]> Antonio Larrosa Jiménez

larrosa@kde.org

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 19992001 Antonio Larrosa Jiménez 2002-02-05 2.00.00 &kmid; on midi/karaokefailide mängija KMid midi karaoke multimeedia mid kar mängija muusika heli fm awe gus &kmid; on &kde; midi- ja karaokefailide mängija. See pakub mõningaid võimalusi, mida ei paku ükski teine &UNIX; midi-mängija, näiteks reaalajas graafikud ja karaoketeksti esiletõstmine. &kmid; töötab &Linux; ja FreeBSD operatsioonisüsteemides. See kasutab OSS-i helidraiverit, mistõttu peaks töötama igas süsteemis, kus suudavad töötada &kde; ja OSS. &kmid; toetab ka &Linux; Ultrasound projekti draiverit, mida läheb vaja heli väljavõlumiseks GUS-helikaartidest. Mul on kavas peagi pakkuda ka ALSA draiveri toetust, sest see toetab sekventserit. &kmid; näitab ekraanil muutuva värviga laulusõnu samal ajal, kui muusika mängib, mis muudab jälgimise eriti lihtsaks. Loodetavasti kujuneb &kmid;i kasutamine sulle sama lõbusaks kui mulle selle loomine. Antonio Larrosa Jiménez larrosa@kde.org Mõned &kmid;i tähtsamad omadused: Väga kasutajasõbralik liides karaoketeksti esitamiseks laulusõnu reaalajas esile tõstes. Omaette vaade, mis näitab, mida igal midi-kanalil esitatakse. Selleks märgitakse värviliselt ära klahvid (virtuaalsetel) klaviatuuridel. Kõige võimsam midi vastendaja (mapper), mida ükski operatsioonisüsteem pakub. Lohistamisvõimalus: võid &kde;s lohistada aknasse suvalise midi-faili näiteks &konqueror;ist. Sa võid muuta tempot, lastes lauludel kõlada aeglasemalt või kiiremalt. Tulukesed järgivad laulu rütmi. Kohandatavad fondid karaoketeksti näitamiseks. Kaks standardit sõnade lisamiseks midi-failidele: laulusõnadena või tekstina (ning automaatne äraarvamine, mida laul kasutab). Seansihaldus: kui &kde;st välja logides esitatakse mõnda laulu, alustatakse järgmise sisselogimise järel taas sama laulu esitamist. Helitugevuse muutmine reaalajas. Võimalus esitada isegi selliseid vigaseid midi-faile, mille peale teisi mängijaid krahh tabab! Võimalus avada gzipitud midi/karaoke-faile nagu iga muud faili. Tarbib kõigest umbes 0,1% minu CPU võimsusest (sõltub laulu keerukusest). Toetab väliseid midi-süntesaatoreid, AWE, FM ja GUS kaarte (viimase jaoks peab olema paigaldatud LUP draiver ja gusd). Töötab &Linux; ja FreeBSD operatsioonisüsteemides (vahest muudeski UNIX-ides). Laulu saab avada mitmel viisil. Esimene võimalus on menüükäsk Ava... (selle leiab menüüst Fail), mis avab standardse failidialoogi, kus saab valida, milline laul avada. Faili võib lohistada &konqueror;i aknast &kmid;i aknasse. Lohistada võib korraga ka mitu laulu. Laulu saab avada ka siis, kui käivitad &kmid;i käsurealt ja määrad laulu. Lõpuks saab laulu valida ka aktiivse kollektsiooni laulude nimekirjast. Laulu esitamiseks ava see nng klõpsa tööriistaribal nupule Esitus, vali käsk Esitus menüüst Lugu või vajuta lihtsalt tühikuklahvi. Pane tähele, et kui avad faili seda aknasse lohistades, hakkab &kmid; seda automaatselt esitama (kui lohistad mitu faili, lisatakse need kollektsiooni ja esitatakse üksteise järel). Kui &kmid; juba laulu esitab, võid konkreetsesse kohta liikuda ajaliuguriga, klõpsates seal &HKN;ga. Kui laul kõlab sinu arvates liiga kiiresti või liiga aeglaselt, vajuta nooltele tempo LCD kõrval, millega saad tempot aeglustada või kiirendada. Vaikimisi tempo taastamiseks tee LCD-l topeltklõps. Tühikuklahvil on kaks funktsiooni. Kui laul mängib ja sa vajutad tühikuklahvi, on see sama, nagu oleksid vajutanud nuppu Paus või valinud käsu Paus menüüst Lugu. Kui vajutad tühikuklahvi ajal, mil laulu ei mängita, hakkab &kmid; seda esitama. Laulusõnasid saab laulu salvestada kahel viisil: tekstisündmused või sõnade sündmused. Mõned laulud kasutavad üht, mõned teist, mõned mõlemat ja mõni ei sisaldagi sõnu :-) &kmid; lubab valida, milliseid sündmusi näidata. Ja mis veel parem: rakendus võib ka ise automaatselt valida, millist laadi sündmuseid laul kasutab, nii et sa ei pea seda käsitsi tegema. Kui lülitad sisse käsu Automaatne tekstivalija menüüst Seadistused, valitakse automaatsel karaoketekst, kuigi sa võid muidugi endiselt käsitsi määrata, millist tüüpi sündmuseid näha. Näidatavate sündmuste tüübi valimiseks kasuta vastavaid kirjeid menüüs Seadistused või vajuta klahve 1 ja 2 (vastavalt tekstisündmused ja sõnade sündmused). Kollektsioon kujutab endast sinu loodud midi-failide kogumit, mida esitatakse üksteise järel. Käesolevas osas tutvustame, kuidas kollektsioone kasutada, ja anname mõned nõuanded, kuidas need täielikult enda huve teenima panna. Kollektsiooni loomiseks ava kõigepealt kollektsioonihaldur, valides käsu Korralda... menüüst Kollektsioonid. Seejärel klõpsa nupule Uus ja anna uue kollektsiooni nimi. Võid ka kogu kollektsiooni kopeerida, valides selle nimekirjas ja klõpsates nupule Kopeeri, mille järel sul palutakse anda nimi uuele kollektsioonile, kuhu kuuluvad kõik need laulud, mis valitud kollektsioonigi. Kui sul on mitu kollektsiooni, saad kollektsioonihalduris mõne neist aktiivseks muuta lihtsalt seda valides. Ajutine kollektsioon on kollektsioon, kus hoitakse laule, mida soovid esitada, aga ei taha või ei ole veel lisanud ühtegi kollektsiooni. Seda kollektsiooni ei salvestata rakendusest väljumisel. Pea seda silmas, kui oled sinna hulga laule lisanud. Loe käesolevat peatükki edasi, kui soovid paremini mõista ajutise kollektsiooni mõtet. Kuidas kasutada võimalust Automaatne kollektsiooni lisamine Laulu saab kollektsiooni lisada mitmel moel. Igal juhul tuleb esmalt valida kollektsioonihalduris kollektsioon, kuhu soovid laule lisada. Seejärel võid klõpsata laulu lisamiseks nupule Lisa, mis avab failidialoogi, kus saad valida lisatavad laulud. Teised viisid laulu lisada sõltuvad valiku Automaatne kollektsiooni lisamine olekust. Kui valik Automaatne kollektsiooni lisamine on sisse lülitatud, siis laulu avamisel (menüükäsuga Fail Ava... või lohistades) lisatakse see/need automaatselt aktiivsesse kollektsiooni. Kui valik Automaatne kollektsiooni lisamine ei ole sisse lülitatud, siis laulu avamisel aktiveeritakse ja tühjendatakse ajutine kollektsioon ning avatavad laulud lisatakse sinna. Laulu kustutamiseks kollektsioonist ava kollektsioonihaldur, vali vajalik kollektsioon ja laul, mida soovid kustutada ning klõpsa nupule Eemalda. Sa saad määrata, millises järjekorras laule esitatakse. Kui valid võimaluse Järjekorras alammenüüst Esitamise järjekord menüüs Kollektsioonid, esitatakse laule selles järjekorras, nagu need on kollektsiooni lisatud. Kui valid võimaluse Segatud järjekorras, valib &kmid; nende esitamise järjekorra ise. Sealjuures peab ta siiski meeles, millises järjekorrasl lugusid esitatakse: isegi kui sa soovid neid esitada juhuslikus järjekorras, ei soovi sa vaevalt, et üht lugu kaks korda järjest esitataks, ning kindlasti tahad, et mängitaks ikka just eelmisena kõlanud lugu, kui klõpsad nupule Eelmine lugu. Juhusliku esituse nimekiri genreeritakse alati uuesti, kui lisad aktiivsesse kollektsiooni mõne faili või neid sealt eemaldad, samuti siis, kui valid menüüst käsu Segatud järjekorras. Esitatava laulu saab valida kollektsioonihalduris või karaoketeksti kohal olevast hüpikkastist. Järgmise laulu saab valida käsuga Järgmine lugu menüüst Lugu, klõpsuga nupule Järgmine lugu tööriistaribal või klahvi Nool paremale vajutamisega. Eelmise laulu saab valida käsuga Eelmine lugu menüüst Lugu, klõpsuga nupule Eelmine lugu tööriistaribal või klahvi Nool vasakule vajutamisega. Kollektsiooni kustutamiseks ava kollektsioonihaldur, vali kollektsioon, mida soovid kustutada, ja klõpsa nupule Kustuta. Pane tähele, et sa ei saa kustutada ajutist kollektsiooni, kuid see polegi oluline, sest seda ei salvestata niikuinii &kmid;i töö lõpetamisel. Midi vastendus (map) on asi, mis seob midi sündmusi teiste midi sündmustega. See on absoluutselt vajalik, kui süntesaator ei mõista standardsündmusi (see tähendab, et süntesaator ei vasta General Midi nõuetele). Sel juhul seab midi vastendus General Midi sündmused vastavuse sündmustega, millest süntesaator aru saab. Nii näiteks võib luua midi vastenduse, mis teisendab kõik sündmused Change patch to Bright Piano sündmusteks Change patch to Trumpet. Sel juhul mängitakse trompetit juhul, kui laul muidu näeb ette klaveri mängimise. See võib tunduda kentsakana - miks peaks mängima trompetit, kui laul näeb ette klaveri mängimise? -, kuid see on igal juhul kasulik. General Midi (GM) standard määrab kindlaks, et kui midi klaviatuur saab sündmuse muuta mudelhääleks 0, siis muudetakse aktiivne mudelhääl mudelhääleks Grand Piano, kuid vanemad süntesaatorid muudavad selle näiteks mudelhääleks Electric Guitar, kui saavad 0. Sel vanemal klaviatuuril oli näiteks vajalik 3, et mudelhääleks muudetaks Piano. Siin tulebki mängu midi vastendus, mis seob kõik sündmused change patch to 0 sündmustega change patch to 3 ning võimaldab nii mängida just õiget instrumenti. Lühidalt: kui sul ei ole välist süntesaatorit, siis ei! Kui sul on ainult helikaart, ei ole midi vastendusi vaja, sest kõik helikaardid vastavad GM nõuetele (nende hulgas AWE, GUS, FM ja nii edasi kaardid). Kui aga mängid muusikat välise süntesaatori kaudu ja see ei vasta GM nõuetele, tuleb luua oma midi klaviatuurile midi vastendus. Ehkki vastendusfaili loomiseks ja kõigi erinevate valikute õigete väärtuste paikapanemiseks võib kuluda terve õhtupoolik, tasub see kindlasti ära, sest usutavasti avastad oma klaviatuurilt seni varju jäänud võimalusi. Mul on näiteks odav Yamaha PSS-790, mis ei vasta GM nõuetele ega paku nii palju instrumente kui GM süntesaator, kuid &kmid;i midi vastendusega kõlab see paremini kui enamik helikaarte (kaasa arvatud AWE :-) ) tänu väliste süntesaatorite pakutavale helikvaliteedile (isegi kui nad ei vasta GM nõuetele). Midi vastenduse loomiseks pole omaette programmi, mistõttu pead faili redigeerima käsitsi (oma lemmiktekstiredaktoris). Midi vastendus on tekstifail, mis sisaldab kõike vastete loomiseks vajalikku muusika esitamise ajal. See koosneb neljast sektsioonist: PATCHMAP, KEYMAP, CHANNELMAP ja OPTIONS. Iga sektsioon tohib esineda vaid ühe korra, välja arvatud KEYMAP, mis võib esineda suvalise arvu kordi tingimusel, et iga kord kasutatakse erinevat TextID-d (loe selle kohta allpool). Vastendusfaili üldine struktuur on järgmine: DEFINE PATCHMAP ... END DEFINE KEYMAP "Klaviatuuri nimi" ... END DEFINE KEYMAP "Teine klaviatuur" ... END DEFINE CHANNELMAP ... END OPTIONS ... END Nagu näed, kasutatakse võtmesõna DEFINE määramaks, milline sektsioon algab (välja arvatud OPTIONS korral), ning iga sektsiooni lõpetab võtmesõna END. Kommentaaride lisamiseks tuleb vastavat rida alustada märgiga #. Kui oled oma faili valmis saanud, võiksid selle ka mulle saata, et &kmid;i tulevastes versioonides oleks võimalik toetada veelgi rohkemaid GM nõuetele mittevastavaid klaviatuure. See sektsioon määrab, kuidas vastendatakse GM ja sinu klaviatuuri vahel mudelhääli. Üldiselt käib see nii: (GM mudelhääle nimi)=(N) [AllKeysTo M] Kus N on arv, mille sinu klaviatuur peab saama, et muuta mudelhäält samamoodi, nagu näeb ette GM standard. Pane tähele, et võrduse vasakut poolt ignoreeritakse, nii et GM mudelhääled peavad olema järjekorras (0 kuni 127). See tähendab, et sa ei tohi ridade järjekorda muuta ega jätta välja ühtegi 128 instrumendist. Lisavõtmega AllKeysTo M saab siduda kõik antud instrumenti kasutavad noodid klahviga M. Oletame näiteks, et sinu midi klaviatuuril ei ole lasuheli (GM mudelhääl 127), nii et soovid siduda selle trummilöögiga (klahv 60), mis kõlab lasule sarnaselt. Selleks tuleb sektsiooni PATCHMAP 127. rida vormistada nii: Gunshot =100 AllKeysTo 60 Niisiis juhul, kui midi-fail üritab nooti mängida mudelhäälega 127 (lask), seostatakse see mudelhäälega 100 (sinu klaviatuuri trummilöögi mudelhääl) ja mängitakse nooti 60 (sõltumata klahvist, mida mängitakse). Pane tähele, et kui ma kasutasin väljendit trummilöögi mudelhääl, siis ma pidasin silmas mudelhäält, milles iga klahv mängib erinevat trummi, taldrikuid, täristit ja nii edasi, mitte aga heli, mis on mõnel klaviatuuril ja mis mängib iga klahviga sama trummi erinevat tooni. Sektsioon KEYMAP määrab kindlaks klahvide vastendamise antud kanali või instrumendi korral. Üldiselt näeb see välja nii: DEFINE KEYMAP "Klaviatuurivastenduse nimi" C 0 =0 C#0 =1 D 0 =2 ... END Nagu sektsioonis PATCHMAP, on ka siin oluline ridade järjekord ning nende täielik esinemine (see tähendab, kõik 128 klahvi). Kui määrad mitu klaviatuurivastendust erinevatele kanalitele ja instrumentidele, pead neile iga sektsiooni esimeses reas määrama erineva nime. Klaviatuuritabelit kasutatakse peamiselt klahvide vastendamiseks löökriistakanaliga. Vaata näiteid rakendusega kaasasolevatest vastendusfailidest. Selle sektsiooniga saab vastendada mõned kanalid teistega. Kui soovid näiteks vahetada esimese ja teise kanali, ongi selleks mõeldud sektsioon CHANNELMAP. See on tulusam klaviatuuride korral, mille puhul löökriistakanal peab olema määratud (GM standard kasutab kanalit 19, mõned kanalit 16, mõned aga 9). Pane tähele, et midi-seadmed kasutavad 16 kanalit, mistõttu sektsioonis CHANNELMAP peab olema 16 rida (0 kuni 15) kujul: (N) = (M) [Keymap "Nimi"] [ForcePatch x] Kus N on kanal, millele seatakse vasteks kanal M. Võtmega Keymap saab lasta antud kanalil kasutada klaviatuurivastendust Nimi (vastav klaviatuurivastendus peab vastendusfailis olema eelnevalt defineeritud!). Võtme ForcePatch kasutamisel ignoreeritakse kõiki sündmusi, mis üritavad muuda kanalil kasutatavat mudelhäält, ning selle asemel kasutatakse mudelhäält x. Võti ForcePatch tuleb kasuks näiteks siis, kui soovid alati kasutada löökriistakanalil löökriista-mudelhäält. Sektsioonis OPTIONS saab kindlaks määrata mõned üpris kasulikud üldised valikud: OPTIONS PitchBenderRatio = r MapExpressionToVolumeEvents END Määrata võib mõlemad võtmed, ainult ühe või mitte kumbagi. Väärtus PitchBenderRatio r on suhe, millega võimendatakse helikõrguse muutmise sündmusi. Kui midi-fail saadab helikõrguse muutmise sündmuse väärtusega n, siis tegelikult kasutatakse sel juhul väärtust n*(r/4096) (4096 selleks, et vastendusfaili ei tekiks kümnendmurde). Selle taga seisab see, et GM standardi kohaselt juhul, kui midi-klaviatuur saab helikõrguse muutmise sündmuse väärtusega 4096, tuleb noot muuta kõrgemaks, kuid mõned midi-klaviatuurid üritavad sel juhul nooti muuta lausa kahe või isegi terve oktavi võrra! Seda saab hõlpsasti parandada erinevaid väärtusi proovides, et KMid võiks 4096 asemel saata sobiva väärtuse. Kui vastendusfailis määratakse võti MapExpressionToVolumeEvents ja midi-fail üritab saata expression-sündmuse, siis KMid saadab helitugevuse sündmuse, mida mõistab ka enamik GM nõuetele mittevastavaid klaviatuure ja mille mõju on üldiselt samasugune. Paljud midi-failid kasutavad expression-sündmuseid heli vaibumiseks laulu lõpus, nii et kui arvad, et muusika peaks kõlama mahedamalt, võid selle võtme välja lülitada ja vaadata, kas tulemus sind rahuldab, sest sinu midi-süntesaator võib expression-sündmust ignoreerida, kuna ei mõista seda. Midi vastenduse kasutamiseks ava Midi seadistamise dialoog käsuga Midi seadistamine... menüüst Seadistused. Klõpsa nupule Lehitse..., vali failidialoogist vajalik vastendusfail ja naudi muusikat! Kanalivaade on aken, kus näed klaviatuure (üks iga midi-kanali kohta). Neil klaviatuuridel tõstetakse esile noodid, mida iga instrumendiga mängitakse, nii et võid oma silmaga näha, mis mida ja kuidas esitab. Kanalivaates saad valida, millist instrumenti iga kanal mängub. Kanalite juures on hüpikkast, kust saadki instrumendi valida. Kui oled instrumenti muutnud, muutub selle nimetuse kõrval seisev roheline tuluke punaseks, andes märku, et tegemist pole vaikimisi instrumendiga. Kui soovid kanalile taas vaikimisi instrumenti määrata, klõpsa lihtsalt punasele nupule ning vaikeväärtus taastataksegi. Kanalivaade võib noote näidata kahel kujul (vähemalt praegu). Soovitud võimaluse saab valida käsuga Kanalite vaate valikud... menüüst Seadistused. Valida saab välimuse, mille korral mängitavaid klahve vajutatakse nii, nagu oleks tegemist tavalise klaveriga (Ruumiline), või välimuse, mille korral klahvid värvitakse punaseks, nii et neid on hõlpus näha (Ruumiline täidetud). Kui mängid ka ise klaverit või mõnda muud instrumenti, saad selle vaate abil enda oskuseid täiendada. Mina olen seda kasutanud ning (tempot aeglasemaks määrates) on see uute teoste äraõppimisel päris kasulik. See näitab tempot, millega laulu esitatakse, see tähendab, laulu kiirust. Mida suurem arv, seda kiiremini laulu esitatakse. Sa võid laulu tempot muuta: kui näiteks sa ei jõua laulusõnu jälgida, võid tempo aeglasemaks muuta. Tempo muutmiseks saab kasutada LCD kõrval asuvaid nooli. Kui oled tempot muutnud, saad esialgse väärtuse taastada topeltklõpsuga LCD-le. Klahv Toiming Tühikuklahv Esitab avatud laulu, kui see veel ei mängi, või peatab, kui see mängib. Backspace Peatab esituse Nool paremale Aktiivse kollektsiooni järgmine lugu Nool vasakule Aktiivse kollektsiooni eelmine lugu Nool üles Kerib sõnu rea võrra üles Nool alla Kerib sõnu rea võrra alla Page Up Kerib sõnu lehekülje võrra üles Page Down Kerib sõnu lehekülje võrra alla 1 Näitab tekstisündmusi 2 Näitab sõnade sündmusi &Ctrl;O Avab laulu &Ctrl;Q Väljub &kmid;ist F1 Avab käesoleva käsiraamatu Mis see midi-fail õieti on? Midi-fail on fail, mis sisaldab infot, kuidas laulu esitada: see sisaldab lihtsalt noote, rütmi, kiirust &etc; See tähendab ka seda, et üks ja sama midi-fail kahel erineval seadmel esitatuna võib anda väga erinevaid tulemusi täpselt nii, nagu ka kaks muusikut võivad üht ja sama lugu väga erinevalt esitada. Ma saan oma mp3/wav-mängijaga palju parema heli, miks üldse &kmid;i kasutada? Ega kedagi saagi sundida &kmid;i kasutama, aga tüüpilise midi-faili suuruseks on 50 Kb, tüüpilise mp3-faili suuruseks aga 4 Mb (ja seda tihenduse 1:80 juures!). Hea süntesaatori korral on helikvaliteet täiesti võrreldav. Veelgi enam: midi-failis saab muuta konkreetseid instrumente, laulu kiirust &etc; ehk teisisõnu, sul on laulu üle suurem kontroll. Minu AWE kaart ei tööta KMidiga. Mida teha? See võib juhtuda siis, kui paigaldad &kmid;i binaarfailina (rpm, deb). Sel juhul on &kmid; ilmselt kompileeritud ilma AWE toetuseta. Kui see nii ei tööta, tuleks hankida rakenduse lähtekood (näiteks &kmid;i koduleheküljelt). Tahan kollektsiooni lisada terve kataloogi, sest ühe faili kaupa pole see üldse lõbus. Mina olen nõus :-) Sellepärast &kmid; toetabki lohistamis. Ava lihtsalt &konqueror;is kataloog, mida soovid lisada, vali kõik failid ja lohista need &kmid;i aknasse. Kontrolli eelnevalt, et sisse oleks lülitatud valik Automaatne kollektsiooni lisamine. Sel juhul lisatakse failid aktiivsesse kollektsiooni. Kui see valik pole sees, lisatakse failid ajutisse kollektsiooni. Ma ei jõua sõnu jälgida, laul mängib liiga kiiresti! Esitamise saab aeglasemaks, kui vajutada LCD-st vasakul asuvat noolt. Pane tähele, et vaiketempo tagasisaamiseks tuleb teha LCD-l topeltklõps. Ma lisan siinkohal mõned nõuanded, mis lubavad &kmid;i veelgi tõhusamalt kasutada: Failide avamine Mul on alati &kde; töölaual lahti &konqueror;i aken ja &kmid; samal töölaual (kui ma mängin midi-faili) või kleepuv (kui ma mängin karaoke-faili :-) ). Sel moel saan alati, kui kollektsioon läbi saan või kui ma tahan mõnda muud faili mängida, minna Konquerori aknasse, valida seal faili ja lohistada &kmid;i aknasse. Kui näiteks tahad mängida mõnda midi-faili, aga ei taha neid ühtegi kollektsiooni lisada, siis lülita välja valik Automaatne kollektsiooni lisamine (menüüs Kollektsioonid) ning avatavad failid lisatakse ajutisse kollektsiooni. Veel üks viis kollektsiooni luua Oletame, et sul on midi.failid A.mid, B.mid ja C.mid. Algul tahad ainult esimest midi-faili mängida, nii et lülitad välja valiku Automaatne kollektsiooni lisamine ja avad faili A.mid. Nii tekib ajutine kollektsioon kõigest ühe failiga. Siis aga tahad mängida ka faili B ja C ning neist kõigist kollektsiooni luua. Kuidas seda teha? See on lihtne. Lülita sisse valik Automaatne kollektsiooni lisamine ja ava failid B.mid ja C.mid (mis tahes meetodiga). Need lisatakse nüüd automaatselt ajutisse kollektsiooni, kus sul on nüüd failid A.mid, B.mid ja C.mid. Seejärel ava kollektsioonihaldur, vali ajutine kollektsioon ja klõpsa nupule Kopeeri. Anna uue kollektsiooni nimi ning ongi kõik. Nüüd on sul uus kollektsioon, kus on midi-failid A, B ja C ning seda kollektsiooni ei kustutata ka &kmid;ist väljudes. Siin on mõned inimesed, kes on saatnud mulle midi-faile või postkaarte. Suur tänu teile kõigile! Nende laulude kuulamine ja postkaartide vaatamine hoiab mind aina kinni &kmid;i programmeerimise juures. Ola Sigurdson - Taking Care of Business (Bachman Turner Overdrive) EG Lim - väga kena postkaart Penangist. Guenther Starnberger - Amadeus (Falco) ja Schrei Nach Liebe (Die Aerzte) Leandro Terrés - All That She Wants ja The Sign (Ace of Base) Nick Stoic - kaks midi-faili &kmid;i looja on Antonio Larrosa Jiménez, Málagast (Hispaania). Ma olen Málaga ülikooli matemaatikatudeng ja praegu kolmandal kursusel, nii et ega väga palju aega hobide jaoks ei ole, aga ma üritan seda siiski alati natuke leida... Minu hobid on sellised: programmeerimine, midi-failide kogumine, muusika mängimine ja teoreemide tõestamine :-) Kui tahad teada, kust hankida midi/karaoke-faile, kui sul on mõni küsimus, veateade või idee, kuidas &kmid; võiks veel parem olla või kui sa lihtsalt soovid mind natuke õnnelikuks teha, saada mulle palun e-kiri aadressile larrosa@kde.org või antlarr@arrakis.es või kirjuta mulle tavaline kiri: Antonio Larrosa Jimenez Rio Arnoya 10 5B Malaga (Spain) Sa võid mu väga õnnelikuks teha, kui saadad postkaardi oma kodukoha vaatega või midi/karaoke-faili mõne oma kodumaa bändi looga. Kõik, kes saadavad mulle postkaardi või midi-faili, jäädvustavad oma nime käsiraamatus ära toodud &kmid;i sõprade halli (kui nad just ise sellele vastu ei ole). Siiski võta palun enne ühendust, kui midi-faili saadad, sest mul võib see juba olemas olla. Ma tahan rõhutada, et &kmid; on loodud täielikult minu enda vabast ajast, ilma et ükski firma või eraisik oleks seda rahaliselt toetanud. Sestap pea kasutamisel meeles, et ainus asi, mis õhutab mind selle kallal edasi vaeva nägema, on tagasiside kasutajatelt (olgu see siis postkaart või e-kiri). Ma tahaksin tänada abi eest &kmid;i arendamises järgmisi isikuid: Paul J. Leonard P.J.Leonard@bath.ac.uk - AWE kaartide toetus Sebestyen Zoltan szoli@digo.inf.elte.hu- FreeBSD port ja AWE testimine Christian Esken esken@kde.org - KDE multimeediarakenduste eest hoolitsemine Stephan Kulow coolo@kde.org- konfigureerimisskriptid ja abi automake'i' ning CVS'i juures' Jaroslav Kysela - abi &Linux; Ultrasound projekti draiveri toe loomisel Takashi Iwai ja Joseph H. Buehler - AWE kaartide liiga suure helikõrguse parandus Adrian Knoth - heade uudiste ja paljude ettepanekute eest Kevin Street - paik FreeBSD 3.0 toetamiseks Tänu väärivad ka Jose Luis Sanchez GUS toetuse testimise eest, Ignacio Garcia AWE toetuse testimise eest, Hans Petter Bieker, Ola Sigurdson, Marc Diefenbruch, Peter Gritsch, Magnus Pfeffer, Urko Lusa, Peter-Paul Witta, Thorsten Westheider, Ulrich Cordes ja kõik, kes on saatnud mulle paiku, veateateid või ka lihtsalt julgustava e-kirja. Mõistagi kuulub tänu kõigile imelistele muusikutele kogu võrgus, kes jagavad meile jätkuvalt imetoredaid midi- ja karaoke-faile. Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &kmid;i autoriõigus 1999-2001: Antonio Larrosa Jiménez Dokumentatsiooni autoriõigus 1999-2001: Antonio Larrosa Jiménez &underFDL; &underGPL; &install.intro.documentation; Lisaks leiab &kmid;i selle koduleheküljelt aadressil http://www.arrakis.es/~rlarrosa/kmid.html. Seal saab jälgida arendustööd, lugeda mõningat infot, vaadata pilte, uurida saitide nimekirja, kust karaoke-laule tõmmata &etc; &kmid; vajab tööks: &kde;. Nojah, see sul juba ilmselt on :-) Helikaart. Soovitatav on hea helikaart ja/või väline süntesaator, sest helikvaliteet sõltub suuresti just helikaardist: muusika mängimine pole kaugeltki ühesugune, kui seda teha FM-seadmega või AWE kaardiga. Kui sul helikaarti pole, võid siiski &kmid;i kompileerida võtmega MODE_DEMO_ONLYVISUAL ning see töötab, nagu sul oleks helikaart - aga loomulikult ei kuule sa ühtegi heli... &install.compile.documentation; Ma olen pannud kaasa mõned näited, mis on paigaldatud kataloogi $dollar;KDEDIR/share/apps/kmid. Kui sul tekib mingi probleem, ära kõhkle sellest kirjutamast &kde; meililisti või ka otse mulle.