Kigi käsiraamat
Autoriõigus © 2002, 2003, 2004 Dominique Devriese
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Kig on KDE interaktiivse geomeetria rakendus.
Sisukord
Kig on interaktiivse geomeetria rakendus, millel on kaks peamist eesmärki:
Pakkuda õppuritele võimalust arvuti abil interaktiivselt uurida matemaatilisi kujundeid ja kontseptsioone.
Olla matemaatiliste kujundite loomise ning nende teistesse rakendustesse kaasamise WYSIWYG töövahend.
Probleemidest Kigi kasutamisel saab teada anda sisemise veateatevahendi abil (->) või mulle otse kirjutades e-posti aadressile (toscano.pino AT tiscali.it).
Kig toetab ka makrosid ja lookuseid, võimaldades määrata üsna keerulisi makrosid. Kui oled loonud mõne huvitava makro ja arvad, et see võiks kasuks tulla ka teistele, võid selle mulle saata (aadressil (toscano.pino AT tiscali.it)), et ma saaksin selle uue versiooniga kaasa panna. See tähendab ühtlasi, et sinu panus litsenseeritakse vastavalt Kigi litsentsile ehk GPL-ile, mis tähendab, et teised inimesed võivad seda vabalt kasutada ja oma vajadustele kohandada.
Punkti saab luua mitmel viisil:
Vali menüükäsk ->-> või klõpsa vastavat nuppu tööriistaribal. Seejärel saab punkti luua, kui klõpsata aknas soovitud kohale.
Tegelikult käib ka teiste objektide loomine sama lihtsalt: klõpsa vajalikul elemendil menüüs või tööriistaribal ning vali aknas objekti loomiseks vajalikud elemendid.
Et punkte on väga tihti vaja luua, siis tekitab selle juba lihtsalt klõps hiire nuppga kuskil aknas, ilma et oleks vaja kasutada menüüd või tööriistariba.
Punkte saab luua samal ajal, kui taustal luuakse teisi objekte, ning seejärel neid vajaduse korral muude objektide jaoks valida. Selle kohta vaata lähemalt “Muude objektide loomine”.
Muude, punktist erinevate objektide loomine käib vastavat kirjet menüüs valides või klõpsates mõnele tööriistariba nupule.
See käivitab vastavat tüüpi objekti loomise. Kõik sellised tüübid nõuavad teatud argumente. Kui näiteks valid ringi loomise keskpunkti ja punkti järgi, tuleb ka määrata kaks punkti: üks neist keskpunkt ja teine punkt ringjoonel.
Argumentide valimiseks klõpsa objektil, mida soovid kasutada. Kui liigutad hiirekursorit üle objekti, mida on võimalik vajaliku objekti loomiseks kasutada, ilmub eelvaatlus, mis näitab, milline loodav objekt hakkab antud juhul välja nägema. Objektide korral, mille argumendiks on punktid, saab uue punkti luua kursori hetkeasukohas ning selle siis valida hiire nuppga.
Uue objekti loomisest saab alati loobuda vajutusega klahvile Esc või klõpsuga tööriistariba nupul Stopp (punane kaheksanurk, mille keskel on “X”).
Objekti saab valida kahel viisil:
Klõps objektil valib selle, tühistades varasema valiku. Kui soovid ka varasemat valikut säilitada, hoia objektile klõpsamise ajal all klahvi Ctrl.
Aknas tühjale kohale klõpsates ja hiirt lohistades saab valida kõik objektid, mis jäävad tekkiva ristküliku sisse. See tegevus tühistab varasema valiku. Ka siin tuleb varasema valiku säilitamiseks all hoida klahvi Ctrl.
Kui sul on hiire all rohkem kui üks objekt, saad hõlpsasti valida, millist objekti valida või lisada senisele valikule. Klõpsa hiire nuppga, hoides samal ajal all klahvi Shift, mis näitab kõiki hiire all asuvaid objekte. Seejärel vali nende seast vajalik objekt. Nagu juba öeldud, mõjutab klahvi Ctrl kasutamine valikut.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Objektide liigutamiseks tuleb need esmalt valida.
Kui oled valinud objektid, mida soovid liigutada, saad neid liigutada, kui klõpsad ükspuha millisel neist hiire nuppga ja lohistad hiirt. Kui oled jõudnud vajalikku asukohta, vabasta hiire nupp.
Mõningate objektide puhul (ennekõike keerulisemad lookused) on objektide liigutamine vanema riistvara korral üsna aeglane. See on muidugi kahetsusväärne, kuid arvestades liigutamiseks vajalike arvutuste mahtu paraku vältimatu.
Kui klõpsata hiire nuppga mõnel valitud objektil ja valida käsk , paneb objektid liikuma juba ainuüksi hiire liigutamine. Kui objekt on jõudnud soovitud asukohta, peatab liikumise klõps hiire nuppga.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Objektide kustutamiseks tuleb need esmalt valida ning seejärel teha üht kahest:
Vajutada klahvi Delete.
Vajutada tööriistaribal nuppu Kustuta.
Klõpsata mõnel valitud objektil hiire nuppga ning valida käsk ilmuvast kontekstimenüüst.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kigis on võimalik objekte ka peita. Selleks tuleb objektid valida, teha neil klõps hiire nupuga ja valida käsk ilmuvast kontekstimenüüst.
Peidetud objektide taas nähtavale toomiseks saab kasutada menüükäsku ->. See toob nähtavale kõik parajasti peidetud objektid.
Öine nägemine ehk infrapunarežiim on eriti kasulik peidetud objektide korral. Kui pead üht või enamat objekti liigutama või neis midagi muutma, aga ei soovi kõiki peidetud objekte nähtavaks muuta, siis on just sellest abi.
Põhimõtteliselt lubab see peidetud objekte näha, nagu oleks need nähtaval, nii et sa saad neid töödelda nagu tavalisi objekte. Selles režiimi näidatakse peidetud objekte halli tooniga.
Öise nägemise sisselülitamiseks kasuta menüükäsku ->.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kigis on võimalik tagasi võtta peaaegu igasugust dokumendis sooritatud muudatust. Selleks tuleb vaid kasutada tööriistaribal asuvaid nuppe Võta tagasi/Tee uuesti või vastavaid kiirklahve.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig võimaldab kasutada ka täisekraanrežiimi. Selleks klõpsa vastaval nupul tööriistaribal või kasuta menüükäsku ->.
Täisekraanrežiimist lahkumiseks klõpsa hiire nuppga akna tühjas osas, kus pole ühtegi objekti, ning vali käsk , või vajuta klahvi Esc.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig toetab päris paljusid objektitüüpe. Sa võid kõiki neid ise proovida, sest ma arvan, et see on palju õpetlikum kui käsiraamatust teooria lugemine. Arvesta aga palun, et tööriistaribal ei ole näha mitte kõik võimalikud objektid - mõningaid saab luua vaid käsuga menüüst . Nagu KDEs ikka, on tööriistaribadel näidatav mõistagi igati seadistatav. Kui soovid sinna objekte või midagi muud lisada, kasuta menüükäsku ->.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig pakub võimalust kasutada objektide puhul kontekstimenüüd. Selleks tuleb mingil objektil klõpsata hiire nuppga. Menüüs on mitmeid võimalusi: selle abil saab luua uusi objekte, määrata värve või ka objekte peita, liigutada või kustutada. Mõningatel objektidel on kontekstimenüüs ainult neile omaseid võimalusi, näiteks saab teatud punkte kinnistada sirgjoone külge, millega nad varem ei olnud seotud jne. Katseta ja vaata, mida miski teeb. Midagi rasket ega üle mõistuse käivat siin kindlasti ei ole.
Klõps hiire nuppga dokumendil, st. akna osal, kus ei paikne objekt, avab hüpikmenüü. mis võimaldab luua uusi objekte, muuta kasutatavat koordinaatide süsteemi, näidata peidetud objekte või isegi dokumenti suurendada või vähendada.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kigi üks suurepäraseid võimalusi on makrode kasutamine. See lubab määrata objekte omavahel kombineerides sootuks uut tüüpi objekte.
Oletame näiteks, et soovid luua makro, mis tekitaks kolme punkti põhjal ringjoone. Siis tuleb sul luua kolm punkti, mõned ristsirged ja keskpunktid, kuni oled leidnud keskpunkti, ning seejärel luua ringjoon keskjoone ja ühe punkti järgi. Seda aitab selgitada all toodud joonis.
Nüüd vaatame makro defineerimist. Vali käsk menüüst või klõpsa tööriistariba vastaval nupul. Ilmub nõustaja, mis palub valida antud objektid. Meie näites on neiks kolm punkti. Vali kolm punkti (klõps neil valib, uus klõps tühistab valiku) ning klõpsa jätkamiseks nupule . Seejärel tuleb valida lõppobjektid (meie näites on selleks ringjoon).
Kui see on tehtud, klõpsa jätkamiseks nupule . Sisesta uue tüübi nimi ja soovi korral ka kirjeldus ning klõpsa nupule . Makro ongi valmis.
Uue makrotüübi kasutamiseks klõpsa selle nupule tööriistaribal või vali see menüüst . Makroobjekti loomine sarnaneb igati tavapärase objekti loomisega.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Nagu nägime eelmises peatükis, võimaldab Kig luua omaenda objekte. Kig tagab ka selle, et kui oled objekti loonud, salvestatakse see rakendusest väljumisel ning laaditakse rakenduse uuel käivitamisel. Makrosid ei pea käsitsi salvestama ega avama. Kuid Kig võimaldab makrodega veel palju enam ette võtta. Kui valid menüükäsu ->, ilmub dialoog, kus saad oma tüüpe redigeerida. See võimaldab kustutada tüübid, mida sa enam ei vaja, salvestada need faili või ka avada failist.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig võimaldab loodud objektidele lisada tekstipealdisi. See on väga tulus nimede, selgituste või mingi muu vajaliku teksti näitamiseks. Kig võib näidata ka mitmesugust infot objektide kohta (seda nimetatakse sageli “omadusteks”).
Tekstipealdise loomiseks klõpsa Kigi tööriistaribal e nuppu või kasuta menüükäsku ->->.
Seejärel tuleb valida koht, kuhu pealdis asetada. Valida võib suvalise koha aknas või siis “siduda” pealdise mõne objektiga.
Nüüd ilmub tekstipealdise dialoog. Siin saab kirja panna teksti, mida pealdis peaks näitama, ning kui see on tehtud, tuleb klõpsata nupule . Ja ongi pealdis dokumendis olemas.
Eelmine näide oli üsna lihtne ja piirdus ainult tekstiga. Kuid võimalik on pealdises näidata ka mitmesugust infot objektide kohta, nt. võib luua pealdise tekstiga “Selle lõigu pikkuseks on %1”, kus %1 asendatakse vastavalt muutustele konkreetse lõigu pikkusega.
Selleks kirjuta tekst ja määra selles numbritega kohatäitjad (%1, %2 jne.). Kui oled lõpetanud, vajuta jätkamiseks nupule . Kui soovid hiljem teksti või muutujaid täiendavalt redigeerida, saad seda teha nupu abil.
Nõustaja näitab nüüd sisestatud teksti, kus kõigi kohanäitajate asemel seisab argument 1 või midagi sellist. Valimaks, mida teatud argumendina näidatakse, tuleb esmalt klõpsata vajalikul argumendil. Seejärel klõpsa objektil, mis peab infot näitama, ning vali ilmuvast hüpikmenüüst see infotüüp, mida soovid näha. Meie näite korral tuleks siis klõpsata kirjel argument 1, seejärel klõpsata Kigi peaaknas vajalikul lõigul ja valida omadus Pikkus. Pärast seda saad sama operatsiooni sooritada muude muutujatega. Kui oled valmis, klõpsa tekstipealdise lõplikuks loomiseks nupule .
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig toetab ka lookuste kasutamist. Lookus on lühidalt öeldes on see kujund, mis on määratud kõigi punktidega, millest punkt üle liigub, kui liigub mingi kinnispunkt... See võib kõlada üpris keerulisena, kuid tegelikult see nii hull ei olegi ja kindlasti saab asi järgneva näite varal üsna selgeks.
Kujutame ette sellist geomeetrilist konstruktsiooni: me tõmbame ringjoone ning märgime sellel punkti, mis võib mööda ringjoont liikuda (selle saab luua, kui viia hiirekursor ringjoonele ja klõpsata hiire nuppga. Kui hiljem püüad tekkinud punkti liigutada, näed, et seda ei saa ringist välja liigutada). Nüüd tõmbame sellest punktist lõigu ringjoone keskpunkti ja märgime lõigu keskpunkti.
Kui nüüd liigutada ringjoonele kinnitatud punkti, näed, et liigub ka teine punkt. Kui teha esimese punktiga ära terve ring, ilmub nähtavale uus, poole väiksem ring. See ongi lookus ehk siis teekond, mida läbib teine punkt, kui esimene teeb tiiru ringjoonel.
Tegelikult ongi lookuse loomine päris lihtne. Selleks tuleb klõpsata tööriistariba vastaval nupul või valida menüükäsk ->->. Seejärel tuleb luua liikuv kinnispunkt (selle kohale hiirt viies ilmub nähtavale tekst Liikuv punkt) ning teine, sõltuv punkt. Nähtavale ilmubki lookus.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig võimaldab kasutajal luua oma tüüpe Pythoni skriptikeeles. See on väga kasulik võimalus ja ma tean veel ainult üht interaktiivse geomeetria rakendust, mis sellist võimalust pakub (GNOME rakendus Dr.Geo).
Pythoni skriptid võimaldavad Kigis luua täiesti kasutaja meele järgi meetodi määrata objekt teatud emaobjektide põhjal. Kui oled näiteks matemaatikaõpetaja ja sul on oma lahe meetod arvutada välja koonuse vajalik punkt, siis selle asemel, et näha vaeva keeruka loomisprotsessi ja makrodega, võid lihtsalt kirjutada Pythoni skripti, mis määrab, kuidas punkti arvutada - ja Kig näitab seda graafiliselt.
Taas on seda ilmselt mõistlikum selgitada näite varal. Oletame, et sa oled kahe silma vahele jätnud Kigi pakutava “keskpunkti” võimaluse, kuid tahad ometi näidata kahe määratud punkti keskpunkti. Selleks tuleb klõpsata tööriistariba nupule või kasutada menüükäsku ->->. Seejärel ilmub nõustaja.
Esmalt tuleb valida skriptiobjekti argumendid. Meie näites tähendab see kaht punkti, mille keskpunkti me soovime näidata. Vali punktid Kigi peaaknas ja klõpsa jätkamiseks nupule .
Nüüd ilmub tekstikast, kuhu saab sisestada skriptiobjekti koodi. Kohal on juba mallkood ja mõned kommentaarid. Oluline on kontrollida, et sisestatu oleks ikka korrektne Pythoni kood. Need, kellele Python on juba tuttav, saavad aru, et me tegelikult defineerime Pythoni funktsiooni calc. Seepärast on vajalik kindlasti järgida Pythoni funktsioonide defineerimise reegleid. Nii peab näiteks funktsiooni iga rida algama tabeldusmärgiga. Esimene rida, mis tabulaatorimärgiga ei alga, tähistab funktsiooni definitsiooni lõppu.
Defineeritav Pythoni funktsioon kannab nimetust “calc” ning arvestab meie juhul kaht argumenti. Nendeks on objektid, mille valisime argumentidena eelmisel ekraanil. Argumente on just nii palju, kui palju argumente varem on valitud. Need kannavad nimetust arg1 ja arg2, kuid soovi korral võib nende nimetused muuta ka millekski arusaadavamaks.
Selles funktsioonis saab lasta teha kõikvõimalikke arvutusi, mida pead vajalikuks, kasutades selleks ka mainitud kaht argumenti. Tulemuseks peaks olema objekt, mida soovid näha. Meie näites on selleks punktiobjekt. Kaks argumenti on samuti punktiobjektid ning me võime kasutada kahe antud punkti koordinaatide jaoks funktsiooni Point.coordinate().
Meie näites vajalik arvutus on äärmiselt lihtne: kaks koordinaati tuleb liita ja tulemus kahega jagada. Nii saame saadud tulemust kasutades luua uue punkti. Selleks vajalik Pythoni kood näeb välja selline:
def calc( a, b ): m = ( a.coordinate() + b.coordinate() ) / 2; return Point( m )
Kui nüüd klõpsata nupule , ilmubki uus objekt Kigi dokumenti. Kui liigutad üht selle punkti, liigub kaasa ka uus, loodud punkt. Sel moel on võimalik mõistagi luua ka palju mõjusamaid objekte, mida me soovitame sul soojalt endal järele proovida.
Kõiki Kigi objekte võib kasutada Pythoni koodis. Nagu eespool nägime, kuuluvad punktid klassi Point ja me võime kasutada nt. meetodit Point.coordinate(). Tulemuseks võib aga olla mis tahes tüüpi objekt, mitte tingimata Point. Kigi Pythoni kood pakub ohtralt klasse ja meetodeid, millest täpsema ülevaate leiab siit.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig on vaba tarkvara. See tähendab, et sul on õigus seda kasutada ja selle lähteteksti muuta oma soovide kohaselt. Kigi levitamine on aga seotud teatud piirangutega, mis ennekõike puudutavad tõsiasja, et kõigil peavad olema ühesugused õigused kasutada Kigi, sealhulgas sinu tehtud muudatusi.
Vaba tarkvara arendavad tõeliselt vabadust ihkavad inimesed ning arendajad on tavaliselt väga tänulikud kasutajate tagasiside üle. Seepärast: kui sul on küsimusi, kaebusi või üldse midagi Kigi kohta öelda, ütle seda mulle e-kirjas aadressile (toscano.pino AT tiscali.it).
Kig on KPart-rakendus, mis tähendab, et seda on võimalik põimida muu KDE tarkvaraga. Kui avad näiteks Konqueroris faili laiendiga .kig, avatakse see otse Konquerori aknas ilma välist rakendust käivitamata.
Kigi kasutamine on väga hõlpus, objektide loomine lihtne ja interaktiivne, näha saab ka vahetulemusi jne. Liigutamine, valimine ja loomine käib just nii, nagu seda võibki oodata. Ka toimingute tagasivõtmine on täiesti tasemel.
Kig võimaldab makrosid kasutada ilma mingite raskusteta. Sel moel loodud objektid alluvad samadele reeglitele nagu tavalised objektid. Need salvestatakse rakenduse sulgemisel ja laaditakse selle käivitamisel, nii et igal juhul ei lähe nad kaduma. Objekte saab hallata dialoogis Tüüpide haldamine (vaata “Tüüpide kasutamine”). Neid saab faili salvestada, failist avada, muuta ja kustutada.
Kig salvestab oma andmed puhtas XML vormingus.
Kig võimaldab luua lookuseid.
Kig võimaldab eksportida Kigi faili ka mõnda muusse vormingusse, näiteks pildiks, XFig- või LaTeX-failiks või SVG vektorpildiks . See on üpris kasulik, sest paraku ei toeta veel mitte kõik rakendused Kigi failivormingut.
Kig võimaldab äärmiselt paindlikult objekte projitseerida.
Kig püüab olla oma konkurentidega ühilduv, mistõttu on toetatud näiteks KGeo ja KSegi ning osaliselt Dr.Geo ja Cabri failivorming. Kavas on pakkuda toetust teistelegi vormingutele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Seda dokumenti on võibolla juba uuendatud. Värskeima versiooni leiad aadressilt http://docs.kde.org/current/kdeedu/.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig
Kigi autoriõigus 2002-2004: Dominique Devriese (devriese AT kde.org)
Dokumentatsiooni autoriõigus 2002-2004: Dominique Devriese (devriese AT kde.org).
Dokumentatsiooni autoriõigus 2004-2005: Pino Toscano (toscano.pino AT tiscali.it).
Korrigeerinud: Philip Rodrigues (phil AT kde.org).
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
Kig asub paketis kdeedu KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et Kig oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna Kig baaskataloogis järgmised käsud:
%./configure%make%make install
Kuna Kig kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kig on vaba tarkvara. See tähendab, et rakenduse lähtetekst on internetis kõigile vabalt kättesaadav ning kõik võivad seda kasutada, uurida, muuta ja levitada. Mina näen selle kallal vaeva hobi korras ning ma olen tänu sellele saanud päris palju teada programmeerimise, C++, KDE/Qt™, matemaatika, tarkvara ühilduvuse ning vaba tarkvara projektide kohta.
Selle peatüki mõte on tutvustada sulle kui kasutajale õigusi, mida annab sulle Kigi litsents. Nagu vaba tarkvara puhul ikka, on sul õigus parandada vigu, mis kasutamisel ette tulevad (ja ma väga soovin, et sa seda teeksid), lisada võimalusi, mis sinu arvates puuduvad, levitada muudetud rakendust ning saata need muudatused ka mulle aadressile (toscano.pino AT tiscali.it), et ma võiksin need lisada uude versiooni, mis võimaldab kõigil neist osa saada. Minul isiklikult ei ole selle projektiga seotud mingeid rahalisi huve, nii et see jutt ei ole kindlasti mõeldud turustamisnipina.
Kui sa ei ole päris kindel, millised on sinu õigused selle tarkvara kasutamisel või millised on teiste inimeste õigused kasutada muudatusi, mida sa oled rakendusse teinud, tutvu palun litsentsiga. Selle leiab Kigi paketist failis COPYING või dialoogi Kigi info litsentsikaardilt.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Oodatud on igasugune kaasabi. Kui arvad, et ikoonid võiks olla palju etemad või et käsiraamat vajab kohendamist-täiendamist või kui sul on valmis saanud lahe makro, mida kõik peaksid naudinguga kasutama, ära kõhkle, vaid saada oma panus mulle. Arvesta, et sinu kaastööd levitatakse vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele, millega saab tutvuda Kigi lähtetekstipaketi failis COPYING või ka käesolevas käsiraamatus peatükis Autorid ja litsents.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team