Autoriõigus © 2000, 2001, 2002 Klaus-Dieter Möller
Autoriõigus © 2003 Philip Rodrigues <phil@kde.org>
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KmPlot on KDE töölaua matemaatiliste funktsioonide joonistaja.
KmPlot on osa KDE projektist "Mäng ja kool": http://edu.kde.org/
Sisukord
KmPlot on KDE töölaua matemaatiliste funktsioonide joonistaja, millel on võimas sisseehitatud parser. Võimalik on joonistada üheaegselt mitme funktsiooni graafikut ning neid omavahel kombineerida uute funktsioonide loomiseks.
KmPlot toetab parameetritega funktsioone ja funktsioone polaarsete koordinaatidega. Võimalik on mitu alusvõrgustiku režiimi. Jooniseid on võimalik trükkida õiges skaalas väga täpselt.
KmPlot pakub veel mitmeid arvutamis- ja visuaalseid võimalusi:
Joonise ja esimese telje vahelise ala täitmine ning arvutamine
Maksimum- ja miinimumväärtuste leidmine
Funktsiooni parameetrite dünaamiline muutmine
Tuletiste ja integraalide graafiline kujutamine
Need aitavad paremini mõista ja tundma õppida matemaatiliste funktsioonide ning nende mingis koordinaatide süsteemis graafilise esitamise vahelisi seoseid.
Peamisel tööriistaribal on tekstiväli, kuhu saab sisestada funktsiooni. Kirjuta sinna:
x^2
ja vajuta klahvi Enter. Nii joonistatakse funktsioon y=x^2. Kirjuta tekstiväljale näiteks 5*sin(x)
ja kohe lisatakse veel üks joonis. Klõpsa ühele äsja joonistatud joontest. Niitristik omandab nüüd joonise värvi ja seotakse sellega. Hiirega saab niitristikut joonisel liigutada. Akna allosas asuval olekuribal on näha selle hetkeasukoht. Pane tähele, et kui joonis puudutab X-telge, näidatakse seda ka olekuribal.
Klõpsa uuesti hiirega ja niitristik haagitakse jooniselt lahti.
Teeme funktsiooni mõned muudatused ja vahetame joonise värvi.
Kõiki funktsioone saab muuta menüükäsuga -> Avaneb dialoog, kus on kirjas kõik funktsioonid. KmPlot leiab automaatselt sinu kirjutatule unikaalse nime ja lõpetab funktsioonivõrrandi.
Vali loendist f(x)=x^2. Tee topeltklõps või klõpsa nuppu , mis avab dialoogi. Siin saad valida päris paljude võimaluste vahel. Nimetame praegu funktsiooni ümber ja liigutamine joonist viie ühiku võrra allapoole. Selleks anna funktsioonivõrrandile kuju
parabola(x)=x^2-5
Vali joonisele mõni muu värv nupuga Värv. Lõpuks klõpsa nupule ja võid näha, kuidas sinu muudatused teoks tehakse.
Märkus: kõiki muudatusi saab tagasi võtta, kuni sa ei ole dialoogis Joonise muutmine klõpsanud nuppu .
KmPlot kasutab nimega funktsioone, mis võivad olla määratud Descartes'i koordinaatides (neid nimetatakse “otsesteks funktsioonideks”), polaarkoordinaatides või parameeterfunktsioonidena. Funktsiooni sisestamiseks vali menüükäsk -> Uue funktsiooni saab sisestada ka KmPloti peaaknas tekstikasti Funktsiooni võrrand. Tekstikast tunneb ära nii otsesed kui polaarsed funktsioonid. Igal sisestatud funktsioonil peab olema unikaalne nimi (st. nimi, mida ei kasuta ükski nimekirjas leiduv olemasolev funktsioon). Kui sa funktsiooni nime ei anna, tekitatakse see automaatselt.
Rohkem infot KmPloti funktsioonide kohta annab Peatükk 5, KmPloti seletused.
Otsese funktsiooni (st. funktsioon kujul y=f(x)) sisestamiseks KmPloti anna see sellisel moel:
f
(x
)=avaldis
kus: f
on funktsiooni nimi ja võib olla mistahes tähtede ja numbrite kogum eeldusel, et selle alguses ei seisa x, y ega r (neid kasutatakse parameetriliste ja polaarsete funktsioonide jaoks).
x
on x-koordinaat, mida kasutatakse võrdusmärgi järel järgnevas avaldises. Tegelikult on see fiktiivne muutaja, nii et sisuliselt võib kasutada mis tahes muutuja nime ning tulemus on ikka sama.
avaldis
on joonistatav avaldis, mis on antud KmPlotile sobivas süntaksis. Vaata “Matemaatiline süntaks”.
Näiteks graafiku y=x2+2x joonistamiseks sisesta KmPloti funktsioonidialoogi:
f(x)=x^2+2x
Parameeterfunktsioonid on sellised, kus x- ja y-koordinaadid on määratud muu muutuja, mis sageli kannab tähistust t, eraldi funktsioonidena. Parameeterfunktsiooni andmiseks KmPlotis sisesta see samamoodi nagu otsene funktsioon, kuid lisa X-koordinaati kirjeldava funktsiooni nime ette x ja Y-koordinaati kirjeldava funktsiooni nime ette y. Nagu otsese funktsiooni korral, võib ka siin parameetri jaoks tarvitada mis tahes muutuja nime. Parameeterfunktsiooni graafiku joonistamise kasuta menüükäsku Kui sa funktsioonile nime ei anna, tekitatakse see automaatselt.
Oletame, et soovid joonistada ringi parameetriliste võrranditega x=sin(t), y=cos(t). Võta ette KmPloti funktsioonidialoog ja
Ava parameeterjoonise dialoog menüükäsuga ->
Sisesta kasti Nimi funktsiooni nimi, näiteks ringjoon
. X- ja Y-funktsiooni nimed muutuvad vastavalt: X-funktsioonist saab xringjoon(t) ja Y-funktsioonist yringjoon(t)
Sisesta X- ja Y-kastis vajalikud võrrandid, st. xringjoon(t)=sin(t)
and yringjoon(t)=cos(t)
Dialoogis on joonise kohandamiseks veel mõned võimalused:
Selle valimisel graafikut ei joonistata, kuid KmPlot jätab funktsiooni definitsiooni meelde, nii et seda saab kasutada muude funktsioonide defineerimisel.
Nende valimisel saab muuta parameetri t maksimum- ja miinimumväärtust, mille alusel funktsiooni joonistatakse, kasutades kaste Min ja Maks.
Siin saab määrata joonisel näidatavate joonte laiuse, ühikuks on 0,1 mm.
Klõpsa värvikastil ja vali ilmuvast dialoogist värv. Sellega joonistatakse joonise jooned.
Polaarkoordinaadid on määratud punkti kaugusega algpunktist (tavaliselt tähistatakse seda tähega r) ning nurgaga alguspunktist algava joone ja X-telje vahel (tavaliselt tähistatakse seda kreeka tähega teeta). Polaarkoordinaatides funktsiooni sisestamiseks vali menüükäsk -> Kirjuta kasti r funktsiooni definitsioon, sealhulgas teeta-muutuja nimi, mida soovid kasutada - nt. Archimedese spiraali korral r=teeta sisesta:
(teeta)=teeta
et rida omandaks kuju “r(teeta)=teeta”. Pane tähele, et teeta-muutujal võib kasutada suvalist nime, nii et “r(suva)=suva” annaks tegelikult sama tulemuse. Uute funktsioonide loomiseks võib ka olemasolevaid kombineerida. Selleks sisesta funktsioonid võrdusmärgi järel avaldisse, otsekui oleks tegemist muutujatega. Kui näiteks oled määranud funktsioonid f(x) ja g(x), võid joonistada f ja g summa:
sum(x)=f(x)+g(x)
Arvesta, et kombineerida saab ainult üht tüüpi funktsioone, nt. otsest funktsiooni ei saa kombineerida polaarfunktsiooniga.
Funktsiooni graafiku välimuse muutmiseks joonistusalal vali funktsioon dialoogis Joonise muutmineja klõpsa nupule . Ilmuvas dialoogis saab tekstikastis muuta joone paksust ning funktsiooni graafiku värvi, kui klõpsata all asuvale vävinupule. Kui tegeled otsese funktsiooni muutmisega, on dialoogis kolm kaarti. Esimesel saab määrata funktsiooni võrrandi. Kaardil Tuletised saab lasta joonistada funktsiooni esimese ja teise tuletise. Kaardil Integraal saab lasta joonistada funktsiooni integraali, mis arvutatakse Euleri meetodil.
Teine võimalus funktsiooni muuta on klõpsata graafikul hiire parema nupuga ja valida ilmuvas hüpikmenüüs
Rohkem infot hüpikmenüü kohta annab “Hüpikmenüü”.
Joonisel funktsiooni graafikult või parameetergraafikul hiire parema nupuga klõpsates ilmub hüpikmenüü, milles on viis kirjet:
Peidab valitud graafiku. Graafiku funktsiooni teised joonised jäävad siiski näha.
Eemaldab funktsiooni. Kaovad kõik selle graafikud.
Avatub valitud funktsiooni muutmise dialoogi.
Kopeerib graafiku teise KmPloti aknasse.
Liigutab graafiku teise KmPloti aknasse.
Funktsioonijooniste korral on hüpikmenüüs veel neli järgmist kirjet:
Avab dialoogi, millega saab leida konkreetse X-väärtuse põhjal vastava Y-väärtuse. Dialoogis on valitud graafik esile tõstetud. Sisesta X-väärtus kasti X ja klõpsa nupule (või vajuta klahvile Enter). Leitud Y-väärtust näidatakse kastis Y.
Otsib määratud vahemikus graafiku miinimumväärtust. Ilmuvas dialoogis on valitud graafik esile tõstetud. Sisesta piirkonna alam- ja ülemraja, mille vahel soovid miinimumi otsida, ning klõpsa nupule . Seejärel näidatakse miinimumväärtuse X- ja Y-väärtust.
Sama, mis , ainult et miinimumi asemel otsitakse maksimumväärtust.
Vali ilmuvas dialoogis graafik ja X-väärtused. See arvutab integraali ning joonistab ala graafiku ja X-telje vahel valitud X-väärtuste vahemikus graafiku värviga.
KmPloti seadistustedialoogi saab avada menüükäsuga -> Mitmeid seadistusi (, , ja ) saab muuta ainult menüüs pakutavate võimalustega.
Siin saab määrata üldisi seadistusi, mis salvestatakse automaatselt KmPlotist väljudes. Esimesel kaardil saab paika panna arvutamise täpsuse, nurgamõõdu (radiaanid ja kraadid), taustavärvi ning suurendus- ja vähendusteguri.
Teisel kaardil on võimalik määrata omaenda konstandid. KmPlot salvestab konstandid samasse faili, kuhu KCalc. See tähendab, et sa võid luua KmPlotis konstandi, sulgeda rakenduse ning avada selle KCalcis - või ka vastupidi. KmPlot toetab ainult selliseid konstandinimesid, mis koosnevad ühest suurtähest ja kui sa oled defineerinud KCalcis konstandi enam kui ühetähelise nimega, selle nimi kärbitakse. Kui sul on näiteks KCalcis konstandid "ahvileivapuu" ja "ananass", annab KmPlot neile nimeks "A" ja "B".
Värviseadistuste kaardil Koordinaadid saab muuta KmPloti joonistusala telgede ja alusvõrgu värvi.
Kaardil Funktsioonide vaikevärvid saab muuta KmPlotis kasutatavate funktsioonide graafikute värvi.
Määrab x-telje skaala vahemiku. Valida võib mõne eelnevalt määratud vahemiku või siis võimaluse Kohandatud, mis lubab vahemiku ise määrata. Pane tähele, et võimaluse Kohandatud kasutamisel saab eelmääratud funktsioone ja konstante (vaata “Eelmääratud funktsiooninimed ja konstandid”) tarvitada vahemiku piiritlejatena (nt. määrata min: väärtuseks 2*pii
). Telgede piiritlejatena saab kasutada isegi enda määratud funktsioone. Kui näiteks oled defineerinud funktsiooni f(x)=x^2
, võid määrata min: väärtuseks f(3)
, millisel juhul vahemiku madalaim ots on 9.
Määrab y-telje vahemiku. Vaata eespool “X-telge”.
Määrab telge näitava joone laiuse.
Määrab telje jaotisi näitavate kriipsude laiuse.
Määrab telje jaotisi näitavate kriipsude pikkuse.
Märkimisel näidatakse joonisel telgede nimesid (x, y).
Märkimisel raamitakse joonise ala täiendava joonega.
Märkimisel näidatakse telgi.
Märkamisel näidatakse telgede otsades nooli.
Alusvõrgu stiil võib olla üks neljast:
Joonistusalal ei näidata mingit alusvõrku
Joonistusala alusvõrgustik koosneb sirgjoontest.
Ristid märgivad punkte, kus x ja y on täisarvulise väärtusega (nt. (1,1), (4,2) jne.).
Joonistusalale tõmmatakse püsiraadiuse ja püsinurgaga jooned.
Võimalus Joone laius määrab alusvõrgu joonte laiuse.
Iga telje jaoks saab määrata ühe jaotiskriipsu skaleerimise ja trükkimise. Skaleerimine määrab, mitme ühiku kaugusel jaotiskriipsud asuvad (ja seega ka selle, millise vahega joonistatakse alusvõrgu jooned), ning Trükkimine ühe jaotiskriipsu pikkuse, kui seda näidatakse ekraanil või trükitakse. Nii on nende valikutega võimalik muuta graafiku suurust ekraanil või leheküljel. Kui näiteks kahekordistada trükkimise väärtust, jätta aga skaleerimise väärtus samaks, muutub graafik kõrguselt või laiuselt kaks korda suuremaks.
Päisetabel määrab KmPloti väljatrüki infotabeli fondi ning Telje font ja Telje fondi suurus fondi ja selle suuruse, mida kasutatakse kõigi joonistusala teljetähistuste näitamiseks.
Arvestama peab mõne süntaksireegliga:
nimi(var1[, var2])=liige [;laiendid]
Funktsiooni nimi. Kui esimene märk on “r”, eeldab parser, et kasutatakse polaarseid koordinaate. Kui esimene märk on “x” (nt. “xfunc”), eeldab parser, et teise funktsiooni alguses seisab “y” (antud näite puhul “yfunc”), mis määrab funktsiooni parameetrivormingus.
Funktsiooni muutuja
Funktsiooni “rühmaparameeter”. See peab olema eraldatud komaga. Rühmaparameetrit saab kasutada näiteks mitme graafiku joonistamiseks ühe funktsiooni põhjal. Parameetri väärtusi saab valida käsisi või kasutada mõne konkreetse parameetri jaoks liugurit. Liuguri väärtust muutes muudetakse ka parameetrit. Liuguriga saab määrata täisarvu vahemikus 0 kuni 100.
Funktsiooni määrav avaldis.
Kõiki KmPlotile teada eelnevalt määratud funktsioone ja konstante saab näha menüükäsuga ->. Nendeks on:
Tagastab vastavalt arvu ruudu ja ruutjuure.
Tagastab vastavalt arvu eksponent- ja naturaallogaritmi.
Tagastab arvu kümnendlogaritmi.
Tagastab vastavalt arvu siinuse ja arkussiinuse. Pane tähele, et siinuse argument ja arkussiinuse tagastatav väärtus on radiaanides.
Tagastab vastavalt arvu koosinuse ja arkuskoosinuse. Samuti radiaanides.
Tagastab vastavalt arvu tangensi ja arkustangensi. Samuti radiaanides.
Tagastab vastavalt arvu hüperboolse siisnuse ja hüperboolse arkussiinuse.
Tagastab vastavalt arvu hüperboolse koosinuse ja hüperboolse arkuskoosinuse.
Tagastab vastavalt arvu hüperboolse tangensi ja hüperboolse arkustangensi.
Tagastab vastavalt arvu siinuse ja arkussiinuse. Pane tähele, et siinuse argument ja arkussiinuse tagastatav väärtus on radiaanides.
Tagastab vastavalt arvu koosinuse ja arkuskoosinuse. Samuti radiaanides.
Konstandid, mis esindavad vastavalt π (3,14159...) ja e (2,71828...).
Neid funktsioone ja konstante ning isegi kõiki kasutaja määratud funktsioone saab kasutada ka teljeseadistuste määramisel. Vaata “Telgede seadistamine”.
Funktsiooni laiendi määrab funktsiooni definitsioonile järgnev semikoolon, millele omakorda järgneb laiend. Laiendi võib kirjutada kiirredigeerimise kastis või DCOP-meetodiga addFunction. Parameeterfunktsioonidele ei ole ühtki laiendit, kuid N ja D[a,b] toimivad ka polaarfunktsioonide korral. Näiteks:
f(x)=x^2; A1
näitab graafikut y=x2 koos selle esimese tuletisega. Järgnevalt kirjeldame toetatud laiendeid: Funktsioon salvestatakse, kuid seda ei kujutata, nii et seda saab kasutada nagu iga muud eelnevalt või kasutaja määratud funktsiooni.
Funktsiooni tuletise graafik joonistatakse lisaks samas värvis, kuid peenema joonega.
Funktsiooni teise tuletise graafik joonistatakse samas värvis, kuid peenema joonega.
Määrab domeeni, mille funktsiooni näidatakse.
Selle laiendiga saab anda väärtuste loendi graafikuna kujutatava funktsioonirühma parameetrile. Näiteks f(x,k)=k*x;P[1,2,3]
joonista graafiku funktsioonidele f(x)=x, f(x)=2*x and f(x)=3*x. Funktsioone võib kasutada ka P võtme argumentidena.
Pane tähele, et kõiki neid operatsioone saab teha ka funktsiooni redigeerimise dialoogis.
KmPlot kasutab tavapäraseid matemaatilise funktsiooni väljendamise viise, nii et see ei tohiks raskusi valmistada. Esinemissageduse järjekorras on KmPlotile tuntud operaatorid järgmised:
Katus tähendab astendamist, nt. 2^4
tagastab 16.
Tärn ja kaldkriips tähistavad korrutamist ja jagamist, nt. 3*4/2
tagastab 6.
Pluss ja miinus tähistavad liitmist ja lahutamist, nt. 1+3-2
tagastab 2.
Pane tähele järjekorda, mis tähendab, et kui sulge ei kasutata, sooritatakse astendamine enne korrutamist/jagamist, mis omakorda sooritatakse enne liitmist/lahutamist. Nii tagastab 1+2*4^2
33, aga mitte näiteks 144. Selle vältimiseks kasuta sulge. Toodud näite alusel tagastab ((1+2)*4)^2
hoopis 144.
Vaikimisi joonistatakse täpselt antud funktsioonid X-telje nähtaval osal. Funktsiooni muutmise dialoogis saab määrata ka mõne muu vahemiku. KmPlot arvutab X-telje iga piksli jaoks välja funktsiooni väärtuse. Kui tulemuseks olev punkt asub joonistusalal, seostatakse see joone abil viimase joonistatud punktiga.
Parameeterfunktsioonid joonistatakse vastavalt parameetri väärtusele vahemikus 0 kuni 2π. Vahemiku võib määrata ka käsitsi funktsiooni dialoogis.
Kui hiirekursor asub joonistamisalal, muutub kursor niitristikuks. Selle asukoha koordinaate näeb koordinaattelgede lõikekohtadel, samuti olekuribal peaakna allservas.
Funktsioonide väärtusi saab täpsemalt jälgida, kui klõpsata graafikule või selle kõrvale. Valitud funktsiooni näidatakse olekuriba parempoolses veerus. Niitristik võtab nüüd graafikuga sama värvi. Kui graafik on taustaga samavärvi, omandab niitristik taustavärvi vastandvärvuse. Hiire liigutamisel või vasaku/parema nooleklahvi vajutamisel järgib niitristik funktsiooni ning sa näed aktiivset X- ja Y-väärtust. Kui niitristik asub Y-telje lähedal, näidatakse olekuribal juurväärtust. Funktsioonide vahel saab liikuda üles/alla nooleklahvidega. Uus klõps kuskil mujal aknas või mõne muu kui nooleklahvi vajutamine lõpetab jälgimise.
Arvesta, et jälgimine on võimalik ainult otseselt määratud funktsioonide korral. Koordinaate näidatakse alati vastavalt Descartes'i süsteemile. Sel moel ei saa jälgida parameetrilisi funktsioone ega polaarkoordinaatides antud funktsioone.
Käivitab uue joonise, puhastades koordinaatide süsteemi ning lähtestades funktsiooniparseri.
Avab olemasoleva dokumendi
Avab hiljuti kasutatud failide nimekirja. Neist mõne valimine näitab joonisel antud faili funktsioone.
Salvestab dokumendi.
Salvestab dokumendi uue nime all.
Saadab joonise printerile või faili.
Ekspordib väärtused tekstifailina. Iga parameetrite nimekirja väärtus kirjutatakse failis omaette reale.
Lõpetab KmPloti töö.
Avab värviseadistuste dialoogi. Vaata “Värvide seadistamine”.
Avab koordinaatide süsteemi dialoogi. Vaata “Koordinaatide süsteemi seadistamine”.
Avab skaalaseadistuste dialoogi. Vaata “Skaleerimisseadistused”.
Avab fondiseadistuste dialoogi. Vaata “Fontidee seadistamine”.
Näitab alusvõrgustikul nii positiivseid kui negatiivseid x- ja y-väärtusi.
Näitab positiivseid ja negatiivseid y-väärtusi, kuid ainult positiivseid x-väärtusi.
Näitab ainult positiivseid x- ja y-väärtusi.
Avab uue funktsioonijoonise loomise dialoogi. Vaata Peatükk 3, KmPloti kasutamine.
Avab uue parameeterjoonise loomise dialoogi. Vaata Peatükk 3, KmPloti kasutamine.
Avab uue polaarjoonise loomise dialoogi. Vaata Peatükk 3, KmPloti kasutamine.
Avab funktsioonide dialoogi. Selles saab funktsioone lisada, muuta ja eemaldada. Vaata Peatükk 3, KmPloti kasutamine.
Menüü esimesed viis kirjet võimaldavad muuta suurendusrežiimi.
Lülitab suurendusrežiimi välja.
Lubab kasutajal joonistada ristküliku. Ristküliku koordinaatidele määratakse miinimum- ja maksimumväärtused.
Miinimum- ja maksimumväärtused lähenevad, tsentreeritakse valitud punktile.
Miinimum- ja maksimumväärtused kaugenevad, tsentreeritakse valitud punktile.
Vaade tsentreeritakse valitud punktile.
Skaalat kohendatakse trigonomeetriliste funktsioonide järgi. See toimib nii radiaanide kui kraadide puhul.
Selles menüüs on mõned funktsioonide abivahendid, mis võivad päris kasuks tulla:
Võimaldab kasutajal leida konkreetse X-väärtuse põhjal Y-väärtuse. Praegu on toetatud ainult joonise funktsioonid. Kirjuta väärtus või avaldis tekstikasti "X:" Allolevas loendis näeb kõiki saadaval funktsioone. Funktsiooni Y-väärtuse leidmiseks klõpsa nupule "Arvuta". Tulemust näidatakse Y-väärtuse kastis.
Otsib graafiku miinimumväärtust määratud vahemikus.
Otsib graafiku maksimumväärtust määratud vahemikus.
Vali ilmuvas dialoogis graafik ja X-väärtused. See arvutab integraali ning joonistab ala graafiku ja X-telje vahel valitud X-väärtuste vahemikus graafiku värviga.
Lülitab tööriistariba näitamise sisse ja välja. Vaikimisi on sees.
Lülitab olekuriba näitamise KmPloti peaakna allservas sisse ja välja. Vaikimisi on sees.
Lülitub täisekraanirežiimi.
Lülitab liugurite 1 kuni 4 näitamise sisse või välja.
Võimaldab kohandada oma maitsele KmPloti kiirklahve.
Võimaldab kohandada oma maitsele KmPloti tööriistaribasid.
Võimaldab kohandada KmPloti. Saadaolevaid valikuid kirjeldab Peatükk 4, KmPloti seadistamine.
KmPlot kasutab allpool kirjeldatavat tavapärast KDE menüüd ühe erandiga:
Avab akna, kus näeb KmPloti eelnevalt määratud funktsioonide nimesid ja konstante.
KDE tavapärase menüü kirjed on:
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KmPlot abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KmPlot elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.
KDE 3.4 üks uusi võimalusi on see, et nüüd saab panna DCOP-i abil ise kirja KmPloti skripte. Kui soovid näiteks defineerida uue funktsiooni f(x)=2sin x+3cos x
, määrata selle graafiku joonelaiuseks 20 ja selle joonistada, võib kirjutada konsoolis:
dcop kmplot-PID Parser addFunction "f(x)=2sin x+3cos x" Selle tulemusena tagastatakse uue funktsiooni ID või -1, kui funktsiooni pole deifneeritud.
dcop kmplot-PID Parser setFunctionFLineWidth 20 ID See käsk määrab funktsiooni ID-ga "ID" graafiku joonelaiuseks 20.
dcop kmplot-PID View drawPlot See käsk joonistab vajaliku funktsiooni graafiku aknas.
Saadaolevate funktsioonide nimekiri:
Avab faili url
.
Tagastab "tõene", kui on mingeid muudatusi tehtud.
Avab värvimuutmise dialoogi.
Avab koordinaadistiku muutmise dialoogi.
Avab skaleerimisdialoogi.
Avab fontide muutmise dialoogi.
Avab konstantide muutmise dialoogi.
Avab uue funktsioonijoonise dialoogi.
Avab uue parameeterjoonise dialoogi.
Avab uue polaarse joonise dialoogi.
Näitab või peidab parameetriliuguri akna number 1.
Näitab või peidab parameetriliuguri akna number 2.
Näitab või peidab parameetriliuguri akna number 3.
Näitab või peidab parameetriliuguri akna number 4.
Salvestab funktsioonid (uue faili korral avab salvestamisdialoogi).
Sama, mis menüükäsk ->.
Avab joonise muutmise dialoogi.
Avab trükkimisdialoogi.
Avab eksportimisdialoogi.
Avab seadistustedialoogi.
Näitab eelnevalt defineeritud matemaatiliste funktsioonide nimekirja.
Koordinaadistik I.
Koordinaadistik II.
Koordinaadistik III.
Sama, mis menüükäsk ->
Sama, mis menüükäsk ->
Sama, mis menüükäsk ->.
Sama, mis menüükäsk ->
Lisab uue funktsiooni avaldisega f_str
. Kui avaldis ei sisalda funktsiooni nime, genereeritakse see automaatselt. Tagastatakse uue funktsiooni ID või -1, kui funktsiooni pole defineeritud.
Eemaldab funktsiooni ID-ga id
. Kui funktsiooni ei saa kustutada, tagastatakse "väär", muidu "tõene".
Määrab funktsiooni ID-ga id
avaldiseks f_str
. Õnnestumise korral tagastatakse "tõene", vastasel juhul "väär".
Tagastatakse funktsioonide arv (parameeterfunktsioone arvestatakse kahe eest).
Tagastatakse kõigi funktsioonide nimekiri.
Tagastab f_str
ID või -1, kui funktsiooninime f_str
ei leita.
Arvutab x
väärtuse funktsioonile ID-ga id
või tagastab 0,0, kui id
puudub.
Tagastab "tõene", kui funktsioon ID-ga id
on nähtav, vastasel juhul tagastab "väär".
Tagastab "tõene", kui funktsiooni ID-ga id
esimene tuletis on nähtav, vastasel juhul tagastab "väär".
Tagastab "tõene", kui funktsiooni ID-ga id
teine tuletis on nähtav, vastasel juhul tagastab "väär".
Tagastab "tõene", kui funktsiooni ID-ga id
integraal on nähtav, vastasel juhul tagastab "väär".
Näitab funktsiooni ID-ga id
, kui visible
on tõene. Kui visible
on väär, funktsioon peidetakse. "Tõene" tagastatakse juhul, kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Näitab funktsiooni ID-ga id
esimest tuletist, kui visible
on tõene. Kui visible
on väär, funktsioon peidetakse. "Tõene" tagastatakse juhul, kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Näitab funktsiooni ID-ga id
teist tuletist, kui visible
on tõene. Kui visible
on väär, funktsioon peidetakse. "Tõene" tagastatakse juhul, kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Näitab funktsiooni ID-ga id
integraali, kui visible
on tõene. Kui visible
on väär, funktsioon peidetakse. "Tõene" tagastatakse juhul, kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Tagastab funktsiooni ID-ga id
funktsiooniavaldise. Kui funktsioon puudub, tagastatakse tühi string.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
värvi.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
esimese tuletise värvi.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
teise tuletise värvi.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
integraali värvi.
Määrab funktsioonile ID-ga id
argumendiga color
määratud värvi. Tagastab "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastab "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
esimesele tuletisele argumendiga color
määratud värvi. Tagastab "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastab "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
teisele tuletisele argumendiga color
määratud värvi. Tagastab "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastab "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
integraalile argumendiga color
määratud värvi. Tagastab "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastab "väär".
Tagastab funktsiooni ID-ga id
graafiku joonelaiuse. Kui funktsioon puudub, tagastatakse 0.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
esimese tuletise graafiku joonelaiuse. Kui funktsioon puudub, tagastatakse 0.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
esimese tuletise graafiku joonelaiuse. Kui funktsioon puudub, tagastatakse 0.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
integraali graafiku joonelaiuse. Kui funktsioon puudub, tagastatakse 0.
Määrab funktsioonile ID-ga id
argumendiga linewidth
määratud joonelaiuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
esimesele tuletisele argumendiga linewidth
määratud joonelaiuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
teisele tuletisele argumendiga linewidth
määratud joonelaiuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
integraalile argumendiga linewidth
määratud joonelaiuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Tagastab funktsiooni ID-ga id
kõigi parameeterväärtuste nimekirja.
Lisab parameeterväärtuse new_parameter
funktsioonile ID-ga id
. Tagastatakse "tõene", kui operatsioon õnnestub, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Eemaldab parameeterväärtuse remove_parameter
funktsioonilt ID-ga id
. Tagastatakse "tõene", kui operatsioon õnnestub, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Tagastab funktsiooni ID-ga id
joonise minimaalse vahemiku väärtuse. Kui funktsioon puudub või miinimumväärtus pole defineeritud, tagastatakse tühi string.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
joonise maksimaalse vahemiku väärtuse. Kui funktsioon puudub või maksimumväärtus pole defineeritud, tagastatakse tühi string.
Määrab funktsioonile ID-ga id
argumendiga min
määratud joonise minimaalse vahemiku väärtuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas ja avaldis on korrektne, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Määrab funktsioonile ID-ga id
argumendiga min
määratud joonise maksimaalse vahemiku väärtuse. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas ja avaldis on korrektne, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Tagastab funktsiooni ID-ga id
integraali X-algpunkti. Kui funktsioon puudub või X-punkti avaldis pole defineeritud, tagastatakse tühi string.
Tagastab funktsiooni ID-ga id
integraali Y-algpunkti. Kui funktsioon puudub või Y-punkti avaldis pole defineeritud, tagastatakse tühi string.
Määrab funktsiooni ID-ga id
integraalile argumendiga x
määratud X-algpunkti. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas ja avaldis korrektne, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Määrab funktsiooni ID-ga id
integraalile argumendiga y
määratud Y-algpunkti. Tagastatakse "tõene", kui funktsioon on olemas ja avaldis korrektne, vastasel juhul tagastatakse "väär".
Kui KmPlot joonistab parajasti funktsiooni, peatab selle.
Joonistab uuesti kõik funktsioonid.
Kui soovite kaasa aidata KmPloti arendamisel, saatke julgelt e-kiri aadressile (kd.moeller AT t-online.de)
või (f_edemar AT linux.se)
KmPlot
Rakenduse autoriõigus 2000-2002 Klaus-Dieter Möller (kd.moeller AT t-online.de)
Kaasautorid
CVS: Robert Gogolok (mail AT robert-gogoloh.de)
Graafilise kasutajaliidese portimine KDE 3 jaoks ja tõlkimine: Matthias Messmer (bmlmessmer AT web.de)
Mitmesugused parandused: Fredrik Edemar (f_edemar AT linux.se)
Dokumentatsiooni autoriõigus 2000--2002: Klaus-Dieter Möller (kd.moeller AT t-online.de)
.
Dokumentatsiooni laiendas ja uuendas KDE 3.2 jaoks: Philip Rodrigues (phil AT kde.org)
.
Dokumentatsiooni laiendas ja uuendas KDE 3.3 jaoks: Philip Rodrigues (phil AT kde.org)
ja Fredrik Edemar (f_edemar AT linux.se)
.
Dokumentatsiooni laiendas ja uuendas KDE 3.4 jaoks: Fredrik Edemar (f_edemar AT linux.se)
.
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
KmPlot on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KmPlot asub paketis kdeedu KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
KmPlot on osa KDE EDU projektist: http://edu.kde.org/
KmPlotil on oma kodulehekülg SourceForge'is. Sealt leiab ka arhiivi KmPloti vanemate versioonidega näiteks KDE 2.x jaoks.
Et KmPlot oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KmPlot baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna KmPlot kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team