]> &kdvi; käsiraamat Stefan Kebekus
kebekus@kde.org
MarekLaane
bald@online.ee
Tõlge eesti keelde
2001-2004 Stefan Kebekus &FDLNotice; 2004-02-27 1.11.00 See käsiraamat kirjeldab &kdvi; versiooni 1.1 KDE linux TeX DVI
Sissejuhatus &kdvi; on rakenduse &kviewshell; plugin, mis võimaldab &kviewshell;il näidata TeX ladumissüsteemi loodud &DVI; faile (.dvi). &kdvi; toetab paljusid &DVI; standardi laiendusi, näiteks &PostScript; graafika või hüperlinkide kaasamist. Rohkem infot, näiteid ja kogu tehnilise spetsifikatsiooni leiab failist KDVI-features.dvi (või sama faili TeX lähteallikast KDVI-features.tex). Uusimat infot vaata &kdvi; koduleheküljelt. TeX on ennekõike teadusliku ja eriti matemaatilise teksti loomiseks loomiseks mõeldud süsteem. Rohkem infot TeX-i ja &DVI; kohta leiab TeX-i kasutajate koduleheküljelt või sakslaste leheküljelt DANTE e.V.. &kdvi; käivitamine Üldiselt on &kdvi; äärmiselt lihtne käivitada pelgalt failihalduris .dvi-failile klõpsates. Puhtalt mugavuse pärast on olemas ka käsk kdvi, mis kutsub välja &kdvi; pluginaga laaditud &kviewshell;i. Nii saab vaataja käivitada käsuga kdvi asukoht/dokument.dvi. Samuti toimivad käsud kdvi asukoht/dokument ja kdvi asukoht/dokument.. Kui sul on toimiv internetiühendus, võid vaadata ka teistel arvutitel paiknevaid faile, andes parameetrina vastava &URL;-i, näiteks kdvi http://asukoht/dokument.dvi Kui anda parameetrina &URL;, võid lasta &kdvi; hüpata otse konkreetsele kohale &DVI; failis. Näiteks käsk kdvi file:dokument.dvi#43 annab &kdvi;le korralduse avada failis lehekülg 43. Kui kaasatud on ka lähteteksti info, siis paneb selline käsk nagu kdvi file:dokument.dvi#src:43dokument.tex &kdvi; otsima &DVI; failis kohta, mis vastab reale 43 TeX failis dokument.tex. On küll väheusutav, et sa seda võimalust kasutad — loe osast Edasiotsing, kuidas panna oma redaktor automaatselt &kdvi; käivitama. Ära unusta määratlust file: või muidu võivad tulemused olla sinu jaoks mitteoodatud. Nii avab käsk kdvi file:dokument.dvi#43 lehekülje 43 failis dokument.dvi. Käsk kdvi dokument.dvi#43 aga püüab avada hoopis faili dokument.dvi#43. On veel üks võimalus, mida tõenäoliselt pole sul vaja kasutada. Kui anda käsk kdvi --unique asukoht/dokument.dvi, avab &kdvi; faili juhul, kui juba ei ole sama fail muus &kdvi; aknas avatud. Kui aga on, siis ilmub nähtavale just varem avatud aken. Selliseid käske, nagu kdvi --unique file:dokument.dvi#43 võib samas kasutada shelliskriptides, et panna &kdvi; töötav aken hüppama leheküljele 43. Samuti toimivad tavalised Qt; ja &kde; rakendustes kasutatavad parameetrid: kdvi windows :0 400x400+0+0 "DVI" &DVI; failide trükkimine &kdvi; suudab trükkida &DVI; faile &kde; standardse trükkimisliidese vahendusel. Seesmiselt kasutab &kdvi; rakendust dvips &PostScript;i genereerimiseks, mis seejärel saadetakse printerile. Igal juhul peab dvips olema paigaldatud, kui soovid &kdvi; abil trükkida. Rakendus dvips kasutab oma seadistustefaile ning üldiselt peaaegu igas olukorras kõlbulikke seadistusi. Kui sa oled aga huvitatud võimalikult optimaalsest trükkimistulemusest, võid seadistada dvips käsitsi ning määrata vaikimisi Metafondi režiimi, mis sinu printeriga kõige paremini kokku sobib — enamikul süsteemidel on olemas dvips GNU-texinfo vormingus dokumentatsioon, samuti on võimalik selle kohta lähemalt uurida faili, mis kannab nime dvips.dvi (või midagi sarnast). &DVI; failide eksport muusse vormingusse Kui soovid salvestada oma faili &PostScript; või PDF vormingus, ei ole soovitav kasutada selleks trükkimisfunktsiooni ning suunata fail printeri asemel failiks. Selle asemel on mõttekas kasutada ekspordifunktsiooni, mis annab tulemuseks parema kvaliteediga väljundi, säilitab paljud DVI vormingu eriomadused ning näeb enamikus vaatajates, näiteks Adobe Acrobat Reader, palju parem välja. Ekspordifunktsiooni saab kasutada menüü Fail vahendusel.
Eksport &PostScript; vormingusse Nagu trükkimise puhul, kasutatakse ka eksportimisel &PostScript; faili tekitamiseks välist rakendust dvips. Kui &DVI; failis on hüperlinke, kaasatakse ka need &PostScript; faili. Kui oled asjatundja ning soovid luua väljundi, mis on optimeeritud konkreetse printeri jaoks, peaksid tõenäoliselt käivitama dvips käsitsi ning valima sobiva Metafondi režiimi.
Eksport <acronym >PDF</acronym > vormingusse Tippkvaliteediga PDF failide loomiseks teisendab &kdvi; &DVI; faili PDF failiks välise rakenduse dvipdfm abil. Kui masinale on paigaldatud mõni vanem TeX ladumissüsteem, ei pruugi dvipdfm olla paigaldatud. Sellisel juhul tuleks PDF väljundi loomiseks kasutada trükkimisfunktsiooni. Kui kasutad vanemat Tex-i ja vaatad tekitatud faili näiteks Adobe Acrobat Readeriga, võid leida, et mõned fondid näevad erakordselt halvad välja, kuigi trükkimisel oli kõik ilus ja dokument näeb normaalne välja ka ghostview'd kasutades. Selle taga on ammu teada vastuolud Acrobat Readeri ja pikselrasterfontide vahel. Käesoleva käsiraamatu kirjutamise ajal oli ainuke toimiv väljapääs mitte kasutada pikselrasterfonte või tarvitada võimalikult uut TeX-i. Programm dvipdfm tekitab küll väga kvaliteetsed PDF-failid, aga praegu ignoreerib dvipdfm &DVI; faili põimitud &PostScript;i. Põimitud PostScripti genereeritakse näiteks xy makropaketiga või &kdvi; funktsiooni "Põimitud PostScripti failid" abil, mida kirjeldatakse allpool. Kui näed, et genereeritud PDF-failis puuduvad graafikaandmed, kasuta &kdvi; trükkimisfunktsiooni.
Eksport tekstifaili &kdvi; võib salvestada &DVI; failid ka tekstivormingus. &DVI;-faili standardi väljatöötamisel sellise võimalusega ei arvestatud. Seepärast toimib asi korrektselt ainult standardsete ASCII sümbolitega ja ei toimi üldse mitteladina kirja kasutavate keelte puhul. Sõltuvalt failides kasutatud fondist võib tekkida probleeme ka rõhumärke kasutavate või täpitähtedega, samuti ligatuuridega.
PostScript failide põimimine &DVI;-sse Tavapärane viis kasutada koos TeX-iga graafikat ei tähenda mitte graafiliste andmete vahetut kaasamist &DVI; faili. Selle asemel sisaldab &DVI; fail ainult viita kõvakettal asuvale graafikafailile. Selle eeliseks on &DVI; faili suhteline väiksus, samuti saab graafikafaili vajadusel redigeerida sõltumata dokumendi TeXi lähteallikast. Samas on see päris ebamugav, kui kavatsed &DVI; faili arhiveerida või kellelegi saata, sest nii tuleb ühe faili asemel tegelda mitmega, mis selleks, et kõik korralikult toimiks, peavad asuma ka täpselt selles kohas, mis on määratud &DVI; failis. Seepärast võimaldab &kdvi; põimida välised &PostScript; failid &DVI; faili. &PostScript; failide põimimiseks &DVI; faili kasuta menüükäsku Redigeerimine/Kaasatud välised PostScript failid. Põimitud &PostScript;iga &DVI; failid toimivad suurepäraselt enamiku &DVI; käsitlemise tarkvaraga, nt. xdvi, dvips või dvipdf. Ühe märkimisväärse erandina tuleks mainida programmi dvipdfm, mis praegu täiesti selgelt ignoreerib põimitud &PostScript;i. Kuna &kdvi; funktsioon "Eksport PDF-i" kasutab seesmiselt dvipdfm-i, võid juba ette oodata probleeme selle võimaluse kasutamisel. Sama häda tekib muu tarkvaraga, mis kasutab põimitud PostScripti, nt. TeX-i xy makropakett. Pöördotsingu kasutamine Pöördotsing on väga kasulik asi, kui näiteks kirjutad TeX dokumenti. Kui kõik on korrektselt seadistatud, võid klõpsata &kdvi; aknas hiire keskmise nupuga (mõnes süsteemis saab juhul, kui sul ei ole kolme nupuga hiirt, kasutada üheaegset hiire vasaku ja parema nupu klõpsu). Seejärel avaneb sinu lemmikredaktor, avab TeX-i lähtefaili ning hüppab vajalikule lõigule. Pöördotsingu kasutamiseks: Loo &DVI; fail, mis sisaldab pöördotsingu infot. Seda on lähemalt seletatud edaspidi lõigus TeX failide loomine pöördotsinguks. Kui soovid ainult testida pöördotsingu kasutamist, võid seda proovida näidisfailiga KDVI-features.dvi Anna &kdvi;-le teada, millist redaktorit eelistad kasutada. Vali redaktor eelistuste dialoogis (selle saab avada, kui valid menüüst Seadistused käsu DVI valikud...). Käsiraamatu järgmine osa Teisendamisvalikud kirjeldab mainitud dialoogi lähemalt. Mõned redaktorid tuleb käivitada käsitsi või on neid vaja täiendavalt seadistada. Kõigi toetatud redaktorite kirjelduse leiab edaspidi osast Pöördotsingu redaktori seadistamine. Testi oma seadistusi. Ava &DVI; fail &kdvi;-s ja klõpsa &kdvi; avaneva faili aknas hiire keskmise nupuga. Ilmuma peaks määratud redaktor ning näitama vastavat TeX faili.
TeX failide loomine pöördotsinguks Põhimõtteliselt on kaks võimalust luua &DVI; faile, mis sisaldavad pöördotsingu infot: kasutada saab TeX/LaTeX binaarfaili, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt, või saab kaasata lisapaketi, mis on kirjutatud TeX/LaTeX-is. Eelistatud meetod pöördotsingu info kaasamiseks on kindlasti TeX binaarfail, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt. Kui kasutad TeTeX TeX-ii versiooni 2 või uuemat, saab kasutada tex- või latex-käsu võtit 'src-specials' järgmiselt: tex --src-specials minufail.tex või latex --src-specials myfile.tex Kui sul puudub TeX-i binaarfail, mis kaasab pöördotsingu info loomuldasa, kopeeri failid srcltx.sty ja srctex.sty kataloogi, kus asuvad TeX-i failid (seda saab teha, hoides all klahvi &Shift; ja klõpsates &HVN;ga hüperlingil). Kui sul on kasutusel LaTeX, lisa oma LaTeX faili preambulasse rida \usepackage[active]{srcltx} . Kui kasutad puhast TeX-i, siis saab samaga hakkama rida \include{srctex} Kuigi pöördotsing on äärmiselt kasulik, kui kirjutad dokumenti, võiks siiski eemaldada pöördotsingu info juhul, kui kavatsed saata &DVI; faili kellelegi teisele.
Redaktori seadistamine edasiotsinguks Pöördotsing toimib üldiselt korralikult enamiku redaktoritega, kuid mõned nõuavad siiski natuke lisavaeva. See osa selgitab redaktorite seadistamist.
<application >Emacs</application > Emacs ja &kdvi; suudavad edukalt koos töötada. Emacsi tegelik käitumine sõltub tugevasti seadistusest. Nagu ikka, on võimalik Emacsit igati kohandada, kui vaid võtaks vaevaks närida ennast läbi Lispi koodist. &kdvi; kasutab Emacsi kaugjuhtimiseks rakendust emacsclient. Rakendus emacsclient nõuab, et Emacs töötaks ja et rakendus Emacs Server oleks käivitatud Emacsist. Pöördotsing ei toimi kuigi hästi seni, kuni käivitatud pole nii Emacs kui Emacs Server. Et käivitada Emacs Server: Käivita Emacsis Emacs Server, andes käsu MX server-start Lisa failile .emacs rida (server-start) Taaskäivita Emacs Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs. &kdvi; kasutab käsku emacsclient Emacsi kaugjuhtimiseks. Kontrolli, et emacsclient on kättesaadav käsurealt, andes käsu emacsclient tekstifaili nimi. See peaks avama redaktoris Emacs uue teksti. Kui emacsclient ebaõnnestub ja veateade on näiteks unable to connect to local, kontrolli, kas Emacs töötab. Seejärel kontrolli, kas Emacs Server on käivitatud, andes käsu Mx server-start. Kui soovid kasutada raami automaatset tõstmist, lisa funktsioon raise-frame server-switch-hook'ile (tee Mx customize-variable RET server-switch-hook ja sisesta tekstiväljale funktsiooni nimi). Kui oled muutnud puhvrit pärast viimast salvestamist, pärib Emacs sinu käest: Revert buffer from file ...? (yes or no). Peaksid vastama ei (no), sest taastamine tähendab antud juhul seda, et fail loetakse uuesti kettalt, misjärel kaovad kõik sinu pärast viimast salvestamist tehtud muudatused! Tõenäoliselt on eelistatavam viis, kuidas käitub vaikimisi gnuclient muudetud puhvri taaslaadimisel — lisa failile .emacs järgmised read, et emacsclient matkiks gnuclient'i käitumist: (defadvice server-visit-files (around save-buffers last activate) "Try to emulate gnuclient behavior with emacsclient. Works only for visiting one buffer at a time." (let* ((filen (car (car (ad-get-arg 0)))) (buf (get-file-buffer filen)) (this-buf-modified-p nil)) ;;; the following is copied from server-visit-files, with ;;; a modification for the `verify-visited-file-modtime' test (if (and buf (set-buffer buf)) (if (file-exists-p filen) ;;; if the file has changed on disk, reload it ;;; using `find-file-noselect' (if (not (verify-visited-file-modtime buf)) (progn (find-file-noselect filen) ;;; if user answered `no', reset modtime anyway ;;; so that server-visit-files doesn't realize the ;;; difference: (set-visited-file-modtime))) ;;; if file exists no longer, we let server-visit-files ;;; deal with that t) (setq buf (find-file-noselect filen))) (setq this-buf-modified-p (buffer-modified-p buf)) (set-buffer buf) (set-buffer-modified-p nil) ad-do-it (set-buffer-modified-p this-buf-modified-p)))
&kate; &kde; redaktor &kate; toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.
<application >Kile</application > LaTeXi redaktor Kile toetab KDVI-d päris hästi. Mingit erilist seadistamist vaja ei ole. Rohkem infot Kile kohta leiab Kile koduleheküljelt.
<application >NEdit</application > NEdit toimib üldiselt väga hästi. Klõps &DVI; failis peaks avama uue akna. Kui TeX fail on juba avatud NEditi muus aknas, näitab uus avatud aken uut puhvrivaadet. Kui mitte, siis TeX fail laaditakse. Pärast akna avamist tõstab NEdit esile vastava lõigu esimese rea. &kdvi; kasutab NEditi kaugjuhtimiseks käsku ncl. Kontrolli, et ncl on käsurealt kasutatav, andes korralduse ncl -noask. See peaks avama NEditi akna. Kui käsku ncl ei õnnestu kasutada, on sul tõenäoliselt NEditi vanem versioon. Sellisel juhul peaksid seda uuendama või siis kasutama dialoogi Eelistused võimalust Kasutaja määratud redaktor.
<application >XEmacs</application > XEmacs ja &kdvi; teevad ilusasti koostööd. XEmacsi tegelik käitumine sõltub suuresti seadistusest. Nagu ikka, on sul võimalik XEmacsit igati oma maitse järgi kohandada, kui suudad toime tulle Lisp koodi rägastikus. &kdvi; kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks rakendust gnuclient. gnuclient nõuab, et XEmacs töötaks ja et XEmacsist oleks käivitatud gnuserv. Pöördotsing ei toimi, kui ei tööta nii XEmacs kui gnuserv. Rakendust gnuserv saab käivitada järgmiselt: Käivita gnuserv XEmacsis, andes käsu MX gnuserv-start Lisa rida (gnuserv-start) failile .xemacs. Kui sul on kasutusel XEmacsi uuem versioon, on .xemacs kataloog. Sellisel juhul tuleb mainitud rida lisada failile .xemacs/init.el. Seejärel taaskäivita XEmacs. Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea Gnuserv Frame võimalusele USE selected frame ning lisa funktsioon raise-frame Visit Hook'ile. Selleks seadistuseks Mx customize-group RET gnuserv. Kontrolli, et XEmacs oleks paigaldatud. Anna selleks käsureal korraldus xemacs. &kdvi; kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks käsku gnuserv. Kontrolli, et gnuclient oleks käsurealt kasutatav, andes korralduse gnuclient Tekstifaili nimi. See peaks avama redaktori XEmacs uue raami. Kui gnuserv ei õnnestu ja annab veateate, näiteks unable to connect to local, kontrolli, et XEmacs töötaks. Seejärel kontrolli, kas gnuserv on käivitatud, andes korralduse MX gnuserv-start. Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea Gnuserv Frame võimalusele USE selected frame ning lisa funktsioon raise-frame Visit Hook'ile. Selleks seadistuseks MX customize-group RET gnuserv.
<application >VI iMproved</application > / &GUI; Redaktori vi variant gvim toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.
Edasiotsing Edasiotsingu funktsioon võimaldab hüpata redaktorist otse sellega seotud positsioonile &DVI; failis. Kuna edasiotsingut peab toetama lisaks sinu heale tahtele ka redaktor, siis on praegu kasutatavad vaid Emacs ja XEmacs. Loodetavasti lisanduvad neile peagi ka muud redaktorid. Edasiotsingu kasutamiseks tuleb ette võtta järgmised sammud: Seadistada redaktor — seda kirjeldatakse allpool. Lisada lähtefaili info &DVI; failile, ⪚ kasutades paketti srcltx. Seda kirjeldatakse peatükis TeX failide loomine pöördotsinguks. Kui kasutad Emacsit ja kõik on korrektselt seadistatud, vajuta kiirklahve &Ctrl;X &Ctrl;J ning &kdvi; ilmub esile ja hüppab asukohta, mis vastab parajasti redigeeritavale asukohale TeX failis.
Redaktori seadistamine edasiotsinguks
<application >Emacs</application > Kasutamaks edasiotsingut Emacsiga, võta ette järgmised sammud: Laadi alla Emacsi skript kdvi-search (vajuta alla &Shift; ja klõpsa &HVN;ga failinimel selle allalaadimiseks) ning salvesta see kohta, kus Emacs talle ligi pääseb — meie soovituseks on emacs-scripts. Lisa read (add-to-list 'load-path (expand-file-name "~/emacs-scripts/")) (require 'kdvi-search) (add-hook 'LaTeX-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line))) (add-hook 'tex-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line))) failile .emacs. Taaskäivita Emacs. Ava Emacs, laadi TeX fail, loo vastav &DVI; fail ning sisesta käsk Mx kdvi-jump-to-line või vajuta &Ctrl;X &Ctrl;J. Võib juhtuda, et Emacs pärib sinu käest master file'i nime. See on kasulik juhul, kui tarvitad teisi faile sisaldavat TeX faili: master file on tipptaseme fail, mis sisaldab teisi. Emacs võib paluda ka salvestada master file'i nimi as a local variable, &ie; kommentaarina päris faili lõpus. Jätkamiseks vasta kas yes või no. Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs. Kui Emacs ei suuda &kdvi;d käivitada, võid väljundi leida puhvris kdvi-output.
<application >Kile</application > Kui kasutad Kilet, ei ole midagi rohkem vaja seadistada.
<application >XEmacs</application > XEmacsi seadistamiseks järgi ülaltoodud õpetussõnu Emacsi kohta, kuid soorita muutused mitte failis .emacs, vaid failis .xemacs. Kui kasutad XEmacsi uuemat versiooni, siis on .xemacs tõenäoliselt kataloog. Sellisel juhul lisa read failile .xemacs/init.el.
Dialoog <guilabel >Eelistused</guilabel > Dialoogi Eelistused kasutamiseks vali menüüs Seadistused käsk DVI valikud.... Dialoog koosneb kahest kaardist: Fondid ja DVI erid. <guilabel >Fondid</guilabel > Traditsiooniliselt kasutab TeX ladumissüsteem programmi MetaFont genereeritud fonte. Need fondid on salvestatud PK vormingus. Hoolikalt seadistatud MetaFont-süsteem tagab küll parima kvaliteediga väljatrüki, kuid seadistamine nõuab päris suuri oskusi, pealegi ei tule MetaFont väga hästi toime arvutiekraanile sobivate fontide loomisega ning Aasia keelte tarbeks on olemas ainult üksikud MetaFont-fondid. Nendest probleemidest jagusaamiseks on uuemate TeX-i versioonidega kaasas elektroonilises publitseerimises laialdaselt kasutatavas vormingus "PostScript Type 1" fondid. &kdvi; suudab kasutada mõlemat fondivormingut. See pilt näitab &kdvi; valikudialoogi fontide kaarti, mille abil saab panna &kdvi; kasutama mitmesuguseid fondivorminguid. Kaart Fondid Kaart Fondid Type 1 fondivihjete kasutamine, kui võimalik "PostScript Type 1" sisaldab sageli "fondivihjeid" ehk lisainfot, mille mõte on aidata tarkvaral luua parema kvaliteediga väljundit arvutiekraani tarbeks. Fondivihjete kvaliteet sõltub konkreetsest fondist ning tasuks veidi eksperimenteerida, et näha, kas sellest ka tegelikult kasu on. <guilabel >&DVI; erilised</guilabel > valikud &kdvi; toetab arvukaid algupärase &DVI; vormingu laiendusi, näiteks hüperlingid, graafikafailide kaasamine või põimitud lähtefaili info. Neid laiendusi nimetatakse "&DVI; erideks". &kdvi; toetatud erivõimaluste põhjaliku ülevaate leiab sellest dokumendist. &DVI; eride dialoog toetab mõningate erivõimaluste seadistamist. Kaart DVI erid Kaart DVI erid Näidatakse PostScripti erisid Kui see on märgitud, näitab &kdvi; &DVI; faili põimitud &PostScript; graafikat. Tõenäoliselt oleks mõttekas see lubada. Kui välist &PostScript; faili ei leita, joonistab &kdvi; selle asemele punase hoiatuskasti. Kahjuks on aga &PostScript; graafika teisendamine &kdvi; praeguses versioonis väga aeglane. Me loodame kiirust tulevikus parandada. Kui see võimalus ei ole lubatud, joonistab &kdvi; graafika asukohta halli kasti või jätab selle hoopis tühjaks. Standardit, kuidas põimida &PostScript; graafika &DVI; faili, ei ole olemas. Seepärast võib juhtuda, et &kdvi; ei suuda korralikult esitada graafikat, mille esitamine muudele rakendustele raskusi ei valmista. xdvi ja dvips vanemad versioonid toetavad väliste käskude käivitamist. See kujutab siiski tublit ohtu turvalisusele ega kuulu seepärast meelega &kdvi; koossseisu. Tehnilist infot selle kohta, milliseid meetodeid kaasata &PostScript; toetatakse, leiab dokumendist KDVI-features.dvi. Pöördotsingu redaktor Kui kavatsed kasutada pöördotsingut ehk väga kasulikku asja, kui kirjutad ise TeX dokumente, tuleb sul määrata, millist redaktorit soovid selleks kasutada ja kuidas peaks &kdvi; selle käivitama. Toodud näites on kasutaja langetanud valiku NEditi kasuks. Kui võtad kasutusele mõne hüpikkastis Redaktor: eelnevalt määratud redaktori, ei ole midagi rohkem enam vaja teha. Kui aga soovid kasutada mõnda muud redaktorit, siis vali hüpikkastist Redaktor: võimalus Kasutaja määratud redaktor ning sisesta allpool käsurea korraldus, mida selle avamiseks kasutada. Kasutada saab muutujaid %f ja %1, mis vastavalt asendatakse TeX faili nime ja reanumbriga. Kui kasutad redaktorit, mis ei ole toetatud, saada palun meile e-mail aadressil kebekus@kde.org ja anna teada, millist käsurea korraldust kasutasid ja kuidas oled redaktori seadistanud. Korduma kippuvad küsimused Mis juhtub sel ajal, kui &kdvi; näitab teadet KDVI tekitab parajasti pikselrasterfonte ja miks see nii kaua aega võtab? Paljud fondid, mida TeX dokumentides tavapäraselt kasutatakse, peavad olema genereeritud Metafondi süsteemi poolt. Metafont on enam-vähem samasugune keel nagu TeX (kaasatud enamiku TeX distributsioonidega), mis võtab fondikontuuri kirjelduse ning valmistab fondi rasterversiooni (.pk). Viimast saab saata printerile või kasutada eelvaatlusrakendustes, näiteks &kdvi;. Metafondil on oma meetod parima võimaliku väljundi loomiseks, mida sinu printer kasutada saab. Näiteks teab ta, et tindiprinteri piksel on ümmargune plekike ja et lähedalasuvad plekikesed kipuvad liituma. Samas on laserprinteri piksel ristkülikukujuline, kuid isoleeritud pikslit sageli ei teisendatagi. Selliste äärmiselt optimeeritud fontide genereerimine on mõistagi aeganõudev, pealegi kasutab tüüpiline TeX dokument päris palju erinevaid fonte. Me võime ainult paluda, et oleksid kannatlik. Et asi natukenegi hõlpsam oleks, salvestab enamik TeX distributsioone .pk-failid teatud piiratud ajaks, ⪚ 100 päevaks. Nii saab juhul, kui kasutad üht dokumenti mitmel korral, kasutada veel mälusolevaid .pk-faile. Mis on Metafondi režiim? Sinu printerile optimeeritud pikselrasterfontide genereerimiseks (vaata vastust esimesele küsimusele) on Metafondiga kaasas trükimootorite andmebaas — selle leiab failist modes.mf. Metafondi režiim on lihtsalt andmebaasi kirje nimi. Näiteks ljfour viitab kirjele andmebaasis, mis kirjeldab printerit &Hewlett-Packard; LaserJet 4. Metafondi režiimile järgneb üldjuhul lahutusvõimet näitab number. LaserJet näiteks võib trükkida nii 300 kui 600 punkti tolli kohta (dpi). Seepärast on täiskirjeldus ljfour/600. Autorid ja litsents &kdvi; &kdvi; aluseks on autonoomne rakendus &kdvi; 0.4.3, mille autor on Markku Hihnala. Selle aluseks omakorda oli xdvi versioon 18f, millel on palju autoreid. Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2004: Stefan Kebekus kebekus@kde.org Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@online.ee &underGPL; &underFDL; &documentation.index;