path: root/tde-i18n-et/docs/kdebase/kcontrol/khtml/index.docbook

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd" [
<!ENTITY nsplugins-kcontrol SYSTEM "nsplugin.docbook">
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<article lang="&language;">
<articleinfo>

<authorgroup>
<author
>&Krishna.Tateneni; &Krishna.Tateneni.mail;</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<date
>2003-10-12</date>
<releaseinfo
>3.2</releaseinfo>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KControl</keyword>
<keyword
>konqueror</keyword>
<keyword
>lehitsemine</keyword>
</keywordset>

</articleinfo>
<sect1 id="konq-browsing">
<title
>Veebilehitsemine &konqueror;iga</title>

<para
>Veebilehitseja &konqueror;i moodul võimaldab seadistada &kde; integreeritud veebilehitseja &konqueror; välimust ja käitumist.</para>

<sect2 id="kbrowse-html">

<title
>Käitumine</title>

<para
>Esimest valikut kasutades on võimalik <guilabel
>automaatse lõpetamise lubamine vormides</guilabel
>. Kasti ära märkides püüab &konqueror; meeles pidada vormi küsimustele antud vastuseid ning täita sobivuste korral sinu eest ka muud vormid.</para>

<para
>Seda, kui palju elemente &konqueror; peaks meeles hoidma, saab määrata liuguriga <guilabel
>Maksimaalne soovituste arv</guilabel
></para>

<note
><para
>Loomulikult on ka juhul, kui lased &konqueror;il enda eest vormi täita, selles võimalik enne vormi saatmist muudatusi teha!</para
></note>

<para
>Järgmine valik on <guilabel
>Lingil olles muudetakse kursorit</guilabel
>. Kui see on lubatud, muutub hiirekursori kuju (tavaliselt käeks), kui ta satub hüperlingi kohale. See muudab viitade tuvastamise hõlpsamaks, mis on eriti kasulik siis, kui nad esinevad näiteks pildina.</para>

<para
>&konqueror; avab vaikimisi ühe akna lehekülje kohta, kuid suudab avada ka mitu <firstterm
>kaarti</firstterm
> ühesainsas aknas. Vaikimisi avab &konqueror;is klõps &HKN;ga viida uues aknas. Kui lubatud on <guilabel
>Lingid avatakse uuel kaardil, mitte uues aknas</guilabel
>, saab &HKN;ga avada viidad uuel kaardil.</para>

<para
>Kaartide kasutamise korral saab määrata, kas uus avatud kaart peaks muutuma ühtlasi aktiivseks (olema <quote
>esiplaanil</quote
>) või jääma taustale. Aeglase internetiühenduse korral või olles leheküljel, kus on palju avamist ootavaid pealkirju või viitu, võib olla mõttekas lasta uutel kaartidel end taustal avada, ise samal ajal alguslehekülge edasi sirvides.</para>

<para
>Kui sulged &konqueror;i akna, milles on avatud mitu kaarti, pärib &konqueror;, kas sa ikka kindlasti soovid neid kõiki sulgeda. Küsimise saab sisse/välja lülitada märkekastiga <guilabel
>Mitme kaardiga akna sulgemisel nõutakse kinnitust</guilabel
>.</para>

<para
>Väga mugav võimalus on <guilabel
>Parem klõps viib lehitsemise ajaloos tagasi</guilabel
>, mis tähendab seda, et klõps hiire parema nupuga tühjal alal (&ie; mitte viidal) &konqueror;i aknas toimib, nagu oleks klõpsatud tööriistariba nupul <guiicon
>Tagasi</guiicon
>.</para>

<para
>Märkekast <guilabel
>Piltide automaatne laadimine</guilabel
> lubab määrata, kas veebilehekülgede pildid laaditakse vaikimisi või mitte. Kui sul ei ole just väga aeglane ühendus, oleks vahest mõttekas see lubada, sest mitmeid veebilehekülgi on ilma piltideta keeruline kasutada. Kui sa seda siiski ei vali, on sul ometi võimalik vaadata esmalt leheküljel olevat teksti ja seejärel anda vajadusel spetsiaalne korraldus laadida pildid.</para>

<para
>Märkekast <guilabel
>Automaatse viivitusega uuestilaadimise/suunamise lubamine</guilabel
> lubab veebilehekülgedel saata sind ilma sinupoolse sekkumiseta uuele leheküljele. Sageli on see kasulik võimalus, näiteks kui veebilehekülg on vahetanud oma <acronym
>URL</acronym
>-i. Paljud veebitegijad jätavad sellisel juhul vanale aadressile lehekülje, mis teatab, et lehekülg on mujale viidud, soovitavad sul järjehoidjat redigeerida ja suunavad seejärel automaatselt uuele veebileheküljele. Kuid see võimalus võib tekitada väärkasutuse korral segadust või arusaamatust, mistõttu on ka neid, kes eelistavad selle keelata.</para>

<para
>Järgmine valik on <guilabel
>Viidad joonitakse alla:</guilabel
>. Siin saab valida viitade allajoonimise võimaluse <guilabel
>Alati</guilabel
>. Sellisel juhul näidatakse iga teksti veebileheküljel, mis toimib viidana, allajoonituna. Paljud veebileheküljed kasutavad küll ka viidana esitatud teksti eristamiseks värvi, kuid allajoonimine muudab viitade leidmise veelgi hõlpsamaks.</para>

<para
>Kui allajoonitud viidad sulle ei meeldi, võid valida võimaluse <guilabel
>Mitte kunagi</guilabel
>. Kesktee pakub võimalus <guilabel
>Ainult hoveri puhul</guilabel
>: sellisel juhul on viidad allajoonitud, kui neil asub hiirekursor, muidu aga mitte.</para>

<para
>Paljud veebileheküljed kasutavad animeeritud gif-vormingus pilte, mis võivad olla päris tüütud ja mõnel juhul isegi arvutiressursid tõsise koormuse alla panna. Valik <guilabel
>Animatsioonid</guilabel
> laseb valida, kas need lubada või mitte. Vaikimisi on animatsioonid lubatud, kuid need võib ka keelata või lasta näidata ainult korra isegi siis, kui failis endas on antud juhised käivitada animatsioon mitu korda või rakendada seda pidevalt.</para>

</sect2>

<sect2 id="kbrowse-appearance">

<title
>Fondid</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata mitmeid fontide kasutamist puudutavaid võimalusi. Fontide kuju ja suurus on sageli lahutamatu veebileheküljest endast, kuid siiski on võimalik määrata mõningad &konqueror;i vaikeväärtused.</para>

<para
>Esmalt saab määrata fondi suuruse. Siin on kaks valikut, mis koostöös võimaldavad muuta veebilehitsemise palju mugavamaks.</para>

<para
>Kõigepealt on võimalik määrata <guilabel
>minimaalne fondi suurus</guilabel
>. See tähendab, et isegi kui vaadatavale leheküljele on määratud spetsiaalne fondisuurus, jätab &konqueror; selle arvestamata ega näita kunagi fonte siinmääratust väiksemana.</para>

<para
>Teiseks on võimalik määrata <guilabel
>keskmine fondi suurus</guilabel
>. See on nii teksti vaikesuurus juhul, kui lehekülg ei ole fondisuurust spetsiaalselt määranud, kui ka baassuurus, mille suhtes arvutatakse fondi suhteline suurus. See tähendab, et kui <acronym
>HTML</acronym
> annab korralduse <quote
>väiksem</quote
>, siis tähendab see väiksemat siinmääratud väärtusest.</para>

<para
>Mõlemal puhul saab määrata fondi täpse suuruse punktides kerimiskasti või liugurit kasutades.</para>

<para
>Need väärtused ei ole teineteisega seotud. Lehekülgi, mis ei ole määranud fondisuurust või lepivad vaikesuurusega, näidatakse vastavalt väljal <guilabel
>Keskmine fondi suurus</guilabel
> määratule, lehekülgi aga, mis näevad ette väiksemat fonti, kui on määratud väljal <guilabel
>Minimaalne fondi suurus</guilabel
>, vähemalt sellel väljal määrtatud suuruses.</para>

<para
>Ülejäänud valikud puudutavad fonte, mis on seotud erinevate <acronym
>HTML</acronym
>-lehekülgedel kasutatavate märgistustüüpidega. Pane tähele, et paljud veebileheküljed võivad siinmääratu tühistada. Kui klõpsad mõnele fondinime näitavale väljale, ilmub fondinimede loend, kus saab valida mõne muu meelepärase kirjatüübi. (Kui fonte on väga palju, ilmub nimekirja servale kerimisriba, mis võimaldab valikut edast-tagasi kerida.)</para>
<!--
<para
>You can set a font for each <quote
>type</quote
> of markup, for
each <guilabel
>Charset</guilabel
>, by changing the character set in the
first drop down box, and then selecting a font for each category below.
This would take quite some time, so you may just want to set up the
fonts for your default character set.  Most English speaking users will
use iso8859-1</para>
-->
<para
>Allpool saab kasutada võimalust <guilabel
>Fondi suuruse korrigeerimine selle kodeeringu puhul</guilabel
>. Vahel on font, mida soovid antud kodeeringu või keele puhul tarvitada, keskmisest märgatavalt suurem või väiksem, millisel juhul on selle valikuga võimalik asja kohendada.</para>

<para
>Määrata saab ka vaikekodeeringu, mida &konqueror; kasutab lehekülgede teisendamisel. Vaikimisi on see <guilabel
>Kasutatakse keele kodeeringut</guilabel
>, kuid selle võib vahetada välja ükskõik millise nimekirjas oleva kodeeringu vastu.</para>

</sect2>

<sect2 id="kbrowse-java">
<title
>&Java; ja JavaScript</title>

<para
>&Java; võimaldab veebilehitsejal rakendusi alla laadida ja käivitada, kui arvutile on paigaldatud sobiv tarkvara. &Java; on kasutusel paljudel veebilehekülgedel (näiteks internetipanganduses või interaktiivsete mängude saitidel). Sa peaksid siiski teadmiseks võtma, et tundmatust allikast pärit rakenduste käivitamine võib kujutada endast ohtu sinu arvuti turvalisusele isegi juhul, kui võimalik kahju ei ole väga suur.</para>

<para
>Märkekast leheküljel <guilabel
>Globaalsed seadistused</guilabel
> võimaldab lubada vaikimisi &Java; toe kõigil veebilehekülgedel. Samuti võib määrata &Java; keelamise või lubamise konkreetsetel domeenidel. Sellise reegli lisamiseks klõpsa nupul <guilabel
>Uus...</guilabel
>, mille järel ilmub dialoog, kus saab kirja panna domeeni nime ning määrata, kas selle avamisel on &Java; koodi tunnustamine lubatud või keelatud.</para>

<para
>Nimekirjast võib valida hosti või domeeni ning klõpsuga nupul <guilabel
>Muuda...</guilabel
> määrata teistsuguse reegli. Klõps nupul <guilabel
>Kustuta</guilabel
> eemaldab valitud hosti või domeeni kohta käiva reegli ja pärast seda rakenduvad antud hostile või domeenile globaalsed seadistused. Failis leiduvaid reegleid saab importida klõpsuga nupul <guilabel
>Impordi</guilabel
>. Praeguse nimekirja salvestamiseks tihendatud arhiivifailina klõpsa nupul <guilabel
>Ekspordi</guilabel
>.</para>

<para
>Rühm valikuid üldnimetusega <guilabel
>Java käivitamise seadistused</guilabel
> võimaldab teatud määral otsustada, kuidas &Java; käivitamine peab välja nägema. Üldiselt on neist kasu rohkem probleemide diagnoosimisel või &Java; arendamisega tegeldes, mistõttu pole tavaliselt siin vaja midagi muuta.</para>

<para
>Kui valitud on <guilabel
>Java konsooli näitamine</guilabel
>, avab &konqueror; konsooliakna, mida &Java; rakendused saavad kasutada tekstipõhiseks sisendiks ja väljundiks. Kui ka enamik kenasti kirjutatud &Java; rakendusi konsooli ei vaja, võib sellest olla abi &Java; rakenduste vigade tuvastamisel.</para>

<para
><guilabel
>KIO mooduli kasutamine</guilabel
> paneb <acronym
>JVM</acronym
>-i kasutama võrguühenduste jaoks &kde; <acronym
>KIO</acronym
> moodulit.</para>

<para
><guilabel
>Turvahalduri kasutamine</guilabel
> on reeglina vaikimisi sisse lülitatud. See paneb <acronym
>JVM</acronym
>-i töötama käsikäes turvahalduriga. Nii ei ole aplettidel sinu failisüsteemis lugemis- ja kirjutamisõigust ega õigust luua sokleid või võtta ette muid toiminguid, mis võivad sinu süsteemile ettearvamatut kahju tekitada. Enne selle võimaluse väljalülitamist peaksid väga hoolikalt järele mõtlema. Vahest oleks mõttekam muuta &Java; reeglite määramise vahendiga faili <filename
>$<envar
>HOME</envar
>/.java.policy</filename
>, et anda teatud saitidele rohkem tegutsemisvabadust.</para>

<para
>Märkekast <guilabel
>Kui apleti server on mitteaktiivne, peatatakse selle töö</guilabel
> võimaldab säästa ressursse, sulgedes &Java; apleti serveri, kui see ei ole kasutusel, mitte jätta see taustal töötama. Kui see on keelatud, käivituvad &Java; apletid kiiremini, kuid tarbivad süsteemi ressursse ka siis, kui sa enam &Java; apletti ei kasuta. Lubamise korral on võimalik määrata ka apleti serveri aegumise periood.</para>

<para
>&konqueror;il võib lasta automaatselt tuvastada &Java; paigaldus, aga paigalduse asukoht on võimalik ka käsitsi määrata väljal <guilabel
>Java käivitatava faili otsingutee</guilabel
>. See võimalus võib olla tulus, kui masinale on paigaldatud mitu &Java; versiooni, sest nii saab määrata, millist neist kasutada. Kui kasutatav &Java; virtuaalmasin nõuab erilisi käivitusvõtmeid, saab ka need määrata väljal <guilabel
>Java lisaargumendid</guilabel
>.</para>

</sect2>

<sect2 id="kbrowse-javascript">
<title
>JavaScript</title>

<para
>Nimele vaatatama ei ole JavaScript üldsegi &Java; sugulane.</para>

<para
>Esimene osa paneelist näeb välja ja on ka sama toimega nagu &Java; lehekülg.</para>

<para
>Märkekast sektsioonis <guilabel
>Globaalsed seadistused</guilabel
> võimaldab vaikimisi lubada JavaScripti toe kõigile veebilehekülgedele. Võimalik on määrata ka JavaScripti toe lubamine või keelamine konkreetsetel serveritel või domeenidel. Konkreetse reegli lisamiseks klõpsa nupul <guilabel
>Lisa...</guilabel
>, mile järel ilmub dialoog, kus saab sisestada masina/domeeni nime ja määrata, kas selle puhul JavaScript lubada või keelata. Seejärel ilmub domeen lehekülje vasakus ääres asuvasse nimekirja.</para>

<para
>Nimekirjast võib valida hosti või domeeni ning klõpsuga nupul <guilabel
>Muuda...</guilabel
> määrata teistsuguse reegli. Klõps nupul <guilabel
>Kustuta</guilabel
> eemaldab valitud hosti või domeeni kohta käiva reegli ja pärast seda rakenduvad antud hostile või domeenile globaalsed seadistused. Failis leiduvaid reegleid saab importida klõpsuga nupul <guilabel
>Impordi</guilabel
>. Praeguse nimekirja salvestamiseks tihendatud arhiivifailina klõpsa nupul <guilabel
>Ekspordi</guilabel
>.</para>

<para
>Viimased valikud võimaldavad määrata, mis juhtub siis, kui lehekülg kasutab JavaScripti teatud konkreetsete toimingute jaoks.</para>

<para
>Võimalik on ükshaaval keelata või lubada JavaScriptil akendega midagi ette võtta (neid liigutada, suurust muuta või fookusse tuua). Samuti võib keelata JavaScriptil olekuriba teksti muutmise, et saaksid näiteks alati näha, millele ja kuhu osutab leheküljel olev viit, aga mitte JavaScripti tekitatavat teksti. Kõigi nende võimaluste puhul saab valida kas <guilabel
>Lubatud</guilabel
> või <guilabel
>Keelatud</guilabel
>.</para>

<para
>Uue akna avamist on võimalik veelgi täpsemalt kontrollida. Võimalikud käsud &konqueror;ile sellisel puhul talitamiseks on: kõik sellised soovid on <guilabel
>lubatud</guilabel
> või <guilabel
>leelatud</guilabel
>, kui aga ära on märgitud <guilabel
>Küsitakse</guilabel
>, siis pärib &konqueror; kasutaja käest, mida teha.</para>

<para
>Võimalus <guilabel
>Kaval</guilabel
> lubab ainult JavaScripti hüpikaknaid ainult juhul, kui sa oled konkreetselt valinud viida, mis sellise akna esile kutsub.</para>

</sect2>

<sect2 id="khtml-adblock">
<title
>AdBlocK</title>

<para
>&konqueror; AdBlocK on võimalik seadistada asendama või eemaldama veebilehekülgedelt pilte või raame vastavalt määratud filtritele.</para>

<para
><guilabel
>Filtrite lubamine</guilabel
> lülitab sisse või välja URL-filtrite nimekirja kasutamise.</para>
<para
>Kui <guilabel
>Filtreeritud pildid peidetakse</guilabel
> on sisse lülitatud, eemaldatakse blokeeritud pildid täielikult leheküljelt ja nende all olnud ruum täidetakse. Kui see pole sisse lülitatud, näidatakse filtreeritud piltide asemel kohatäitjast pilti.</para>

<para
><guilabel
>Filtreeritavad URL-avaldised</guilabel
> on URL-ide nimekiri, millega võrreldakse pildi- ja raaminime otsustamaks filtreerimise tulemust. Määrangutes võib kasutada ka metamärke.</para>

<para
>Filtrid võivad olla kas failistiilis metamärkidega stringid (nt. http://www.site.com/ads/*) või puhtad regulaaravaldised, milles filter on ümbritsetud kaldkriipsudega (nt. //(ads|dclk)\./).</para>

<para
>Import ja eksport lubavad aktiivse filtrite nimekirja tekstifailina salvestada või selle tekstifailist avada. Ridu, millele eelneb hüüumärk (!), koheldakse kommentaaridena, mis võimaldab filtreid selgitada või nimetada.</para>
</sect2>

<sect2 id="kbrowse-plugins">
<title
>Pluginad</title>

<para
>Esimene valik on <guilabel
>Pluginate lubamine globaalselt</guilabel
>. Kui see on märkimata, ei kasuta &konqueror; ühtegi pluginat. Kui see on lubatud, kasutab &konqueror; kõiki paigaldatud ja seadistatud pluginaid, mida ta suudab leida.</para>

<para
>Märkekastiga <guilabel
>Pluginad on lubatud ainult HTTP ja HTTPS URL-ide korral</guilabel
> saab &konqueror;i tegevusvabadust mõnevõrra piirata.</para>

</sect2>
&nsplugins-kcontrol; </sect1>

</article>