KWiFiManageri käsiraamat
Autoriõigus © 2002-05 Stefan Winter
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KWiFiManageri saab kasutada traadita LAN-i kaartide seadistamiseks ja jälgimiseks. See koosneb iseseisvast rakendusest ja KDE juhtimiskeskuse moodulist.
Sisukord
KWiFiManager koosneb mitmest tööriistast, mis lubavad sul KDE töökeskkonnas hallata oma traadita LAN-i võrgukaarti (PC-kaart, PCI või miniPCI). See pakub infot parajasti avatud ühenduse kohta ning võimaldab määrata kuni kümme ja kasutada kuni nelja sõltumatut seadistust, mis laaditakse automaatselt KDE käivitamisel. Kui asud kohas, kus pole saada ühtegi eelnevalt seadistatud võrku, võid äärmiselt vähese vaevaga dünaamiliselt lülituda just parajasti kättesaadavasse võrku. KWiFiManager toetab kõiki traadita LAN-i kaarte, mis kasutavad traadita laienduste liidest. Nende hulka kuuluvad sisuliselt kõik traadita LAN-i kaardid, mis üldse töötavad Linux®i operatsioonisüsteemides.
KWiFiManageri põhirakenduse mõte on näidata parajasti aktiivset võrguseadistust ning ühenduse kvaliteeti ja tugijaamu.
Põhirakenduse saab käivitada kas käsuga kwifimanager konsooli käsureal või K menüüst, kus see asub grupis . Kui KWiFiManager juba töötab, aga on minimeeritud süsteemsesse salve, saab selle taastada klõpsuga süsteemse salve ikoonile. Kui sinu süsteemis on enam kui üks traadita LAN-i kaart, ava lihtsalt mitu KWiFiManageri protsessi: iga protsess näitab automaatselt erineva kaardi informatsiooni. Järgnevalt selgitame rakenduse GUI elemente.
KWiFiManageri peaaken koosneb viiest põhiosast:
Siin võib näha aktiivse ühenduse kvaliteeti ja tüüpi. Kõige ülemine ikoon näitab traadita võrgu üldist staatust mitme piktogrammi abil:
traadita LAN-i kaart küsimärgiga tähendab, et kaarti ei leitud või ei olnud võimalik selle olekut määrata
üksik sülearvuti tähendab, et traadita LAN-i kaart on leitud ja toimib, aga ei ole tuvastatud ühegi tugijaama raadiosignaali. See tähendab, et kaart on levialast väljas.
tugijaamaga ühendatud sülearvuti tähendab, et on rajatud ühendus tugijaamaga.
kaks sülearvutit tähendab, et süsteem on Ad-Hoc režiimis, kus tugijaamu ei ole. Sel juhul võib olla rajatud masinatevaheline otseühendus.
Nende piktogrammide all on väike kvaliteedimõõtur. See näitab sarnaselt mobiiltelefoni pügalatele parajasti avatud ühenduse kvaliteeti. See info on kättesaadav ainult infrastruktuurirežiimis, Ad-Hoc režiimis on kvaliteet alati 0.
Graafilisele infole lisandub ikooni all asuv arvväärtus. See näitab signaali kvaliteeti, mis arvutatakse ühel järgmistest viisidest:
otse kaardi enda teatatud väärtus, kui kaart toetab “kvaliteedi” teatamist
(signaali tugevus dBm) - (müra tase in dBm) kaartide korral, mis seda ei toeta.
Parajasti avatud ühenduse kiirust näidatakse peaakna parempoolses osas seadistusinfo kohal. Kui seadistuses on kiiruseks määratud AUTO, siis muutub väärtus alati, kui kaart kohendab ühenduse kiirust vastavalt signaali kvaliteedile. Graafiku skaala kohandub automaatselt kuni kiiruseni 108 MBit/s, kui parajasti avatud ühenduse kiirus ületab 11 MBit/s.
Siin näeb infot kaardi seadistuste kohta. Teada saab järgmisi asju:
Võrk, millega kaart on ühenduses / millega püütakse ühendust võtta (Võrgu otsimine: või Ühendus võrguga:).
Tugijaama MAC-aadress, millega kaart on ühenduses.
Kui kaart on infrastruktuurirežiimis, aga levialast väljas, näitab hoiatus - tugijaam puudub -, et ühendus puudub.
Ad-Hoc režiimis näitab väli aadressi, mis on seotud ühe Ad-Hoc võrgu kaardiga. See näitab MAC-aadressi, millel pole globaalset ulatust: selle teine bitt on 1, mis sageli toob prefiksi “00:” asemel kaasa prefiksi “02:”. Sageli peetakse seda veaks, kuid tegelikult näitab see, et sa ei ole ühendatud mitte tegeliku füüsilise seadmega, vaid hoopis virtuaalse tugijaamaga, millel pole reaalset füüsilist aadressi.
Sinu kaart on esimene, mis läks Ad-Hoc režiimi antud SSID-ga. Nüüd näevad kõik sama SSID-ga Ad-Hoc režiimi tulevad kaardid sinu MAC-aadressi veidi muudetud kujul, nimelt on see 00:xx:yy:zz:aa:bb asemel 02:xx:yy:zz:aa:bb. Selline erinevus on teadliku valiku tulemus.
Enamiku kaartide puhul (mis oskavad seda teada anda) sagedus, millel kaart andmeid edastab ning vastav kanalinumber.
Võimaluse korral sinu kohalik IP-aadress (IPv4). Kui võrgualamsüsteemist ei õnnestu aadressi hankida, näidatakse kriipsu (-).
Krüptoolekut (ainult siis, kui KWiFiManager on käivitatud admonistraatori (root) õigustes). Näidatakse ainult väljas või aktiivne, mitte aga tegelikku võtit. See on taotluslik, et mitte paljastada WEP-võtit isikutele, kes juhuslikult võivad seda näha.
Peaakna viimane rida näitab tugijaama infot. See eeldab, et süsteemiadministraator pakub MAC-aadresside nimekirja vastava infoga. Sellise nimekirja näiteks on $ KDEDIR/share/apps/kwifimanager/locations/DE_BW_Karlsruhe_University.loc
Kui soovid luua uut nimekirja, kopeeri oma fail lihtsalt kataloogi $ KDEDIR/share/apps/kwifimanager/locations/
Seda parsitakse automaatselt KWiFiManageri järgmisel käivitamisel. Muide: kui sul on oma nimekiri ja sa soovid, et see oleks kaasas ka KWiFiManageri järgmises versioonis, saada see rakenduse autorile või praegusele hooldajale.
Peaaknas all vasakul asub nupp Sellele klõpsates üritab KWiFiManager hankida kõigi võrkude nimekirja, mis jäävad sinu kaardi levialasse. Otsingu tulemus sõltub kahest asjaolust:
sinu kaardi ja draiveri üldine suutlikkus võrku otsida
kas sul on administraatori õigused või mitte
Usaldusväärse ja ajakohase tugijaamade nimekirja hankimiseks tuleb otsing käivitada administraatori õigustes, milleks võib näiteks KWiFiManageri käivitada utiliidi KDE su abil.
Kui leitakse vähemalt üks võrk, näidatakse tabelit selle üksikasjadega. Sellel on neli veergu, mis annavad teada
võrgu nime (või näeb seal stringi (peidetud võrk), kui tugijaam ei teata otsingu ajal oma nime)
tüüpi (kas Hallatav või Ad-Hoc network)
võrgu signaalitugevust
ja seda, kas kasutatakse WEP-krüptimist või mitte
Kui esiletõstetud võrgu info on täielik (st. kõigis veergudes on mingi sisuline info), võid lülituda valitud võrku klõpsuga nupule . Kui sa ei kasuta KWiFiManageri administraatori õigustes, päritakse sinu käest administraatori parooli, enne kui saad võrku vahetada.
Klõps nupule suleb võrguinfo akna, tegemata mingeid muudatusi kehtivatesse seadistustesse.
Kui valida menüüst käsk , ilmub eraldi aken, mis näitab signaali- ja mürataset viimase 240 sekundi jooksul. Signaalitase on tähistatud sinise ja müratase punase joonega. Nende erinevus (signaal miinus müra) ongi ühenduse kvaliteet, mida näeb peaaknas.
Mõned kaardid ei oska mürataset korralikult teatada. Kui sinu kaart on samuti selline ja mõttetu punane joon sind häirib, võid mürataseme näitamise statistikaaknas keelata, eemaldades KWiFiManageri peaaknas märke menüükirje -> eest.
Kui valid ->, ilmub KWiFiManageri juhtimismoodul. Kui sa ei ole administraator (root), ilmub ka aknake, mis soovib, et sa annaksid administraatori (root) parooli. See on vajalik sellepärast, et seadistustemoodul võimaldab muuta võrguühendusi ja kasutab selleks programmi ifconfig, mis aga vajab administraatori õigusi.
Siin on mõned väiksemad asjad, mida ometi on vaja hingelt ära öelda.
Kõigepealt tasub mainida sellist võimalust, nagu Akustiline jälgimine. Kui see on sisse lülitatud, teisendatakse ühenduse kvaliteet helisignaaliks. Signaali parem kvaliteet tähendab helisignaali kõrgemal sagedusel ja tihedamini. Kui oled kunagi vaadanud Star Trek(tm) seriaali, siis sarnaneb see veidi “trikorderiga”.
Teine võimalus on võrgu logimine. See tähendab seda, et KWiFiManager logib võrgu nime, millega ühendust võtad, alati, kui võrku vahetad. See on eriti kasulik siis, kui otsid erilist võrku nimega “SUVALINE”. Selles režiimis logib kaart võrku, mida ta eest leiab. Logifaili asukoht on $. HOME/.kde/share/apps/kwifimanager/wireless-log
Kaardi saab täiesti välja lülitada, kui valida menüükäsk . Sellega lülitatakse välja kaardi saatja, mis tähendabki tegelikult kaardi enda väljalülitamist, aidates muu hulgas veidi vähendada energiavajadust. Seda saab kasutada ainult siis, kui sinu kaart toetab omadust txpower.
KWiFiManageri käivitamisel tekib väike ikoon süsteemsesse salve. See sisaldab osaliselt peaakna infot, nimelt tulpgraafikut ja lisavõimalusena signaalitugevust. Hiirekursorit hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näitab võrgu nime, millega oled parajasti ühendatud. Seda, kas signaalitugevust näidatakse või mitte, saab määrata menüükäsuga ->.
Kui oled seadistanud KWiFiManageri jääma tööle süsteemses salves pärast klõpsamist nupule , jääb ikoon sinna igal juhul alles, kui sa ei vali just menüükäsku ->.
Peaakna saab süsteemsesse salve peita klõpsuga ikoonile. Samamoodi saab peaakna ka uuesti avada.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDE juhtimiskeskuse moodul on vahest KWiFiManageri komplekti kõige tulusam osa. Siin on võimalik tegelikult muuta oma traadita LAN-i kaardi põhilisi seadistusi. Moodul võib hallata kuni kümmet sõltumatut seadistust kaardi kohta. Kui sa nii palju seadistusi ei vaja, võid nende arvu kahandada kirjet Seadistuste arv muutes. Kui oled traadita ühenduse seadistanud oma distributsiooni pakutava tööriistaga, suudab KDE juhtimiskeskuse moodul tõenäoliselt selle tuvastada ning kehtivaid seadistusi ka näidata. Igal juhul on need siis kirjutuskaitstud, sest nende uuendamine ja muutmine lasub distributsiooni õlul ning juhtimismooduliga ei peaks neid torkima. Lisaks kümnele sinu enda määratavale seadistusele saab näidata lasta kuni viit eelnevalt määratud seadistust. Teistest eristamiseks on nende nimetuseks Pakkuja x. KDE juhtimiskeskus võib isegi panna kaardi automaatselt tööle, kui käivitad mooduli. Kuna võrguühenduse loomine või katkestamine võib kujutada ohtu turvalisusele, saab moodulis midagi muuta ainult administraator (root).
Seadistused on jagatud kolmeks:
üldised seadistused (näiteks võrgu nimi)
krüptoseadistused
voolutarbe seadistused
Juhtimismooduli ülemine osa koosneb ühest kuni kümnest kaardist nimetustega Seadistused 1 kuni Seadistused 10. Iga kaart sisaldab sinu WLAN-kaardi seadistust. Lisaks võib näha olla kuni viis pakkujaspetsiifilist seadistust, mis kannavad nimetusi Pakkuja 1 kuni Pakkuja 5.
Kõige tähtsamad asjad on alati näha. Krüpto- ja voolutarbe valikuid näeb ainult siis, kui vastavad võimalused on sisse lülitatud. Iga kaardi vahest tähtsaim osa on väli Võrgu nimi. Siin saab määrata, millisesse võrku soovitakse sisse logida. Määrata võib konkreetse võrgu nime, aga samahästi võib proovida otsida ka suvalist kättesaadavat võrku, kui määrata võrgu nimeks SUVALINE.
Lisaks võrgu nimele tuleb määrata võrgu tüüp, kuhu sisse logitakse. Seda saab teha nuppudega rühmas Toimimise režiim. Võimalus Hallatav tähendab, et võrk koosneb püsijaamast, see tähendab niinimetatud “tugijaamast” (inglise keeles Access Point). See on kõige tavalisem firmavõrkude korral. Teine võimalus, Ad-Hoc tähendab, et võrk kujutab endast otseühendust arvutite vahel, milles tugijaamu ei ole. Ülejäänud kolme võimalust (Järgur, Peamine ja Teisene) kasutatakse vähe. Nende korral tasuks meeles pidada, et seadistused edastatakse lihtsalt programmile iwconfig ja et neid ei ole põhjalikult testitud. Kui miski ei tööta oodatult, võiksid sellest teada anda.
Soovi korral võib määrata ka ühenduse kiiruse. Auto peaks üldiselt alati sobima, sest reeglina suudab kaart ise määrata sobiliku kiiruse. Kui aga avastad, et kiirus kipub iga mõne sekundi tagant muutuma (kui näiteks ühendus on kesine), siis võib ka kiiruse käsitsi määrata.
Nende all asub väli Ühendumisel käivitatakse skript:, kuhu saab sisestada käivitatava skripti nime. See käivitatakse alati, kui klõpsad nuppu Aktiveeri seadistus ning lisaks sellele automaatselt ka siis, kui käivitad juhtimismooduli. Skriptil on administraatori (root) õigused. See võib tekitada probleeme, kui soovid käivitada mõne X'i rakenduse ning X-serveri õigused on parajasti mõne kasutaja, mitte aga administraatori omad. Sellised skriptid saab taolisel juhul korralikult toimivaks muuta, kui käivitada X'i rakendus käsuga kdesu . Teine võimalus on anda X-serverile luba vastu võtta administraatorilt saabuvaid ühendusi. Seda saab teha programmiga xhost.-u KASUTAJANIMI -c KÄSK
Märkekast Krüpto kasutamine määrab, kas krüptimine on aktiveeritud või mitte. Märkimise korral saab kasutada nuppu , mis võimaldab seadistada krüptimise üksikasjad. Nupule klõpsamise järel näed uues dialoogis järgmisi seadistusvõimalusi:
Võimalik on määrata kuni neli salajast võtit igale seadistusele ning sellel väljal saab teada anda, millist neist tegelikult kasutada krüptitud pakettide saatmiseks. Kaart võib alati vastu võtta pakette, mis on krüptitud suvalise võtmega.
Asümmeetriline krüptimine ehk erinevate võtmete kasutamine saatmiseks ja saamiseks on võimalik, kui seadistad tugijaama pakette saatma teistsuguse võtmega kui kaardi. Kontrolli aga, et partnerjaamadel on vajalik võti olemas.
Kui krüptimine on lubatud, saab sisenevaid krüptimata pakette kahel moel käsitleda: vastu võtta või ära visata. Kui määrata kaardile režiim Avatud, jälgib kaart ka krüptimata pakette, Piiratud lubab aga ainult krüptitud võrgupakette, kõik muud paketid visatakse ära.
Selles kastis saab määrata krüptimisel kasutatavad salajased võtmed. Paroolide kaitsmiseks näidatakse nende sisestamisel ainult tärne. KDE juhtimiskeskuse moodul üritab automaatselt tuvastada, kas soovid sisendi pikkuse kontrollimiseks määrata stringi või kuueteistkümnendsüsteemis arvu: stringivõtmed on tavaliselt 5 või 13 märgi pikkused (vastavalt 64- või 128-bitise võtme pikkus), 16-süsteemis väärtused aga 10 või 26 märgi pikkused (palun ära kirjuta 16-süsteemis võtmete ette “0x”).
Arvesta kindlasti sellega, et rakenduse loomupärane krüptotoetus (WEP ehk Wireless Equivalent Privacy) ei ole just väga turvaline. Vaata täpsemalt “WEP-krüptograafia ja turvakaalutlused”.
Viimane kirjeldamist vajav seadistuse element on energiahaldus. Kui märkida kast Voolutarbe juhtimise lubamine, ilmub uus dialoog mõningate energia säästmist võimaldavate valikutega. Esimesed kaks sisendvälja Uinumise aegumine ja Ärkveloleku periood määravad perioodilisuse, millega võrk jälgib arvuti traadita LAN-i kaarti. Kaart lülitab raadioantenni välja nii paljudeks sekunditeks, kui seda määrab väli Uinumise aegumine. Hiljem aktiveeritakse see taas ärkveloleku perioodiks ning siis uurib see võrguühendust. Kui ühendust ei leita, lülitutakse taas unele ning tsükkel algab otsast peale. All asuv kast Pakettide vastuvõtmine lubab määrata, milliseid pakette kaart peaks ärkveloleku ajal jälgima. Valikuteks on Ainult üksikedastus (sel juhul jälgib kaart ainult neid pakette, mis on spetsiaalselt talle saadetud), Ainult multi/leviedastus (jälgib ainult pakette, mis on saadetud mitmele masinale ning viskab ära spetsiaalselt kaardile saadetud paketid) või Mõlemad. Enamasti peaks sobima vaikeväärtus Mõlemad.
Soovi korral võib panna KWiFiManageri initsialiseerima traadita LAN-i kaardi alati, kui käivitatakse KDE juhtimiskeskuse moodul. Selleks märgi kast Juhtimismooduli käivitamisel laaditakse olemasolev seadistus ning vali hüpikkastist soovitud seadistuse number. Kui soovid, et kaart kohe seejärel initsialiseeritaks, klõpsa nupule Aktiveeri seadistus.
Selleks, et mingeid seadistusi muuta, peab KWiFiManager teadma arvuti traadita LAN-i kaardi nime. Selle info võib käsitsi kirjutada väljale Seadistused kehtivad liidesele: (nt. eth1 või wlan0), kuid KWiFiManageril võib lasta liidest ka iseseisvalt tuvastada. Selleks klõpsa nupule Tuvasta liides. See uurib kaardi leidmiseks läbi kõik liidesed, mida /proc/net/dev on kirja pannud. Otsimise tulemust näeb nupu kõrval asuval väljal. Kui see jääb tühjaks, siis kaarti ei leitud. Palun arvesta, et KWiFiManager kasutab kaartide tuvastamiseks traadita võrgu laiendusi (Wireless Extensions). Kui sinu kaarti juhib wlan-ng pakett, näitab KWiFiManager korrektset tulemust ainult siis, kui draiveril on traadita võrgu laiendustega ühilduv kiht. Kui süsteemis on mitu traadita LAN-i kaarti, peatatakse otsimine esimese kaardi leidmise järel. See tähendab, et kui soovid rakendada seadistusi mõnele muule kaardile kui see, mis leiti otsingu ajal, tuleb sul selle liidese nimi käsitsi sisestada.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Dokumentatsiooni autoriõigus (c): Stefan Winter (mail AT stefan-winter.de)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Selles lisas on veidi juttu traadita LAN-i sellistest asjadest, mis otseselt ei puuduta KWiFiManageri.
Esmapilgul tundub MAC-aadress väljal Tugijaam Ad-Hoc režiimis väärana, sest seal on MAC-aadressi kahe algusbaidi asemel 02. Kuid tegelikult on see traadita LAN-i kaartide täiesti kindel ja lahutamatu omadus.
Tavaliselt on kaart ühenduses “reaalse” tugijaamaga. Sellisel juhul näidatakse MAC-aadressi korrektselt. Kui minna Ad-Hoc (ehk “masin-masin”) režiimi, peab üks arvutitest teiste jaoks serverina toimima. Esimene võrgus olev arvuti ongi sel juhul server. Nii näevad kõik muud samasse Ad-Hoc võrku ühinevad arvutid seda esimest võrguserverina. Kuid kuna see ei ole “reaalne” server (see tähendab, ei ole püsivalt toimiv tugijaam), peavad ka kliendid teada saama, et tegemist ei ole püsiva võrguga. IEEE MAC-aadressi standardid pakuvad sellisele olukorrale lahenduse: MAC-aadressidel, mis ei ole globaalselt kehtivad, on üheks määratud bitt, mis näitab, et need aadressid on “lokaalselt administreeritavad”. See on ülekandejärjekorra teine bitt ning loogilise järjekorra seitsmes bitt, mistõttu 00 asemel on nüüd 02.
Seda võib võrrelda näiteks mitte-globaalsete IP-aadressidega, näiteks “192.168.*.*.”
Sestap leppisid traadita võrgunduse loojad jagada sellistele “virtuaalsetele” võrkudele MAC-aadressid, mis jäävad “lokaalselt administreeritavate” toimepiirkonda. Et virtuaalne MAC-aadress oleks siiski unikaalne, kasutati väikest nippi: muudeti ainult traadita LAN-i kaardi MAC-aadressi esimest segmenti ja kuna ülejäänud segmendid on nagunii üleilmselt unikaalsed, on neil seega unikaalne aadress ning nad võivad toimida võrguserveritena.
WEP-krüptograafia ei ole just kõige turvalisem asi. Üks krüptoanalüütikute hiljutisi uurimusi nimetas selle krüptoalgoritmi “lasteaiakrüptograafiaks”. Tegelikult on olemas isegi tarkvara, mis kasutab ära selle krüptostandardi võimsat turvaauku. See jälgib krüptitud võrguliiklust, analüüsib seda ja vaid mõne tunniga muugib lahti parooli ning võib võrguliiklust vabalt jälgida. Mida rohkem on võrgus liiklust, seda lihtsam on parooli lahti muukida - nimelt on mõned paketid erakordselt nõrgad, kandes halba niinimetatud initsialiseerimisvektorit (IV). Uuemad tugijaamad üritavad selliseid halbu IV-sid vältida, mistõttu selle turvaaugu ärakasutamine on muutunud raskemaks.
Kui sa tunned tõsiselt turvalisuse pärast muret, ära kasuta WEP-i. Aga kui sa paned püsti lihtsalt paarist arvutist koosneva koduvõrgu, siis kõlbab usutavasti WEP ka päris hästi.
WEP-ile on mitmeid alternatiive. Juba selle järglased WPA ja WPA2 on palju parema disainiga ning kaitsevad võrguliiklust palju paremini. Kui soovid suuremat turvalisust, võid kasutada SSH-d. SSH on programmikomplekt, mis krüptib andmed omaenda väga turvalise algoritmiga. Teine võimalus on kasutada PPTP-d ehk kakspunkt-tunneldusprotokolli (inglise keeles Point-to-Point-Tunneling). Siiski on jõutud järeldusele, et ka PPTP ei ole turvalisuse mõttes päris kindel asi. Ja muidugi võib krüptitud ühenduste jaoks rajada IPSec tunneli (VPN-ühenduse). Vähemalt praegu tundub selle krüptimine olevat väga turvaline ja paindlik.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KWiFiManager on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KWiFiManager asub paketis kdenetwork KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et KWiFiManager oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KWiFiManager baaskataloogis järgmised käsud:
%./configure%make%make install
Kuna KWiFiManager kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team