1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
|
<chapter id="fundamentals">
<chapterinfo>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Mike</firstname
> <surname
>McBride</surname
> </author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
>
</authorgroup>
</chapterinfo>
<title
>Põhitõed</title>
<para
>Käsiraamatu selles osas tutvustatakse &kword;i käivitamist, räägitakse mallidest ja selgitatakse olulist erinevust kaht tüüpi mallide vahel.</para>
<sect1 id="starting-kword">
<title
>&kword;i käivitamine</title>
<indexterm
><primary
>&kword;i käivitamine</primary
></indexterm>
<para
>&kword; on võimalik käivitada neljal viisil:</para>
<orderedlist>
<listitem>
<para
>Valides &kword;i süsteemi menüüst: <menuchoice
><guimenu
>K nupp</guimenu
><guimenuitem
>Kontoritöö</guimenuitem
><guimenuitem
>KWord</guimenuitem
></menuchoice
>.</para
>
</listitem>
<listitem>
<para
>Terminalirakendust kasutades (&konsole; <application
>Xterm</application
> &etc;) võib anda käsu: <screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>kword &</command
></userinput
></screen
></para>
<para
>või</para>
<para
><screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>kword</command
> <replaceable
>failinimi</replaceable
> &</userinput
></screen
></para>
</listitem>
<listitem>
<para
>&konqueror;i kasutades võib klõpsata vastaval failil (&kword;i dokumentidel on laiend <literal role="extension"
>.kwd</literal
>). See käivitab automaatselt &kword;i ja sa võid kohe asuda faili redigeerima.</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>&koffice;i töölauda kasutades.</para>
</listitem>
</orderedlist>
</sect1>
<sect1 id="template-intro">
<title
>Mallide sissejuhatus</title>
<indexterm
><primary
>mallid</primary
><secondary
>sissejuhatus</secondary
></indexterm>
<para
>Tavaliselt on uue kasutaja esimene küsimus:</para>
<para
><emphasis
>Miks ma peaksin hakkama kasutama raamipõhist tekstitöötlusrakendust, kui ma olen seniajani suutnud kõik oma dokumendid õnnelikult ja edukalt valmis saada oma senise (leheküljepõhise) tekstitöötlusrakendusega? </emphasis
></para>
<para
>Õnneks on kohanemine raamipõhise tekstitöötlusrakendusega väga lihtne ja kui mall on valitud, võib &kword; toimida täpselt nagu suvaline leheküljepõhine tekstitöötlusrakendus. KWord pakub malle vähenõudlike kirjade ja muude igapäevadokumentide koostamiseks.</para>
<para
>Kui aga on vaja koostada keerukam dokument (poster, infoleht &etc;), ei pruugi KWordi kasutades mõnda muud rakendust tarvitada (nagu sa usutavasti muidu harjunud oled), sest &kword; pakub malle ka infolehtede või muude keerukamate dokumentide koostamiseks.</para>
<para
><emphasis
>Mis on mallid ja mis kasu neist tõuseb?</emphasis
></para>
<para
>Mall on õigupoolest nii-öelda dokumendi põhi, mille peale saab panna vajaliku sisu.</para>
<para
>Kui kasutaja asub dokumenti looma, on tal enamasti silme ees, kuidas lõppsaadus peaks välja nägema. Näiteks ärikirja kirjutades on igati kohane dokument, millel on ainult üks veerg, mis täidab terve lehekülje. Oma asutuse infolehte looma hakates aga on tõenäoliselt mõttekas asetada üles suur pealkiri ning allapoole mitu veergu erinevate lugude tarbeks.</para>
<para
>&kword;i puhul on sellist eelnevat mõtet peas omades võimalik rakendusele märku anda, millist dokumenti tahetakse luua, vastava malli valimisega. Malli kasutades luuakse raamikomplekt, mis usutavasti kattub ka sinu peas oleva väljanägemisega. See tähendab, et ärikirja puhul kujutab dokument endast üht suurt raami, mis täidab lehekülje ülalt alla ja vasakul paremale, infolehe puhul aga sobib paremini kahe või kolme veeruga dokument. Kui mall on valitud, loob &kword; automaatselt vajalikud raamid.</para>
<para
><emphasis
>Aga kui kasutaja otsustab pärast malli valimist teistsuguse väljanägemise kasuks?</emphasis
></para>
<para
>See ei ole probleem. Kui dokument algab üheveerulisena ning hiljem leiad, et kaks veergu oleks ikka parem, saab veeru lisada. Mallide eesmärk pole mitte piirata võimalusi dokumendi väljanägemise muutmisel, vaid pigem vähendada selleks vajalikku töövaeva. Õige malli valimine dokumendi tekitamisel lihtsustab vormindamist. Kuid ka vale malli valimine ei piira millegagi hilisemaid võimalusi dokumenti muuta.</para>
<para
>Järgmises osas puudutame veel üht olulist teemat, mida oleks vaja kõrva taha panna enne seda, kui hakata &kword;i kasutama.</para>
</sect1>
<sect1 id="wp-vs-dtp">
<title
>Erinevus tekstile orienteeritud ja lehekülje paigutuse mallide vahel</title>
<indexterm
><primary
>mallid</primary
><secondary
>Tekstile orienteeritud/Lehekülje paigutus</secondary
></indexterm>
<para
>On oluline meeles pidada erinevust tekstile orienteeritud ja lehekülje paigutuse mallide vahel.</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
>Tekstile orienteeritud</term>
<listitem>
<para
>Tekstile orienteeritud mallide mõte on pakkuda samasuguseid võimalusi, nagu pakuvad leheküljepõhised tekstitöötlusrakendused. Kui valid tekstile orienteeritud malli, lood dokumendi ühe või enama raamiga. Esimene raam seotakse otseselt dokumendi lehekülje suurusega. Kui suurendad või vähendad lehekülje mõõtmeid või muudad selle piirdeid, muudetakse vastavalt ka raami suurust. Sa <emphasis
>ei saa</emphasis
> seda raami leheküljel liigutada ega ka kustutada. Kui soovid selle raami suurust või asukohta muuta, tuleb <link linkend="page-format"
>muuta piirdeid</link
>. Esimese raami peale on küll võimalik lisada uusi raame. Need võivad sisaldada pilte, teksti või mida iganes su hing ihaldab. Neid lisatud raame saab igati liigutada, nende suurust muuta või neid sootuks kustutada. Soovi korral võib &kword; isegi esimese raami teksti põimida mistahes peale asetatud raami ümber.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Lehekülje paigutus</term>
<listitem>
<para
>Need mallid on rohkem mõeldud küljendusvajaduste rahuldamiseks. Kui valid mõne siia klassi kuuluva malli, on kõik loodavad raamid võrdsed. Selles seisabki nende erinevus tekstile orienteeritud mallide raamidest. Ükski lehekülje paigutuse mallide raamidest ei ole seotud lehekülje külge nii üheselt kui tekstile orienteeritud malli põhiraam. Ükski raam ei sõltu lehekülje suurusest ning neid võib ilma piirdeid muutmata igati liigutada või nende suurust muuta. Mõistagi tähendab see ka seda, et lehekülje suuruse muutmisel tuleb iga raami suurust eraldi muuta või neid vastavalt liigutada. </para>
<note
><para
>Lisaks sellele, et ükski raam ei ole pearaam, ei kasuta lehekülje paigutuse dokumendid automaatselt päiseid ja jaluseid (kuigi neid saab omaette raamidena lisada). Peale selle tuleb lehekülje paigutuse režiimis allmärkusi käsitsi hallata.</para
></note>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
<para
>Nagu näed, on valik lehekülje paigutuse ja tekstile orienteeritud mallide vahel valik paindlikkuse (lehekülje paigutus) ja mugavuse (tekstile orienteeritud) vahel. Samas on ükspuha kumba mallitüüpi kasutades võimalik luua ükspuha millist dokumenti.</para>
<para
>Kui mallide põhimõte sulle siiski veel selgeks ei saanud, uuri palun kohe järgnevat õppematerjali. Selles alustatakse esmalt lehekülje paigutuse mallile põhineva dokumendi loomisest. See peaks tegema mallide toimimise ja kasutamise põhjalikult selgeks.</para
>
</sect1
>
</chapter>
|
