summaryrefslogtreecommitdiffstats
path: root/tde-i18n-et/docs/tdebase/kcontrol/panel/index.docbook
blob: 1fe26adfe83e13380df895f9e754be55a3d02b9f (plain)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd" [
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<article lang="&language;">
<articleinfo>

<authorgroup>
<author
>&Mike.McBride; &Mike.McBride.mail;</author>
<author
>&Lauri.Watts; &Lauri.Watts.mail;</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@online.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<date
>2005-02-20</date>
<releaseinfo
>3.4</releaseinfo>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KControl</keyword>
<keyword
>paneel</keyword>
</keywordset>
</articleinfo>

<sect1 id="panel">
<title
>Paneel</title>

<para
>&kde; paneel (sageli kasutatakse ka nimetust &kicker;) on riba, mis tavaliselt asub ekraani allservas, kui käivitad &kde; esimest korda. &kicker;i kasutamisest kõneleb põhjalikumalt käsiraamat, mida saab lugeda, kui anda &konqueror;i asukohareal käsk <ulink url="help:/kicker"
>help:/kicker</ulink
>.</para>

<para
>Paneel võimaldab kiiresti pääseda ligi rakendustele ning muudab töölaua organiseerimise hõlpsamaks. &kde; paneeli abil on võimalik:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>käivitada rakendusi <guimenu
>K</guimenu
> menüü või rakenduste nuppude abil</para
></listitem>
<listitem
><para
>lülituda paneeli peileriapleti abil töölaualt töölauale</para>
</listitem>
<listitem
><para
>vahetada aktiivseid aknaid ning neid minimeerida või maksimeerida</para>
</listitem>
<listitem
><para
>sirvida kataloogi lehitsemismenüü abil </para
></listitem>
<listitem
><para
>kasutada paneeli aplette, mis laiendavad paneeli võimalusi, pakkudes välja näiteks mikseri, kella või süsteemi monitori</para
> </listitem>
</itemizedlist>

<sect2 id="panel-position">
<title
><guilabel
>Paigutus</guilabel
></title>

<para
>Kaardil <guilabel
>Paigutus</guilabel
> saab määrata paneeli suuruse ja asendi.</para>

<para
>Kui sul on ekraanil mitu paneeli, saad akna ülaosas valida, millist neist seadistada.</para>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>Asukoht</guilabel
> on näha 12 ruuduks korraldatud väikest nuppu, mis vastavad paneeli võimalikule asendile. Klõpsa mõnel nupul ja vaata paremal asuval eelvaatluse alal, kuidas paneel ümber paigutub.</para>

<tip
><para
>Üldiselt suudab Kicker olemasolevat ruumi tõhusamalt ära kasutada siis, kui ta asetseb horisontaalselt, &ie; ekraani üla- või allservas.</para
></tip>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>Pikkus</guilabel
> saab liitkasti ja liuguri abil määrata paneeli <emphasis
>minimaalse</emphasis
> pikkuse. Kui märgid ära kasti <guilabel
>Minimaalse vajaliku suuruseni venitamine</guilabel
>, venib paneel pikemaks, kui vaja läheb rohkem ruumi. Kui piisab vähemast ruumist, kahaneb paneel minimaalse suuruseni. Kui märkekast on tähistamata, on paneeli pikkus fikseeritud sektsioonis määratud väärtusega.</para>

<para
>Viimases sektsioonis <guilabel
>Suurus</guilabel
> saab muuta paneeli <emphasis
>kõrgust</emphasis
>. Paneeli suurus võib olla <guilabel
>Pisike</guilabel
>, <guilabel
>Väike</guilabel
>, <guilabel
>Normaalne</guilabel
>, <guilabel
>Suur</guilabel
> või <guilabel
>Kohandatud</guilabel
>. Valiku <guilabel
>Kohandatud</guilabel
> korral saab &kicker;i suurust muuta liitkastis selle kõrgust määrates.</para>

<para
>Kui kasutad mitut monitori, on võimalik paneel igal monitoril eraldi seadistada. Kui sa ei ole kindel, milline monitor on milline, klõpsa nupule <guibutton
>Tuvasta</guibutton
> ning iga ekraani keskele ilmub number.</para>
<!-- TODO: It's not centered on dual head non-xinerama, they both
appear on the primarey head, file a bug -->

<para
>Seejärel vali lihtsalt monitor, millel soovid paneeli seadistada, rippmenüüst <guilabel
>Xinerama ekraan</guilabel
> või kui soovid kasutada ühtsugust seadistust kõigil monitoridel, siis võimalus <guilabel
>Kõik ekraanid</guilabel
>.</para>

</sect2>

<sect2 id="panel-hiding">
<title
>Peitmine</title>

<para
>Sõltuvalt ekraani resolutsioonist võib kergesti tunduda, et paneel hõivab seal liiga palju väärtuslikku ruumi. Ruumi kokkuhoiu huvides on võimalik kasutada paneeli peitmist käsitsi, automaatselt või lubada muudel akendel asetuda paneeli peale. Selle valiku saab langetada sektsioonis <guilabel
>Peitmise režiim</guilabel
>.</para>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>Peitmise režiim</guilabel
> on kolm valikut:</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Peidetakse ainult siis, kui vajutatakse peitmise nuppu</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Kui see on lubatud, jääb paneel määratud asukohas nähtavaks seni, kuni pole klõpsatud selle paremas servas (horisontaalse asetuse puhul) või allotsas (vertikaalse asetuse korral) asuvat nuppu, mida iseloomustab ekraanilt välja osutav nool.</para>

<para
>Klõpsamise korral paneel kaob, uue klõpsuga saab selle täpselt samasse kohta tagasi manada.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Automaatne peitmine</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Kui see on lubatud, kaob paneel automaatselt pärast teatud hulka sekundeid, mida saab määrata valiku all asuvas liitkastis. Paneeli tagasitoomiseks vii hiirekursor ekraani sellesse serva, kus paneel asus, ning ta ilmub otsekohe tagasi.</para>

<para
>Kui märkida ära ka kast <guilabel
>Töölaua vahetamise ajal näidatakse paneeli</guilabel
>, ilmub paneel taas, kui vahetad töölauda. (Ning kaob uuesti pärast määratud sekundite möödumist.)</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Aknad võivad paneeli katta</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Nagu võimaluse nimetus osutab, on paneel selle puhul alati töölaual. Siiski saavad rakenduste aknad sellega võimaluse paneeli katta.</para
>  

<para
>Paneeli tagasitoomiseks tuleb hiirekursor viia asukohta ekraanil, mis on määratud võimalusega <guilabel
>Tõstetakse ette, kui kursor puudutab ekraani:</guilabel
>. Kõrval saab määrata, milline see koht on, kus hiirekursor ekraani puudutama peab.</para>

<para
>Kui paneel on ilmunud tagasi rakenduse akna peale, jääb ta sinna seni, kuni rakenduse aken pole uuesti aktiivseks muudetud.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<para
>Järgmine sektsioon kannab nimetust <guilabel
>Paneeli peitmise nupud</guilabel
>. Siin on kaks märkekasti: <guilabel
>Vasaku paneeli peitmise nupu näitamine</guilabel
> ja <guilabel
>Parema paneeli peitmise nupu näitamine</guilabel
>. Nende abil saab vastavalt lasta näidata ja varjata vasakul ja paremal asuva paneeli peitmise nupu.</para>

<para
>Kui kast <guilabel
>Paneeli peitmise animeerimine</guilabel
> on märkimata, siis paneel varjumise korral lihtsalt kaob. Kui see on aga märgitud, jääb mulje, nagu libiseks paneel ekraani serva taha.</para>

<para
>Äralibisemise kiirust on võimalik määrata liuguriga, valides meelepärase väärtuse variantide <guilabel
>Kiire</guilabel
> ja <guilabel
>Aeglane</guilabel
> vahel.</para>
</sect2>

<sect2 id="panel-menus">
<title
>Menüüd</title>

<para
>Kaardil <guilabel
>Menüüd</guilabel
> saab seadistada Kickeri menüüde käitumise. See mõjutab K menüüd, mida sa nagunii sageli kasutad rakenduste käivitamiseks, lehitsemismenüüsid, mille abil saab uurida kataloogide sisu, ning muid menüüsid, näiteks hiljutiste dokumentide menüü.</para>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>K menüü</guilabel
> saab määrata mõningaid <guimenu
>K</guimenu
> menüü toimimist mõjutavaid elemente. Siin on neli võimalust:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>Raadionupud pealkirja <guilabel
>Menüü kirje vorming:</guilabel
> all pakuvad kolm valikut. See määrab, kuidas esitatakse &kmenu;s rakenduse nimi (&ie; &konqueror;, &kword; &etc;) ja selle kirjeldus (&ie; veebilehitseja, tekstiredaktor &etc;). </para
></listitem>

<listitem
><para
>Märkekastid pealkirjaga <guilabel
>Lisamenüüd</guilabel
> võimaldavad määrata, millised erielemendid veel &kmenu;s esinevad.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Järjehoidjad</guilabel
> võimaldab kiiresti valida samade järjehoidjate seast, mis esinevad &konqueror;is. </para>
<para
><guilabel
>Otsimis</guilabel
>menüü pakub ligipääsu rakendusele &kfind;, mis lubab otsida kohalike failide seast, samuti viida otsimismootorile, mis aitab leida vajaminevat internetist.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Konquerori profiilid</guilabel
> võimaldab käivitada &konqueror;i just vajaliku profiiliga.</para>
<para
><guilabel
>Võrgukataloogid</guilabel
>e menüü käivitab failihalduri &konqueror; ja näitab kõiki kättesaadavaid võrgukatalooge.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Eelistused</guilabel
> võimaldab käivitada iga &juhtimiskeskus;e mooduli otse K menüüst.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Trükkimise süsteem</guilabel
> pakub mitu võimalust hõlpsasti hallata süsteemi ühendatud printerit/printereid.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Kiirbrauser</guilabel
> võimaldab ruttu jõuda kõvakettal asuvate failideni.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Hiljutised dokumendid</guilabel
> loetleb viimati redigeeritud dokumente ning käivitab neist mõne valimisel automaatselt rakenduse, millega dokumenti saab vaadata või redigeerida. </para>
<para
>Menüü <guilabel
>Süsteem</guilabel
> võimaldab pääseda kiiresti ligi teatud levinumatele asukohtadele, näiteks kodukataloog ja prügikast. See võib olla päris mõttekas, kui sulle ei meeldi just palju erinevaid kirjeid &kmenu;s.</para>
<para
>Menüü <guilabel
>Terminali seansid</guilabel
> pakub mitu võimalust käivitada erinevat tüüpi terminalirakendusi (need on käsurea kasutajaliidesed).</para>
</listitem>

<listitem
><para
>Võimalus <guilabel
>Külgpildi näitamine</guilabel
> lisab igale K menüü elemendile väikese pildi, mis võimaldab kiiresti rakendust tuvastada.</para
></listitem>

<listitem
><para
>Nupp <guibutton
>K menüü redigeerimine</guibutton
> käivitab &kde; menüüredaktori.</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>Kiirbrauseri menüüd</guilabel
> saab määrata, kas paneeli lehitsemismenüüd näitavad peidetud faile või mitte (&UNIX; süsteemides on peidetud failid sellised, mis algavad punktiga) ning kui palju faile lehitsemismenüüs näidatakse. Viimane võimalus võib olla kasulik eriti siis, kui ekraani resolutsioon on kesine, sest lehitsemismenüüd katavad rohkelt faile sisaldava kataloogi sirvimisel kiiresti ekraani.</para>

<para
>K menüü kiirkäivitusmenüü pakub kiire võimaluse käivitada rakendusi, mida kasutatakse tihti või mida viimati kasutati. Sektsioonis <guilabel
>Kiirkäivituse menüü elemendid</guilabel
> saab määrata, kas selles menüüs näidatakse viimati kasutatud või tihedamini kasutatud rakendusi. Liitkastiga <guilabel
>Maksimaalne kirjete arv</guilabel
> saab määrata, mitu rakendust kiirkäivituse menüü meeles peab.</para>

</sect2>



</sect1>

</article>