1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
|
<sect1 id="ai-sidereal">
<sect1info>
<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author>
</sect1info>
<title>Täheaeg</title>
<indexterm><primary>Täheaeg</primary>
<seealso>Tunninurk</seealso>
</indexterm>
<para><firstterm>Täheaeg</firstterm> tähendabki sõna otseses mõttes <quote>tähe aega</quote>. See, mida me igapäevaelus kasutame, on päikeseaeg. Selle põhiühik on <firstterm>päev</firstterm> ehk aeg, mis Päikesel kulub vastavalt Maa pöörlemisele taevalaotusel 360 kraadi läbimiseks. Päikeseaja väiksemad ühikud on päeva jaotised: </para><para>
<itemizedlist>
<listitem><para>1/24 päevast = 1 tund</para></listitem>
<listitem><para>1/60 tunnist = 1 minut</para></listitem>
<listitem><para>1/60 minutist = 1 sekund</para></listitem>
</itemizedlist>
</para><para>Kuid päikeseajaga tekib üks probleem: nimelt ei tee Maa ühe päikesepäeva jooksul tegelikult päris 360-kraadilist pööret. Maa tiirleb ka ümber Päikese ning ühe päeva jooksul liigub sellel edasi umbes ühe kraadi võrra (360 kraadi : 365,25 päeva (täisorbiit) = umbes üks kraad päevas). Nii muutub 24 tunni jooksul Maa asend Päikese suhtes umbes ühe kraadi võrra. Seepärast peaks Maa pöörlema 361 kraadi, et Päike paistaks nii, nagu oleks ta kulgenud taevalaotusel 360 kraadi. </para><para>Astronoome huvitab rohkem see, kui kaua võtab Maal aega pöörde tegemine <quote>fikseeritud</quote> ehk kinnistähtede, mitte aga Päikese suhtes. Seepärast on eelistatud ajaskaala, mis kõrvaldab Päikese ümber tiirlemisega kaasnevad probleemid ning võtab enda asjaks vaid selle, kui kaua kulub Maal 360-kraadise pöörde tegemiseks tähtede suhtes. Seda pöörlemisperioodi nimetataksegi <firstterm>tähepäevaks</firstterm>. Keskmiselt on see 4 minutit lühem kui päikesepäev, seda just tänu mainitud ühele lisakraadile. Kui me ka defineerime tähepäeva 23 tunni ja 56 minutiga, siis tähetunnid, -minutid ja -sekundid on samaväärsed osad tähepäevast kui nendega samaväärsed osad päikesepäevast. Seetõttu on üks päikesesekund 1,00278 tähesekundit. </para><para>Täheaega on tulus kasutada määramiseks, kus tähed mingil ajahetkel asuvad. Täheaeg jagab Maa ühe täispöörde 24 tähetunniks ning sarnaselt sellele on ka taevakaart jagatud <firstterm>otsetõusu</firstterm>24 tunniks. See ei ole kokkusattumus: kohalik täheaeg (<acronym>KTA</acronym>) osutab otsetõusu, mis hetkel läbib <link linkend="ai-meridian">kohalikku meridiaani</link>. Seega, kui tähe otsetõus on 05h 32m 24s, siis asub see sinu meridiaanil KTA järgi kell 05:32:34. Üldisemalt võttes annab erinevus objekti <acronym>OT</acronym> ja kohaliku täheaja vahel teada, kui kaugel meridiaanist taevakeha asub. Näiteks asub näiteks toodud taevakeha KTA 06:32:34 (üks tähetund hiljem) ühe otsetõusu tunni ehk 15 kraadi võrra meridiaanist lääne pool. Seda nurgaerinevust meridiaanist nimetatakse taevakeha <link linkend="ai-hourangle">tunninurgaks</link>. </para>
<tip>
<para>&kstars; näitab kohalikku täheaega <guilabel>ajainfo kastis</guilabel> märke <quote>TA:</quote> taga (selle nägemiseks tuleb kastile teha topeltklõps, et kaotada selle <quote>varjutamine</quote>). Pane tähele, et täheaja sekundite muutumine ei ole sünkroonis kohaliku aja ja maailmaaja sekundite muutumisega. Ja kui vaatad mõnda aega kella, siis märkad, et tähesekundid on natuke pikemad kui KA või MA sekundid. </para><para>Märgi ära <link linkend="ai-zenith">seniit</link> (selleks vajuta klahvile <keycap>Z</keycap> või vali menüüst <guimenu>Asukoht</guimenu> kirje <guimenuitem>Seniit</guimenuitem>). Seniit on punkt taevalaotusel, kui vaatad oma asukohalt maapinnal <quote>otse üles</quote>, ühtlasi on see punkt sinu <link linkend="ai-meridian">kohalikul meridiaanil</link>. Pane tähele seniidi otsetõusu: see on täpselt sama, mis sinu kohalik täheaeg. </para>
</tip>
</sect1>
|
