1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
|
<chapter id="ktimemon">
<chapterinfo>
<title
>&ktimemon;</title>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Martin</firstname
> <surname
>Maierhofer</surname
> <affiliation
> <address
><email
>m.maierhofer@tees.ac.uk</email
></address>
</affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@online.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
>
</authorgroup>
<date
>2001-11-29</date
> <releaseinfo
>0.03.01</releaseinfo
> <abstract
> <para
>&ktimemon; on KDE töölaua keskkonna süsteemi monitor</para>
</abstract>
<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>ktimemon</keyword>
<keyword
>süsteemi monitor</keyword>
<keyword
>timemon</keyword>
</keywordset>
</chapterinfo>
<title
>Sissejuhatus</title>
<para
>&ktimemon; on pisike rakendus, mis jälgib sinu arvuti süsteemi koormust. See näitab tulpi, mis sisaldavad infot <acronym
>CPU</acronym
>, mälu ja saale, samuti kettaruumi kasutamise ja kontekstilüliti aktiivsuse kohta. <ulink url="http://www.kde.org/"
>KDE</ulink
> vaimus toetab ka see rakendus seadistamist graafilise kasutajaliidesega. Samuti on toetatud <emphasis
>dokkimine</emphasis
>, &ie; infot kujutatakse süsteemi paneelil.</para>
<note>
<para
>Praegu toetab &ktimemon; piiratud arvul süsteeme: &Linux;-põhised paigaldused <filename
>proc</filename
>-failisüsteemiga, &Solaris;-põhised paigaldused <filename
>kstat</filename
>-teegiga ja Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhised paigaldused süsteemse väljakutsega <command
>table</command
>(2). Abi rakenduse portimisel teistele platvormidele on äärmiselt teretulnud. </para>
</note>
<para
>&ktimemon; on käivitatav käsurealt või &kde; menüüst <guimenu
>start</guimenu
> (alammenüü <guisubmenu
>Utiliidid</guisubmenu
>). Kui pooldad käsurida, tunnustab &ktimemon; tavapäraseid &X-Window; võtmeid, näiteks <option
>-geometry</option
>. &ktimemon; on <emphasis
>seansiteadlik</emphasis
>, &ie; ta hoiab silma peal praegusel olekul (värvid &etc;) ning taastab need kasutaja järgmisel sisselogimisel. </para>
<sect1 id="fund">
<title
>Põhitõed</title>
<para
>&ktimemon;i käivitamise järel ilmub aknake, mis näitab operatsioonisüsteemilt kogutud infot. Kui liigutad hiire &ktimemon;i akna kohale ja jätad mõneks hetkeks seisma, ilmub väike <emphasis
>kohtspikker</emphasis
> (&ie; pisike hüpikaken). See sisaldab numbrilist infot tulpadel esitatud süsteemi parameetrite kohta. Kohtspikri saab ka välja lülitada (vaata täpsemalt peatükist <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>). </para
>
<sect2 id="modes">
<title
>Vaaterežiimid</title>
<para
>&ktimemon; pakub välja kaks erinevat süsteemiinfo näitamise režiimi. Nagu selgitab peatükk <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>, võib hiirenuppe siduda erinevate tegevustega. Vaikimisi on hiire vasak nupp mõeldud režiimi vahetama, &ie; tehes &HVN;ga klõpsu &ktimemon;i aknas, asendub selle <guilabel
>normaalne režiim</guilabel
> (vaikeseisund) vaatega <guilabel
>laiendatud režiim</guilabel
> ja vastupidi. </para>
<sect3 id="normalmode">
<title
>Normaalne režiim</title>
<para
>Kui käivitad &ktimemon;i esimest korda, näitab see infot CPU hetkeaktiivsuse ning mälu ja saaleala kasutuse kohta. Selle näitamiseks kasutatakse kolme tulbaga graafikut, mida värskendatakse regulaarselt (vaikimisi iga 0,5 sekundi järel, kuid seda on võimalik muuta, vaata lähemalt peatükist <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>). Kolm tulpa kujutavad (vasakult paremale): <variablelist>
<varlistentry>
<term
><acronym
>CPU</acronym
> kasutus.</term>
<listitem>
<para
>&ktimemon; näitab tulbal kolme erinevat värvi, mis kujutavad <acronym
>CPU</acronym
> erinevates režiimides kulutatud aega. Alt üles on need: kernel, kasutaja ja alandatud prioriteediga kasutaja (<emphasis
>viisakas</emphasis
>) - kuna &Solaris; ei tundu toetavat statistikat "viisaka" režiimi jaoks, siis näitab tulba ülemine osa nende süsteemide puhul aega, mis kulub <emphasis
>ooterežiimis</emphasis
>. Vahemik tulba tipust akna ülaservani näitab protsentuaalselt <acronym
>CPU</acronym
> jõudeaega.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Mälukasutus.</term>
<listitem>
<para
>Sarnaselt <acronym
>CPU</acronym
> kasutuse tulbale koosneb ka see kolmest alamväljast, mis kujutavad (ülalt alla) protsessidele, I/O puhverdamisele ja vahemälule kuluvat mälu. Süsteemides, mille aluseks on Digital &UNIX;, näitab keskmine osa <quote
>mitteaktiivset</quote
> mälu (&ie; mälu, mis on eraldatud ja mida ei ole teatud aeg kasutatud), ning &Solaris;-põhistes süsteemides ei ole keskmine osa üldse kasutusel ja ülemine osa näitab kerneli mälukasutust. Ka selle tulba puhul näitab vahemik tulbatipu ja akna ülaserva vahel vaba mälu hulka.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Saalekasutus.</term>
<listitem>
<para
>See tulp koosneb ainult ühest väljast, mis näitab saaleala hetkekasutust võrreldes süsteemi kogusaalealaga. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</para>
<para
>Klõpsates &ktimemon;i aknas hiire selle klahviga, millele on omistatud <quote
>režiimilüliti</quote
> ülesanne, muutub vaade <quote
>laiendatud režiimiks</quote
>.</para>
</sect3>
<sect3 id="xtndmode">
<title
>Laiendatud režiim </title>
<para
>Selles režiimis näitavad kolm tulpa muid süsteemi näitajaid. Vasakult paremale:</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
>Segmenteerimisaktiivus.</term>
<listitem>
<para
>See tulp koosneb kahest osast, millest alumine näitab viimase diskreetimisvahemiku jooksul kirjutatud mälulehekülgede hulka ning ülemine vastavalt loetud lehekülgede hulka.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Saalimisaktiivsus.</term>
<listitem>
<para
>Teine tulp näitab samasugust infot saalimisaktiivsuse suhtes.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Konteksti lülitid.</term>
<listitem>
<para
>Ka see tulp koosneb ainult ühest väljast, mis osutab konteksti lülituste arvule viimase intervalli jooksul.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
<para
>Et puudub <quote
>loomulik</quote
> skaleerimisviis info esitamiseks, mida näidatakse <quote
>laiendatud režiimis</quote
>, kasutab &ktimemon; vaikimisi <emphasis
>automaatset skaleerimist</emphasis
> (seda selgitatakse lähemalt <link linkend="autoscaling"
>tavaliste küsimuste peatükis</link
>). Siiski on võimalik skaleerimist ka täpsustada, mille kohta vaata peatükki <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>.</para>
<para
>Pane tähele, et mõlemad tulbakomplektid kasutavad ühesuguseid värve, &ie; värvivalik <quote
>normaalses režiimis</quote
> on samasugune, mida kasutatakse info edastamiseks <quote
>laiendatud režiimis</quote
> (vaata ka peatükist <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>, kuidas muuta värvivalikut).</para>
</sect3>
</sect2>
</sect1>
<sect1 id="menu">
<title
>Menüü struktuur</title>
<para
>Vaikimisi toob klõps &HPN;ga esile <quote
>hüpikmenüü</quote
>, &ie; tehes hiire parema klahviga klõpsu kusagil &ktimemon;i aknas, ilmub hüpikmenüü, mille sisu selgitatakse järgmistes lõikudes. </para>
<sect2 id="config-menu">
<title
><guimenuitem
>Seadistused...</guimenuitem
></title>
<para
>Menüüelement <guimenuitem
>Seadistused...</guimenuitem
> avab seadistustedialoogi. Selle võimalusi tutvustatakse lähemalt peatükis <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>. </para
>
</sect2>
<sect2 id="docked-in-panel">
<title
><guimenuitem
>Dokitud paneelile</guimenuitem
></title>
<para
>Menüükäsu <guimenuitem
>Dokitud paneelile</guimenuitem
> valimine vahetab &ktimemon;i tavalist esitust (&ie; normaalne aken) ja paneelile asetatud esitust, kus aken õigupoolest kaob ja &ktimemon; haarab enda alla tillukese osa paneelist. Kui suuruse erinevus kõrvale jätta, käitub <quote
>paneelitud</quote
> &ktimemon; samamoodi nagu <quote
>suurem vend</quote
>. </para
>
</sect2>
<sect2 id="help">
<title
><guimenu
>Abi</guimenu
></title
> &help.menu.documentation; </sect2>
<sect2 id="horizontal-bars">
<title
><guimenuitem
>Horisontaalsed tulbad</guimenuitem
></title>
<para
>Menüükäsk <guimenuitem
>Horisontaalsed tulbad</guimenuitem
> muudab &ktimemon;i vertikaalsed tulbad horisontaalseks ja vastupidi. Ega sellel mingit vahet ei olegi, aga seda oli lihtne teha ;-) </para>
</sect2>
<sect2 id="quit">
<title
><guimenuitem
>Välju</guimenuitem
></title>
<para
>Menüükäsk <guimenuitem
>Välju</guimenuitem
> - oh üllatust!!! - on mõeldud &ktimemon;i sulgemiseks. Ühtlasi salvestatakse selle hetkeseis (⪚ värviskeem, akna suurus, kas on <quote
>paneelitud</quote
> või mitte) ning uuel käivitamisel see taastatakse. </para>
<para
>Info hetkeseisu kohta salvestatakse failis <filename
>$<envar
>HOME</envar
>/.kde/share/config/ktimemonrc</filename
>, kus <filename class="directory"
>$<envar
>HOME</envar
></filename
> tähistab kasutaja kodukataloogi. Kui see fail kustutatakse, käivitub &ktimemon; järgmisel korral vaikeolekus. </para
>
</sect2>
</sect1>
<sect1 id="config">
<title
>Seadistamine</title>
<para
>&ktimemon;i saab seadistada üsna selgesti mõistetavas dialoogis (vaata ka <link linkend="config-menu"
>Seadistuste menüü</link
> kirjeldust). Paneelil <guilabel
>Üldine</guilabel
> saab määrata diskreetimissageduse ning skaleerimise tingimused (vaata ka <link linkend="xtndmode"
>laiendatud režiimi</link
> kirjeldust). Kui märgitud on kast <guilabel
>Automaatne</guilabel
> skaleerimine (seda seletatakse lähemalt peatükis <link linkend="autoscaling"
>KKK</link
>), ei saa skaleerimise tingimusi redigeerida, sest sellisel juhul määrab &ktimemon; need automaatselt. </para>
<para
>Paneelil <guilabel
>Värvid</guilabel
> saab tulpade värve kohandada just enda maitsele sobivaks. Tulemust saab kohe näha väikesel näidistulbal. </para>
<para
>Paneelil <guilabel
>Käitumine</guilabel
> saab määrata hiirenupu kasutamist. Klõpsu hiirenupuga &ktimemon;i aknas võib ignoreerida, see võib vahetada režiimi (vaata ka <link linkend="modes"
>Režiimid</link
>), avada kontekstimenüü (vaata ka <link linkend="menu"
>Menüü</link
>) või käivitada välise protsessi. Viimase jaoks antud käsku tõlgendab tavaline shell, &ie; siin saab kasutada shellikäske, keskkonnamuutujaid &etc;</para
>
<para
>Paneelil <guilabel
>Käitumine</guilabel
> on ka märkekast, millega saab keelata või lubada tulpade arvulist infot esitavate kohtspikrite automaatse näitamise (vaata ka <link linkend="fund"
>Põhitõed</link
>).</para
>
</sect1>
<sect1 id="faq">
<title
>Tavalised küsimused ja vastused </title>
<qandaset>
<qandaentry>
<question>
<para
>Milliseid operatsioonisüsteeme &ktimemon; toetab?</para>
</question>
<answer>
<para
>&ktimemon; toetab &Linux;-põhiseid <filename class="devicefile"
>/proc</filename
>-failisüsteemiga süsteeme, &Solaris;-põhiseid <filename
>kstat</filename
> teegiga süsteeme ning Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhiseid süsteemse väljakutsega <command
>table</command
>(2) süsteeme. Kuid ainult &Linux; on põhjalikult testitud; kui sul tekib probleeme &Solaris;/Digital &UNIX; portidega, võta kindlasti minuga ühendust. </para>
<para
>Väga oodatud on igasugune panus &ktimemon;i rakendamiseks muudel platvormidel. Võta palun minuga ühendust aadressil <email
>m.maierhofer@tees.ac.uk</email
>, kui soovid portida &ktimemon;i mõnele muule &UNIX; platvormile. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry id="autoscaling">
<question>
<para
>Kuidas toimib automaatne skaleerimine? </para>
</question>
<answer>
<para
>Hea küsimus. Et puudub igasugune mõistlik võimalus määrata skaleerimistegurit segmenteerimis/saaleoperatsioonidele ning konteksti lülititele (erinevalt ⪚ mälukasutusest, kus saab aluseks võtta mälu kogusuuruse), kasutab &ktimemon; poolintelligentset (hm, nojah...) automaatset skaleerimist. See toimib nii: </para>
<itemizedlist>
<listitem>
<para
>Iga tulbaga (neid on lähemalt kirjeldatud <link linkend="xtndmode"
>laiendatud režiimi peatükis</link
>) on seotud teatud skaleerimistegur. Nende algväärtused on eelnevalt kindlaks määratud. </para
>
</listitem>
<listitem>
<para
>Iga kord, kui võetakse uus väärtus, püütakse seda võrrelda ja skaleerida vastava teguriga. Kui väärtust on võimalik esitada teguriga määratud skaalal, ei juhtu midagi (&ie; väikseid muutusi peegeldab tulba kõrguse muutumine). </para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Kui skaleeritav väärtus on liiga suur või liiga väike, et seda saaks esitada praeguse skaleerimisteguriga, kohandatakse skaalat, nii et uus väärtus hõlmab vastavalt märksa enam või vähem ruumi tulpgraafikus. Nii on järjestikustel muutustel hea võimalus saada esitatud suhtelisena praeguse väärtuse suhtes, ilma et tuleks muuta skaalat ennast. </para>
</listitem>
</itemizedlist>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks ilmub veateade <errorname
>diagnostic output from child command</errorname
>? </para>
</question>
<answer>
<para
>Kui siduda hiirenupu klõps välise rakenduse käivitamisega (seda on kirjeldatud peatükis <link linkend="config"
>Seadistamine</link
>), ei kontrolli &ktimemon; määratud käsu õigsust, vaid püüab truult rakendada määratut, olgu see lihtne käsk või seotud shellikäskude, keskkonnamuutujate ja muu sellisega. Et kasutaja saaks mingitki tagasisidet, jälgib &ktimemon; shelli väljundit <systemitem
>stderr</systemitem
> ning annab selle sisu kasutajale teada. </para>
<para
>See võib olla päris kasulik, kui käsku ei saa täita, kuid üsna tüütu, kui rakendatud käsk saadab väljundisse <systemitem
>stderr</systemitem
> iseenesest süütut diagnostikat. Lihtne ja elegantne lahendus on lisada käsu lõppu <userinput
>2>/dev/null</userinput
>, mis suunab diagnostikasõnumid teadete nirvaanasse ning peatab hüpikakende esilekargamise. </para>
</answer>
</qandaentry>
</qandaset>
</sect1>
<sect1 id="ktimemon-thanks-and-acknowledgements">
<title
>Autorid ja litsents</title>
<para
>&ktimemon; põhineb minu venna loodud Xt versioonil.</para>
<para
>Suur tänu Tobe Tobenile <email
>ttoben@artis.uni-oldenburg.de</email
>, Cristian Tibirnale <email
>ctibirna@gch.ulaval.ca</email
>, Dirk A. Muellerile <email
>dmuell@rhrk.uni-kl.de</email
>, Mark Krischerile <email
>krischem@amp.com</email
> ja Lubos Lunakile <email
>l.lunak@sh.cvut.cz</email
> veateatede, paranduste, kommentaaride ja ettepanekute eest. </para>
<para
>Tõlge eesti keelde Marek Laane <email
>bald@online.ee</email
></para
>
&underGPL; </sect1>
</chapter>
<!--
Local Variables:
mode: sgml
sgml-omittag: nil
sgml-shorttag: t
End:
-->
|