]> Lauri Watts

lauri@kde.org

MarekLaane

bald@online.ee

Tõlge eesti keelde 2001 Lauri Watts &FDLNotice; 2001-06-11 1.01.00 Sissehelistaja &kppp; on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist. KDE kppp tdenetwork sissehelistaja internet ppp Sissehelistaja &kppp; on rakenduse pppd kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist. See aitab automatiseerida ühenduse võtmist ISP-ga ning samas mugavalt kogu protsessi jälgida. Ühendumise järel pakub &kppp; rikkalikult statistikat ning hoiab silma peal võrgusolemise ajal. Sisseehitatud terminal ja skriptide generaator võimaldavad ühenduse imelihtsalt seadistada. Ühenduse testimiseks ja seadistamiseks ei ole enam vaja täiendavat terminali, näiteks seyon või minicom. &kppp; pakub võimalust pidada täpset arvestust telefonikõnede maksumise üle. Me loodame, et see sissehelistamisrakendus on sulle meele järgi ja lihtsustab sinu liikumist internetiradadel. &getting-online; &wizard; &dialog-setup; &global-settings; &security; &chap-and-pap; &tricks; &callback; &kppp-faq; &kppp; &kppp; aluseks on Jay Painteri ezppp 0.6. Kuid peaaegu kõik on &kppp; puhul ümber kirjutatud, nii et tegelikult on ezppp-l ja &kppp;-l praegu üsna vähe ühist. Esialgsed arendajad: Bernd Johannes Wuebben wuebben@kde.org Mario Weilguni mweilguni@sime.com Harri Porten porten@kde.org (praegune hooldaja) Suur tänu järgmistele inimestele, kes aitasid kaasa &kppp; koodi juures Jesus Fuentes Saaveda jesus.fuentes@etsi.tel.uva.esfor: mitmete võimaluste rakendamine ja üldse palju head. Markus Wuebben wuebben@eure.de: ATI päringu dialoog Peter Silva peter.silva@videotron.ca: hüpikdialoogid ja muu Martin A. Brown MABrown@etcconnect.org Martin Häfner mh@ap-dec717c.physik.uni-karlsruhe.de: tagasihelistamise osa. Olaf Kirch okir@caldera.de: sissejuhatus failideskriptori müsteeriumi. Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Lauri Watts lauri@kde.org, kuigi see tugineb suurel määral Bernd Johannes Wuebbeni wuebben@kde.org algupärandile &underFDL; &underGPL; &install.intro.documentation; &install.compile.documentation; Järgnevad osad sisaldavad veidi üldist infot mitmesuguste operatsioonisüsteemide kohta, kus &kppp; võib töötada. Alltoodud saitidel võib leida täiendavat infot ppp protokolli, pppd ja võrgu ning interneti kohta üldiselt: &Linux; PPP KKK: http://metalab.unc.edu/mdw/FAQ/PPP-FAQ.html &Linux; PPP HOWTO: http://metalab.unc.edu/mdw/HOWTO/PPP-HOWTO.html http://www.thoughtport.com:8080/PPP/index.html Võrguadministraaatori käsiraamat: http://metalab.unc.edu/mdw/LDP/nag/nag.html Et &kppp; (või õigemini pppd) saaks töötada, peab kernelile olema kompileeritud ppp toetus. Kui seda ei ole, hangi pppd uusim versioon suvalisest &Linux; arhiivist (näiteks ftp://sunsite.unc.edu/pub/Linux/system/Network/serial/ppp/) ja kompileeri kernel ppp toetusega. Kuigi see võib tunduda hirmuäratavana, on asi tegelikult üsna lihtne, nii et ära karda. Kindlasti ära unusta pärast seda paigaldamast pppd-d. Kui sa ei ole kindel, kas kernelil on ppp tugi või mitte, anna käsureal korraldus dmesg ja otsi midagi sellist: PPP: version 2.3.0 (demand dialing) TCP compression code copyright 1989 Regents of the University of California PPP Dynamic channel allocation code copyright 1995 Caldera, Inc. PPP line discipline registered &kppp; püüab ise tuvastada, kas kernelil on PPP tugi. Kui seda ei ole, antakse sellest kohe &kppp; käivitamisel teada. &Linux; 2.x kerneli korral peab pppd deemon olema versiooniga 2.3 või uuem. Süsteemis oleva versiooni saab teada, kui anda käsureal korraldus pppd --version. pppd deemonitel tegelikult puudub --version, kuid selle võtme kasutamine paneb pppd deemoni andma veateadet ning näitama võtme nimekirja ja muud infot, sealhulgas pppd deemoni versiooni. &hayes-reference; &accounting; &documentation.index;