RSS"> ]> &Frerich.Raabe; &Frerich.Raabe.mail; &Jonathan.Singer; &Jonathan.Singer.mail; MarekLaane

bald@online.ee

Tõlge eesti keelde 2001, 2002, 2003 &Frerich.Raabe; &FDLNotice; 2003-10-14 2.00.00 &knewsticker; on &kde; paneeli (nimetatud ka &kicker;iks) uudiste jälgimise aplett. KDE KNewsTicker tdenetwork uudistejälgija aplett &knewsticker; on &kde; paneeli (tuntud ka &kicker;i nime all) aplett, mis võimaldab kiiresti ja mugavalt jälgida uudiseid päris paljudel uudistesaitidel (näiteks Slashdot, &Linux; Weekly News, Freshmeat). Selleks hangib &knewsticker; uudistesaidilt erilise &RSS; faili, mis sisaldab nii pealkirju kui viiteid vastavatele artiklitele endale. Sellised failid on tänapäeval üsna levinud ning &knewsticker; pakub juba omalt poolt välja päris korraliku valiku selliseid faile pakkuvatest uudisteallikatest. &RSS; failid on muutunud aina populaarsemaks ning käesolev aplett ei ole kaugeltki esimene, mis neid kasutab. Aga mis üldse on &RSS; failid? Selles osas püüamegi sellele lühidalt vastata ning viidata mõningatele allikatele, kus leiab antud teema kohta täpsemat infot. Lühidalt öeldes on &RSS; kompaktne &XML;-põhine infovahetusstandard, mille alusel saidid saavad üksteise uudiste pealkirju ja uudiseid vahetada. Sageli arvatakse, et &RSS; on lühend, mis lahtimõtestatult tähendab Rich Site Summary ehk rikkalik saidikokkuvõte. Selline seletus ei ole küll üldlevinud, kuid see annab aimu, mida ilmselt &RSS; loojad silmas pidasid. Kuna tegelikult ei valitse üksmeelt, mida &RSS; tähendab, siis ei tuleks seda pidada lühendiks, vaid nimeks. &RSS; sai alguse 1999. aastal, kui selle leiutas NetScape oma veebisaidi my.netscape.com sisu kompaktse edastamise vorminguna. Esimene ilmavalgust näinud &RSS; väljalase kandis numbrit 0.9. Mõni kuu hiljem üllitas &Netscape; &RSS; versiooni 0.91, mis sisaldas ka hulganisti <scriptingNews> vormingu elemente. &RSS;-failide põhimõte on pakkuda lihtne, selge ja porditav meetod veebisisu, eriti aga just uudiste levitamiseks: uudistesaidid pakuvad &RSS;-faili, mis koosneb põhimõtteliselt valikust kirjetest ning iga kirje sisaldab pealkirja ja täielikule artiklile viitavat &URL;-i. &RSS;-fail sisaldab ka muud üldist infot konkreetse uudistesaidi kohta, näiteks selle nime ja kodulehekülge, mida &knewsticker; samuti edastab. Praeguseks on olemas mitu täiendavat ja täiendatud &RSS; vormingu versiooni (0.91, 0.92, 0.93, 1.0 ja praegune versioon 2.0), kuid esimesed kaks versiooni sisaldavad endiselt umbes 85% kõigist veebis pakutavatest failidest. Ometi suudab &knewsticker; käsitleda kõiki versioone kuni 2.0 välja! Loomulikult oli eeltoodu vaid põgus ja äärmiselt ebatäielik katsetus anda elementaarne ülevaade &RSS;-failidest. Kui see teema sind rohkem huvitab, võid tutvuda järgmiste materjalidega, mis pakuvad märksa põhjalikumat ülevaadet ja selgitusi: http://www.webreference.com/authoring/languages/xml/rss/intro/ Väga pragmaatiline sissejuhatus &RSS; vormingusse konkreetsete näidete ja juhistega. Koos põhjalike spetsifikatsioonidega on see kindlasti hea teejuht inimestele, kes kaaluvad mõtet pakkuda &RSS;-faile ka oma koduleheküljelt. http://www.oreillynet.com/rss/ O'Reilly &RSS; lehekülg pakub hulganisti üldisi artikleid &RSS; kasutamise kohta, viimaseid uudiseid &RSS; arendajatelt, samuti olulist infot veebiarendajatele, kes kavatsevad &RSS;-i kasutama hakata. http://blogspace.com/rss/ Ka see lehekülg kujutab endast suurepärast allikat &RSS; arendamist puudutavate uudiste kohta, mis peaks eriti pakkuma huvi neile arendajatele, kes töötavad &RSS;-põhise tehnoloogia kallal. http://www.w3.org/RDF/ Ainus autoriteetne allikas RDF-i ehk XML-põhise keele kohta, millest on välja kasvanud &RSS; versioonid. Selle avaldajaks on World Wide Web Consortium. Siin on ära toodud ulatuslik valik viitu teistele teemakohastele saitidele, samuti RDF-i arendamise ajalugu, ülevaade selle arhitektuurist, RDF-i puudutavate artiklite arhiiv ning hoolikalt valitud tööriistade nimekiri arendajatele, kes kavatsevad RDF-i kasutada. Arendajad võivad ka üle vaadata erinevate &RSS; versioonide spetsifikatsioonid: Versioon 0.90: http://www.purplepages.ie/rss/netscape/rss0.90.html Versioon 0.91: http://backend.userland.com/rss091 Versioon 0.92: http://backend.userland.com/rss092 Versioon 0.93: http://backend.userland.com/rss093 Versioon 1.0: http://web.resource.org/rss/1.0/ Versioon 2.0: http://backend.userland.com/rss Kui leiad veel mingeid teemakohaseid saite või dokumente ja arvad, et neid võiks siin ära märkida, ära kõhkle, vaid saada need &Frerich.Raabe;le &Frerich.Raabe.mail;, et need oleks võimalik käesolevasse dokumenti lisada, kus nad saavad olla kõigile kasulikud. Suured tänud juba ette! P.S. Eesti keeles on võimalik &RSS; kohta põhjalikumalt lugeda ning leida &RSS; faile pakkuvate uudisteallikate andmeid aadressil http://www.feedreader.com. &knewsticker; &kde; paneelil &knewsticker; &kde; paneelil &knewsticker;i saab käivitada nagu iga muu &kicker;i apleti: see tuleb vaid lisada paneelile (või alampaneelile). Selleks tee hiire parema nupuga klõps &kde; paneelil ja vali LisaAplett&knewsticker;. &knewsticker; omaette alampaneelil &knewsticker; omaette alampaneelil Teine võimalus on seada &knewsticker; omaette alampaneelile. Selleks lisa uus alampaneel paneelimenüü käsuga LisaLaiendusAlampaneel. Seejärel klõpsa alampaneelil hiire parema nupuga ja lisa &knewsticker;, nagu eespool kirjeldatud. &knewsticker; omaette aknas &knewsticker; omaette aknas Kolmas levinud viis &knewsticker; käivitada on valida K menüüst Internet&knewsticker;. See käivitab &knewsticker;i omaette aknas, mida saab soovikohaselt liigutada ja mille suurust on võimalik igati muuta. &knewsticker;i seadistustedialoogi saab avada hiire parema klõpsuga keritavatel uudistel või klõpsates noolega nupul ning valides ilmuvast menüüst kirje KNewstickeri seadistamine.... Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Üldine. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Üldine. Siin saab määrata, kui kiiresti teksti keritakse, kuidas see peaks välja nägema ning veel mitmeid apleti üldisi omadusi. Kirjeldame lühidalt, mis tähendus on selle kaardi igal elemendil: Hiireratta tundlikkus: Selle liuguri abil saab määrata teksti kerimise kiirust hiireratta kasutamisel. Uudiste päringu intervall Siin saab määrata, milliste ajavahemiku järel esitab &knewsticker; seadistatud uudisteallikatele päringu saada uusi pealkirju. Üldiselt sõltub see sellest, kui kiiresti soovid uudistest teada saada ja kui suure koormuse alla tahad oma võrgu panna: Väiksem väärtus (vähem kui 15 minutit) võimaldab sul saada uudistest päris ruttu teada, kuid arvesta, et see suurendab märgatavalt võrguliiklust. Seepärast ei peaks madalaid väärtusi kasutama väga populaarsete uudistesaitide (näiteks Slashdot või Freshmeat) puhul, mis on niigi tugevasti koormatud kõigile sissetulevatele päringutele vastamisega. Suurem väärtus (enam kui 45 minutit) ei võimalda sul just väga kiiresti uudistest teada saada, aga kui reaalajas töötamine ei ole omaette siht, ei tohiks see probleeme valmistada. Pikema ajavahe puhul on positiivne ka see, et nii on võrgukoormus suhteliselt väike, mis säästab nii sinu kui päringut saava uudistesaidi süsteemiadministraatori närve ja ressursse. Enamasti peaks olema igati sobiv ja mõistlik vaikeväärtus (30 minutit). Sisestatud nimede kasutamine uudistesaitidel Selle kasti märkimine sunnib uudistejälgija kasutama nime, mida oled määranud uudisteallikate nimekirjas (seda saab näha kaardil Uudisteallikad), mitte aga nime, mida uudisteallikas ise teatab. See võib olla üsna tulus selliste saitide korral, mis annavad teada väga pika või mõttetu nime. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Uudisteallikad. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Uudisteallikad. Sellel kaardil saab hallata uudisteallikaid, millele &knewsticker; päringuid esitab. Klõps suvalisel kirjel hiire parema nupuga avab kontekstimenüü, mis võimaldab klõpsatud kirje eemaldada, seda muuta või lisada hoopis uue kirje. Kaardi allosas on kolm nuppu, mis lasevad teha samasuguseid asju. Uut uudisteallikat saab nimekirja lisada neljal moel: Klõpsuga kaardi allosas asuval nupul Lisa.... Hiire parema nupu klõpsuga nimekirjas ja kontekstimenüüst käsku Lisa uudisteallikas valides. Suvalise &RSS; faili võib lohistada nimekirja mõnest muust rakendusest (näiteks &konqueror;). See lisab nimekirja uue kirje, märgib selle nimeks Tundmatu ja määrab maksimaalseks artiklite arvuks 10. Lõpuks võib ka klõpsata suvaliselt &RSS; failil failihalduris &konqueror;, et see lisataks kohe nimekirja. Millist võimalust sa ka ei kasutaks, ilmub uudisteallika dialoog, mis võimaldab sisestada lisatava uudisteallika täpsed omadused. Olemasolevat uudisteallikat saab muuta kahel moel: Klõpsates dialoogi allosas asuval nupul Muuda.... Hiire parema nupu klõpsuga nimekirjas sellel uudisteallikal, mida soovid muuta, ja kontekstimenüüst käsku Muuda... valides. Millist võimalust sa ka ei kasutaks, ilmub uudisteallika dialoog, mis näitab valitud uudisteallika omadusi. Mõnikord võib tekkida soov uudisteallikas nimekirjast eemaldada. Seda saab teha kahel moel: Klõpsates dialoogi allosas asuvale nupule Eemalda. Klõpsates hiire parema nupuga uudisteallika nimel nimekirjas ja valides kontekstimenüüst käsu Eemalda '...'. Mõlemal juhul ilmub dialoog, mis küsib, kas sa tõesti soovid just seda uudisteallikat eemaldada. Võimalik on eemaldada ka mitu uudisteallikat korraga, kui hoida all klahvi &Ctrl; ja klõpsata kirjetel, mida soovid eemaldada, või klõpsata hiire vasaku nupuga ja lohistada hiirt üle kirjete, mida soovid eemaldada. Selline näeb välja uudisteallika lisamise ja muutmise dialoog. Selline näeb välja uudisteallika lisamise ja muutmise dialoog. Uudisteallikat lisades või muutes ilmub uudisteallika dialoog (nagu ülaltoodud pildil), mis pakub võimaluse muuta uudisteallika mitmesuguseid omadusi: Nimi: Uudisteallika nimi. Seda teksti kasutatakse ainult juhul, kui kaardil Üldine on lubatud võimalus Sisestatud nimede kasutamine uudistesaitidel. Lähtefail: Siin saab määrata &URL;-i, mis osutab uudiste allika &RSS; failile. See võib olla nii kohalik kui ka võrguserveril asuv fail. Samuti võib klõpsata paremal asuvale nupule, mis avab mugava faili valimise dialoog, kus saab &URL;-i käsitsi sisestamise asemel vajaliku faili ise valida. Fail on rakendus Selle märkimisel ei pea &knewsticker; &URL;-i (mis on määratud väljal Lähtefail) mitte viiteks &RSS;-failile, vaid rakendusele (tavaliselt skriptile) viitavaks &URL;-iks. Antud uudisteallikale päringut esitades käivitab &knewsticker; rakenduse ning käsitleb kogu selle standardväljundit &RSS;-ina. See on üsna mugav võimalus pruukida teisendusskripte, mis laadivad alla &HTML;-faili ja töötlevad seda, andes tulemuseks &RSS;-i, millest &knewsticker; suudab aru saada. Mõningaid skripte, mis ⪚ laadivad alla börsiandmeid, leiab moodulis tdeaddons kataloogis knewsticker-scripts. Kategooria: Siin saab määrata, millisesse kategooriasse uudisteallikas kuulub. Uudisteallikate jagamine kategooriatesse muudab palju hõlpsamaks arvukate allikate nimekirja haldamise. Maks. artikleid: Siin saab määrata, mitu artiklit jätab &knewsticker; antud uudisteallika puhul vahemällu. Seda väärtust ei ületata kunagi. See on eriti mugav uudistesaitide puhul, mis pakuvad korraga ainult kolm uudist, kuid sina soovid näha näiteks viimast kümmet. Sellisel juhul tõmbab &knewsticker; alla kolm kirjet ning liidab need nimekirjaga, kus on juba ees vahemälus paiknevad seitse eelmist kirjet. Ikoon: Siin saab määrata pildifaili (eelistatavalt suurusega 16x16 pikselit) &URL;-i, mida kasutatakse antud uudisteallika puhul. Ikoonide abil on märksa lihtsam eristada erinevaid uudistesaite ja näha, millise saidi pealkiri parajasti &knewsticker;is end ette kerib. Allosas on harjumuspärased nupud, millest üks väärib siiski erilist tähelepanu: klõps nupul Soovita sunnib &knewsticker;i pakkuma enamikule väljadele tõenäoliselt parimaid väärtusi, kui oled määranud sobiliku lähtefaili &URL;-i. See tähendab, et enamasti piisab lihtsalt &RSS;-failile viitava &URL;-i asetamisest väljale Lähtefail. Kui nüüd klõpsata nupul Soovita, ilmuvad ülejäänud väljadele väärtused, mida saab vajaduse korral muuta. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Filtrid. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Filtrid. Sellel kaardil saab määrata filtreid, mida rakendatakse enne seda, kui pealkirjad hakkavad üle ekraani kulgema. Filtrid puudutavad ainult keritavas tekstis näidatavaid pealkirju, menüüs on alati näha kõik pealkirjad. Suurema osa kaardist hõlmab kast, kus on üles loetud kõik parajasti seadistatud filtrid. Iga filtri ees on väike märkekastike, mille märkimine rakendab filtri ja märke eemaldamine keelab ajutiselt filtri rakendamise, jättes selle samas nimekirjast eemaldamata. Vaikimisi filtreid ei kasutata, nii et tõenäoliselt on suur kast täiesti tühi. Mõistagi pakub dialoog võimaluse uusi filtreid lisada ja neid ka hallata: Filtri lisamiseks sisesta selle omadused (üksikasjaliku kirjelduse filtri erinevatest omadustest leiab osast Filtri komponendid) kastidesse sektsioonis Filtri omadused ja klõpsa nuppu Lisa. Olemasoleva filtri muutmiseks vali filter, mida soovid muuta, tehes sellel nimekirjas klõpsu hiire vasaku nupuga, ja seejärel muuda selle omadusi allasuvas sektsioonis. Filtri eemaldamiseks vali see nimekirjast ja klõpsa nuppu Eemalda. Iga filter koosneb neljast komponendist: Tegevus – see võib olla kas Näita või Ära näita ning see määrab, mis juhtub pealkirjaga juhul, kui filter sobib. Uudisteallikas – siin saab määrata, kas filter mõjutab ainult konkreetset uudisteallikat või tuleb seda rakendada kõigi uudisteallikate pealkirjade puhul. Tingimus – see määrab koos võtmesõna või avaldisega, kas filter sobib või mitte. Tingimus võib olla ⪚ sisaldab, ei võrdu või vastab. Täpsemalt on sellest juttu edaspidi. Võtmesõna/Avaldis - kasutaja määratud string, mis koos tingimusega kujutab endast filtri põhielementi. Täpsemalt on seda komponenti kirjeldatud edaspidi. Kõiki komponente saab seadistada sektsioonis Filtri omadused. Tingimuse võimalikud väärtused väärivad lähemat selgitamist: sisaldab, ei sisalda: filter sobib siis, kui pealkirjas leidub/ei leidu vastav võtmesõna/avaldis. See ei ole tõstutundlik, nii et võtmesõnad KDE, kDE või kde sobivad kõigile pealkirjadele, milles leidub KDE. võrdub, ei võrdu: filter sobib siis, kui pealkirjas on/ei ole täpselt määratud võtmesõna/avaldis. See on tõstutundlik, nii et avaldiste Linux, linux ja LINUX puhul sobib pealkirjas leiduvale Linux ainult esimene. vastab: selle tingimuse kasutamine paneb &knewsticker;i määratud võtmesõna/avaldist käsitlema regulaaravaldisena. Regulaaravaldistest räägib lähemalt see artikkel, mille leiab saidilt www.evolt.org. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Kerimine. Selline näeb välja seadistustedialoogi kaart Kerimine. Sellel kaardil saab määrata asju, mis mõjutavad &knewsticker;i teksti kerimist: Kerimise kiirus Selle liuguriga saab määrata, kui kiiresti teksti keritakse. Kui tegumiribal on üsna vähe ruumi (ja seepärast ka Uudistejälgija aken üpris tilluke), oleks võib-olla mõttekas määrata väiksem kiirus, et jõuaks ikka pealkirja läbi lugeda. Suurema ruumi (ja paremate silmade) korral on pigem soovitatav kiirust suurendada, et ei peaks liiga kaua ootama uute pealkirjade nägemist. Liikumise suund Nende võimalustega saab määrata, millises suunas tuleb teksti kerida, ⪚ paremalt vasakule või vasakult paremale, ülevalt alla või alt üles. Samuti saab siin lasta teksti 90 või 270 kraadi võrra keerata, mis ei ole just väga hästi loetav, kuid võib tulla kasuks vertikaalse paneeli korral. Keritava teksti font Klõpsuga paremal asuval nupul Vali font... saab valida fondi, mida kasutatakse keritava teksti näitamisel. Mõned fondid on halvemini loetavad, eriti kui neid kasutatakse keritavas tekstis, nii et siin oleks mõttekas valida font, mida on hõlpus lugeda isegi siis, kui tekst liigub. Esiplaani värv Klõps sellel nupul avab mugava värvi valimise dialoogi, kus saab valida värvi, mida kasutatakse keritava teksti esiplaanil (&ie; teksti enda värv). Taustavärv Klõps sellel nupul avab mugava värvi valimise dialoogi, kus saab valida värvi, mida kasutatakse keritava teksti taustal. Esiletõstetud pealkirja värv Klõps sellel nupul avab mugava värvi valimise dialoogi, kus saab valida värvi, mida kasutatakse pealkirjade puhul siis, kui need on esile tõstetud (siis, kui hiirekursor on pealkirja kohale viidud). Näidatakse ainult iga allika kõige värskemat uudist Selle märkimine sunnib keritavas tekstis näitama iga uudisteallika puhul ainult kõige uuemat pealkirja tavalise kõigi pealkirjade näitamise asemel. Ikoonide näitamine Selle kasti märkimine sunnib &knewsticker;i näitama iga keritava pealkirja ees ikooni (kui see on olemas). Nii on võimalik märksa hõlpsamalt määrata, millisele uudistesaidile mingi pealkiri kuulub. Ajutine liikumise aeglustamine Selle kasti märkimine sunnib &knewsticker;i kerimist aeglustama, kui viid hiirekursori keritava teksti kohale. See muudab kirjetel klõpsamise ja ikoonide äralohistamise (kui see on lubatud) märksa hõlpsamaks. Esiletõstetud pealkiri joonitakse alla Selle kasti märkimisel joonitakse alla parajasti esiletõstetud pealkiri (&ie; pealkiri, mis parajasti asub hiirekursori all). &knewsticker;i kasutamine on üsna lihtne ega peaks tekitama erilisi probleeme, seda muidugi eeldusel, et rakendus on seadistatud. Pole vahet, kas &knewsticker; töötab põhipaneelil, alampaneelil või omaette aknas - igal juhul on tegemist alaga, kus jookseb keritav tekst, ning selle kõrval asuva väikese noolt kujutava nupuga. Ala keritava tekstiga (vaikimisi on see valge, kuid seadistustedialoogis saab taustavärvi hõlpsasti muuta) nimetatakse uudistekerijaks. Sellel keritakse järjepidevalt alla tõmmatud pealkirju (või ainult kõige viimaseid pealkirju) ning siit saab hõlpsasti ligi ka artiklitele endale. Kui märkad huvitavat artiklit, klõpsa sellel ning see avaneb veebilehitsejas &konqueror;, kus saab lugeda kogu seda artiklit, mille pealkirja kerijas näidati. Kui arvad, et huvitav pealkiri vilksatas just äsja mööda, saab kerimist mitmel moel mõjutada: Uudistekerijal võib klõpsata hiire vasaku nupuga ja hiirega vajalikku kohta liikuda (samal ajal hiire vasakut nuppu jätkuvalt all hoides). Uudistekerija asub taas teksti kerima niipea, kui oled hiire vasaku nupu lahti lasknud. Kui sul on niinimetatud ratashiir, saad hiirerattaga pealkirju edasi-tagasi kerida. Lisaks sellele on olemas ka väga võimas kontekstimenüü, millele pääseb ligi uudistekerijas kas hiire parema nupuga klõpsates või hiire vasaku nupuga noolekesega nupul klõpsates. Kontekstimenüü on küllap kõige huvipakkuvam apleti osa, sest selles peitub omamoodi kogu rakendus. Selline näeb välja &knewsticker;i kontekstimenüü, mis kasutab ainult vaikimisi määratud uudistesaite. Selline näeb välja &knewsticker;i kontekstimenüü, mis kasutab ainult vaikimisi määratud uudistesaite. Kontekstimenüü jaguneb funktsionaalselt kaheks osaks: Ülemises osas on valik kirjeid, igaühe kõrval umbes selline väike ikoon. See nimekiri näitab kõiki parajasti seadistatud uudistesaite. Mõnel meist klõpsates avaneb alammenüü, mis näitab antud uudistesaidi pealkirju ning kirjet Uudiste kontrollimine, mis uuendab antud uudistesaidi pealkirju. Iga pealkirja juures on ikoon , kui sa oled seda uudist juba lugenud, või , kui uudist ei ole loetud. Alumises osas on praegu viis kirjet (ülalt alla): Uudiste kontrollimine Selle kirje kõrval on väike ikoon . Kui soovid anda &knewsticker;ile käsu kontrollida seadistatud uudistesaitidel uute artiklite olemasolu, klõpsa sellele kirjele. See ei mõjuta sisemist taimerit, mis esitab uudistesaitidele uusi pealkirju otsiva päringu automaatselt teatud kindla ajavahemiku tagant. Võrguta režiim Selle kirje juures omaette ikooni ei ole. Sellele klõpsamine rakendab erilise võrguühenduseta režiimi, mis peatab uudistesaitidele päringuid esitava sisemise taimeri ning väldib uute pealkirjade automaatset allatõmbamist. Võrguta režiim on kasulik juhul, kui pead arvuti juurest mõneks ajaks lahkuma, või kui arvuti ei ole ühendatud internetti, säästes sind arvukatest veateadetest, mis tekivad, kui mõne uudistesaidiga ei saada ühendust. Ka selle režiimi korral on võimalik laadida konkreetse uudistesaidi või ka kõigi saitide pealkirjad, kui kasutada vastavat kirjet Uudiste kontrollimine. Abi Seda kirjet tähistab väike ikoon . Sellele klõpsates avaneb &knewsticker;i dokumentatsioon (ehk käsiraamat, mida sa praegu loed), mis selgitab põhjalikult &knewsticker;i kõiki võimalusi. Info Seda kirjet tähistab väike ikoon . Sellele klõpsates avaneb väike dialoog, mis näitab, keda süüdistada &knewsticker;i väljamõtlemise eest ning kes on selle arendamisse suure panuse andnud. Seadistamine Selle kirje tunneb hõlpsasti ära ikooni järgi. Sellel klõpsamine avab seadistustedialoogi, kus saab kohandada kõiki &knewsticker;i võimalusi. &reporting.bugs; Kust leida uudistesaidi XYZ &RSS; fail? On täitsa võimalik, et sind huvitav uudistesait ei pakugi &RSS; faili! Igatahes toome siin ära mõned veebileheküljed, mis pakuvad tuhandeid &RSS; allikaid täiesti tasuta, sorteerituna keele ja/või teema järgi: WebReference.com NewsIsFree MoreOver Kui leiad mõne sellist võimalust pakkuva huvitava uudistesaidi, ära kõhkle seda saatmast &Frerich.Raabe;le &Frerich.Raabe.mail;, sest nii saab selle lisada mõnele tulevasele väljalaskele. Tänan juba ette! P.S. Eestikeelsete &RSS;-allikate täieliku nimekirja leiab aadressilt www.feedreader.com. Kuidas panna &knewsticker; artikleid avama mõnes muus veebilehitsejas (⪚ Mozillas)? &knewsticker; kasutab just seda veebilehitsejat, mis on sinu arvutis seotud &MIME; tüübiga text/html - vaikimisi on aga KDE-s &HTML;-lehekülgede vaatamiseks mõeldud just &konqueror;. Dialoogi, kus seda seost muuta saab, leiab &kde; juhtimiskeskuses, kui valida seal KDE komponendid Failiseosed. &knewsticker; Rakenduse autoriõigus 2000, 2001, 2002, 2003: &Frerich.Raabe; &Frerich.Raabe.mail; Kaasautorid: Malte Starostik malte.starostik@t-online.de &Wilco.Greven; &Wilco.Greven.mail; Adriaan de Groot adrig@sci.kun.nl Dokumentatsiooni autoriõigus 2001, 2002, 2003: &Frerich.Raabe; &Frerich.Raabe.mail; Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@online.ee &underFDL; &underBSDLicense; Selles peatükis selgitatakse mitmesuguseid lühendeid, mida &knewsticker;i dokumentatsioonis ohtralt kasutatakse. Kui arvad, et mõni lühend või mõiste on siit puudu, anna sellest palun teada &Frerich.Raabe;le &Frerich.Raabe.mail;, et see oleks võimalik lisada. Tänan juba ette! RDF Ressursside kirjeldamise raamistik (inglise keeles Resource Description Framework). &XML;-ist arenenud keel, mis kirjeldab metaandmeid. Tavaliselt kasutatakse artiklite ja muude publikatsioonide taustavorminguna. Täpsemat infot RDF-failide kohta leiab RDF-failide ametlikul koduleheküljel, mida haldab World Wide Web Consortium. &RSS; RDF saidi kokkuvõte on tegelikult RDF keele laiendus. Kui tsiteerida ametlikku &RSS; v1.0 spetsifikatsiooni: RDF saidi kokkuvõte (&RSS;) on lihtne mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja avaldamise vorming. &RSS; on &XML;-rakendus, vastab W3C RDF spetsifikatsioonile ning on laiendatav &XML;-nimeruumi ja/või RDF-põhise modulariseerimise kaudu. &XML; Laiendatav märkekeel on struktureeritud dokumentide ja andmete veebis esitamise universaalne vorming. See tuleneb SGML-ist, mis sobib veebivajadustega. Täpsemat infot leiab XML-i koduleheküljel, mida haldab World Wide Web Consortium. W3C Lühend sõnadest World Wide Web Consortium. Kui tsiteerida W3C ametlikku kodulehekülge, arendab World Wide Web Consortium (W3C) ühilduvaid tehnoloogiaid (spetsifikatsioonid, juhised, tarkvara, abivahendid), mis võimaldavad veebil väljendada kogu oma jõudu informatsiooni, kaubanduse, suhtluse ja kollektiivse üksteisemõistmise foorumina. &URL; &URL; tähendab üldine ressursiaadress (inglise keeles Uniform Resource Locator) ning kujutab endast eriliselt vormindatud stringi, mis võib viidata sellistele internetis paiknevatele ressurssidele, nagu pildid, dokumendid ja nii edasi. Täpsemat infot selle kohta leiab vastavalt veebileheküljelt. &DCOP; Töölaua suhtlusprotokoll (inglise keeles Desktop COmmunication Protocol) võimaldab rakendustel omavahel suhelda. Nii kasutab &knewsticker;i seadistustedialoog &DCOP;-i, et anda apletile teada parajasti kehtivast seadistusest. &knewsticker; pakub laialdast &DCOP;-liidest, mis võimaldab juhtida paljusid &knewsticker;i funktsioone käsurealt. Täpsemat infot &DCOP;-i kohta leiab aadressilt http://developer.kde.org/documentation/library/2.0-api/dcop/HOWTO.html. &knewsticker; pakub praegu üsna laialdast ja aina laienevat &DCOP;-liidest. Seda ei kasutata mitte ainult suhtlemiseks teiste rakendustega, vaid see võimaldab ka juhtida &knewsticker;it shelliskriptiga. Mida avaram liides on, seda kasulikum ta on ja seda paindlikumalt saab ka &knewsticker; skriptiga juhtida. &DCOP;-i funktsioonide kasutamiseks tuleb tarvitada käsurearakendust dcop või tublisti mugavamat rakendust KDCOP. Mõlema võimalused on ühesugused, nii et valik sõltub vaid sinu enda eelistusest. :-) Selles peatükis eeldatakse, et kasutad käsurearakendust dcop. &knewsticker;i &DCOP;-funktsioonide kasutamiseks kontrolli, et &knewsticker; on käivitatud ja kirjuta konsoolile midagi sellist: % dcop knewsticker KNewsTicker [funktsioon] Kui ilmub veateade, mis ütleb, et dcop jäi leidmata või seda ei õnnestunud käivitada, kontrolli, kas fail dcop on ikka kataloogis $KDEDIR/bin ja kas selle loabitid on korrektselt seatud. Võti [funktsioon] asenda käsureal vastava funktsiooni nimega, &ie; kirjuta % dcop knewsticker KNewsTicker updateNews et &knewsticker; kontrolliks uute artiklite olemasolu ja vajadusel need alla tõmbaks. Selles osas kirjeldatakse kõiki meetodeid, mida saab kasutada &knewsticker;i &DCOP; -liidese vahendusel. updateNews See funktsioon sunnib &knewsticker;i uuendama oma sisemist artiklite nimekirja (&ie; ta esitab seadistatud uudiste allikatele päringu uute artiklite sooviga) ja vajadusel uued artiklid alla tõmbama. See toimib ka siis, kui &knewsticker; on parajasti võrguta režiimis. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker updateNews reparseConfig Käsk reparseConfig sunnib &knewsticker;i oma seadistuse konfiguratsioonifailist uuesti laadima. Seda funktsiooni kasutab seadistustedialoog &knewsticker;ile vastava korralduse andmiseks, kuid seda võib kasutada ka siis, kui oled konfiguratsioonifaili käsitsi muutnud. Konfiguratsioonifail on salvestatud ~/.kde/share/config/knewsticker_appletrc Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker reparseConfig setOfflineMode [tõeväärtus] Selle funktsiooni väljakutsumisega saab määrata, kas &knewsticker; on parajasti võrguta režiimis (&ie; kas &knewsticker; esitab päringuid seadistatud uudistesaitidele uute artiklite kohta). Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker setOfflineMode true võrguta režiimi lubamiseks või % dcop knewsticker KNewsTicker setOfflineMode false võrguta režiimi keelamiseks. interval Tagastab parajasti kehtiva uudiste päringu intervalli minutites. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker interval 30 % scrollingSpeed Tagastab parajasti kehtiva kerimiskiiruse. Kerimiskiirust määratakse pikslites sekundi kohta. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker scrollingSpeed 20 % mouseWheelSpeed Tagastab pikslite arvu, mille võrra keritavat teksti liigutatakse hiireratta ühe liigutuse kohta. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker mouseWheelSpeed 15 % scrollingDirection Tagastab täisarvu, mis vastab teksti kerimise suunale: 1 = vasakule 2 = paremale 3 = üles 4 = alla 5 = üles, pööratult 6 = alla, pööratult Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker scrollingDirection 1 % customNames Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker; kasutab uudistesaitide jaoks sisestatud nimesid või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker customNames false % endlessScrolling Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker;il on katkematu kerimine lubatud või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker endlessScrolling true % scrollMostRecentOnly Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker; kerib parajasti ainult iga uudistesaidi uusimaid pealkirju või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker scrollMostRecentOnly false % offlineMode Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker; on parajasti võrguta režiimis või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker offlineMode false % underlineHighlighted Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker;ile on parajasti antud korraldus joonida alla pealkirjad, mis asuvad hiirekursori all, või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker underlineHighlighted true % showIcons Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker; näitab parajasti uudistesaidi ikooni iga keritava pealkirja ees või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker showIcons true % slowedScrolling Tagastab 'true' või 'false' vastavalt sellele, kas &knewsticker;il on aeglustatud kerimise võimalus sisse lülitatud või mitte. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker slowedScrolling false % foregroundColor Tagastab parajasti kehtiva esiplaani värvi vormingus #rrggbb, kus rr, gg ja bb on kahenumbrilised 16-ndväärtused vastavalt punase (red), rohelise (green) ja sinise (blue) komponentidele 00-ff skaalal. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker foregroundColor #804000 % backgroundColor Tagastab parajasti kehtiva taustavärvi vormingus #rrggbb, kus rr, gg ja bb on kahenumbrilised 16-ndväärtused vastavalt punase (red), rohelise (green) ja sinise (blue) komponentidele 00-ff skaalal. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker backgroundColor #0030ff % highlightedColor Tagastab parajasti kehtiva esiletõstmise värvi vormingus #rrggbb, kus rr, gg ja bb on kahenumbrilised 16-ndväärtused vastavalt punase (red), rohelise (green) ja sinise (blue) komponentidele 00-ff skaalal. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker highlightedColor #000080 % newsSources Tagastab parajasti registreeritud uudisteallikate nimekirja. Arvesta, et tagastatakse kõik uudisteallikad, mitte ainult näitamiseks valitud. Väljundis on iga uudisteallika nimi esitatud ühel real. Näide: % dcop knewsticker KNewsTicker newsSources Freshmeat GNOME News dot.kde.org Slashdot.org % &documentation.index;