kontacti puudutavate osade eest kanalil #kontact:

    • [till] Till Adam

    • [dfaure] David Faure

    • [mdouhan] Matt Douhan

Suur tänu teile kõigile!

Ah jaa, ja mina olen siis [markit] Marco Menardi



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisalugemist
Lisalugemist

Lisalugemist

Viited



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Osa VII. Muud tööriistad
Muud tööriistad
Eelmine
Järgmine

Muud tööriistad

Peatükk 30. Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega
Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega

Peatükk 30. Rakenduste võrdlustabel muude operatsioonisüsteemidega

Francis Giannaros

KDE koosseisu kuulub palju rakendusi, mis sageli algavad või vähemalt sisaldavad k-tähte. Üldiselt peaksid nimed olema vähemalt inglise keele oskajatele mõistetavad, kuid mõnikord võib siiski tekkida raskusi sobiva leidmisega. Eriti neil, kes on varem kasutanud selliseid operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows® või Apple Macintosh®, võib olla keerukas leida vajalikuks tegevuseks õige rakendus. Allpool toodud tabelis ongi ära näidatud KDE rakendused koos nende paiknemisega K menüüs ning vastetega Win/Mac-süsteemis.

Tabel 30.1. Võrdlustabel

Asukoht K menüüs

KDE rakendus

Windows® vste

Macintosh® vaste

Märkused

Failihaldur

Konqueror (kodukataloog)

Windows Explorer

Integreeritud failihaldur, sisu näitaja/esitaja ja veebilehitseja

 

Süsteemi ja kasutaja seadistused

KDE juhtimiskeskus

Juhtpaneel

  

Kontor

Kontoritööpakett:

  1. Tekstitöötlus

  2. Tabelitöötlus

  3. Esitlused

  4. Voo- ja muud skeemid

  5. Skaleeritav graafika

  6. Pilditöötlus

  7. Raportite loomine

  8. Diagrammid

  9. Andmebaasi loomine

  10. Valemiredaktor

  1. KWord

  2. KSpread

  3. KPresenter

  4. Kivio

  5. Karbon14

  6. Krita

  7. Kugar

  8. KChart

  9. Kexi

  10. KFormula

  1. MS Word

  2. MS Excel

  3. MS Powerpoint

  4. Adobe Illustrator

  5. Adobe Photoshop

  6. Report Generator

  7. Chart

  8. MS Access

  

Isikliku info haldus:

  1. E-post

  2. Aadressiraamat

  3. Päevakava korraldaja

  4. Uudistelugeja

  5. Ekraanimärkmed

  6. RSS-kanalite lugeja

  1. KMail

  2. KDE aadressiraamat

  3. KOrganizer

  4. KNode

  5. KNotes

  6. Akregator

MS Outlook

Isikliku info haldur on Kontact, millesse saab põimida kõik muud KDE PIM rakendused.

 

Internet

Veebilehitseja

Konqueror

MS Internet Explorer

Safari

Integreeritud failihaldur, veebilehitseja, FTP-haldur ja universaalne esitamisrakendus.

Kiirsuhtlus

Kopete

  • AIM

  • MSN

  • ICQ

  • Jabber

  • Novell GroupWise

  • Yahoo

  • IRC

  • SMS

MSN Messenger

Kõikehõlmav mitmevõrgutoetusega kiirsuhtlustarkvara

 

Vestlus (IRC)

KSirc

mIRC

  

Multimeedia

Muusika/audio

JuK

Windows® Media Player

  

CD/DVD kirjutamine

K3b

Nero

  

Videomängija

Noatun

Windows® Media Player

  

Audio CD rippimine

KAudioCreator

   

Heli juhtimine

KMix

   

Süsteem

Süsteemse infokeskus

KInfoCenter

   

Terminal

Konsole

CMD

  

Kasutajate haldur

KUser

Kasutajate haldur

  

Tarkvara haldur

KPackage

Lisa/Eemalda programme

  

Abivahendid

Arhiveerija

Ark

WinZip

  

Paroolihaldur

KWallet

   

Tekstiredaktor

Kate

Notepad

  

Lisainfo



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 31. Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik
Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik

Peatükk 31. Operatsioonisüsteemi vahetajate sõnastik

Terminoloogiaerinevuste tabelid



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 32. Standardsed menüükirjed
Standardsed menüükirjed

Peatükk 32. Standardsed menüükirjed

Philip Rodrigues

Üks kahest põhilisest rakenduse juhtimise viisist KDEs on rakenduse menüüde kasutamine. Need võimaldavad pruukida enam-vähem kõiki käske, mida võib rakenduses vaja minna. Et oleks lihtsam meelde jätta, kus miski menüüs asub, ning uusi rakendusi kergemini tundma õppida, kasutavad menüüd üpris standardset paigutust. See tähendab, et kui oled ühese rakenduses selgeks saanud, kuidas faili avada, siis ei valmista sulle faili avamine raskusi enam üheski KDE rakenduses. Vaatame nüüd standardse menüü üle:

Menüü Fail

Uus (Ctrl+N)

See avab vastavalt rakendusel uue tühja dokumendi. Näiteks Kate (KDE võimas tekstiredaktor) korral luuakse uus tühi tekstifail.

Ava... (Ctrl+O)

Käsk Ava... avab KDEFaili avamise” dialoogi, kus saab valida faili, mida soovid antud rakenduses avada. “Faili avamise” dialoog on samuti standardiseeritud ja näeb ühtmoodi välja kõigis KDE rakendustes. Sellest dialoogis on pikemalt juttu mujal.

Pane tähele, et selle menüükirje järel seisab kolm punkti (...). See tähendab, et seda kirjet valides avaneb mingisugune dialoog. Kui muudad dialoogis midagi, rakenduvad muudatused pärast seda, kui oled klõpsanud nupule OK. Sa võid kõiki muudatusi muidugi ka ignoreerida ja dialoogi sulgeda klõpsuga nupule Loobu.

Salvesta (Ctrl+S)

Selle menüükäsuga saab salvestada kõik parajasti avatud faili tehtud muudatused. Kui see on esimene kord faili salvestada, ilmub KDEFaili salvestamise” dialoog, kus sul tuleb määrata faili nimi ja salvestamise asukoht.

Salvesta kui...

Menüükäsuga Salvesta kui... saab parajasti avatud faili salvestada muu nimega. Ilmub “Faili salvestamise” dialoog, kus saad, nagu tavaliselt, valida nime ja salvestamise asukoha. Pane tähele, et kui oled salvestanud faili käsuga Salvesta kui..., on rakenduse aknas edasiseks tegevuseks sinu ees juba uus fail. Kui teed sellesse muudatusi ja need salvestad, salvestatakse muudatused uude faili, mitte esialgsesse. Selgitame seda näitega:

  1. Sa töötad parajasti failiga tere.txt, mis sisaldab teksti “Tere, maailm!

  2. Nüüd kasutad menüükäsku Salvesta kui... faili salvestamiseks uue nimega uustere.txt.

  3. Nüüd lisad faili teksti “Rõõm näha!” ja kasutad menüükäsku Salvesta uue lause salvestamiseks.

Seejärel on failis uustere.txt tekst “Tere, maailm! Rõõm näha!”, failis tere.txt aga endiselt ainult “Tere, maailm!

Trüki... (Ctrl+P)

See menüükäsk avab KDEtrükkimisdialoogi”, mis on valmis trükkima sinu parajasti avatud dokumenti. Selle dialoogi võimaluste kohta annab rohkem infot “Trükkimine rakendustest”.

Sulge (Ctrl+W)

See menüükäsk sulgeb parajasti avatud dokumendi. Kui oled teinud sellesse pärast viimast salvestamist muudatusi, küsitakse sinu käest, kas soovid neid salvestada. Võid valida kas Salvesta või Unusta. Kui sa aga ei soovi tegelikult veel faili sulgeda, vali Loobu.

Välju (Ctrl+Q)

Selle käsuga saab kogu rakenduse sulgeda. Kui sul on selles avatud salvestamata muudatustega faile, küsitakse sinu käest, kas soovid need salvestada.

Menüü Redigeerimine

Võta tagasi (Ctrl+Z)

Selle menüükäsuga saab tagasi võtta rakenduses viimati ettevõetud toimingu. Kui näiteks kustutasid tekstirea, siis käsk Võta tagasi toob selle taas tagasi.

Tee uuesti (Ctrl+Shift+Z)

Selle menüükäsuga saab uuesti sooritada toimingu, mille võtsid tagasi menüükäsuga Võta tagasi. Kui näiteks tõid (nagu ülaltoodu näites) käsuga Võta tagasi uuesti tagasi kustutatud tekstirea, siis käsk Tee uuesti kustutab taas sellesama rea.

Lõika (Ctrl+X)

Selle menüükäsuga saab lõigata parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest “Lõikepuhvri kasutamine”.

Kopeeri (Ctrl+C)

Selle menüükäsuga saab kopeerida parajasti valitud failiosa lõikepuhvrisse. Täpsemalt räägib sellest “Lõikepuhvri kasutamine”.

Aseta (Ctrl+V)

Selle menüükäsuga saab lisada lõikepuhvri sisu aktiivsesse dokumenti. Lõikepuhvri sisu lisatakse kohta, kus asub parajasti kursor.

Vali kõik (Ctrl+A)

Selle menüükäsuga saab valida kogu aktiivse dokumendi.

Otsi... (Ctrl+F)

See menüükäsk avab dialoogi Teksti otsimine, mille abil saab aktiivses dokumendis otsida konkreetset sõna või fraasi.

Otsi järgmine (F3)

Selle menüükäsuga saab leida selle teksti järgmise esinemiskoha, mida otsisid viimati käsuga Otsi...

Menüü Seadistused

Kiirklahvide seadistamine...

Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduses kasutatavaid kiirklahve. Vaata “Kiirklahvide seadistamine”.

Tööriistaribade seadistamine...

Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse tööriistaribal näidatavaid nuppe. Vaata “Tööriistaribade seadistamine”.

Märguannete seadistamine...

Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta rakenduse kasutatavaid märguandeid (helid, veateated jne.). Vaata “Märguannete seadistamine”.

Rakenduse seadistamine

Selle menüükäsuga avatavas dialoogis saab muuta seadistusi, mis mõjutavad antud rakenduse käitumist tervikuna.

Abi->Sisukord... (F1)

Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KApp abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).

Abi->Mis see on? (Shift+F1)

Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KApp elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.

Abi->Saada vearaport...

Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.

Abi->KApp info

Näitab versiooni ja infot autori kohta.

Abi->KDE info

Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 33. Mõistete sõnastik
Mõistete sõnastik

Peatükk 33. Mõistete sõnastik

KDE/GUI/UNIX-i selgitamist väärivad mõisted.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 34. Probleemide lahendamine
Probleemide lahendamine

Peatükk 34. Probleemide lahendamine

Probleemid, mis ei ole

Hangunud rakendused (kuidas neid tappa)

Asjad, mis ei avane

Hirmutav krahhide dialoog

Vigadest teadaandmine

Muud ressursid

Võrk ja X

J Hall

Valesti seadistatud võrk võib sageli põhjustada KDE rakenduste aeglast käivitumist või eriti halval juhul isegi üldse takistada nende käivitamist. Sinu masinas töötaval X-Serveril on väga võimas kliendi/serveriliides, mis on ühtlasi võrguteadlik.

X kasutab masinanime nii unikaalse autoriseerimisvõtme loomiseks kui ka teadmaks, kuhu (selleks on keskkonnamuutuja $DISPLAY) saata reaalselt kujutatavad aknad. Kui sinu arvuti ei tea oma nime, kulutab see ääretult palju aega iseenda uurimiseks, mida saab hõlpsasti vältida, kui anda masinale teada, mis ta nimi siis on.

Kontrolli faili /etc/hosts, kus peab kohe alguses, pärast kommentaare olema kohaliku masina (localhost) kirje, mis näeb välja umbes selline.

127.0.0.1        localhost

Sa peaksid lisama sinna ka oma arvuti täielikult kvalifitseeritud domeeninime, lühinime ja IP-aadressi, kui tegemist on staatilise IP-ga. Kui sinu IP-aadressi eraldab dünaamiliselt DHCP, võid kasutada lihtsalt loopback-seadme aadressi.

127.0.0.1        hal.btl                hal                 (for dhcp)
192.168.0.1        hal.btl                hal                (static)

Kontrolli, et sinu tulemüür ei oleks nii suurte piirangutega, mis takistab pakettide saatmist loopback-seadmele. Kui näiteks IPTables'is on antud seadmele INPUT-ahela vaikereegliks seatud midagi muud kui ACCEPT, võib see tekitada X'ile probleeme. Selle kontrollimiseks anna käsk:

%iptables-save | grep lo
-A INPUT -i lo -j  ACCEPT 

Reegel -A INPUT -i lo -j ACCEPT peaks alati toimima, kui ei esine just muid valesti seatud reegleid (näiteks DROP OUTPUT-ahelas).

Kui rakendus ei käivitu
Kui rakendus ei käivitu

Kui rakendus ei käivitu

Lauri Watts

Vahel võib juhtuda, et tahad rakendust käivitada, aga oodatud aken ei avanegi. Selgitame seda siin veidi küsimuste-vastuste vormis ja näitame, mida ette võtta asja parandamiseks.

Kas rakendus on üldse kunagi käivitunud sel viisil, nagu praegu proovisid?

Kui jah - näiteks kui klõpsad ikoonile töölaual, mis varem avas rakenduse - , siis ei peitu probleem ilmselt käivitamises kui sellises.

Kui aga tavaliselt käivitada rakenduse näiteks Kickeri ikoonilt, nüüd aga proovisid seda teha töölaua ikoonilt, siis võib midagi viltu olla näiteks käivitamiskäsuga.

Aga ma näen käivitamisteadet, pöörlevat kursorit ja kirjet tegumiribal?

Kirjutamata



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Peatükk 35. KDEle kaasaaitamine
KDEle kaasaaitamine

Peatükk 35. KDEle kaasaaitamine

Põhiinfo inimeste julgustamiseks ise KDE arendamises kaasa lööma, tutvustus, millised on võimalused ja kuidas algust teha.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Lisa A. Autorid ja litsents
Autorid ja litsents
Eelmine
Järgmine

Lisa A. Autorid ja litsents

Autorid

KDE autoriõigus: KDE meeskond.

Käesoleva käsiraamatu autoriõigus 2006: KDE dokumentatsiooni meeskond. Konkreetsed autorid on järgmised:

Tom Albers
Waldo Bastian
Gardner Bell
Gary Cramblitt
David Faure
Nicolas Goutte
Francis Giannaros
Adriaan de Groot
J Hall
Anne-Marie Mahfouf
  • Korrigeeris ja uuendas mitmeid osi.

Richard J. Moore
  • Kirjutas rakenduste kstart ja ksystraycmd osad.

Peter Nuttall
Steven Robson
Philip Rodrigues
Deepak Sarda
Robert Stoffers
Juan Carlos Torres
Simon Vermeersch
Lauri Watts
Christian Weickhmann

Litsents
Litsents

Litsents

Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.



Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Eelmine
Järgmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Aineregister
Aineregister
Eelmine

Aineregister

A

Akende esiletõstmine, Akende vahel lülitumine
Akende kasutamine, Akende kasutamise põhitõed
Akende liigutamine, Akende liigutamine
Akende maksimeerimine, Akende suuruse muutmine
Horisontaalselt, Akende suuruse muutmine
Vertikaalselt, Akende suuruse muutmine
Akende peitmine, Akende peitmine
Akende sulgemine, Akende sulgemine
Akende suuruse muutmine, Akende suuruse muutmine
Aknamenüü, Akende liigutamine
AltF4, Akende sulgemine
AltTab, Akende vahel lülitumine, Akende peitmine
Apletid, Aplettide ja muude asjade lisamine
aRts, Muusika mängimine
Asetamine, Lõikepuhver
Audio, Muusika mängimine

H

Heli, Muusika mängimine
Helid, Märguannete seadistamine
Hiir
automaatne klõpsamine, KMouseTool
Hõlbustus, Hõlbustus

I

Interneti kiirkorraldused, Interneti kiirkorraldused

K

Kaboodle, Muusikamängijad
Kasutaja käsiraamat, Kasutaja käsiraamatud
Käsiraamat, Kasutaja käsiraamatud
KDE abikeskus, Kasutaja käsiraamatud
KDE juhtimiskeskus, KDE juhtimiskeskus
KDE kasutajate meililist, Meililistid
KDE silmailu, Muud ressursid
KDE uudised, Muud ressursid
KDE wiki, Muud ressursid
kde-linux meililist, Meililistid
kdm, Graafiline sisselogimine
Kicker, KDE paneel Kicker
Kiirklahvid, Kiirklahvide seadistamine
Klahviseosed, Kiirklahvide seadistamine
Kleepuvad aknad, Aknad ja virtuaalsed töölauad
Klipper, Lõikepuhvri muud võimalused
KMail, E-kirjade põhitõed
Kohandamine, Rakenduse seadistamine, KDE juhtimiskeskus
Kohtspikrid, Kohtspikrid
Konqueror
Failihaldus, Failihaldur
käsiraamat, Sissejuhatus
Kõne, KMouth
Külgriba, Liikumispaneel ehk “külgriba”

M

Meililistid, Meililistid
Minimeerimine, Akende peitmine
Mis see on?, “Mis see on?”
Mitu töölauda, Mitme töölaua kasutamine
Muusika, Muusika mängimine
Märguanded, Märguannete seadistamine

T

Taust, Põhitõed
Taustapilt, Põhitõed
Töölaud, Põhitõed

V

Valikupuhver, Valikupuhver
Varjamine, Akende peitmine
Veebikiirkorraldused, Interneti kiirkorraldused
Virtuaalsed töölauad, Mitme töölaua kasutamine
väljalogimine, Väljalogimine
Eelmine
Esileht


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team

Järgmine
 


Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team